EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. Enne 1900

1700–1799:

  1. *Aufgabe, warum Narwa im Russischen Rugodew oder Rugigorod heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
  2. *Aufgabe, warum Reval im Russischen Koliwan heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
  3. *Beytrag zu den etymologischen Muthmassungen über die Namen einiger Völker, nämlich Deutsche, Samojeden, Ehsten und Scythen. — Vermischte Aufsätze und Urtheile über gelehrte Werke ans Licht gestellet von unterschiedenen Verfassern in und um Liefland. I. Stück I. Nr. 10. Von G. Schlegel herausgegeben. Riga 1774.
  4. OU:+*Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- u. Ehstland. Bd. I–III. Riga 1774–1782.
  5. +*Mellin, Ludwig August. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga und Leipzig 1791–1798.
    /Liivimaa atlas mitmel lehel. Järeltrükk 1972 vt Jäger & Bong./
  6. *(Schmidt, J. F.) Provincia Revaliensis sive Estlandia Quator Dioecesibus contenta, cum Finitimis Insulis Dago, Worms etc. Auctore J. F. Schmidio. Petropoli 1770.
    /Põhja-Eesti kaart./
  7. +*(Thor-Helle, Anton). Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA, II. Ein VOCABVLARIVM, III. PROVERBIA, IV. ÆNIGMATA, V. COLLOQVIA. Gedruckt bey Stephan Orban, Halle 1732.
    /Sh Tallinna tänavate, hoonete jm ning Eestimaa kubermangu mõisate nimestik eesti ja saksa k-s lk 307–321./
  8. Was für eine Stadt hat man unter dem Nahmen Paida in dem zwischen Rußland und Schweden im Jahr 1564 geschlossenen Stillstandstraktate verstanden? — Nordische Miscellaneen 24 (1790), lk 379–384.
    /Venelased loovutasid rootslastele 1564. vaherahulepinguga mh Paida linna, mille autor seob Paide nimega./

1800--1809:

1810--1819:

  1. *Albanus. ((Über den Namen Arensburg.)) — Livländische Schulblätter 1815, lk 170.
    /Pealkiri teadmata. Viidatud Winkelmanni järgi. Vt ka Luce 1820./
  2. *(Ditmar, Woldemar). Disquisitio de origine nominis Livoniae historiae livonorum prodromus. Auctore Dr. Woldemaro a Ditmar. Heidelbergae 1816. 112 lk.
    /Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas./
  3. *Luce, Johann Wilhelm Ludwig von. ((Eestlaste eesnimedest.)) — Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache 3. Pernau 1814, lk 47–52.
    /Soovitas raskepärased kreeka ja ladina nimed asendada kõlavamate eesti nimedega; esitas valimiku Saaremaa meeste ja naiste nimesid omapoolsete analoogiliste eestindustega, nt Ann, Anna, Kadri, Triino, Liisa, Mai Maia, Tiina, Maali, Miili, Aado, Hain, Jaak, Lemet, Mats, Madis, Pent, Rein, Tõnis jt. Eesti nimekalendrit tuleks moderniseerida./

1820--1829:

  1. +*Bienenstamm, H. v. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands. Riga 1826.
  2. *Luce, Johann Wilhelm Ludwig von. Woher kommt der Name Arensburg? Riga 1820. 8 lk.
    /Vt ka Albanus 1815, Napiersky 1824./
  3. *Napiersky. ((Über den Namen Arensburg.)) — Fortgesetzte Abhandlung von livländischen Geschichtsschreibern. Mitau 1824.
    /Pealkiri teadmata. Viidatud Winkelmanni järgi. Vt ka Luce 1820./
  4. *Tarto-maalt. Mihkli päwal kulutati kõigel Lihwlandi maal, ning ka Sare-maal, et tullewal Jürripäwal perremeeste essimene pool-ossa priiks saab nimmetud. — Marahwa Näddala-Leht 20.12.1822, nr 51, lk 400–402.
    /O. W. Masing. Ka priiks saanud talurahva nimedest./

1830--1839:

  1. +Alterthümliches aus dem Pölweschen Kirchspiele in Livland. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 513–516.
    /Puudutab Põlva nime päritolu, seostades seda sõnaga pölw 'Knie', pakkudes seletuseks mitmeid motivatsioone. Tõlgendab ka Võru mõisa Kääpa küla nime. Allk: S...z./
  2. +*Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. T. 1–2. Riga 1836–1837.
  3. +Knüpffer, G. M. Der Berg des Thorapilla. Ein historischer Versuch. — Das Inland 03.06.1836, nr 23, lk 277–283.
    /Otsib Henriku kroonikas mainitud Thorapilla (Tharapilla, Tharapita) mäe jälgi ning seostab selle nime Simuna khk Ebavere mäega (Ebbafer). Ebavere = eba + voor, s.t ebba-jummala woor (Götzenberg). Mäest lõunas on Santimets – mets ja samanimeline küla, arvatavasti vana Reienen. Jutustab ka kohamuistendeid. Vaatleb Thor'i nime ja seostab nimedega Torma, Turaida (Thoreida = Tor aita!) jne. Allk: G. M. Knüpffer, Pr. zu Klein-Marien. Vastukajad s.a nr-tes 36 ja 51./
  4. Noch etwas zur Etymologie von Flussnamen. — Das Inland 09.12.1836, nr 50, lk 832.
    /Vastuseks s.a nr-s 31 avaldatule (vt "Zur etymologie.."). Ka nimekuju Walloja ei ole õige nimi, vaid Viljandi eestlaste häälduses on see Walo-oja. Nimi pole seotud sõnaga wálla, sest Viljandi murdes sõna pole. Kohalike eestlaste jutustuse järgi olevat oja ääres olnud varem hukkamispaik, seega võib nimi tuleneda sõnast wallo 'Schmerz', vähem tõenäoliselt sõnast wölla 'Galgen', mida mõned eestlased ise usuvad. Allk: J. J. (Mitau)./
  5. *Pihkwa, der Esthnische Name für Pleskau. — Das Inland 29.03.1839, nr 13, lk 197–200.
  6. (Rücker, C. G.) Specialcharte von Livland in 6 Blättern. Bearbeitet und herausgegeben auf Veranstaltung der Livländischen gemeinnützigen und ökonomischen Societät; nach Struves astronomisch-trigonometrischen Vermessung und den vollständigen Specialmessungen gezeichnet von C. G. Rücker; gestochen im Topographischen Depôt des Kaiserlichen Generalstabes. 1839. (1 : 184 275.)
    /Järeltrükk: AS Regio 1992. Kaardi kohanimede eesti ja läti vastete register ilmus eraldi väljaandena (vt "Verzeichnis.." 1837). Kaardist ja selle nimedest vt Varep 1957 (seal on ka kaardi Eesti osa kohanimede loend nüüdisvastetega)./
  7. +*Strodtmann. Probe einer etymol.-hist. Untersuchung über die Bedeutung der Ortsnamen in Schleswig. — Programm. Flensburg 1833.
    /Lk 25 esitab Tartu etümoloogia Dorpat = Dorf. Viite sellele annab Schirren (Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. VII, lk 483). Refereeritud Winkelmanni järgi. Vt ka Erdmann 1850./
  8. Zur Etymologie von Flußnamen. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 528.
    /Väidab, et nr-s 10 pakutud Viljandi-lähedase oja nime saab teisiti seletada. Nimi ei ole ei Valai ega Waloa, vaid "Wall-oja" 'offenes Flüßchen' – see on väga allikarikas jõgi, mis harva külmub. Nimede seletamiseks on vaja tunda vanu maakeeli, s.t soome ja eesti keelt. Lehrberg olevat pakkunud seletusi nimedele Embach (Emma jöggi 'Mutter-Bach') ja die Issa (Issa-Jöggi 'Vater-Bach', voolab Peipsisse Pihkva poolelt). Allk: H. A. v. B. Vt ka "Noch etwas.." Das Inland 09.12.1836./
  9. +*Verzeichnis der Städte, Kirchen, Güter, Flüsse und Seen in Livland, die im lettischen und ehstnischen von der deutschen Benennung abweichen. Dorpat, den 3. Juli 1837. 8 lk.
    /Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi lisana koostatud kohanimestik./

