Verev roos
Meil oĺl imä `väega kõrralik inemine, tuu jät́t sis ai‿tu vanõmba mõl.. mińiä laśk `mõtsa‿jaʔ, muʔ jät́t‿iks `hindäle tõõsõss, kos sis tuu kaŕa man sai, eläjäʔ ja pereʔ, üt́s inemine midä tetäʔ. Niʔ jät́t mu kodo, jät́t mu kodo, `leibä `kastma, ma olõ‿ss vil `leibä `kastnugi. A tuu ni piḱk, piḱeb õks ku taa pliit́, tu oĺl‿tu leevä mõhḱ. Ja mak‿kaśti ja mul ed ́imäne leib `kasta `ilmah. Või ku murõ‿mull‿oĺ, ḱülm‿mul oĺl `rassõ ḱülm‿mull‿õkvap‿pää `t́silke tä‿man. Kai ḱülm‿ma‿t midä imä õks naarahhut́, at‿t́ä laśk iks `kasta‿ja, ja tuĺl jälk‿`kumpõ et eiʔ, viil iks kastaʔ kaśti tuu leevä äräj‿ja. Jaʔ. Ni timä pańd tuu leevä eśs kińniʔ śääl ileśt ja pańd `jauha `pääle ja‿(e)t eeh Juuĺi. Ei sull‿olõ‿im‿`miiśki joht ni `kjörtslikanõ ku‿sa‿se leevä olt `jätnüʔ. Mull‿lät́s tuu `väega kihhä‿piteh, et kuiss ma‿ss ni halvastõ jät́i. Et‿sai‿s halv. Tiä üteĺ küln‿naĺa‿peräst tuu sõna, ḱüll‿oĺl halv.
Üt́s t́jäkk oĺl jälm‿mõtsah, vai taĺlih, jätetigi, et maʔ võta panõ lõun‿`aigu tu t́äku ka ette ni vilä kokko vitäʔ, jälv‿vii sööǵi. Ni pańd läńigu‿tävve `piimä, ja pät́si `leibä, ja muu sööǵi sis mis näil oĺl sis mis liha ja tuu oĺl ärv‿viid joʔ eśiʔ. Oĺlin‿niäk‿kõiḱ mõtsah sjaal tuu nurmõ‿pääl oĺliʔ. Ni lät́si sis tuud. Tjakku ma ette `tuuma, pińi oĺl kuud ́igaʔ taĺli läve iih kińniʔ `õkvaʔ tuul oĺli pujaʔ. Tuul pińil. Noo‿nii lät́si mińemä‿ni jat‿tu pińi virot́ mullõ `kaala. Tuud mav‿`väega `hiitü, tuud `pińni, sis maʔ `hiitü armõtohõ.
Noo‿ni tõi tu hobõsõkõsõ õks‿sis `vällä taĺlist `vällä ärʔ. Niʔ imä ańd pińil naha kuumass tuu lät́s `kuut́i pagõśi ärʔ uḿmi `poigõ mano. Nii‿s. Pańni t́äku ette‿jaʔ, aʔ märä ja tuu tõõsõʔ nuuv‿`varrõmbaʔ nuu‿õks oĺlis‿säl mõtsah joʔ, ja sis pańni tä leevä‿pät́si pańni sis rat́tilõ. Jaʔ võt́t noʔ kui‿ma `uhjuga saa‿ss võtta sis‿ni võt́i ohilõiaga nii, suu‿veerest kińniʔ inne, ja lät́si et viä‿t, s‿om, ta süüḱ iks‿et putu‿uit‿tõrguda‿õi‿et lää‿äi t́ä kõvastõ mińemä‿äiʔ. Ku uh́aʔ ommap‿pääl‿s lätt kõvastõ mińemä, et‿s lää `tassa.
Ni tulõ kõrraga ... a üt́s märä jäl `oĺli. Märä oĺl ja tuul oĺl, sääne muud‿et ku t́ä mõtsah midägi kuulahti, s‿tä kaksaśs tuu, puu `vällä‿ja jap‿pańd. Ja tu t́jakk `rüüḱe jälj‿ja saistaśs katõ jala‿päle‿ja hi.. hiŕn tuud tõist iks `tõiśi hobõsit, a üte kuiva kuusõ pedäjäkese `küĺge oĺl tuu märä kińnik‿ki oĺl pant. Tuu suuŕ märä jäll oĺl kui, ahi. Tuu kińnis‿sinnäk‿köüdet, keteh sjaal `tuugaʔ. S‿tuu tõmmaśs tuu, kannuga, kõgõ kannuga tuu puu, pedäjä `vällä‿ja tuu `vasta.
