EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1910–1919

1910:

  1. *Curschmann, F. Die deutschen Ortsnamen im Nordostdeutschen Kolonialgebiet. Forschungen zur deutsch. Landes- und Volkskunde 19, 2. 1910, lk 1–93.
    /Puudutab ka Eesti kohanimesid. Vastukaja ja kriitikat sellele: viiteid vt Blumfeldt-Loone, lk 48./
  2. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Liber Census Daniae üle. — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat II (1910). 1910?, lk 52–54.
  3. *Eisen, Matthias Johann. Osek Kedipiv. — Eesti Kirjandus 1910, lk 323–330.
    /Vt ka Ojansuu 1910./
  4. ##*Eisen, M(atthias) J(ohann). Osek Kedipiv. ("Eesti Kirjandusest.") — Tallinna Teataja 01.09.1910, nr 163, lk 1–2.
    /Paiganimedest./
  5. *Kallas, Oskar. Uusi nimesid? — Sirvilauad 1911. Eesti Rahva Tähtraamat. Tartu 1910, lk 17–23.
  6. *Kolõvan. Tallinna linnapea hr. Lender nimetas ühes "Kolõvan" nimega... ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 13.10.1910, nr 233, lk 3.
  7. *Kuhlbars, Friedr(ich). 17. aruanne kohanimede korjamisest ja muinasaja uurimisest. — Postimees 24.08.1910, nr 190, lk 5; Virulane 28.08.1910, nr 195, lk 1.
  8. *Kuhlbars, F(riedrich). Über die etymologische Bedeutung verschiedener Namen der Stadt Reval. Noch ein Wort über den Namen Kolywan. — Felliner Anzeiger 1910, nr 43–44.
    /? Blumfeldt-Loonel nimetähega K. Kuhlbars, ent see ei tundu usutav. Vrd ka Rigaer Tageblatt 1910, nr 261./
  9. *(Lõvi, Oskar). Kohanimed. Üleskirj. Oskar Lõvi Koeru kihelk. Ramma külast, 1909. a. — Eesti Kirjandus 1910, lk 74–76.
  10. *Meie kanname sõimunimesid . — Rahva Päevaleht 27.03.1910, nr 70, lk 1.
    /Allk: H. T./
  11. *Mul'k. "Viljandi Teatajas" harutab Villi Andi küsimust, kust on nimi "mulk" tulnud ja mis on tema tähendus... — Virulane 24.07.1910, nr 165, lk 1.
  12. *"Narva" nime tekkimisest . — Tallinna Teataja 13.04.1910, nr 49, lk 3.
  13. *Ojansuu, Heikki. Kedipiv (Кедипивъ) – Kedenpä(h) – Keava. — Eesti Kirjandus 1910, lk 448–450.
  14. *Ooveli ja Purke . — Kodu 1910, lk 410.
    /Allk: J. S./
  15. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1910, lk 241–246.
  16. *Ruus, J.; Kann, N. Veel Tallinna nimest. — Tallinna Teataja 22.06.1910, nr 103, lk 1.
  17. *Sabler, G(eorg v.) Die Ortsnamen auf -were (-fer). — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
  18. *Sabler, G(eorg) v. Ein altgermanischer Flurname für die Gegend der späteren Stadt Wenden. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
  19. *Sabler, G(eorg) v. Ueber die Herkunft der Benennung Narwa, Narowa und verwandter geographischer Namen. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 81; Revaler Beobachter 1910, nr 82.
  20. *(Sõggel, J. P.) Kohanimed. Voltveti vallast, Saarde kihelk. Üleskirj. J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 335–338.
  21. *(Sõggel, J. P.) Vana vara. J. Jung'i väljaantud "Muinasaja teaduse" II ande täienduseks korjanud ja kirjutanud J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 107–114.
  22. *Tallinna nime kohta . — Virulane 21.06.1910, nr 137, lk 1; Meie Elu 1910, nr 72.
  23. *Tallinna nimest . — Tallinna Teataja 16.06.1910, nr 98, lk 1–2.
    /W. Reimani järgi./
  24. *Tilk, J. Paikannimiä: vir. Emajögi, Emumägi ja suom. Ämmäkoski. — Virittäjä 14 (1910), lk 85–86.
  25. *Uulitsate nimed . — Virulane 15.01.1910, nr 11, lk 3.
    /Tallinnas./
  26. *Uurimised kohanimede kohta "vere" lõpuga . ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 03.08.1910, nr 173, lk 3.
  27. *Vaal - võll . — Viljandi Teataja 12.07.1910, nr 53, lk 2.
    /"Vaaluoja" (Valuoja) nimetuse tekkimisest./
  28. *Viljandi. "Viljandi" nime kohta toob "Viljandi Teatajas" meie tuntud kirjanik Villi Andi järgmise huvitava keeleteadlise seletuse: ... — Virulane 28.07.1910, nr 168, lk 2.
  29. *Villi Andi. Mul'k. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Viljandi Teataja 22.07.1910, nr 56, lk 2.
  30. *Villi Andi. Viljandi. Kust on see nimi pärit ja mis on tema esialgne tähendus? — Viljandi Teataja 26.07.1910, nr 57, lk 2.