1840--1849:

  1. *Buxhöwden, P. W. v. Ueber den Namen Oesell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 134–139.
  2. *Buxhöwden, P. (W.) v. Ueber den Namen Revell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 138.
  3. *Das Gut Borckholm im Klein-Marienschen Kirchspiele des Wiekschen Kreises soll ... seinen alten Namen "Schloss Borckholm" führen. ("Repertorium der Tageschronik. Esthland.") — Das Inland 03.07.1840, nr 27, lk 430.
    /Kn: Porkuni./
  4. *Das Wort "Oden" in einigen esthnischen Ortsnamen. — Das Inland 1847, nr 46.
  5. *Hansen, A(ugust Heinrich). Iggauni und Esten. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 74–78.
  6. *Hansen, A(ugust Heinrich). Kurre-saar und Korsar. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 78.
    /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Kuressaare ja korsaar (mereröövlite laev) sama algupäraga./
  7. +*Hansen, A(ugust Heinrich). Sind die Wörter Jum¯al und Dorpat phönicischen Ursprungs? — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 2, Heft 2. Dorpat 1848, lk 24–25.
    /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Tartu nimi foiniikia algupära./
  8. *Neus, H. Revals sämmtlichen Namen nebst vielen anderen wissenschaftlich erklärt. Reval 1849.
  9. *Reval, den 28. August. Zufolge Bekanntmachung der Esthländischen Gouvernementsregierung sollen ... Maholmschen Kirchspiele belegenen Güter Alt- un Neu-Wartz ... wieder ihre alten Namen: "Alt- und Neu-Wardes führen. ("Esthland.") — Das Inland 09.09.1841, nr 37, lk 598.
    /Kn: Varudi./
  10. *Reval, den 4. December. Das Gut Wesenberg wird ... auf die Bitte des Herrn Besitzers desselben in Zukunft den Namen "Schloss-Wesenberg" führen. ("Esthland.") — Das Inland 16.12.1841, nr 51, lk 818.
  11. *Reval, den 8. März. Unlängst wurden die Namen der Güter Purtz und Pühs in Alt- und Neu-Isenhof verwandelt ..., jetzt ist auch das im Harrischen Kreise und Rappelschen Kirchspiele belegene Gut Odenkotz ... in Odenwald umbenannt. ("Esthland.") — Das Inland 23.03.1843, nr 12, lk 103.
    /Kn: Purtse; Püssi; Ohukotsu./
  12. (Schmidt, J. H.) Generalcharte von Ehstland in 2 Blättern mit Unterstützung des Vereins der Merino zucht zu Orrenhof, herausgegeben von I. H. Schmidt dimtt: Estl. Först. Geom. Colleg. Registr. (Reval) 1844.
    /Järeltrükk: a/s Regio 1991 (vähendusega 1,33 korda). Kaardi 2., uuendatud ja täiendatud trükk ilmus 1875 ja 1884./

1850--1859:

  1. +*Buxhövden, F. v. Zweite Fortsetzung von des Herren Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga 1851.
  2. *Dialog zwischen zwei Freunden der estnischen Sprache. — Das Inland 1854, nr 41.
    /Lindanisa nimest./
  3. *Erdmann, Fr. v. Ueber die historische Wichtigkeit des Namens Dorpat. — Arbeiten der kurländischen Gesellschaft 8 (1850), lk 37–60.
    /Polemiseerib Strodtmanni Tartu nime seletusega (1833)./
  4. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. I Th. Dänische und Ordenszeit. 1.-2. Band. Hrsg. von F. G. Bunge und R. Toll. Reval 1856–1857.
  5. *Hasselblatt, Fr. Einiges über den Namen Karusen. — Das Inland 1850, nr 48.
  6. *Kreutzwald, Fr(iedrich) R(einhold). Reval's ältester Estnischer Name Lindanisse, vom Estnischen Standpunkte beleuchtet. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 3, Heft 1. Dorpat 1854, lk 46–47.
  7. *Kruse, Fr. Jurgew. — Ercsh u. Gruber. Encyclopädie, s.v. ca. 1850?
    /Tartu nimest. Winkelmannil dateerimata./
  8. +*Kruse, F(r). Ueber den Ursprung der Stadt und des Namens Reval. — Das Inland 1851, nr 25.
  9. +Könned ommalt maalt . — Tallorahwa postimees 09.05.1858, nr 43, lk 353–358.
    /Uudisterubriigi alguses ("Wörromaalt") lk 353–357 avaldatakse F. R. Kreutzwaldi kiri toimetusele, kus ta kaitseb uut kirjaviisi ning räägib lk 356 ka võõrnimede kirjutamisest./
  10. +*Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga, Moskau 1853–1910.
  11. +*Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri jures. 1859.
    /Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2. Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9. Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania – Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared – 16. Palästina ehk Kanaani-ma./
  12. *Neus, H. Zur Erklärung des Stadtnamens Dorpat. — Das Inland 1852, nr 48-51.
  13. *Pabst, E(duard). Lindanisse, der älteste Namen des revalschen Domberg. — Das Inland 1855, nr 47, 48.
    /Vt ka A. Schiefner s.a./
  14. *(Pabst, Eduard). Der Namen der Stadt Dorpat. Nach Kelch. — Bunte Bilder d.i. Geschichten, Sagen und Gedichte nebst sonstigen Denkwürdigkeiten Ehstlands, Livlands, Kurlands und der Nachbarlande. II. Reval 1856, lk 26.
  15. +*Paucker, C. J. A. Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit des Dänenherrschaft nach Jacob Langebek's, Peter Friedrich Suhm's und Georg Magnus Knüpffer's topographischen Bemerkungen zum "Liber census Daniae" mit einigen Zusätzen. Reval 1853.
    /Sisaldab esimese Liber census Daniae Eestimaa osade kohanimede käsitluse G. M. Knüpfferilt. Tutv: Neus, Das Inland 1853, nr 14./
  16. OU:Russwurm, C(arl). Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. I–II. Reval 1855. 254 + 424 lk.
    /Sh kohanimede käsitelu I osas: Ruhnu lk 50, Saaremaa (Ösel) lk 59–62, Sõrve 65, Kihnu 68, Manilaid 68, Karuse 70, Pivarootsi 70, Saastna 71, Ridala 72, Ungru (Linden) 73, Vilkla 74, Tanska 75, Haapsalu 75, Kassari 77 (jt Hiiumaa kn-d), Hiiumaa (Dagö) 78, Kärdla 84, Kõrgessaare 86, Kõpu (Dagerort) 87, Reigi 90 (jt külad), Vormsi 99–100 (jm kn-d), Noarootsi 111 (sh külad), Egeland 122 (sh külad), Osmussaar 132–133, Pakri (Rågö) 141 jm, Vihterpalu 143, Naissaar 152, Prangli 154, Tallinn (Reval) 107 (Rälby all), Virumaa 157. Samas osas ka hulgaliselt muid rootsi (mikro)toponüüme, eriti loodusnimesid. II osas lk 10–11 talunimedest, 11–12 perekonnanimedest, 12–14 eesnimedest. Sisu: I. Topographie und Geschichte: Einleitung, Natürliche Verhältnisse, Historisches, Specielle Topographie und Geschichte (Runö; Oesel, Schworbe; Livland und Kurland; Süd-Wiek, Röthel, Hapsal; Dagö, Kertell, Röicks; Worms, Magnushof, Söderby; Nuckö, Egeland, Odinsholm; Harrien, Rogö, Wichterpal, Nargö, Reval; Jerwen; Wierland; Ingermannland, Narwa, St. Petersburg; Altschwedendorf bei Berislaw) – Urkunden – II. Ethnographische Verhältnisse: Körperliche Beschaffenheit – Wohnungen, Dörfer, Namen ... Sprache, Glossar, Sprachproben – Register. Tutv: Pabst, Das Inland 1855, lk 529./
  17. *Schiefner, A. Ueber die Namen Revals. — Das Inland 1851, nr 31.
    /Samas Inlandi numbris ilmus ka kirjutis "Ueber das Sibirische Koliwan"./
  18. *Schiefner, A. Eine Bemerkung über Lindanisse. — Das Inland 1855, nr 52.
    /Vastuseks E. Pabstile s.a./
  19. +*(Schiefner, A.) Der "Katzenschwanz" zu Reval. — Das Inland 1858, lk 637.
    /Tallinna Kassisabast./
  20. +*(Крузе, Ф.) О происхожденіи города Ревеля и его имени. — Журнал Министерства Народнаго Просвещенія 68 (1850). Отд. II, lk 145–175.
    /Saksakeelne tõlge ilmus 1851 Das Inlandis./
  21. (Лунинъ, Иванъ). Эстонско-русскій словарь, составленный по Гупелю Иваномъ Лунинымъ. Въ Типографіи вдовы Шюнмана и К. Маттисена, Дерптъ 1853. 250 lk.
    /Sh lk 237–250 eesti-vene kohanimeloend (Списокъ городовъ и мызъ, гдѣ преимущественно господствуетъ эстонскій языкъ). Kohanimesid sisaldab samuti sõnaraamatu üldosa./

