Mustjala keelematerjale
Eesti Keele Instituudi murdearhiivis1. Helilindistused (1966–1976):
33 tundi 29 minutit
10 külast,
sh Võhmast 14 t, Rahtlast 7 t, Ninaselt 2,5 t
Jõudsamad lindistajad:
Ellen Niit – 19,5 t
Valdek Pall – 9 t
Enam pajatanud keelejuhid:
Mare Pook (Rahtla) 6 t 26 min
Leen Annus (Võhma) 3 t 45 min
Mari Ader (Võhma) 3 t 40 min
2. Kirjapanekud (1927–1998):
murdeülevaateid (1934-35) – 253 lk
kohanimesid (1927–87) – 2451 sed
murdetekste (1933–98) – 688 lk
sõnavara (1930–79) – 14 105 sed
päevikuid (1927–67) – 233 lk
3. Käsikirjad:
Kindlam, Magnus. Häälikuloolisi ja morfoloogilisi erijooni Mustjala kihelkonna idaosast. Kõrgema astme seminaritöö. 1934. 95 lk.
4. Murdekogujad:
Armin Kukk – 46 lk ja 858 sed
Varje Lonn – 109 lk ja 115 sed
Mart Mäger ja TPedI üliõpilased – 13 696 sed
Theodor Kaljo – 2445 sed
5. Korrespondendid:
Aadu Toomessalu – 18 lk
Mustjala keelenäidetega heliplaat
- Eesti murdepalu. Valinud E. Juhkam, H. Keem, M. Must, S. Nigol. Üleliidulise firma Meloodia Riia Heliplaadivabrik. Tallinna Heliplaadistuudio, 1975.
Publitseeritud keelenäiteid
- Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 29–30.
- Lonn, Varje; Niit, Ellen. Saarte murde tekstid. Eesti murded VII. Toimetaja Evi Juhkam. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2002.
- Nigol, Salme; Juhkam, Evi. Eesti murdepalu. Toimetanud M. Must. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1975, lk 15–17.