1911:

  1. *E(ise)n, (Matthias Johann). "Lindanisa" kohta. — Postimees 30.04.1911, nr 95, lk 6.
    /Allk: En./
  2. *Lõo, J. Meie koduloomade nimetused. — Eesti Kirjandus 1911, lk 49–61, 81–89.
  3. +*Lõvi, Oskar; Lauri, Johannes. Aruanne kohanimede ja murdesõnade korjamisest. — Eesti Kirjandus 1911, lk 65–67.
  4. *Mõnda Tartu linna uulitsatest. "Kohalised sõnumed." — Olevik 22.10.1911, nr 82, lk 1345.
    /Allk: K./
  5. *Nagoi, N. S. Kädipäivä. — Peterburi Teataja 26.03.1911, nr 24, lk 1–2.
    /Muistsetest kohanimedest./
  6. *Nagoi, N. S. Russ ja Vene. — Peterburi Teataja 29.06.1911, nr 49, lk 2.
  7. *Nipped näpped . — Postimees 26.10.1911, nr 243, lk 1; 31.10.1911, nr 247, lk 1.
    /Eesti Kirjanduse Seltsist, Gustav Suitsu märkusest ja kohanimede tarvitamisest. Allk: Sirvija./
  8. *Ratas, J. Mis tähendab "Lindanisa". — Postimees 15.01.1911, nr 11, lk 5.
  9. *Reiman, W. Eestimaa. — Eesti Kirjandus 1911, lk 1–9.
    /Ilmus ka Virulases 1911./
  10. ##*Reiman, W. Eestimaa. ("Eesti Kirjandus.") — Virulane 16.02.1911, nr 38, lk 1–2; 17.02.1911, nr 39, lk 1; 18.02.1911, nr 40, lk 1; 19.02.1911, nr 41, lk 1–2.
  11. *Reiman, W. Kas Eestimaa või Tallinnamaa? — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat III (1910). 1911?, lk 52–56.
    /Sama: EKS protokollid 1910, lk 52–56./
  12. *Sabler, Georg v. Vorschlag zu einer Sammlung aller Ortsnamen auf -fer. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk XIII, XIV, XVI, XVIII.
  13. *Sabler, Georg v. Über die Herkunft des Flussnamens Narowa. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk 165–166.
  14. *Sekeldused ja vaidlused . — Tallinna Teataja 09.03.1911, nr 55, lk 1.
    /Eestimaa kubermangu nime pärast. Allk: J. R./
  15. *Villi Andi. Kalev. Vastuseks mitmeltpoolt avaldatud küsimise pääle: "Kuidas võis Vana-Kelti sõnast kalitos Eesti nimi Kalev saada? — Postimees 22.06.1911, nr 136, lk 2.
    /Kohanimede kujunemisest eesti keeles. Kalevipoeg ja tema kaaslased on personifitseeritud loodusjõud./
  16. *Villi Andi. Linda. — Postimees 02.07.1911, nr 144, lk 2.

1912:

  1. +Eesti kirjakeele reeglid . Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute otsused. Trükki andnud Joh. V. Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15 lk.
    /Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
  2. +*Grünthal, Villem. Eesti asundused lätlaste seas. — Eesti Kirjandus 1912, lk 320–328, 369–373.
    /Sh leivu külade nimesid H. Ojansuu järgi./
  3. *Hollberg, E. -ele und werre. Etymologische Studie. München 1912.
  4. *Kas on Salme laplaste pärandus? ("Kirjandusest.") — Postimees 24.02.1912, nr 45, lk 1.
    /Allk: Me./
  5. +*Ojansuu, Heikki. Virolaiset siirtokunnat lättiläisalueella, niiden lähtöpaikka ja -aika. — Suomalainen Tiedeakatemia. Esitelmät ja pöytäkirjat. 1912, I. Helsinki 1912, lk 7–26.
    /Sh palju leivu ja Lutsi kohanimede näiteid./
  6. *Sabler, G(eorg) v. Altgermanische Ortsnamen auf ehstnisch-livischem und lettisch-litauischem Territorium. — Revaler Beobachter 1912, nr 142.
  7. +Semper, J(ohannes). Mõnda võõrakeelistest sõnadest Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1912, nr 8, lk 328–342.
    /Võõrsõnade ortograafiast, ka võõrnimedest; kaitseb nende algupärasel kujul kirjutamist. Ka hääldusest./
  8. *Siefeldt, Arthur. Eesti kangelaste nimedest. — Postimees 28.04.1912, nr 97, lk 2.
  9. *Veto. Paar sõna kohanimede tekkimisest. — Postimees 30.05.1912, nr 121, lk 5.
  10. *Villi Andi. Kalevipoeg. Vastuseks hr. Arthur Siefeldt'ile. — Postimees 10.05.1912, nr 106, lk 5.
    /Eesti kangelaste nimede algupära asjus./
  11. *Villi Andi. Salme. — Postimees 11.02.1912, nr 35, lk 3.
    /Nime etümoloogia. Vt ka "Kas on Salme laplaste..." Pm 24.02.1912./
  12. *Wegner, A. Baltland. — Baltische Monatsschrift 73 (1912), lk 189–190.
    /Samal teemal vt veel A. Wegner BM 74 (1912), lk 196–198; S. K. Bauer ja A. Wegner BM 74 (1912), lk 395–398; A. Wegner BM 75 (1913), lk 79–80, K. Bauer BM 75 (1913), lk 239–240./

1913:

