EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1920–1924

1920:

1. *Aavik, Joh(annes). Mõned ajakohased keelelised märkused. — Postimees 05.06.1920, nr 94, lk 4.
   /Mitte Latvija, vaid Latvia./
2. *Aiboland . — Kustbon 03.09.1920, nr 33, lk 115.
   /Otsib ühist nime eestirootsi aladele: Eyland, Egeland, veel parem: Aiboland. Allk: J. B./
3. *Akad. Emakeele Seltsi mai-koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 13.05.1920, nr 81, lk 4.
   /M. J. Eiseni ettekanne kohanimedest./
4. *Der Name Ober-Pahlen . — Revaler Bote 23.11.1920, nr 236, lk 3.
   /Vastuväiteid M. J. Eiseni käsitlusele Põltsamaa saksa nime kohta (ettekanne ESis). Allk: ein Finne./
5. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Varrak, Tallinn s. a. (1920). 103 lk.
   /Kohanimede analüüs varasemate uurijate (Knüpffer, Paucker, Snellman, Teivaala, Schlüter, Jõgever jt) seisukohti refereerides. Põhiosa moodustab nimede vaatlus kihelkondade kaupa. Sisu: Liber census Daniae ja harutused ta kohta – Raamatu ülesanne – Nimed – Külad ja mõisad – Kirjaviis ja keel – Liber census Daniae - Daani hindamise raamat. Tutv: Penttilä, A., Virittäjä 24 (1920), lk 121–. Sepp, H., Eesti Kirjandus 1923, lk 309–. Korhonen, Arvi, Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201./
6. +*Eisen, Matthias Johann. Eesti asundused Rootsimaal vanemal ajal. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, lk 284–290.
   /Mainib est-tüvega kohanimesid Ida-Rootsis./
7. *(Eis)e(n), (Matthias Johann). ((J. Ratas. Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920, nr 84, lk 4.
   /Rets. Allk: -e-./
8. *E(ise)n, M(atthias) J(ohann). Järelsõna. — Postimees. Hommiku väljaanne 08.01.1920, nr 3, lk 3.
   /Artiklile "Miks mitte "tee"?" (autor: Opt) seals./
9. *Eisen, Matthias Johann. Kohanimi Põltsamaa. Ettekanne Tartus. — ES 14.11.1920.
   /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296. Sh seostab saksa nime Oberpahlen jõenimega Paala, õigemini Pala. Vastuväiteid: vt "Der Name Ober-Pahlen" Revaler Bote 1920, Ch. v. Stackelberg seals. Tutv: AESA I, lk 14. Postimees. Hommiku väljaanne 16.11.1920, nr 227, lk 3. Revaler Bote 17.11.1920, nr 231, lk 3. Kn: Pala; Paala./
10. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Laurentiuse suguvõsa. — Postimees. Hommiku väljaanne 24.04.1920, nr 71, lk 4.
    /In: Laurits; Laarits; Loorits; Labrits; Rents; Laar; Luur./
11. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((L. Kettunen. Narva nime algupära.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
    /Rets./
12. *Eisen, Matthias Johann. Läti nimedest Eestis. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 33–37. Tutv: AESA I, lk 9–10./
13. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((M. Vasmer. Üks Narva linna vana nimi.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
    /Rets./
14. +*Eisen, Matthias Johann. Rändavad järved. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, 11-12, lk 305–317, 321–332.
    /Järvenimesid ja nende seletusi rahvapärimustes./
15. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tallinna kõige vanem nimi. — Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920, nr 56, lk 4.
    /H. Ojansuu Uusi Suomis ilmunud artikli referaat; kriitiline *Kaloveere ("Kluri") suhtes./
16. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 23.02.1920.
    /Tutv: Postimees 27.02.1920, nr 52, lk 2./
17. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 02.05.1920.
    /Tutv: Tallinna Teataja 04.05.1920, nr 98, lk 3. Sotsialdemokraat 05.05.1920, nr 52, lk 3./
18. *Godson, Mr. ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Tallinna Teataja 24.09.1920, nr 216, lk 2.
    /Rets. Väga kriitiline, eriti kohanimede suhtes./
19. +*Grünwald, Gustav. Das estnische Pferd. Dorpat 1920. 69 + I lk.
    /Sh lk 23 hobu ja koeranime Eku etümoloogiast./
20. *Ipiku–Ööpiku vald. — Vaba Maa 12.01.1920, nr 8, lk 2.
    /Seletus, et Ipiku mõis (sks Oepick) e Ipiķi varasema Ööpiku talu järgi nime saanud. Allk: Ööpikud./
21. *Jürine, Robert. ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Vaba Maa 28.12.1920, nr 297, lk 4.
    /Rets. Väga kriitiline, eriti kohanimede suhtes./
22. *Kas "Viro" või "Eesti"? — Vaba Maa 12.11.1920, nr 259, lk 1.
    /H. Ojansuu ja L. Kettuse poleemikast Helsingin Sanomates; L. Kettunen eelistab "Eestit"./
23. OU:*Kettunen, Lauri. Narva nime algupära. — Eesti Kirjandus 1920, lk 195–197.
    /Seostab nime vepsa sõnaga narva-, dem. narvāńe. Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
24. *Kettunen, Lauri. Sõna mulk etümoloogia puhul. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
    /Tutv: AESA I, lk 8–9./
25. *Linna-Jüri. Kah üks veste. — Postimees. Hommiku väljaanne 27.04.1920, nr 17, lk 4.
    /Vastuseks Maa-Matsi nime all ilmunule (vt 23.01). Nõus uulitsa kõrvaldamisega, ent muid laensõnu peab vajalikuks. Allk: Linna-Jüri (=L. Kettunen?)./
26. *Maa-Mats. Väike veste. — Postimees. Hommiku väljaanne 23.01.1920, nr 14, lk 2.
    /Seoses uulitsa-tänava vaidlusega loetleb vene laensõnu, mille asemele tuleks uusi muretseda. Följeton. Allk: Maa-Mats (=M. J. Eisen). Vastukaja: vt Linna-Jüri seals. 27.04./
27. *Mitte Rjeshitsa vaid Räisaku. — Päevaleht 02.02.1920, nr 26, lk 1.
    /Läti linna Rēzekne eestikeelsest nimest. Allk: -hgr-./
28. +*Muistse Eesti Nahalinna endises asupaigas ja selle ümbruses. — Postimees. Hommiku väljaanne 04.08.1920, nr 142, lk 2 jj.
    /Võrumaa kohamuistendites esinevast Nahalinnast. Allk: G. N.-R. Tutv: EFAA 1920, lk 117./
29. *Ojansuu, Heikki. Suomalaista paikannimitutkimusta. I. Tähänastisen tutkimuksen arvostelua. Turun suomalaisen yliopistoseuran julkaisuja. Otava, s. a. (1920). XLI + 274 lk.
    /Sh seletatakse ka mitmeid eesti koha- ja isikunimesid. Tutv: Itkonen, T., Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 201–205. M(ikkola), J. J., Aika 15 (1921), lk 92 jj. Saareste, A., EK 1922, lk 121–125. In: Wanewalde; Wiliawalde. Kn: Aakla; Ülgase; Agaste; Agapää; Asti järv; Atsalama; Lemminge; Lemmatsi; Anelemma; Anigatsi; Ubari; Lemme; Venevere; Ojumaa; Pärnu; Järvamaa; Haimre; Üksküla; Sigulda; Aru(valla); Jägala; Kirivalla; Karrowalla; Valjala; Valdu; Valingu; Vallaste; Hatu; Kalle; Kalleste; Kalana; Kalliperä; Kallina; Karnaküla; Karunga; Lümandu; Lõo; Odinsholm; Ohukotsu; Otepää; Põllküla; Piigandi; Piigaste; Pulga; Puka; Raesa; Rava; Uderna; Vaemla; Vaimastvere; Vaivara; Vaiste; Küllaid./
30. *(Ojansuu, Heikki). Tallinnan kaupungin vanhin virolainen nimi. — Uusi Suomi 28.01.1920, nr 22, lk 6 jj. Uudelle Suomelle kirjoittanut Heikki Ojansuu.
    /Seostab Idrisi 1154 kirjapandud Eestimaa linnanimesid Anhu, Klûri ja Bûnû kohanimedega Hanila, *Kaloveeri, Pärnu. Kaloveeri - vrd LCD Karowelæ, sm Kesoniemi, skand Lindanisse. Artikli eestikeelne tõlge: Tallinna Teataja 26.01.1920. Tutv: EFAA 1920, lk 13–14 (pikem ülevaade). Eisen, M. J. Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920./
31. *Ojansuu, Heikki. Tallinna kõige vanem nimi. Tõlkinud Meta Grünfeldt. — Tallinna Teataja 26.01.1920, nr 45, lk 10.
    /Uusi Suomi artikli (vt) tõlge./
32. *Opt. Miks mitte "tee"?. — Postimees. Hommiku väljaanne 08.01.1920, nr 3, lk 2.
    /Sealsamas ka Eiseni "Järelsõna" (vt)./
33. *Penttilä, A(arni). ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Virittäjä 24 (1920), lk 121–.
    /Rets./
34. *Perekonnanimede muutmisest . — Postimees 10.12.1920, nr 312, lk 2.
    /Eestistamise kriitikat. Allk: -t-./
35. *Perekonna nime muutmisest . — Võru Teataja 10.06.1920, nr 42, lk 1.
    /Nimede eestistamisest./
36. *Prants, H(endrik). Ajaloolised pöörded Tallinna pinnal. — Kodu 1920, nr 1, lk 32–35.
    /Sh lk 33 ka kohanimedest./
37. *Ratas, J(aan). Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta. — Eesti Kirjandus 1920, nr 3-4, lk 122–125.
    /L. K(ettuselt) järelmärkus: Eelmise puhul. Vt ka Kettunen 1921. Tutv: -e- (=Eisen, M. J.), Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920./
38. *Roos, J. Kas tänav või "uulits". — Vaba Maa 14.01.1920, nr 10, lk 2.
    /Tänava poolt./
39. *Saaberk, Albert. Võõrapärastest ristinimedest. Ettekanne Tartus. — ES 05.12.1920.
    /Sh vene õigeusu nimede mugandamisest. Tutv: AESA I, lk 17./
40. *Siseministri määrus avalikult väljapandavate nimelaudade kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta. ("Uuemad teated.") — Postimees 21.08.1920, nr 213, lk 2.
    /Sh: tänavate, puiestike, turgude ja platside nimed peavad olema eestikeelsed. Kõik riigikeeles väljapandud kuulutused, nimesildid jms peavad olema kirjavigadeta. Allk: Tallinnas, 7. augustil 1920. a. nr. 02759. Siseminister: Einbund. Politsei peavalitsuse ülem: Laurits./
41. *Stackelberg, Ch. v. Zur Genealogie des Namens Oberpahlen... — Revaler Bote 30.11.1920, nr 242, lk 3.
    /Vastuväiteid M. J. Eisenile./
42. *Tänava nimede muutmine Viljandis . ("Siseriigist.") — Postimees. Hommiku väljaanne 28.07.1920, nr 136, lk 4.
    /"Viimasel linnavolikogu koosolekul otsustati Sea ja Kassisaba tänava nimetused nimetatud tänavate elanikkude eneste soovil ümber muuta. Seega on edaspidi senine Sea uulits - Väikese turu tänav ja Kassisaba tänav - Oru tänav..."/
43. *"Tänav" linna . — Meie Maa 28.01.1920, nr 8, lk 1 jj.
