MurdekiikerKirderannikumurreRLüganuse

Väike valik Lüganuse murraku sõnavara

aabets : -iaabits
aagamahaarama, kinni püüdma; ahnitsema
aagerdamma ahnitsema
aariklane haraline, haruline
aarureha
aavlane  herilane
ablema ahnitsema
ahnumaahnelt sööma, kugistama
ahtlane kitsa-, väiksevõitu
aigamiste aeglaselt
alene naistesärgi alumine takune jätk; koogipõhi
alun : -amaarjajää
appatus : -enahaparkimise vedelik
arvokeine  harv, hõre
asendama asetsema, paiknema
eine  toidupala, -raas
einustamma ennustama
eit : eidevanaema
erili   eraldi, omaette
erk(u) : ergumagustoit, hõrgutis
erkoma (tagasi)paranema, toibuma
eräline eri, eraldi olev
ikkemä   nutma
ivama   odrapäid puhastama, ohteid eemaldama
jahkama  jah-sõna ütlema
jurma laisk, aeglane
jõvepuu tiheda peene süüga puu
järjessuttejärjestikku
järsku ühtjärge, pidevalt
kaasamies pruudi saatja pulmas
kaasik : -upruuttüdruk
kaba : kavapalkhoone nurk
kama  praht, rämps
kanermu   kanarbik
kangane   linane
kars : karsiheinavõrk
karsima kraasima; laasima
karvussille   karvupidi (kokku)
katsuma  vaatama
kehtima  kestma, jätkuma
keitama   keetma
kidemmed kalarapped
kie : kenekes : kelle
kihuma sügelema
kihutama  hammustama (putuka kohta); sügama
kiista võidu
kiur : kiurulõoke
kolgispuu  linalõuguti
kolkima   linu lõugutama, linaluid murdma
konts : kontsuriideräbal, kalts
kouk : kougukonks; (kael)kook
koukima   kartuleid võtma; urgitsema; nahka koogutama
kreisima   sisse piirama (jahilooma)
kubu : kuulinnupugu
kukk : kukkeõis, õile
kukketamma õitsema, õilmitsema
kulistamakudrutama (tetrede kohta)
kullisskull
kullukene   kuljus, kurin
kulusk : -akuljus, kurin
kuap : kuabakartulikoobas
kumm : kummaime, uskumatu lugu
kuppar : -ikupulaskja
kuppimakuppu laskma
kõrb : kõrvepõlismets, laas
kõrraline külakarjase abiline
kõõs  kunas, millal
käispääd  käised, rahvariidepluus
käli mehe vennanaine
küürik : -eküürakas
laantanu   rahvariiete juurde kuuluv naistemüts
laba : lava(taime)lava
labene  (taime)lava
lahjad   veimed, pruudikingid pulmalistele
lappama  kihiti kokku panema (nt kalavõrku, heina)
lapsukene  tütarlaps, väike tüdruk
lautima laduma; punuma
lehotus : -ekerglane, liiderlik, tujukas
lennane lellenaine
lett : ledijuuksepats; kääritud kanga palmik
lettuss : -ussipaeluss
levendäneheie, kraasitäis villu
levitämmä    laiali laotama
ligissutte   ligistikku
liigutama  liiku jooma
liisna  ülearune, liigne
liiv : liivaliivik, liivane koht
linutamma  pruudile pulmas tanu või mütsi pähe panema
lumbija    lausuja, silmamoondaja
lummima   varitsema, piiluma, luurama
luuk : luugiogalik
lõõrikas : lõõrikavihmauss
lögötämä  läkastama
lüngäs  ettepoole kaldu, kumeras
maanistie  maantee
magu : maoheinakuhja laiem keskkoht
mainitsemma manitsema
maldutama  vaigistama, rahustama
manitamma  manitsema, keelitama, veenma
mansikas : mansikamaasikas
mart : mardimardipäev
meno  minek
mero ~ merumöll, mäsu; rajuilm, marutuul; lärm, kära
mihkel : mihklimihklipäev
mogomane   säärane; ebaharilik, imelik; suurevõitu
muhama  muhelema
muhkar : -amuhk, kühm
murelane sipelgas
mõjal(e)mujal(e)
mütjäs : mütjämutt
naabur : -inaaber
nappamanapsama, haarama
natt : nattaila, tatt
naul : naulanael
naur : naurinaeris
niiama(ie)noogutama, (end) ette-taha liigutama
nukkastamma  tukastama
nägimä  paistma, näha olema
näppik : -usoolatüügas, käsn, vistrik
näre noor (kuuse)puu
nörss : nörssimeritint
nöss : nössinüri, tönts, (vanadusest) vilets
ohtoma vaeva nägema, virelema, vaevlema
olviauk  unkaauk
omasa  paras, kohane
paat : paadikollakas, kollakaspruun
paasik : paasigupaistekakk
paats : paatsuhoop, löök, mats
pabal : -atükk, mügarik
painama  painutama, koolutama; suruma, muljuma
paistama   küpsetama
palg : paluherne-, oakaun
palt : paltupalitu
pambeldamatammuma, kohmitsema
parv : parvikiriku kooripealne
peitusile (akkama)peitust mängima
peloma  hirmuma, ehmuma
