Murdekiiker • Võru murreV • Hargla

Hargla keelematerjale

Eesti Keele Instituudi murdearhiivis

1. Helilindistused (1957–1988):

90 tundi 25 minutit

12 külast,

sh Mõnistest 41,5 t, Sarust 19 t 35 min, Kallist 14 t 40 min

Jõudsamad lindistajad:

Hella Keem – 45 t

Salme Nigol ja Aili Univere – 34 t

Enam pajatanud keelejuhid:

Emmi Nurm (Kalli) 14 t 15 min

Miili Poostus (Mõniste) 10 t

Juhan Tuvikene (Mõniste) 8 t 25 min

Alma Mihklisoo (Mõniste) 8 t 10 min

Liine Paas (Saru) 8 t

2. Kirjapanekud (1926–1998):

murdeülevaateid (1927–98)  –  901 lk

kohanimesid (1926–92)  –  2676 sed

loomanimesid (1992)  –  218 sed

isiku- ja hüüdnimesid (1933–91)  –  858 sed

argoosõnavara (1992)  –  744 sed

murdetekste (1927–49)  –  590 lk

sõnavara (1932–81)  –  57 168 sed

päevikuid (1927–83)  –  172 lk

3. Käsikirjad:

Koemets, Enn. Murdepiir Karula ja Hargla vahel. 1933. 90 lk.

Kivisild, Kaire. Verb Hargla murrakus. Bakalaureusetöö. TPÜ, 1998. 97 lk.

Kuus, Aime. Morfoloogiline ülevaade Hargla-Mõniste murdest. 1948. 317 lk.

Kuus, Aime. Hargla-Mõniste murraku grammatika. Auhinnatöö. 1950. 251 lk.

Murumaa, Taimi. Noomen Hargla murrakus. Bakalaureusetöö. TPÜ, 1998. 72 lk.

Riispere, Kaie. Noomen Hargla murrakus. Diplomitöö. 1982.

4. Murdekogujad:

Salme Tanning – 108 lk ja 17 486 sed

Aime Kuus –  163 lk ja 9924 sed

Hella Keem – 68 lk ja 4585 sed

Salme Nigol – 54 lk ja 7968 sed

Valter Niilus – 79 lk ja 2947 sed

Heleene Zernant – 5700 sed

5. Korrespondendid:

Arnold Tiits – 3759 sed

Leonhard Must – 53 lk

Hargla Põhikool – 1848 sed

Antsla Keskkool – 436 sed

Hargla keelenäidetega heliplaadid

Publitseeritud keelenäiteid