44. *Valed nimed . — Võru Teataja 08.03.1920, nr 18, lk 1.
    /Vajadusest eestistada nimed Kaseritsa (p.o Kasaritsa), Moisekatsi – Mooste jm./
45. *Vardi, Sophia. Vastus Joh. Avikule tänava asjus. — Vaba Maa 14.01.1920, nr 10, lk 2.
    /Tänava poolt. {Avikule - sic!}/
46. +*Vasmer, M(ax). Indo-Germaani laensõnad Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1920, lk 343–346.
    /Sh sõna mulk (läti muļķis) päritolust./
47. OU:*Vasmer, Max. Üks Narva linna vana nimi. — Eesti Kirjandus 1920, lk 197–203.
    /Seostab Narvaga Vana-Vene kroonika Ругодивъ'i (*runkoteivas). Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
48. *(Villi Andi). Rahvaste rändamisest meie kodumaal, nimelt Sakala maakonnas aastasadade eest. V. A. uurimised. — Sakala 11.06.1920, nr 65, lk 2.
    /Kohanimeuurimine ja asustusajalugu./
49. *Viro või Eesti? — Tallinna Teataja 28.09.1920, nr 219, lk 3.
    /Refereeritakse H. Ojansuu seisukohti./
50. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek 6. oktoobril. ("Tartu teated.") — Postimees 07.10.1920, nr 255, lk 3.
    /Sh: kooliõpetaja Rosenberg püüab tõestada nimetuse "Emajõgi" saksa päritolu./
51. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 07.02.1920, nr 26, lk 4.
    /"Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul kanti peale muu Abja mõisaomaniku C. v. Stackelbergi kõne "Tartu" nime seletuse kohta ette ... Stackelberg ... tuletab Tartu nime sõnast "tara", viimast sõna tuleks umbes ümbritseva aia tähenduses mõista. Tartu tähendaks niisugusel puhul "kindlustust madaliku ääres" ... Nime pärast tekkis elav mõtete vahetus, millest palju koosolejaid osa võttis. Professor L. Kettunen avaldas arvamust, et Tartu niisugune nimi on, mida praegu vaevalt enam võis seletada ..."/
52. +*Õpetatud Seltsi koosolek . — Postimees. Hommiku väljaanne 09.04.1920, nr 60, lk 3.
    /07.04 koosoleku ülevaade, sh diskussioon Narva ja Võhma kohanimede üle./

1921:

1. *15000 uut sugunime. Lisa albumile "Eestlasele Eesti nimi". Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused IV. Tartu 1921. 68 lk.
2. Aavik, Joh(annes). Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 34–40.
   /Eestistamise motiivid./
3. *Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 09.03.1921, nr 54, lk 5.
   /Läti pärisnimed: mitte Ulmanis, vaid Ulman. Mitte Slovakia, vaid Slovakkia./
4. +*Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 18.05.1921, nr 107, lk 6.
   /Sh: Tshehlased või tshehhid?/
5. Academicus. Kiri lahe tagant. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 49–51.
   /Meenutusi nimede soomestamisest. Allk: Vana sõber "Academicus"./
6. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat I (1920). Tartu 1921. 24 lk.
   /Sh Bundbergi (=Ainelo) üleskutsest kohanimesid süstemaatiliselt koguda 14.11.1920 lk 16 ja koosolekute protokollid: nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen, A. Saaberk./
7. +*A(rne), T. J. ((N. Busch. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. 1921.)) — Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj.
   /Rets./
8. +*Baltiski elust . — Postimees 26.09.1921, nr 222, lk 3.
   /Ka linna nimest, mille ta sai Katariina II ajal. Allk: Impi./
9. *Bergman, J. Die Aestii in der antiken Literatur. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 05.10.1921.
   /Tutv: Dorpater Nachrichten 06.10.1921, nr 223, lk 3. Postimees 06.10.1921, nr 231, lk 3./
10. +*Busch, Nicolaus. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. I. — Mitteilungen aus Livländischen Geschichte 21 (1921), lk 195–200.
    /Sh nimest Rifarrica, mida seostab Reval'iga. Tutv: A(rne), T. J., Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj./
11. *civis. ((M. J. Eisen. Läti jäljed Eestis. 1921.)) — Tallinna Teataja 22.03.1921, nr 66, lk 2.
    /Rets (väga lühike)./
12. *Eesti haritlased ja Eesti nimed. — Päevaleht 11.04.1921, nr 93, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
13. +*Eestimaa kaart . Sõjaväe kartografia jaoskonna väljaanne. Mõõt 1 : 300000. (Tallinn) 1921.
    /Seinakaart 4 lehel. Tutv: EFAA 1921, lk 22 (vigade loend). Rumma, J., Loodus 1922, lk 316–317. Tiitsmaa, A., EK 1926, lk 45–47./
14. *Eesti nimed Eesti keeles kirjutada. — Tallinna Teataja 08.04.1921, nr 78, lk 6.
    /Nõudmine rakendada õigekirjareegleid ka isikunimedes. Allk: E. S./
15. Eestivere, V. Külalise võrdlus. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 46–48.
    /Nimede eestistamise propaganda./
16. OU:Eestlasele eesti nimi . Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921. 70 lk.
    /Kogumik. Vt ka eraldi kirjeid autorite järgi. Sisu: Eessõna – Nimede muutmise Kesktoimkond: Eestlasele eesti nimi! – O. Kallas, Kas oleme küpsed? – M. J. Eisen, Sugunimede tekkimine – V. Ernits, Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena – G. Suits, Nimede muutmine Rootsis – H. Kettunen, Teile, kellede päralt on tulevik – K. E. Sööt, Omad sepad (luuletus) – J. Aavik, Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta – A. Saareste (Saaberk), Ka ristinimed eestilisemaks! – O. Loorits, Eesti perekonnanimede kirjutamisest – V. Eestivere, Külalise võrdlus – Academicus, Kiri lahe tagant – L. Kettunen, Nimede valik ja soetamine – Nimede muutmise talituse teadaanne./
17. *Eestlasele Eesti nimi! . — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 2.
    /Ilmus väikeste variatsioonidega ka teistest lehtedes./
18. *Ega nimi meest ei riku, kui mees nime ei riku. — Saaremaa 18.06.1921, nr 46, lk 2.
    /Isiku- ja kohanimede valest kirjutusviisist. Allk: .rn. Vastus: vt Valveme Meie Maa 1921./
19. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kui vana on "Eesti rahvas" ja "Eesti keel"? — Päevaleht 10.01.1921, nr 7, lk 2.
    /Eestikeelsete nimetuste (ka maarahvas ja maakeel) vanusest./
20. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Lihala, Rahala, Kungla. — Päevaleht 17.04.1921, nr 99, lk 5.
    /Pealk-s trükivead: "Kahala, Knngla". "Kalevipojas" esinevatest müütilistest kohanimedest. Seostab nimedega Lihula ~ Lehola, Rahula (sks Rahhola); Kungla = *Kuningala. Tutv: EFAA 1921, lk 84./
21. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa. — Kodu 1921, nr 10, lk 172.
    /Katse seletada seda skandinaavia päritoluga (nt norra Lindesnes)./
22. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läti jäljed Eestis. — Eesti Kirjandus 1921, nr 2, lk 33–37.
    /Sõna Läti sisaldavaid kohanimesid Eestis. Tutv: civis, Tallinna Teataja 22.03.1921./
23. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Põldsamaa. — Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296.
    /Diskussiooni vt ka 1920 ettekande juurest. Vt ka M. Kampmann, Postimees 1921. Tutv: EFAA 1921, lk 18./
24. Eisen, M(atthias) J(ohann). Sugunimede tekkimine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 9–15.
    /Perekonnanimede ajaloost./
25. Ernits, Villem. Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 16–27.
    /Nimed kultuuri sümboolina: oma- ja võõraskeelne nimestik, rahvusvahelised nimestikud, vanaheebrea, muinasgreeka, ladina, saksa, vene ja muud nimestikud Eestis, eesti omapärased nimed; nimede muutmine Ungaris, Soomes ja Eestis, sh selle ajalugu enne ja pärast iseseisvust; nimede teaduslikust uurimisest./
26. *Gr(eiffenhagen, O.) ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta. 1919.)) — Revaler Bote 14.02.1921, nr 35, lk 3.
    /Rets. Põhjalik kohanimede kriitika./
27. +*Heini. Neidsaare mägi. — Sotsialdemokraat 16.10.1921, nr 99, lk 3.
    /Kohamuistend Kirblast./
28. *Juhatus perekonna-nimede muutmise asjus. — Õigus 1921, nr 4, lk 81–84; Päevaleht 26.04.1921, nr 108, lk 2.
    /Allk: K. P./
29. Kallas, O(skar). Kas oleme küpsed? — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 7–8.
    /Nimede eestistamise vajadusest ja lähiajaloost./
30. OU:##*Kallas, Oskar. Sadakakskümmend uut ristinime. 3. tr. "Postimehe" trükk, Tartu 1921. 16 lk.
31. *Kampmann, Mihkel. Mõned -tsa liitelised kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
    /Ilmunud: Postimees 1921, nr 129. Tutv: AESA II, lk 11–12. Kn: Laoba; Pikana; Põltsamaa; Turvalepa./
32. *K(ampmann), M(ihkel). Mõned -tsa-liitelised kohanimed. — Postimees 13.06.1921, nr 129, lk 5.
    /Samas ka J. Jõgeveri täiendused (pooldab Eiseni arvamust)./
33. *Kas Saksa või Eesti järv? — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 3.
    /M. Vasmeri Ida-Euroopa kohanimede uurimuse tutvustus, sh Peipsi järve venekeelsest nimest./
34. Kettunen, Hilja. Teile, kellede päralt on tulevik. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 30–32.
    /Nimede eestistamise propaganda./
35. *Kettunen, Lauri. Die estnischen Ortsnamen auf -vere. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 06.04.1921.
    /Tutv: Dorpater Nachrichten 07.04.1921, nr 71, lk 4. Päevaleht 10.04.1921, nr 92, lk 5. Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6. Revaler Bote 12.04.1921, nr 78, lk 2./
36. *Kettunen, L(auri). Die Herkunft des Namens "Narwa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
37. *Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartu 1921.
    /AESi kõige esimene väljaanne./
38. ##Kettunen, Lauri. Nimede valik ja soetamine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 52–69.
    /Nimede valiku põhimõtted, nimede soetamine tuletuse abil, liitmise teel jm. Mõni kuu varem ilmunud separaadi uuestitrükk, järelmärkusega./
39. *Kettunen, Lauri. Perekonnanime Parikas etümoloogia. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 16–17. Kn: Parika./
40. *Kettunen, Lauri. Soome -nen nimede tekkimisest. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 16./
41. *Kettunen, Lauri. Tagant järele Tartu seletuse puhul. — Eesti Kirjandus 1921, lk 153–154.
    /Vt ka Ratas 1920./
42. +*Kirjad Petserimaalt . I. Käik Truuvori linna. — Postimees 12.08.1921, nr 180, lk 5–6.
    /Ka Irboska nimest. Allk: Arnold K-v./
43. *Korhonen, Arvi. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201.
    /Rets./
44. *K(urrik), W. Lindanissa, Revel, Tallinn. (Vanavaraline harutus.) — Postimees 09.07.1921, nr 151, lk 7.
    /Nimede päritolu ebateaduslik seletus (nt Lindanissa = *Linndaanissa = Daani-linn, nimi Reval prantsuse päritolu)./
45. *Kus asub "Jurjev"? ("Tartu teated.") — Postimees 28.04.1921, nr 93, lk 7.
