EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1965–1969

1965:

1. OU:*Alvre, Paul. Veelgi vere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 351–356.
   /Vastukaja V. Pallile KjK 1965/5./
2. OU:##*Ariste, P(aul). Kalevist. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 111–114.
   /Varem ilmunud: Looming 1946, nr 7/8./
3. +Ariste, Paul. Moo ja mõis. — Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn 1965, lk 105–111.
   /Moo kui teatavat põldu tähistav sõna, selle tuletis mois~mõis. Резюме: Этимология эстонских слов moo и mõis. Kn: Mõisaküla (Jür)./
4. ##*Ariste, P(aul). Reigi. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 126–127.
   /Kohanime etümoloogiast. Varem ilmunud: Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13./
5. OU:*Ariste, Paul. Vadja kohanimedes. — Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Tallinn 1965, lk 91–106.
   /Резюме: Водь в топонимике. Referat: Woten in Ortsnamen./
6. *Ariste, P(aul). Über wotische Ortsnamen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress. Helsinki 23.–28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 4.
7. +*Das Dorpater Land 1624/27. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 1. Wolfratshausen–Waldram 1965. 202 lk.
8. *Elisto, Elmar. Mõni sõna kohanimede tõlkimisest. — Sirp ja Vasar 09.07.1965.
9. *Elisto, Elmar; Ojasson, Oskar. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
   /Vt ka Nurm SV 18.06.1965./
10. +*Hallap, V(almen). Poleemilist, julget, kapitaalset, sekka ka vähem meeldivat. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 57–58.
    /Emakeele Seltsi aastaraamatust 1963. Sh käsitleb ka P. Nurmekunna artiklit India ja araabia pärisnimedest./
11. *Havi, Toomas. Uusi riike ja troonipärijaid. — Sirp ja Vasar 03.09.1965.
    /Keelevigadest./
12. OU:*Hermann, U(no). Tähtsamaid Tartu mäenimesid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 10, lk 631–633.
13. *Kaalep, A(in). Kuue luuletaja nimest: Abai; Džambul; Nazim Hikmet; Frederico Garcia Lorca; Raúl González Tunón; Johannes R. Becher. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 11, lk 688.
    /Võõrnimede alfabeetilisest järjestamisest./
14. *Keelelisi kilde . — Huvitavat raamatukogude tööst. Tallinn 1965, lk 74–75.
    /Sh raamatukogude nimede kirjutamisest./
15. *Krusten, E(rni). Kiri toimetusele. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 49.
    /Kakumäe etümoloogiast. Täienduseks A. Kivile KjK 1964/7./
16. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 492–493.
    /Millest tuleb ministeeriumide ja osakondade nimede kirjutamisel juhinduda?/
17. +*Mastop, E. Pisikesi nurinaid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 305.
    /Sh nime Kljutševskaja sopka kasutamisest./
18. *Melles, Anu. Noarootsi kihelkonna asustusalasest toponüümikast. Diplomitöö. Tartu 1965. 135 lk, skeem, tabelid. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1965, 71 lk. TÜ rmtk-s./
19. *Meriste, Henno. Räägime nimelohedest. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Asutuste nimede lühendamisest./
20. *Moltšanov, V.; Pantšenko, M. Aafrika muudab nimesid. — Edasi 30.10.1965.
    /Riikide nimede päritolust./
21. OU:*Must, Hildegard. English Christian Names in Estonian Anthroponymy. — Estonian Poetry and Language. Studies in honor of Ants Oras. Edited by V. Kõrgessaar, A. Rannit. Stockholm 1965, lk 125–135.
22. OU:*Mägiste, Julius. Eesti soost rootsi sõdurite nimesid Tallinnas 1710. — Tulimuld 1965, nr 4, lk 218–222.
23. *Norvik, Madis. Esimene üleliiduline toponüümikakonverents. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 318.
    /Leningradis 28.01–02.02.1965./
24. *Norvik, Madis. Toponymical Conference in Leningrad. — Советское финно-угроведение 1, nr 2 (1965), lk 154–156.
    /28.01–02.02.1965./
25. OU:*Nurm, Ernst. Atlas ja Atlant. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 369.
    /Ookeani nime tarvitamisest./
26. *Nurm, Ernst. Veel kord vene nimede kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vastukaja Elistole ja Ojassonile SV 23.04.1965. Toimetuse järelmärkusega./
27. OU:Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 165–170.
    /Reeglite ajalugu ja üksikküsimusi: omadussõnalised kohanimed, tänavad, nimetuletised jm./
28. *Pall, Valdek. Mida on teada meie kohanimedest. — Küsimused ja Vastused 1965, nr 5, lk 28–31.
29. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (2). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 48–49.
    /Kn: Kassema; Kuremaa; Kõssima; Teilma; Womel./
30. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (3). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 2, lk 106–107.
    /Kn: Kaarepere; Luua; Mäända; Praaklima; Sadala; Tolkuse mägi; Tuimõisa; Vedu; Voldi./
31. OU:Pall, Valdek. Märkmeid vere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 291–297.
    /P. Alvre pakutud pere-lähtese päritolu kriitikat; tõenäolisemaks peab P. Ariste esitatud seost sõnaga *vēri 'lehtpuu, segamets'./
32. *Pall, Valdek. Uurimisobjektiks läänemeresoome isikunimed. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 9, lk 565–567.
    /Rets: D.-E. Stoebke. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Hamburg 1964./
33. *Pall, Valdek. Über die Verbreitung einiger estnischen Ortsnamentypen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress, Helsinki 23.-28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 90.
    /Teesid. Terviktekst avaldatud 1968 sm k-s./
34. *Patte, Maimu. Millised nimed on Sinu kodukohas? — Töörahva Elu 09.12.1965.
35. OU:*Pirn, Peeter. Kohanimeuurimise asfaltteelt. (Kiri toimetusele.) — Keel ja Kirjandus 1965, nr 4, lk 238–239.
    /Följeton./
36. OU:*Rajandi, E(dgar). Made ja mõnda sellega seoses. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 179–180.
    /Naisenime päritolust./
37. OU:*Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Puhteesti võõrnimi Lii. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 494–495.
38. *Simm, Jaak. Märkmeid setu kohanimede kogumisest. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 01.11.1965.
39. *Tähendus ja päritolu. Nuputamist nimede üle. — Sirp ja Vasar 08.10.1965.
40. OU:*Valgma, J(ohannes). Eestikeelsete perekonnanimede käänamise süsteemist. — Nõukogude Kool 1965, nr 10, lk 761–766.