pelotamma hirmutama
pelästämmä kartma, ehmuma
pendimä pehkima, riknema
perädikku   järjestikku
perästikku  järjestikku, üksteise järel
piird(a) : piirakangasuga
pildamaie   pillama; raiskama
pilkumalõhkuma, pilbastama, tükeldama
pitkalist   pikkamisi, aegamööda
pitsjahu  kroovjahu
plini  pannkook
plott : plottipalgiparv
podraat   järjest, ühtejärge
puhelema   rääkima, juttu ajama
pulikas : pulikapulk
punerdava punakas
puolsaag : -saepootshaak
purgama (lahti) harutama, lammutama
pussik : -uväike puss(nuga)
putkasnik : -uraudteevaht
põuk : põugupesupesemine; pestav pesu
pärme verme, vorp, arm; palistus
pärtel : pärtlipärtlipäev
pöhkemä  kõdunema, pehkima, mädanema
pöhästämmä  pehastuma, pehkima
raag : raatoores, mitteküps
ragu : raupragu
rakkul  villis, rakkus
rambima  väsima, rammestuma
rei : reierehi
ribil : ahjuroop
riialas rehealuses
rinna   kõrvuti, rinnu
rinne : rindetööesi, ees olev töölõik
risane  segi, puseriti
rohosirk   rohutirts
ruodjam : ruodjammeroovilatt
rägä : rääpadrik, tihnik, rägastik
räidind  poolniiske, -toores
räistäs : räistäräästas
rödisemä ruigama
rüst : rüstisõrmenukk
sabassute  üksteise sabas, sabapidi koos
sae : saajapeiupoolne pulmarahvas
sankalas sassis, segi (juuste kohta)
sarg : sarapõllu-, heinamaariba
savodi  lauavabrik, saeveski
segavus : -eleiva eeltaigen
segoliputru tangu- ja kartuli- või odrajahu- ja kartulipuder
siib : siivetiib
sinerdava   sinakas, sinetav
sitta mammokenesitasitikas
sittavurr sitasitikas
siul : siulasõel
sorama(ie)pudistades rääkima
sulgiline  kandiline
suora  otse, sirge
suss : sussikontsata pehme tallaga nahkjalats
sutra  jääsupp
suualune    keelekandja; pailaps
suurustamma   hommikueinet sööma, oodet võtma
sägä  lärm
säll : sällisell, (karjase, sepa vmt) abiline
süri : sürjeküngas, mäenõlv
süül : süülisüli; süld
taat : taadivanaisa
tagima   mürama, vallatlema
tallutamma   vilja(ladet) tallata laskma, pahmama
tanav : -akülatänav
tandermik : -utallermaa
taotamma  taotlema, püüdma, üritama
tasuma  toimetama, loomi talitama
tavar : -akraam, kaup
tiherdamma  vihma tibutama
tiht : tihitihe (võrk)
tihu  kihulane
tikka  rähn
tikkama  tikkima
tohotamma  (hunti) hurjutama
tohudu : tohutummatohutu, määratu
trest : trestilehter, trehtel
tuba : tuaelumaja
tuhiline  jäme riie, takune voodilina
tuhrama  hõõruma, nühkima
tunnustamma  uurivalt vaatama
tõmu  tõmmu, tume
täidimä  raatsima; sunnitud olema (midagi tegema)
tükkämä(ie)valutama, tuikama
tüng : tüngetüügas; tüükaline, kulunud
uiama   kurtma, hädaldama
ulkuma   uitama, käima, liikuma
ulluma   ulguma
umbinane  umbne, kinnine
ummel : -ekõhukinnisus
undamiste   umbkaudu, ebamääraselt
unditama   purustamisseadmega peenestama
unt : undi(paberi, turba vms) peenestus-, purustusseade
urama  hüüdma, hõikama; torisema, nurisema
usina  ruttu, kärmesti; varakult
vaalima  leivapätse vormima
vabatkülä  popsi-, saunaküla
vaheldi  vahel, mõnikord
vaide   ainult, vaid
valitsemma  (välja) valima
valutama  nõrutama
vassassutte  vastakuti, vastamisi
vatsuli   kõhuli, maoli
vattel : vatlakodukootud villane riie, kalev
velto   vedelvorst, võrukael
venitus : -emüürilatt; hoone ülemine palgikord
verokas : verokanöör, pael
viderik : -uvidevik
vidi : -mepuust linaropsimõõk
vilisuu   pakane, külmataat
virs : virsuviisk
vism : vismakasemahl; haavast erituv vedelik
vitkutamma  viivitama, aega viitma
võõrassis  võõrsil, võõrusel, külas
väljä   ära
õngima  õngitsema
äge : -däkuum, palav, tuline; kuumus, palavus
äiä vanaisa; äi
äiäke(ne)äike
ämm(ä)vanaema; ämm
ärnimä(ie)õrritama, ärritama; kärkima
öböl : edev, kerglane
ögöläne  rumal, loll
öröläne   herilane
örsötämä   edvistama
öür : öüruaur
(ei) ühtämitte sugugi
üskä  köha
üvindus : -eheategu
üväst ~ üästhästi

Murrakust on registreeritud 11 193 sõna, neist haruldasemaid, Lüganusele iseloomulikke sõnu on 5999.