EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1970–1974

1970:

1. +*1970. a. sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 18.12.1970.
2. +*1970. a. sõnavara- ja kohanimede võistluselt. — Sirp ja Vasar 25.12.1970, lk 7.
   /Tulemused./
3. OU:*Alvre, Paul. "Tähe mõrsja" oletatavaist kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 3, lk 161–162.
   /Vastukaja E. Roosi artiklile KjK 1969/11, 12./
4. +*Ariste, Paul. Teos Nõukogude Liidu rahvaste nimetuste ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 120–122.
   /Rets: А. И. Попов. Названия народов СССР./
5. *Arukaevu, V. Kõrvemaa – kus ta asub ja kuidas ta nime sai. — Võitlev Sõna 11.07.1970.
6. *Hint, Mati. Tallinna nime ortoeepilise normi küsimus. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 15.02.1970.
7. +Isberg, F(ridolf). Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. I–II. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLVII. Uppsala 1970. 385 lk.
   /Sisaldab suurel määral isiku- ja kohanimesid täienduseks Danelli sõnaraamatule./
8. *Jaanus, Endel. Kuidas nimetati Narvat. — Leninlik Lipp 22.08.1970.
9. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Ühistöö 28.11.1970.
   /Märjamaa sovhoosi Paeküla osakonna kohanimede tekkeloost./
10. OU:*Kaplinski, Jaan. Mõned "Tähe mõrsjast" virgutatud mõtted. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 9, lk 543–550.
    /Isikunimedest. Vastukaja E. Roosi artiklile KjK 1969/11, 12./
11. Kask, Arnold. Enn Koitu mälestades. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 296–298.
    /1914–1969./
12. *Kiisa, U(no). Kas Luguse, Tausta või Kugli? — Nõukogude Hiiumaa 01.12.1970.
    /Jõe nimest. Vt ka A. Tamm NõukH 05.01.1971./
13. OU:*Koit, Enn. Saaremaa jala-liitelistest kohanimedest. — Töid eesti filoloogia alalt. III. TRÜ toimetised. Vihik 259. Tartu 1970, lk 85–94.
    /Резюме: О топонимах на -jala, встречающихся на острове Сааремаа. Referat: Über die in Saaremaa vorkommenden Ortsnamen mit dem Suffix -jala./
14. *Kuivjõgi, H. Dragon, Draakon, Lohe... — Kehakultuur 1970, nr 1, lk 15–16.
    /Jahiklasside nimede tõlkimisest eesti keelde./
15. *Laikivi, Kaarel. Neli nime. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 4, lk 234–243.
    /Vene isikunimestruktuurid ja nende ajalugu./
16. OU:*Melles, Anu. Väike-Pakri saare kohanimedest. — Eesti keele ringi töid. 2. Tartu 1970, lk 112–128.
17. +Meriste, Henno. Pilk ajakirjanduskeelde 1969. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 264–273.
    /Sh võõrnimede probleemidest ja vigadest, uute riikide ja pealinnade nimedest, uuskreeka, araabia jm nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 77–89./
18. *Mida arvatakse . — Sirp ja Vasar 20.03.1970, lk 6.
    /Võõrpärisnimede translitereerimisest jm./
19. OU:*Must, Hildegard. Scandinavian Kalf and Estonian Kalev. — Names. Journal of the American Name Society 18 (1970), lk 1–8.
20. *Mägiste, Julius. Ugalane, mokša ja neemets. — Tulimuld 1970, nr 2, lk 73–77.
    /Nimeetümoloogiaid./
21. OU:*Mägiste, Julius. Viron paikannimistä Põlva ja 1200-luvun Walgatabalwe. — Virittäjä 74, nr 2 (1970), lk 249–255.
    /Referat: Über die estn. Ortsnamen Põlva und (im XIII. Jh.) Walgatabalwe./
22. *Mägiste, Julius. Värmlandsfinska ortnamn. Commentationes Humanarum Litterarum. Tomus XXXV. Nr. 1–3. Helsinki–Helsingfors 1970.
23. *Mägiste, Julius; Uustalu, Koidu. Bibliographia Onomastica 1966–68. Estonian and Livonian. — Onoma 15 (1970), lk 735–748.
24. *Nissilä, Viljo. Virolaista nimistöntutkimusta. — Virittäjä 74, nr 1 (1970), lk 92–95.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn 1969./
25. +*Nurmiste, H(eino). "Trantsport küsimusest", "masinate frakkidest" ja majandite nimedest. — Töörahva Lipp 28.02.1970.
    /Kohalike nõukogude protokollide keelest, jutumärkidest kolhooside nimede kirjutamisel./
26. +*Ojakäär, Valter. Ega umbrohi iseenesest kao. — Sirp ja Vasar 13.02.1970, lk 5.
    /Sh võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
27. OU:*Pall, Valdek. Looduslike objektide nimedest. — Eesti Loodus 1970, nr 8, lk 457–459.
    /Eestis. Резюме: О названиях природных объектов. Summary: The Names of Natural Objects./
28. OU:*Pall, Valdek. Maahanmuuton jälkiä Pohjois-Tartumaan paikannimissä. — Virittäjä 74, nr 1 (1970), lk 12–22.
    /Referat: Die Spuren der Immigration in den Ortsnamen von Nord-Tartumaa./
29. OU:*Pall, Valdek. Mõni sõna meie kohanimede kujunemisest. — Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn 1970, lk 69–73.
30. *Pall, Valdek. Siedlungsgeschichte und Ortsnamen. — Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. I. (Tallinn 1970,) lk 63.
    /Teesid. Terviktekst ilmunud 1975./
31. *Pall, Valdek. Ungari kohanimede raamatud. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 7, lk 445–446.
    /"Zala megye földrajzi nevei" koostamispõhimõtetest./
32. OU:Pall, Valdek. Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 147–172.
    /Резюме: Русские элементы в топонимии северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 171–172. Kn: Jaska; Jurka; Kalada ots; Kargaja; Kiisli; Kirtsi; Kokora; Kriiva; Kudina; Kusma; Omedu; Prossa; Pupastvere; Puustuse t; Saburi; Särgla; Tiheda; Vadi; Vilina./
33. +*Polnische Akten I . 1582–1591. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 5. München 1970.