41. *Vint, Heldur. Šolohhovi kodukoha nimi. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vjošenskaja./
42. OU:*Палль, Валдек. О собирании топонимов в Эстонской ССР. — Всесоюзная конференция по топонимике СССР. 28 янв.–2 февр. 1965 года. Тезисы докладов и сообщений. Ленинград 1965, lk 71–73.
43. *Эрнитс, В(иллем). О значении топонимики для определения хронологии славянско-финно-угорских языковых контактов. — Всесоюзная конференция по финно-угроведению. Тезисы докладов и сообщений. Сыктывкар 1965, lk 128–129.

1966:

1. *Ahven, H(eino). Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966.
   /Purila metskonna Härküla vahtkonna ametlikust nimekujust./
2. OU:Alvre, P(aul). Tehkem vahet olulise ja ebaolulise vahel. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 44–46.
   /vere-lõpulistest kohanimedest, vastuseks V. Palli kirjutistele KjK 1965/5 ja 1966/1./
3. *Ariste, P(aul). Kas Friedrich Engels oskas vanajuudi keelt? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 371–372.
   /Vastukaja S. Nazarova artiklile "Polüglott Friedrich Engels" Edasi 11.03.1966. Terminitest vanajuudi ja vanaheebrea (keel)./
4. *Aunma, Enel. Kohanimede käänamine eesti keeles. IV k töö. Tartu 1966. 41 lk. (Nr 1020.)
5. *Hermann, U(no). Rajooni kohanimede päritolust. — Edasi 20.09.1966.
   /Tartu rajoon./
6. *Ilves, A. Käänamine pole veel väänamine. — Edasi 04.03.1966.
   /Perekonnanimede käänamisest./
7. OU:*Joonuks, H(elmut). Tähtsate nimedega külad. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
   /Maade ja linnade nimesid kandvatest küladest Eestis./
8. *Juursalu, A. Meri, asulad, kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
   /Hiiumaa kohanimede päritolust./
9. *Kaalep, Ain. Mõtteid eesti perekonnanimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 29.07.1966, lk 8.
   /Vt ka J. Kevad, H. Ots, O. Rünk, H. Vals, P. Vilu SV 1966. Ka H. Saari KjK 1967/2./
10. *Kaalep, Ain. Otsi kokku viia püüdes. — Sirp ja Vasar 09.12.1966, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede käänamisest./
11. OU:*Kallasmaa, Elmar. Kaks pere-lõpulist kohanime. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
    /Kn: Hoorapere; Lellapere./
12. OU:*Kangur, V. Kust Alutaguse sai nime? — Eesti Loodus 1966, nr 2, lk 110–111.
13. +*Kelder, Ants. Kas ei saaks lühemalt? — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Asutuste ja õppeainete nimetustest./
14. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
15. *Kindlam, Ester. Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna. — Sirp ja Vasar 14.01.1966, lk 6.
    /Tänava- ja kohanimedest (kokku- ja lahkukirjutamisest, algustähest jm. Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 160–164./
16. OU:Koit, Enn. Mõningaid Saaremaa kohanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 79–82.
    /Резюме: Топонимика острова Сааремаа, с. 82. Kn: Jõempa; Kudjape; Kuusnõmme; Mäebe; Nõmpa; Üüdibe./
17. OU:Kurtna, A(leksander). Uuskreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 51.
    /Vajadusest selliste reeglite järele, uuskreeka nimede eripärast./
18. *Laheveer, K. Mõnda meie perekonnanimedest. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
    /Hiiumaal./
19. *Leesment, Leo. Sun Jatseni nime kirjutusviisist. — Tartu Riiklik Ülikool 02.12.1966.
20. *Leet, A. Ühest kummalisest kohanimest. — Pärnu Kommunist 29.05.1966.
    /Kn: Rotiküla./
21. +*Masing, V(iktor). Tülikas toataim. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 2, lk 122.
    /Alpikanni õigekirjutusest./
22. +*Mägiste, Julius. Eesti kubjas, sm kupjas, Lätimaa Henriku Gubbesele. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat IV (1960/64). 1966, lk ...
23. OU:*Mägiste, Julius. Eesti väin 'Sund, Meerenge', soome väylä ja Väinämöinen. — Tulimuld 1966, nr 2, lk 91–96.
24. OU:*Norvik, M(adis). Kohanimed. — Kodu-uurija käsiraamat. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 374–377.
25. *Oissar, E. Vassili Jakovlevitš = Friedrich Georg Wilhelm. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 7, lk 445.
    /Saksa-vene isikunimedest./
26. *Ots, Heido. Keel elule lähemale. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
27. OU:Pall, Valdek. Kohanimede struktuurist ja uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 42–44.
    /Jätkuks vaidlusele vere-lõpuliste kohanimede teemal (vt Alvre KjK 1965/6). Vastus samas: Alvre KjK 1966/1./
28. *Pall, Valdek. Nimed meie ümber. — Rahva Hääl 21.01.1966.
    /Kohanimedest./
29. OU:Pall, Valdek. -ste ja -si vahekorrast kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 356–357.
    /Näiteid kahe tüübi ühendatavusest ja samast algupärast./
30. *Palm, J. Perekonnanimede saamisloost. — Harju Elu 19.11.1966.
31. OU:Rajandi, Edgar. Raamat nimedest. Eesti Raamat, Tallinn 1966. 248 lk.
    /Sisu: Eessõna – Põhinimestik (13–189) – Lisanimestik (190–226) – Venekeelsete nimede register – Allikad, kirjandust, sõnaseletusi, lühendeid. Tutv: Ariste, Paul, KjK 1967/4, lk 248–249. Heikinmäki, Maija-Liisa, Vir. 71 (1967), lk 153–156./
32. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 7, lk 393–402.
    /Liigitusnäiteid ja -võimalusi Rapla khk perekonnanimede põhjal./
33. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Perekonnanimedest ja nende uurimise ülesannetest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 226–231.
34. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Vastus lugeja kirjale Aliide pärast. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 8, lk 512.
35. *Rünk, Ott. Veel kord nimedest ja nende käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
36. OU:Saar, Theodor. Kihnu perekonnanimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 205–209.
    /Резюме: Фамилии жителей острова Кихну, с. 209. Sisu: Kihnu põlised perekonnanimed – 1930-ndatel aastatel nimede eestistamisel võetud perekonnanimed – Kihnu sisserännanute perekonnanimed./
37. *Sieb, Agnes. Kuidas Huuksis ja Tamsi külas esimesed perekonnanimed pandi. — Võitlev Sõna 04.01.1966.
