EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1935–1939

1935:

1. Aaslava, S. Piibli pärisnimede transkriptsiooni küsimuste lahendustest. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 67–71.
   /29. ja 30.04.1935 koosolekutest, kus osalesid H. Põld, S. Aaslava, H. Masing, J. Veski, J. Mägiste, E. Elisto, P. Haliste jt. Heebrea, kreeka ja ladina nimede edasiandmisest./
2. Aaslava, S. Täienduseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 71–72.
   /Piibli pärisnimede teemal toimunud 03.06 koosoleku ülevaade. Traditsiooniliste isiku- ja kohanimede arutelu./
3. Aaslava, S.; Masing, Hugo. Vastuseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 26–35.
   /Kaks seisukohavõttu (Aaslava 26–33, Masing 33–35) H. Põllu kirjutise asjus EK samas numbris. Toimetuse järelmärkusega./
4. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1934. a. aruanne. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 39–40.
5. *Angelus, Oskar. Märkmeid perekonnanimede ja nimede eestistamise alalt. — Eesti Politsei 1935, nr 2, lk 115–125; Linnad ja Alevid 8, nr 1 (1935), lk 4–7.
6. *Angelus, Oskar. Omavalitsuste perekonnaseisuametnike ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel ja muutmisel. — Eesti Politsei 1935, nr 1, lk 32–44; Linnad ja Alevid 1935, nr 8, lk 113–120; Maaomavalitsus 1935, nr 2, lk 19–26.
7. *Angelus, Oskar. Perekonnaseisuametnikkude ülesandeid perekonnanimede ja nimede eestistamisel. — Linnad ja Alevid 1935, nr 6, 7, lk 84–88, 105–109.
8. OU:Ariste, Paul. Reigi. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13.
   /Nime päritolust ja õigest kujust. Ka Emmaste ja Käina õigest nimekujust. Uuesti avaldatud 1965./
9. OU:Eesti nimi . Valik uusi perekonnanimesid. Toimetanud Juulius Mägiste ja Elmar Elisto. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVII. Tartu 1935. 104 lk.
   /Sisu: Kas eestistada või mitte? – Mis ja kuidas muuta? – Nimede muutmise kord – Valik uusi perekonnanimesid – Keelatud nimed./
10. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 25. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 88–91.
    /Sh: P. Ariste ettekanne Reigi kohta./
11. E(listo), E(lmar). Koosolek 14. okt. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87.
    /E. Elisto ettekanne perekonna- ja eesnimede parandamisest ja selle arutelu./
12. E(listo), E(lmar). Koosolek 4. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87–88.
    /Õpet. J. Ainelo ettekanne nimede eestistamisest ja selle arutelu./
13. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 3. märtsil 1935. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 92–94.
    /Sh soovidest Siseministeeriumile perekonnanimede asjus lk 94./
14. *Merilaid, A. Nimede rahvustamisest. — Eesti Metsateenijate Ühing 1919–1934. Tallinn 1935, lk 14–16.
15. *Muudetud nimede register. I osa. 1919 kuni 1. juuli 1935. Koostanud A. Rava. Kirjastus Aura, Tallinn 1935. 304 lk.
16. +Mägiste, J(ulius). (400-aastane eesti raamat. Wanradt-Koelli katekismus 1535. aastast. Tallinn MCMXXXV.) — Eesti Keel 1935, nr 4-6, lk 192–195.
    /Sh nime Koell tõlgendusest lk 194–195./
17. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Beiträge zur historischen Völkerkunde Europas II von Max Vasmer. Berlin 1934.) — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 76–78.
    /Sh mitmete Loode-Vene kohanimede läänemeresoomelistest etümoloogiatest. Kn: Tsütski./
18. +*Niilus, V(alter). Leivu rahvas. — Eesti Kirjandus 1935, lk 365–381.
    /Sh mõnesid leivu kohanimede näiteid./
19. OU:Põld, H(arald). Nimede kirjutusest eesti piibli uues tõlkes. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 13–26.
    /Kirjutusviisi põhimõtted (heebrea, kreeka ja ladina nimed). Vt ka S. Aaslava, H. Masing EK 1935/1,2-3./
20. +Raun, A(lo). (Max Vasmer. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas III. Berlin 1935.) — Eesti Keel 1935, nr 4-6, lk 195–197.
    /Sh merja ja tšeremissi alade kohanimede etümoloogiaist./
21. OU:*Saareste, Andrus. Eesti liignimedest varemalt, nüüd ja tulevikus. Nimede eestistamise toimkonna kirjastus, Tallinn 1935.
    /Äratrükk ERK 1934 nr 9/10, lk 139–148./
22. *Saareste, Andrus. Uut, eestilist perekonnanime. Kust ja kuidas leida? — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 73–77.
23. *Tammekann, August. Estlandssvenskarna. — Svio-Estonica 1935. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu 1935, lk 50–79.
    /Sisaldab kohanimesid eesti ja rootsi keeles. Kokkuv: Eesti rootslased. Demograafilisi andmeid märtsi 1934 rahvaloenduse alusel./
24. *Valimik eesti isikunimesid. — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 78–80.

