Vastseliina kihelkond
Võrumaa kaguosas moodustati arvatavasti 14. sajandil, s.o enne Liivi sõda. Kuulus vahepeal Rõuge kihelkonda ning moodustati uuesti 1626. aastal.
13. sajandi alguses kuulus see ala arvatavasti Valgatabalve muinaskihelkonda (linnus paiknes Hobusejala ehk Puutka mäel) ja 1224. aastast Tartu piiskopkonda.
1342. aastal rajati ordu osavõtul Vastseliina piiskopilinnus, mis sai esialgu jumalaema auks nime Frouwenborch, hiljem aga Novum Castrum, saksa keeles Neuhausen. Piiskopkonna tugevaimast kantsist Vene piiril sai lõunaeesti tõlkes Vahtsõliina ('uus linnus, kindlus') ja kirjakeeles Vastseliina. Linnuse lähedal oli Vastseliina alevik ja piiskopi mõis.
Vastseliina linnus oli keskajal tuntud palverännakute sihtkoht. Lossikabelis asus püha rist. Kabeli külastamine andis 40-päevase patukustutuse, mille 1354. aastal kinnitas esimest korda paavst Innocentius VI. Kunagist traditsiooni proovitakse järgida. 2018. aastal valmis linnuses palverännumaja, Tallinnast Pirita kloostrist algava palverännutee lõpp-punkt.
1582–1625 (vaheaegadega) oli Vastseliina samanimelise Poola staarostkonna (Nowogródek) keskus.
1625. a saabus Rootsi võim ka Lõuna-Eestisse ning
1626. a moodustati iseseisev Vastseliina kirikukihelkond, esimese pastorina tegutses Christiern Henrici (1626–1633).
Esialgne Vastseliina kirik asus linnuse juures. 1651. a ehitatud puukirik hävis Põhjasõjas (1702) ning kogudus oli ilma pastorita kuni 1726. aastani.
1728. a ehitati uus puukirik, 1772. a valmis kivihoone ja
1901. a sai see oma praeguse kuju. Vastseliina Katariina kirik asub Külaoru külas.
Kool rajati Vastseliina kihelkonda Rootsi ajal, ent Põhjasõja tõttu koolitöö seiskus. Hiljemalt 1730. aastal tegutses kool taas. 1735.–1736. a oli kihelkonnas 22 köstrikooli. 19. saj tekkisid Vastseliinas vennastekogudused,
1845–1848 siirdus 7,2% elanikest (400–500 inimest) vene õigeusku.
Talud osteti päriseks 1875–1885.
Vastseliina kihelkond moodustab lookleva riba piki Võrumaa idapiiri, selle kagunurka läbib 18. sajandil rajatud Riia–Pihkva kivitee ja põhjaosa, rööbiti Võru-Petseri ürgoruga, 1889. aastal valminud Valga–Pihkva raudtee.
Haldusjaotus
1630–1950 Vastseliina kihelkond
1922. a 601 km², 10 668 elanikku
kuni 1950 Vastseliina vald
1934. a 264 km², 3553 elanikku
1950–1959 Vastseliina rajoon
1960–1991 Vastseliina külanõukogu
1976. a 129 km², 2173 elanikku
1977. a 174 km², 2500 elanikku
1991–2017 Vastseliina vald
1996. a 185 km², 2124 elanikku
2017. a 222 km², 1937 elanikku
Elanikke
| aasta | khk | vald/kn |
| 1782 | 6573 | |
| 1881 | 10 038 | |
| 1922 | 10 668 | 3590 |
| 1934 | 10 916 | 3553 |
| 1976 | 2173 | |
| 1977 | 2500 | |
| 1996 | 2124 | |
| 2001 | 2410 | |
| 2012 | 2125 | |
| 2017 | 1937 |
Vastseliina khk-as oli 5 valda ja 162 küla. 1950. aastal moodustati Vastseliina rajoon ning 1960. aastal külanõukogu (liites Illi, Kapera ja Saaluse kn). 1977. aastal liideti Vastseliina kn-le 44,7 km² Lasva kn alasid. 12.12.1991 sai kn-st uuesti Vastseliina vald (47 küla). 2017. aasta haldusreformi käigus moodustati Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vallast uue haldusüksusena Võru vald (953,8 km², 10 990 elanikku).
Külaoru – küla, 2 km Vastseliina alevikust loodes (1989. a 104 elanikku). Külaorus on Vastseliina kirik (puuhoone 1728. a, hilisem kivihoone 1772. a, nüüdisilme 1901. a) ja 18. saj pärit saksa surnuaed. Vastseliina pastoraadi järgi nimetati seda ümbruskonda 1977. aastani Kirikumõisa külaks. Külaoru karjamõis kuulus Tsorona mõisale.
Vahtseliina – küla Meremäe vallas, 4 km Vastseliinast idas (1976. a 225 elanikku, 1996. a 177 elanikku). Vahtseliinas (ehk Vana-Vastseliinas) paiknevad piiskopilinnuse varemed, park ja Piiri kõrts (ehitatud 18. saj lõpus). Varem nimetati asulat Vastseliina asunduseks, eristamaks teda Vastseliina alevikust. Vahtseliina nime sai küla 1977. aastal, murdehäälduse põhjal.
Valgatabalve – territoriaalne üksus Kagu-Eestis 13. saj alguses, mis kuulus arvatavasti Ugandi maakonna koosseisu. Henriku Liivimaa kroonikas on Valgatabalvet nimetatud seoses 1220. aasta sündmustega.
Vastseliina – alevik Piusa jõe ülemjooksul (1976. aastal 892, 1996. aastal 930, 2001. aastal 802, 2012. aastal 718 elanikku) on Ida-Võrumaa tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Alevik hakkas kujunema 19. sajandi teisel poolel valla- ja köstrimaja juurde teeristile. 1934. aastal elas seal 166 inimest, ent asula kasvas kiiresti rajoonikeskusena 1950–1959.
Vastseliina piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna kaguosa tugevaim piirikindlus, ka palverännakukoht. Linnus rajati ordu abiga 1342. a Piusa jõe ja Meeksi oja ühinemiskohale, 14. saj rajati tugev kastell nurgatornidega, mis 15. saj asendati kirde- ja kagunurgas suurtükitornidega. Linnus sai kannatada Liivi sõjas ja 17. sajandi sõjategevuses. 1697. a külastas Vastseliinat Peeter I koos saatjaskonnaga. Linnus seisab varemeis Põhjasõjast peale.
Kirjandust
- Eesti Entsüklopeedia VIII (sub Vastseliina). Tartu: Loodus, 1937, vg 806–807.
- Eesti Enstüklopeedia 10 (sub Vastseliina). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 247–248.
- Eesti Entsüklopeedia 10 (sub Võrumaa). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 527–531.
- Laul, Silvia 2001. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 e. Kr – 500 p. Kr). Toim E. Tõnisson. Muinasaja Teadus 9. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad 7. Tallinn. 279 lk.
- Võrumaa. Eesti II. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise Toimkonna väljaanne 2. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926. X + 497 lk.
- www.vastseliina.ee
- www.vastseliinalinnus.ee
- voruvald.kovtp.ee
- Vastseliina kohanimed