    /"See küsimus tekkis mulle ühel päeval keele peale, kui Tartu linna poolt väljarenditud pontonsillast üleminnes mulle üks 20-penniline lubakiri pihku pisteti, kus peal seisis: "Siimus, Jurjevis". Kas ei võiks ehk linnavalitsus või keegi teine kompetent asutus või herra teatada, kust see herra Siimus pärit on, kellele pontonsild välja renditi?" (Kogu tekst.) Allk: Tartlane./
46. *Linna tänavate nimed nõuavad parandust! ("Tartu teated.") — Postimees 08.04.1921, nr 76, lk 3.
    /Sõnum. Vigastest tänavasiltidest, nt Sola uul. (Soola), Rosi (Roosi), Jama (Jaama), Pik (Pikk), Rikkas (Rikas), Leppiku (Lepiku) jne. Vladimiri uulitsas on Ladumise uulits, kuid Vladimiri läheb Saekojani välja. Keelelised vead tuleb otsekohe parandada. Allk: -nn./
47. *Lipschütz, A. Oa, Erne ja Kartuli tänav. — Postimees 18.05.1921, nr 107, lk 5.
    /Tartu tänavatele tuleks anda Eesti kuulsate poegade nimesid. Vanad inetud tänavanimed näitavad meie kultuuritust./
48. ##Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Eestlasele Eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 42–45.
    /Varem ilmunud: Päevaleht 06.05.1921 (väikeste erinevustega)./
49. *Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Päevaleht 06.05.1921, nr 117, lk 3.
    /Nõuab uue kirjaviisi järgimist nii perekonna- kui ka kohanimedes (viimast viidet hiljem enam pole). Uuesti avaldatud albumis "Eestlasele Eesti nimi"./
50. *Loorits, Oskar. Perekonnanimede kirjutamisest. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Ilmunud albumis "Eestlasele eesti nimi" (1921) ja Päevalehes 06.05.1921. Tutv: AESA II, lk 17–19./
51. *Maha võõras ike! — Postimees 30.03.1921, nr 68, lk 5.
    /Nimede eestistamisest. Allk: N./
52. *M(artna), M(ihkel). Eesti vabariigi nimi. — Sotsialdemokraat 15.02.1921, nr 37, lk 2.
    /Ettepanek prantsuse jm keeltes kasutada vormi Eesti, mitte Estonie vms./
53. *Meeletuletus nimede muutjaile . — Päevaleht 06.06.1921, nr 145, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
54. *Nemo. Neile, kellesse asi puutub. ("Teated.") — Laevandus 1921, nr 7, lk 115.
    /Laevanimed ja kodusadama nimed peavad olema eestikeelsed. Repliik./
55. *((Nimede eestistamisest)) . — Kaja 22.04.1921, nr 89 (lisa), lk 1 jj; 25.05.1921, nr 114, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
56. *((Nimede eestistamisest)) . — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3; 21.05.1921, nr 110, lk 5 jj.
    /EFAAs pealkirjadeta./
57. *((Nimede eestistamisest)) . — Päevaleht 14.03.1921, nr 69, lk 3; 20.04.1921, nr 102, lk 2; 07.05.1921, nr 118, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
58. *((Nimede eestistamisest)) . — Sakala 17.08.1921, nr 96, lk 1.
    /EFAAs pealkirjata./
59. *((Nimede eestistamisest)) . — Võru Teataja 10.03.1921, nr 27, lk 1; 02.07.1921, nr 71, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
60. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Meie Maa 19.02.1921, nr 14, lk 2 jj; 09.03.1921, nr 19, lk 2; 09.04.1921, nr 27, lk 3; 13.04.1921, nr 28, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
61. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Saaremaa 14.09.1921, nr 71, lk 2; 21.09.1921, nr 73, lk 3; 28.09.1921, nr 75, lk 3; 05.10.1921, nr 77, lk 3; 12.10.1921, nr 79, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
62. *N(yman)n, (Joel). "Ormsö – Wormsö". — Kustbon 19.01.1921, nr 3, lk 12.
    /Pooldab esimest, teine olevat saksapärane./
63. *Parts, Karl. Perekonnanimede deklineerimise küsimus. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 12–13./
64. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Kaja 28.09.1921, nr 225, lk 2.
    /EFAAs pealkirjata./
65. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Petseri Teataja 30.07.1921, nr 23, lk 1; 14.09.1921, nr 36, lk 1; 24.09.1921, nr 39, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta. NB! Loend ei ole ammendav./
66. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Печерский вестник 06.08.1921, nr 25, lk 1; 14.09.1921, nr 36, lk 1; 24.09.1921, nr 39, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
67. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Postimees 29.09.1921, nr 225, lk 6; 11.10.1921, nr 235, lk 2; 16.11.1921, nr 265, lk 7.
    /EFAAs pealkirjadeta./
68. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Päevaleht 24.08.1921, nr 223, lk 5; 03.12.1921, nr 324, lk 6.
    /EFAAs pealkirjata./
69. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Rajalane 27.08.1921, nr 123, lk 2.
    /EFAAs pealkirjata./
70. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Tallinna Teataja 20.09.1921, nr 217, lk 2; 30.09.1921, nr 226, lk 2; 29.10.1921, nr 251, lk 3.
    /EFAAs pealkirjadeta./
71. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Vaba Maa 30.08.1921, nr 228, lk 3.
    /EFAAs pealkirjata./
72. *((Perekonnanimede panekust Setumaal ja Narva taga.)) — Põhja Kodu 09.04.1921, nr 40, lk 2.
    /EFAAs pealkirjata./
73. *((Perekonnanimede panekust Setumaal ja Narva taga.)) — Päevaleht 07.04.1921, nr 89, lk 5.
    /EFAAs pealkirjata./
74. *Perekonnanimede panemine . — Kaja 29.10.1921, nr 256, lk 3; Põhja Kodu 29.10.1921, nr 125, lk 2 jj; Päevaleht 30.10.1921, nr 290, lk 5; Postimees 01.11.1921, nr 253, lk 7; Tallinna Teataja 28.10.1921, nr 250, lk 3.
    /Nimepanekust Setumaal. Päevalehes ja Tln Teatajas lühendatult. Allk: -m-./
75. *(Raud, M.) Kihnu saar. Ristinimed Kihnu saarel. — Päevaleht 28.02.1921, nr 55, lk 2.
    /Nimestatistikat arhiivide andmeil a-st 1816. Allk: Md./
76. *Raudtee jaamadele kohased nimed! — Postimees 02.05.1921, nr 96, lk 5.
    /1889. a avati Pihkva-Valga vaheline raudtee. Kohalikud elanikud nimetasid raudteejaamu oma nimedega: Lepasaare, Jänese mägi, Mustasaare, Hauka, Väheoru. Mõned jaamad on tagasi saanud Eesti nimed: Väheoru on jäetud Karulaks, Hauka Antslaks, Sommerpahlen Sõmerpaluks, Husari Husariks, Neuhausen Vastseliinaks. Viimane näib siiski Lepasaareks muutuvat. Petseri ja Irboska jaamade ülemate käest nõutakse arvamist, kuidas "Kosheljähat" eestindada. Ümbruskonnas on vene külad. "Kaleva" või "Maleva" võiks olla peatuskoha nimeks./
77. *Reinthal, Joh. Tallinna tänavate nimede muutmine. — Tallinna Teataja 15.12.1921, nr 291, lk 6.
    /Ettepanekud./
78. *Riigilaevadele antakse eestipärased nimetused. ("Päevauudised.") — Postimees 30.11.1921, nr 278, lk 1.
    /Sõnum. Jäälõhkuja "Reval" nimetati "Jaan Poskaks" ja "Hektor" "Jüri Vilmsiks". Allk: -ar./
79. *Rosenberg, A. Zur Etymologie des Namens Embach. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 129–131.
    /Peab võimalikuks jõenime vanagermaani päritolu (vrd Emm Lõuna-Rootsis, Emme Šveitsis jne). Võrdleb ka Elva jõe nime Elbega. Vastuväited: L. Kettunen seals. lk 130 (põhjendab E. A. Tunkelo seletust). Tutv: Revaler Bote 11.10.1920, nr 200, lk 2 (ettekanne)./
80. +*Rõngu kihelkonna kirjeldus . — Postimees 05.08.1921, nr 174, lk 2–3.
    /Rõngust kui keskkohast kihelkonnas. "Hiugemäest" kui "hinge- ehk hiidemäest". Ka Kõverast kõrtsist, Rõngu nimest jm. Ülevaade. Allk: Ops./
81. Saareste (Saaberk), A(lbert). Ka ristinimed eestilisemaks! — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 41.
    /Eestipäraste eesnimede vajalikkusest; täiendus O. Kallase eesnimevalimikule./
82. *Sabler, Georg v. Zum Ortsnamen "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111–112.
    /Vastuväited Ch. v. Stackelbergile seals./
83. *Sabler, Georg v. Über den Ursprung des Namens Libau. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga 1919. (Riga 1921)?, lk 13–16.
    /Arvab, et vanim nimekuju Lyva (1253–1508) ei seostu liivlaste ega liivaga, vaid L. järve vana saksa nimega *Sliva./
84. *((Saksa ja vene kohanimekujude vastu.)) — Meie Maa 23.02.1921, nr 15, lk 3; 02.03.1921, nr 17, lk 2 jj.
    /EFAA: propagandaartikkel; täpne pealkiri märkimata./
85. *((Saksa ja vene kohanimekujude vastu Virumaa teeviitadel.)) — Põhja Kodu 13.09.1921, nr 105, lk 2; 15.09.1921, nr 106, lk 1.
    /EFAA: propagandaartikkel; täpne pealkiri märkimata./
86. *Seeberg-Elverfeld(t), E. Eesti, Estien oder Estland? — Dorpater Nachrichten 01.02.1921, nr 21, lk 1.
    /Soovitab saksa k-s viimast./
87. *Stackelberg, Ch. v. Zur Erklärung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111.
    /Sõnadest taara + padu. Vastuväited: G. v. Sabler seals. lk 111–112. Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4 (ettekanne)./
88. +*Stackelberg, Ch. v. Zur ältesten estnisch-lettischen Grenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 124, 128.
89. *Sternstrasse . ("Tartu teated.") — Postimees 28.04.1921, nr 93, lk 3.
    /"Pealkiri on imelik - arvatakse. Aga see ei ole mitte oma väljamõeldus, vaid dokument. Nimelt lugesin seda veel paari päeva eest Tartu tänava pahemat poolt sammudes Päeva tänavast järgmine paralleel tän. nr. 50-58. See on vist tänava nimi, sest all on ka "Tähe uul.", vist tõlge. Kes ei usu, see mingu vaadaku." (Kogu tekst.) Allk: Umbkeelne./
90. Suits, Gustav. Nimede muutmine Rootsis. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 28–29.
    /Rootsi uuematest nimesuundumustest: Svensk nambok jm./
91. *Suvitajate soovid . — Saaremaa 02.07.1921, nr 50, lk 2.
    /Sh soov uusmoodustise Saare maakond asemel kasutada Saaremaa maakond, Kuressaar p.o Kuressar. Allk: Suvitajad. Vastuväide: vt Valveme Meie Maa 1921./
92. *Tallinna tänavate nimede ümbermuutmise küsimus. ("Tallinna teated.") — Postimees 21.11.1921, nr 269, lk 3.
