EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1930–1934

1930:

1. *100 aastat perekonnanime . — Esmaspäev 08.12.1930, nr 49, lk 3.
2. *Aavik, Johannes. Kas "Tallinna" või "Tallinn". — Päevaleht 17.11.1930, nr 314, lk 2.
   /Toetab kuju Tallinn./
3. *Aavik, J(ohannes). Mõned soovitavad erinevused ametlikust keelest. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk 11.
   /Sh perekonnanimede käänamisest (6): Mägi : Mäe, Kallas : Kalda kõrval ka Mägi : Mägi, Kallas : Kallase./
4. Ainelo, J(aan); Jänes, H. Nimede-eestistamise Toimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 38–39.
5. *Ariste, Paul. (Julius Mägiste. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Tartu, 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, nr 7, lk 343–344.
   /Rets./
6. +Ariste, P(aul). Lisateateid koiva ja lutsi maarahva uurimisloost. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 47.
   /Sh J. Missinši käsikirjast, kus tähelepanu pööratud eesti kohanimedele./
7. *Dorpat ja Tartu . — Postimees 22.05.1930, nr 137, lk 4.
   /Eesti kohanimede saksa vastete pikaldane käibelt kadumine. Allk: -i-./
8. *Eestikeelsusest ja eestimeelsusest . — Kaitse Kodu 1930, lk 527–528.
   /Sh nimede eestistamisest./
9. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIII (1929). EKS, Tartu 1930. 62 lk.
   /Sh keeletoimkonna otsusest Läti isikunimede -s, -š lõpu kohta./
10. *Eestipäraseid isikunimesid . — Eesti Naine 1930, lk 320.
    /Valik J. Mägiste kogust./
11. *Einis, O. Naisteva oja. — Meie Maa 13.11.1930, nr 128, lk 2.
    /Õeste ja Aruste juures asuva oja nime tekkemuistend./
12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läänemaa kohanimede alalt. — Lääne Elu 16.04.1930, nr 29, lk 3.
    /Kn: Kasari; Võnnu; Kullamaa; Kasti./
13. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.01.1930, nr 4, lk 4.
    /Kn: Võnnu./
14. *Estn(isch)-deutsches Ortsnamenverzeihnis . — Revaler Kalender für 1931. (1930), lk 252–267.
    /Tähestikuline loend./
15. *Harju valdadele eesti nimed. — Postimees 05.07.1930, nr 178, lk 6.
    /Ettepanek muuta Triigi, Saku ja Prangli valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
16. *Homo. Kas "Tallinn" või "Tallinna"? — Kaja 05.10.1930, nr 233, lk 2; Teataja 07.10.1930, nr 117, lk 4; Saaremaa Teataja 07.10.1930, nr 74, lk 4.
    /Toetab kuju Tallinn, ent ka Voldi muutmist abivereks./
17. +*Johansen, P(aul). Analecta estonica. — Ajalooline Ajakiri 1930, lk 145–154, 207–215.
    /Väljavõtteid vanematest ürikutest (14. saj lõpp – 17. saj keskpaik), isiku- ja kohanimesid, viimased on identifitseeritud./
18. *Johansen, Paul. Über die deutschen Ortsnamen Estlands. — Revaler Bote 10.02.1930, nr 33, lk 6–7; 11.02.1930, nr 34, lk 5–6; 12.02.1930, nr 35, lk 5–6; 13.02.1930, nr 36, lk 5–6; 14.02.1930, nr 37, lk 7–8; 15.02.1930, nr /Ilmus ka separaadina (vt see)./
19. OU:##*Johansen, Paul. Über die deutschen Ortsnamen Estlands. Sonderabdruck aus dem "Revaler Boten". Vortrag gehalten in der Estländischen Literärischen Gesellschaft am 18. Dezember 1929. Revaler Estnische Verlags-Genossenschaft, Reval 1930. 36 lk.
    /Separaat. Saksa kohanimede tekkest, pigem asustusajaloolisest kui filoloogilisest vaatevinklist. Esimene sellelaadne ülevaade. Tutv: Vilberg, G., Loodusevaatleja 1930, lk 123./
20. *Kadugu võõrapärased nimed! — Tapa Sõnumed 18.04.1930, nr 16, lk 3; Kodu Uudis 18.04.1930, nr 2/16, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust muuta võõrapärased vallanimed./
21. *Kas Chamberlain või Čembõlein? Mõnd võõrkeelsete nimede hääldamisest. — Kaitse Kodu 1930, lk 574–575.