1860--1869:

  1. +*Bienemann, Fr. Briefe und Urkunden zur Geschichte Livlands in den Jahren 1558–1562. Bd. I–V. Riga 1865–1876.
  2. *Blumberg, G. (Eine Sammlung der estnischen Ortsnamen.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1868. Dorpat 1869, lk 21.
  3. +*Bonnell, E. Russisch-Livländische Chronographie von der Mitte des neunten Jahrhunderts bis zum Jahre 1410. St. Petersburg 1862.
    /Sh Vene kroonikate Могилев'i seostamisest Tartuga. (A. Ambuse arvates = Mõhu.)/
  4. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. II Abt. Schwedische und polnische Zeit. 1. Bd. Hrsg. von E. Pabst und R. Toll. Reval 1861.
    /+Registerband. Riga–Moskau 1885./
  5. +H(urt), J(akob). Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. (Nr. 5.) Tartus, 1864. Trükitud H. Laakmanni juures. 16 lk.
    /Uue kirjaviisi esimesi tutvustusi eesti keeles. Sh ptk eesti ja võõrnimedest ja nende õigekirjutusest./
  6. +Jakobson, C(arl) R(obert). Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat. Kolmes raamatus. Alama koolide kohta kirja pannud C. R. Jakobson. H. Laakmanni kirjade ja kuluga trükkitud. Tartus 1868. 180 lk.
    /Sh sissejuhatuses pikemalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest. Lk 160–180 kohanimede register. Tutv: Yrjö Koskinen, Kirjallinen Kuukauslehti 1869/2./
  7. *Körber, C(arl). (Über das Wort "mulk", pl. "mulgid".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1866. Dorpat 1866, lk 20.
  8. *Meyer, Leo. Über die in Dorpat vorkommenden Familiennahmen. — Baltische Monatsschrift. XVII. Heft 4. Riga, 1868, lk 293 jj.
  9. +*Pabst, E(duard). Erklärung des Ausdrucks "die Wieck mit dem 7 Kiligunden" und ähnlicher. — Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Band I. Reval 1868?, lk 177–181.
  10. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Der Akademie am 23. August 1866 vorgelegt. St. Petersburg 1869. 1002 lk.
    /Sisaldab ka isiku- ja kohanimesid. Teine, täiendatud trükk ilmus 1893./

1870:

  1. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). (Über estnische Zusammensetzungen und Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1869. Dorpat 1870, lk 68–70.

1871:

  1. *Meyer, L(eo). (Einige Bemerkungen zur "were"-Frage.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 31.
  2. *(Stieda, L.) Die Abstammung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 45–46.
  3. *Willandi maakonnast. Nimmede muutmisest. ("Ommalt maalt.") — Eesti Postimees 17.11.1871, nr 46, lk 269.
    /Kohanimedest. Allk: ..n../

1872:

1873:

  1. *Meyer, L(eo). (Die in der livländischen Reimchronik begegnende Namensform "Nieflant" für Livland.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1872. Dorpat 1873, lk 33–34.

1874:

1875:

  1. *Weske, M. (Erklärung des estnischen mythologischen Namens "Wanemuine".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 100–101.
  2. *Weske, M. (Über die Identität des estnischen "Wene" (russisch) und des Völkernamens "Wenden".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 34–40.

1876:

  1. *Diederichs, Vict. Nîflandt. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurlands 12. Riga 1876, lk 381–385.
    /Nime Livland päritolu./
  2. OU:*Hurt, Jakob. Ueber die Ortsnamen auf -st. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 3. Dorpat 1876, lk 30–39.
  3. *Meyer, L(eo). (Die Straßennamen Dorpats.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1875. Dorpat 1876, lk 84–85.

1877:

  1. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1877. Viies aastakäik. Tartus 1877.
    /Sh lk 73 15.-16.06.1876 Põltsamaal peetud 10. koosoleku protokollis lause (p 12): "Koolmeister Iung pidas kõnet võõra keelte nimede üle, mes Eestikeeles pruugitavaks saanud, nimelt nende õigest kirjutamise viisist. Ka selle asja poolest saab aastaraamat täielisemat seletust tooma, kui siin praegu võimalik anda."/
  2. *(Hurt, Jakob). ((Eestlaste eesnimedest.)) — (Tarto Kalender 1878.) (Tartu 1877, lk ..)
    /Soovitas eestikõlalisi eesnimesid./
  3. *Meyer, L(eo). Über des Sammeln von estnischer Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 74–75.
  4. *Mühlenthal, Th. Ueber die Herleitung und Bedeutung des Namens Ungannia, estn. Ugala. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 75–77.
  5. +*Stryck, L. v. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Dorpat 1877.
  6. OU:*Weske, M. Ueber die estnischen Ortsnamen auf -were (im deutschen auf -fer). — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 4. Dorpat 1877, lk 47–95.
  7. +*Weske, M. Ueber die Identität des estn(ischen) Rootse u(nd) Russe u(nd) Waras u(nd) Warg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 67–68.
  8. *Weske, M. (Über "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 84.

1878:

  1. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
    /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
  2. *Jung, J(aan). Ueber die estnischen Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 52–57.
  3. *Meyer, L(eo). (Jakob) Grimm's Anschicht über "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 106–107.
    /(Anschicht - sic!)/
  4. *Viliandi maakonnast. Saksakeele nime muutmine. Helme kihelkonnast. ("Omalt maalt.") — Sakala 23.12.1878, nr 48-49, lk 2.
    /Keegi H. T-dt omale Eesti nime võtnud. Allk: H. T./
  5. *Weske, M. Bemerkungen zu Jung's estn(ischen) Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 57–61.