34. *Rajamets, Harald. Tähtsaim on tegija vastutusteadvus. — Sirp ja Vasar 03.04.1970, lk 8.
    /Võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
35. *Rajandi, Edgar. Eesti NSV-s elunevate leedulaste nimepruugist. Ettekanne sümpoosionil Šiauliais. — ES 29.05.1970.
36. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Eesti eesnimedest Mats Tõnissoni tähtraamatutes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 125–141.
    /Kalendrites 1884–1914 esinenud eesnimedest. Резюме: Об эстонских личных именах в календарях Матса Тыниссона, с. 141. In: Arend; Eha; Ennik; Hella; Helmi; Ilo; Kantus; Kiire (n); Koidu; Külli; Laas; Maade; Mari; Meeli(s); Varju; Üksmeel./
37. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 18.12.1970; 25.12.1970.
    /1. /Sissejuhatus/, 2. Nõukogude väljak. Järg 1971. a./
38. +Roos, Eduard. Eesti keele toimkonna tegevus 1941. a. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 11, lk 686–697.
    /Riikliku Kirjastuskeskuse juurde 1941. a asutatud toimkond; sh refereerib arutlusi 09.05.1941 ja 04.06.1941 vene nimede transkribeerimise teemal. Teisi muljeid vt ka Elisto ESA 222 1977, lk 196–197./
39. *Sihver, R(iina). Kesk tänavalt Kesk kaarele. — Edasi 10.12.1970.
    /Tänavanimede õigekirjutusest ja käänamisest./
40. *Simm, J(aak). Adelaide, Boliivia, Gutenberg, Filipiinid. — Edasi 27.11.1970.
    /Isikunimedest tekkinud kohanimesid./
41. OU:*Simm, Jaak. Kohanimekoguja Võnnus. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 1, lk 45–47.
42. OU:Simm, Jaak. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 173–177.
    /Резюме: Заметки о сетуских топонимах на территории бывшей Зачеренской волости, с. 177. Kn: Issadi; Kolossova; Kotelnika; Pitsina; Saabolda; Saatse (Satserinna); Sorokina; Zahhodõ (Sahhodi); Tsütski; Vedernika./
43. OU:*Simm, Jaak. Setu külanimedest. — Eesti keele ringi töid. 2. Tartu 1970, lk 129–146.
44. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistlus. — Kodumaa 30.12.1970, lk 7.
    /Tulemused./
45. OU:Zemzare, Daina. Mõnedest läti ja eesti eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 143–146.
    /Резюме: О некоторых латышских и эстонских личных именах, с. 146. In: Agris; Aina; Aivar; Ilmar; Imanta; Kaupo./
46. *Talvak, K. Kohanimedest minevikus. — Võitlev Sõna 08.01.1970.
    /Eestis./
47. +*Teie küsite, meie vastame . — Sirp ja Vasar 10.04.1970, lk 6.
    /Sh jutumärkides asutusenimede käänamisest./
48. OU:*Tiik, Leo. Kohanimesid Hiiumaalt. Emmaste. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 10, lk 605–613.
49. +*Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 18.12.1970, lk 6.
    /Sh Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusest./
50. OU:*Uustalu, Koidu. Eesti laene endisaegsete saksakeelsete kohanimede seas. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 280–288.
51. *Vals, H(elju). Kohvikutunnid J. V. Veskita. — Edasi 11.08.1970.
    /Soome nimede käänamisest; pärisnimelisest täiendist jm./
52. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud inimtegevusega seotud Eesti kohanimed. — Küsimused ja Vastused 1970, nr 5, lk 19–24.
53. *Viitso, Tiit-Rein. Võõrtähestike translitereerimisest. — Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 3. Tartu 1970, lk 44–70.
    /Vene, kreeka, heebrea, armeenia ja gruusia tähestiku translitereerimise viisid ja nende kriitika; mõistete määratlused, tabelid (sh teistegi kürilliliste keelte kohta). Summary: On Transliterating Foreign Alphabets./
54. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 23.01.1970, lk 5.
    /Võõrpärisnimede kirjutamisest jm./
55. *Vääri, Eduard. Koštrõgi küla. — Läänemeresoomlaste rahvakultuurist. Valgus, Tallinn 1970, lk 169–175.
    /Liivi kohanimedest. Резюме: Деревня Кошрагс. Referat: Das livische Dorf Koschraggen./
56. +*Агеева, Р. А. Об этнониме чудь (чухна, чухарь). — Этнонимы. "Наука", Москва 1970, lk 194–203.
57. OU:*Вареп, Э(ндель). Топонимика. — О развитии географии в Эстонской ССР. 1960–1968. Таллин 1970, lk 223–227.
    /Eesti kohanimesid käsitlevate tööde loetelu./
58. *Вяари, Э(дуард). О ливской топонимике. — Вопросы финно-угроведения, вып. V. Лингвистика. Фольклористика. Этнография. Археология. Йошкар-Ола 1970, lk 4–8.
59. *Рацевич, С. Древнее название Нарвы. — Нарвский рабочий 22.08.1970.
60. OU:*Раянди, Э. Имя и право. — Личные имена в прошлом, настоящем, будущем. Проблемы антропонимики. Москва 1970, lk 69–72.
    /Isikunimede kirjutamisest võõrkeele tähestiku abil./

1971:

1. *Alvre, Paul. Mahukas kohanimeuurimus. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 1, lk 55–59.
   /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Tallinn 1969./
2. OU:*Ariste, Paul. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. — Baltistica VII/2. Mintis, Vilnius 1971, lk 183–184.
   /Seostab Luigamaa Lätis asuva Gulbenega./
3. +*Arvamusi ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 19.02.1971, lk 5.
   /Sh vietnami nimede translitereerimisest./
4. OU:Elisto, E(lmar). 15 aastat hiljem eesti nimedest vene keeles. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 684–685.
   /1957 brošüür "Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles", 1959 ENSV ÜN Presiidiumi kinnitus; edaspidi vajalikke muudatusi./
5. +*Emakeele Seltsis. ÕS-i muresid . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 445–446.
   /25.04.1971 ESi ettekandekoosolek Tartus ÕSi uusväljaande õigekeelsusprobleemidest, sh R. Kull puudutas võõrnimede hääldamist ja ortograafiat, T. Erelt "Suur ja väike algustäht kohanimelistes omadussõnades"./
6. *Erelt, T(iiu). Aunimetuste kirjutamine. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1971.