    /Ettepanek võõrnimesid häälduspäraselt kirjutada./
22. *Kask, A(rnold). (E. A. Tunkelo. Maannimistä Viro ja Vironmaa. Eripainos Virittäjän n:oista 4–5 v. 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, lk 94.
    /Rets./
23. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 39–41.
    /Sh kohanimekogude täienemisest ja korrastamisest./
24. +Kask, A(rnold). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi kümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1930, nr 3-4, 6, lk 114–116, 135–143.
    /Sh pikemalt ka nimede eestistamisest, kohanimede kogumisest./
25. *Kas nimi rikub meest . — Maamees 21.02.1930, nr 8, lk 6; Võru Teataja lisaleht 21.02.1930, nr 8, lk 6.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
26. *Kas "Tallinn" või "Tallinna"? Eesti Kirjanduse Selts tahab vägivaldselt pealinna nime muuta. — Päevaleht 03.10.1930, nr 269, lk 2.
    /EKSi ja A. Vaga vaidlusest seoses "Eesti kunsti ajaloo I" avaldamisega./
27. *K(enkma)n, R. Külade nimistu ristiusu tuleku ajast. Lahendus "Taani hindamisraamatu" koostamisküsimusele. — Vaba Maa 17.12.1930, nr 295, lk 6.
    /P. Johanseni Eesti Kirjanduse Seltsis 1930 peetud ettekande tutvustus./
28. *Kinger, E. Võõrapäraste ristinimede vanem kiht Tarvastu kihelkonnas. Seminaritöö. Tartu 1930.
    /Ilmselt hävinud./
29. *Koit, P. Veel kord, kas Tallinn või Tallinna. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk VI.
    /Toetab kuju Tallinn. Vastuväited J. V. Veskilt samas numbris./
30. *Kuidas sai Tapa linn omale nime? — Tapa Sõnumed 15.08.1930, nr 33, lk 3.
    /EFAA: väärtusetu. Allk: M. K./
31. *Kukelinn – Eesti Luxori. — Esmaspäev 12.05.1930, nr 19, lk 4.
    /Sh Kukelinna nime tekke muistend./
32. *L(aakmann), H. Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 08.01.1930, nr 5, lk 6.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
33. +*Laakmann, H. Das Erbebuch von Neu-Pernau 1543. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft (Pernau) 9. (1930), lk 24–120.
    /Sisaldab üksikuid eesti isikunimesid; vt registrit 111–120./
34. *L(aakmann), H. Nochmals Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 21.01.1930, nr 16, lk 3.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
35. *Lageda, E. Lehekülgi Järvamaa ajalooraamatust. Kust on saanud maakohad omale nimetused. — Järva Teataja 01.04.1930, nr 38, lk 4.
    /EFAA: osaliselt väärtusetu. Kn: Tapa; Türi; Koeru; Ambla./
36. OU:+Loorits, Oskar. Melk ja Mälk. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 51–56.
    /Sh selle esinemus ees-, perekonna- ja kohanimedes. Saksa nimest Melchior. Kn: Mälaküla (Muh); Mäliküla (Var); Mälla (Kul); Mällo./
37. *Lugu Tudulinna nime saamisest. Kahe mehe karm surm mäe sees. — Alutaguse Elu 17.05.1930, nr 10, lk 2; Virulane 28.06.1930, nr 70, lk 4; Põhja Kodu 03.07.1930, nr 73, lk 2.
    /Rahvajutt kahest mehest nimega Tudu ja Linn. Allk: H. V. (Virulases)./
38. *Meistrid muutmise peale . — Maamees 03.01.1930, nr 1, lk 2; Lõuna-Eesti lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12; Võru Teataja lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust. Allk: -kk./
39. *Nochmals "Tallinn" oder "Tallinna". — Revalsche Zeitung 29.10.1930, nr 104, lk 6.
    /Linnaarhiivi toetus Tallinn'ale./
40. +*Nyman, J. Där svenskt och estniskt mötas. Ett och annat från Nuckö socken. — Allsvensk Samling 17, nr 43 (1930), lk 10–11.
    /Sh Noarootsi nimest, mis olevat tulnud sellest, et rootslased kandnud vöö vahel nugasid./
41. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
    /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
42. +*Pärnumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti IV. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1930.
43. +*Tallinna pärgamentne rendiseraamat. 1382–1518. Das Revaler Pergament Rentenbuch. 1382–1518. Toimetanud A. Plaesterer. Tallinna linnaarhiivi väljaanded. Nr. 5. EKÜ, Tallinn 1930. XXIV + 482 lk.