  1. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Drei mythische Ortschaften in Kreutzwalds Kalevipoeg. — Finnisch-ugrische Forschungen 1913, lk 337–344.
  2. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kas leidub Saares edendajaid? — Hääl 09.03.1913, nr 18, lk 1.
    /Kohanimede kogumisest./
  3. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kergu. — Kodu 1913, nr 12, lk 94–95.
    /Pildiga./
  4. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koduloomade nimed. — Eesti Kultura 3 (1913), lk 364–370.
  5. *Eisen, Matthias Johann. Lapi Eestis. — Eesti Kirjandus 1913, lk 321–331.
  6. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lapi kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 26–29.
  7. *"Estonia" kuulsus . — Ajaleht 15.08.1913, nr 135, lk 2.
    /"Estonia" nime tarvitamisest. Allk: "Estonia" sõber./
  8. *Grotenfelt, K. Paikannimistöstä saatuja lisiä suomalaisten muinaisten yhteiskuntaolojen valaisemiseksi. — Historiallisia tutkimuksia J. R. Danielson-Kalmarin täyttäessä 60 vuotta. Helsinki 1913, lk 197–218.
    /Ka Eesti kohanimedest./
  9. *Jõgever, Jaan. Mis kõnelevad Liber Census Daniae (Daani hindamise raamatu) kohanimed Eesti rahva minevikust. — Eesti Kirjandus 1913, lk 156–168.
  10. +*Jõgever, Jaan. Vanemad Eesti keele kirjutatud hallikad ja Liber Census Daniae. — Eesti Kirjandus 1913, lk 115–119.
  11. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche untersuchung über den Kodaferschen dialekt. Mit 61 abbildungen und zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 33. Helsinki 1913. XIV + 214 lk.
    /Tutv: J. A. (=Johannes Aavik), Postimees 29.11.1913./
  12. OU:*Kettunen, Lauri. Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1913), lk 166–170.
  13. *Kuhlbars, F(riedrich). 20. aruanne kohanimede korjamisest. ("Kirjandusest.") — Postimees 31.10.1913, nr 251, lk 1.
  14. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaheksasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest ja muinasaja uurimisest. — Postimees 15.02.1913, nr 39, lk 5.
  15. *Kuhlbars, F(riedrich). Kodumaa kohanimedest. — Tallinna Teataja 12.06.1913, nr 130, lk 1; Päevaleht 13.06.1913, nr 131, lk 1.
  16. *Kuhlbars, Friedrich. Kohanimed Sämi ja Salme. — Eesti Kirjandus 1913, lk 253–254.
    /Järelmärkus: Toimetuse tähendus./
  17. *Kuhlbars, Friedrich. Mõni sõna koha- ning suguharunimedest. — Eesti Kirjandus 1913, lk 471–472.
  18. *Kuhlbars, F(riedrich). Üheksasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. ("Kodumaalt.") — Postimees 19.06.1913, nr 137, lk 2.
  19. *Minor. Nimemuutmine. ("Seda ja teist.") — Postimees 08.08.1913, nr 179, lk 2.
    /Tartu kadakasaksiku kaupmehe püüetest oma nimi saksapäraseks muuta./
  20. *Ojansuu, Heikki. Suomi- (Soome-), Lappi- (Lapi-) ja Loppi- (Lõpe) nimet Virossa. — Virittäjä 17, nr 5-6 (1913), lk 84–89.
  21. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 415–422.
  22. +*(Richter, Adolf). Adolf Richters Baltische Verkehrs- und Adreßbücher. Bd. 3. Estland. Riga 1913.
    /Sisaldab mõisate ja linnatänavate nimesid kolmes keeles, kõrtside, talude jne nimesid. /
  23. *Sabler, G(eorg) v. Der Ursprung des Namens Pernau. — Sitzungsberichte der Altertumsforschenden Gesellschaft zu Pernau VII (1910–1912). Pernau 1913, lk 167–201.
    /Ilmus ka separaadina 1913./
  24. *Thomson, E. Balten. — Deutsche Monatsschrift für Russland 2 (1913), lk 148–159.
  25. *Ungern-Sternberg, Frhr. P. v. Über die stattgehabte Vermengung zweier verschiedener Ortsnamen (Wodis oder Wotz mit Otz, Otze, Odsee) im "Archiv Taube". — Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1911–1913, Mitau 1913, lk 598.
  26. *Veto. Mõnda eestlaste priinimede ja kohanimede sündimisest. — Kodu 1913, nr 10, lk 80.
  27. *Väiksed elukommete pildid vanast Eestist. — Perekonnaleht 1913, nr 37, lk 311–312.
    /Kuritegevusest ja nimedest. Allk: J. Mn./
  28. *Wegner, A. Braucht unser Heimatland einen Namen? Eine zeitgemässe Betrachtung. — Libauscher Kalender f. d. J. 1914. (1913?), lk 164–169.
  29. *Üleskutse "Soome" nimede ja soomlaste sisserändamisesse puutuvate mälestuste kogumiseks. — Postimees 20.11.1913, nr 268; Hääl 30.11.1913, nr 76, lk 3.
    /Eesti Kirjanduse Seltsi poolt./

1914:

  1. *Aavik, Joh(annes). (Oskar Kallas. Sadakakskümmend uut ristinime. (Tartu) 1914.) ("Kirjandusest.") — Postimees 05.05.1914, nr 124, lk 1.
    /Rets./
  2. *Aavik, Joh(annes). Vastuseks sellele, kes "uulitsa" asemel "teed" soovitab. — Postimees 24.04.1914, nr 91, lk 6.
  3. *Aavik, Joh(annes). Võõrakeeliste nimede väljarääkimisest. — Postimees 28.08.1914, nr 195, lk 2.
  4. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lembi, Lembit. — Virmalised 24.05.1914, nr 21, lk 161–163.
  5. *Eisen, Matthias Johannes. Soome Eestis. — Eesti Kirjandus 1914, lk 147–155.
  6. *Ernits, Villem. Oskar Kallas. Sadakakskümmend uut ristinime, teist korda trükitud. — Üliõpilaste Leht 1914, nr 7-8, lk 31–32.
    /Rets./
  7. ##*Kallas, Oskar. Sadakakskümmend uut ristinime. 2. tr. Postimees, Tartu 1914.
    /Tutv: Aavik, Joh(annes), Postimees 05.05.1914. Ernits, Villem, Üliõpilaste Leht 1914/7-8./
  8. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche darstellung über den vokalismus des Kodaferschen dialekts mit berücksichtigung anderer estnischer mundarten. Mit zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 34. Helsinki 1914. XIII + 231 lk.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest lk 40./
  9. *Ke(ussler), F(r. v). Die Frage der Umbenennung Revals, Weissensteins und Wesenbergs. — Petrograder Zeitung 1914, nr 341.
  10. *Kohanimede ümbermuutmine Vene keeles . ("Kodumaalt.") — Olevik 13.12.1914, nr 143, lk 2.
  11. *Milli Mallikas. Kolõvanni ristsed. (Veste.) — Tallinna Kaja 04.10.1914, nr 7, lk 78–80.
    /Tallinna nimest./
  12. *Ojansuu, H(eikki). Eläinten ruumiinosat Suomen ja Viron paikannimissä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/10. Helsinki 1914. 14 lk.
  13. *Ojansuu, Heikki. Kupitsa-nimistä. — Virittäjä 18 (1914).
  14. *Ojansuu, H(eikki). Suomalainen ja alkusuomalainen paikannimistö. Muutamia piirteitä. — Valvoja 34 (1914), lk 679–687.
    /Ka Eesti kohanimedest./
  15. *Revel või Kolõvan? ("Kodumaalt.") — Olevik 30.09.1914, nr 112, lk 2.
  16. *Zur Umbenennung von Reval . — Nordlivländische Zeitung 1914, nr 221.
    /Revaler Beobachteri järgi./
  17. *Tallinna nime muutmisest . — Päevaleht 10.09.1914, nr 205, lk 3.
  18. +*Tunkelo, E. A. Eräistä vainajain palvontaan liittyvistä suomalaisista nimityksistä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/17. Helsinki 1914. 31 lk.
    /Ka eesti isikunimedest?/
  19. *Uute uulitsanimede küsimus Tallinnas. — Päevaleht 18.02.1914, nr 40, lk 2.

1915:

  1. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saarlaste liignimed vanal ajal. — Päevaleht 11.09.1915, nr 208, lk 5; Aeg 1915, nr 106.
  2. *Kodumaa kohanimede muutmine . — Postimees 05.10.1915, nr 228; 06.10.1915, nr 229, lk 2–3.
    /Allk: R. (=W. Reiman?)/
  3. *Kohanimede väänamine on Eesti ajakirjanduses juba otse spordiks saanud... ("Kirjandus.") — Tallinna Teataja 30.11.1915, nr 276, lk 3.
  4. *Kuhlbars, Friedrich. Aliste või Halliste. — Eesti Kirjandus 1915, lk 94–95.
  5. *Mispärast on lätlaste ja eestlaste seas nii palju Saksa liignimesid? — Virmalised 12.09.1915, nr 34, lk 133.
    /Allk: x./
  6. +*Polska XVI wieku pod względem geograficzno-statystycznym. Tom XIII. Inflanty. Część. 1. Wydałi J. Jakubowski i J. Kordzikowski. Warszawa 1915. 360 lk.
  7. *P(rants), H(endrik). Meie rahva liignimede andmisest. — Virmalised 26.09.1915, nr 36, lk 141–143.
    /Järelmärkuse kirjutanud -n (=J. Tõnisson)./
  8. *R(eiman), W. Kohanimede väänamine... — Postimees 23.11.1915, nr 270, lk 3.
  9. *Saulus. Estistus. — Tallinna Kaja 28.03.1915, nr 12, lk 191–192.
    /Isikunimede eestistamisest. (Est- sic!)/
  10. *"Tartu" nime tarvitamisest kohalikkudes lehtedes on üleeilsest pääle kitsendatud, nagu lugejad ehk juba märkasid. Tartu asemel tuleb venekeelset ametlikku nimetust "Jurjev" tarvitada. ("Kohalik elu.") — Olevik 03.01.1915, nr 1, lk 4.
    /Kogu tekst./
  11. *Tartu tarvitamise asjus . ("Kohalikud teated.") — Postimees 02.01.1915, nr 1, lk 3.
    /Nimest./
  12. *Tartu tarvitamise asjus kirjutab "Postimees" järgmist:... ("Ajakirjandus.") — Pealinna Teataja 06.01.1915, nr 4, lk 2.

1916:

  1. *Antste Ants. Väike märkus. Saksakeelsete kohanimede muutmisest. — Sakala 29.02.1916, nr 24, lk 4.
  2. *Koduta? — Postimees 11.06.1916, nr 130, lk 1–2.
    /Kohanimedest. Muutmisest?/
  3. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1916, lk 25–32.
  4. *V(illi) A(ndi). Heimthal ehk Eimtal. — Sakala 15.07.1916, nr 79, lk 4.
  5. *V(illi) A(ndi). Koha ning suguharunimedest. — Sakala 14.11.1916, nr 131, lk 1.
  6. *V(illi) A(ndi). Sakala. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Sakala 22.06.1916, nr 70, lk 4.

1917:

  1. *Eisen, Matthias Johann. Aarne. — Eesti Kirjandus 1917, lk 237–239.
  2. *Eisen, Matthias Johann. Kassid ja Kassisabad. — Eesti Kirjandus 1917, nr 2, lk 57–61.
  3. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lalli. — Eesti Kirjandus 1917, lk 20–23.
  4. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed ristinimede valgustusel. — Päevaleht 06.02.1917, nr 30, lk 1; 1917, nr 83; Aeg 1917, nr 16, 44.
  5. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed. Viira. — Postimees 03.03.1917, nr 51, lk 1.
  6. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. — Postimees. Hommiku väljaanne 05.12.1917, nr 6, lk 2–3; Uus Postimees 20.12.1917, nr 13, lk 4; 21.12.1917, nr 14, lk 4.
    /Kn: Meeri; Keeri./
  7. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. Jäska. Äärmanni. Patküla — Postimees 08.07.1917, nr 151, lk 4.
    /Vt ka "Kodumaa mõisanimede asjus" Pm 11.07.1917./
  8. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kohanimed. — Postimees 21.01.1917, nr 17, lk 1.
    /Kn: Paali; Opi; Ärma; Härma; Torgu./
  9. *Historiallinen Aikakauskirja viimne vihk avaldab Dr. H. Ojansuu sulest seletuse Tallinna nimede kohta. ("Teated.") — Eesti Kirjandus 1917, lk 208.
  10. *Karsten, T. E. De nordiska ortnamnen som historiska minnesmärken med särskild hänsyn till Finland. — Historisk Tidskrift för Finland 2 (1917), lk 159–198.
    /Ka Eesti kohanimedest./
  11. *Kodumaa mõisanimede asjus . — Postimees 11.07.1917, nr 153, lk 4.
    /Patküla nimest. Allk: S./
  12. *Lastevanematele ja neile, kes selleks saada tahavad. — Uusleht 30.01.1917, nr 19, lk 2.
    /Näpunäiteid eesnimede valikul. Allk: M-gas./
  13. *Liignimede muutmine . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 23.01.1917, nr 18, lk 3.
    /"Birsh. Ved." teatel olevat keiserliku kantselei ülem öelnud, et viimasel ajal tulevat keisri nimele palju palvekirju, milles palutakse luba oma perekonnanimesid muuta. Eriti palju palvekirju lätlastelt ja eestlastelt, kes oma saksapäraseid nimesid tahavad läti- ja eestipärasteks muuta. Suur protsent sõjaväelasi. 3000 saksa nime muutmise soovist olevat vaid kolmandik täidetud./
  14. *Liignimede vahetamine . — Postimees 02.08.1917, nr 172, lk 2.
  15. *"Lutheruse" küsimus . — Postimees 27.07.1917, nr 167, lk 1.
    /Vastuseks H. Põllule Pm 17.07.1917. Allk: Võhik J. K. (=J. Kurrik?)/
  16. *Meie nimi . — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
    /Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane Venemaal./
  17. OU:*Mägi, J. Eesti põllumehe veiste nimed. — Eesti Kirjandus 1917, nr 11-12, lk 319–322.
  18. OU:*Ojansuu, H(eikki). Muutamista Tallinnan kaupungin vanhoista nimityksistä. — Historiallinen Aikakauskirja 15 (1917), lk 20–22.
  19. *Põld, H(arald). Kas Lutherus või Luther? — Postimees 17.07.1917, nr 158, lk 1.
    /Allk: H. Põld, Kose õpetaja. Vt ka "Lutheruse" küsimus Pm 27.07.1917./
  20. *Tallinna nimi . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 13.02.1917, nr 36, lk 3.
    /Lühidalt Dr. H. Ojansuu kõnest ajaloo seltsis Soomes, kus Tallinna nime päritolu käsitletud. Andmed toodud Postimehe järgi./
  21. +*Wiklund, K. B. Die ältesten germanischen Lehnwörter im Finnischen. — Indogermanische Forschungen 38 (1917), lk 48–115.
    /Sh Aestii nimetusest./

1918:

  1. *Baltenland? — Pernausche Zeitung 28.05.1918, nr 21, lk 3.
    /Paneb ette nime Livland./
  2. *Baltenland, Balten oder wie sonst. — Dorpater Zeitung 18.05.1918, nr 68, lk 1.
    /Käsitletud variante: Ostseeprovinzen, baltische provinzen, Balticum, Baltien, Baltland, Balten, baltische herzogtümer. Allk: -m./
  3. +*(Bezzenberger, Prof. Adalb.) Das Volkstum der baltischen Provinzen. — Dorpater Zeitung 07.05.1918, nr 59, lk 3.
    /Königsbergi professori ettekande tutvustus. Seletusi nimedele Aestii, baltisch. Allk: W. Tutv: Maaliit 11.05.1918, nr 14 (lisa), lk 1./
  4. *Der Landname für die drei Ostseeprovinzen. — Aus dem Ostlande 1918, lk 318.
  5. *Der Name "Baltland" . — Die Ostsee 1918–1919, nr 1, lk 16.
    /Selle nime kaitseks./
  6. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kuikatsi. — Postimees 09.10.1918, nr 185, lk 6.
    /1526 Kuiwakatz, 1522 Koywenkatz jm. -katsi – läti kakts 'nurk'. Tutv: EFAA 1918, lk 9. Kn: -katsi; Moisekatsi; Murikatsi; Unnakatsi; Leevi./
  7. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Laiuse. — Eesti Kirjandus 1918/1919, nr 5-6, lk 101–103.
    /Nimest *Lagisoo; kihelkonna vana nimi Voomela. Tutv: EFAA 1918, lk 9./
  8. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Maarja mälestused. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, 13/14, lk 42–45, 50–53.
    /Sh Maarja kohanimedes./
  9. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Kilsi. — Maaliit 02.08.1918, nr 81, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9–10./
  10. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Puka. — Maaliit 17.07.1918, nr 67, lk 4.
  11. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Roosa ja Roosna - Kudina. — Maaliit 20.07.1918, nr 70 (lisa), lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
  12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Sindi ja Voltveti. — Maaliit 11.07.1918, nr 62, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
  13. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Valga. — Maaliit 13.09.1918, nr 117, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 10. Kn: Valgu (Mär)./
  14. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Naise osa Eesti kohanimedes. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, lk 45.
    /Palju naisenimedega seotud kohanimesid./
  15. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Pühade naiste mälestused Eestis. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 15/16, 17/18, lk 58–60, 67–70.
    /Sh katoliku pühakute nimesid kohanimedes (Katharina, Anna, Elisabeth, Brigitte, Maria Magdalena, Margarethe)./
  16. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saared kuival maal. — Postimees 28.06.1918, nr 97, lk 1–2.
    /Saare-nimelistest kohtadest./
  17. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu voorimehed. — Maaliit 08.07.1918, nr 59, lk 1; 09.07.1918, nr 60, lk 1.
    /Sh nende perekonnanimedest, mis esinevad a-st 1779: Johann Mudder, Peter Auckla. Al 1845 märgata kasvavaid saksa mõjusid nimedes./
  18. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu ümbruse mõisa- ja vallanimed. — Postimees 11.06.1918, nr 83, lk 1–3.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 10–11 (pikem ülevaade). Kn: Maarjamõisa; Veibri; Ilmatsalu; (Matsalu); (Paatsalu); Räni; Vorbuse; Vesneri; Karlova; Ropka; Haage; Raadi; Haaslava; Ülenurme./
  19. +*Freymann, Georg v. Urkunden und Aktenstücke aus dem Fellinschen Stadtarchiv 1481–1783. — Jahresbericht d. Felliner Literar. Ges. 1912–1917. (Fellin 1918,) lk 1–400.
    /Sh sisaldab rikkalikku isiku- (365–394) ja koharegistrit (395–400)./
  20. *Hapsal . — Rigasche Zeitung 08.05.1918, nr 106, lk 5.
    /Nime seletus Sableri põhjal. Allk: L./
  21. +*(Keussler, A. v.) Die Nationalität der Urbewohner des Baltenlandes. — Dorpater Zeitung 29.11.1918, nr 231, lk 1.
    /G. von Sableri kohanimeuuringute tutvustus. Allk: ak. Tutv: EFAA 1918, lk 12–13. Kn: Aestii; Narva; Pärnu; Haapsalu; Tartu./
  22. +*Krohn, Kaarle. Kaleva und seine sippe. — Journal de la Société Finno-Ougrienne 30, nr 35 (1913–1918), lk 1–43.
    /Sh Kaleva nime seletusi./
  23. +*Luiga, J(uhan). Soome sugu III. — Eesti Kirjandus 1918, lk 20–38.
    /Sh eitab võimalust, nagu pärineks Torgel (Tori) jms Thor'i nimest./
  24. +*Nigol, August. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1. Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, Tartu 1918. 94 lk.
    /Sh 318 asunduse nimed eesti ja vene k-s./
  25. *Reier, V. Sõnake Narva nime saamisest. — Meie Elu 01.10.1918, nr 27, lk 2.
    /Vt Schulbach Meie Elu 24.09.1918. Vt ka Schulbach seals. 10.10.1918./
  26. *Schulbach, A. Kust on Narva linn ja Narova jõgi oma nimed saanud. — Meie Elu 24.09.1918, nr 24, lk 1 jj.
    /Kritiseerib varasemaid seisukohti (A. V. Petrov, M. J. Eisen, V. Reiman jt), esitab omalt poolt lähteks sm naarava. Vt ka V. Reier Meie Elu 01.10.1918. Tutv: EFAA 1918, lk 11–12. Kn: Lontova; Oudova; Vasknarva./
  27. *Schulbach, A. Veel Narva nimest. — Meie Elu 10.10.1918, nr 31, lk 2.
    /Vt V. Reier seals. 01.10.1918. Täiendab oma seletust (eesti sõnast naarama.)/
  28. *Stryk, A. v. "Abgenommene Gedenktafel". — Dorpater Zeitung 12.10.1918, nr 191, lk 2.
    /Tartu tänavanimedest Blumenstrasse (p.o. Blumstrasse prof Karl Ludwig Blumi /1796–1869/ järgi) ja die Mühlenstrasse (varem Struvestrasse)./
  29. *St(ryk), A. v. Auf einige Fehler oder Neuerungen in unseren Dorpater Strassennamen usw. — Dorpater Zeitung 29.05.1918, nr 75, lk 3.
    /Blumenstrasse p.o Blumstrasse, Wallgrabenstrasse – Wallgraben, Neumarktstrasse – Neuer Markt./
  30. *Zum Namen "Baltland" . — Die Ostsee 1918–1919, nr 1, lk 118 jj.
    /Erinevaid nimeettepanekuid: Baltenland, Balten, Ostland, (Königreich) Liefland./
  31. *Zum Namen des baltischen Staates. — Dorpater Zeitung 29.05.1918, nr 75, lk 1.
    /Kritiseerib nimekuju Die Vereinigten Baltenlande ja paneb ette Baltenland. Allk: G. v. S./
  32. *Zum Namen des baltischen Staates. — Dorpater Zeitung 29.05.1918, nr 75, lk 1.
    /Pooldab nime Baltenland, mitte Baltland. Allk: K. B./
  33. *Zur Frage der Namen der Eisenbahnstationen. — Dorpater Zeitung 25.05.1918, nr 72, lk 2.
    /Nimemuudatustest./
  34. +*Uus Liivi maakond Setumaa. — Maaliit 04.06.1918, nr 31, lk 1.
    /Sh oletus, nagu pärineks setu vene sõnast чудь. Allk: En. (=M. J. Eisen?)/
  35. *Vevax. Откуда произошло названіе города Пскова? — Псковскія вѣсти 20.03.1918, nr 6, lk 2; 21.03.1918, nr 7, lk 3.
    /Nii linna kui ka jõe (Velikaja) nimest, va-liitest. Allk: Vevax (ilmselt siiski Verax). Tutv: EFAA 1919, lk 18./
  36. *Vilberg, Gustav. Koduloomade ja -lindude meelitus-, kutse- ning hüüdnimetused. — Eesti Kirjandus 1918, nr 1-2, lk 51–55.
  37. *Welchen Namen sollen unsere Heimatlande in Zukunft tragen? I. — Dorpater Zeitung 23.05.1918, nr 70, lk 1.
    /Kaitseb nime baltische herzogtümer. Allk: E./
  38. *Welchen Namen sollen unsere Heimatlande in Zukunft tragen? II. — Dorpater Zeitung 23.05.1918, nr 70, lk 1.
    /Eelistab nime Baltenland. Allk: G. v. S. (=Georg v. Sabler?)/