Ah‿sa taivass sis ku tu tjäkk visaśs katõ jala‿päle üless, aga ma nii oĺli jälh‿`hiitünü‿et mitte käśi vallalõ śäält piimäläńigu külest s‿päseʔ, kas sõs tu piimäläńik midägi maśs, tu ilma tu neĺä tõiśs‿`kümne lehmä man `piimä, and, sis tuu oĺl no midägi visanu `maaha. Tuu oĺl iks käeh ja, pei hobõst kińniʔ. Tu‿tuu märä tulõ `vasta nu kuuś takah, a taah‿samah väreʔ all kah, siin taa uss‿aia all, taa luḿp tah‿si luḿp taa luḿbi veereh. A‿t sääl taga‿pol vajoss `väegaʔ. Siäl väreht́i takah joʔ. Vai.. om vajova, tu märä ḱäänd ́ sjalt läb́i. Tuust vajova, ja jäi sinnäs‿`siśse. A t́äku sis pei ma‿(i)ks kińniʔ jaʔ, ja leeväpät́si jaʔ, läńigugap‿piim ka‿(o)ĺl käe‿(o)tsah aga eśiv‿väŕiśi ḱül‿jaʔ.
Nigu‿ss lät́si sinnän‿no nuh‿sis `süüd ́i. Ni laśik‿kõiḱ `puhkamma ni laśi mak‿ka piḱäle sinna pańni `kuukõsõ pääle, pää‿ja. `Üüse oĺl rüä riih, `peśti rüä riiht. Kai‿et pää om `väega `haigõ, laśi nii sedä `muudu. Tiiä‿t ma eśs hinnäst‿piteh ja üt́s rinnah tei `väega `haigõt. `Väega `haigõt sai. Et mis tah nüt piat olõma kuḿbi, jo rinnah kasuss. Joba kasuss ruuś. Ai mul ḱüls‿`śääntse roośi, a es saa sinnä `Mintka‿poolõ ka mińnäʔ. Aʔ naaʔ lät́si ärk‿kotost või tiiäm‿mis tu aśi oĺl. Niʔ lät́si et imä ai‿et mine no Puĺlilõ õnnõ‿ja sjaalt külj‿Juhań pand hobõsõ ette ja vii suʔ, a nuuʔ `Pihkvahe ärm‿mõlõmba veleʔ `lännüm‿mul, noid olõ‿ss kotoh. Noo‿ni sai‿sis nuu tuĺl‿tu vele‿nańe mul siiäs‿sõnaga et ei‿et nuu ommal‿lät́sip‿`Pihkvahe et. Et noid ei‿olõ kotoh et noo‿i saa‿aiʔ, saa‿ai joʔ, olõ‿ik‿kiä ĺatt ka‿t `väega suurõ valu seeh om. Sis mull‿oĺ seo puuĺ kihä nigut‿tulõh, kõiḱ veret́‿et, et verrev ruuś. Ni jäll tuĺl esä, joʔ jäl siist hobõsõgaʔ, a noʔ mip‿`poissa jäl‿ks olõ‿õs, tuĺl esä niʔ, esägä lät́si `Mintkahe mińemä niʔ a `Mintkakõnõ jäl `Riiga `rohtodõ `perrä lännüʔ, es saat‿`tuuga kokko. Ni a tuu `Mintka Ann. Tu täl vele‿naańe. Tu jäl, aŕsti vele‿naańõ tuu, a mina ka või `tervess tetäs‿siin.
Niʔ tuu ańd sis `paprõ pańni pääle‿ja. Jaʔ nop‿puhḱ kül‿mia puhḱ‿ja oĺl soola`puhkjaʔ. Puhḱ‿ja miä tä śääl teḱk‿jaʔ ańd pud ́õla‿tävve kah. Tut, vedelät, ei t́ä‿ss mis tä oĺl mat‿tiiä t́ä‿(o)ĺ kuśi vai oĺl veśi. Tuĺli kodo ni tahaʔ aida reṕi‿päle taa vana reṕi‿tüḱk oĺl viil alalõ, a ma‿no `näüt́si `Kaarlilõ nii‿et, näet. Et `määntse pud ́õla‿tävve ańd ruuht jaʔ. Ja sis. `Paprõ pańd ka pääle ja‿t no‿ks võt́t `vallu.
Niguk‿`Kaarli tu roho võt́t, laśk üle‿ta sanna vana sanna lośsi katusõ sinnäs‿`suuhu. Et kas sa koolõk‿kah aga ma `nõia mano eil‿laasõʔ. A vei‿iks aŕsti mano eśs tõõsõl pääväl pańd jälh‿hobõsõ ette‿sis. `Vahtsõliinah joʔ oĺl muial es olõ `aŕstigi ku `Vahtsõliinah, lät́si sinnä siis tuu, aŕst ańd iks rohoʔ, sis tuust sai ab́i. Tiä, võt́t valu‿jaʔ. Nakaśs süttümmä aga nõiust es saaʔ. Sis üteĺ jah üteĺ‿et ku kooluk‿ka saʔ. Ed ́imäne `aastak oĺl viil elläʔ aʔ, a olõ‿õs hallõ aga nõia mano ma‿i lasõʔ, `nõidu ma‿i lasõʔ.