    /Raskusi tekitab uute nimede leidmine. Muuta tuleks 40 tänava nimed. Muutmist vajavad veel Peetri plats, Baikovi sild, Vene turg jt. Ka Rannavärava ja Harjuvärava mäe nimesid tahetakse lühendada. Sõnum. Allk: -ar./
93. *Talu nimi muudetud . ("Siseriigist.") — Postimees 01.09.1921, nr 197, lk 3.
    /"Siseministeeriumi loaga on Joosep Suits'i talu "Sibbi" Saadjärve vallas, Voldi mõisa järele ümber nimetatud "Tamme" taluks." (Kogu tekst.)/
94. *Teadaanne nimede muutmise asjus . — Päevaleht 08.04.1921, nr 90, lk 1; 26.04.1921, nr 108; 22.05.1921, nr 130, lk 3; Sakala 08.07.1921, nr 79, lk 3.
    /Nimede eestistamisest. Sh Pvlht nr 108 brošüüri laiendatud äratrükk./
95. *Teremtete. "Park", "Allee". — Võru Teataja 26.07.1921, nr 81, lk 2.
    /Soovitab nende asemele puiestik ja puiestee./
96. *Tänavanimede muutmine Tallinnas . — Tallinna Teataja 22.11.1921, nr 271, lk 6 jj.
    /Nimemuutmise soovitused. Allk: -k./
97. *Uulits või tänav? — Sipelgas 1921, nr 19, lk (9).
    /Nali sel teemal./
98. *Valveme. Äärmärkused. — Meie Maa 05.07.1921, nr 52, lk 1.
    /Vastuväiteid Saaremaas 18.06 ja 02.07.1921 ilmunud mõtetele (vt "Ega nimi meest..", "Suvitajate soovid"). Kaitseb lühikese lõppsilbiga nimesid Hellama, Pärsama, Jõeär./
99. *Vasmer, Max. Osteuropäische Ortsnamen. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B I. 3. Dorpat 1921. 16 lk.
    /Sh vene Чудское озеро etümoloogiast: ei usu, et pärineb germaani nimest thiudisks saiws 'saksa järv'; чудь tähendab siiski läänemeresoomlasi. Tutv: "Kas Saksa või Eesti järv?" Päevaleht 21.03.1921./
100. *Vasmer, M(ax). Über "Rugodiv", den altruss(ischen) Namen von Narva. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
     /Tutv: Dorpater Zeitung 09.04.1920, nr 76, lk 3 (ettekanne)./
101. *Vastseliina raudteejaam Lepassaare jaamaks ümber nimetatud. ("Tallinna teated.") — Postimees 23.06.1921, nr 138, lk 3.
     /"Raudteeülema käsukirjaga nr. 126 nimetatakse endise nimega raudteejaam Neuhausen (Vastseliin) "Lepassaareks" ümber." (Kogu tekst.)/
102. *Vilberg, G(ustav). ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta. 1919.)) — Vaba Maa 23.02.1921, nr 49, lk 4.
     /Rets. Põhjalik kohanimede kriitika./
103. *(Villi Andi). Ugala. V. A. uurimused. — Sakala lisa 14.02.1921, nr 7/8, lk 29 jj.
104. +*Voltveti elust-olust . ("Siseriigist.") — Postimees 03.10.1921, nr 228, lk 6.
     /Metsad ja põllud - Ajaloolised mälestused - Seltsi elu - Endise kalevivabriku kivivaremed. Ülevaade. Vald on nime saanud arvatavasti omaaegse mõisniku Wolffeldti nime järgi. Allk: Vr./
105. *Võõrapäraste pärisnimede eestistamise asjus... ("Tartu teated.") — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3.
     /Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt korraldatud koosolek 06.03. Valiti komisjon (Bundberg, Parts, Kristelstein, Sööt, Soll, Riomar, Oras), kes hakkab läbi töötama võimalusi uute nimede moodustamiseks (ka kohanimede alusel)./
106. OU:*Westrén-Doll, August. Beiträge zur estnischen Ortsnamen- und Sprachforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 154–173.
     /Sh Palamuse eestlaste eesnimedest; võhm, võhmas kohanimedes (154–157); Alo, ala (157–162); Alempoys (162 jj); Katku, katk, katt (164); märkusi Franz Nyenstädti Liivimaa kroonika kohta (165–167, sh kohanimed Leal, Gdow, Kurremegge). Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4; 09.03.1920, nr 53, lk 5; 09.04.1920, nr 76, lk 3. Revaler Bote 07.05.1920, nr 171, lk 3; 11.10.1920, nr 200, lk 2; 08.11.1920, nr 224, lk 2./
107. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, 6. aprillil. ("Tartu teated.") — Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6.
     /Sh Kettuneni ettekanne vere-lõpulistest nimedest ja selle diskussioon./
108. *Ümbernimetamised . ("Tallinna teated.") — Postimees 18.06.1921, nr 134, lk 2.
     /"Harju maakonnavalitsus on Tallinna linnavalitsuse poole pööranud ettepanekuga Peetri platsi ja Suure Roosikrantsi tänavat ümber nimetada, esimest Harjulagedaks ja teist, mis õieti Harju tänava jätk on, Harju tänavaks." (Kogu tekst.)/

1922:

1. *Aavik, Joh(annes). Kas "tänav" või "uulits"? — Eesti Kirjandus 1922, lk 31–32.
   /Eelistab uulitsat. Tutv: Postimees 22.02.1922, nr 44, lk 5./
2. *Aavik, Johannes. Nimi "Eesti". — Tarapita 1922, nr 7, vg 209–210.
   /Nimedest Eesti ja Estonia. Ettepanek leida hoopis uus nimi./
3. *Ainelo-Bundberg, Jaan. Perekonnanimede muutmisest. Ettekanne Tartus. — ES 02.04.1922.
   /Tutv: AESA III, lk 21–22./
4. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat II (1921). Tartus 1922. 36 lk.
   /Sh aastaülevaates perekonnanimede muutmisest lk 7; sepp-lõpuliste perekonnanimede ortograafiast 24.04.1921 (Bundberg, lk 19), nimede eestistamisest 06.11.1921 lk 27; nimeteemalisi ettekandeid vt L. Kettunen (2), M. Kampmann, O. Loorits, K. Parts./
5. +*Akadeemilise Emakeele Seltsi koosolek . ("Tartu teated.") — Postimees 14.03.1922, nr 59, lk 3.
   /12.03.1922, sh refereeritakse prof Eiseni ettekannet kohanime Kõlleste etümoloogiast. Allk: K. (Koosoleku eelteade ilmus 11.03.)/
6. *Asunikkudele . — Päevaleht 05.08.1922, nr 185, lk 6.
   /Talunimede moodustamise soovitusi koos näidetega. Allk: -n./
7. *Die Frage: "uulits" oder "tänav"?. — Revaler Bote 13.12.1922, nr 281, lk 7.
   /Vaidluse ülevaade./
8. *"Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris "Rootsi mälestustest Eestis". — Postimees 22.02.1922, nr 44, lk 5.
   /M. J. Eiseni artikli tutvustus./
9. +*Eestimaa füüsiline kaart . Sõjaväe kartograafia jaoskonna väljaanne. Mõõt 1 : 300000. Joonistanud sv. kartograaf Ad. Villard. (Tallinn) 1922.
   /Seinakaart 4 lehel. Tutv: EFAA 1922–1923, lk 20 (kohanimede kriitika)./
10. *Eestlasele Eesti nimi . — Põhja Kodu 28.11.1922, nr 139, lk 2.
    /Eesti kohanimedest võõrkeelses tekstis: kas eesti- või saksapäraselt? Allk: M./
11. *Eestlasele Eesti nimi . — Sakala 06.11.1922, nr 132, lk 2.
    /Kohanimedest. Allk: O./
12. *Eisen, Matthias Johann. Kanepi. Ettekanne Tartus. — ES 19.11.1922.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1923, lk 82–88. Tutv: AESA III, lk 32–33./
13. *Eisen, Matthias Johann. Kõlleste. Ettekanne Tartus. — ES 12.03.1922.
    /Arutlusel juttu ka Kuivastu ja Kanepi nimest. Ilmunud: EK 1922, lk 33–37. Tutv: AESA III, lk 17–18. "Akadeemilise.." Postimees 14.03.1922/
14. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kõlleste. — Eesti Keel 1922, nr 2, lk 33–37.
    /Kn: Kriimani; Krootuse; Kõlleste./
15. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lisa Rootsi mälestustele. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, lk 172–173.
16. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rootsi mälestused Eestis. — Eesti Kirjandus 1922, nr 1, lk 18–28.
    /Tutv: ""Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris.." Postimees 22.02.1922./
17. *Enam hoolt nimede kirjutamises. — Päevaleht 29.01.1922, nr 24, lk 2.
    /Isikunimede kirjutusviisist. Allk: -y-./
18. *Ernits, Villem. "Ingeri" nimetusest. Ettekanne Tartus. — ES 30.04.1922.
    /Tutv: AESA III, lk 25./
19. +*(E)r(nits, Villem). Kirjad Eesti Ingerist. — Põhja Kodu 09.02.1922, nr 17, lk 2; Tallinna Teataja 09.02.1922, nr 33, lk 2; Sakala 10.02.1922, nr 18, lk 2–3.
    /Sh Ingeri nime päritolust./
20. *Grönstrand. Wormsö eller Ormsö. — Kustbon 1922, lk 124–125.
    /Eelistab Wormsö'd, kuigi rahvakeeles seda enam pole. Oletab ka Eesti lähtumist rts *Östland'ist./
21. *Kanepi ehk Kanapää? — Võrumaa 13.03.1922, nr 1, lk 2.
    /Allk: Kaneplane./
22. *Kas "Kanepi" või "Kanapää"? — Võru Teataja 25.11.1922, nr 130, lk 1.
    /Pms Eiseni ettekande tutvustus./
23. *Kas Narva või Peterburi tee? ("Tartu teated.") — Postimees 31.12.1922, nr 310, lk 7.
    /"Narva minevat teed kutsutakse Peterburi teeks, mis laseb oletada, et Peterburg Eesti vabariigis asub. Kuna tõeliselt ta nõuk. Venes on. Kas ei oleks aeg hakata seda teed Narva teeks kutsuma, sest tee lõpeb Narvas aga mitte Peterburis. Ja vanad inimesed teavad rääkida, et nüüdist Peterburi mäge on toll korral Narva mäeks kutsutud." (Kogu tekst.) Allk: Itu./
24. *Kas "tänav" või "uulits"? — Esmaspäev 11.12.1922, nr 16, lk 7.
    /Tallinna postkontoris tehtud statistika tulemustest. Tänava kasuks./
25. *Kas uulits või tänav? — Päevaleht 14.12.1922, nr 310, lk 8.
    /Soovitab sõna tee, või kui tänav, siis kujul tanav./
26. *Kas "uulits" või "tänav"? Kõige kohasem oleks vast sõna "tee". — Kaja 26.11.1922, nr 280, lk 4.
27. +Kettunen, Lauri. Kaks õigekeelsuse raamatut. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 97–105.
    /Rets: V. Ridala. Eesti keele õigekirjutus koolidele ja iseõppijatele. Tartu 1922; A. Saareste. Tegelikud õigekeelsuse määrused. Tartu 1921. Sh kritiseerib Saareste seisukohti uulitsa/tänava asjus, Soome kohanimede esitust jm. Vt Saareste 1922, Järelmärkus ja vastus.../
28. +Kettunen, Lauri. Liivlaste mereneitsid noorad. — Eesti Keel 1922, nr 1, lk 3–7.
