Murdekiiker • KirderannikumurreR • Kuusalu

Kuusalu keelematerjale

Eesti Keele Instituudi murdearhiivis

1. Helilindistused (1961–2002):

166 tundi 48 min

18 külast,

sh Viinistult 47,5 t, Pärispealt 24 t, Tammistust 15 t, Tapurlast 13 t

Jõudsamad lindistajad:

Mari Must ja Ann Kask – kokku 72 t

Enam pajatanud keelejuhid:

Edgar Lilhein (Viinistu) 36 t 10 min

Madleena Sandström (Pärispea) 24 t

Evald Lindström (Tammistu) 15 t

Juuli Paalberg (Tapurla) 11 t 15 min

2. Kirjapanekud (1910–2000):

murdeülevaateid (1910–72)  –  740 lk

kohanimesid (1922–91)  –  8960 sed

loomanimesid (1053–90)  –  2880 sed

isikunimesid (1965–90)  –  2375 sed

argoosõnavara (1990)  –  336 sed

murdetekste (1925–2000)  –  7960 lk

sõnavara (1922–90)  –  40 155 sed

päevikuid (1922–84)  –  560 lk

3. Käsikirjad:

Kask, Ann. Kuusalu Pärispea murraku häälikulugu. Diplomitöö. 1972. 161 lk.

Norvik, Piret. Kirderannikumurde sõnavaralised suhted naabermurrete ja -keeltega. Magistritöö. TPÜ, 1998. 133 lk.

Tooms, Mihkel. Soome laensõnad Kirde-Eestis. Auhinnatöö. 1930. 157 lk.

Tooms, Mihkel. Soome mõjundeid e. Kirde rannikumurdeis. Häälikuloolised. Konsonantism. Magistritöö. 1932. 189 lk.

4. Murdekogujad:

Ann Kask – 1050 lk ja 3140 sed

Mari Must – 2100 lk ja 800 sed

Linda Pärt – 400 lk ja 12 680 sed

5. Korrespondendid:

Gustav Vilbaste – 4440 lk

Õilme Aasmaa – 2035 lk ja 9860 sed

Evald Lindström – 1320 lk ja 7300 sed

Edgar Lilhein – 245 lk ja 3200 sed

Eduard Leppik – 3843 sed

Heldi Kaljurand – 760 lk ja 1500 sed

Kuusalu Keskkool – 90 lk ja 4700 sed


Kuusalu materjalidest paistavad silma Gustav Vilbaste murde- ja kohanimesõnastikud (3560 lk).

Kuusalu keelenäidetega heliplaadid

Publitseeritud keelenäiteid