38. OU:*Tiik, Leo. Lisandeid Hiiumaa kohanimede tundmisele. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 9, lk 549–555.
39. +*Tõnisson, Evald. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn 1966. 168 lk.
40. +*Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuseid. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 3, lk 178.
    /Sh jäi lahtiseks kreeka pärisnimede transkribeerimise reeglistik./
41. *Vals, Helju. Eesnimest taganimeks. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
42. +*Vals, H(elju). Keelelise toimetaja märkmikust: ega asemel ja; Miks mitte sõita Doni-äärsesse Rostovisse? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 52.
43. OU:*Vassar, Artur. Millal ja kus tekkisid vere-kohanimed? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 344–350.
44. *Vilu, P. Sõna sekka. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
45. *Агеева, Р. А. Этнический термин "чудь" на территории Севера и Северо-Запада СССР. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 165–168.
46. OU:*Аристэ, П(ауль) А. Läti (Латвия, латвийский, латышский) в эстонской топонимии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 225–226.
47. *Барашков, В. Ф. Эстонская топонимия в Ульяновской области. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 227–228.
48. *Вийрес, А(нтс) О. Местные этнографические группы и задачи изучения топонимии в Эстонии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 162–164.
49. *Волостнова, М. Б.; Розова, Л. И. Русская транскрипция географических названий Латвийской, Литовской и Эстонской ССР. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 239–243.
50. *Калакуцкая, Л. П. Образование в русском языке прилагательных от латышских, литовских и эстонских географических названий. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 210–211.
51. OU:*Палль, В(алдек). О структуре эстонской топонимии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 159–162.
52. +*Пурин, В. Р. Отражение производственной деятельности людей в географических названиях Советской Прибалтики. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 231–236.
53. OU:*Симм, Я(ак). Названия деревень сету. — Материалы двадцать первой научной студенческой конференции. Ч. 3. Филология. История. Педагогика. Психология. Тарту 1966, lk 19.
    /Teesid./
54. *Янсонс, А. Я. Mons antiquus в хронике Генриха Латвийского. — Конференция по топонимике северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 128–131.
    /Eestis?/

1967:

1. *Almik, J.; Metsare, A. Minu kodukoha perekonna- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Märjamaa keelepäeval. — ES 12.10.1967.
2. *Ancītis, Krišjān; Jansons, Aleksandr. Mõnest muinas-Läti kohanimest. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXII. Tallinn 1967, lk 302–311.
   /Резюме: О некоторых топонимах древней Латвии. Referat: Einige alt-lettische Ortsnamen./
3. *Ariste, Paul. Kõigile huvitav ning vajalik raamat. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 248–249.
   /Rets: E. Rajandi. Raamat nimedest./
4. OU:*Ariste, P(aul). Wie der Este Litauen und den Litauer nennt. — Baltistica III/2. Vilnius 1967, lk 205–207.
5. *Ariste, Paul. Über wotische Ortsnamen. — Советское финно-угроведение 3, nr 2 (1967), lk 77–84.
   /Ettekanne II rahvusvahelisel feonnugristide kongressil Helsingis 1965./
6. *Aunma, Enel. Eesti perekonnanimede käänamine. Diplomitöö. Juhendaja Asta Veski. Tartu 1967. 87 lk. (Eesti k kateeder. Nr 933.)
7. +*Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram 1967. 104 lk.
8. +*Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 3. Wolfratshausen–Waldram 1967. 207 lk.
9. *Elisto, Elmar. Soome nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 02.06.1967, lk 6.
10. Entsüklopeedia peatoimetuse koosolek. — Sirp ja Vasar 15.09.1967, nr 37, lk 6.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, G. Naan: 1965. a otsust ei muudeta./
11. *Heikinmäki, Maija-Liisa. Virolaiset etunimet tutkimuksen kohteena. — Virittäjä 71, nr 2 (1967), lk 153–156.
    /Rets: E. Rajandi. Raamat nimedest./
12. Hiedel, Edvin; Hiedel, Lembe. Küsimusi ENE peatoimetusele ehk pärisnimede translitereerimise probleemi ENE-s ei saa pidada lahendatuks! — Sirp ja Vasar 30.06.1967, nr 26, lk 6.
    /Pooldavad rahvuslike nimekujude kasutamist. Vt Kleis ja Raudtits 1967/
13. *Hint, Mati. Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia reeglitele. Ettekanne Tallinnas ja Tartus. — ES 27.02.1967; 12.03.1967.
14. Juhend kohanimede kogumiseks. Koostaja M. Norvik. Tallinn 1967. 32 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts.)
15. *Jõgi, M. Kust sai Hiiu jaam endale nime? — Harju Elu 14.10.1967.
16. *Jõgi, M. Millest sai Hiiu jaam oma nime. — Nõukogude Hiiumaa 26.12.1967.
17. *Kaal, H(elju). Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 318.
    /Ettekandekoosolek 27.02.1967 Tallinnas: M. Hint "Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia reeglitele", H. Saari "Nimede ortograafia korraldamise praegune seis"./
18. Kaalep, Ain. Kuidas kirjutada Kesk-Aasia rahvaste nimesid. — Sirp ja Vasar 17.02.1967, nr 7, lk 6.
    /Vajadusest uues ENEs kasutada nimede otsetranskriptsiooni./
19. OU:Kaalep, Ain. Türgi-tatari ja tadžiki nimede eesti transliteratsiooni katse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 275–280.
    /Kirgiisi, kasahhi, turkmeeni, aserbaidžaani, usbeki ja tadžiki nimede transkribeerimise reegleid./
20. OU:*Kivi, Aleksander. Linna toponüümilisest uurimisest. — Kodu-uurimise teateid. 7. Tallinn 1967, lk 25-33.
    /Tallinna tänavate nimedest./
21. Kleis, Richard; Raudtits, Ludmilla. Vennasrahvaste nimedest ENE-s. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
    /Otsetranslitereerimise praktilisest võimatusest ENE-s. Vastuseks J. Krossi jt kirjale SV samas numbris./
22. Kross, Jaan. Last, not least: laast, mitte liist. — Sirp ja Vasar 01.09.1967, nr 35, lk 5.
    /O- ja V-põhimõttest vennasrahvaste nimede kirjutamisel (otse või vene keele kaudu), toetab O-põhimõtet. Vastukaja H. Meristele SV 18.08.1967. Uuesti avaldatud 1976 (Vahelugemised II)./
23. Kross, Jaan; Laht, Uno; Merilaas, Kersti; Niit, Ellen; Sang, August. "Sirbi ja Vasara" toimetusele. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
    /Pooldavad A. Kaalepi seisukohti./
24. *Kährik, Aime. Karjala keele Djorža murraku kohanimed. IV k töö. Tartu 1967. 20 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
25. *Källo, Aino. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
    /Kn: Maidla kohanimed./
26. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 1, lk 42.