1936:

1. Ainelo, J(aan); Tiitsmaa, A(leksander). Nimede-eestistamise Toimkonna 1935. a. aruanne. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 31–32.
2. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede kaitseregistrist. — Eesti Politsei 1936, nr 1, lk 24–31; Linnad ja Alevid 1936, nr 9, lk 134–139; Maaomavalitsus 1936, nr 2, lk 26–31.
3. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede muutmine. Autori Kirjastus, Tallinn 1936. 96 lk.
4. *Angelus, Oskar. Perekonnanimede ja nimede muutmise põhjusist. — Eesti Politsei 1936, nr 2, lk 108–117; Maaomavalitsus 1936, nr 4, 5, lk 59–63, 76–78.
5. +*Angelus, Oskar. Perekonnaseaduse muutmisest. — Eesti Politsei 1936, nr 4, lk 294–303.
6. +Ariste, Paul. Vene laensufiks vadja keeles. — Eesti Keel 1936, nr 6, lk 170–171.
   /-va, -ve – sh kohanimedes./
7. OU:Eestipäraseid eesnimesid . Toimetanud J. Mägiste. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVIII. Nimede Eestistamise Liidu kirjastus, Tartu 1936. 40 lk.
   /Nimestik lühikeste päritolumärgenditega (sm - soome, kstl - kunstlik jms. Uuesti avaldatud: Akadeemia 2000/12, lk 2509–2529. Sisu: Saateks – Eessõnaks – Uudisnimede loomise põhimõtteist – Naistenimed – Meestenimed./
8. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
   /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
9. +E(listo), E(lmar). Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
   /Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" – sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest, perekonnanimede käänamisest jm./
10. +E(listo), E(lmar). Koosolek 27. okt. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 58–59.
    /Sh üliõp V. Niilus "Uuemaid andmeid leivu rahva kohta" - arutelus juttu ka rahva enda nimetusest./
11. OU:Elisto, E(lmar). Võõrapäraste eesnimede eestipärase kirjutusviisi küsimus. — Eesti Keel 1936, nr 4, lk 116–121.
    /AESi komisjoni (J. V. Veski, J. Mägiste, E. Elisto) poolt redigeeritud vene, saksa jm võõrnimede eestipäraste vastete loend; ilmus 1935 Siseministeeriumi käsiraamatus./
12. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 16. tegevusaastast 1935. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 27–29.
    /Sh juhatuse tegevusest isiku- ja kohanimede alal./
13. +*Lepp, A. Perekonnanimede statistika. — Eesti Statistika 1936, nr 174(5), lk 264–267.
14. *Loorits, Oskar. Uku. — Virittäjä 40 (1936), lk 256–267.
    /Referat: Uku./
15. +Mägiste, J(ulius). Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
    /Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu 1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./
16. +*Päll, Eduard. Kas stahanovlane või stahaanovlane? — Edasi (Leningrad) 12.05.1936.
17. Rajamaa, H. Õigekeelsusküsimusi. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 22–23.
    /Alajaotused: Uus Eestis või Uues Eestis; Apostroofi-liialdus./
18. *Randmets, V. Vead kohanimedes tulevad parandada. — Postimees 30.08.1936.
    /Pooldab nimekujusid Kuresaar, Orisaar. AESi vastus samas lehes 17.10.1936 koos toimetuse seletustega./
19. *Roos, Eduard. Mõnest küsimusest isikunimede omapärastuse alal {?}. — Linnad ja Alevid 8, nr 8, 9 (1936), lk 117–123, 129–134.
20. +*Vasmer, M. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Die ehemalige Ausbreitung der Lappen und Permier in Nordrussland. Sonderaufgabe aus den Sitzungsberichten der Preussischen Akademie der Wissenschaft. Phil.-hist. Klasse. XX Berlin 1936.
    /Sh läänemeresoome kohanimede vene keelde ülevõtmise viisidest./

