Kiltri kaebus
Selless one ike `ulka `uassid tagaśi kas ma õĺin, kuude vai `seitsme `uassane tüüd ́rikukene mäletän viil, ühekõrra tuleb vana Lell `meele tämädä kutsut́i Lell, kõege küläle õĺi Lell‿aga ise ess‿õle kellelegi lell õĺi nii.
Vanass õld `mõisa `kilter. Tuleb suure `oigamisega. `Aijeh. Kulla Kaaĺ‿naeseke. Küll mino piha suaned `valtavad ja selg. Õle nõnna üvä ińime tule õõru ja triigi mino `selgä. Õlen `ilman paĺju `vaeva nähnod ja ärä ennäss `tapnud ja pihad ärä põrutand. Ek‿sa `mõtle. Kas‿si `kiltri amet õĺi vanassi mõńi `kerge amet. Kolmkümmet `pitkä `uassad viibota sedä, `rasked `kiltri keppi. Ja peksä näid vana vaemolapse `raisku, kõhnad nõnnagu raesad tõesed, `sinna ma kõik õmad pihad ärä põrutaśin. `Aijeh. Kas sa `suaśid `tulla, üle`aidne muda natukene `õõrdu.
A mino emä `ütleb et‿eei. Kulla üle`aidne mina ei sua küll, minol on sõrme õtsad kõik puro. Eks‿me `võtnud näid `kiissu võrguss `väĺjä niid `kiśkid kõik mino sõrme õtsad puro mina‿i sua ühegi aśja ligi `laska. Tõese iho ligi egä `riide ligi, nõnna `valtavad ja puro kõik verised tõesed.
Vanamis `ohkab südamepõhjass `aijeh kulla üle`aidne, vai ei sua sinoss kedägi `aśja. Vaja `minnä `vaatama kes siis õles nõnna üvä ińime kes `natke õõrus et‿suas `natke ingätä. Õlen elo aeg tõesele üvä tehnod, tõiss `tiinnud ja orjanud ja `vaeva nähnod, vot nõnna one `aita `tõiss, nüid põde ise. Ei‿õle `ükski kess‿õles sino üvä teo edess `aitimä annab. Lähäb minemä, jumalaga üle`aidne, lähän `vaatama kos suan kes õõrub.
Vanamis läks `väĺjä mino emä `ütleb naah. Mine aga mine küll näid `õõrjaid sul one. Vana koer, peksäb tõesse ińimesse `selgä. Pihad `paistus ja siis tuleb‿vil kõnelemä‿et tämädä viil akata `triikma. Ei mina `niiskese koera ja mõrsuka `külge õmi käśi küll ei pane, lah‿ta lähäb näie `juure kelle `selgä tämä, ärä `paistuśi pekś neid‿oo viil elon küll. Siin‿o vel vana Piibo Antsuna, se‿o‿jo üheksä`kümne `uassane, siis‿o Võsu Jüri naene. Siin on siis Orja `Juaspi naene‿ja siin‿o Tubli Juhani naene ja, vana Voĺta naene ja. Kure `Jakpi naene‿ja neid ta `kõiki‿o `klõpsnud ja tembeldanud ja `peksnud, lahe lähäb `sinna, küll niit‿tälle, selle sama kepigä kua, õõruvad kedä tämä‿o elo aeg `õõrnud.
Juku vihtlemine
Ike tulevad niid lapsepõlve aśjad kõik `miilde. Mäletän ühekõrra `lauba `õsta. Meil‿õĺi saun kütetud ja õde tuleb `sauna õma Jukoga kua, mino emä `ütleb no mes sa sess koerass nüd ühes naessega `sauna tuud. Kas vana Kusta ei õleśi vihelnud. Ei tämä‿i taha vana Kustaga minnä vana Kusta peseb tämädä kõvass.
Emä `ütleb noo vot, suur poiśs. Kas tämädä vaja pestä, jo `kümne, `uassane poiśs, sina vedäd sedä `koera naessega `sauna. Õde `ütleb‿et eei nooh. Ike tuun ja lähmä ike ei õle kedägi mina ise pesen, `pustass.
Nooh, akkame `sauna mińemä. Juko ei taha üle ukse `sauna mitte `sissegi `tulla, emä kurat sina tiid minu mäŕjäss. Emä `ütleb ei õle viga kuĺla Jukokene emä paneb sośso vett `piäle. Tule ike sopoma ärä, noh nah pese simmäd `este ärä siis. Nooh, Juko paneb kamaluga vett `vassa `silmi, emä jälle kõrvalt keerab `siipi näo‿päle, emä kurat seep läks `silmä. Juko, älä `ütle `kuia älä `ütle kuia sopo saanal ei tõhi `kuia `üeldä kuĺi tuleb `üüśi viib Juko älä.
Akatasse siis lavale vedämä, viiässe lavale. Noh, vihtlemä nüid Jukoda. Juko `ütleb emä kurat ärä vii lavale, kuum löin. Uut́a uut́a emä loeb sõnu, siis ei õle kuum lein. Oota, loema nüid Jukole õle nüid vagases emä sopob, no vot sedäviisi. Jaa, aga kasta `vista `külmä vette siis `vistle. Oota oota emä kaśsub emä kaśsub `vista `külmä vette, nooh.
Oot‿oot õle nüid vagassi, emä loeb sõnu,
saki saki saanakene saki saana leeńikene
õõt́si `leińi õnne `leińi, kasu `leińi karja `leińi,
kuŕjad lapsed lava `alla meie lapsed lava `piäle,
külä ahjun külmad kivid, meie ahjun medeleeväd,`aiteh vihale `aite vedele
`aite saanale `aite leeńile
vot. Juko kuko nagu saksa poiśs, natke sopoma viil. Emä kurat ärä lüü, kuum löin. Uut́a uut́a emä kaśsub `vista `külmä vette, ot́‿ot́‿ot́, vot śopsoma viil ja siis lähmä ärä.
Külä ahjun külmäd kivid meie ahjun meśileeväd
aite vihale aite vedele aite saanale aite leeńile.
Pruudi `leińi õnne `leińi armu `leińi, `kõiki `leińi
Juko lilles nagu saksa poiśs, voot nüid lähmä ära‿vot. Nüid lähmä ärä kodo, tule ärä‿nüd, tule lavalt maha emä apab lavalt maha.
Mino emä `ütleb vai sedä `koera‿nüd apatasse vana elokad lahe tuleb ise. No `tuud ́i siis lavalt süülega `alla lopotet́i ärä ja `soat́i siis saanass `väĺjä, lähäb minemä tämm tämm, kaeban isäle ärä, et‿sa kurat muda `vistlesid kuuma lööńigä.