MurdekiikerLäänemurreLMihkli

Väike valik Mihkli murraku sõnavara

ahke agar
ainalt ainult
ajapikusel ajapikku
alapallakasalasti, riieteta; poolpaljas
alase ~ alasiallapoole
(ta) eest(tema) meelest, arvates
elakas : elakaelajas
ematis : ematsisöögitoru
endist vanasti
ennaste ennist
epu edev
idres : idreidu
idrestama idutama, idusid ära murdma
iljakulthiljuti
ilpsama lippama
immitsema hõõguma, umbselt põlema
ingerdama hingeldama
istusistukil
jeheke heldeke, armas aeg
juhmiste juhmilt
julksi avalikult
julusi julgelt, kartmatult
junn : junnijonn
junnakas ~ junnikasjonnakas
jõlberdis : -ealp, eputis
jõmpsima käima, kõmpima
kaal : kaale(silma)kae
kabonas : kabonakohikukk
kadagaseen pilvik
kaeband : -isuur kraav
kalk : kalgikerglane
kambrik : -usahver, majaga ühe katuse all olev ait
kamsakas : kamsakarammus
kao kaev
kaovõtja kaevutark
karene rohtunud
karet : -asööt, jäätmaa
karima karjuma
keeres : keerdekukal
keksik : -ukergats, kekspüks
kenderpüks : -püksikergats
kesnäskesknädal, kolmapäev
kibal(as) : kibalasöetükike
kibritsema kiratsema
kihing : -ohoog
kihistama tuiskama
kiilakas : kiilakaõhuke leivaviil
killupõllud siilupõllud
kirbulill tulikas
kirjama välja õmblema
kiunard : -iviriseja
koerakapaline kontvõõras pulmas
kolkuma tilgastama (piima kohta)
kootsis ripakil
koris : -eneelukoht, kurisu
kortsmoonik : -ulõõtspill
krantsima koerust tegema
kuima kuivama
kuitskäpp : -käpakontvõõras pulmas
kõhnakiralt hädavaevu
kõhnas kõhn
kõhvits : -akõhn ja kahvatu inimene
kõlbutama riputama
kõrvatsemees isamees pulmas
kädamus : -ekandam
kähmerdama kohmerdama
käiakas : käiakasuur tükk (leiba), käntsakas
kämmis hädas, takerdunud (saamatu kohta)
kämpas kobaras
käristama rebima, suruma
kärmpsekirikärbsekiri, (kinda)muster
käärik : -ukääruline
köötsima vaevaliselt käima
küitsima küürus käima
küsitama küsitlema; koolitükke kontrollima
labedi labidas
lagaskoristamata, korratult
laks : laksulahja piim
langitõbi langetõbi
laotsi unarusse
latl ~ latel : ladla(puu)latv
laudik : -uväike sahver
laug : laulaugas
lihatamapühad lihavõtted
lihva viltu
liki ligi
lillakas : lillakakergats, eputis
lilles : -elill
loik : loigumadal (maa)
lopetama loputama
luukaarikas kõhn inimene, luukarnits
luupatakas luupainaja
lõunine lõunane
lõustjas : lõustjalahja, nälginud
lärts : lärtsilehis; seeder
lätse kiin, peerunuga
läänikas : läänikalännik
manu tuhk
mehesõlmkalurisõlm
metsaline metsane
muigos muigel
mullastama muldama
murtud numredmurdarvud
mõlkjas : mõlkjatilgastanud (piim)
mätsitama mätsima
naasi naaviisi, niiviisi
nabo nõbu
nahkvangerpuuvanker
nakk : nakinäkineiu
nammsatikas jõmpsikas
nikspüksid põlvpüksid
nodima varastama
noksama müksama
nooks : nooksikonks
nõidama nõiduma
nõuastama nõutama
näklema näksima
nätsima matsutama
nüri tuim, rumal
obosis hobusekarjas
oemerdis : -euimerdis
ojar : -audar
paakima sumpama
pabon : -apabul
paegal alati, pidevalt
paerst praegu
pagimaplagama
palepõsedpõsenukid
paramidi paremini
parand : -apõrand
pikka aeglaselt, pikkamisi
piretis : -eeputis
pissitassa pisitasa
pudru arkpudrumänd
pukitsema pressima, pugema
puntrik : -uõlleankur, -punts
põkspüksid põlvpüksid
põmmeldama möllama
pähkamanäppama
raand : raandapuuämber
rabima rabama, haarama
radaki prantsti
raspants rasvatihane (rasva-ants)
rebolene kirju
ressu kresla, seljatoega regi
rookima linu ropsima
rootslane kuldnokk
rutemalda rutemini
rõbasepael püksipael
rõmmima prõmmima
räbin : -akäristi
rängel : ränglekärsitu, rahutu, püsimatu
räpulene määrdunud, kriim
röögaauk poriauk
rühbel rühmaja
saarnas : saarnasaarmas
sang : sangopuulüpsik
sapeldama siblima
seosseakarjas
setusama niisama (palju)
siista puhas
sikku seakarja
siks : siksohobusevarss
sõitetõbi külmtõbi
sõnadlema nägelema; sõnuma
sõnna sinna
söödam : -aleivatükk; suutäis
söömrik : -oablas, suure söömaga
sündima sobima, kõlbama
taargas : taargakaljaastja, taarinõu
tahe : -dakuiv, nõrgunud
tahmtera tungaltera
talbused talgud
tepand : -ivokikeder
tibistama tibutama
tiitsmuna ~ tiitsvouvurrkann
tiksperi lahja õlu
toori toober
torm : tormirumal; mõtlematu
tugalos : -emetsatukk
tukilineebatasane
tuks : tuksitragi
tänave tänavu
uhamõõk võhumõõk, iiris
uhestama sebima
upaksil upakil
urgama üürgama, ruigama
uuraksil uurakil
vaang : vaangapuu- või savikauss
vaene vilets, kehv (nt tervis)
vale vorstilehter
valgepea villpea
vanadlema vananema
vanuma kokku tõmbama (nööriga)
vanutsi vanasti
varipüi põldpüü
veller : -ivõrukael, tembumees
veänemari põldmari
videvik : -uvõserik
vidusk : -ividevik
vihkpuud haod
vinderkoot vänderdaja
virevel poolärkvel
viskes : viskevistrik, lööve
võerulenekülaline
võhmatu jõuetu
väukaegas : -kaikavägikaigas
õheldane õhukese võitu
õtte õige, väga
ädakiralt hädavaevu
äkedlane äkiline
ärk : ärguerk
ärtsima vastu rääkima
ääm enam, rohkem
öhmama ühmama
ühtalati alatasa
ülesi ~ üliseüles
üllerdama üle ääre õmblema
üssa üsna

Murrakust on registreeritud 3776 sõna, neist haruldasemaid, Mihklile iseloomulikke sõnu on 1475.