    /Sh nimede Narva ja Salme etümoloogiast./
29. *Kettunen, Lauri. Rahulik surm "uulitsale". — Eesti Kirjandus 1922, lk 62–64.
    /Tänava poolt./
30. +*(Kuhlbars, Fiedrich). Friedrich Kuhlbarsi (Villi Andi) uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Valgus, Viljandi 1922. 64 lk.
    /Artiklikogumik. Sh: eestlastest ja nende nimest (3–18, 63); keltidest ja lätlastest (19–26, ka kohanimedest); rahvaste rändamisest meie maal, eriti Sakala maakonnas (27–31), vere-lõpulistest kohanimedest (37–50). Tutv: J(anno), R., EK 1923, lk 30–32./
31. +*L(uiga), J(uhan). Eesti Keel nr. 3-4. — Vaba Maa 01.11.1922, nr 255, lk 5.
    /Sh uulitsa-küsimusest; eelistab tänavat./
32. *L(uiga), J(uhan). Rattama. — Vaba Maa 25.08.1922, nr 197, lk 6.
    /Kohanime päritolust. Vt ka J. Trusman VM 03.09.1922./
33. *Meie omapärasest nimikonnast . — Päevaleht 23.06.1922, nr 144, lk 3–4.
    /Ees- ja perekonnanimede kasutusest. Allk: -n./
34. *Natuke kilplalikkust . ("Siseriigist.") — Postimees 21.03.1922, nr 65, lk 2.
    /Kõlleste ja Krootuse nimest. Krootuse tuleneb kohaomaniku Grothuse nimest. Valitsus kinnitas kohalike elanike ettepaneku nimetada kohta Kõllesteks. Kahjuks teeb osa elanikke agitatsiooni Krootuse nime taastamiseks. Allk: E./
35. *Nimede panemisest Petserimaal . — Tulevik 14.01.1922, nr 4, lk 5.
    /Allk: S./
36. *"Nuustaku" alev Otepää aleviks. ("Siseriigist.) — Postimees 29.08.1922, nr 196, lk 3.
    /Nuustaku alevivolikogu on palunud alevit tulevikus Otepää aleviks nimetada. Põhjenduseks tuuakse see, et alevi kohal vanal ajal Otepää linn olnud. Allk: n./
37. *Nuustaku alev "Otepää" aleviks ümber nimetatud. ("Siseriigist.") — Postimees 17.09.1922, nr 238, lk 2.
    /" "Riigi Teatajas" nr. 125 avaldatud vabariigi valitsuse määruse põhjal 4. okt. s. a. on praegune Nuustaku alev, Tartu maakonnas, ümber nimetatud "Otepää" aleviks." (Kogu tekst.)/
38. *Nuustaku nime muutmine on praegu päevakorral. ("Siseriigist.") — Postimees 19.08.1922, nr 187, lk 9.
    /"Nuustaku asemele tahetakse ajalooline ilus "Otepää" võtta. Seda toonitasid juba mitmed seltsid ja ühisused, kes Eesti valitsuse ajal oma põhikirja muutes ka nime muuta tahtsid, aga et alev ikka Nuustaku nime kandis, ei arvatud muutusest tarvilist tulu tulevat ja jäädi vana nimega rahule. Nüüd on aga ka alevi juhid asjaga peri ja kavatsevad lähemal ajal nime muutmist alevivolikogule ette panna, kus loodetavasti asjaga päri ollakse. Tõuget selleks andis prof. Eiseni kõne Otepää Linnamäe pidul 2. juul. s.a."/
39. *Nõukas, O. Kas Narva-Jõesuu või Naroova-Jõesuu? — Põhja Kodu 01.07.1922, nr 75, lk 3.
    /Soovitab nimesid Narva-Jõesuu ja Narva jõgi./
40. *Perekonnanimede panemine Petserimaal lõpule viidud. — Tallinna Teataja 18.01.1922, nr 14, lk 6.
    /Allk: -non./
41. +*Quasimodo. Mõned traditsioonid. — Tarapita 1922, nr 3, vg. 81–83.
    /Sh Eesti nimest jm kohanimedest. Rahvusvahelisse suhtlusse soovitab Estonia (vg. 83). Allk: Quasimodo (=Fr. Tuglas)./
42. *Rebellus. Ett "förslag". — Kustbon 1922, lk 20–21.
    /Saksapärastatud eestirootsi kohanimekujude vastu./
43. *Reim, M. Rohkem lugupidamist kohanimedele. — Võru Teataja 16.03.1922, nr 30, lk 1–2.
    /Juurdunud vene- ja saksapärastest kohanimedest. Ka Kanepi ~ Kanapää küsimusest./
44. *Rohkem enesest lugupidamist . — Postimees 11.03.1922, nr 57, lk 5.
    /Schuldino, Soldino või Süldino? (kõrts Valga lähedal.) Soovitab viimast./
45. +*Rumma, J. ((Eestimaa kaart. Tallinn 1921.)) — Loodus 1922, lk 316–317.
    /Rets./
46. OU:*S(aares)te, A(lbert). Eesti kohanimed rahvasuus. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, 8, lk 168–172, 281–284.
    /Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa kohanimesid./
47. S(aareste), A(lbert). (Heikki Ojansuu. Suomalaista paikanimitutkimusta I. Turku 1920.) — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 121–125.
    /Rets. Kn: Keava; Puka; Pärnu; Vaiga; Vaiste./
48. +Saareste, A(lbert). Järelmärkus ja vastus, ning vastuse vastus. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 105–113.
    /Järelmärkus Kettusele (1922, rets.), Kettuse vastus lk 112 ja Saareste vastus lk 113, mh ka uulitsa ja Soome kohanimede teemal./
49. +Saareste, A(lbert). Murdesugemete kogumine 1922. a. Aruanne ja väljavaated. — Eesti Keel 1922, nr 5-6, lk 151–156.
    /Sh kohanimede kogumisest./
50. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
    /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
51. Saareste, A(lbert). Uulits, tänav ja kuja. — Eesti Keel 1922, nr 5-6, lk 167–170.
    /Kokkuvõte senistest vaidlustest. Soovitab Virumaa sõna kuja./
52. S(aareste), A(lbert). Väike ettepanek. — Eesti Keel 1922, nr 2, lk 57–58.
    /Liigisõnast plats Vabaduse platsi nimes, asemele soovitab väli (Vabaduse väli)./
53. *(So)m(mer, S.) Kuidas meie Naroova vallas perekonnanimede panemisel tegevad olime. — Postimees 25.02.1922, nr 46, lk 8.
    /Lühendatud./
54. *(So)m(mer, S.) Nimedepanemine Naroova-tagustes valdades. — Postimees 11.02.1922, nr 35, lk 6; Kaja 24.02.1922, nr 46, lk 4.
55. *Sommer, S. Perekonnanimede panemisest Petserimaal. — Kaja 21.01.1922, nr 17, lk 3.
56. *Tallinna uulitsate nimede muutmine . — Päevaleht 24.09.1922, nr 234, lk 4.
    /Allk: J. M./
57. *Tallinna uulitsate ümbermuutmine linna haridusnõukogus. — Päevaleht 24.09.1922, nr 234, lk 4.
58. *Trusman, J. "Rattama". — Vaba Maa 03.09.1922, nr 205, lk 11.
    /Kohanime päritolust. Vastuseks Luigale VM 25.08.1922./
59. *Tõdede lahkuminekul – "Kanepi ja Kanapää" suhtes. — Võrumaa 25.03.1922, nr 4, lk 2.
    /Kasutatagu mõlemaid. Allk: V. S./
60. *Uued jaamade nimetused . ("Kroonika.") — Eesti Raudtee 1922, nr 10/11, lk 187.
    /"1. novembrist peale nimetati Pärnu-Tallinna kitsaroopalisel raudteel järgmised jaamad ümber: Waldhof - Papiniiduks, Lauri - Käruks, Härmeti - Raplaks." (Kogu tekst.)/
61. *Uued jaamade nimetused . — Postimees 20.10.1922, nr 241, lk 5.
    /"Teedeminister kinnitas Pärnu kitsaroopalise raudtee jaamade uued nimetused: "Hermeti" vaksal "Raplaks", "Lauri" vaksal "Karuks" ja "Waldhof" "Papiniiduks"." (Kogu tekst.)/
62. *Uued uulitsa nimelauad . ("Tartu teated.") — Postimees 24.10.1922, nr 245, lk 5.
    /"Meie linnas seatakse praegu uusi uulitsa nimelaudu üles. Need on ainult Eestikeelsed ja endistest nägusamad." (Kogu tekst.) Allk: -tsi-./
63. *Uulitsa nimede muutmisest . ("Tartu teated.") — Postimees 19.06.1922, nr 135, lk 2.
    /Saksapärased tänavate nimed Tartus (Rüütli, Küütri, Lossi, Promenaadi jt) ei sobi rahvusriiki. Need tuleks nimetada eestipäraste nimedega. Tänavasildid peaksid olema ainult eestikeelsed. Ka Toomemäe nimetust tuleks muuta. Sõnum./
64. *Uulits või tänav? — Vaba Maa 22.11.1922, nr 273, lk 6.
    /Toetab tänavat. Allk: Linnavolinik./
65. *Vasmer, M(ax). Nochmals der altrussische Name von Narva. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 282.
    /Vn Ругодивъ (vrd Rõngutaja jm)./
66. *Vasmer, M(ax). Zur slavischen Ortsnamenforschung. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 82–89.
    /Sh jõenimest Vtroja = germaani *utra + sm-ee oja./
67. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Uulits või tänav? — Postimees 24.12.1922, nr 306, lk 3.
    /Toetab uulitsat. Seisukohta refereerivad veel Päevaleht 04.01.1923 ja Koit 03.01.1923. Vt ka Kettunen Postimees 12.01.1923./
68. *Vilberg, G(ustav). Kohanimede kirjutamisest. — K/Ü. "Looduse" ilmunud ja ilmuvate raamatute tutvustaja 1922 nr. 2.
    /Kohanimed kirjutatakse nii, nagu nad kohapeal kasutusel on./
69. +*Westrén-Doll, August. Die nordestnische Siedelung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1921. Dorpat 1922, lk 15–34.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: J. RA., Loodus 1923, lk 63./

1923:

1. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat III (1922). Tartus 1923. 63 lk.
   /Sh: "Nimedemuutmiskommisjoni tegevus" lk 10–11, nimede eestistamisest 29.10.1922 lk 31 ja 19.11.1922 lk 34, uulitsa ja tänava kasutamisest 19.11.1922 lk 33–34; nimeteemalisi ettekandeid vt J. Ainelo-Bundberg, M. J. Eisen (2), V. Ernits./
2. *Ederberg, F. Nimelised kõrvahoobid. — Postimees 25.03.1923, nr 69, lk 7.
   /Nimemoonutustest: Ersten pro Ernst, Armann pro Hermann, Aleida pro Leida jm./
3. *Eesti kirjanduse seltsi juhatuse ettepanek tänav. nimede muutmise asjus. ("Tartu teated.") — Postimees 10.10.1923, nr 270, lk 7.
   /Pikem sõnum; konkreetsete nimeettepanekute loetelu. Allk: -hks./
4. *Eesti Kirjanduse Selts paneb ette Krasnojarski kasarmuid ümber nimetada Laidoneri kasarmuteks ... mitte aga "Lembitu kasarmuteks", nagu 2-se diviisi ülema ettepanek oli ... Tänavanimede kommisjonis tuleb see asi arutusele. ("Tartu teated.") — Postimees 14.10.1923, nr 274, lk 5.