    /Nime Dorothea käänamisest. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 144–145./
27. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 501–502.
    /lane-liiteliste sõnade tuletamine kohanimede tüvevokaali säilitamisega ja ilma: grusiinlane, gruusialane või grusiin. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 164–167./
28. *Leppik, Eduard. Kohanimede uurimisest Väike-Maarja Keskkoolis. — Kodu-uurijate seminar-kokkutulek Rakvere rajoonis. Tallinn 1967, lk 209–211.
29. *Meenov, Madis. Miks just Veriora? — Koit 21.09.1967.
    /Kohanime tekkimisest./
30. *Meri, Lennart. Ajutised põhimõtted? — Sirp ja Vasar 04.08.1967, lk 4, 8.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENEs./
31. Meriste, Henno. Ka sellest seisukohast. — Sirp ja Vasar 18.08.1967, nr 33, lk 3.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, reservatsioonidega. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 41–45 (koos vahekommentaariga). Vt ka Kross SV 01.09.1967./
32. *Mihkla, K(arl). Keelelisi pisiküsimusi. — Sirp ja Vasar 22.12.1967, lk 7.
    /Sh: 1. planeet Veenusele, mitte planeedile Veenus./
33. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1962. Estland. — Onoma 12 (1966–1967), lk 58–61.
34. OU:*Mägiste, Julius. Om svenska (och nordiska) förnamn i estniskan. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. XVIII. Lund 1967, lk 125–137.
35. +*Mägiste, Julius. Über die ältesten Aufzeichnungen des Estnischen und Livischen. — Nyelvtudományi Értekezések 58 (1967), lk 147–155.
36. *Nissilä, Viljo. Virolaisia kosketuksia Suomen nimistössä. — Kalevalaseuran vuosikirja 47 (1967). Porvoo–Helsinki 1967.
37. Ojasson, Oskar. Kuidas käänata soome pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 14.04.1967, nr 15, lk 7.
    /Vastuolust ajakirjanduses ja ilukirjanduses kasutatava vahel. Toimetuse märkusega./
38. *Ojasson, Oskar. Pesa-tüüpi nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
39. *Ots, H(eido). "Bojaarihabemed" maha! — Tehnika ja Tootmine 1967, nr 8, lk 383–384.
    /Ettevõtete ja asutuste ülipikkadest nimedest./
40. OU:*Pall, Valdek. Liittüvelisi kohanimesid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 95–98.
41. *Pall, Valdek. Ülevaade 1967. a. võistlustöödest. Kohanimekogud. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
42. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
    /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
43. *Rajamets, H(arald). Segadus kohanimedega. — Sirp ja Vasar 20.10.1967, lk 6.
    /Võõr-??/
44. OU:*Rajandi, E(dgar). Koort < Gotthard või Konrad? — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 502.
45. OU:*Rajandi, Edgar. Veel üks nimeseletus. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 239.
    /In: Meelis./
46. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Meie praegune nimemaitse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 9, lk 528–536.
47. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Naiste-eesnimede praegusest deminutiviseerumistendentsist. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 12, lk 742–743.
48. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Uusi jooni tegelikus eesnimede ortograafias. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 3, lk 176–177.
49. *Saari, Henn. "...lõplik ega kuulu edasikaebamisele". — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 115–116.
    /A. Kaalepi kirjutistest nimede deklinatsiooni kohta SV 29.07.1966 ja 09.12.1966./
50. *Saari, Henn. Imelik tõlkimine. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 12, lk 741–742.
    /Nimede tõlkimise eripära./
51. *Saari, Henn. Nimede ortograafia korraldamise praegune seis. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.02.1967.
52. *Saari, Henn. Toponüümikud Riias. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 251–254.
    /Nõukogude Liidu loodepiirkonna kohanimeuurimise konverentsilt 7.-9. veebr 1967./
53. *Sarnit, M. Valga I Keskkooli õpetajate ja õpilaste perekonnanimede käänamistavadest. Õpilasettekanne Otepää keelepäeval. — ES 16.05.1967.
54. *Simm, Jaak. Endise Saatse valla kohanimedest. Diplomitöö. Tartu 1967. 143 lk + 1 kaart. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1967, 143 lk. TÜ rmtk-s./
55. OU:*Simm, Jaak. Kahelt kohanimekogumise reisilt Setumaale. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 229–232.
56. *Simm, Jaak. Setumaa kohanimedest ja muust. — Koit 21.09.1967.
57. *Suur väike . — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
    /Pärisnimede kirjutamisest väikese algustähega. Allk: Antiikva./
58. *Sõukand, M(artin). Suu- ja silmapärasemaks. — Edasi 02.09.1967.
    /Tartu asutuste nimedest./
59. *Teder, K. Kust Tallinn nime sai? — Kodumaa 09.08.1967.
60. *Tiik, L(eo). Kaevatsi, Saarnaki ja Hanikatsi. — Nõukogude Hiiumaa 08.04.1967.
    /Hiiumaa laidude ja nende elanike nimede päritolust./
61. *Toimetuselt . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 636–637.
    /Nõukogude rahvaste pärisnimede transkribeerimise kohta./
62. *Treumann, H. Ühest kohanimest. — Võitlev Sõna 27.07.1967.
    /Piiometsa küla./
63. TRÜ eesti keele kateedri koosolek võõrpärisnimede ortograafia küsimuses. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
    /07.07.1967, toetati otsetransliteratsiooni./
64. OU:Ussisoo, Uno. Gruusia nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 6, lk 350–355.
    /Transkribeerimissoovitused. Lisaks pikem gruusia perekonna- ja eesnimede loetelu./
65. *Uustalu, Jüri. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
    /Kn: Ridala kohanimed./
66. *Vals, H(elju). Nimi rikub asutust. — Edasi 26.01.1967.
    /Tartu tänavate, haiglate ja asutuste nimetustest./
67. +*Vals, H(elju). Taksid takseerivad taksosid. — Edasi 19.08.1967.