1919:

  1. *Aavik, Joh(annes). Kas "tänav" või "uulits"? — Tallinna Teataja 31.12.1919, nr 286, lk 6; Saaremaa 07.01.1920, nr 1, lk 3.
    /Kaitseb uulitsat, hoiatab üleliigse purismi eest./
  2. +*Eestimaa kaart . H. Laakmann, Tartu 1919.
    /"Ülevaatliku Baltimaade kaardi" osalt uuendatud trükk. Tutv: E(isen), M. J., Postimees 11.03.1919. En. [=Eisen, M. J.], Tallinna Teataja 11.04.1919. Godson, Mr., Tallinna Teataja 24.09.1920. Jürine, Robert, Vaba Maa 28.12.1920. Tiitsmaa, A., EK 1923, lk 173–177./
  3. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Postimees 11.03.1919, nr 48, lk 2.
    /Rets./
  4. *E(ise)n, M(atthias) J(ohann). ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Tallinna Teataja 11.04.1919, nr 83, lk 6.
    /Rets./
  5. *(Ei)s(en), M(atthias) J(ohann). ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta.)) — Postimees 08.05.1919, nr 92, lk 3.
    /Rets./
  6. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kambja kihelkonna mõisate ja valdade nimed. — Postimees 05.09.1919, nr 190, lk 6.
    /Tutv: EFAA 1919, lk 16–17. Kn: Kambja; Kuuste; Maidla; Kammeri; Kodijärve; Krüüdneri; Prangli; Oriku; Haaslava; Reola./
  7. *E(ise)n, (Matthias Johann). Kodijärv. Umbes 1880. paiku palus Kambja kihelkonnas Kodijärve mõisaomanik luba ... saksakeelset nime "Gothensee" anda. ("Kodumaalt.") — Postimees 31.05.1919, nr 111, lk 2.
    /Sõnum. Kodijärv on eesti päritoluga nimi. Kodi = kodu. Allk: En./
  8. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Otepääst Ohuleppa. — Postimees 03.06.1919, nr 113, lk 5.
    /Kohanimedest, mis sisaldavad sõna ott. Kn: Oteküla; Ohtu; Ohtla; Ohukotsu; Ohukatku./
  9. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere. — Postimees. Hommiku väljaanne 06.12.1919, nr 30, lk 2.
    /Nime etümoloogia./
  10. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rõngu kihelkondane valdade nimed. — Postimees 12.08.1919, nr 169, lk 6.
    /{kihelkondane - sic!}. Tutv: EFAA 1919, lk 17. Kn: Rõngu; Aakre; Soontaga; Kirepi; Hellenurme; Uderna./
  11. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tori. — Postimees 18.11.1919, nr 253, lk 3.
    /Loetleb paljusid Tori-kohanimesid ja seostab kas vene sõnaga торгъ või (kindlamalt) nimega Thor. Vt ka Pm 19.11.1919, lk 2: Väike õiendus./
  12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tännasilma. — Postimees 16.04.1919, nr 78, lk 2.
    /Refereerib H. Ojansuu seisukohta, mis seostab nime sõnaga tenho. Tutv: EFAA 1919, lk 17./
  13. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere"-lõpulised kohanimed. — Postimees 13.12.1919, nr 276, lk 3.
    /Refereerib seniseid seisukohti ja toetab M. Veske hüpoteesi (*veere)./
  14. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere" lõpu üle kohanimedes on meil palju kirjutatud... — Postimees. Hommiku väljaanne 18.12.1919, nr 40, lk 3–4.
    /Rohkesti näiteid./
  15. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu. ("Kodumaalt.") — Postimees 08.04.1919, nr 71, lk 3.
    /Võnnu nime etümoloogia, Võnnu nimederikkusest. Võnnust Läänemaal ja Tartumaal, pikemalt Tartumaa Võnnu nime ja kiriku ajaloost./
  16. *E(isen), M(atthias) J(ohann). (Ülevaatlik Baltimaade kaart.) — Postimees 26.02.1919, nr 37, lk 6.
    /Rets. Terav kriitika, eriti kohanimede teemal./
  17. *"Estonia", not "Esthonia" . — Estonian Review 12.08.1919, nr 2, lk 3.
  18. *Kas ikka tõeste – tänav? — Sotsialdemokraat 25.09.1919, nr 206, lk 3.
    /Soovitab jääda uulitsa juurde. Allk: M. M./
  19. *Kas ikka tõesti – tänav? — Tallinna Teataja 25.09.1919, nr 207, lk 3.
    /Refereerib ja toetab Sotsialdemokraadis 25.09.1919 ilmunud samanimelist artiklit./
  20. *Kas uulits või tänav? — Päevaleht 07.06.1919, nr 116, lk 6.
    /Soovitab sõna uulits. Allk: Insener./
  21. +*Keelelised märkused . — Vaba Maa 11.08.1919, nr 169, lk 2.
    /Sh Narva tänavanimede venepärasest kasutusest./
  22. *Kuidas nimetada Eesti Vabariigi osasid? — Päevaleht 24.09.1919, nr 206, lk 2.
    /Ettepanek: Põhja-Eestimaa (senine Eestimaa kubermang), Liivimaa. Kõik koos Eesti. Allk: M. Lsr./