   /Autasude, medalite, preemiate, aunimetuste õigekirjast./
7. +*Erelt, Tiiu. Suur ja väike algustäht kohanimelistes täiendites. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1971.
8. *Jaanus, E(ndel). Ilma nimeta jõed. — Edasi 24.12.1971.
   /Don, Okaa, Amuur, Visla, Rein jt. Etümoloogiast./
9. *Jürgenson, Leo. Polütehnika Instituut ja Polütehniline Instituut. — Sirp ja Vasar 19.03.1971, lk 5.
10. *Kallas, E. Mida pajatavad kohanimed? — Pärnu Kommunist 04.02.1971.
    /I. Aavekuke kogutud Pärnu rajooni Koonga külanõukogu kohanimedest./
11. *Kaplinski, Küllike. Vanimad eestikeelsed käsitöölisnimetused ajalooallikais. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 682.
    /?? SUSKT-s onomastikateema all./
12. *Kas "nimeline" on alati tarvilik. — Sirp ja Vasar 24.12.1971, lk 5.
    /Isikunime sisaldavatest asutusenimedest./
13. +*Kirju ja kommentaare . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 492–493.
    /Sh: Mulgimaa. Tähendusest ja päritolust./
14. *Kruus, O(skar). Ebatäpsusi polaarmeeste nimedes. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 4, lk 237.
    /Isikunimede õigekirjast./
15. +Kubjas, Eduard. Märkmeid Chr. Kelchi kroonikas 1695 trükitud rahvalaulu "Jörru, Jörru..." kohta. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 135–144.
    /Sh sõnast Jörru, mida arvatakse olevat naise nimi (kuid ehk ka interjektsioon). Резюме: Заметки о помещенной в хронике Хр. Кельха 1695 года народной песне "Jörru, Jörru...", с. 144./
16. +##Kull, Rein. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ja soovitusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 251–261.
    /Sh: (3) Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest. 1. Tüüp vanakreeka kirjandus, uuskreeka keel, lõunaeesti murded, obiugri keelerühm lk 253–255. Arutusel 16.10, 23.12.1970 ja 29.01.1971. Varem ilmunud: KjK 1971/4, lk 235–237, kokkuvõtlikult ka SV 19.02.1971. Sama otsust refereerib veel T. Erelt ESA 19–20 1975, lk 337 VÕKi heakskiidetuna./
17. *L(aikiv)i, K(aarel). Poola RV nimeuurimine. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 12, lk 766–767.
18. OU:Linnus, Jüri. Põhja-Eesti talupoegade lisanimedest 18. sajandil. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 99–108.
    /Резюме: О прозваниях крестьян северной Эстонии в XVIII столетии, с. 108. In: Brauer; Hõbesepp; Kangur; Kingsepp; Müürsepp; Nahkur; Puusepp; Raudsepp; Rätsep; Sadulsepp; Sepp; Tisler; Treial./
19. *Meriste, H(enno). Kas Egiptuse Araabia Vabariik või Araabia Vabariik Egiptus? — Edasi 20.10.1971.
    /Riiginimede eestipärasest sõnade järjestusest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 59–61./
20. *Mägiste, Julius; Pall, Valdek; Norvik, Madis; Uustalu, Koidu. Bibliographia Onomastica 1969–70. Estonian and Livonian. — Onoma 16 (1971), lk 751–760.
21. +Nurm, Ernst. Kuidas vabaneda z-tähest eesti keeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 159–163.
    /Sh ettepanek kirjutada s ka võõrnimetuletistes: rjasanlane, sinovjevlane jne. Резюме: Как избавиться от буквы z в эстонском языке, с. 163./
22. OU:*Pall, Valdek. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 138–142.
23. *Pall, Valdek. Murdekogumisvõistlusele saabunud kohanimekogudest. Ettekanne murdekogujate kokkutulekul Tallinnas. — ES 29.05.1971.
24. *Pall, Valdek. Õnnestunud tüübiuurimus. — Virittäjä 75, nr 3 (1971), lk 326–328.
    /Rets: E. Kiviniemi. Suomen partisiippinimistöä. Ensimmäisen partisiipin sisältävät henkilön- ja paikannimet. Helsinki 1971./
25. *Rajandi, Edgar. Läänemaa eesnimedest. Ettekanne Haapsalu keelepäeval. — ES 16.05.1971.
26. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Möödunud aastakümne eelisnimed. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 4, lk 207–216.
27. OU:*Rand, Lydia. Endisaegsed tänavanimed. — Eesti Loodus 1971, nr 7, lk 433–435.
    /Tartus./
28. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 08.01.1971; 15.01.1971; 22.01.1971; 29.01.1971; 05.02.1971; 12.02.1971; 19.02.1971; 26.02.1971.
    /Järg. Algus 18.12.1970./
29. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 12.03.1971; 19.03.1971; 26.03.1971; 02.04.1971; 09.04.1971; 16.04.1971.
30. OU:*Rebane, Harald; Simm, Jaak. Peravalla kohanimesid koha ja mineviku kajastajana. — Eesti Loodus 1971, nr 2, lk 102–104.
    /Резюме: Названия местности Перавалла отражают ее прошлое. Summary: Some Place-Names That Reflect the Locality and History of Peravalla./
31. OU:Roos, Eduard. Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 77–97.
    /Ka nimede struktuurianalüüs; nimeandmestik lk 89–95. Резюме: Древние эстонские личные имена с компонентом -meel, с. 97./
32. +*Sepamaa, Henrik. Loetu ja kuuldu põhjal. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 493–495.
    /Sh: 2. Islandis või Islandil?; 3. Soome ~ Soomemaa./
33. *Sepamaa, Henrik. Tšehhi nimede kirjutamisest ja hääldamisest. — Sirp ja Vasar 21.05.1971, lk 6.
34. *Simm, Jaak. Keelearheoloogilist kohanimede alalt. — Noorus 1971, nr 12, lk 72–73.
    /Etümoloogiaid. Redigeeritult ilmunud 1976 (Keel, mida me uurime)./
35. OU:*Simm, Jaak. Kohanimesid Tuglase noorusmaalt. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 178–179.
    /Päritolust./
36. OU:*Simm, Jaak. Piirissaare nimed. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 6, lk 352–357.
37. OU:Simm, Jaak. Slaavi geograafilisi termineid Setumaa kohanimedena. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 169–172.