    /Sh Tartu asutuste nimetustest./
68. *Vals, H(elju). Taliko. — Edasi 01.09.1967.
    /Tartu kaupluste nimedest./
69. OU:*Varep, E(ndel). Pala ja Paala jõest. — Eesti Loodus 1967, nr 4, lk 261–262.
    /Kohanimede tekkest./
70. Vennasrahvaste pärisnimede translitereerimine ja ENE. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
    /Toimetusele saabunud vastukajad (vt Kleis ja Raudtits 1967)./
71. *Ühe mõttevahetuse lõpetuseks . — Sirp ja Vasar 13.10.1967, lk 7.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENE-s. Sõnavõttudest koosolekul: H. Meriste, A. Vallikivi, A. Kaalep, H. Vals, R. Kull, L. Hiedel, U. Ussisoo, O. Jõgi, H. Õiglane, H. Niit, H. Saari, E. Raiet, K. Uibo./

1968:

1. OU:*Alvre, Paul. Arvestagem hääldamist ja kirjaviisi traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 365–369.
   /Võõrnimede kodunemise kaitseks. Vastukaja M. Hindile KjK 1968/1,2./
2. +Ariste, Paul. Eestit tšehhi leksikonis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 53–54.
   /Sh tõstab esile nimede esitamist originaalkeeles ning toetab mõtet kasutada ka meil Kesk-Aasia jm rahvaste nimesid algkeelepäraselt./
3. *Ariste, Paul. Kuidas eestlast on nimetatud. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 603–606.
4. *Ariste, Paul. Über wotische Ortsnamen. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII.1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 24–30.
5. *Asi edeneb . — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
   /Asutuste ülipikkade nimede lühendamisest./
6. *Dambe, Vallija. Läti antiikse päritoluga antroponüümika. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
7. *Hatto, V(iive). Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 4, lk 37–39.
8. +*Hint, Mati. Ortoeepia normeerimise probleeme. — Keel ja struktuur. 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1968, lk 1–123.
   /Sh võõrnimede hääldusest?? Резюме: Проблемы нормирования орфоэпии./
9. OU:Hint, Mati. Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, 2, lk 32–41, 88–90.
   /Võõrnimede üldreegli erandirühmade subjektiivsusest ja liigsest häälduspärastamisest, nimetuletiste ortograafiast, nn käändumatutest omadussõnadest. Vt ka Alvre, Jaanits jt, Karelson, Nurm, Veski ja Vääri, Viires, Viitso KjK 1968 ning Erelt jt, Hint KjK 1969./
10. *Isberg, Fridolf. Namnskick och befolkningsförhållanden i Klottorp. — Svio-Estonica XIX. 1968.
11. *Jaanits, L(embit); Lõugas, V(ello); Viires, A(nts). Keel olgu kultuuri ja teaduse internatsionaalsete sidemete teenistuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 11, lk 674–676.
    /Võõrnimede ja nende tuletiste ortograafiast. Vt Hint KjK 1968/1,2./
12. +*Järv, J. Paraaditsevast keelepruugist. Miks lihtsalt, kui keeruliselt võib. — Sirp ja Vasar 26.01.1968, lk 6.
    /Sh asutuste ülipikkadest nimedest./
13. *Kaalep, A(in). Jah, Navoii! — Edasi 14.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vastukaja P. Nurmekunnale (Edasi 08.12.1968). Vt ka "Kas Navoii või Navoi?" (Edasi 04.02.1969)./
14. +Kaalep, Ain. Nipmeid-näpmeid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 225–227.
    /Sh alajaotus: Preventiivselt keralalase vastu (liite häirivast kasutamisest la-lõpulistes nimedes; asemele sobiksid ehk guatemalteek, venetsolaan jms. Резюме: Некоторые языковые предложения, с. 227./
15. *Kaavere, V. Eestiga seotud isikute nimesid maailmakaardil. — Eesti Loodus 1968, nr 3, lk 169–171.
16. +Karelson, Rudolf. Kas jälle käändumatu omadussõna? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 290–293.
    /Liigse häälduspärastamise vastu, sh kohanimedes Šlesvig-Holstein, Missuuri jms. Vt Hint KjK 1968/1,2./
17. *Keelepäev isikunimedest . — Kodumaa 04.12.1968, lk 6.
    /Tartus 01.12.1968 Emakeele Seltsi korraldusel./
18. *Kivi, A(leksander). Kuidas Tallinna tänavad endale nime said? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 2, lk 43–46.
19. *Kohanimede kogumisest . — Punane Täht 23.07.1968.
    /Vanda Sardma tööst kohanimede kogujana ja uurijana Rakvere rajoonis; Näiteid V. Sardma kogutud kohanimedest koos vastavate rahvapärimustega./
20. OU:Koit, Enn. salu ja selg Saaremaa liitsõnalistes kohanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 113–118.
    /Резюме: selg и salu в местных названиях острова Сааремаа, с. 118. Kn: Austla; Haapsu; Käesla; Läätsa; Mätasselja; Selkkare; Tatterselja./
21. *Kuidas Räpina sai oma nime. Üles kirjutanud P. Vaarand. — Koit 18.05.1968.
    /Muistend./
22. *Kull, R(ein). Sõnaraamatute sektor soovitab. 2. Kokku- ja lahkukirjutamine asutusenimedes. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 296–298.
23. *Kährik, Aime. Ersa ja vene kohanimed Mordva ANSV Ardatovi rajooni Ketšenbije, Orozbije ja Erzän Ordanbije külas. Diplomitöö. Tart 1968. 119 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1968, 119 lk. TÜ rmtk-s. Резюме: Местные названия эрзянского и русского происхождения в сёлах Кеченьбие, Орозбие и Эрзянь Орданьбие Ардатовского района Мордовской АССР. Tiivistelmä: Ersän ja venäjän paikannimistö Mordvan Neuvostotasavallan Ardatovin piirin Ketšenbijen, Orozbijen ja Erzän Ordanbijen kylissä./
24. *Lagman, Edvin. Estlandssvenska ortnamnsproblem. — Svio-Estonica XIX. 1968.
25. *Leosk, Arvi. Hädas sildiloominguga. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Tallinna asutuste nimedest jm./
26. OU:Linnus, Jüri. Lisanimi Sepa ~ Raudsepa. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 103–112.
    /Резюме: Прозвание Sepa ~ Raudsepa (= кузнец), с. 112./
27. +*Meriste, Henno. Siit nurgast ja sealt nurgast. — Sirp ja Vasar 21.06.1968, lk 6.