  23. *Linnavolikogu valimine lõppes teatavasti sellega... ("Kodumaalt. Viljandist.") — Postimees 11.07.1919, nr 142, lk 2.
    /Ülevaade. Sh arutati Veski tn ümbernimetamist C. R. Jakobsoni tänavaks. Allk: -o./
  24. *Merejõudude juhataja päevakäsk 13. veebr. 1919 nr. 99 § 104. ("Ajutise Valitsuse tegevusest.") — Postimees 22.02.1919, nr 34, lk 3.
    /...Merejõudude juhataja avaldab Tallinna sadama nimetused: 1) Sadam tollimaja juures nimetatakse - "Vanasadam" 2) Sadam Noblessneri laevatehase ja Paljassaare vahel nimetatakse "Uussadam" ... "Väike sadam" ... "Kalasadam" ... "Paljassaare sadam" ... "Viimse sild" ... "Wulfi sild" ... "Naissaare sild". Sõnum./
  25. *Muidugi "tänav" . — Tallinna Teataja 27.09.1919, nr 209, lk 6.
    /Toetab tänavat; toimetus järelsõnas siiski mitte. Allk: A. A./
  26. *Nomenclature des bureaux de poste et télégraphe de la république Eesti. s.l. et a. (1919). 12 lk.
    /Ametlik saksa-eesti nimistu./
  27. *Ojansuu, Heikki. Virolais-suomalaisista esihistoriallisista suhteista paikannimien valossa. — Viron päivä. Ohjelmavihkonen heimokansamme vapaustaistelun avustamiseksi toimeenpantavia iltamia varten. Edistysseurojen Kustannus-O.-Y., Helsinki 1919, lk 43–57.
    /Võrdleb eesti ja soome kohanimesid. Tutv: EFAA 1919, lk 17–18 (pikem ülevaade). Kn: Karja; Tänassilma; Kiska; Kisuvere; Pärnu; Aliste; Halinga; Halliste; Angerja; Karnaküla; Karunga; Saula; Saulepa; Sausti; Piigaste; Lemmun; Askælæ; Ubari; Pöide; Keila; Keblaste./
  28. *Raudteejaamade nimed . — Tallinna Teataja 03.10.1919, nr 214, lk 3.
    /Ametlik nimistu./
  29. +*(Sevoni, J. F.) Eesti kaart. Viron kartta. Helsinki 1919.
    /Koos eesti-saksa ja saksa-eesti registriga (16 lk). Tutv: EFAA 1919, lk 19–21 (põhjalik vigade loend: P. Johansen, A. Saareste). -s- [=Eisen, M. J.], Postimees 08.05.1919. Gr(eiffenhagen, O.), Revaler Bote 14.02.1921. Vilberg, G., Vaba Maa 23.02.1921. Tiitsmaa, A., EK 1923, lk 173–177./
  30. *Sildid ja kohtade nimed. — Sakala 28.03.1919, nr 28, lk 3.
    /Muuta sobimatud ja halvustavad nimed./
  31. *Zur Heimatkunde . — Revaler Zeitung 11.07.1919, nr 141, lk 4.
    /Soovitab jätkata kohanimede uurimist, toetudes G. v. Sablerile (Pärnu, Narva jm nimede seletused nt). Kohanimekogude tähtsusest./
  32. *Tänav uulitsa asemele . — Päevaleht 28.05.1919, nr 108, lk 2.
    /Ettepanek asendada tänavasiltidel vene laensõna uulits tänavaga. Allk: d./
  33. *Uued jaama nimed . ("Päevauudised.") — Postimees 20.09.1919, nr 203, lk 2.
    /"Hiljuti nimetasime, et Puka ja Keeni vahel Mäkiste jaam avatud. See pooljaam ei kanna ametlikult ometi Mäkiste vaid Kuikatsi nime; jaam on Kuikatsi mõisa maa peal. Raudteevalitsus tahab pääle selle mõnele jaamale, mis seni Vene nimesid kannud, Eesti nimed anda, näituseks Dvigateli asemele Ülemiste, Baranovi asemele Uueküla ja Korfi asemele Auvere." (Kogu tekst.)/
  34. *Valdade ja talude nimedest. — Maaliit 10.09.1919, nr 189, lk 4.
    /Tuleks muuta eksitavad nimed, mis sisaldavad sõnu Väikse-, Suure-, Vana-, Vastse-. Allk: -r-./
  35. +*Valk ajalooliselt . — Rajalane 23.10.1919, nr 97, lk 1.
    /Loetleb Läti piiri äärseid eestipäraseid kohanimesid./
  36. *Vilberg, G(ustav). Väikesed märkused keele alal. Kuidas kirjutada kohanimed. — Vaba Maa 04.01.1919, nr 3, lk 2.
    /Saksapärase kirjutusviisi vastu kindralstaabi teadetes. Aegna p.o Äigna, Karlose – Paljassaar, Väike-Prangli – Aksi, Kokskeri – Keri./
  37. *Viljandist. Uuendused . — Maaliit 19.07.1919, nr 144, lk 2.
    /Naljalugu Viljandi tänavanimede muutmise teemal./
  38. *V(illi) A(ndi). Pärtli ja Lalli. — Sakala lisa 03.11.1919, nr 3, lk 12.
    /Pärtli (Rõu) ristinimest Pärtel (Bartholomeus), Lalli talupojanimest./
  39. +*V(illi) A(ndi). Taara. — Sakala lisa 1919, nr 2 (juuni), lk 8.
    /Nime ja kultuse populaarteaduslik seletus. EFAA: väärtusetu./
  40. *Virula, J. Tänav ja uulits. — Sakala 20.08.1919, nr 87, lk 4.
    /Soovitab kirjutada tanav (mitte tänav) ja lühendada "uulits" u. (mitte uul.)./
  41. +*Ülevaatlik Baltimaade kaart. H. Laakmann, Tartu 1919.
    /Tutv: E(isen), M. J., Postimees 26.02.1919./