Kodavere keelematerjale
Eesti Keele Instituudi murdearhiivis1. Helilindistused (1960, 1961, 1964):
6 tundi 50 minutit
9 külast,
sh Viiralt 1,5 t, Assikverest 75 min, Sääritsast 70 min
Jõudsamad lindistajad:
Hella Keem, Helju Viires, Aino Kaljuste – kokku 4 t
Enam pajatanud keelejuhid:
Jakob Luka (Assikvere) 1 t
Anna Mölder (Viira) 1 t
Ana Luhamäe (Meoma) 45 min
2. Kirjapanekud (1932–1982):
murdeülevaateid (?1927–52) – 545 lk
kohanimesid (1932–63) – 4471 sed
isiku‑ ja loomanimesid (1938–39) – 58 sed
murdetekste (1932–66) – 1111 lk
sõnavara (1932–82) – 64 859 sed
päevikuid (1932–82) – 321 lk
3. Käsikirjad:
Kuuse, Kersti. Noomen. Keskmise põlvkonna keel Sassukvere k. 1948. 179 lk.
Kuuse, Kersti. Verb. Keskmise põlvkonna keel (Sääritsa). 1948. 137 lk.
Saage, Vello. Häälikuline ja morfoloogiline ülevaade (end. Saare vald, Lia küla). 1952. 74 lk.
4. Murdekogujad:
Aili Univere – 384 lk ja 30 240 sed
Salme Tanning – 119 lk ja 24 850 sed
August Tamm – 44 lk ja 2321 sed
Kersti Kuuse – 67 lk ja 1182 sed
5. Korrespondendid:
Priidu Tammepuu – 297 lk
Juta Nõmme – 40 lk ja 827 sed
Kodavere keelenäidetega heliplaat
- Eesti murdepalu. Valinud E. Juhkam, H. Keem, M. Must, S. Nigol. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1975.
Publitseeritud keelenäiteid
- Igal puul oma juur. Murdetekste Jakob Hurda kogust. Koostanud K. Peebo ja J. Peegel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 171–176.
- Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 99–104.
- Nigol, Salme; Juhkam, Evi. Eesti murdepalu. Toimetanud M. Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1975, lk 20–22.
- Univere, Aili. Idamurde tekstid. Eesti murded IV. Toimetaja Valdek Pall. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1996, lk 196–325.