    /Sisaldab tühisel määral koha- ja eesti isikunimesid, mida aitab leida koharegister (423–429) ja isikunimeregister (430–482)./
44. *Tallinn jääb Tallinnaks . — Vaba Maa 25.10.1930, nr 250, lk 9.
    /Tallinna hariduskogu otsusest toetada kuju Tallinn./
45. *Tallinn ristib tänavaid . — Rahvaleht 28.10.1930, nr 127, lk 2.
46. *"Tallinn" või "Tallinna" . — Vaba Maa 07.10.1930, nr 234, lk 6.
    /Toetab kuju Tallinn. Allk: At./
47. *Tartu (Dorpat) . — Baltische Blätter (Berlin) 13 (1930), lk 593 jj.
    /Kaitseb saksa nimede kasutamist Eestis./
48. +*T(iitsm)aa, A(leksander). ((V. E. Poissman. Ajaleht "Vaba Maa"" keelest 1929. a. algul. Eesti Keel 1930.)) — Vaba Maa 01.10.1930, nr 229, lk 4; 03.10.1930, nr 231, lk 6.
    /Rets. Allk: A. T-aa./
49. *Tilk, J. -ste-lõpulistest kohanimedest Eestis. — Eesti Kirjandus 1930, nr 4, lk 192–193.
50. +*Treviranus, Jaan, Jüri. — Postimees 15.10.1930, nr 280, lk 5.
    /Sh eesti keelde mugandatud eesnimede Jaan, Juhannes, Jüri jm päritolust. Allk: Filoloog./
51. *Triigi vald ei taha olla Triigi. — Postimees 20.09.1930, nr 255, lk 6.
    /Nimemuutmisettepanekutest. Allk: Triiklane./
52. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 23. veebr. 1930. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 66–68.
    /Sh A. Vaigla, A. Saareste, P. Voolaine jt nimede eestistamise senisest käigust./
53. *Um einen Buchstaben . — Revalsche Zeitung 04.10.1930, nr 83, lk 4.
    /A. Vaga ja Eesti Kirjanduse Seltsi vaidlusest Tallinna nime üle./
54. *Uusi valdade nimesid Virumaal. — Põhja Eesti 03.05.1930, nr 48, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 30.04.1930./
55. *Vaigla, A. Eestlasele eesti nimi. — Kaitse Kodu 1930, lk 1030–1032.
    /Sh näpunäiteid nimede eestistamiseks./
56. *Valdadele uued nimed . — Postimees 16.02.1930, nr 45, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust eestistada vallanimesid, sh Tartumaal Pilkuse, Vorbuse, Pangodi, Kaarepere, Puurmanni, Krüüdneri, Meeri, Vesneri, Haaslava, Mäksa./
57. *Valgamaa vallanimed vajavad eestistamist. — Lõuna-Eesti 21.01.1930, nr 7, lk 2.
    /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 20.01.1930./
58. +*Vasmer, M(ax). ((T. E. Karsten. Die Germanen. Eine Einführung in die Geschichte ihrer Sprache und Kultur. Berlin 1928.)) — Zeitschrift für slavische Philologie 7 (1930), lk 279–282.
    /Polemiseerib Karsteniga teemal, kas G. von Sableri väited vanagermaani kohanimede esinemine Baltikumis ja Peipsist ida pool (Pihkva, Narva, Pärnu, Haapsalu) on tõesed./
59. *Vastseliina – Eesti. Napoli?!? — Postimees 21.07.1930, nr 194, lk 4.
    /Häälikumuutustest kohanimedes, ühtlasi Eesti kohanimedest. Allk: Filoloog./
60. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Tallinna nime asjus. — Päevaleht 03.12.1930, nr 330, lk 5.
    /Vastus Aavikule, Tallinna kaitseks./
61. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Tallinn või Tallinna? — Vaba Maa 17.10.1930, nr 243, lk 4.
    /Toetab kuju Tallinna. Lõpus toimetuse märkus eelistusega kujule Tallinn./
62. *Viljandimaa valdadele eestipärased nimed. — Oma Maa 20.02.1930, nr 20, lk 2.
    /ERÜ ettepanekust muuta Kärstna, Riidaja, Loodi, Päri ja Heimtali valla nimi./
63. *'Viro' või 'Eesti'? — Nool 03.05.1930, nr 23, lk 9.
    /Selleteemalisest vaidlusest Soomes./
64. *Võõrapärased vallanimed Valgamaal . — Postimees 20.01.1930, nr 18, lk 5.
