MurdekiikerVõru murreVVastseliina

Verev roos

Meil oĺl imä `väega kõrralik inemine, tuu jät́t sis aitu vanõmba mõl.. mińiä laśk `mõtsajaʔ, muʔ jät́tiks `hindäle tõõsõss, kos sis tuu kaŕa man sai, eläjäʔ ja pereʔ, üt́s inemine midä tetäʔ. Niʔ jät́t mu kodo, jät́t mu kodo, `leibä `kastma, ma olõss vil `leibä `kastnugi. A tuu ni piḱk, piḱeb õks ku taa pliit́, tu oĺltu leevä mõhḱ. Ja makkaśti ja mul ed ́imäne leib `kasta `ilmah. Või ku murõmulloĺ, ḱülmmul oĺl `rassõ ḱülmmullõkvappää `t́silke täman. Kai ḱülmmat midä imä õks naarahhut́, att́ä laśk iks `kastaja, ja tuĺl jälk`kumpõ et eiʔ, viil iks kastaʔ kaśti tuu leevä äräjja. Jaʔ. Ni timä pańd tuu leevä eśs kińniʔ śääl ileśt ja pańd `jauha `pääle ja(e)t eeh Juuĺi. Ei sullolõim`miiśki joht ni `kjörtslikanõ kusase leevä olt `jätnüʔ. Mulllät́s tuu `väega kihhäpiteh, et kuiss mass ni halvastõ jät́i. Etsais halv. Tiä üteĺ külnnaĺaperäst tuu sõna, ḱülloĺl halv.

 

Üt́s t́jäkk oĺl jälmmõtsah, vai taĺlih, jätetigi, et maʔ võta panõ lõun`aigu tu t́äku ka ette ni vilä kokko vitäʔ, jälvvii sööǵi. Ni pańd läńigutävve `piimä, ja pät́si `leibä, ja muu sööǵi sis mis näil oĺl sis mis liha ja tuu oĺl ärvviid joʔ eśiʔ. Oĺlinniäkkõiḱ mõtsah sjaal tuu nurmõpääl oĺliʔ. Ni lät́si sis tuud. Tjakku ma ette `tuuma, pińi oĺl kuud ́igaʔ taĺli läve iih kińniʔ `õkvaʔ tuul oĺli pujaʔ. Tuul pińil. Noonii lät́si mińemäni jattu pińi virot́ mullõ `kaala. Tuud mav`väega `hiitü, tuud `pińni, sis maʔ `hiitü armõtohõ.

Nooni tõi tu hobõsõkõsõ õkssis `vällä taĺlist `vällä ärʔ. Niʔ imä ańd pińil naha kuumass tuu lät́s `kuut́i pagõśi ärʔ uḿmi `poigõ mano. Niis. Pańni t́äku ettejaʔ, aʔ märä ja tuu tõõsõʔ nuuv`varrõmbaʔ nuuõks oĺlissäl mõtsah joʔ, ja sis pańni tä leeväpät́si pańni sis rat́tilõ. Jaʔ võt́t noʔ kuima `uhjuga saass võtta sisni võt́i ohilõiaga nii, suuveerest kińniʔ inne, ja lät́si et viät, som, ta süüḱ ikset putuuittõrgudaõiet läääi t́ä kõvastõ mińemääiʔ. Ku uh́aʔ ommappääls lätt kõvastõ mińemä, ets lää `tassa.

Ni tulõ kõrraga ... a üt́s märä jäl `oĺli. Märä  oĺl ja tuul oĺl, sääne muudet ku t́ä mõtsah midägi kuulahti, stä kaksaśs tuu, puu `välläja jappańd. Ja tu t́jakk `rüüḱe jäljja saistaśs katõ jalapäleja hi.. hiŕn tuud tõist iks `tõiśi hobõsit, a üte kuiva kuusõ pedäjäkese `küĺge oĺl tuu märä kińnikki oĺl pant. Tuu suuŕ märä jäll oĺl kui, ahi. Tuu kińnissinnäkköüdet, keteh sjaal `tuugaʔ. Stuu tõmmaśs tuu, kannuga, kõgõ kannuga tuu puu, pedäjä `välläja tuu `vasta.

