MurdekiikerVõru murreVVastseliina

Väike valik Vastseliina murraku sõnavara

ahinik : ahingupottsepp
ahunik : ahuniguahven
aigupiteh aegamööda
aiksahe aegsasti
ajastaig : -ajaaasta
ajaldõ ajuti
armõtohe tohutult, kõvasti, väga palju
avvitama aitama
edimäne : edimädseesimene
eeläskine eilne
eräkult eraldi
essütämmä eksitama
haaraskitsma haarama, ahnitsema
habisõma vabisema
habõntuma habemesse kasvama, habetuma
hahmahhamaehmuma, heituma
hallõhõhaledasti
harguvalla harali, harki(s)
hatasõlm oskamatult tehtud (umb)sõlm
haukaküüds : -küüdsekibuvits
hernetõbi rõuged
hillokõtsihiljukesi
hinnästpiteh rase
hojo hulgus, vedeleja; lollike
hommong : -uhommik
huusa vurrud
hõlmamma kaisutama
hõrak : -apunane sõstar
hõrgutama hõredalt (laiali) laotama
häbemällä häbematu
hälläne linavästrik
hämmästümä pehkima
härmäne : härmädsehõre
hätäpiteh hädapärast
hääletämä häälestama
häüläss : häülähäbelik
ihnats : -iihnuskoi
iholine : iholitsepäris-, lihane (nt ema või isa)
iihperi(ldi)ettepoole
ikahhutma (korraks) nutma (puhkema)
ille sile, libe
imehtellemä (korduvalt) imestama
imehtämmä imestama
innedäne endine
innembähe ennemalt; kiiremini
irvmä irvitama
isahtamma isu tundma, isunema
jalgupiteh jalgupidi
joobik(as) : joobikasinikas
jovvukahe jõukalt
julgõhe julgesti, kartmatult
jupka seelik
jõdisõma lõdisema, värisema
jähmätüs : -eehmatus
jälehehetohutult, õudsalt (palju)
jüväne : jüvädserammus, toitev, tuumakas
kaalirõivas surilina
kaar : kaarakaer
kabistamma korrastama, ehtima
kahrõ usin, agar
kahv : kahvakamal, kaks pihku kõrvu
kamardumma kamaraga kattuma
kammõrdamma kohmitsema
kaotsehe ~ kaotsihekaotsi, kadunuks
kargus : tants, kargamine
karm : karmuving
kavvõndah(e)kaugel(e)
keres kerglane, kergats
kerjüss : kerjüsekerjamine, almused
kibõhhõheväga, kõvasti, tugevasti
kiisla kaerakile
kimmähe tugevasti, kõvasti; tublisti
kinner : kindrereis : reie
kivi käsikivi
klõks : klõksi(hiire)lõks
kohkina kuskil
kolmahavva vanasti
kontjalamiis kontvõõras
korgõhe kõrgele
krõbusk : -ikuivik
kuht : kuhtijakk
kukõrkull : -kullikullerkupp
kukõrpauds : -paudsikukerpall
kuuljapütsk : -püdsesurmaputk
kõhn : kõhnavilets
kõtalõ kõhuli
kähr : kährimäger
käklemmä peitust mängima
käpikilla ~ käpildekäpuli, käpakil
kärähtämmä kärgatama, paugatama
kükküsellä kükakil
küllükilla külili
laperus : lohakas inimene; venimus
larbats : -ilobamokk
lastik : lastigõnirk, lahits
lehmätämmä laisalt töötama
ligimbäh(e)ligemal(e)
liivapuu ploomipuu
likahhama lonkama
linahälläne linavästrik
loodik : -upesamuna
luuma munema
lõhkõ helde
lõhnamatõrelema, tülitsema
lõimama laimama
lõunak : lõunagulõuna(söök)
lõune leil
lähkohe lähedale, ligidale
läpähhümä lämbuma
läpähhütmä (järsku) lämmatama
manitsamma nimetama
mardlanõ elav, püsimatu
meelevaluss vallatu, üleannetu
minnäk : minnägukadunuke
moke edev, mokamuigutaja
muhaldõlõma muhelema; punastama
munatsora munarebu
munaverrevmunarebu, -kollane
mälehtämä mäletsema
märkmämõtlema, taipama
määhtämä määgatama, korra määgima
müdselemähullama
mütskelemä müdinal kukkuma
