Mihkli keelematerjale
Eesti Keele Instituudi murdearhiivis1. Helilindistused (1959–2002):
42 tundi 50 minutit
12 külast,
sh Kiisamaalt 10 t, Rabaverest 8,5 t, Pikaverest 8 t
Jõudsamad lindistajad:
Aldi Sepp – 20 t
Hella Keem ja Aldi Sepp – kokku 14 t
Valdek Pall ja Evi Juhkam – kokku 5 t
Enam pajatanud keelejuhid:
Tiina Põder (Kiisamaa) 6 t
Jaan Rand (Kiisamaa) 6 t
Aadu Sander (Rabavere) 3 t 45 min
Liiso Luige (Kiisamaa) 2 t 15 min
2. Kirjapanekud (1916–1996):
murdeülevaateid (1935–48) – 417 lk
kohanimesid (1940–78) – 5047 sed
loomanimesid (1956–81) – 102 sed
murdetekste (1916–96) – 694 lk
sõnavara (1932–81) – 5659 sed
päevikuid (1932–68) – 469 lk
3. Käsikirjad:
Noorkõiv, Valli. Morfoloogiline ülevaade. Noomen. 1948. 91 lk.
Noorkõiv, Valli. Morfoloogiline ülevaade. Verb. 1948. 79 lk.
Noorkõiv, Valli. Häälikuline ülevaade Mihkli khk. Soontaga v. 1948. 85 lk.
4. Murdekogujad:
Valli Noorkõiv – 212 lk ja 505 sed
Hella Keem – 153 lk ja 2640 sed
Sirje Mäearu – 50 lk
Helmi Viires – 488 sed
5. Korrespondendid:
Ida Avekukk – 4826 sed
Voldemar Schmidt – 117 lk ja 10 sed
Mihkli keelenäidetega heliplaat
- Eesti murdepalu. Valinud E. Juhkam, H. Keem, M. Must, S. Nigol. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1975.
Publitseeritud keelenäiteid
- Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 41–42.
- Juhkam, Evi; Sepp, Aldi. Läänemurde tekstid. Eesti murded VIII. Toimetaja Anu Haak. Eesti Keele Instituut. Tallinn, lk 394–431.
- Nigol, Salme; Juhkam, Evi. Eesti murdepalu. Toimetanud M. Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1975, lk 18–19.