    /ERÜ ettepanekust muuta Leebiku, Lõve, Keeni, Laatre, Holdre, Taagepera, Hummuli ja Kaagjärve valla nimi./
65. *Võõrapärased vallanimed Virumaal . — Postimees 30.04.1930, nr 115, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust muuta Porkuni, Kalvi, Maidla, Voka, Aaspere, Saksi, Skarjatina, Peetri ja Iisaku valla nimi./
66. *Võõrapäraste nimedega Järvamaa vallad. — Postimees 02.04.1930, nr 90, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust muuta Einmani, Esna ja Anna valla nimi./
67. *Ühenduses "Tapa" nime saamisega. — Tapa Sõnumed 30.08.1930, nr 35, lk 3.
68. *Подгорский, Г. Легенда о "Чортовой горѣ". — Старый Нарвский листокъ 21.06.1930, nr 67, lk 2.
    /Rosona juures asuva Kuradimäe nime saamisest./

1931:

1. *Aavik, J(ohannes). Keelelisi märkusi. — Postimees 18.08.1931, nr 222, lk 4.
   /Sh tänaval ja tänavas erinevustest./
2. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1930. a. kohta. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 30–31.
   /Autor märgitud sisukorras./
3. Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus. Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
   /A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask, E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt. Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe põhjal./
4. Alto, V. W ja v pärisnimedes. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 157–159.
   /Segadust eesti perekonnanimedes, eriti saksapärastes. Eelistab v-d./
5. *Arhiiv jutustab. Liignimede panemisest Eestimaa talurahvale. — Põhja Eesti 12.03.1931, nr 29, lk 2; Alutaguse Elu 12.03.1931, nr 29, lk 2.
   /1834. a korraldusest nimede panekuks./
6. +Ariste, Paul. Rootsi mõjust vanimas eesti kirjakeeles. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 1–11.
   /Sh nn Turu käsikirjas esinevatest Rootsi ja Skandinaavia kohanimede mugandustest lk 11./
7. (Aruma)a, (P.) Mõnede Läti kohanimede läänemeresoomelisest algupärast. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 40.
   /Refereerib J. Endzelin'i toimetamisel ilmunud Läti kohanimede I osa, kus eitatakse K. Būga esitatud Cēsise ja Tukumsi läänemeresoomelist algupära. Allk: -a./
8. +*Blumfeldt, E. Jooni taaniaegse Saaremaa agraarajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1931, lk 15–31, 78–100.
   /Joonealustes märkustes 1617–1645 vakustes esinevad külanimed koos nüüdisvastetega./
9. *Deutsch-fremdsprachiges (fremdsprachig-deutsches) Ortsnamenverzeichnis. Im Auftrage der Praktischen Abteilung der Deutschen Akademie in München bearbeitet von O. Kredel und F. Thierfelder. Deutsche Verlagsgesellschaft m. b. H., Berlin 1931. 1172 lk.
   /Lk 313–333 saksa-eesti, 336–348 eesti-saksa nimeloend, koos maakonnakuuluvusega. Tutv: EFAA, lk 14 (vigade loend)./
10. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIV (1930). EKS, Tartu 1930. 42 lk.
    /Lk 12 ülevaade keeletoimkonna tööst, sh teemal Tallinn või Tallinna?/
11. *Eesti teedekaart . Carte routière d'Estonie. Teedeministeeriumi maanteede ja ehituse osakond, Tallinn 1931. 5 lehte.
    /Ilmus hiljem ka köidetud kujul. Tutv: EFAA, lk 15 (kohanimede kriitikat)./
12. *"Eesti" või "Viro"? Mida soomes sellest arvatakse. — Vaba Maa 08.04.1931, nr 81, lk 7.
    /Ajalehe Sisä-Suomi põhjal./
13. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõnest tuttavast koha-nimest. — Päevaleht 28.12.1931, nr 352, lk 7.
    /Kn: Rumma; Klooga; Voka./
14. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Norra. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 159–160.
15. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Rumma". — Postimees 08.10.1931, nr 273, lk 4.
    /Kohanime päritolust./
16. *Ekblom, R. Idrīsī und die Ortsnamen der Ostseeländer. — Namn och bygd 19 (1931), lk 1–84.
17. Elisto, E(lmar). Apostroofi tarvitamisest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 101–107.
    /Apostroofist eesti perekonnanimedes, selle vähendamise võimalusi./
18. *Kas Latgallia, Lätgallia või teisiti? — Postimees 07.12.1931, nr 333, lk 4.
19. *Katse Narva tänava- ja linnaosade nimesid venepäraseks muuta 1915. a. — Põhja Eesti 02.06.1931; Alutaguse Elu 02.06.1931, nr 60, lk 2.