    /Sh asutuste nimedest./
28. +*Meriste, Henno. Sõnad ja nimed. — Edasi 14.05.1968.
    /Sh raskustest korrektse võõrnime kindlakstegemisel ajakirjanduses. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 39–41./
29. *Mihkelsoo, A. Kas Mehhiko või Mexiko? — Sirp ja Vasar 11.10.1968, lk 4.
30. *Mugu, K. Kumb on õige? — Sirp ja Vasar 19.04.1968, lk 5.
    /Tsirgulinna või Tsirguliina./
31. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1963. Estland. — Onoma 13 (1968), lk 49–54.
32. *Nimesegadus nägusas raamatus. Lugeja kiri. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 370–371.
    /A. Palm Haapsalust: järjekindlusetusest Eesti kohanimede venekeelsel edasiandel Moskvas väljaantud raamatus (Э. Ф. Вареп, В. Ю. Тармисто. Эстония. "Мысль", Москва 1967). Toimetuse järelsõnaga. Vt ka Varep KjK 1968/10./
33. OU:Nurm, Ernst. Austagem kirjakeele traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178–183.
    /Võõrnimede senise kirjutusviisi põhjenduseks, vastuseks Hindile 1968/1,2./
34. *Nurmekund, Pent. Navoii?! — Edasi 08.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vt ka Kaalep (Edasi 14.12.1968)./
35. *Nurmekund, P(ent). Prantsusmaa endise provintsi Normandie ja tema elanike nimetuse päritolust ning arengust. — Töid romaani-germaani filoloogia alalt. II. TRÜ toimetised. Vihik 216. Tartu 1968, lk 68–69.
    /Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 56–76. Резюме: О происхождении и развитии названий бывшей французской провинции "Нормандия" и ее жителей. Referat: Über die Herkunft und Entwicklung des Namens der ehemaligen französischen Provintz "Normandie" und deren Einwohner./
36. *Pabut, Ago. Kaubandusasutuste nimedest ja ülearustest jutumärkidest. — Sirp ja Vasar 15.11.1968, lk 6.
37. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede struktuurist. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 147–158.
    /Liitkohanimed, vere-lõpuliste nimede liigitus, genitiivsus täiendosas, lihtkohanimed (elliptilised, abstraheerunud, sufiksiga nimed), aluskääne./
38. *Pall, Valdek. Immigratsiooni jälgi Põhja-Tartumaa kohanimedes. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1968.
39. OU:*Pall, Valdek. Muutamien virolaisten paikannimityyppien levinneisyydestä. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII 1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 371–375.
40. *Piir, E. Eesnimedest. — Edasi 07.06.1968; Töörahva Lipp 09.07.1968.
41. OU:*Piir, E. Kokemäe vahtkonna kaheksakümmend kuplit. — Eesti Loodus 1968, nr 4, lk 216–219.
    /Kohanimedest./
42. *Raid, Niina. Tutvustada kindlasti. Aga kuidas? — Edasi 25.02.1968.
    /Eesti nimede kirjutamisest Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Soomes ilmunud näitusekataloogides./
43. *Rajandi, Edgar. Nimi ja õigus. Ettekanne üleliidulisel nõupidamisel Moskvas. — ES 26.04.1968.
44. OU:Rajandi, Edgar. Rahvusvahelistest eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 75–94.
    /Резюме: Об интернациональных личных именах, с. 94. Sisu: Rahvusvaheline nimi – Rahvusvahelise eesnime kujunemise lugu – Nimesüsteemid, nende erisused ja vastastikune mõjutamine – Rahvusvaheline nimi XII–XIII sajandil ja kiriku nimepoliitika – Rahvusvahelise nimevara rikastumise allikad tänapäeval – Kokkuvõte./
45. *Rajandi, Edgar. Sissevaateid tänapäeva nimepruuki. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
46. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Onomastilisi märkusi. Eesnimed tegusõnast olema? — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 95–101.
    /Резюме: Личные имена, производные от глагола olema 'быть', с. 101. In: Olev; Olaf; Oll; Olle; Olo(f)./
47. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Praegune eesnimede kirjaviis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 2, lk 76–83.
48. *Rikand, Ed(uard). Pindi Kotkapalust. — Töörahva Elu 23.01.1968.
    /Kohanime päritolust./
49. *Roomet, E. Kuidas Tallinn endale nime sai? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 9, lk 41–44.
50. *Roos, Eduard. Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
51. *Sammal, Peep. Saali-epideemiast ja salongi-tõvest. — Sirp ja Vasar 23.08.1968, lk 6.
    /Asutuste nimedest./
52. *Selli, Mare. Perekonnanimede panekust Eestis 1822.–1835. a. Diplomitöö. Juhendaja Sulev Vahtre. Tartu 1968. (TÜ ajaloo osakonna rmtk. Nr 2122.)
53. *Sihver, R(iina). Nimi pole edvistamiseks. — Edasi 03.12.1968.
    /Nimedele pühendatud keelepäevalt Tartus. Ettekanded: E. Roos "Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus", D. Zemzare "Läti ja eesti nimede vastastikused seosed", E. Rajandi "Sissevaateid tänapäeva nimepruuki" jt./
54. *Zemzare, Daina. Läti ja eesti nimede vastastikused seosed. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
55. *Tarand, Helmut. Vana ja uus nimi. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
56. OU:+*Tarvel, Enn. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, 10, lk 543–550, 586–596.
    /Kihelkondade vanadest nimedest ja piiridest./
57. +Tauli, Valter. Keelekorralduse alused. Eesti Raamat, Stockholm 1968. 218 lk.
    /Sh: Transliteratsioon (167–169, sh vene nimedest eesti tekstis)./
58. *Tiik, L(eo). Arhiividokumendid jutustavad... — Eesti Loodus 1968, nr 1, lk 48.
    /Saaremaa kohanimedest./
59. *Tiik, Leo. Mehenimesid Hiiumaalt 17. ja 18. sajandist. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
60. OU:Uustalu, Koidu. Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 12, lk 734–746.
    /Vt ka Leesment ja Uustalu KjK 1969/6. Kn: Anne; Haaslava; Holdre; Holstre; Jaska; Kaarepere; Kaarli (MMg); Kadrina (Kod); Kilingi; Krüüdneri; Kärkna; Laatre; Lange; Leebiku; Lindi; Loodi; Lota; Luua; Maidla; Meeri; Neeruti; Pangodi; Partsi; Pati; Patküla; Pindi; Poka; Prangli; Pringi; Puka; Päri; Pöögle; Rogosi; Roodi; Roosa; Räni; Saaluse; Saverna; Sindi; Taagepera; Taali; Truutamõisa; Tõdu; Vaabina; Vedu; Vesneri; Viitina; Vorbuse./
61. OU:*Uustalu, Koidu. Übersetzte Güternamen in der deutschsprachigen Toponymie Südestlands. — Советское финно-угроведение 4, nr 2 (1968), lk 109–120.