1879:

1880:

  1. +*Jung, J(aan). Ueber die estnisch-lettische Sprachgrenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1879. Dorpat 1880, lk 66–73.
  2. +*Kasuline Talurahva Kalender 1881. (Tartu? 1880.)
    /Sellest väljaandest alates sisaldab uusi rahvapäraseid eesnimesid./

1881:

  1. +*Grewingk, C. Bemerkungen zu Tacitus' Bericht über die Fenni. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1880. Dorpat 1881, lk 172–174.
  2. +*Jung, Jaan. Lääne mere maad enne Sakslaste seie tulekut. Läti Hendriku, Aknpeke ja teiste vana kirjade, kui ka Liber census Daniae järel kokku pandut. — Läti Hendriku Liivi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele välja annud J. Jung. Tartu 1881–1883. (4 vihku.)
    /Sh kohanimede võimalikke seletusi. Kn: Asti järv; Koiva./
  3. *Peterson, A(dam). Sakala nime tähendus. — Valgus 1881, nr 31.
  4. *Peterson, Adam. Venemaalt. Sõrme näitus. ("Kodumaalt.") — Valgus 22.04.1881, nr 18, lk 3.
    /Eesti paiganimedest./

1882:

  1. *Berkholz, G. Geschichte des Wortes "baltisch". — Baltische Monatsschrift 29 (1882), lk 519–530.
    /Uuesti avaldatud 1909 kogumikus "Aus baltischer Geistesarbeit"./
  2. *Kalendritegijatele.. . ("Eestimaalt.") — Olevik 24.08.1882, nr 35, lk 2.
    /Oleks soovitav, et suuremates eesti tähtraamatutes kodumaa kohtade nimed ka vene keeles seisaksid./
  3. *Meyer, L(eo). Ueber estnische Eigennamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1881. Dorpat 1882, lk 92.

1883:

  1. *Einige Worte zur fer-Frage . — Neue Dörptsche Zeitung 1883, nr 299, 302.
    /Allk: W. Vastukajad samas ajalehes 1884: vt L. Meyer ja J. Jung SbGEG, ilm 1885./
  2. *Gutzeit, W. v. Ueber das wort "baltisch". — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands 1882–1883. Riga (1883?), lk 48–53.
  3. +*Hasselblatt, A. Ferrieri's "Geschichte der Ostseeprovinzen". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1882. Dorpat 1883, lk 84–85.
  4. *Sõnake seletuseks. Meie käest on küsitud, mis minevases numbris "Kalevala" järele kõneldud loos "Väinämöinen" tähendada. — Oleviku Lisa 17.03.1883, nr 11, lk 2.
  5. +*(Tõnisson, Mats). Kasuline Tartu Täht-raamat 1884. 1883.
    /Nii ilmselt see kui ka samal ajal ilmunud "Pärnu Täht-raamat" ja ??"Tallinna Täht-raamat" sisaldavad uusi eestipäraseid eesnimesid. Vastukaja: H. Prants, Eesti Postimees 1883; Tallinna Sõber 1883/
  6. +*((Tõnissoni kalendri eestipärastest eesnimedest)). — Tallinna Sõber 11.11.1883, nr 45, lk 1.
    /Laitev arvustus./

1884:

  1. *Eestlastest, kes kaugemale ja lähemale Vene maale asuma ja elama on hakanud. ("Isamaalt. Tartust.") — Eesti Postimees 28.11.1884, nr 48, lk 1.
    /Eestlaste asupaikadel Venemaal peaksid eestikeelsed nimed olema./
  2. *(Heraklides, A.) Eesti kohanimedest. Kirjutanud A. Heraklides. — Eesti Postimees 13.06.1884, nr 24, lk 2.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: "Heraklides" kirjutab..." Olevik 18.06.1884./
  3. *"Heraklides" kirjutab Eesti kohanimedest -vere lõpuga. ("Mis teevad tõised ajalehed?") — Olevik 18.06.1884, nr 25, lk 2.
  4. *Jung, J(aan). Eesti kohanimede lõpp "vere". — Olevik 27.08.1884, nr 35, lk 1; 03.09.1884, nr 36, lk 1.
  5. +*Nottbeck, Eugen v. Der alte Immobilienbesitz Revals. Mit dem Bilde Revals vom Jahre 1656 and der grossen Waxelbergschen Karte vom Jahre 1688. Reval 1884. 86 lk.
    /Sh Tallinna tänavanimede ajaloost. Tutv: vt Blumfeldt–Loone, lk 390./
  6. +*(Prants, Hendrik). ((Tõnissoni kalendri eestipärastest eesnimedest.)) — Eesti Postimees 18.01.1884, nr 3, lk 2–3.
    /(Kiidab neid.)/
  7. *(Schmidt, J. H.) Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistricts- und Guts-Grenzen so wie den Plänen der Städte, neu umgearbeitet und herausgegeben von Hofrath J. H. Schmidt, Ehstländischem Gouvernem. Revisor. Zweite Auflage. Reval 1884. 1 : 210 000.
    /Esmatrükk 1844./
  8. *Weske, M. Ueber den alten Namen des Dorpater und Werroschen Kreises. — Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 270, 272.
    /Kn: Ugandi./
  9. *Трусманъ, Ю. А. Финскіе элементы въ Гдовскомъ уѣзде С.-Петербургской губерніи. Россійское географическое общество, 07.12.1884. 23 lk.
    /Täpne avaldamiskoht teadmata, võib-olla ilmus seltsi toimetiste sarjas?/

1885:

  1. *Dr. M. Weske on "Neue Dörptsche Zeitungis" väga osava uurimise Tartu ja Võru kreisi endise nime üle avaldanud. ("Mõnesugused teadustused.") — Meelejahutaja 1885, nr 1, lk 4.
  2. *Eesti ristinimedest . — Valgus 13.10.1885, nr 6, lk 1.
  3. *Falck, P. Th. (Die estnischen Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 102.
    /Ilmunud samuti: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 119./
  4. +*G(ernet), A. Wo lag Karethen? — Revaler Beobachter 1885, nr 169-170.
    /Kn: Kareda./
  5. *Gutzeit, W. v. Ueber Ungannia oder Ugaunia. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1885, lk 100–105.
  6. *Jung, J(aan). Noch etwas zur fer-Frage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 39–46.
    /Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 90./
  7. *Meyer, L(eo). Bemerkungen über zwei die estnischen Ortsnamen auf -were betitelte Aufsätze der N(euen) D(örptschen) Z(eitung) No 209 u(nd) 302 (Dec. 1883). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 28–29.
    /Vastuseks 1883 ilmunud artiklile ("Einige Worte.."). Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 61./
  8. *"Peeterb. Vedm." toob selle sõnume, et ühes Balti maa mitme muutuse seas ka Balti linnadele Saksa nimede asemele Vene nimed saada pandama. ("Uuemad sõnumed.") — Valgus 26.04.1885, nr 16, lk 3.
  9. *Valga piirilt. Hoomulist. Hoomuli ega Hummuli nimede vahel ei nähta Eesti maal hoolega kindlat vahet tehtavat. ("Isamaalt.") — Eesti Postimees 31.07.1885, nr 31, lk 2.
  10. *Weske, M. Ueber Ungaunien (den alten Namen des Dörptschen und Werroschen Kreises). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 239–260.