20. *Kettunen, Lauri. "Viro" ja "Eesti" Soomes. — Eesti Kirjandus 1931, lk 659–668.
21. *Kliimann, Artur-Tõeleid. Nimeõigus. Äratrükk ajakirjast Eesti Politsei nr. 2, 1931. Ühiselu, (Tallinn) 1931. 13 lk.
22. *(Krikmann, A.) Kuradi uulits Rakveres. — Virumaa Teataja 08.08.1931, nr 89, lk 3. Arhiivi andmetel A. Krikmann.
23. *Kui Kuressaare linn koosnes "küladest". — Saaremaa Teataja 09.12.1931, nr 74, lk 3.
24. +*Küla, millest ainult nimi järel. Mineviku pilt Nurmsi ja Mäeküla küladest. — Järva Teataja 11.08.1931, nr 92, lk 4.
    /Allk: F. V./
25. *Meie ankeetküsimus lugejatele. Missugust nime pooldate Teie Tõrva linnale, kas senist või "Helme" linna nimetust? — Helme-Tõrva Sõnumed 25.03.1931, nr 12, lk 1.
26. +*(Mettus, V.) Ernst Ljubitsch pljus Aljaska. — Postimees 07.08.1931, nr 211, lk 4.
    /Vene mõjust võõrsõnade ja -nimede kirjutamisel. Allk: Filoloog./
27. *(Morrison, M.) Eestlasele eesti nimi. Kas on nimede eestindamise tuhin põhjendatud? Nimi on suurim pärandus, mis meie esiisad jätnud tulevastele põlvedele. — Kaitse Kodu 1931, lk 54–56. "Kaitse Kodu'le" kirjutanud M. Morrison.
    /Nimede eestistamise vastu. Vastuväited: J. Mägiste, Kaitse Kodu 1931./
28. *Mägiste, Julius. Eesti ja Soome võrdleva kohanimeuurimise ülesandeist. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.11.1931.
    /Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124. Postimees 01.12.1931, nr 327, lk 4./
29. *Mägiste, J(ulius). Nimede eestistamisest, perekonna-traditsioonidest ja muist ebamoodsaist asjust. — Kaitse Kodu 1931, lk 604–606.
    /Vastuseks M. Morrisonile./
30. *Petserile eestipärane nimi . "Jaanilinn" võib tulla kaalumisele. — Elu 11.03.1931, nr 19, lk 2.
31. *Pärnumaa valdadele uued nimed . — Postimees 08.11.1931, nr 304, lk 4.
    /Ettepanek eestistada Pornuse, Taali, Kilingi, Enge, Voltveti, Pöögle, Polli ja Laatre valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
32. *Pärnumaa võõrapärased vallanimed muutmisele. — Pärnu Päevaleht 10.11.1931, nr 259, lk 1.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekud./
33. +*Teder, Teofil. Perekonnaseisuametniku kohuseist sünni registreerimisel. — Eesti Politseileht 1931, nr 6, lk 433–440.
34. *Traditsioon, mis tuleks eesti perekonnas teostada. — Eesti Naine 1931, lk 37–39.
    /Eesti eesnimedest./
35. +T(rinkman), E(lmar). Kohanime-lühendeid. Kohanime-lühendite asjus. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 191–192.
    /"Eesti Keeles" tarvitatavad lühendid ja nende selgitus. Kinnitatud AESi juhatuse poolt 09.11.1931./
36. T(rinkman), E(lmar). Koosolek 29. nov. 1931. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 123–124.
    /J. Mägiste "Eesti ja Soome võrdleva kohanime-uurimise ülesandeist", selle arutelul A. Saareste sõnavõtt; E. Trinkman "Apostroofi tarvitamisest"./
37. +Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi XI tegevusaastast 1930. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 25–28.
    /Sh: juhatus pöördus palvega Vabariigi Valitsuse poole fikseerida Eesti pealinna nimeks Tallinna (lk 26)./
38. *Trinkman-Elisto, Elmar. Apostroofi tarvitamisest. Ettekanne Tartus. — ES 29.11.1931.
    /Ilmunud: EK 1931, lk 101–107. Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124./
39. +*Tuttar, H. Piibli käsiraamat. Teine täiendatud väljaanne. H. Tuttar, Pärnu 1931. 192 lk.
    /Lk 116–172 piibli heebrea ja kreeka pärisnimede loend eestikeelsete seletustega./
40. *Valdadele eestipärased nimed . — Pärnumaa 12.11.1931, nr 129; Pärnumaa Teataja 01.12.1931, nr 139, lk 4.