   /Allk: hks./
5. +*Eestimaa kooli-seinakaart . Mõõt 1 : 300000. Joonistanud J. L. Jürgens. Tartu 1923.
   /2 lehel. Tutv: EFAA 1922–1923, lk 21 (kohanimede kriitika)./
6. OU:*Eisen, Matthias Johann. Kanapää ja Kanepi. — Eesti Kirjandus 1923, nr 2, lk 82–88.
7. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pedja. — Eesti Keel 1923, nr 3, lk 65–70.
   /Kn: Koiva; Pedase (Lai); Pedaspea (Kuu); Pedassaare; Pedaste (Se); Pedetsi; Pedja./
8. *Eisen, Matthias Johann. Pedja kohanimest. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1923.
   /Ilmunud: EK 1923, lk 65–70. Tutv: AESA IV, lk 20–21./
9. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas a. 1582. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 4–10.
   /Aluseks 1582 koostatud maksunimekirja ärakiri ÕESi valduses, mille oli teha lasknud originaali järgi Varssavis prof R. Hausmann./
10. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tani. — Kodu 1923, nr 8, lk 246–248.
    /Kohanime päritolust./
11. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu eestlaste õiguste nõudmised vanematel aastasadadel. — Eesti Kirjandus 1923, nr 10, lk 450–465.
    /Sh nimestik revisjonikirjades 1656 ja 1658 mainitud mittesakslastest./
12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu uulitsanimed. — Postimees 27.08.1923, nr 226, lk 2.
    /Hinnang linnavalitsuse juures töötava komisjoni ettepanekutele. Näiteid tänavanimedest, mis on halvakõlalised (Jänese, Rebase, Kartuli), võõrapärased (Annovi, Fortuna, Gildi, Holmi), mis ei vasta tähendusele (Kroonuaia, Kompanii) jt. Lõpus sellest, et linnas võiks olla Ülikooli tänav./
13. *Eisen, Matthias Johann. Tartu-Võru maakonna risti- ja sugunimed Poola ajal 1582. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 4–10. Tutv: AESA IV, lk 14–15./
14. *E(isen), M(atthias) J(ohann). Teine seisukoht Tartu uulitsanimede asjus. — Postimees 15.09.1923, nr 245, lk 4.
    /Näiteid sellest, et Eestis on nii sakslased kui venelased maakohtade, linnade ja tänavate nimesid muutnud endale meelepärasemaks. Seepärast tuleb praegu pooldada sobivamate nimede võtmist. Sellest, kas ennistada Pepleri, Küüni, Kompanii jt nimed või on paremaid lahendusi. Ettepanekud./
15. *Gori. Uulitsavõitlus Eesti keelemeeste vahel. — Vaba Maa 18.01.1923, nr 14, lk 1.
    /Karikatuur./
16. *Hasselblatt, A. Einiges von Dorpats Strassen. — Dorpater Nachrichten 26.10.1923, nr 246, lk 2; 27.10.1923, nr 247, lk 3–4.
    /Ka nimedest?/
17. *Hasselblatt, A. Mõnda Tartu uulitsatest. — Postimees 15.09.1923, nr 245, lk 4.
    /Linna arhivaari seletusi muudetavate nimede ajaloost. Tartu vanalinna tänavate nimede algupärast (Lutsu, Küütri, Küüni, Kompanii, Hezeli, Pepleri, Promenaadi); säilinud on 11 vana nime. 19.09.1923 Pm-s eelteade, et nimekomisjoni koosolek on 20.09./
18. *Iris. Valla nime muutmine. ("Siseriigist.") — Postimees 31.01.1923, nr 29, lk 3.
    /"Uulu vallanõukogu otsustas omal viimasel istungil esineda Pärnu maakonnavalitsuse ees palvega, et praegune vallanimetus "Uulu" ümber nimetatakse "Uulu-Surjuks", sest et vald kahest nimetatud vallast koos seisab." (Kogu tekst.)/
19. +J(anno), R. (Friedrich Kuhlbars (Villi Andi). Uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Viljandi 1922.) — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 30–31.
    /Rets. Sh kriitikat vere-lõpuliste nimede käsitluse kohta./
20. *Kas Torma või Törma. ("Siseriigist.") — Postimees 01.09.1923, nr 231, lk 14.
    /"Seda nimetust tarvitatakse kahte viisi: kirjakeeles oleme harjunud kuulma ja lugema esimest, kuna kohalik rahvas ainult Törmat tunneb. Ei ole vist kahtlust, et viimane õigem on, sest Torma tundub saksapärasena ja on pärit nähtavasti kangekaelsete Saksa pastorite ajast. Kas ei oleks nüüd aeg endist "Törma" nimetust uuesti tarvitusele võtta üldiselt, ametlikult kui ka kirjakeeles? Mis arvavad selle kohta meie keelemehed?" (Kogu tekst.) Allk: -k./
21. +*Kettunen, Lauri. Astijärvi, vill etümoloogiad. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 15./
22. *Kettunen, L(auri). Emakeele selts ja "uulits" või "tänav". — Postimees 12.01.1923, nr 10, lk 5.
    /Vastukaja J. V. Veskile (Postimees 24.12.1922). Seals. ka J. V. Veski vastus./
23. Kettunen, Lauri. Väike algtäht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes. — Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43–45.
    /Selle põhjal samas ESi juhatuse soovitus 22.04 maa- ja rahvanimede algtähe kohta./
24. +*Kettunen, Lauri. Väikese algtähe tarvitamisest adjektiivseis erisnimedes. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 43–45. Tutv: AESA IV, lk 19–20./
25. +*Keussler, Fr. v. Die Identität "Jurjews" mit Dorpat. — Dorpater Nachrichten 08.11.1923, nr 257, lk 2–3.
    /Muistse Jurjevi asukoht. Pms ajaloost. Vt ka Stackelberg seals. 23.11.1923./
26. +*Kiri Merisuu supelrannast . — Postimees 04.08.1923, nr 203, lk 4.
    /Reisikiri Narva-Jõesuust; ka Merisuu nimest. Allk: Suvitaja./
27. *Kuidas lahendada "uulits tänava" küsimus. — Päevaleht 13.01.1923, nr 11, lk 4.
    /Tänava poolt. Allk: Täieline võhik keeleteaduses./
28. *Kust on "Paide" nimi tulnud? — Oma Maa 29.08.1923, nr 100, lk 2.
    /Allk: -u./
29. *Kust sai Tallinn oma nime . Rahvasuust. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
    /Rahvaetümoloogia (=*talilinn). Allk: J. K./
30. +*K(õpp), J. Laiuse kihelkonna ajaloost. — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 2.
    /Ka Laiuse kohanimedest./
31. +*Kõpp, J. Laiuse kihelkonna vanemast ajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1923, lk 121–134.
    /Ka kihelkonna kohanimedest./
32. +*Laiuse elust-olust . — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 4.
    /Ka nime päritolust. Allk: Vana laiuslane./
33. *Linna tänavanimede ümbernimetamise ja eestipärasteks muutmise asjus. ("Tartu teated.") — Postimees 25.04.1923, nr 108, lk 2.
    /"Linnavalitsusel on kavatsus Tartu linna tänavate nimesid ümber nimetada ja eestipäraseks muuta. Selles asjus on linnavalitsuse poolt nõupidamisele kutsutud 2. maiks s. a. akad. Ajaloo seltsi, Akad. emakeele seltsi, Eesti kirjanduse seltsi kodu-uurimise toimkonna, Tartu linna uurimistoimkonna ja "Postimehe" toimetuse esitajad ja mitmed teised asjatundjad." (Kogu tekst.) Allk: -h./
34. *Linna tänavate nimede muutmise ja uute linnaosade tänavatele nimede panemise küsimus edasi lükatud. ("Tartu teated. Linnavolikogu koosolek 27. aug.") — Postimees 29.08.1923, nr 228, lk 5.
    /Küsimuse arutamisest koosolekul ja vaidlusalustest nimedest./
35. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545). Bd. II. Im Auftrage und auf Kosten des Lettländischen Bildungsministeriums herausgegeben von H. Bruiningk. Riga 1923. XXIII + 923 lk.
    /Rikkalik isiku- ja eeskätt kohanimeainestik, registrid lk 775–907. Nicolaus Buschi ja A. Westrén-Dolli lisaselgitused./
36. *L(uiga), J(uhan). Järelmärkus. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /J. Trusmani artiklile Tallinna nime kohta samas numbris./
37. *L(uiga), J(uhan). Poliitilised päevaküsimused. Tänavate ristimine. — Vaba Maa 09.09.1923, nr 206, lk 5.
    /Tallinnas. Nimede muutmise kriitikat ja oma ettepanekuid./
38. *L(uiga), J(uhan). Tegeliku keele uuendusnõuded. Tallinn, Reval, Rewel. — Vaba Maa 12.01.1923, nr 9, lk 5.
    /1. Kasutusel nii Tallinn kui ka Reval. 2. Estonia või Estia? 3. Uulitsast-tänavast. Vastukaja vt "Tallinn oder Reval" Revaler Bote 1923./
39. *Markus, E. Tartu tänavanimede uuendamise puhul. ("Tartu teated.") — Postimees 28.08.1923, nr 227, lk 7.
    /Repliik. Selgitab Tartu nimekomisjoni ettepanekuid tänavanimede muutmiseks ja peab nimede muutmist vajalikuks./
40. *Melin, W. Till frågan om "Wormsö" eller "Ormsö". — Kustbon 1923, lk 6.
    /Soovitab vormsilastel ise otsusele jõuda./
41. *Melin, W. Ännu om Wormsö. — Kustbon 1923, lk 28.
    /Eelistab Wormsö'd./
42. *Mikitamäe valla nimetust muudetud. ("Siseriigist.") — Postimees 17.05.1923, nr 129, lk 5.
    /"Siseminister kirjutas eile määrusele alla, mille järele Petserimaa Mikitamäe valla nimetus muudetakse Mäe vallaks." (Kogu tekst.)/
43. +*Muuk, Elmar. Õigekeelsusküsimusi. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
    /Sh perekonnanimede käänamisest. Ilmunud: EK 1923, lk 168–173 Tutv: AESA IV, lk 33–35./
44. +Mõned õigekeelsuse juhised. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 168–173.
    /Sh: I. Sugunimede deklineerimine, A. Eesti sugunimede käänamine, B. Võõrkeelsete sugunimede käänamine./
45. *Neuman, L. Teine seisukoht linna tänavate nimetuste asjus. — Postimees 10.12.1923, nr 331, lk 2.
    /Vastuseks Pm 17.11.1923 avaldatud artiklile (Linna kodanik), põhjendused, miks tuleks Tartu südalinna tänavatele anda R. Tobiase, J. Liivi ja Jannseni nimed. Allk: Berliinis, 21. nov. 1923. a./
46. *Oculus. Kas Kuivastu või Kuivaste. — Meie Maa 28.11.1923, nr 92, lk 3.
    /Eelistab esimest./
47. *Ojassoo, K. Asunikkude külanimedest. — Meie Maa 30.06.1923, nr 49, lk 2; 04.07.1923, nr 50, lk 2.
    /Uute asunduste nimedest koos tähendusseletustega./
48. *Pangem lastele omapärased ristinimed. — Postimehe Nädalaleht 05.02.1923, nr 5, lk 7.