    /Резюме: Переводные названия мыз в немецкой топонимии южной Эстонии./
62. *Vare, T. Varasemad kirjakeele mälestusmärgid. — Töörahva Lipp 05.11.1968.
    /Läänemaa kohanimedest./
63. OU:Varep, Endel. Raamatukirjutajad kimpus. Vastus lugeja kirjale. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 625–626.
    /Eesti kohanimede kirjutamisest vene keeles (vt "Nimesegadus.." KjK 1968/6), Eesti NSV-s ja üleliiduliselt kehtivate reeglite lahknevusest. Toimetuse järelsõna: õige kirjaviis tuleks ka üleliiduliselt kehtestada./
64. OU:Veski, Johannes Voldemar; Vääri, Eduard. Jätkuks vaidlusele võõrpärisnimedest. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 4, lk 227–228.
    /Vt Hint 1968/1,2./
65. +Viires, Paul. Kuidas toimida? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 7, lk 420–422.
    /Võõrnimekirjutuse erandite paratamatusest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
66. OU:Viitso, Tiit-Rein. Mis on vaieldavat võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirjutuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, lk 558–561.
    /Võõrnimede ja käändumatute omadussõnade põhjendamatust ja vigasest häälduspärastamisest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
67. OU:*Палль, Валдек. Об исследованиях топонимики в Эстонской ССР. — Повідомлення української ономастичної комісії. Випуск сьомий. Київ 1968, lk 55–58.

1969:

1. +*1969. aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 14.12.1969; Sirp ja Vasar 19.12.1969, lk 7.
2. OU:*Ariste, Paul. Estnisch Kose, deutsch Kosch. — Советское финно-угроведение 5, nr 1 (1969), lk 1–2.
   /Резюме: Эстонский топоним Kose, немецкий Kosch./
3. +Ariste, Paul. Kas ism võib olla sõna? — Emakeele Seltsi aastaraamat 14–15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 79–86.
   /Sufiksite leksikaliseerumisest, sh saksa perekonnanimelõppude -son ja -man ületulekust eesti nimedesse lk 81–82. Резюме: Является ли ism самостоятельным словом? с. 86./
4. *Arvisto, M. Keelejutt ehk kas tasub koos kärbsega ka meest maha lüüa? — Edasi 08.05.1969.
   /Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli nimetusest. Vastukaja H. Valsi artiklile Edasi 10.–12.04.1969. Vt ka Meriste (Edasi 04.07.1969)./
5. +*Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet II. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 4. München 1969.
6. *Elisto, Elmar; Kull, Rein. Apostroof võõrnimede käänamisel. — Nõukogude Õpetaja 01.11.1969.
7. +*Emakeele Seltsis . — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 381–382.
   /Koosolek Tallinnas 06.04.1969. Sh ettekanded: E. Rajandi "Viimase aastakümne nimepruugist Tallinnas"./
8. *Enn Koit . — Tee Kommunismile 12.08.1969.
   /1914–1969. Nekroloog. Allk: Õpilased ja kolleegid./
9. *Enn Koit . — Tartu Riiklik Ülikool 05.09.1969.
   /1914–1969. Nekroloog. Allk: TRÜ eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder./
10. *Enn Koit. In memoriam . — Kommunismiehitaja 12.08.1969.
    /1914–1969. Allk: Kolleegid TRÜ-st ja kaasvilistlased endisest Saaremaa Ühisgümnaasiumist./
11. OU:Erelt, M(ati); Kaplinski, J(aan); Rätsep, H(uno); Uuspõld, E(llen); Õim, H(aldur). Lähtugem keeleteoreetilistest seisukohtadest! — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 105–106.
    /Võõrnimede kirjutusviisist, M. Hindi seisukohtade toetuseks. Vt Hint KjK 1968/1,2./
12. *Hermann, U(no). Vanadest perenimedest Tartu rajoonis. — Edasi 28.03.1969.
13. OU:+Hint, Mati. Võõrpärisnimetuletiste kirjaviisi mõttevahetuse strateegiast ja taktikast. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 40–47.
    /Nimede ja nende tuletiste lähteortograafia säilitamise kaitseks. Mõttevahetuse algus: vt Hint KjK 1968/1,2./
14. +*Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 63–64.
    /Koosolek Tartus 17.11.1968, sh: V. Pall "Immigratsioonijälgedest Põhja-Tartumaa kohanimedes"./
15. +*Kaalep, Ain. Esto-arabica. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sõnade algebra ja Gibraltar rõhust. Toimetuse märkusega./
16. *Kaplinski, J(aan). Miks me ikka nii tõsised oleme. — Edasi 06.07.1969.
    /Nimede andmisest kaupadele, kauplustele, tänavatele./
17. *Karelson, R(udolf). Kas Ehatäht või ehatäht? — Keel ja Kirjandus 1969, nr 7, lk 434–435.
18. *K(ask), A(rnold). Enn Koit. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 10, lk 637.
    /1914–1969. Nekroloog./
19. *Kas Lubile või Lubjale. — Töörahva Lipp 27.12.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest. Allk: Filo Loog./
20. *Kas Navoii või Navoi? Poleemika lõpetamiseks. — Edasi 04.02.1969.
    /Usbeki nime kirjutamisest./
21. +*Kirjaridu . — Sirp ja Vasar 25.07.1969, lk 5.
    /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
22. +*Küsimused-vastused . — Töörahva Lipp 31.05.1969.
    /Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu". Allk: Filo Loog./
23. OU:*Leesment, Leo; Uustalu, Koidu. Veel mõni sõna mõisate ja kohanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 369–370.
    /Täiendused K. Uustalu artiklile KjK 1968/12./
24. *Liivaku, U(no). "Ultra-Sy"? — Sirp ja Vasar 21.11.1969, lk 5.
    /Šokolaadisordi nimest./
25. +Linnus, Jüri. Seppade rahvapärastest nimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 141–149.
    /Резюме: О народных наименованиях ремесленника-кузнеца, с. 149. In: Sepp; Raudsepp./
26. *Meriste, H(enno). Olgem ise ka mehed! — Edasi 04.07.1969.
