Mihkli murrak
Lääne- ja Pärnumaa piiril esindab läänemurde edelarühma.
Lääne-Eesti lausikul maastikul kõneldavat murdekeelt iseloomustab suhteliselt loid hääldamisviis ja täishäälikute madaldumine (kerst, vaheb ’vahib’, vaek ’vaik’, eenad ’heinad’, pohas ’puhas’, löhike, paremene). Ka vokaalide vahel asuv j läheneb e-le (koeas ’kojas’, sõeas ’sõjas’, oeoma ’ujuma’). Läänemurdele tüüpilisi erijooni on veel näiteks v muutumine b-ks (kõba kibi, kõber, kuibad), v kadu vokaali kõrvalt (kui päe ’kuiv päev’, orsti oolima ’vorsti voolima’, karu ’karv’) või eh esinemine hj asemel (laeha ’lahja’, kaeho ’kahju’). Pikad täishäälikud esinevad sageli diftongi kujul (võeras, püian, küenal).
Tunnuslik on kaashäälikuühendi vältimine sõna algul (roua ja reili raavisid roskaga raavi ’proua ja preili traavisid troskaga kraavi’) ja et sõna sees langeb kaashäälikuühendist üks sulghäälik välja (jamsib ’jampsib’, tansib ’tantsib’ selsimaeas ’seltsimajas’). Assimileerunud on nõrk sulghäälik (kinnel ’kindel’, lammad, tunnud ’tundnud’, umne), tk-ühend (sõkkuma, kakub ’katkub’, jäkku), lj-ühend (nällane, sellast ’seljast’) ning ks-ühend (juussed, jooseb, viidasse ’viiakse’).
Vormiõpetusest tuleks mainida a-lõpulist mitmuse osastavat (kässa ’käsi’, püksa ’pükse’, küisa ’küüsi’), tugevaastmelist seesütlevat käänet (tiikis, nurkas, purkis) ja nõrgaastmelist de-mitmust (õladel, poeadest ’poegadest’). de-mitmuse levinud variandiks on e-mitmus (poegel ’poegadel’, põlde ’põldude’, randest ’randadest’), da-tegevusnime kujul esinev kaudne kõneviis on e-line (ta olle ’olevat’ aige, ta tulle koeo).
Läänemurret iseloomustavad piirkondlikud eripärad ja mitmed edelarühmale iseloomulikud nähtused esinevad ka ülemerenaabrite saarlaste murdekeeles, näiteks peenenduse puudumine i ees (pannid, palgid), se-lõpuline sisseütlev (külase ’külasse’, taluse ’tallu’) või a-tüveliste verbide sisekaolised vormid (lendvad ’lendavad’, kartvad ’kardavad’).
Kui soovid süveneda, vaata:
- Juhkam, Evi; Sepp, Aldi. Läänemurde tekstid. Eesti murded VIII. Toimetaja Anu Haak. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2000. 765 lk.
- Mäesalu, Marta. Minevikupärandit Häädemeestelt. Valimik korrespondentide murdetekste VIII. Toimetanud Helju Kaal, Eevi Ross. Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts, 2012. 362 lk.
- Saareste, Andrus. Keel. – Läänemaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, lk 128–131.
- Saareste, Andrus. Länsi-Viron sanaston suhteesta suomen kieleen. – Suomi 106 : 3. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953. 40 lk.
- Valmet, Aino. Lääne-Eesti randadel. – Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Koostanud Aino Valmet, Paula Palmeos, Juhan Peegel. Tallinn: Valgus, 1970, lk 18–30
- Valmet, Aino. Mõnda Pärnu rajooni keeletarvitusest. – Pärnu linnas ja rajoonis. Artiklite kogumik. Eesti Teaduste Akadeemia. Kodu-uurimise komisjon. Tallinn, 1981, lk 188–195.
- Ziius, Reeli. Murded. – Pärnumaa 2. Loodus. Aeg. Inimene. Peatoimetaja Aldur Vunk. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, lk 426–448.