1886:

  1. *Böthführ, H. S. Einige Bemerkungen zur Ableitung des Wortes "baltisch". — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1886, lk 7–9.
  2. *Die Ableitung des Namens Narwa. — St. Petersburger Zeitung 1886, nr 181.
    /Allk: ß ß./
  3. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kungla. — Oma Maa 1886, lk 33–37.
    /Vt ka Kuhlbars Oma Maa 1886./
  4. +*Freudenthal, A. O.; Vendell, H. A. Ordbok öfver estländsk-svenska dialekterna. Skrifter utg. av Svenska literatursällskapet i Finland. 7. Helsingfors 1886. 327 lk.
  5. +*(Hermann, Karl August). Kasuline Rahva-kalender 1887. (Tartu? 1886?
    /Kasutab Tõnissoni kalendrist võetud eesnimesid. Vastukaja: Tallinna Sõber 23.01.1887, Virmaline 14.02 ja 20.02.1887. Hermanni vastus Eesti Postimehes 21.03.1887./
  6. *Hurt, J(akob). Die Ortsnamen auf -ste. — Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors 1886, lk 183–185.
  7. Kodumaa kohanimed . — Olevik 03.11.1886, nr 45, lk 2.
    /Topeltkohanimede kaotamise vajadusest, ettepanek jätta kõrvale saksa kohanimed ning võtta kasutusele eestikeelsed./
  8. *K(uhlbars), F(riedrich). Veel üks kord "Kungla". — Oma Maa 1886, lk 117–120.
    /Vastuseks Eisenile Oma Maa 1886./
  9. +Kurrik, J(uhan). Üleüldiselt pruugitav kirjaviis. Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul 25. Märtsil 1886 siginenud heaksarvamised. — Olevik 07.04.1886, nr 15, lk 1. Üles kirjutanud J. Kurrik.
  10. *Rishk. Vestnik soovib, et Balti kubermangudes kõik Saksakeelsed kohtade nimed ära kautataks ja nende asemele ainult Läti- ehk Eesti- ja Venekeelsed nimed seataks. ("Eesti maalt. Tallinnast.") — Virulane 04.11.1886, nr 45, lk 2.
  11. *Rishk. Vestnik soovib veel kord, et Eesti- ja Lätimaal kohtadelt Saksakeelsed nimed saaksivad ära kautatud... ("Eesti maalt. Tallinnast.") — Virulane 11.11.1886, nr 46, lk 2.
  12. *Russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Revaler Beobachter 1886, nr 257.
  13. *"Tallinna Sõber" tunneb selle üle südame valu, et "Рижскій Вѣстникъ" Venemaa, iseäranis Baltimaa kohtadele Saksa keelsete nimede asemele Venekeelseid nimesi soovib. ("Tõistest ajalehtedest.") — Sakala 29.11.1886, nr 48, lk 2.
  14. *(Tõnisson, Mats). Eestikeelsed ristinimed. — Rahva Täht-raamat. Tartu 1886, lk 90–91.
    /Uute eesti nimede põhjendus. Täielikult tsiteeritud E. Rajandi ja H. Tarandi artiklis ESA 16 1970, lk 128./
  15. *"Рижск. Вѣстникъ" kiidab Läti lehe "Deenas Lapa" ettepanekut heaks, et Saksakeelsed kohtade nimed nüid Läti, ja Eesti jaoskonnas Eesti keele nimed saaksivad... ("Eestimaalt.") — Sakala 08.11.1886, nr 45, lk 2.

1887:

  1. *Adresside kirjutamine . — Olevik 21.09.1887, nr 39, lk 1.
    /Valdade venekeelseist nimedest./
  2. *Baltien oder Livland . — Deutsche Post 1887. Heft 11/12, lk 282–283.
  3. *Balti maa linna nimede muutmise küsimus vana Vene nimede järele... ("Eesti maalt.") — Virulane 05.10.1887, nr 41, lk 1.
  4. *Eesti kohanimedest . — Olevik 26.01.1887, nr 5, lk 1.
    /Vene keeles võetakse tarvitusele kohanimed Eestis eestikeelseina./
  5. +*Hurt, J(akob). Ueber die Setukesed. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1886. Dorpat 1887, lk 127–128.
  6. *Keussler, Fr. v. Über früher gebräuchliche russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1887, lk 24–28, 36–37.
    /Samuti ilmunud: Rigasche Zeitung 1887, nr 86./
  7. *Kohtade nimed . — Sakala 24.01.1887, nr 4, lk 1.
  8. *Liivimaa kubernatori härra tuttava ringkirjade järele on meie vallavalitsustele kohuseks tehtud ... Venekeelseis kirjades tutvad Eestikeelsed nimed Venekeeles tarvitada. ("Kodumaalt. Riiast.") — Virmaline 21.04.1887, nr 17, lk 3.
  9. *Russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Revaler Beobachter 1887, nr 90.
  10. *Saksa nimed Eestlaste maal. — Virmaline 03.01.1887, nr 1, lk 2.
  11. *Sõna "Liivimaa" . ("Mõndasugust.") — Saarlase Lisa 1887, nr 9, lk 2.
    /Nimevariantidest./
  12. *Z. für St. u. Lnd leiab, et kohanimede muutmine Liivimaal palju segadust saada sünnitama, sest kõik kaardid olla ju Saksa nimedega. ("Uuemad sõnumid.") — Olevik 09.02.1887, nr 7, lk 3.
  13. *Tartust. Kohtade nimedest . ("Isamaalt.") — Postimees 30.09.1887, nr 41, lk 1.
    /Baltimaal./
  14. *Valdade nimedest . — Olevik 11.05.1887, nr 20, lk 1.
  15. *Viljandi Sillakohtu poolt anti ringkirja läbi valla- ja mõisavalitsustele teada, et Liivi kubermangu ajalehe trükikoast kõikide Liivimaa valdade ja mõisade Eesti keelsete nimede lehti 25 kopiku eest saada võib. ("Eestimaalt. Viljandist.") — Sakala 18.04.1887, nr 16, lk 3.
    /Vt T. Kuusik, "Lühikene maadeteadusline sõnastik.."./
  16. *Viljandist. Nagu juba ennemalt ammu kõneldi, et saksakeelsete kohanimede asemele Balti kubermangudes Venekeelsed nimed panna... ("Eestimaalt.") — Sakala 17.10.1887, nr 42, lk 2.
  17. *Was bedeutet das Wort "Baltisch". — Deutsche Post 1887. Heft 7, lk 164.
    /Allk: E. K./

1888:

  1. *Aeltere Namen einiger Strassen Revals. — Revalsche Zeitung 1888, nr 266.
    /Allk: G. v. H./
  2. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Bjarma, Perma. — Postimees 1888, nr 45–47 (lisaleht).
  3. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lalli. — Postimees 1888, nr 54.
  4. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Veike palve. — Olevik 20.06.1888, nr 25, lk 1.
    /"Kalevala" väljaandja palub enesele vanu eesti nimesid saata./
  5. *Kuda "Zeit. für St. u. Ld." Peterburist kirjutatakse, saada peatselt Greeka-Õigeusu kihelkondadele Balti maal ametlilikud Vene nimed pandud. ("Vene maalt. Peterburist.") — Postimees 05.07.1888, nr 74, lk 3.
  6. *Nagu "Ztg. f. St. und Landile" Peterburist teatatakse, saada need Baltimaa kihelkonnad, kus Vene usuline rahvas elab, ligema aja sees Vene nimed. ("Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 11.07.1888, nr 28, lk 2.
  7. *Postimehes palub tuttav Eesti kirjanik M. J. Eisen enesele ühe Soome kirjaniku kirjatöö jauks vanu Eesti inimeste, kohtade ja ka lehmade nimesid saata. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 30.05.1888, nr 22, lk 2.
  8. *Truusmann, J(üri) J. Avalik palve. — Valgus 05.05.1888, nr 19, lk 1.
    /Talunimede kogumiseks./
  9. *Uuemas Postimehe numbris seletab M. J. Eisen, et Tallinn vanaste vististe Lalliks kutsutud. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 16.05.1888, nr 10, lk 2.
  10. *Valdjala ja Mustjala . — Saarlase Lisaleht 01.02.1888, nr 2, lk 1.
    /Kohanimedest./

