Setu keelematerjale
Eesti Keele Instituudi murdearhiivis1. Helilindistused (1963–1996):
150 t tundi 07 minutit
60 külast,
sh Kosselkast 44 t 40 min, Saptjast 5 t 05 min, Kostkovast 5 t, Verhulitsast 5 t
Jõudsamad lindistajad:
Hella Keem – 35 t
Hella Keem ja Salme Nigol – 61,5 t
Hella Keem ja Inge Käsi – 19 t 20 min
Hella Keem ja Mari Must – 17 t 50 min
Enam pajatanud keelejuhid:
Maarja Pähnapuu (Kosselka) 28 t 30 min
Anne Järveots (Kosselka) 16 t 10 min
Anne Loomik (Saptja) 5 t 05 min
Ode Kiisik (Kostkova) 4 t 30 min
Alla Küpär (Podgorje) 3 t 55 min
2. Kirjapanekud (1921–1993):
murdeülevaateid (1921–70) – 1396 lk
kohanimesid (1932–89) – 4387 sed
loomanimesid (1961–67) – 491 sed
isikunimesid (1932–93) – 199 sed
murdetekste (1922–86) – 1253 lk
sõnavara (1927–93) – 36 700 sed
päevikuid (1927–50) – 248 lk
3. Käsikirjad:
Kask, Arnold. Morfoloogiline ülevaade näidetest Setu murdest (Satseri nulgast). Noomen. Verb. 1927. 160 lk.
Kask, Arnold. Häälikulooline ülevaade Satseri(nna) Setu murdest. 1927. 209 lk.
Pino, Veera. Morfoloogiline ülevaade Setust Tonja k. 1947. 153 lk.
Timmo, Vladimir. Meremäe murrak. Diplomitöö. 1951. 236 lk.
Keldrimägi-Õunapuu, Pärja. Raakva murraku konsonantism. Diplomitöö. 1970. 129 lk.
4. Murdekogujad:
Julius Mägiste – 53 lk ja 19 958 sed
Nikolai Remmel – 166 lk ja 4846 sed
Salme Tanning – 152 lk ja 3129 sed
Vladimir Timmo – 2874 sed
5. Korrespondendid:
Veera Pino – 477 lk ja 377 sed
Maria Parksepp – 24 lk ja 1527 sed
Setu keelenäidetega heliplaat
- Võru murde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut, 2001.
Publitseeritud keelenäiteid
- Igal puul oma juur. Murdetekste Jakob Hurda kogust. Koostanud K. Peebo ja J. Peegel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 306–317.
- Kask, Arnold. Valimik eesti murdenäiteid. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1962, lk 136–137.
- Keem, Hella; Käsi, Inge. Võru murde tekstid. Eesti murded VI. Toimetaja Aldi Sepp. Eesti Keele Instituut, 2002, lk 400–441.