MurdekiikerTartu murreTOtepää

Väike valik Otepää murraku sõnavara

ahun : -aahven
aigapiti ~ -päidiaegapidi
ainane rohune, (umb)rohtunud
alale alles, tallel(e)
arbeldama talitama, toimetama
argutama hargitama, harki ajama
arjatside tuttipidi (juustest)
atsaig : -ajakoerapulm
edits ~ ehits : -eesik, eeskoda
ellätüss : ellätüsevolt; voldistik
eläjäss : eläjäveis, kariloom
elü hääl
emästämäpehkima, habrastuma
ennembi varem
essing : -ueksimus, viga
essissin (ära) eksinud
igitsämähigistama
iguma ihuma
iispä ~ iispäivesmaspäev
ikk : ikunutt
iks ikka
ildamp hiljem(ini)
illane : illatsehiline
imama magusaks minema, imalduma
imetämä imestama
indsväle pingul
iratsemb himuram
isatama (söögi)isu tekitama
jakkama jätkama
jobi lühike, napp; jope
joht küll mitte
jomp : jombilõngatomp
joovik : -usinikas
jopul : jobuli(lamba) pabul
jumõtamapunetama
junt : jundipikk põhuhunnik
jutuss : jutusejutlus
juudama vallatust tegema, mässama
juuskma jooksma
jälede tohutult, õudsalt (palju)
jääpõrutaja linavästrik
kaalpuu kaelkoogud
kaarike kaarik
kabel : kablanöör
kabeldama tülitsema
kaeldamatülitama, nokkima
kahmak : -uhoop
kaits : katekaks
kalderuss : kalderusekaltsakas
kaldsu püksid
kalg : kalekõva, paindumatu
kamblik : -ukangekaelne, sõnakuulmatu
kapel : kabelisurnuaed
kapst : kapstakapsas
karman : -itasku
katõssa kaheksa
katsipäedi kaksipidi
katski katki
kavva kaua
keemats : -imalakas, vemmal
kiiselmu küla tantsupidu
kikaspüks : -püksinurmenukk
kipp : kipikibu
kirbukiss nimetissõrm
kiriv : kirju
kirsatama karjatama (heleda häälega)
kistu(ta)makustu(ta)ma
kitma ütlema; kiitma
kitsetürn paakspuu
klempner : -iplekk-, kardsepp
koheki kuhugi
kon kus
konk : kongukonks
konn : konnimuhk
kooleskleminelangetõbi
kopp : kopakulp
kormitsama koguma
kossegi kuskil
kottal kohal
krookslatik : -latikukonn
kuivuss : kuivusekuivati
kullema kuulama
kumastama komistama
kummiti kuidas, kuhu poole
kõiv : kõjokask
kõtt : kõtukõht
kõvva kõvasti
kähr : kährimäger
käkiläki läkiläki
käkmäpeitma
käpitämä käperdama; segi ajama
kärbläsetatt : -tatipunane kärbseseen
körrämä köhima, körisema
köögä vilets olevus
köörän küürus
küländ küllalt
kürpämärüüpama
laaritama keetma
laits : latselaps
lapjulabidas
laplane lapuline, kontvõõras (pulmas)
leheplõnn : -plõnnimaipõrnikas
lihavade lopsakalt, lihavalt
liivik : -evihmauss
lodu mõistus, taip
luits : luitsalusikas
luupaenes : -paeneluupainaja
lõksama kiiresti sööma
lõmmeleht : -lehevesikupp
lõunutama leili võtma
lähiksen lähedal
lämmi : lämmäsoe
lüvvä lüüa
maatama magada laskma
majastama maiustama
man : manu : mantjuures : juurde : juurest
margus vaim, viirastus
misukane missugune        
murtsama korra (veidike) murdma
murukärbläne mesilane
mõskma pesema
mõtsaline metsarohke
määre : määrtsemilline
müger : mügrämutt
mühk : mühüväike (hao)kubu
nahkrott nahkhiir
nakkama hakkama
nihkruihnuskoi
