ONOMASTIKA PIIRID

Kahtlemata ei ole onomastika piiride tõmbamine kerge ülesanne. Esialgu on kirjeid sisse võetud järgmiste kriteeriumide põhjal:

• Eesti nimesid puudutav (sh need, mille põhiteema on Eesti-väline);
• Eestist pärit või Eestiga väga tihedalt seotud autor (s.t teema ei pea puudutama üksnes eesti nimesid);
• Eesti väljaannetes ilmunud nimeteemalised tööd.
• Välja jäetakse siiski:
  • Ajakirjas Linguistica Uralica (varem SFU) ilmunud nimeteemalised tööd välisautoritelt,
  • Eestis toimunud fennougristide kongresside (1970, 2000) kogumikes ilmunud tööd välisautoritelt, samuti nende poolt Eestis kaitstud väitekirjad,
  • Adolf Turkini LU-s ja väljaspool Eestit ilmunud tööd, mis ei seostu eesti nimedega.

Onomastika kesksete osade, isiku- ja kohanimede uurimise osas on hõlmatus võimalikult täielik, s.t sisse võetakse ka need tööd, kus nimedest juttu vaid põgusalt, ent uurijale võivad needki vihjed kasulikud olla.

Tsentrist veidi eemal on muud nimeliigid:

• loomade, lindude jm elusolendite nimed
• taevakehade nimed
• asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jms nimed ja nimetused
• raamatute, perioodiliste väljaannete jms nimed ja nimetused
• domeeninimed
• jne jne

Päris piiri peale jäävad etnonüümid ehk rahvanimetused, mida meil nimede hulka üldiselt ei arvata. Arvestades nende tihedat seotust kohanimedega, on nad onomastika bibliograafiasse siiski võetud, kuigi mitte väga täielikult. Mida piiripealsem valdkond, seda vähem on hõlmatud ka niisuguseid töid, kus need nimed pole põhiteema. Näiteks ei ole asutusenimetuste osas mainitud õigekeelsuskäsiraamatuid, õpikuid ja muid, kus nimetuste ortograafiast samuti juttu.