1889:

  1. *Darbetu – Tartu . Tartu nime ja tähenduse kohta. — Sakala 22.07.1889, nr 28, lk 3.
  2. *Jurkatam, J. Eesti pärisnimede kirjutamisest Vene keeles. — Oleviku Lisa 1889, nr 10, lk 145–146.
  3. *Kust tulevad nimed "Liibavi" ja "Lihula". ("Säält ja täält.") — Oleviku Lisa 1889, nr 14, lk 222.
  4. *Meyer, L(eo). Ueber estnische Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1888. Dorpat 1889, lk 164–166.
  5. *Otsuseks on tehtud Balti kubermangude Greeka Õigeusuliste kihelkondadele varsi Venekeelsed nimed panna. ("Eestimaalt. Viljandist.") — Sakala 25.03.1889, nr 12, lk 2.
  6. *Zur Etymologie des Namens "Dorpat". — Revaler Beobachter 1889, nr 109.
  7. *Truusmann, Jüri. Vana Eestlaste ja Liivlaste nimed. — Oma Maa 15.02.1889, nr 2, lk 107–108.
  8. *Viljandist. Nagu "Uus Aeg" kuuleb pidada nüüd õige pia Läänemere maade Õigeusu kihelkondadele Venekeelsed nimed pantama. ("Eestimaalt.") — Sakala 04.08.1889, nr 30, lk 2.

1890:

  1. Kuusik, T(imotheus). Lühikene maadeteadusline sõnastik ehk tähtsamate kohtade nimed Eesti-pinnal / Краткій географическій словарь или болѣе важныя названія мѣстностей въ Эстоніи. Toimetanud T. Kuusik, kooliõpetaja Arukülas / Составилъ Т. Кузикъ, учитель въ Аррокюлѣ. — Eesti-vene sõnaraamat Wiedemanni järele / Эстско-русский словарь по Видеману. Seadnud M. Salem, endine Ladina- ja Eesti-keele õpetaja Tallinna Aleksandri gimnasiumis. Täiendanud ja läbi vaatanud J. Kunder ja kooliõpetaja T. Kuusik. Eesti kirjameeste seltsi toimetused Nr. 90. Th. Jakobsoni kirjastus, Tallinnas 1890, lk 493–526.
    /Üsna põhjalik eesti-vene kohanimeloend, hõlmab ka üksikuid Eesti-väliseid kohti. Kohanimesid (Wiedemanni alusel) sisaldab samuti sõnaraamatu üldosa./
  2. *Nimedest . — Olevik 26.02.1890, nr 9, lk 349.
    /Kohanimedest./
  3. *Tallinnas saada lähematel päevadel Th. Jakobsoni raamatukaupluse kirjastusena ... "Juhataja" ilmuma, milles kõik Eestimaa mõisad Venekeeles üles on tähendatud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.") — Olevik 12.02.1890, nr 7, lk 313.
  4. *Трусманъ, Ю. Полуверцы Псково-Печерского края. — Живая Старина. 1890, lk 31–62.

1891:

  1. *Eesti nimede ümber muutmisest . — Virmaline 09.04.1891, nr 15, lk 1–2.
  2. +*Holzmayer, J. B. Die Ordensvogtei Poida. Publikationen des Vereins zur Kunde Oesels. Heft 1. Arensburg 1891.
  3. *Keussler, Fr. v. Zur Frage der Umtaufung baltischer Ortsbezeichnungen in russische Ortsnamen. — St. Petersburger Zeitung 1891, nr 148.
  4. Kuda Моск. Вѣдомостиle Peterburist telegraferitakse, olla hiljuti esimest korda Baltimaa valdadele Vene nimesi hakatud panema. Nii olla Eestimaa vallad Kauksi, Palvere ja Uuemõisa Aleksandrovski, Nikolajevski ja Vladimirski valdadeks ümber nimetatud. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 25.11.1891, nr 47, lk 951.
    /Kogu tekst./
  5. *Meie maa kohanimedest . — Postimees 13.09.1891, nr 123, lk 1.
    /Allk: t./
  6. *On "Kolyvan" Vene nimi? — Postimees 17.08.1891, nr 101, lk 1–2.
  7. *Peterburist antakse teada, et hiljuti Balti kubermangudes kohtade nimede muutmisega esimest hakatust on tehtud. ("Eestimaalt.") — Sakala 27.11.1891, nr 48, lk 3.
  8. *"Riia" nime kohta . ("Sõnumid Tartust.") — Postimees 19.09.1891, nr 128, lk 3.
    /Allk: Tartlane./
  9. *Veel kord "Kolyvanist" ja muudest nimedest. — Postimees 23.08.1891, nr 106, lk 1.

1892:

  1. *Die Namen unserer Ortschaften und ihrer Bewohner. — Rigaer Tageblatt 1892, nr 74.
    /Allk: J./
  2. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha nimed. — Eesti Postimees 02.05.1892, nr 17, lk 1.
    /Üleskutse nende kogumiseks./
  3. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 15.01.1892, nr 11, lk 2.
    /M. J. Eisen palub Liivimaa talukohtade nimesid saata./
  4. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 19.03.1892, nr 64, lk 2.
  5. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha nimede korjamine. — Eesti Postimees 17.10.1892, nr 36, lk 2.
  6. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Seletuseks Sakalamaa rahvale. — Sakala 29.07.1892, nr 31, lk 2.
    /Kohanimede ja sõnalise vanavara kogumise asjus./
  7. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Sõnake Sakala rahvale. — Sakala 11.03.1892, nr 11, lk 2.
    /Kohanimede kogumiseks./
  8. *Gernet, A. v. Zum Namen der Dorpater Domkirche. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat 1892, lk 93–99.
  9. *Liivimaa Sakste lipukandja "Düna-Zeitung" pilkab... ("Omalt maalt ja riigist. Riiast.") — Valgus 08.12.1892, nr 51, lk 2.
    /.. "Postimehe" (koha)nimede eestistamise küsimust./
  10. Nimede muutmine . — Olevik 14.12.1892, nr 50, lk 1030.
    /Võõrapäraste perekonnanimede muutmise korrast ja uutest eesnimedest./

1893:

