Lüganuse keelematerjale
Eesti Keele Instituudi murdearhiivis1. Helilindistused (1961–1987):
49 tundi 02 minutit
16 külast,
sh Rääsast 15,5 t, Oandult 12 t, Soonurmest 4 t
Jõudsamad lindistajad:
Mari Must, Ann Kask ja Piret Norvik – kokku 42,5 t
Enam pajatanud keelejuhid:
Ida Kumer (Rääsa) 12 t 40 min
Alma Tärno (Oandu) 7 t 10 min
Armilde ja Ruuben Soolep (Oandu) 5 t
August Hiie (Soonurme) 3 t 30 min
2. Kirjapanekud (1926–1995):
murdeülevaateid (1926–62) – 1043 lk
kohanimesid (1938–78) – 7932 sed
isiku- ja loomanimesid (1939, 1978) – 25 sed
murdetekste (1928–84) – 4586 lk
sõnavara (1929–95) – 68 470 sed
päevikuid (1929–87) – 513 lk
3. Käsikirjad:
Mets, Helle. Lüganuse murraku noomenid. 1962. 85 lk.
Muik, Mare. Verb Lüganuse murrakus. 1962. 85 lk.
Norvik, Piret. Kirderannikumurde sõnavaralised suhted naabermurrete ja -keeltega. Magistritöö. TPÜ, 1998. 133 lk.
Tiit, Anneliis 1962. Konsonantism Lüganuse murrakus. Praktikatöö. 1962. 124 lk.
Tooms, Mihkel. Soome laensõnad Kirde-Eestis. Auhinnatöö. 1930. 157 lk.
Tooms, Mihkel. Soome mõjundeid e. Kirde rannikumurdeis. Häälikuloolised. Konsonantism. Magistritöö. 1932. 189 lk.
4. Murdekogujad:
Mari Must – 2299 lk ja 5518 sed
Helga Reitsnik – 77 lk ja 10 522 sed
Mihkel Toomse – 60 lk ja 9378 sed
5. Korrespondendid:
Aino Källo – 1598 lk ja 15 487 sed
Alfriede Jõemägi – 108 lk ja 46 sed
Lüganuse keelenäidetega heliplaadid
- Eesti murdepalu. Valinud E. Juhkam, H. Keem, M. Must, S. Nigol. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1975.
- Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II. Valinud M. Must ja E. Juhkam. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1989.
- Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut, 2001.
Publitseeritud keelenäiteid
- Igal puul oma juur. Murdetekste Jakob Hurda kogust. Koostanud K. Peebo ja J. Peegel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 26–29.
- Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 10.
- Must, Mari. Kirderannikumurde tekstid. Eesti murded V. Toimetaja Helmi Viires. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1995, lk 389–523.
- Nigol, Salme; Juhkam, Evi. Eesti murdepalu. Toimetanud M. Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1975, lk 13–14.