    /ERÜ Pärnumaa vallanimede eestistamise ettepanekud, vt "Pärnumaa valdadele.." Postimees 08.11.1931./
41. Vasar, Juh(an). Eesti kohanimede tarvitamisest võõrkeelsetes tekstides. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 179–183.
    /Põhjendab eestikeelsete kohanimede kasutamise õigsust, ent möönab saksa- ja rootsikeelseid nimesid ajaloost kõneldes. Vt ka Treumuth ja Liiv 1932./
42. *Võõrsõnade kirjutamise küsimus . — Olion 1931, lk 35.
    /Lühimärkus ettepaneku kohta kirjutada pikki vokaale võõrsõnades ja -nimedes lähtekeelepäraselt ühekordselt (nt Europa)./
43. *Wittram, R. Entstehung und Bedeutungswandel der Begriffe "baltisch" und "Balte". — Revalsche Zeitung 22.12.1931, nr 293, lk 8.

1932:

1. AES-i juhatus. Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
   /Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede - ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
2. *Ainelo, Jaan. Meie tähtsamaid esmajärgulisi rahvuskultuuriülesandeid. Tartu 1932. 14 lk.
   /Nimede eestistamisest./
3. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1931. a. kohta. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 57.
4. +Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Selgitusi märkide tarvitamise kohta. — Eesti Keel 1932, nr .
   /Sh 1. Apostroof perekonnanimedes (nii eesti kui ka võõrnimedes)./
5. *Avesson, V. Isiku ja kohanimede kirjutusviisist. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 44–48; Maaomavalitsus 1933, nr 3, lk 38–41.
6. +EKS-i Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 85–86.
   /05.04.1932, sh otsus jätta ära Läti perekonnanimede lõpus olev -s, -š ja -is, v.a need 2silbilised is-lõpulised, mis rahvusvaheliselt tarvitusel, nt Rainis, Jaunis, Lalis./
7. +*Johansen, Paul. 35 Regesten und Urkunden zur Gütergeschichte Harrien–Wierlands (Harju–Virumaa) im 13. und 14. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1930. Tartu 1932, lk 1–46.
8. +*Kenkman, R. Über die Lage des Pala-Flusses. Ein Beitrag zur Topographie Mittelestlands im 13. Jahrhundert. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1931. Tartu 1932, lk 202–251.
9. Kettunen, Lauri. Õigekeelsuse ja õigekirjutuse küsimusi. — Eesti Keel 1932, nr 5, lk 155–160.
   /Sh: 2. Suure algustähe tarvitamine rahvaste nimedes 157–158; 3. Soome nen-lõpuga sugunimede deklineerimine. Vt ka Saareste 1932 ja 1933, Veski 1932 ja 1933./
10. +*Laakmann, H. Die Ymera. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1930. Tartu 1932, lk 135–157.
11. +Saareste, Albert. Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist. Aruanne ja väljavaated. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 164–174.
    /Sh kohanimede kogumisest lk 170–171./
12. S(aares)te, A(lbert). Vastuseks: Kettunen'ile või Kettusele? — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 186–187.
    /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
13. OU:Seeberg-Elverfeldt, Roland. Tartu perekonnanimed 17. sajandi esimesel poolel. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 119–126.
    /Tartu linnaarhiivis leiduva materjali põhjal. Lõpus pisut ka eesnimedest./
14. +*Tallinna kodanikkude raamat 1409–1624. Das Revaler Bürgerbuch 1409–1624. Toimetanud Otto Greiffenhagen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded nr. 6. Tallinna Eesti Kirjastus Ühisus, Tallinn 1932. 174+XVI lk.
    /Sh eesti ja soome algupäraga isikunimesid. Tutv: Tiitsmaa, A., EK 1932, lk 88–90./
15. +*Teder, Teofil. Perekonnaseisuseaduses ja selle seaduse juhtnöörides ette võtta kavatsevatest muudatustest. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 33–37.
16. *Tiitsmaa, Aleksander. Kas Tallinn või Tallinna? Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 06.11.1932.
    /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1933, lk 98–101./
17. +T(iitsm)aa, A(leksander). (Tallinna kodanikkude raamat 1409–1624. Toimetanud Otto Greiffenhagen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded nr. 6. Tallinn 1932.) — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 88–90.
    /Rets. Sh u 300 eesti või soome algupära isikunime./
18. Treumuth, N.; Liiv, O. Kohanimede tarvitamisest Keskarhiivi Toimetiste esimeses vihus ("Polonica"). — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 44–45.