    /Slaavi päritolu terminnimedest. Резюме: Славянские географические термины в топонимии Сетумаа, с. 172. Kn: Korski; Lobotka; Lädina; Peresnika; Ostrova; Selise; Tobrova./
38. *Simm, Jaak. Uus nimi pärast vana. — Edasi 26.11.1971.
    /Kohanimedest esikomponendiga "uus"./
39. OU:*Simm, Jaak. Võnnu asulanimede vahetumine ja hävi. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 686–688.
40. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Sirp ja Vasar 17.12.1971, lk 5; Õhtuleht 07.12.1971.
41. *Tamm, A. Kas Luguse, Tausta või Kugli? — Nõukogude Hiiumaa 05.01.1971.
    /Vastuseks U. Kiisa artiklile NõukH 01.12.1970./
42. OU:*Tarand, Helmut. Naisenimed o-lõpuga. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 10, lk 619–620.
43. OU:+*Tarvel, Enn. Läänemaa seitse kihelkonda. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292–298.
    /Kohanimedest ajalookirjanduses./
44. +*Toomessalu, Aadu. Riu-sõna tarvitamisest ja riu Saaremaal kohanimedeks. — Kommunismiehitaja 26.01.1971; 28.01.1971; 30.01.1971.
45. +*Vals, H(elju). Reklaami keelest. — Uut Kaubanduses 1971, nr 4, lk 16–20.
    /Sh kaupluste nimedest./
46. +*Vals, H(elju). Üks kiri ja teine. — Edasi 16.06.1971.
    /Sh tänavate nimedest./
47. *Vals, H(elju). Üks ristimise lugu. — Edasi 31.01.1971.
    /TPI nime muutmisest./
48. +*Vanad nimed ja uued sõnad. — Sirp ja Vasar 22.10.1971, lk 5.
    /Sh (võõr-?)pärisnimede õigekirjast./
49. +*Varep, Endel. Kõrvemaa – Põhja-Eesti metsanurk. — Eesti Loodus 1969, nr 10, lk 383–390.
    /Ka nimetuse päritolust ja levikust. Резюме: Кырвемаа – лесная глушь Северной Эстонии. Summary: Kõrvemaa – a Region of Forests in North Estonia./
50. +*Varep, Endel. Prangli – kalurite saar. — Eesti Loodus 1970, nr 6, lk 346–349.
    /Ka nimetuse päritolust. Резюме: Прангли – остров рыбаков. Summary: Prangli Island – Home of Fisherfolk./

1972:

1. *Ader, Anne. Isikunimed Friedebert Tuglase ilukirjanduslikus loomingus. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
2. *Aitsam, Viio. Vigala eesnimedest. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
3. *Annusver, Ülle; Saluste, Marie. Meie kooli õpilaste eesnimed. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
4. *Ariste, Paul. Eesti pragmonüümid. Ettekanne Tallinna 21. Keskkooli keelepäeval. — ES 12.05.1972.
5. *Ariste, Paul. Vanemaid eesti tootenimesid. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 19.11.1972.
6. *Elisto, Elmar. Armas Teet Kallas. — Sirp ja Vasar 22.12.1972, lk 13.
   /Perekonnanimede käänamisest. Vastuseks, vt T. Kallas SV 24.11.1972./
7. OU:Ernits, E(nn). Probleeme ja ettepanekuid seoses pärsia nimede kirjutamisega. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 219–220.
   /Häälikute täpsema edasiandmise võimalustest. Vt ka Udam KjK 1972/5./
8. *Johari, T. Nomen est omen. — Edasi 14.07.1972.
   /Asutusenimedest./
9. +##*Jäger, E.; Bong, O. Das Atlas von Livland des Ludwig August Graf Mellin. Nordostdeutschen Kulturwerk, Lüneburg 1972.
   /Mellini atlase järeltrükk./
10. +*Jälle aasta Emakeele Seltsi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 254–256.
    /Sh 03.05.1971 arutas ESi toimkond oma laiendatud koosolekul NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse reegleid eesti nimede kirjutamiseks vene transkriptsioonis; selle järgi laienevad ENSV-s kehtivad reeglid üleliidulisse kartograafiasse./
11. *Kaar, U. Ristimäed ja Ristiväljad. — Nõukogude Hiiumaa 28.11.1972.
    /Kohanimede päritolust./
12. *Kallas, Teet. Nimi lööb takka üles. — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vt ka Elisto SV 22.12.1972./
13. *Kallasmaa, Marja. Kohanimekogujana Hiiumaal. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 10.12.1972.
14. *Kesler, Ü. Agapäe. — Nõukogude Hiiumaa 14.09.1972.
    /Kohanimest./
15. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 1. Eesti perekonnanimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 3, lk 173–175.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 145–149./
16. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 2. Võõrkeelsetes pärisnimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 237–240.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 149–156./
17. OU:Kivi, Aleksander. Tallinna tänavad. Valgus, Tallinn 1972. 202 lk.
    /Sisu: Saateks – Tallinna tänavad: Tallinna tekkimine, kasv ja tänavavõrgu areng, Tallinna tänavate nimedest – Tallinna tänavanimede koondloetelu (22–147) – Registrid: Keskaegseid ladina- ja alamsaksakeelseid tänavanimesid, Varem kasutamisel olnud saksakeelseid tänavanimesid, Varem kasutamisel olnud venekeelseid tänavanimesid, Muudetud eestikeelsed tänavanimed, Kasutatud kirjandus ja arhiivide allikmaterjalid – Lisa: Tallinna tänavate nimekiri 1968. Tutv: Tiik, Leo, KjK 1973/2, lk 116–118./
18. *Kokk, J. Raudna ja Heimtali nime tekkimisest. — Tee Kommunismile 20.03.1972.
19. *Kolme aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumurre 10/11. Tallinn 1972, lk 151–155.
    /1969–1971./
20. +*Kull, R(ein). Vastused Suure-Jaani eesti keele õpetajate kirjale. — Nõukogude Õpetaja 22.04.1972.
