MurdekiikerSaarte murreSMustjala

Väike valik Mustjala murraku sõnavara

aakrik : aakrigumereaju
abukäised (villane) naistejakk
adarus : -evõrguräbal
ainam : -aainuke, ainus
akadis : -etulehakatis, -süüde
akatama (tuld) läitma, süütama
alb : alvaodav
ale  alustus
ammugar : -evikerkaar
aralik : araliguharuline
aruline korralik, sobiv; (kellegi) taoline
aualine  matuseline
eburdamaedvistama
ehtene  ebemeline, ebemetega koos
elu   (elu)maja
elube  laepealne, pööning
emane   naine, naisterahvas
emane lapstütarlaps
eretama   kuumalt paistma
eriasjatoimetus
eris : -ekelm, nurjatu
esmasse esmaspäev
ete ~ etteõige, ometi
ida : ia ~ eakirre; kirdetuul 
iile  väike tuli
iisuvits : -vitsivenelane; vene rändkaupmees
imeldama  imestama
irgitsema  itsitama
isane  mees, meesterahvas
jalgut : jalgudi(voki) tallalaud
joatu  jõuetu
jäda : jäa ~ jäävõrgurivi; peenar, vagu
jägi : jääjää
jöhmane  peast segane; töntsi olekuga
jöhmerdus : -eminestus
jömman(n) : -ijõmpsikas, poisiklutt
kaartsima  laasima
kaavedis : -ekõhn inimene
kahlus : -ekaelarihm
kaksiti  edasi-tagasi
kallerdama  kõikuma
kaluk : kalugakalev (riidesort)
kammlest : -lestakammeljas
kapet : kapedivillane sokk
karetama   sööti, kargesse kasvama
karp : karbikarpkala
karsas : karssaredel
keblakas : keblagakerglane
keeb : keevakeev, tuline, kuum
kena  ilus, armas, tore, meeldiv
kessik : kessigukesknädal, kolmapäev
kibama  nihelema; ebakindlalt seisma
kibulema    kipitama
kideva   kidur, vilets, haiglane
kihtu(kile)viltu
kiirguma  kiljuma
kikerdama   püherdama; leivapätsi vormima
kipp : kipuväike puukapp, kibu
kippuma  liikuma
kiputama  liigutama; lükkama
kitt : kitikuiv oks tuleläiteks
kivestu  kiviküna
kivik : kivigukiviküna
kodarakiri  kindakiri
koerakäpaline   kontvõõras (pulmas)
kohe  poole, suunas
koivalge  ehavalgus
koklanevõrgukäba
koltripuu  tüürimõla
kolu  hapu (õun)
komi ahjukumm
konkasti  kurjalt
korges : korkekingakonts
korigud(lapse) mähkmed
korp : korbironk
koogitsema  urgitsema; otra kitkuma
kulbitama ~ kulpimahuuli torutama
kumbus   kumer, kummis
kurendi aid roigasaed
kurt : kurdikäbi
kuuletama  manitsema
kännima   kängu jääma
käre(ne)vaigune puutükk
kärmest  valjusti
kääkaartses : -kaartsenurmenukk
kääkam : -isuur tükk
kömbus : -eemajänes
könd : könnavarandus, nodi
kövali  kõvasti, tihkelt
laadipaat laadimispaat
laga : laasoolvesi
lakk : lakikaapkübar
lapilased  virmalised
latingas latikas
laused  võrgukäbad
lepitama  lõnga lepakoorevees keetma
lestaloodus  millimallikas
lihtuma   lihuma, tüsenema
linnukiri  tedretähed
lints : lintsumeremuda, libe meretaim
lobi  avar
lobjakas : lobjagarokalabidas
lodima  lonkima, luusima
loet : loodeloe (ilmakaar)
luhki  lõhki, katki
luupöks : -pöksuluupekse, kederluu
lääs : lääneedel (ilmakaar)
lömm : lömmupeeruhalg; suur tuli
maagar : -eida (ilmakaar)
maaviga  nahahaigus, maa-alused
malid (tinast) kaunistused
matma  peitma, peitu pugema
meiukuu maikuu
mereuss  angerjas
miitsu  kratt, puuk
muga teine, muu
muhamaha
mustine   must hüljes
mutsima   suruma, toppima
märg : märjavedelik
mättima  määrima
möister : möistremeister
mültama  tolmutama, möllama
nahkavaander  nahaparkal
nakk : naki(saapa)tikk; pulk; varn
nasin : -anäsiniin
natuse  veidi, vähe
neitsilaps  esiklaps
neljasse  neljapäev(al)
niperdama  nüpeldama
norima välja korjama, tõstma
nukerdama hõõruma
nöuke  niisugune, nihuke
nöumbu  sarikas