    /Vastuseks J. Vasarale (EK 1931), põhjendades eestikeelsete nimede tarvitust./
19. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
    /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
20. Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 12. tegevusaastast 1931. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 52–54.
    /Sh juhatuse tegevusest postiagentuuride nimetuste, perekonnanimede kirjutusviisi ja kohanimelühendite alal./
21. +*Valgamaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti V. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1932.
22. +V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Rahvaste nimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 187.
    /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./

1933:

1. +*(Aavik, Johannes). 20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede ja tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks. Koostand Joh. Aavik. Istandik, Tartu 1933. 122 lk.
2. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1932. a. tegevuse aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 61–62.
3. +Ariste, Paul. Alamsaksa keel ja eesti keele uurimine. — Eesti Keel 1933, nr 4-5, lk 129–133.
   /Sh eesti eesnimede uusalamsaksa algupärast lk 132./
4. *Avesson, V. Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 106–111.
5. E(listo), E(lmar). Koosolek 6. nov. 1932. Tallinna nime küsimus. — Eesti Keel 1933, nr 3, lk 98–101.
   /A. Tiitsmaa ettekande ja sellele järgnenud arutelu pikem ülevaade, sõnavõtjad A. Kask, V. Minneste, A. Saareste, J. V. Veski, J. Aavik, A. Siitam./
6. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 13. tegevusaastast 1932. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 57–59.
   /Sh juhatuse tegevusest nimede õigekeelsuse alal./
7. OU:+Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval 1933. 1012 lk.
   /Sisu: Einleitung. Stand der bisherigen Forschung – Siedlungsgeschichtlicher Teil (incl. die Ortsnamen) – Adelgeschichtlicher Teil – Nachträge, Berichtigungen, Druckfehler – Register: Ortsnamen, Personennamen, Sachregister, Wortregister, Literaturverzeichnis, etc./
8. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1932. a. aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 59–60.
   /Sh põgusalt kohanimede kogumisest./
9. +*Kenkmann, R. Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. — Ajalooline Ajakiri 1933.
   /Kn: Põltsamaa./
10. Kettunen, Lauri. Need kolm küsimust (-nen'i, -tis, eesti rahvas). — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 25–26.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Saareste ja Veski 1932. Vt ka samad 1933./
11. OU:Kobolt, E. Vanemaid isiku- ja kohanimesid. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 50–54.
    /Rets: Sitzungsberichte der Altertumerforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band, 1914–1925. Pernau 1926. 363 lk + VI tabelit. Tutvustab Pärnu Muinsusuurijate Seltsi toimetistes ilmunud artikleid, eriti: F. Baron Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, kus on avaldatud palju arhiivimaterjale; isiku- ja kohanimede näiteid sealt./
12. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Sammon arvoitus. Kirjoittanut E. N. Setälä. Helsingissä 1932. 654 lk.) — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 22–24.
    /Sh nimede Vuojola ja Ojamaa ~ Ojumaa (=Gotland) etümoloogiast lk 23./
13. +Reisman, A. Kroonika. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 63–64.
    /Sh Ungari Keeleteaduse Seltsis jätkuvast tegevusest kohanimede alal, nt E. Schwartz "Võitlusest Lääne-Ungari kohanimede ümber"./
14. S(aares)te, A(lbert); V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Need kolm vastust... — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 26–29.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Kettunen 1933./
15. +*Tallinna kodanikkuderaamat 1624–1690 ühes jätkuga kuni 1710-ni. Das Revaler Bürgerbuch 1624–1690. Toimetanud Georg Adelheim. Tallinn 1933.
    /Sh eestlaste nimesid. Tutv: Tiitsmaa, A., EK 1933, lk 152–153./
16. *Teder, Teofil. Isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 99–106.
17. T(iitsm)aa, A(leksander). (Tallinna kodanikkuderaamat 1624–1690 ühes jätkuga kuni 1710-ni. Toimetanud Georg Adelheim. Tallinnas 1933.) — Eesti Keel 1933, nr 4-5, lk 152–153.
    /Rets. Sh eestlaste perekonnanimed selles pms saksakeelsed./

1934:

1. *Aavik, Johannes. Eestisõnaliste perekonnanimede käänamine otstarbekohasemaks. — Päevaleht 18.01.1934, nr 17, lk 4.
2. *Ainelo, Jaan. AES-i lähemad ülesanded nimede eestistamisel. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 04.11.1934.
   /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87–88./
3. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise toimkonna 1933. a. tegevusaruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 26–27.
4. Alto, V. Kas Prantsusmaa, Saksamaa või Prantsuse, Saksa? — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 82–84.