  1. *Mag. A. H. Snellmani "Virolaisia paikan nimiä 1200 luvulta" on trükist ilmunud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
  2. Nagu teada, pandi endiste nimede Tartu ja Dorpat asemele Jurjev (Юрьевъ) maksma. Kuna ametlistes kirjades ja kohtades sedamaid ainult Jurjev öeldi, kirjutati eraviisil mõnel pool ikka veel Tartu ja Dorpat. Ülema käsu pääle antakse nüüd politsei läbi teada, et igalpool ainuüksi Jurjevi nimi tuleb tarvitada. Nii kirjutame ka meie edespidi "Tartu" asemel Jurjev. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 02.08.1893, nr 31, lk 653.
    /Kogu tekst./
  3. *Prangli vallale Tallinna kub. on ta palve pääle lubatud ennast ... "Maria" vallaks nimetada. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
  4. *Pärnumaalt Tahkurannast. Mõtlemata järeltegu. ("Eestimaalt.") — Sakala 06.10.1893, nr 40, lk 2–3.
    /Kohanimede paneku küsimusest./
  5. *Snellman, A. H. Virolaisia paikannimiä 1200-luvulta. — Suomi III/7. Vähäisiä kirjelmiä 20. Helsingissä 1893. 29 lk.
  6. Soome Kirj. Seltsi viimasel koosolekul neljapäeval tehti otsuseks mag. A. H. Snellmani "Eesti paikade nimed 1200 aasta ümbert" seltsi aastaraamatus ja veikestes kirjades avaldada. /- - -/ ("Uuemad sõnumed.") — Olevik 24.05.1893, nr 21, lk 467.
    /Ülejäänud tekst ei puutu nimeteemasse./
  7. *Tartu linna ümber nimetamise üle Jurjeviks toob Tartu kreisiülema ringkiri järgmise käsu:... ("Sõnumed kodumaalt. Jurjevist.") — Eesti Postimees 18.08.1893, nr 26, lk 2.
  8. Tartu linna ümber nimetamise üle Jurjeviks toob Tartu kreisiülema ringkiri järgmise käsu:... ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 09.08.1893, nr 32, lk 675.
  9. Tartu nimest . — Olevik 22.02.1893, nr 8, lk 174.
    /Linna ümbernimetamisest Jurjeviks keiserliku ukaasi alusel, selle nime ja linna ajaloost. Väga lühidalt ka Tartu muudest nimedest. Allk: kl./
  10. *Venelehed toovad rõõmu avaldusi Tartu ja Dünaburi nimede muutmise üle. ("Kodumaalt. Tartust.") — Eesti Postimees 16.02.1893, nr 3, lk 2.
  11. ##Wiedemann, Ferdinand (Johann). Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Zweite vermehrte Auflage. Im Auftrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften redigirt von Dr. Jacob Hurt. St. Petersburg 1893. XII + 1406 vg + CLXII.
    /(1. trükk 1869.) Sisaldab ka isiku- ja kohanimesid. Teise väljaande kordustrükid ilmusid ka 1923 (EKSi kirjastus, Tartu; Albert Saareste sissejuhatusega) ning 1973 (Valgus, Tallinn; Paul Ariste sissejuhatusega). Tutv: C. E., St. Petersburger Zeitung 1893, nr 199. Rigaer Tageblatt 1892, nr 62./

1894:

  1. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha-nimed. — Postimees 05.11.1894, nr 246, lk 2.
    /Nende korjamisest./
  2. *Forsmann, A. V. Tutkimuksia suomen kansan persoonallisen nimistön alalla. I. — Suomi III/10. 1894. VIII + 253 lk.
    /Ka eesti isikunimedest?/
  3. +*Kallas, Oskar. Lutsi Maarahvas. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kirjapainossa, Helsingissä 1894. 152 lk.
    /Sh Lutsi külanimede loend eesti ja vene k-s lk 13–16, ptk "Kohanimed" lk 31–33./
  4. *Koha-nimedest Põhja-Venemaal . — Postimees 18.10.1894, nr 230, lk 1–2; 19.10.1894, nr 231, lk 1; 20.10.1894, nr 232, lk 1; 22.10.1894, nr 234, lk 2; 24.10.1894, nr 235, lk 1; 25.10.1894, nr 236, lk 1.
    /Dr M. Veske raamatu "Славяно-финскія культурныя отношенія по даннымъ языка" andmetel: eesti ja soome mõjust Venemaa kohanimedes./
  5. *"Mats". Uulust. Nagu kubermangu valitsus kubermangu ajalehes teatab, on Uulu ja Surju mõisade omaniku Baron Alexander Stael von Holsteinile kubermangu valitsuse poolt luba antud Uulu ja Surju mõisaid "Uulu" nime all ühendada. ("Eestimaalt. Pärnumaalt.") — Sakala 29.12.1894, nr 52, lk 3.
  6. *Трусманъ, Ю. Русскіе элементы въ Эстляндіи въ XIII-XV вв. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. I, 1893 годъ. Ревель, 1894, lk 55–85.

1895:

  1. *Hr Jungi vanade kohanimede kohta kirjutab keegi E. Postimehes veikese vastuse... ("Teised lehed.") — Olevik 21.03.1895, nr 12, lk 280.
  2. *Inimeste nimedest . — Postimees 17.02.1895, nr 40, lk 1; 19.02.1895?, nr 41, lk 1; 20.02.1895, nr 42, lk 1; 21.02.1895, nr 43, lk 1; 23.02.1895, nr 44, lk 1; 28.02.1895, nr 48, lk 1; 01.03.1895, nr 49, lk 2; 02.03.1895, nr 50, lk 4.
    /Eesnimedest./
  3. *Inimeste nimedest . — Postimees 03.03.1895, nr 51, lk 1; 04.03.1895, nr 52, lk 1; 06.03.1895, nr 53, lk 2; 07.03.1895, nr 54, lk 1; 08.03.1895, nr 55, lk 2; 09.03.1895, nr 56, lk 1; 11.03.1895, nr 58, lk 2.
  4. *Inimeste nimedest . — Postimees 14.03.1895, nr 60, lk 1; 17.03.1895, nr 63, lk 2; 05.04.1895, nr 74, lk 1.
  5. *Jung, J(aan). Esimene aruanne muinasaja kohtade teadustuste üle. — Eesti Postimees 11.03.1895, nr 10 eralisa, lk 2–3.
    /Ka üleskutse kohanimede kogumiseks. Seals. vastuväiteid J. Jungi arvamusele kohanimede asjus. (Allk: Kollanokk.)/
  6. *Jung, J(aan). Esimene aruanne muinasaja kohtade teadustuste üle. — Olevik 28.02.1895, nr 9, lk 199–200.
    /Toimetuse järelsõnaga./
  7. *Jung, J(aan). Kaheksas aruanne vanade kohtade ja nimede korjamise üle. — Sakala 18.10.1895, nr 42, lk 2; 25.10.1895, nr 43, lk 2.
  8. *Jung, J(aan). Kolmas aruanne vanade kohtade nimede ja vanade matuste kohtade üle. — Sakala 24.05.1895, nr 21, lk 2.
  9. *Jung, J(aan). Kolmas aruanne vanade matuste kohtade ja vanade kohtade nimede teatuste üle. — Olevik 16.05.1895, nr 20, lk 459–460.
  10. *Jung, J(aan). Kuues aruanne vanade kohtade ja kohanimede üle. — Olevik 25.07.1895, nr 30, lk 702–703.
  11. *Jung, J(aan). Kuues aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede üle. — Sakala 02.08.1895, nr 31, lk 2; 09.08.1895, nr 32, lk 4.
  12. *Jung, J(aan). Neljas aruanne vanaaja kohtade ja nimede teaduste üle. — Sakala 14.06.1895, nr 24, lk 2; 21.06.1895, nr 25, lk 1–2.
  13. *Jung, J(aan). Neljas aruanne vanaaja kohtade ja nimede teadustuste üle. — Olevik 13.06.1895, nr 24, lk 558–559.
  14. *Jung, J(aan). Seitsmes aruanne vanade kohtade ja nimede korjamise üle. — Sakala 13.09.1895, nr 37, lk 2.
  15. *Jung, J(aan). Teine aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede saatjatele. — Olevik 11.04.1895, nr 15, lk 340–341.
    /Toimetuse järelsõnaga./
  16. *Jung, J(aan). Teine aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede saatjatele. — Sakala 12.04.1895, nr 15, lk 1.
  17. *Jung, J(aan). Teine aruanne kohtade nimede saatjatele. — Linda 1895, nr 15, lk 231.
  18. *Jung, J(aan). Viies aruanne vanade matuste kohtade ja vanade kohtade nimede üle. — Olevik 20.06.1895, nr 25, lk 580; Sakala 28.06.1895, nr 26, lk 2.
  19. *Kust on Alatskivi mõisa oma nime saanud ja mis tähendus on sel nimel? — Olevik 1895, nr 50.
    /Allk: -rm-./
  20. *(Käger, J.) Kust "Tarvastu" omale nime on saanud. Rahva suust üles kirjutanud J. Käger. — Sakala lisa 1895, lk 365–366.
  21. +*Miks kirjutatakse sugunimed "eestlane", "sakslane", "venelane" jne. suure algustähega? — Sakala 08.02.1895, nr 6, lk 1.
  22. *Oma juhtkirja kohta "inimeste nimedest" juhime ka siin kohal oma lugejate tähelepanemist. ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 23.02.1895, nr 44, lk 3.
  23. *"Postimees" võtab pikemas kirjas, mis 18 numbrit läbi käis, inimeste risti nimed ja nende tähendused läbi ja näitab... ("Ajalehtede keskel.") — Sakala 19.04.1895, nr 16, lk 3.
  24. *Трусманъ, Ю. Происхожденіе населенія на о. Эзелѣ, Даго и Монѣ. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. II, 1894 годъ. Ревель, 1895, lk 55–74.
    /Sh paralleele mandri kohanimedega (Anse-Anzen, Emaste-Imaste, Mehikurla-Mehikorm, Ratla-Radoma jne./