nüpline  niplispits
oiguma ujuma
oinuke  rumal, lollakas
oone  ait
oort  kohe, otse
orane   viljaoras
osama  tabama, puutuma
osmik : osmiguväike nõu
paak : paagituletorn, majakas
pada : paeasepikoda
pagiti  hooti
pale : palgenägu; mardisandi mask
parast ~ parespraegu
petimäng  peitus
piiges : piikepeitel
pilvesaabas   vesipüks
pindamakiusama
pire   veidi, natuke
pisine  pisike, väike
pitkaline   aeglane
plagu  pulmalipp
polut : poludinari
puhki  katki, lõhki
puumaakoht  talukoht
pähkerääk : -räägupasknäär
püting(as) : pütinga  suitsukala
raand : raandapuuämber
rage  tera
rahiraud   raieraud, kapsaraud
rahnup : rahnubikirvevarn
rakk : rakupuuämber
rattad  vanker
raun : raunakivihunnik; kivine koht meres
rihmutama  rihmaga peksma
rillisümmargune
ristati  risti
rosin : -asõstar
ruumima  mahtuma
ränd : rännasülg, ila
ränk : rängapraht, risu
rääts : räätsakorv
röhvekspuruks, pikali
rönnis  rase
röör : rööri(suitsu)lõõr
saanti  saadik, saati
sappernakk kerge joove
sari : sarvesarv
sedike ~ sedine  selline, taoline
seeramasättima, valmistama
seledised  kaevurakked
seljameri ulgumeri
sibrik : sibriguväike puunõu
sigimus : -ekala mari, niisk
silmus : -emillimallikas
silts-soltslehelind
soolatüi  soolatüügas
sugema sugenema, tekkima
suhti simman
supeldama  lobistama; suplema
surm : surmasurnu
suuruti suuruse poolest
södike ~ södukeselline
södine ~ söduneselline
söluk : sölugasõlg
sörarohi  orashein
sülatüi  soolatüügas
taaspidi  tagurpidi
tabrima  patrama, hullama
tagakurgu  täiest kõrist
taherperi  lahja õlu
tara  ring
tarbline  tarvilik, vajalik
tarist  tarvis, vaja
teisseni  teisipäev
telepid  tõkked pulmarongi teel
telkama  sulgema
tiitsastama  kiirustama
tinge  kitsi, ihne
tirru  lambatall
titt : tititiss, rinnanibu
tohkema  ehmuma
tohlama ~ tohmama  suitsetama
torest(e)toredasti
tori  nire, toru; veesoon
triivima  tihendama, takutama
tuimikas : tuimiganupukas, arukas
tuluvädaja  kratt, puuk
tungermad tungalterad
tuulispill  tuulispask
tähelik : täheligutähelepanelik
täigema täima, raatsima, tihkama
tänak : tänagukülatänav
tärts : tärtsikellapendel
täsasiin
tölp : tölbinüri
töri : törvepuust (karja)pasun
töök : töögipärm
töökimaebaühtlaselt liikuma
töömes : töömsepärm
tümps : tümpsihülgeliha
uhjutamavehkima, lehvitama
uindus : -euinak
umbestjust, täpselt
uristi ~ urrpillvurrkann
utelind  lepatriinu
uutsedis : -e härmatis
vaage : vaanavaagen, suur kauss
vaert : vaardilaevatee
vaga : vaavaikne, tuuletu
vaibumaalanema, alla vajuma
vaja : vaasaunaesik
vaksuksi vastuoksa
valitsema (välja) valima
valvaskala vaal
vanamus : -evanadus
vammus : -evillane üleriie
varene vares
veetegija posija
veripall verikäkk
vesik : vesiguveski
vesigar : -elääs (ilmakaar)
vihmamaduvihmauss
vihotsi  vihuti, viha pärast
villvallingas maikelluke
vilu vari
vinnima loopima, pilduma
virisema visisema
viss kindel, kõva
vissist(i)kindlalt
värik : värigujalgvärav
vöigema võima
vörst : vörstaverst
äbendlik : äbendliguhäbelik
ädal : -alõuna (ilmakaar)
äkinerabandus
äkist äkki, järsku
äkistama vihastama
ämmerdama kogelema
ärri täisärritunud
äärkala rannaveekala
öhkjas : öhkjahõre
ölkjas : ölkjahalgas, kergesti lõhenev
öögam : -asuur laine
ööriti võõriti, valesti
öössa öösel, öösi
ülbal määrdunud
ürt : ürdimetstihane
üütlasi ühtlasi, korraga

Murrakust on registreeritud 3583 sõna, neist haruldasemaid, Mustjalale iseloomulikke sõnu on 1758.