    /Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest, võõrpärisnimede ortoeepiast. Vt ka V. Roost SV 1972./
21. *Leppik, E(duard). Kohanimedest. — Punane Täht 29.02.1972.
    /Eesti kohanimede päritolust, näpunäiteid kogumistööks, autori isiklikust kohanimede kartoteegist./
22. *Lep(p)ik, Eduard. Väike-Maarja kihelkonna kohanimede kogumisel tekkinud mõtteid. — Noorus 1972, nr 10, lk 35–36.
    /Uuesti avaldatud 1976 (Keel, mida me harime)./
23. *Lõhmus, Aivo. Vadja toponüümika kogumiselt. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 10.12.1972.
24. +*Meile kirjutatakse . — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Sh võõrpärisnimede ja Tallinna nime õigekirjutusest./
25. *Meriste, Henno. Keelekultuuri päevaküsimus. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 2.
    /Võõrnimede õigekirjutusest./
26. +*Meriste, Henno. Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
    /Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
27. +*Miller, Voldemar. Eestlane vanas Tallinnas. — Minevikust tulevikku. Tallinn 1972, lk 171 jm.
    /Sh Tallinna (*Talilinna) nimest./
28. OU:Pall, Valdek. Edgar Rajandi 70. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 267–268.
29. OU:*Pall, Valdek. Toponüümide leviku vaatlusi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 2, 3, lk 85–94, 149–154.
30. OU:Peegel, Juhan. Paarist kohanimest regivärssides. — Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 1. Tartu 1972, lk 27–29.
    /Alajaotused: 1. Tallinn; 2. Venemaa; 3. Liivi. Esitab rahvalaulude nimekujusid, sh Tallinn, Talin, Tääne ~ Tänne linn, Venede maa jm. Kn: Taani./
31. *Purre, A. Rootsi päritoluga kohanimesid. — Nõukogude Hiiumaa 28.11.1972.
    /Hiiumaal./
32. *Rajandi, Edgar. Eesnimed Rapla rajoonist. Ettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
33. OU:Rajandi, Edgar. Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 43–50.
    /Vt ka "Õienduseks" ESA 19–20, 1975, lk 290. In: Kask; Kaasik-; Kase-; Kõiv; Kõo-; Birk; Bjork; Berezin./
34. *Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Eesti nimi läbi sajandite. — Noorus 1972, nr 5, lk 70–72.
    /Isikunimede ajaloost. Uuesti avaldatud 1976 (Keel, mida me uurime)./
35. +*Raud, Piret. Kohanimedest tuletatud rahvuslikku kuuluvust ja päritolu märkivad nimisõnad. III k töö. Tartu 1972. 30 lk. (Nr 1124.)
36. *Reimann, Riina. Eesti üldnimetaoliste perekonnanimede käänamisest. III k töö. Tartu 1972. 41 lk. (Nr 1125.)
37. *Riikoja, Elli. Baterfljai, Butterfly... — Sirp ja Vasar 31.03.1972, lk 5.
    /Võõrnimede translitereerimisest./
38. +*Roost, V. "Alpikannist" ja "alpi kannikesest". — Sirp ja Vasar 19.05.1972, lk 5.
    /Tähendusvahest. Vt Kull NÕ 1972./
39. OU:Saari, Henn. Redaktsioonilisi märkmeid. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 8, lk 505–509.
    /Nimesegadusest raamatus "Postitõllaga läbi Eestimaa" (Tallinn 1971), Baltikumi kolmekordsetest nimedest./
40. *Saarnak, Aivi. Kust on tulnud Saarnaki kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 14.03.1972; Eesti Loodus 1972, nr 2, lk 102.
    /Резюме: Происхождение названий местности острова Саарнаки. Summary: Origin of Placenames on Saarnaki Islet./
41. OU:+*Schilling, Erich Baron. Estländische Ortsnamen und ihre Beziehungen zu besitzlichen Geschlechtern. — Baltische Hefte 18. 1972, lk 205–212.
42. OU:*Selirand, Jüri. Sinialliku linnamäe muistne nimi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 273–278.
43. *Simm, Jaak. Kohanimesid "Väikesest Illimarist". Fr. Tuglase sünniaastapäeva puhul. — Koit 04.03.1972.
44. OU:Simm, Jaak. Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 151–157.
    /Ka vene eesnimede mugandamisest setudel, ametlikest ja rahvalikest talunimedest; kohanimede mikrosüsteemidest (ühes asulas). Резюме: Некоторые заметки о сетуских микротопонимах, с. 157. Kn: Tsistigu soo./
45. *Simm, Jaak. Nimeuurijad Sofias. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 10, lk 639–640.
    /XI rahvusvaheline nimekongress, Sofia 28.06–04.07.1972./
46. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias ja XI rahvusvaheline onomastikakongress Sofias. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.10.1972.
47. OU:*Simm, Jaak. Veel pääks-, peeks-nimedest. — Eesti Loodus 1972, nr 2, lk 103–104.
    /Резюме: Еще о некоторых названиях местности. Summary: More about Placenames./
48. OU:*Simm, J(aak). Vene elemente Võnnu asulanimedes. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 21, nr 3 (1972), lk 287–299.
    /Резюме: Некоторые русские элементы в названиях выннуских поселений. Referat: Einige russische Elemente in den Ortsnamen der Umgegend von Võnnu./
49. OU:*Simm, Jaak. Vene looduslikke termineid kohanimedes. — Eesti Loodus 1972, nr 8, lk 478–479.
    /Резюме: Явления природы в русских названиях местности. Summary: Russian Nature Terms in Placenames./
50. *Simm, Jaak. Üht-teist kohanimedest, ka Elva ümbruse omadest. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 09.12.1972.
51. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 26.12.1972; Õhtuleht 26.12.1972.
    /1972. a./
52. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse võitjad. — Kodumaa 12.01.1972, lk 5.
    /1971. a./
53. *Tarand, Helmut. -ar ja tema saladused. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.10.1972.
54. *(Tiberg, Nils). Estlandssvenska husdjurnamn av Nils Tiberg jämte en dialektuppsats. Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Drejer med teckningar av Abraham Hollman. Estlandssvenska folkliga kultur. VII. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi. 51 Uppsala 1972. 144 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, KjK 1973/4, lk 251–252./
55. OU:Udam, Haljand. Veel pärsia nimede kirjutamisest. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 279–284.
    /Pärsia häälikute edasiandmise keerukus; tabel teadusliku transkriptsiooni ja praktilise eesti kirjutusviisiga. Vastukaja, vt Ernits KjK 1972/4./
56. *Uustalu, K(oidu). Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed). Kandidaadiväitekiri. Tartu 1972. 352 lk.