1937:

1. Ainelo, J(aan). Nimede-eestistamise Toimkonna aruanne 1936. a. kohta. — Eesti Keel 1937, nr 1-2, lk 58.
2. *Ariste, Paul. Ojamaa - det estniska namnet på Gotland. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 4. Tartu 1937, lk 199–202.
   /Kokkuv: Gotlandi eestikeelne nimi Ojamaa./
3. +*Ariste, Paul. (Sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 07.02.1937.
   /Ilmunud: Svio-Estonica 4, 1937, lk 199–202. Tutv: Elisto, Elmar, EK 1937, lk 95–96./
4. *Eesti Vabariigi 21. aasta tähtraamat 1938. Hiie annetus allveelaevastiku sihtkapitalile. Tallinn 1937.
   /Nimekalender./
5. +Elisto, E(lmar). Erakorraline peakoosolek 7. nov. 1937. Vaidlusi uute evangeeliumitõlgete keele kohta. — Eesti Keel 1937, nr 6, lk 186–194.
   /Sh E. Elisto piiblinimedest, H. Põllu märkusega. Summary: A Debate on the Language of the New Estonian Translation of the Bible, p. 193–194./
6. +E(listo), E(lmar). Koosolek 7. veebr. 1937. — Eesti Keel 1937, nr 3, lk 95–96.
   /Sh P. Ariste ettekanne sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa, selle arutelu./
7. OU:Elisto, Elmar. Uusi eesnimesid. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 127–129.
   /Täienduseks J. Mägiste raamatule "Eestipäraseid eesnimesid"./
8. +*Johansen, Paul. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. — Beiträge zur Kunde Estlands. 21. Bd. 1. Heft. Tallinn 1937, lk 43–61.
   /Arvatavasti XV saj 2. poolest pärit pärgamendifragmentide analüüs, sh Ruhja ja Helme kandi kohanimede areng./
9. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
   /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
10. +Mjazovszky, A. Ungari keeleharimisliikumisest. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 113–118.
    /Sh vaidlustest võõrnimede teemal lk 116. Résumé: Mouvement de correction de la langue hongroise, p. 118./
11. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Max Vasmer. 1936.) — Eesti Keel 1937, nr 122–123.
    /Rets. Sh Venemaa karjala ja lapi alade kohanimede etümoloogiaist./
12. +Raun, A(lo). Õpetatud Eesti Seltsi 100-aastasest tööst keeleteaduse alal. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 195–223.
    /Sh nimede Dorpat, Reval ja Ösel etümoloogiast lk 201, sõna estnisch kirjapildist lk 215, kohanimede kogumisest ja kohanimedest üldse lk 217–220, isikunimedest lk 220–221, rahvanimedest lk 221. Üksikasjalike viidetega. Summary: The Philological Activities of the Learned Estonian Society During the First Hundred Years of its Existence, p. 223. In: Kalev; Tharapita. Kn: Alempois; Emajõgi; Kuressaare; Narva; Pihkva; Pärnu; Tallinna nimed; Tartu; Valga; Viljandi; Võhma; Võnnu; -vere; -st; Toor-; Katku-; Eesti; Ugaunia; Rootsi; Vene./

1938:

1. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1937. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 29–30.
2. OU:+Ariste, Paul. Etümoloogiaid. — Eesti Keel 1938, nr 3-5, lk 92–97.
   /Sh 1. Kihnu, lk 92–95. Vastuseks P. Nurmekunnale Svio-Estonica 1937-s. Vt ka Nurmekund EK 1939/1. Summary: Some Etymologies, p. 97. Kn: Kihnu; Kihelkonna; Hanila./
3. OU:*Ariste, Paul. Ortnamnen i Pühalepa och Reigi socknar på Dagö. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 5. Lund 1938, lk 5–57.
   /Kokkuv: Pühalepa ja Reigi kohanimed./
4. Auhinnatöö Saaremaa kohanimede uurimiseks. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
   /Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul kuulutab AES välja auhinnatöö Saaremaa kohanimede uurimiseks tähtajaga 01.12.1939. Sama tekst ilmus ka EK 1938/6, lk 192./
5. *Elisto, Elmar. Nimede eestistamisest Eestis. — Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Tartu 1938, lk 47–62.
6. *Folkmålsstudier från Kors socken av Seminariet för estlandssvensk dialektforskning. — Svio-Estonica 1938. Tartu 1938, lk 58–112.
   /Sh III. Ortnamn (üliõp V. Kuma, lk 90–104) - Risti kohanimede põhjalik esitus koos skeemiga. Kokkuv: Murdeuurimusi Risti kihelkonnast, lk 111–112./
7. +*Johansen, Paul. Libri de diversis articulis (1333–1374). Tallinna märkmeteraamatud. Tallinn 1938.
8. OU:*Kiparsky, V(alentin). Ostseefinnische Personennamen aus lettländischen Sammlungen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 245–259.
9. +*Läänemaa . Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938.
10. +*Markus, E. Changes on the Esto-Russian Ethnographical Frontier in Petserimaa. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 164–176 + krt.
11. +*Mägiste, Julius. Der ostseefinnische Osmo und seine Sippe. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 177–244.
12. +Nurm, Ernst. Ülevaade 1056 keskkoolilõpetaja ortograafilisest tasemest. — Eesti Keel 1938, nr 7-8, lk 238–248.
    /Sh vigu Eesti ja võõrkohanimedes lk 240–241, nimetäiendis 242–243, nimede kokku-lahkukirjutamises 245. Résumé: Aperçu sur le niveau des connaissances en orthographe des élèves des écoles moyennes, p. 248./
13. R(aun), A(lo). Malidna >> Maalja. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
    /Mihklis asuva linnamäe nimest./

1939:

1. Ainelo, J(aan). Nimede Eestistamise Toimkonna aruanne 1938. a. tegevuse kohta. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 40.
2. OU:+Ariste, Paul. Sõnaseletusi. — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 81–84.
   /Sh: 1. Saaremaa lk 81–82. Eysysla (Ösel) kui Saaremaa tõlkelaen. Summary: Etymological notes, p. 84./
3. OU:Nurmekund, Pent. Ühest etümoloogiast. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 41–47.
   /Kihnu nime etümoloogiast. Vastuseks P. Aristele EK 1938/3-5. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 101–108. Kn: Hanila; Kihelkonna; Kihnu; Riuma (Trv); Räpina; Sääreküla./
4. R(aun), A(lo). (J. Qvigstad. De lappiske stedsnavn i Finnmark og Nordland fylker. Oslo 1938.) — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 92.
   /Rets./
5. +Raun, A(lo). Soome ja eesti keele vastastikustest suhetest. — Eesti Keel 1939, nr 6, lk 139–162.
   /AESi aastakoosolekul 19.02.1939 peetud ettekande alusel. Sh kohanimede paralleelsustest lk 149–150, refereerib Ojansuu ja Mägiste seisukohti. Résumé: Sur les rapports réciproques du finnois et de l'estonien, p. 161–162./
6. +*Söderbäck, Per. Estlands svenskbygd. Stockholm 1939.
7. +*Tallinna turberaamat 1515–1626. Toimetanud N. Essen ja P. Johansen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded. Nr. 9. Tallinn 1939. 328 lk.
8. +(Teder, Teofil). Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Koostanud T. Teder, Siseministeeriumi Omavalitsuste Talituse inspektor. Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastuse väljaanne 1939. 485 lk.
   /Sh selgitusi perekonna- ja eesnime märkimise kohta lk 20–67. Siseministri juhtnöörid võõrapäraste nimede parandamiseks või kirjutamiseks lk 32–64. Selgitusi isikunimede kohta ka mujal, nt nimede muutmisest lk 358–360./
9. +*Vassar, Artur. Iru linnapära. — Muistse Eesti linnused. Tartu 1939, lk ...
10. +*Viljandimaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus I. Üldosa. Eesti VII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939.