   /Omastavalistest maanimedest, soovitab ka maanimesid Prantsuse, Saksa jm. Toimetuse järelmärkusega./
5. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede eestistamise tehniline külg. — Eesti Politsei 1934, nr 1, lk 7–12.
6. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede eestistamisest uue Nimekorralduse seaduse järgi. — Eesti Politsei 1934, nr 4, lk 284–291; Linnad ja Alevid 1934, nr 4, lk 50–54; Maaomavalitsus 1934, nr 8, lk 115–119.
7. *Ariste, Paul. Reigi. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 25.11.1934.
   /Ilmunud: EK 1935, lk 11–13. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 88–91./
8. +Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1934, nr 4, 5, lk 119–128, 151–156.
   /Sh: vastus Eesti Linnadeliidule uulide (tänavate, teede, uulitsate jne) nimetuste ühtlustamise asjus lk 121, nime Sampo kasutusest lk 122, postiasutuste nimetustest ja Eesti kohanimedest neis lk 122–128 (pikemalt nimede omastavalisest kujust, hargtäiendite kasutamisest, eestirootsi nimedest, vaidlustest Tallinna nimekuju üle, Paslepa, Skarjatina-Karjati, Rakke, Laanemetsa, Tsirguliina, Sangaste jaama nimest. Järg lk 151–156: Tsirguliina, Mänspe, Sooniste ja Ellamaa jaama, Jõgisuu, Samokrassi nimest, Setumaa kohanimedest (vt ka RTL 1933, nr 27); isikunimedest, eeskätt muutmisest, küsimusest, kas Aare on mehe- või naisenimi./
9. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 11. märtsil 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 90–96.
   /Sh: K. Mihkla "Eesti kirjanikkude nimedest" – referaat 90–92, kommentaarid 95–96: nimede käänamisest (Liiv : Liivi jms), kirjutamisest (Faehlmann, Vilde, Veske), pseudonüümidest./
10. OU:Elisto, E(lmar). Isikunimede parandamise küsimusi. — Eesti Keel 1934, nr 6, lk 182–188.
    /Nimede muutmise korrast, vastuseks ajakirjas Linnad ja Alevid 1932/3 avaldatud artiklile. AESi juhatuse seletused nimede parandamise, võõrkeelsete perekonnanimede eestistamise, eesnimede kirjapildi jm asjus./
11. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 11. veebr. 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 86–90.
    /Sh mainitud: A. Saareste "Tallinna praegusest nimest"./
12. *Elisto, Elmar. Perekonna- ja eesnimede parandamisest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.10.1934.
    /Ilmunud: EK 1934, lk 182–188. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87./
13. +Kask, Arnold. (Jaan Ainelo. Eesti keele õigekeelsusreeglid. Tartu 1933.) — Eesti Keel 1934, nr 2, lk 49–58.
    /Rets. Sh kriitikat kohanimede kokku-lahkukirjutamise asjus lk 53, pärisnimede käänamise kohta lk 54./
14. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1933. a. aruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 24–26.
    /Sh kohanimekogude täienemisest./
15. Leesment, Leo. Hiina- ja jaapanikeelsete sõnade transkriptsioonist. — Eesti Keel 1934, nr 4, lk 116–118.
    /Eeskätt nimede kirjutamisest./
16. *Mihkla, Karl. Eesti kirjanikkude nimedest. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.03.1934.
    /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 90–92, 95–96./
17. +*Riikoja, Heinrich. Eesti järvede nimestik. (Tartu 1934.)
18. +*Saaremaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti VI. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1934.
19. OU:*Saareste, A(ndrus). Pilk eesti nüüdseile perekonnanimedele. — Eesti Üliõpilaste Seltsi album. X. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, Tartu 1934, lk 84–100.
    /Sh perekonnanimede tekkest mujal Euroopas ja Eestis; nimede ennisvormist ja päritolust, keelsusest, grammatikast. Résumé: Des noms de famille estoniens./
20. *Saareste, Andrus. Tallinna praegune nimetus rahva- ja kirjakeeles. Ettekanne korralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.02.1934.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1934, lk 120–127, 164–174. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 86–90 (üksnes maining)./
21. OU:*Saareste, Andrus. Tallinna praegusest nimest. — Eesti Kirjandus 1934, nr 3, 4, lk 120–127, 164–174.
    /Tutv vt A. Kask ESA 28 1984, lk 20./
22. *Teder, Teofil. Vastuseks V. Avessoni artiklile "Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist". — Maaomavalitsus 1934, nr 2, lk 29–32.