    /Sh võõrpäritoluga eesnimedest. Allk: -dito-./
49. *Parmas, Oskar. Uutest setu nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 11.09.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 28–29./
50. *Päss, Elmar. Puhja kihelkonna kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 30–31. Kn: Kavilda; Puhja; Tännassilma; Ulila; Vihavu./
51. +*Rajalinnas Valgas . — Postimees 01.09.1923, nr 231, lk 14.
    /Tähelepanekuid Valga linnast, ka tänavate ümbernimetamisest. Allk: Mnd./
52. +*Riigi Statistika Keskbüroo. 1922. a. üldrahvalugemise andmed. I-XI. Tallinn 1923–1927
    /Sisaldab lisana külade, alevike, asunduste jm nimestikke. Vihud: IV. Viru maakond (1924); V. Järva maakond (1923); VI. Harju maakond ja Tallinna linn (1924); VII-a. Lääne maakond (1924); VII-b. Saare maakond (1924); VIII. Pärnu maakond (1923); IX. Viljandi maakond (1924); X. Tartu ja Valga maakonnad (1924); XI. Võru ja Petseri maakonnad (1927)./
53. +Saareste, A(lbert). 400-a. vanune keeleline leid Eestis. — Eesti Keel 1923, nr 4, 5-6, lk 97–104, 136–149.
    /Kullamaa vakuraamatus (u 1524–1532) esinevaid koha- ja isikunimesid. Kn: Ellamaa; Kullamaa; Kullamaa kohanimed; Rõuma; Ubasalu; Üdruma./
54. +Saareste, A(lbert). Etümoloogilised märkused III. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 10–15.
    /Sh Surju nimest lk 14–15. Kn: Haapsalu; Kiideva; Käesla; Paimvere; Surju; Turvalepa./
55. *Saareste, A(lbert). Kuja ja väli. — Päevaleht 13.01.1923, nr 29, lk 4; Postimees 02.02.1923, nr 31, lk 4.
    /Sõnade uulits ja plats asemele./
56. +*Saareste, Albert. Mõned etümoloogiad (laimama, ohelik, Surju). Ettekanne Tartus. — ES 18.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 10–15. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
57. *Saksapäraste nimede rohkus Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
    /Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt või vastu./
58. *Saul. Emakeele Seltsi "tänava" võitjatele. — Päevaleht 01.02.1923, nr 30, lk 6.
    /Pamflett./
59. *Sepp, H. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Eesti Kirjandus 1923, lk 309 jj.
    /Rets./
60. *Setu valdadele tuleb omakeelsed nimed anda. ("Siseriigist.") — Postimees 23.03.1923, nr 79, lk 5.
    /Sõnum. Petserimaal on 5 valda, kus enamuses setud: Vilo, Järvesuu, Satserinna, Mikitamäe ja Obinitsa. Mikitamäe vallanõukogu otsustas mullu nime "Mäe" kasuks, kuid maakonnanõukogu lükkas ettepaneku tagasi. Obinitsa vallanõukogu otsustas nimetada oma valda Meremäe vallaks. Allk: Setu./
61. *Sommer, S. Perekonnanimedest. — Eesti Politseileht 1923, lk 362–365.
    /Perekonnanimede ajaloost ja nende eestistamise vajadusest./
62. *Spiteful. "Uulitsa" võitlus. — Päevaleht 13.02.1923, nr 42, lk 4.
    /Mitte uulits ega tänav, vaid tanum./
63. +*Stackelberg, Ch. v. Historische Hypothese oder Tatsache? — Dorpater Nachrichten 17.12.1923, nr 289, lk 2.
    /Vana Jurjevi ja Tartu identsusest./
64. +*Stackelberg, Ch. v. Zur Frage der Identität "Jurjews" mit Dorpat. — Dorpater Nachrichten 23.11.1923, nr 269, lk 3.
    /Vastuväiteks Fr. v. Keusslerile, vt seals. 08.11.1923./
65. *Tallinn oder Reval? — Revaler Bote 17.01.1923, nr 13; Dorpater Nachrichten 19.01.1923, nr 15, lk 6; 27.07.1923, nr 94, lk 3.
    /Juhan Luiga Vabas Maas 12.01.1923 ilmunud artikli referaat./
66. *Tallinn – Reval – Revel . — Eesti 24.01.1923, nr 2, lk 2–3.
    /Täienduseks J. Luigale VM 12.01.1923: sobib üksnes Tallinn./
67. *Tartu tänavate nimed . ("Siseriigist.") — Postimees 08.09.1923, nr 238, lk 4.
    /Muutmisettepanekud, pooldab tänavatele Eesti kultuuritegelaste nimede andmist (Hurt, Tobias, Veske, Jannsen, Koidula) jm. Toimetus märgib, et kõigiga ei saa nõustuda. Allk: L. N., Sillamäe, 29.8.23./
68. *Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede ametlik kuju. — Päevaleht 29.11.1923, nr 320, lk 5; Koit 01.12.1923, nr 139, lk 3.
    /Nimede kirjutamise reeglid./
69. OU:Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1923, nr 4, lk 111–116.
    /Reeglist "kirjuta kohanime nii nagu kohalik rahvas nime hääldab." Sh väliskohanimedest, Eesti kohanimede mitmekeelsusest ja varieeruvusest, asustusnimede aluskäändest, kirja- ja murdekeele vahekorrast. Tutv: Vilberg, G., Loodus 1923, lk 755–756./
70. Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede ortograafiast Eestimaa kaartidel. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 173–177.
    /Järgmiste kaartide arvustus ja vigade loetelu: Eesti kaart 1 sm = 5 km, Helsinki 1919; Eestimaa kaart 1 : 42000; Eestimaa kaart 1 : 650000, Tartu 1919. Joonealused märkused A. Saarestelt. Vt ka A. K. 1924/
71. *Tiitsmaa, Aleksander. Meie ametlikest kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 21.10.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 111–116. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
72. *Trusman, J. Tallinna nimest. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /Ebakriitilised nimeseletused. Seals. J. Luiga "Järelmärkus"./
73. *Tänavatele nimede panemine Tõrvas . ("Siseriigist.") — Postimees 29.11.1923, nr 320, lk 5.
    /"Tõrva alevivolikogu on uute tänavate nimede panemisele asunud. Selleks on valitud kommisjon, kes kava kokku seab ja selle volikogule esitab. Ette nähtud on ka tänavate ebakohaste nimede muutmine." (Kogu tekst.) Allk: R./
74. *Tänavate nimede muutmine . ("Tartu teated.") — Postimees 04.05.1923, nr 116, lk 5.
    /"Üleeile õhtul linnavalitsuse poolt ... otsustati muuta järgmiste tänavate nimed: Annovi tänav - Annemõisa tänavaks; Holmi t. - Saare t.; Karlova t. - Kaarli t.; Kroonuaia t. - Botaanika t.; Marja t. - Maasika t.; Neeva t. - Nõva t.; Nikolai t. - Nigola t.; Peterburi t. - Narva t.; Pihkva t. - Kuperjanovi t.; Raatuse t. - Raekoja t.; Saeveski t. - Saekoja t.; Valeeria t. - Aardla t. ja Vladimiri t. - Ihaste t..."/
75. *Tänavate nimede muutmisest . ("Tartu teated.") — Postimees 18.01.1923, nr 16, lk 5.
    /Tänavanimede muutmine Tartus ei edene, kuid see tuleb vabariigi viiendaks aastapäevaks läbi viia. Järgmised ettepanekud: Peterburi t. - Narva t., Riia t. - Valga t., Rüütli t. - Posti t., Vene t. - Puusilla t., Hetzeli t. - Rahukogu t., Pepleri t. - Kiriku t. jt./
76. *"Tänav" und "uulits" . — Dorpater Nachrichten 28.09.1923, nr 222, lk 3.
    /Lühike ülevaade Tartu linnavolikogu istungist, kus ka see küsimus arutusel oli. Allk: -U-./
77. *Uued nimed Tartu tänavatele . Uute tänavanimede kommisjoni ettepanekud linnavalitsusele. ("Tartu teated.") — Postimees 25.08.1923, nr 224, lk 7.
    /45 nime, sh tänavate pikendused. Tamme linnaosas ja Ropka-Piiskopi linnaosas uued tänavad. Vanade venepäraste tänavanimede muutmine ja uutele tänavatele nime andmine. Ülevaade./
78. *"Uulits" tänavaga taplemas . — Võru Teataja 23.10.1923, nr 114, lk 1.
    /Tänava poolt. Allk: -u-./
79. *Uulits või tänav . — Päevaleht 04.01.1923, nr 3, lk 2; Koit 03.01.1923, nr 1, lk 5.
    /J. V. Veski seisukohtade referaat (Postimees 24.12.1922)./
80. *Uute linnaosade tänavate nimed . ("Tartust.") — Päevaleht 26.09.1923, nr 256, lk 5.
    /Tartus./
81. *Uute planeeritud linnaosade tänavate nimed. Linna tänava nimede uuendamise kommisjon. — Postimees 24.09.1923, nr 254, lk 3.
    /Ropka-Piiskopi ja Tamme linnaosa tänavanimed. 2 sõnumit./
82. *Valga linna tänavaid kavatsetakse ümber nimetada. ("Siseriigist.") — Postimees 21.10.1923, nr 281, lk 5.
    /Sõnum./
83. *Vallner, A. Võru nime kohta. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
    /Nime päritolust. Vt ka "Veel Võru nime kohta" (H. P.) 24.09.1923./
84. *Vasmer, M(ax). Zur baltischen Ortsnamenforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 75–76.
    /Kn: Emajõgi (Embach); Valga./
85. *Veel "Kanapää" ja "Kanepi" . — Võru Teataja 07.04.1923, nr 36, lk 2.
    /Kanepi kasuks. Allk: R. A./
86. *Veel kord Tartu linna uulitsate nimedest. — Postimees 17.11.1923, nr 308, lk 4.
    /Põhimõtetest, mida tuleks silmas pidada tänavanimede säilitamisel või muutmisel. Nimed, mis seotud kohaga, ajaloolise isikuga, hoonetega jms. Hinnang Eesti Kirjanduse Seltsi ettepanekutele. Allk: Linna Kodanik. Toimetuse märkusega./
87. *Veel Võru nime kohta . — Esmaspäev 24.09.1923, nr 38, lk 7.
    /Vastuseks A. Vallnerile samas lehes 17.09.1923. Allk: H. P./
88. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Eelseisvate ridade puhul. — Postimees 12.01.1923, nr 10, lk 5.
    /Samas numbris avaldatud Kettuse seisukohast uulitsa-tänava asjus./
89. *V(ilberg), G(ustav). (A. Tiitsmaa. Kohanimede kirjutamisest. "Eesti Keel" nr. 4, 1923.) ("Arvustused ja referaadid.") — Loodus 1923, nr 12, lk 755–756.
    /Artikli tutvustus järelmärkusega./
90. *Vilberg, G(ustav). Nimede kirjutamisest eesti keeles. ("Väikesed teated.") — Loodus 1923, nr 4, lk 249.
    /Kokskär p.o Keri, Aegna – Äigna jms./
91. *Westrén-Doll, A(ugust). Bemerkungen zu den in den Livländischen Güterurkunden I erwähnten Ortsnamen des estnischen Sprachgebiets. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 57–74.
    /Kohaimede nüüdseid vasteid tähestikjärjestuses. Märkusi -vere, -se, -ste, -jõe ja -soo lõpu kohta kohanimedes./
92. +*Westrén-Doll, August. Das Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 32–56.
    /Tartu- ja Võrumaa kohanimedest neis ja nüüdsetest vastetest./
93. *(Westren-Doll, A. Die nordestnische Siedlung. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1921. Tartu 1922.) ("Kirjandus.") — Loodus 1923, nr 1, lk 63.
