MurdekiikerVõru murreVSetu

Väike valik Setu murraku sõnavara

ahnitsõmmaahnitsema
ahtakõistõ kitsukeselt
algnõst algusest
apat : apadilobiseja
asutsõhõräpaselt, kasimatult
edesnik : edesniguabikarjus
edimält algul, esmalt
elohüäväga hea
eloillos : -ilosaväga ilus
essüsseh eksinud
habisõmmavabisema, lobisema
habõlõma jagelema, sõnelema
habõndummahabetuma, habemesse kasvama
haisõmma haisema, lehkama
hallõ hale, kurb
halu valu
hanguh kõveras, kookus
hellätseppä ettevaatlikumalt, aeglasemalt
helähtümä (korraks ~ äkki) helisema
hiiop : hiiobikurat
hilbõtohe näruselt, räbaldunult
hillebähe aeglasemalt
hillokõitsi tasa
hirs : hirrepalk
hooda tahtmine, himu
hudila hobuse suurauad
hunisõmma läbi nina rääkima
hunnamma undama
hädäline : hädälitsevigane
hähäpulmad
hürüläne herilane
ilestämä siluma, siledaks tegema
ilodu inetu
imisemmä immitsema, nõrguma
imäne : imädsevilets, kehv
inahhama (korraks) inisema
inähütmä (korraks) inisema
issetamma (tuule käes) lõhenema, pragunema
itse ristiema; vanem sugulane
jaahliha ~ jahelihasült
jarama jorisema, nurisema
jarisõma torisema, pahuralt kõnelema
jorahtama vihaselt nähvama
jorahutma korra pahaselt jorisema
jubisema lobisema
kaab : kaokaabu
kadah näe, etskae
kahikatõkese kahekesi (omavahel)
kahitsõlõma kahetsema, haletsema
kahmistõllõma võbisema
kahv : kahvaokaspäitsed
kalmulinõmatuseline; surnu
karranõ : karradsõplekist, plekk-
kassikulluseh poolärkvel
kebendämä kohitsema
kelt : keldokuivatatud kala
kese kest, kelme, kamar
kibitsema veidi kipitama
kihlätse kihlad
kiidsakatsõ virisejad (lapsed)
kirmäss : kirmätsekülapidu
kitasnik : kitasnigapuuvillane pihikseelik
kohistõllõma kohisema
kohkõrdammakohmitsema, tasahilju toimetama
kohustama kohtusse kaebama
kooni kuni
koosõr : -itrump (kaardimängus)
kostma külastama
kotsillõ : kotsil : kotsiltkohale : kohal : kohalt
krõmbõldama (adraga) maad harima, seemendama
krüütsk : krüütskä(ukse)haak
krüütskähe : krüütskähhaaki : haagis
kuagi kunagi
kupõrpauts : -paudseuperpall
kusk : kusõkiisk, kiisakala
kussõm : kusõma(sea)põis
kusõkala kiisk, kiisakala
kusõliim : -leemekiisaleem
kõivosiin : -seenekaseriisikas
kõoporovik : -ukasepuravik
kõotatt : -tatikasepuravik
käkki : käkihnurja, untsu : nurjas, untsus
kälü mehe vennanaine; naise õemees
kälüdse vennaste naised
kälüskitse õeste mehed
körpmälürpima
künnel : kündleküünal
küttümmä küdema
ladraskinnõlobiseja
laotamma lõhkuma, lammutama
lappi lahasesse
latsõnõlapse eas
leebitsämmä (hoolega) pesema, küürima
leht : lehehobuselakk
lesatamma pikutama, lesima
lökkelemä iiveldama, öökima ajama
lüllütämmäümisema, (last lauldes) kussutama
maastõr : -aklooster
makõsiin : -seenepilvik
mark : margumõistus; tarkus
mereruukõsõ pilliroog
minkanõ : minkatsõmilline
munõvoorimõnikord
mõraskõlõma pahurdama, pahutsema
mälehtämä (surnut) mälestama
mässätüse vigurid, vembud
müdserkass mütsakas, kõhukas
mürk : mürgüteras
müssüh kobaras, parves
nakõr : nakrõnaeris
nesse niiske
nimmama nimetama
nilvõskõllõma libisema
nõstatuss : nõstatusõjuuretis
nälätsehe näljaselt
nähr : nähreihnuskoi
närdsõtohenäruselt (riides)
nühksemmä näppama, (natuke) varastama
ohk : ohahingevaev, häda
oigõ leige