    /Kõrgema spordimeisterlikkuse kooli nimetusest. Vastukaja M. Arvistole (Edasi 08.05.1969)./
27. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
28. +*Meriste, H(enno). Sündinud asju, millest õppust võtta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 3, lk 178.
    /Sh pikkade asutusenimede lühendamisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 61–62./
29. *Meriste, Henno. Õigetest nimedest ja infopuudusest. — Sirp ja Vasar 31.10.1969, lk 4.
    /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vastukaja V. Ojakäärule SV 10.10.1969./
30. *Miks ikka vaid Balti meri? — Nõukogude Õpetaja 25.01.1969.
    /Läänemere nimest./
31. *Mägiste, Julius; Uustalu, Koidu. Bibliographia Onomastica 1964–65. Estonia. — Onoma 14 (1969), lk 466–473.
32. *Nimedest, siltidest ja jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
    /Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
33. *Ojakäär, V(alter). Et umbrohtu vähem oleks. — Sirp ja Vasar 10.10.1969, lk 3.
    /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vt ka Meriste SV 31.10.1969./
34. *Ots, Heido. Miks mitte nimede nimetav? — Edasi 24.04.1969.
    /Isikunimede käänamisest./
35. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede uurimisest ja kogumisest. Ettekanne Looduskaitse Seltsi kodu-uurijate sektsioonis Viljandis. — ES 09.02.1969.
36. OU:Pall, Valdek. Mõned Põhja-Tartumaa kohanimed ja nende apellatiivsed vasted. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 131–140.
    /Резюме: Некоторые топонимы северной части бывшего уезда Тартумаа и их нарицательные соответствия, с. 140. Kn: Jõgeva; Kodismaa; Kõnnu; Kärgandi; Laekannu; Lammiku; Lähte; Nõva; Põltsamaa; Roodeviku; Võhma./
37. *Pall, Valdek . — Õhtuleht 18.12.1969.
    /Rubriik "Minu tööd ja tegemised". Eesti kohanimede uurimisest./
38. OU:Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. 315 lk. (ENSV TA. KKI.)
    /Резюме: Топонимия северной части Тартумаа, с. 290–298. Referat: Ortsnamen von Nord-Tartumaa, S. 299–307. Sisu: Eessõna – Sõnastik (13–289) – Kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide nimestik – Lühendid. Tutv: Nissilä, Viljo, Vir. 74 (1970), lk 92–95. Alvre, Paul, KjK 1971/1, lk 55–59./
39. OU:Pall, V(aldek). Üks rahvusvaheline tõsiasi. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 106–107.
    /1967. a Genfi kohanimekonverentsist ja selle soovitustest./
40. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas Pühajärv ja Neitsijärv nime said. — Kommunist 22.07.1969.
41. *Rajandi, Edgar. Keelepäev isikunimede teemal. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 126.
    /Tartus 01.12.1968./
42. *Rajandi, E(dgar). Kogugem ka eesnimesid! — Kodumurre 9. Tallinn 1969, lk 85–87.
    /Küsitluskava./
43. *Rajandi, E(dgar). Nimekonverentse. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 62.
    /Toponüümika ja isikunimede alal: Uljanovsk, sept 1967; Moskva, aprillis 1968./
44. *Rajandi, Edgar. Viimase aastakümne nimepruugist Tallinnas. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 06.04.1969.
45. OU:*Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Anu "seitsmest" tähendusest. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 8, lk 498–499.
46. *Reede, Arvo. Miks siseasjade osakond? — Sirp ja Vasar 21.03.1969, lk 5.
    /Asutuste nimetustest./
47. OU:*Roos, Eduard. "Tähe mõrsja" Salme ja tema kosilased. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 658–670.
    /Nime Salme päritolust. Vt ka P. Alvre KjK 1970/3 ja J. Kaplinski KjK 1970/9./
48. OU:*Rootsmäe, L(emming). Võnnu kihelkonna isikunimed XVIII sajandil. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 10, lk 623–624.
49. *Saari, Henn. Kaja ja vastukaja. — Edasi 02.12.1969.
    /Tšehhi ~ Tšehhimaa ~ Tšehhia?/
50. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
    /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
51. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
    /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
52. +*Saari, H(enn). Väike keelekiri "Edasile". — Edasi 13.09.1969.
    /Sh välisriikide nimedest./
53. *Simm, J(aak). Euroopa pealinnade nimed. — Edasi 28.11.1969.
    /Nimede saamisloost./
54. *Simm, J(aak). Kohanimedest. — Edasi 25.07.1969.
    /Välisriikides./
55. OU:*Tiik, Leo. Mehenimesid Hiiumaalt. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 82–85.
56. OU:Tiik, Leo. Perekonnanimesid Hiiumaalt. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 9, lk 531–534.
    /1835. a pandud perekonnanimede liigitus, sh seosed kohanimedega. Kn: Haldreka; Kiivera; Viiterna./
57. *Uustulnuk . — Töörahva Lipp 26.07.1969.
    /Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
58. *Vals, H(elju). Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto (Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
59. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud loodusega seotud Eesti kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1969, nr 10, lk 26–31.
60. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 21.02.1969, lk 5.
    /Lugejate kirjadest. Sh asutusenimedest./
61. *Vääri, E(duard). Liivi ja eesti isikunimed Henriku "Liivimaa kroonikas". — Nõukogude Õpetaja 25.01.1969, lk 4.
62. OU:*Аристэ, П(ауль). Läti 'латвийский, латышский, Латвия' в топонимике Эстонии. — Baltistica V/1. Vilnius 1969, lk 97–100.
63. *Васильев, Л(ев). О результатах применения несовершенной транскрипции. — Geograafia-alaseid töid. VI. TRÜ toimetised. Vihik 237. Tartu 1969, lk 190–194.
    /Eesti kohanimede vene transkriptsioonist. Kokkuv: Väära transkriptsiooni juurutamise tagajärgedest. Summary: Results of Introducing a False Transcription./
64. *Вяари, Э(дуард). О ливской топонимике. — XIII Всесоюзная конференция финно-угроведов. Йошкар-Ола. 29 мая – 2 июня 1969 г. Тезисы докладов. Таллин 1969, lk 8–9.
    /Teesid./
65. *Кяхрик, Айме. Об эрзянских микротопонимах. — Советское финно-угроведение 5, nr 1 (1969), lk 31–35.
    /Referat: Über die ersänischen Flurnamen./