    /Rets. Kohanimede levikust Eestis. Allk: J. RA./
94. *Wrangell, G. Baron. Bemerkungen zur Entstehung des Namens "Tolsburg". — Beiträge zur Kunde Estlands. Band IX. Reval 1923, lk 126–128.
    /Toolse nimest./
95. +*Õpetatud Eesti Seltsi veebruarikuu koosolek. ("Tartu teated.") — Postimees 09.02.1923, nr 38, lk 4.
    /07.02.1923. Sh pikemalt refereeritud dr. G. Sableri ettekannet Tartu linna nime kujunemisloost, mida ta alustas juba detsembrikuu koosolekul. (Koosoleku eelteade ilmus 06.02.1923.)/
96. *Ännu om "Ormsö" och "Vormsö". — Kustbon 1923, lk 18.
    /Toetab Ormsö'd./
97. OU:+*Üleriikline asumite nimestik. Linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j. m. kohad. Posti Peavalitsuse väljaanne. s.l. 1923. 544 lk.

1924:

1. A. E. S. juhatus. Teadaanded kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 179–181.
   /AESi juhatuse soovitused vastuseks Posti-telegraafi-telefoni Peavalitsuse järelpärimisele dets-s 1924 ning raudteejaamade nimed jaan-s 1925./
2. +Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat IV (1923). Tartus 1924. 48 lk.
   /Sh nimede eestistamisest aastaülevaates lk 8–9, V. Ernits Setu- ja Ingerimaa kohanimede kujust 11.11.1923 lk 30; nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen (2), E. Muuk, O. Parmas, E. Päss, A. Saareste, A. Tiitsmaa./
3. *Eesti keelest kadunud eestikeelsed kohanimed. — Postimees 21.10.1924, nr 285, lk 5.
   /19.10.1924 AESi koosolekul esinenud M. J. Eiseni ettekande II osa tutvustus. (I osa tutvustus vt Pm 07.10.1924.)/
4. Eesti kohanimede õigekirjast . — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 28–29.
   /Eesti Kirjanduse Seltsi ja Emakeele Seltsi poolt moodustatud komisjoni (M. J. Eisen, Alb. Saareste, Joh. W. Veski, A. Tiitsmaa) vastus Haridusministeeriumi küsimusele selle kohta, kuidas Eesti kohanimesid võõrkeeltes kirjutada. Soovitab kõiki eestikeelsel kujul, vajaduse korral lisada mõnele sulgudes "traditsiooniline võõrkeelne nimetus". Lisatud lühike nimestik./
5. *Eesti kohanimede õigekirjutusest . ("Väikesed teated.") — Loodus 1924, nr 5, lk 273–274.
   /Pikem sõnum./
6. *Eesti kohanimede õigekirjutusest . — Päevaleht 25.05.1924, nr 139, lk 8.
7. *Eestipärased kohanimed kadumas . Prof. Eiseni kõne Akadeemilise Emakeele seltsi koosolekul. — Postimees 07.10.1924, nr 271, lk 4.
   /05.10.1924. Kõnes juttu eesti keelest kadunud, aga saksa keeles säilinud kohanimedest. Paljude näidetega. Järg Pm 21.10.1924./
8. *Eisen, Matthias Johann. Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 05.10.1924; 26.10.1924.
   /Ilmunud: EK 1924, lk 67–82. Tutv: "Eestipärased kohanimed..." Postimees 07.10.1924. "Eesti keelest kadunud..." Postimees 21.10.1924./
9. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. — Eesti Keel 1924, nr 3-4, lk 67–82.
   /Kn: Einmanni; Esna; Halinga; Imastu (Kad); Järve (Jõh); Kaali; Kaarepere; Kiltsi (VMr); Kilingi; Kloodi (Rak); Koordi; Krootuse; Kuksema; Küti (VJg); Leebiku; Liivi (Kul); Loodi; Loodna (Kul); Loona (Khk); Lääne-Nigula; Neeruti; Pahuvere; Polli (Kad); Pruuna (Amb); Päri (Kul); Päri (Vil); Päärdu (Vig); Ravila; Reina (Pöi); Roodi; Roosna (Amb); Rääma; Sassi; Taagepera; Triigi (Kos); Triigi (VMr); Vaiatu; Viitina; Voltveti./
10. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kau ja ta kildkond. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 140–146.
    /Kn: Kaalepi; Kaave (Lai); Kauksi; Kautjala; Kavilda; Koitjärve; Koogi; Koonga; Kõue./
11. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pilkuse. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 26–27.
    /Kn: Pilka (TMr); Pilkuse (Khk); Pilkuse (Ote)./
12. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Poostel ja vilpus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 174–176.
    /Apostel Filippuse nime mugandid rahvasuus. Kn: Viibuse./
13. *Eisen, Matthias Johann. Taara-nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 24.02.1924.
    /Refereerib L. Meyeri tööd "Über d. Namen Dorpat". Tutv: AESA V, lk 13–14. "Tartu nime..." Postimees 26.02.1924. Kn: Tarakvere; Tartu./
14. *Ettepanekud tänavate ümbernimetamiseks Pärnus. ("Siseriigist.") — Postimees 05.03.1924, nr 64, lk 2.
    /"Lydia Koidula ausamba toimkond esines hiljuti linnavalitsusele ettepanekuga, et praeguseid tänavaid saaks nimetatud: Tallinna-Posti tän. - J. W. Jannseni tänavaks, sest seal elas omal ajal Jannsen oma tütre L. Koidulaga. Vana-Pärnus asuv Tal.-Posti tän. - Luhala ja Jänesselja t. - Tallinna tänavaks." (Kogu tekst.) Allk: F./
15. *Kaiv, J. Nimest. — Eesti Politseileht 1924, nr 12, lk 185–187.
16. *Kanapää ja Kanepi . ("Siseriigist.") — Postimees 15.04.1924, nr 104, lk 2.
    /Pikem sõnum. Poleemika selle üle, kas tarvitada nimetust Kanapää või Kanepi. Kohanime on uurinud M. J. Eisen, kes soovitab Kanepit, kuna seda rahva seas enim tarvitatakse. Kohapeal korraldati ka vastav ankeet, mille tulemuste põhjal võetakse tarvitusele nimikuju Kanepi./
17. *Kas "Estonia" või "Esthonia" . — Postimees 22.01.1924, nr 21, lk 5.
    /Eesti riigi nime erinevast kirjaviisist ingliskeelses kirjasõnas. Välisministeerium on saanud selle küsimuse kohta pikema ülevaate Eesti saadikult Londonis dr. Oskar Kallaselt. Soovitatakse vormi "Estonia". Ka Tartu Ülikooli professorid toetavad seda Londoni saatkonna seisukohta./
18. +*Klein, Ernst. Runö. Folklivet i en gammal svensk by. Uppsala 1924.
19. *Kohanimede küsimus . ("Päevauudised.") — Postimees 26.01.1924, nr 25, lk 1.
    /"Haridusministeerium on otsustanud Eesti kirjanduse seltsile ette panna lahendada küsimus, missugused ametlised kohanimed võtta tarvitustele võõrastes keeltes (Inglise ja Prantsuse keeles), nimelt kas neid Eesti või Saksa keelest võtta, või tuleks iga koha nime kohta eraldi otsustada. Ühtlasi otsustas haridusministeerium Eesti kirjanduse seltsi paluda kokku seada Eesti tähtsamate kohtade nimekiri Eesti ja võõrastes keeltes..." Sõnum./
20. *Kohanimedest . ("Kirjandusest.") — Postimees 30.01.1924, nr 29, lk 4.
    /"Raamatus "Soomusrongide diviis vabadussõjas", mille kokku seadnud soomusrongide brigaadi ajaloo komitee korraldusel Ed. Laamann, leidub palju eksimisi kohanimede ebakindla tarvitamise vastu. Siin valitseb järjekindlusetus, ja mitte ainult see, vaid ka nimede väänamine. Nii loeme näituseks Teidla ja Tedla Teedla asemel, Kirumpea Kirepi asemel... Oleks mõni võõramaalane nii nimesid väänanud, võiksime talle teadmatusest andeks anda." (Rets.) Allk: M./
21. +*Kruus, H. Vene-Liivi sõda (1558–1561). Tartu 1924.
    /Sh (Uue-)Kastre nimest jm lk 55./
22. *Kuidas Eesti kohanimesid võõras keeles kirjutada. Eritoimkonna seisukohad ja otsused. ("Tartu teated.") — Postimees 02.05.1924, nr 117, lk 3.
    /"Eesti saadik Londonis Dr. O. Kallas on riigisekretäri palunud seletust anda, kuidas Eesti kohanimesid võõrastest keeltes kirjutada. Sekretärilt läks küsimus edasi haridusministeeriumi, kes selle omalt poolt Eesti Kirjanduse Seltsile ja Akadeemilisele Emakeele Seltsile edasi andis lahendada. Mõlemad seltsid määrasid küsimuse lahendamiseks eritoimkonna ... on toimkond ühel häälel otsustanud, et Eesti kohanimed tulevad võõrastes keeltes nii kirjutada, kuidas nad Eesti keeltes kuulduvad." Pikem sõnum koos näidetega./
23. *Nimede muutmine Tormas on hoogu võtmas. Nii on Võtikvere vald omale uueks nimeks "Torma" võtnud, mis väga soovitav. Sellele järgnes postkontor. Ka paljud Võtikvere nimelised seltsid kavatsevad endid Tormaks ligemal ajal ümber ristida. ("Siseriigist.") — Postimees 09.04.1924, nr 98, lk 5.
    /Kogu tekst./
24. *Penttilä, Aarni. Virolaisten paikannimien rakenteesta. — Virittäjä 28 (1924), lk 70–74.
25. +P(ürko)p, H(elmut). (Vanem Tallinna Jaani haigemaja vakuraamat 1435–1507. Tallinna linna arhiivi väljaanded IV. 2. Toimetanud Dr. phil. P. Johansen. 92+XIX lk.) — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 190.
    /Rets. Sh mainitud seal esinevad u 20 eestikeelset isikunime./
26. +*Randa, Kaljo. Otepää-küla. Mõned hüpoteesid. — Postimees 25.11.1924, nr 320, lk 4.
    /Teateid Otepääst 13. saj-l, oletusi Otepää nime kujunemise kohta./
27. +*Sangaste alevi "Tsirgulinna" elu. — Postimees 04.08.1924, nr 207, lk 2.
    /Sh Sangaste ehk Tsirgulinna nimest. Allk: K. K./
28. *Sanglepp, J. Loidus nimede muutmises. — Agu 1924, nr 34, lk 1145–1147.
    /(=J. Aavik.)/
29. -ssa(a)re lõpulistest kohanimedest. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 27–28.
    /(=A. Kask?) Poleemika A. Tiitsmaaga, kes soovib nimekuju Kuresaare. Allk: A. K. (=A. Kask?)/
30. *Tartu nime tekkimisest . Emakeele Seltsi koosolek 24. veebr. — Postimees 26.02.1924, nr 56, lk 2.
    /Refereeritakse M. J. Eiseni ettekannet, kus tutvustatakse eri käsitlusi Tartu nime päritolu selgitamisel./
31. +*Vaatlused Viljandist . — Vikerkaar 1924, nr 45, lk 1126–1129. "Vikerkaarele" kirjutanud J. J-v.
    /Viljandi linna ajaloost, sh Sakala ja Viljandi nimest./