    /Kaitstud 21.12.1972. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1973/3, lk 187–188. Alvre, Paul. СФУ 10/1 (1974), lk 69–73./
57. +*Vals, H(elju). Igaühele midagi. — Edasi 12.01.1972.
    /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
58. *Инструкция по русской передаче географических названий Эстонской ССР. Главное управление геодезии и картографии при Совете Министров СССР, Москва 1972. 29 lk.
    /Sh lühiülevaade eesti k-st lk 13–15, eesti kohanimedes esinevaid termineid jm sõnu lk 16–28./
59. OU:*Палль, В(алдек). Об эстонской микротопонимии. — Вопросы советского финно-угроведения. Топонимика, фольклористика, литературоведение, археология, антропология, этнография. Саранск 1972, lk 21–22.
    /Teesid./
60. *Салусте, Х. Человек, которого хватает на всё. — Советская Эстония 11.03.1972.
    /Eduard Leppikust./
61. *Симм, Яак. Типы эстонских топонимов. — Résumés des communications. Sofia 1972, lk 207.
    /Teesid./
62. OU:*Уусталу, Койду Йоосеповна. Немецкая топонимия Южной Эстонии (названия мыз). Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата филологических наук. Тарту 1972. 21 lk.
    /Tutv: Alvre, Paul, KjK 1973/3, lk 187–188. Alvre, Paul, СФУ 10/1 (1974), lk 69–73./

1973:

1. +*1973. aasta sõnavara- ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Noorte Hääl 18.12.1973; Rahva Hääl 16.12.1973.
2. *Allik, Ülle; Piibemann, Tiina. Loksa Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Harju rajooni 5. õpilaskeelepäeval Kuusalus. — ES 19.04.1973.
3. *Altmets, O. Mõnda Raikküla kohanimedest. — Ühistöö 24.02.1973.
   /Rapla rajoonis./
4. *Alvre, Paul. Koidu Uustalu filoloogiakandidaadiks. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 3, lk 187–188.
5. *Ariste, Paul. Huvitav raamat loomanimedest ja koduloomadest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 4, lk 251–252.
   /Rets: Estlandssvenska husdjurnamn av Nils Tiberg./
6. OU:+*Ariste, Paul. Keelesuhted Risti eesti-rootsi segakülades. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 8, lk 470–474.
   /Ka talunimesid./
7. OU:Ariste, Paul. Vanematest eestikeelsetest tootenimedest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 87–91.
   /Tootenimedest e ktematonüümidest (sic!) / pragmonüümidest, nende seostest toote- või kaubamärkidega; vanimad eestikeelsed 19. sajandi lõpust, seejärel pikemalt 1920.-30. aastate tootenimedest./
8. *Eesti pärisnimede kirjutamine vene keeles. Русская транскрипция эстонских имен собственных. Valgus, Tallinn 1973. 15 lk. (ENSV TA KKI.)
9. OU:*Ernits, Enn. Veel kord mikrotoponüümidest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 431.
   /Vt Pall KjK 1973/3./
10. *Gustavson, Heino. Raeapteek? Rae apteek? — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
    /Kokkukirjutamisest./
11. *Jaani, Ago. Kuidas nimetada Peipsit vene keeles? — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 765.
    /Резюме: О русском названий Псковско-Чудского озера. Summary: The Proper Russian Name for Lake Peipsi./
12. Johansen, Paul; Mühlen, Heinz von zur. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. (Ostmitteleuropa in Vergangenheit und Gegenwart. 15.) Böhlau Verlag, Köln–Wien 1973. 555 lk.
    /Lk 474–492 valik Tallinna mittesakslaste (eestlaste) perekonnanimesid koos täpsema liigitusega: kohanimede järgi, rahva- ja maanimede järgi jne. Sisu: Vorwort – Einleitung – Revals mittelalterliche Geschichte im Überblick – Die Bevölkerung Revals, ihre Zahl, Herkunft, soziale und nazionale Schichtung – Die Undeutschen in Wirtschaft, Verwaltung und Sozialleben der Stadt – Das Rechtswesen, insbesondere mit Bezug auf die Undeutschen – Estnische Predigt und kirchliches Leben – Trennung und Vermischung von Deutsch und Undeutsch – Anhang I: Ausgewählte Quellen – Anhang II: Auswahl von Familiennamen aus den unteren sozialen Schichten Revals und ihre Deutung – Autorenregister – Register der geographischen und topographischen Namen – Register der Personennamen – Sach- und Wortregister. Tutv: Ariste, Paul, KjK 1974/8, lk 504–508./
13. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 26.06.1973.
    /Kohanimede kogumisest./
14. OU:Kindlam, Ester. Kask ja Sannamees, Perttunen ja Vuolijoki. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 9, lk 560–562.
    /Eesti nimede käänamisest soome keeles (M. Punttila artikli põhjal Virittäjäs 1972/2) ja soome nimede käänamisest eesti keeles. Pooldab reeglipärast, s.o võõrnimepärast käänamist. Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 140–143./
15. *Kiparsky, Valentin. Tonttukivet Kuurinmaalla. — Sananjalka 15 (1973), lk 69–71.
    /Ilmselt ka Eesti kohanimedest?/
16. *(Kull, Rein). Ühest tülikast puntrast meie õigekirjutuses. — Töörahva Lipp 03.02.1973.
    /Suur ja väike algustäht ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 112. Vt ka Nurmiste 1973 (TL)./
17. *Leppik, Eduard. Kohanimed unustamisohus. — Nõukogude Õpetaja 04.04.1973.
    /Koolide abi kohanimede kogumisel./
18. +*Lotman, Juri; Uspenski, Boris. Märk – nimi – kultuur. Tallinn 1973.
    /Sh nimede semiootikast./
19. +*Maarjamaast, intelligentsist ja muust. — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
    /Sh (eesti?) kohanimede tarvitamisest./
20. *Meriste, Henno. Keeleveergude kirjakastist. — Sirp ja Vasar 24.08.1973, lk 4.