otsani täiesti
otsapandminõkihlad
paganatulõvirvatulukesed
pahr : pahrukult
palahhamma heina kaarutama
palluss : pallusõpalvus
patanõ : patadsõpatune
pedäjäsiin : -seenemänniriisikas
peestämä soojendama
pesändelemä pesa, (oma) kohta otsima
pikkese pinipäevakoer
pilisemähelkima, pilkuma
pimendüss : pimendüsepäikesevarjutus
pitsatama pitseerima
poldatama lobisema; putrama, kogelema
polveridse setud
porga lobiseja
porkama suust välja ajama (lobisema, oksendama)
potisetokaltsukaupmees
prokk : prokimürk (rebaste püüdmisel)
proovoda matusejutlus
prussagu sakslased
pruusna kõht, vats
pruuss : pruusapirn
präätämä ketrama
puhtõ peied
puluveerets : -isetu (venelaste antud nimetusena)
purask : purasepeitel
puulnaist vallasema
puulpühä laupäev
päävänõsõng : -upäikesetõus; ida(kaar)
pääväss : pääväsevalge peaga lehm
pühäne ikoon
pümehhüisi pimesi
püür : pööräringmäng
ravitsamma toitma, söötma
ristetämiise ristamisi
ritk : ridamustrõigas
roon : roonamädarõigas
roovna(he)võrdselt, ühetasa
rõhk : rõha(pool)toores, küpsemata
rõhkõ röhatused
räksmä praksuma
saistammapüsti tõusma
saistuss : saistusõpeatus, seisatus
salguisivargsi, salamahti
saposnik : saposnigakingsepp
savvamma suitsema
seerep : seerebiliisk, (õnne)loos
seerka ~ sergakõrvarõngas
segendelemä askeldama, toimetama
segendäjä ilmvahelduv, muutlik ilm
selehhümä selginema
serbätüss(kohu)piimaleem
serkal : -ipeegel
sinestümäsiniseks tõmbuma
sisekond : -kunnusisikond
sjoosugumanõ seesugune
sora munarebu
sumpma kaetama, nõiduma
suulliim : -leemesoolvesi
sõda : sõasõjavägi
sõdõlõma käratsedes hullama
säädlik korralik
sündümä sobima
süüdü sügelised
taarast : -ikirikuvanem
tahvitsamma tahuma
targõbahe täpsemalt, täpipealsemalt
tasõbahe pikaldasemalt
tatjass : tatjatakjas
tigasehain : -hainatihashein
tillile õieli
tisselemä tööd näppima, uimerdades töötama
torbahhummapahaseks saama
torbakott kerjakott
torp : torbariidest kott
tsasson : -apalvemaja
tserbak : tserbagukaevuämber, kopsik
tserä tuletikk
tsiaohtja seaohakad
tsilgõ-tsalgõvähehaaval
tsirisõmasirisema
tsolisõmasolisema
tsosisõmma susisema
tsura poiss
tsuskama pistma, suskama
tsuug : tsuvvapastel
tsõõr : tsõõriring, ratas; ringmäng
tsämbläse kihulased
tätä taat, vanaisa
tülüskelemä tülitsema, nägelema
tülüstelemä tülitsema, nägelema
umbõheumbselt
ummussehe ummuksisse
ummõht ometi
unõpuusseh poolärkvel
vaga : vajavai; varn
vagatsõhe vaikselt
vahtsõlt uuesti
vakarahvass pruudipoolsed pulmalised
vallaline : vallalitselahtine
vanik : vanigupärg
varik : varigunoor kasemets
vessim : vesimäkünakirves
vets küllap
vihalikku vihaselt
vihasahe vihaselt
vihossihe vihaselt
viländ küllalt, piisavalt
virulasõ virmalised
vislapuu kirsipuu
võhlitsama kadetsema, kurja pilguga vaatama
võidmamäärima, õlitama
võlss : võlsivale
vägüsellä vägisi
vähnäb väiksem
õdagide õhtuti
õdagult õhtul
õhitsamma lugu pidama, austama; hoolikas olema
õngitsamma õngitsema
äkitsellä (üht)äkki, äkitselt
öödsih ~ öütsihõitsil, öises hobusekarjas
öütse ~ öütsiõitsile
ülest üles
ütekangudsõlitsõühekangused, ühed kanged (mõlemad)
üteliise ühekorraga

Murrakust on registreeritud 9343 sõna, neist haruldasemaid, Setule iseloomulikke sõnu on 5141.