1896:

  1. *Jung, J(aan). Kümnes aruanne vanade nimede ja kohtade teatuste üle. — Postimees 18.01.1896, nr 14, lk 3.
  2. *Jung, J(aan). Neljasteistkümnes aruanne vanade kohtade ja koha nimede üle. — Postimees 08.10.1896, nr 221, lk 3; 09.10.1896, nr 222, lk 3.
  3. +*Jung, J(aan). Welches ist der Fluß Imera. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1895. Dorpat 1896, lk 110–113.
  4. *Jung, J(aan). Üksteistkümnes aruanne vanade kohtade, nimede ja asjade üle. — Sakala 13.03.1896, nr 11, lk 2; 20.03.1896, nr 12, lk 2.
  5. *Kuda kuuleme, tuleb edespidi meie linna nimeks ainult Jurjev tarvitada. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 10.09.1896, nr 37, lk 842.
  6. *Mis tähendab meie kohanimede lõpp "la"? — Sakala lisa 1896, nr 23, lk 76–77.
    /Allk: -d./
  7. *Veel mõni sõna kohanimede lõpujätku "la" kohta. (Vaata "Sakala lisa" nr. 23.) — Sakala lisa 1896, nr 32, lk 150–151.
    /Allk: -d./

1897:

  1. *Hermann, K(arl) A(ugust). Ueber die etymologische Bedeutung der alten livischen und kurischen Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1896. Jurjew (Dorpat) 1897, lk 145–177.
  2. *Jung, J(aan). Viiesteistkümnes aruanne vana aja kohtade teatuste üle. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 2.
  3. *Nimede kirjutamisest Vene keeli kirikuraamatutes. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 1.
    /Allk: O. K. (=Oskar Kallas?)/
  4. *Sugunime muutmis(e asjus) . ("Vene maalt. Kaugemalt riigist. Peterburist.") — Postimees 30.09.1897, nr 219, lk 2.
  5. *Väikene soov . — Postimees 07.03.1897, nr 54, lk 1–2.
    /Lihtsamate pärisnimede valikuks laste ristimisel. Allk: -z-./
  6. *Трусманъ, Ю. А. Этимологія мѣстныхъ названій Псковскаго уѣзда. Ревель 1897.
    /Pihkvamaa, sh Setumaa kohanimede loend etümoloogiliste katsetega. Tutv: Schlüter, W., SbGEG (1897) 1898, lk 169./

1898:

  1. *(Diskussion über den Namen "Dorpat"). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 74.
  2. +*Hermann, K(arl) A(ugust). Bauerburg oder Burgberg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 188–191.
  3. *Jung, J(aan). Kaheksateistkümnes aruanne vanade kohtade teatuste üle. — Postimees 19.03.1898, nr 64, lk 3.
  4. *Kraut, N. Kust on "Paide" nimi tulnud? — Postimehe lisa 1898, nr 92, lk 1.
  5. *Liivi kuberneri hra poolt tuletati meelde, et siitmaa Greeka õigeusulised ikka neid nimesid tarvitaks, millega nad kirikuraamatusse on kirjutatud. ("Teised lehed.") — Olevik 09.06.1898, nr 23, lk 528.
  6. *Raudteejaamade nimede ümbermuutmine. — Postimees 12.05.1898, nr 103, lk 1.
  7. *R(eiman), W. Hariduslised pildid. IX. Kuidas meile priinimed pandi. — Postimees 26.03.1898, nr 70, lk 2; 27.03.1898, nr 71, lk 2; 28.03.1898, nr 72, lk 2.
  8. *Schlüter, W. (J. Truusmanns Buch über die Etymologie der Ortsnamen des Pleskauschen Kreises.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 169.
  9. *Трусманъ, Ю. А. Чудско-Литовскіе элементы въ Новгородскихъ пятинахъ. Часть первая. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская. Ревель 1898. X+376 lk.
    /Nimeleksikon fantaasiarohkete seletustega, üle 350 lk./

1899:

  1. *Elajate nimedest . — Postimees 30.08.1899, nr 190, lk 1–2.
    /Loomanimedest. Allk: -u-./
  2. *Halpla halpused . — Postimees 12.05.1899, nr 103, lk 1–2; 13.05.1899, nr 104, lk 1–2.
    /Eesnimede võõrapärastamisest. Allk: yz./
  3. *Hermann, (Karl) A(ugust). Ueber altestnische Ortsnamen. — Труды X. археологического съѣзда II. Riga 1899, lk 55–63.
    /Lühiteesina (Ueber estnische Ortsnamen) avaldatud 1896 (Изв. X. археол. съѣзда 1896, lk 103). Sama 1900 vene keeles./
  4. +Hermann, Karl August). Võõraste sõnade kirjutamisest Eesti keeles. — Rahva Lõbu-leht 1899, nr 2, 3, 4?, 6, 7, lk 28–31, 60–61, .., 129–130, 146–147.
    /Võõsõnade ja -nimede ortograafiast; pooldab algupärase kirjapildi säilitamist ning võõrtähtede kasutamist./
  5. *Jung, J(aan). Mõnda muinasaja teaduse korjandusest. Toori ja Taara nimelistest kohtadest. — Olevik 05.01.1899, nr 1, lk 15–16; Saarlane 1899, nr 3.
  6. *Karl Tiganik, Idavere valla kooliõpetaja Rakvere maakonnas, saatnud ülemale poole palvekirja, et temale luba antaks oma nime muuta. ("Sõnumid Tallinnast.") — Postimees 05.07.1899, nr 143.
    /Aleksandrov'iks./
  7. *Meyer, L(eo). (Noch einige Bemerkungen über den Namen Dorpat.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 49–50.
  8. *Meyer, L(eo). Zu den Versuchen einer etymologischen Erklärung des Namens Dorpat. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 5–27.
    /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1898, nr 14 ja 58–60./
  9. *Tallinna saksakeelne nimi on Reval. ("Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 05.10.1899, nr 40, lk 911.
    /Allk: A. G./
  10. *Vunge nime kohta korjasime meie mullu teateid. — Olevik 10.08.1899, nr 32, lk 733.