KUST VEEL ANDMEID OTSIDA?

Onomastika bibliograafia on kavandatud võimalikult täieliku andmekoguna, mis haarab lõppteostuses mitte ainult trükiväljaanded (sh ajalehtedes ilmunu) ja Interneti-kirjanduse, vaid ka käsikirjalised materjalid, niivõrd kuivõrd need on uurijatele instituutides, muuseumides jm kättesaadavad. Kuni see ei ole veel teostunud, on asjakohane juhtida tähelepanu sellele, mida kuskilt leida võib.

Eesti Keele Instituudis on

• kohanimekartoteek (KN, murdearhiivis), mida hakati koguma 1920. aastatest Emakeele Seltsi eestvedamisel (ESi ja EKI kogud on koondatud ühte); maht 2000. a lõpul 597 486 sedelit (see ei vasta kogutud nimede arvule, sest üks nimi võib olla korduvalt kogutud, ka ei mahu ühe nime andmed alati ühele sedelile, vaid kasutatakse nummerdatud lisasedeleid);
• Endel Varepi kogu (EV): asustusajaloo jm kartoteek, u 95 000 A5 mõõdus lehte (sedelit), välipäevikud, toimikud jm; sisaldab rikkalikku teavet kohaajaloo, eriti asustusajaloo kohta (autori ekspeditsioonidelt al 1940. a-test, samuti kirjandusest); üksikasjalikumaid andmeid on Põhja-Eesti, eriti Harjumaa kohta; instituudi valduses 2000. a kevadest;
• Emakeele Seltsi isikunimekogud (ees- ja perekonnanimed, hüüdnimed jm); need on kogunenud varasemate murdeainestiku kogumise võistluste käigus, kogud on igaüks eraldi, s.t kokku liitmata ja korrastamata;
• muud nimedesse puutuvad materjalid: väike raamatukogu, kaardikogu (pms vanemate kaartide koopiad, uuemad ka originaalidena); üksikud kohanimematerjalid on ka köidetult eraldi kogus.

Eesti Kirjandusmuuseumis on

• koduloolisi materjale, sh kohanimesid Eesti Kultuuriloolises Arhiivis; nende otsimiseks saab kasutada kohakartoteeki;
• M. J. Eiseni kohanimekogu; see ei ole tervikkogu, vaid moodustab osa rahvaluulekogudest Eesti Rahvaluule Arhiivis; üksikute andmete kättesaamiseks tuleb sirvida kohakartoteeki (kogud märgendiga pn = paiganimed või topon = toponüümid) ning seejärel saada Eiseni kogude registritest täpsed kohaviited;
• bibliograafilist andmestikku arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas; eriti kohakartoteegist võib saada lisaandmeid artiklitest, kus nimeainestikku käsitletakse muude teemade hulgas (süstemaatilises kartoteegis ei pruugi kõiki niisuguseid olla).

Eesti Rahva Muuseumis on

• koduloolist materjali, sh kohanimesid kirjasaatjate vastustes, täpsem ülevaade hetkel puudub.

Eesti Rahvusraamatukogus on

• bibliograafilist andmestikku rahvusbibliograafia keskuses; lisaandmeid saab jällegi kohakartoteegist.

Lisaks on käsikirjalisi materjale paljudes raamatukogudes (nt Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas), kohalikes muuseumides ja mujalgi. Nendest kõigist ülevaate saamine ei ole kerge.

Loomulikult on olulised allikad mitmesugustes arhiivides: Rahvusarhiivi Tallinna osas (Eesti Riigiarhiivis), Tartu osas (Eesti Ajalooarhiivis), Tallinna Linnarhiivis jm. Palju allikmaterjale on ka trükituna ilmunud, neist olulisimad on võetud onomastika bibliograafiasse.