    /Sh nimede Toomas, Urmas käänamisest, nime Marat hääldamisest, astronautide Harriot ja Lusma nimede õigest kujust./
21. +*Mida asjust arvatakse . — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
    /Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn, Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate arvamusi./
22. +*Must, M(ari). Dialektoloogia, toponüümika. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia aastail 1965–1972. Tallinn 1973, lk 235–237.
    /Murdesektori ja toponüümikarühma tööst./
23. *Nurmiste, H(eino). Veel kord suurest ja väikesest tähest. — Töörahva Lipp 27.03.1973.
    /Vastukaja R. Kullile 1973 (TL). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 113./
24. *Odres, L(embit). Otimäe nimepanemine vajaks selgitamist. — Nõukogude Hiiumaa 26.04.1973.
25. *Paal, A. Uusi teaduste kandidaate. Jaak Simm. — Õhtuleht 11.11.1973.
    /Informatsioon./
26. *Pall, Valdek. Kohanimede kogumise tähtsusest. Ettekanne Pärnu-Jaagupi Keskkooli kodu-uurimise päeval. — ES 03.02.1973.
27. OU:*Pall, Valdek. Väikeste loodusesemete nimesid. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 3, lk 163–166.
    /Kõid; Leediknõmm ja Leesmägi; Osmassaare, Pillikmägi; Revastru; Sangsik; Kõõvitsvars; Võnnassaar, Võnnasoo. Vt ka Ernits KjK 1973/7/
28. +*Polnische Akten II . 1586–1616. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 7. München 1973.
29. +*Polnische Akten IV . 1583–1590. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 6. München 1973.
30. *Puss, Hugo. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 678–681.
    /Hüüdnimedest. Vt ka U. Kiisa KjK 1974/5./
31. +*Seda ja teist kirjakeelest . — Sirp ja Vasar 26.10.1973, lk 5.
    /Sh linnanime Haiphong kirjutusviisist./
32. *Sikemäe, Ilmar. On õige: Anton Hansen-Tammsaare. — Sirp ja Vasar 28.09.1973, lk 5.
    /Sidekriipsust nimes./
33. *Simm, Jaak. Eesti kohanimed Uljanovski oblastis. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 756.
    /Rets: В. Ф. Барашков. Топонимия эстонских селений в Ульяновской области. 1973./
34. OU:*Simm, J(aak). Elukutset ja päritolu märkivad Võnnu talunimed. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 22, nr 4 (1973), lk 400–407.
    /17.-18. sajandil. Резюме: Названия хуторов Выннуского прихода, обозначающие профессию и происхождение крестьянина. Referat: Bauernhöfe in der Gemeinde Võnnu, deren Benennungen auf den Beruf und die Herkunft des Bauern hindeuten./
35. *Simm, Jaak. Harju rajooni kohanimedest. Ettekanne Harju rajooni 5. õpilaskeelepäeval Kuusalus. — ES 19.04.1973.
36. OU:*Simm, Jaak. Järve ja Piirissaare nimed. — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 739–740.
37. *Simm, Jaak. Kuidas koguda kohanimesid. Ettekanne Elva Keskkoolis. — ES 04.05.1973.
38. OU:*Simm, Jaak. Kuu kohanimedest. — Eesti Loodus 1973, nr 6, lk 350.
39. OU:*Simm, Jaak. Lisa Pihkva kroonikate Lõuna-Eesti kohanimedele. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 4, lk 223–225.
    /Kn: Miropovna; Mogiljov; Tarvast"./
40. *Simm, Jaak. "Miks te uurite kohanimesid?" — Noorte Hääl 12.07.1973.
    /Toponüümikarühma ülesannetest./
41. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 381–383.
    /Toimetuse märkusega vajaduse kohta kehestada reeglid bulgaaria nimede kirjutamiseks, nende omaladina tutvustus./
42. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Nõukogude Liidus. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 397–403.
43. OU:*Simm, Jaak. Täpsustusi kohanimede alalt. — Eesti Loodus 1973, nr 4, lk 249.
    /Kn: Alutaguse; Saarnak; -kare./
44. *Simm, Jaak. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika. Kandidaadiväitekiri. Tallinn 1973. I. 230 lk; II (Lisa. Toponüümide varasemad kirjapanekud ajaloolistes dokumentides). 249 lk.
    /Kaitstud 31.10.1973. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1974/1, lk 60–61. Paal, A., Õhtuleht 11.11.1973. Алвре, Пауль, СФУ 10/4 (1974), lk 279–283./
45. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluselt. — Sirp ja Vasar 05.01.1973, lk 15.
    /Tulemused 1972./
46. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumaa 10.01.1973, lk 7.
    /1972. a./
47. *Tamme, Hille. Eduard Roos 70. — Sirp ja Vasar 16.02.1973, lk 12.
48. *Tiik, Leo. Raamat Tallinna tänavanimedest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 116–118.
    /Rets: A. Kivi. Tallinna tänavad./
49. OU:*Torro, Uno. Kus asus Suolasalmi? — Eesti Loodus 1973, nr 2, lk 110–113.
    /Kohanime Soela päritolust. Резюме: Где находился пролив Суоласальми? Summary: Where was the Location of Suolasalmi?/
50. *Vaba, Lembit. (Koosolek 17. dets. 1972 Tartus.) — Keel ja Kirjandus 1973, nr 1, lk 61–62.
    /Seoses kohanimedega??/
51. +*Vals, H(elju). Kurb tõde ühest õigusest. — Edasi 05.07.1973.
    /Ka jutumärkides pärisnimede käänamisest./
52. *Võborova, J(ekaterina). Ordeninimetuste kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 28.09.1973, lk 5.
    /Vt Vääri (Nõukogude Õpetaja 18.08.1973). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 77–78. Vt ka Vääri NÕ 17.11.1973./
53. +*Vääri, Eduard. Kaitskem reegleid. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1973.
    /Sh jutumärkide kasutamisest ordenite ja medalite nimetustes. Vt Võborova 1973. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 78–79./
54. +*Vääri, Eduard. Kursused Viljandis. — Nõukogude Õpetaja 18.08.1973.