noblu küüslauk
nuhkur tuuker
nuus : nuusulõhn, hais
nürä kulunud, nüri terariist
nüsmä lüpsma
omaküline oma külast pärit
ommuk : ommuguhommik
oppaja õpetaja
orik jäme palk
paar : paarikaelkoogud
pageja jooksvahaigus
pagema põgenema
pahru kult
pakal : paklatakk : takud
pakspiim kohupiim
palajass : palajapalakas, voodilina
paosside : paossinpakku, peitu : paos, peidus
park : pargirühm, salk
pehmede lõdvalt
peni koer
perän järel, pärast
pihkpime pilkaselt pime, kottpime
pistüpüsti
poignema võrsuma
potilakja nimetissõrm
prilla ~ prõllapraegu
pronts : prondsiseelik
puperlill : -lillikullerkupp
puskmatorkima
puulbä ~ puulpäivlaupäev
põrgane porgand
päkk : päkäpöial
pöörüss : pöörüsepudrumänd
püüdli püül(ijahu)
rabandleib : -leiväaganaleib
rabi nõid
raguma raiuma
ramm : rammatiine
raseduss : raseduseraskus
ratta vanker
rind : rinnarida, viirg
roomak : -uuss, rästik
ruhi : ruheküna
rügä : rüärukis
saisma seisma
sake paks, tummine
salguss : salgusesalgamine
sepp : sepäpärm
sisensees
sitike ~ sitkemustad sõstrad
siug : sivvuuss
soejulgusi areldi, kartlikult
sond : sonnupaks tihe udu
sugima kammima; lina luudest puhastama
susi : soehunt
säidse seitse
sände : säntseselline
särk : särgimuistne pikk-kuub
taa see
taade taha
taha siia
taid : taiumõistus, aru
takan taga
tan siin
tigane tihane
tillakõli ripakil, rippu
tinavu tänavu
tossand saamatu, tossike
tsagama peeneks raiuma
tsiga : tsiasiga
tsongma sonkima; tõnguma, (kärsaga) kaevama
tsosisama susinal paha haisu laskma
tsuug : tsuvvapastel
tsõõrik : -uümar, sõõrik
tsälge : tsälkmesälk, tärge
tuhvli hoop, löök
tululik : -utulus, kasulik
tuuleluud : -luvvatuulepesa
tõisipäisiteisipidi
tõmbik : -upüssikukk
tõnekõrd teinekord, vahel
tõrdu tõrs
täitäss : -tässipöial
täämbä täna
uibu õunapuu
undrik : -useelik
unepuss : -pussuunekott, unimüts
upin : ubinaõun
urutama urust vähke püüdma
urvitama upakil askeldama, upitama
uutma ootama
uvveste uuesti
vaarats : -ikasimata laps
vali : -dakiire, kärmas
valla lahti, vabaks
valsjane valkjas, hele (lehm)
valuvastene tuli-, uhiuus
vanamuts : -mutsuämmaemand
vedelade lõdvalt
veenabus : -elaiskvorst
veervastne tuliuus
verilaskja kupumoor, aadrilaskja
vihmamaoke vihmauss
vihmavagel vihmauss
virbitama nõidusega eksitama, lummutama
virutama tagant kihutama (kariloomi)
vori tuulamata vili
vuks : vuksiküpsekartul
vunniluu vurriluu
vurtvunn vurrkann
võhivastene uhiuus
võlsma valetama
väits : väidsenuga
välismaa lage maa, lagendik
värjä värav
väärlaits : -latsesohilaps
õhelik : -uõheldane, õhukese võitu
õhm : õhmakirme, kelme (nt piimanahk, hallitus)
õkva otse, päris, lausa
ääpäidi parempidi
üits : üteüks
üitsegi ~ üitseginemitte keegi
üteliisi samaaegselt
üten kaasas, ühes
ütessä üheksa
ütsiotse järjest, üha
ütsipäisiühtpidi

Murrakust on registreeritud 4435 sõna, neist haruldasemaid, Otepääle iseloomulikke sõnu on 2380.