Murdekiiker • KeskmurreK • Jüri

• Murraku iseloomustus
• Tekst
• Tõlge
• Sõnavara
• Kogumine
• Kihelkonnast
• Nuputamist

Jüri keelematerjale

Eesti Keele Instituudi murdearhiivis

1. Helilindistused (1963–1965):

6 tundi 15 minutit

4 külast,

sh Limust 4 t 15 min

Jõudsamad lindistajad:

Salme Nigol ja Helmi Neetar – kokku 4 t

Enam pajatanud keelejuhid:

Mari Põldmäe (Limu) 4 t 15 min

Ann Tomper (Pajupea) 45 min

Jüri Poltimäe (Vaskjala) 45 min

2. Kirjapanekud (1913–1987):

murdeülevaateid (1950)  –  16 lk

kohanimesid (1932–81)  –  2825 sed

loomanimesid (1953–76)  –  707 sed

isiku- ja hüüdnimesid (1938–81)  –  574 sed

murdetekste (1938–83)  –  249 lk

sõnavara (1913–87)  –  7576 sed

päevikuid (1950)  –  39 lk

3. Käsikirjad:

Korjus, Ilse. Morfoloogilisi märkmeid Tõdva vallast. 1950. 16 lk.

4. Murdekogujad:

Gustav Must – 133 lk ja 1881 sed

Ilse Korjus – 42 lk ja 1784 sed

Rudolf Põldmäe – 330 sed

5. Korrespondendid:

Eha Leek – 13 lk ja 7405 sed

Jüri keelenäidetega heliplaat

• Eesti murdepalu. Valinud E. Juhkam, H. Keem, M. Must, S. Nigol. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1975.

Publitseeritud keelenäiteid

• Igal puul oma juur. Murdetekste Jakob Hurda kogust. Koostanud K. Peebo ja J. Peegel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 126–129.
• Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 68.
• Must, Mari. Keskmurde tekstid. Eesti murded II. Toimetaja Helmi Viires. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1965, lk 127–148.
• Nigol, Salme; Juhkam, Evi. Eesti murdepalu. Toimetanud M. Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1975, lk 23–24.