Ahsa taivass sis ku tu tjäkk visaśs katõ jalapäle üless, aga ma nii oĺli jälh`hiitünüet mitte käśi vallalõ śäält piimäläńigu külest späseʔ, kas sõs tu piimäläńik midägi maśs, tu ilma tu neĺä tõiśs`kümne lehmä man `piimä, and, sis tuu oĺl no midägi visanu `maaha. Tuu oĺl iks käeh ja, pei hobõst kińniʔ. Tutuu märä tulõ `vasta nu kuuś takah, a taahsamah väreʔ all kah, siin taa ussaia all, taa luḿp tahsi luḿp taa luḿbi veereh. At sääl tagapol vajoss `väegaʔ. Siäl väreht́i takah joʔ. Vai.. om vajova, tu märä ḱäänd ́ sjalt läb́i. Tuust vajova, ja jäi sinnäs`siśse. A t́äku sis pei ma(i)ks kińniʔ jaʔ, ja leeväpät́si jaʔ, läńigugappiim ka(o)ĺl käe(o)tsah aga eśivväŕiśi ḱüljaʔ.

 

Niguss lät́si sinnänno nuhsis `süüd ́i. Ni laśikkõiḱ `puhkamma ni laśi makka piḱäle sinna pańni `kuukõsõ pääle, pääja. `Üüse oĺl rüä riih, `peśti rüä riiht. Kaiet pää om `väega `haigõ, laśi nii sedä `muudu. Tiiät ma eśs hinnästpiteh ja üt́s rinnah tei `väega `haigõt. `Väega `haigõt sai. Et mis tah nüt piat olõma kuḿbi, jo rinnah kasuss. Joba kasuss ruuś. Ai mul ḱüls`śääntse roośi, a es saa sinnä `Mintkapoolõ ka mińnäʔ. Aʔ naaʔ lät́si ärkkotost või tiiämmis tu aśi oĺl. Niʔ lät́si et imä aiet mine no Puĺlilõ õnnõja sjaalt küljJuhań pand hobõsõ ette ja vii suʔ, a nuuʔ `Pihkvahe ärmmõlõmba veleʔ `lännümmul, noid olõss kotoh. Nooni saisis nuu tuĺltu velenańe mul siiässõnaga et eiet nuu ommallät́sip`Pihkvahe et. Et noid eiolõ kotoh et nooi saaaiʔ, saaai joʔ, olõikkiä ĺatt kat `väega suurõ valu seeh om. Sis mulloĺ seo puuĺ kihä niguttulõh, kõiḱ veret́et, et verrev ruuś. Ni jäll tuĺl esä, joʔ jäl siist hobõsõgaʔ, a noʔ mip`poissa jälks olõõs, tuĺl esä niʔ, esägä lät́si `Mintkahe mińemä niʔ a `Mintkakõnõ jäl `Riiga `rohtodõ `perrä lännüʔ, es saat`tuuga kokko. Ni a tuu `Mintka Ann. Tu täl velenaańe. Tu jäl, aŕsti velenaańõ tuu, a mina ka või `tervess tetässiin.

Niʔ tuu ańd sis `paprõ pańni pääleja. Jaʔ noppuhḱ külmia puhḱja oĺl soola`puhkjaʔ. Puhḱja miä tä śääl teḱkjaʔ ańd pud ́õlatävve kah. Tut, vedelät, ei t́äss mis tä oĺl mattiiä t́ä(o)ĺ kuśi vai oĺl veśi. Tuĺli kodo ni tahaʔ aida reṕipäle taa vana reṕitüḱk oĺl viil alalõ, a mano `näüt́si `Kaarlilõ niiet, näet. Et `määntse pud ́õlatävve ańd ruuht jaʔ. Ja sis. `Paprõ pańd ka pääle jat noks võt́t `vallu.

Niguk`Kaarli tu roho võt́t, laśk ületa sanna vana sanna lośsi katusõ sinnäs`suuhu. Et kas sa koolõkkah aga ma `nõia mano eillaasõʔ. A veiiks aŕsti mano eśs tõõsõl pääväl pańd jälhhobõsõ ettesis. `Vahtsõliinah joʔ oĺl muial es olõ `aŕstigi ku `Vahtsõliinah, lät́si sinnä siis tuu, aŕst ańd iks rohoʔ, sis tuust sai ab́i. Tiä, võt́t valujaʔ. Nakaśs süttümmä aga nõiust es saaʔ. Sis üteĺ jah üteĺet ku koolukka saʔ. Ed ́imäne `aastak oĺl viil elläʔ aʔ, a olõõs hallõ aga nõia mano mai lasõʔ, `nõidu mai lasõʔ.

Lindistanud Hella Keem 1973 Savioja külas. – EMH 2235.