MurdekiikerVõru murreVHargla

Vanajuudas kimbutab teekäijat

Meil oĺl üt́s lehm müüäʔ. Ja sis nii nigu `pümmekesege tuĺl, viiättedä tahaʔ, `keśkustõ vai keŕigu`mõisadõ vai sääl oĺl, säält sõs `pańti `autupääle. Eev́ige sis mi `lät́si tuud `lihmä `viimä. Ja mullis olõmmingaǵi tud `lihmä, issaa ütteǵi `vitsa `võetuss tuu lihm is taha `õigõdõ minnäjja ma lät́si säält et ma murra üte pedäjäossa. Ja nika `essü Eev́ist äräḱiʔ. Ja Eev́i lättõks mineme ma hõigu Eev́i Eev́i. Eev́i ei `kaeḱi minnu enämb takka ja ma `jäie Eev́ist mahaʔ. Ja Eev́i lättõks keŕigu`mõisadõ. Ruttas sinnallehmäge et sääl pantas `autullihm pääle ja piat kelläaoss sääl olõmõ.

Noh hää külh. Naka masis siist `mõtsa `müüdä mineme. Et makkaks ĺähä sinnaʔ, keŕigu`mõisa vai sinnappoolõ õks keŕigu poolõ noh, noo jah, et sinnappoolõ õks sääl om meil `keśkuss kah, sääl keŕigu kottal pia, siihnpuul keŕikut veid ́ikese.

Ja ĺähä makkaks, õkva rutatõn armõdu rutatõn sinnappoolõ. Saa ütele kottalõ kaie nii. Noh see külleiolõttu keŕigu`mõisa poolõ mineḱ no koessmassis ĺähä noh. Ĺähäpäle ĺähäpäle lähäpäleja. Saa äḱki üte ...  Ütte lood ́sikut näet ii pääl. Ja `ütleet, no olõss ma eeveeren taam `Käärmańni Pauĺi lood ́sik. Ja üt́s samm oĺl vil pandaʔ sis olõss, sääl, ollu `Valgõmäel tuun `korgõn perven sisen, ja sis haaŕi poust kińniʔ. Ma `üt́li et, kaessiin no ommakḱülvvanaj`juudaʔ kiä `tahtõvõ vedädeʔ. Ja sis haaŕi tuust poust kińniʔ, ja pei pei armõdu `nilbõ ka oĺ sääräne eḱäne oĺljappuuĺ luḿminõ. Ja sis haaŕi tuust poust kińnijja, `üt́li et makḱül enämb edeśi eillääet taam, taam `Käärmańni Pauĺi lood ́s.. lood ́sik tanh ii päälja, noolõ ma `õkva ee veeren kost massis no ee `viirde õmmõtõ `saie. Ja ma taha õks sinnäppoolõ minnäʔ, välläpoolõ õks, nii tahappoolõ suurõtii poolõ, aga `muuku õks väe`kaupa siiä  poolõ noh, no mis aśi taa piat olõmõ.

Saiśi sääl üte tüḱü `aigu ja `mõt́li etnoʔ, no mis sis noppiat `saama no ĺäätõks ekkõ `sisse. Ja sis eśim`mõt́li ka et, no üldäss et vanakkurad ́i oĺlinno, no vanakkurad ́i õmmõtõ no kis minnu kiśk siiäʔ ee `viirde kona mattaha ütte `muudu sinnappoolõ õks minnäʔ, suurõtii poolõ. `Mõtlõ, et ma olõ no suurõtii pääl. Jah. Jas no sis `naksi tulõmõ säält. Ja sis, `naksi tulõmõ ja sis sai peräkõrd ... no sis sai sinnassuurõtii pääle, sis tuĺl Eev́i jo mullõ `vasta, sääl, poolõn tiihn sääl. Sääl piä keŕigu ko.., sellepuul keŕikut siin õigõkkauõn, timä ollõv tulluk`kaemõ kos ma ollõv jäänüʔ, et kuiss ma ollõv äräk`kaonuʔ. Jah, no sis `saie Eev́i mukkätte sis `naksima umma kodu poolõ tulõmõ ja Eev́i lät́s sis lehmäge `Valka. Ja nii sis ma `rohkõmb eittiiäʔ, aga egaks üt́s `ütless kiä, tanh `Valgõmäe puul iks käüet, väǵevüśi tahõtav ekkõ `sisse viiäʔ.

Üldässet, sääl ollõv vanast keŕik olluʔ et keŕik ollõv sinnaʔ, vii `põhja `vaonuʔ. Muud medägi mai tiiä aga, vä·ǵevü·śi tahõt́i minnu sinna ee `viirde vetäʔ. Jakkona ma `mõtlõ ma `mõtlõ ütte `muudu et mappia õmmõtõ `saama suurõtii pääle. Ja näe. Ja ku tuud lood ́sikut sääl ee pääl is olluʔ. Tuu oĺl üte poiśi lood ́sik. Ja kuma tuud is nännüʔ, sis ma ossõks edeśi lännüʔ ii poolõ. Ja tuu sai mul nigus`silmä. Tuu lood ́sik, `paistu enne, enne tuud jala `pańdmist, ja sis võt́i ma tuust puust kińniʔ, sis `jäie mul, ekkõ minemelde, kae nii oĺl aśi. Muud mai tiiäv`Valgõmäest medäǵi seĺläteʔ.

 

Ma olõ vannajuudast ka unõn nännüʔ, naa üt́skõrd mukka `hirmsadõ tõrõĺiʔ, maittiiämmis pahanduss meil oĺl. Ja lät́si sinnakkõlgussõdõ, ja `lamśsi sinna üt́sinde `nulka magamõ, ja kae. Ku üt́s tulõ, sinnallävepääle, ja nuu obõsõ kabjaʔ alh. Must sääntsessarvõppään. Obõsõ kabja alhja, ja sis. Njauǵ. Njauǵ, armõtudõ njauǵ. `Njääuõks, `njääu, `jäällekkibõnõkõsõ aoperäst. Ja vahissääl, aga mu manu is tulõʔ. Is tulõʔ. Maʔ unõn `näie noh sissis tiiännigu nii peĺläde ka koguni, ku üless heräśi, sis lät́s külnnigu irmutumõss.

Lindistanud Hella Keem 1973 Kalli külas. – EMH 2160.