Vanajuudas kimbutab teekäijat
Meil oĺl üt́s lehm müüäʔ. Ja sis nii nigu `pümmekesege tuĺl, viiät‿tedä tahaʔ, `keśkustõ vai keŕigu‿`mõisadõ vai sääl oĺl, säält sõs `pańti `autu‿pääle. Eev́ige sis mi `lät́si tuud `lihmä `viimä. Ja mull‿is olõm‿mingaǵi tud `lihmä, is‿saa ütteǵi `vitsa `võetuss tuu lihm is taha `õigõdõ minnäj‿ja ma lät́si säält et ma murra üte pedäjä‿ossa. Ja nika `essü Eev́ist äräḱiʔ. Ja Eev́i lätt‿õks mineme ma hõigu Eev́i Eev́i. Eev́i ei `kaeḱi minnu enämb takka ja ma `jäie Eev́ist mahaʔ. Ja Eev́i lätt‿õks keŕigu‿`mõisadõ. Ruttas sinnal‿lehmäge et sääl pantas `autul‿lihm pääle ja piat kellä‿aoss sääl olõmõ.
Noh hää külh. Naka ma‿sis siist `mõtsa `müüdä mineme. Et mak‿ka‿ks ĺähä sinnaʔ, keŕigu‿`mõisa vai sinnap‿poolõ õks keŕigu poolõ noh, noo jah, et sinnap‿poolõ õks sääl om meil `keśkuss kah, sääl keŕigu kottal pia, siihn‿puul keŕikut veid ́ikese.
Ja ĺähä mak‿ka‿ks, õkva rutatõn armõdu rutatõn sinnap‿poolõ. Saa ütele kottalõ kaie nii. Noh see küll‿ei‿olõt‿tu keŕigu‿`mõisa poolõ mineḱ no koess‿mas‿sis ĺähä noh. Ĺähä‿päle ĺähä‿päle lähä‿päle‿ja. Saa äḱki üte ... Ütte lood ́sikut näet ii pääl. Ja `ütle‿et, no olõ‿ss ma ee‿veeren taa‿m `Käärmańni Pauĺi lood ́sik. Ja üt́s samm oĺl vil pandaʔ sis olõss, sääl, ollu `Valgõmäel tuun `korgõn perven sisen, ja sis haaŕi poust kińniʔ. Ma `üt́li et, kaes‿siin no ommak‿ḱülv‿vanaj‿`juudaʔ kiä `tahtõvõ vedädeʔ. Ja sis haaŕi tuust poust kińniʔ, ja pei pei armõdu `nilbõ ka oĺ sääräne eḱäne oĺl‿jap‿puuĺ luḿminõ. Ja sis haaŕi tuust poust kińnij‿ja, `üt́li et mak‿ḱül enämb edeśi eil‿lää‿et taa‿m, taa‿m `Käärmańni Pauĺi lood ́s.. lood ́sik tanh ii pääl‿ja, no‿olõ ma `õkva ee veeren kost mas‿sis no ee `viirde õmmõtõ `saie. Ja ma taha õks sinnäp‿poolõ minnäʔ, vällä‿poolõ õks, nii tahap‿poolõ suurõ‿tii poolõ, aga `muuku õks väe`kaupa siiä poolõ noh, no mis aśi taa piat olõmõ.
Saiśi sääl üte tüḱü `aigu ja `mõt́li et‿noʔ, no mis sis nop‿piat `saama no ĺäät‿õks ekkõ `sisse. Ja sis eśim‿`mõt́li ka et, no üldäss et vanak‿kurad ́i oĺlin‿no, no vanak‿kurad ́i õmmõtõ no kis minnu kiśk siiäʔ ee `viirde kona mat‿taha ütte `muudu sinnap‿poolõ õks minnäʔ, suurõ‿tii poolõ. `Mõtlõ, et ma olõ no suurõ‿tii pääl. Jah. Ja‿s no sis `naksi tulõmõ säält. Ja sis, `naksi tulõmõ ja sis sai peräkõrd ... no sis sai sinnas‿suurõ‿tii pääle, sis tuĺl Eev́i jo mullõ `vasta, sääl, poolõn tiihn sääl. Sääl piä keŕigu ko.., selle‿puul keŕikut siin õigõk‿kauõn, timä ollõv tulluk‿`kaemõ kos ma ollõv jäänüʔ, et kuiss ma ollõv äräk‿`kaonuʔ. Jah, no sis `saie Eev́i muk‿kätte sis `naksi‿ma umma kodu poolõ tulõmõ ja Eev́i lät́s sis lehmäge `Valka. Ja nii sis ma `rohkõmb eit‿tiiäʔ, aga ega‿ks üt́s `ütless kiä, tanh `Valgõmäe puul iks käü‿et, väǵevüśi tahõtav ekkõ `sisse viiäʔ.
Üldäss‿et, sääl ollõv vanast keŕik olluʔ et keŕik ollõv sinnaʔ, vii `põhja `vaonuʔ. Muud medägi ma‿i tiiä aga, vä·ǵevü·śi tahõt́i minnu sinna ee `viirde vetäʔ. Jak‿kona ma `mõtlõ ma `mõtlõ ütte `muudu et map‿pia õmmõtõ `saama suurõ‿tii pääle. Ja näe. Ja ku tuud lood ́sikut sääl ee pääl is olluʔ. Tuu oĺl üte poiśi lood ́sik. Ja ku‿ma tuud is nännüʔ, sis ma oss‿õks edeśi lännüʔ ii poolõ. Ja tuu sai mul nigus‿`silmä. Tuu lood ́sik, `paistu enne, enne tuud jala `pańdmist, ja sis võt́i ma tuust puust kińniʔ, sis `jäie mul, ekkõ minemelde, kae nii oĺl aśi. Muud ma‿i tiiäv‿`Valgõmäest medäǵi seĺläteʔ.
Ma olõ vanna‿juudast ka unõn nännüʔ, naa üt́skõrd mukka `hirmsadõ tõrõĺiʔ, ma‿it‿tiiäm‿mis pahanduss meil oĺl. Ja lät́si sinnak‿kõlgussõdõ, ja `lamśsi sinna üt́sinde `nulka magamõ, ja kae. Ku üt́s tulõ, sinnal‿läve‿pääle, ja nuu obõsõ kabjaʔ alh. Must sääntses‿sarvõp‿pään. Obõsõ kabja alh‿ja, ja sis. Njauǵ. Njauǵ, armõtudõ njauǵ. `Njääu‿õks, `njääu, `jäällek‿kibõnõkõsõ ao‿peräst. Ja vahis‿sääl, aga mu manu is tulõʔ. Is tulõʔ. Maʔ unõn `näie noh siss‿is tiiän‿nigu nii peĺläde ka koguni, ku üless heräśi, sis lät́s küln‿nigu irmutumõss.