naarahtamma naeratama
nakahtamma külge hakkama, nakkama
nilgma nülgima
nirgiskellemä närvalt sööma
nuhahhusnuuskamine
nurm : nurmõpõld, haritav maa
nuuslinõnanuuskija, nuhkija
nõglapuu okaspuu
nõnatsikku ninapidi (koos)
nässine : nässidsekitsi
nüps : nüpsi ~ nöpsinööp
ohtjanõ : ohtjadsõokkaline
ohu : ohkuõhuke
oihkma oigama
oihkõllõma ohkima
oodussih lüpsma tulemas (lehma kohta)
ossõnõ : ossõdsõokslik
otsõldõ otsapidi; pea ees
paistuma paistetama
pallai : palajapalakas, voodilina
paossihe pakku, redusse
parhilla praegu
patolõ kukile
peht : pehesuur vana okaspuumets
perrä järele
pesändämä pesa tegema
piksepini päevakoer
pinine häbematu
pistü püsti
piutamiisi pikuti
plesspääkiilaspea
praksahhama praksatama
praksahhumapraksahtama
prõngul : ipillerkaar
puhm : puhmapõõsas
putsai : pudsajaudusulg
puulpühäne laupäevane
põlvikalla põlvili
päälik : -oaidapealne
pääväkäändjänepööripäev
päävänõsõng päikesetõus
pöörätüss : pöörätüseveekeeris
pümehhüs : -epimedus
püügitsämä pesu pesema
raipõlõma vedelema, laisklema
ramõhtumma väsima
rassõhõ raskelt
rasvakrants : -krandsirasvatihane
ratta vanker
ravitsamma söötma, toitma
rohkõhõrohkesti, palju
ruih : rohe(künataoline) paat
rukutamma kükakil peitu pugema
ruuh : rohurohi, ravim
räbämä krabama
rüäninnirukkililled
sago : saosupipaks
sagõhhõhesagedasti, sageli
saisahhutma seisatama
saistahhutma püsti tõusma
sarv : sarvõkarjapasun
sautama suitsetama
sikõihne
soolamaitsja pöial
summutamma vaigistama
suurma tangud
sõbroldõ sõbramehe poolest
sõkkamasõtkuma
sälilde ~ sälüliselili
sülilde sülitsi
taanimaani siiani
taasperi tagurpidi
tahvitsõma tahuma
tahsamah siinsamas
tappuma tapetud saama
tipsma lammast pügama
tolk : tolgutaip, aru, kasu
toonahavvaammu, muiste
tooruss : toorusõvalvur
torbussih mossis, pahane
trallõrdamma hüplema
tsilkma tilkuma
tsiperlanesipelgas
tsirts : tsirtsuritsikas
tsoristama soristama, märjaks tegema
tsuklõma suplema
tuhnak : -usaamatu
uhatamma hoolitsema
uhiumanõpäris omane
uinahhuma uinuma
ukõrprautskukerpall
ullitama rumalusi tegema
upin : ubinakartul; õun
ussõ : ussõhvälja, õue : väljas, õues
uus : oosõurg, maa-alune käik
vagivahtsõnõ uhiuus
vaglutamaussitama
vajova vesine, soine koht
valõtama valendama
vanahalv : -halvavanapagan, kurat
varbahain : -hainateeleht
vasklik : vaskliguvaskuss; herilane
vindläne venelane
veretämmä punetama
veretüss : veretüseehapuna
vidävähe aeglaselt
viguma põdema, virelema
virbitüss : virbitüseviirastus
virotama kihutama
vissraud : -ravvauisk
võhl : võhluõel, kade inimene; rändrott
väene : väedserasvane
õdagudi õhtuti
õuhkõlõma narrima, osatama
ähenälläahnelt, õhinal
ähvärdelemä korduvalt ähvardama
är ~ ärähära
ärätüs : -eveidrik
öie ~ öildeöösiti
öütsih(e)õitsil(e)
üsäne : üsädseaganane (vili, leib)
üsätellemä (korduvalt) sülle võtma
ütsijäli joonelt, otse
ütsiotsõ ühele poole, samas suunas
ütskinä ei ükski, mitte keegi
üttealasi alatasa, ükslugu

Murrakust on registreeritud 8867 sõna, neist haruldasemaid, Vastseliinale iseloomulikke sõnu on 5216.