    /Sh vigastest ordeninimetustest ajakirjanduses. Vt ka Võborova 1973 (SV). Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 77./
55. *Барашков, В. Ф. Топонимия эстонских селений Ульяновской области. — Русский язык в школе и вузе. Ульяновский государственный педагогический университет. Ученые записки. Т. 27, вып. 3. Ульяновск 1973, lk 14–19.
    /Tutv: Simm, Jaak, KjK 1973/12, lk 756./
56. *Пааль, А. Новые кандидаты наук. Яак Симм. — Вечерний Таллин 13.11.1973.
    /Informatsioon./
57. OU:*Симм, Яак Эльмарович. Комонимы Выннуского прихода. Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата филологических наук. Таллин 1973. 29 lk.
    /Tutv: Alvre, Paul, KjK 1974/1, lk 60–61. Алвре, Пауль, СФУ 10/4 (1974), lk 279–283./

1974:

1. *Allikmaa, Ilmar. Haapsalu linna nimest. — Töörahva Lipp 13.08.1974; 15.08.1974; 17.08.1974; 20.08.1974.
   /Nime päritolust./
2. +*Alvre, Paul. Keeleteaduse väitekirjad. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 1, lk 60–61.
   /Rets: J. Simm. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika./
3. *Alvre, Paul. (K. Uustalu. Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed).) — Советское финно-угроведение 10, nr 1 (1974), lk 69–73.
   /Rets. Saksa k-s./
4. *Ariste, Paul. Eesti kohanimesid Rootsi alal. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 12, lk 761–762.
   /Rets: C. O. Nordling. Estniska ortnamn i svensk bygd. Stockholm 1974./
5. *Ariste, Paul. Tähelepandav teos Tallinna eestlastest XIV-XVI sajandil. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 8, lk 504–508.
   /Rets: P. Johansen, H. von zur Mühlen, Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval./
6. *Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. — Sirp ja Vasar 29.11.1974, lk 13.
   /Koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest. Uuesti avaldatud ESA 21 1976, lk 213–214./
7. *Gustavson, Heino. Kommentaarid pole liigsed. — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
   /Tallinna endistest tänavanimedest jm. R. Janno raamatutes "Vutimehed" ja "Kassisaba poisid" (Tallinn 1974)./
8. *Gustavson, H(eino). Mõnda Harju rajooni kohanimedest. — Harju Elu 03.08.1974.
9. *Jaanus, E(ndel). Rannu kihelkonna külanimedest. — Edasi 01.11.1974.
10. *Kaarli, Kaareli, Kaare-Ly. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Nimekujust./
11. *Kala, Ilja. Pukalt Käärikule. (Otepää kõrgustiku edelaosa mägedel. I.) — Eesti Loodus 1974, nr 12, lk 750–754.
    /65 mäenime./
12. *Kaplinski, Jaan. Nez percé või neperssee ehk mis teha indiaani hõimunimedega. — Sirp ja Vasar 28.06.1974, lk 13.
    /Rahvanimede eestistamise ebakohti. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 99–100./
13. OU:*Kask, Arnold. J. V. Veski ja eesti kohanimede ortograafia fikseerimine. — Centum. Tallinn 1974, lk 57–67.
14. *Kiisa, Uno. Veel hiidlaste seltsidest. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 5, lk 300.
    /Vt Puss KjK 1973./
15. OU:*Komolova, Z.; Tuldava, J(uhan). Estonian Brand Names. Ways of Formation, Semantic Analysis. — Linguistica. V. Tartu 1974, lk 74–90.
    /Резюме: Эстонские торговые названия./
16. *Kull, Rein. Meeled keelele valla. Keeleergastaja tähtpäev. — Sirp ja Vasar 15.02.1974, lk 5.
    /H. Saari 50. sünnipäeva puhul./
17. *Kurs, Ott. Vepsa kõrgustikul. — Eesti Loodus 1974, nr 1, lk 53–56.
    /Kõrgustiku skeem koos kohanimedega. Резюме: На Вепсовской возвышенности. Summary: On the Veps Elevation./
18. OU:*Lagman, Edvin. Eesti-Rootsi asulatevõrgu tekkimisest kohanimede taustal. — Verbum habet Sakala. Korp! Sakala koguteos. Uppsala 1974, lk 190–200.
19. +*Lugeja arvab nii . — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Sh vigasest võõrnimede kirjutusest./
20. *Luik, Tiiu. Meie kooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Tallinna 37. Keskkooli keelepäeval. — ES 08.05.1974.
21. *Meriste, Henno. Asutusenimed meditsiinipraktikas ja mujal. — Sirp ja Vasar 31.05.1974, lk 9.
    /Pikkadest asutusenimedest ja nende tarvitamisest lühendatult. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 1973/74" (Tln 1976), lk 114–115./
22. *Meriste, Henno. Leninlikust komsomolist. — Noorte Hääl 29.11.1974.
    /Suur ja väike algustäht asutuste ja organisatsioonide nimedes. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 137–138./
23. +*Meriste, Henno. Paar aktualiteeti. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Sh: Kas "Küprosel" või "Küproses"? Uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 115 ja autori kogumikus 1978, lk 136–137./
24. *Meriste, Henno. Õige on Alehhin. — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Vene maletaja perekonnanime õigest kirjapildist./
25. +*Mida kirjad pajatavad . — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
    /Sh nimevigadest trükisõnas./
26. *Mihkla, Karl. A. H. Tammsaare kodukohaga seoses olevatest nimedest. — Sirp ja Vasar 08.03.1974, lk 5.
    /Vt ka A. Sööt ja E. Kotkas SV 26.04.1974./
27. *Miks on nimeks Tinarahu? — Nõukogude Hiiumaa 19.11.1974.
28. *Must, Mari. Kogugem kollektiivseid hüüdnimesid. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.05.1974.
    /Mikroetnonüüme?/
29. +*Mõtteid ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 29.03.1974, lk 5.
    /Sh nimede Aet ja Kai käänamisest./
30. *Mägi, Maie. "Jõud", maanoor, suurmeister, dublant. — Spordileht 11.12.1974, lk 2.
    /Sh spordiühingu nimetuse käänamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 116./
31. *Nordling, Carl. O. Estniska ortnamn i svensk bygd. Stockholm 1974. 90 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, KjK 1974/12, lk 761–762. Егорова, Т. П., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6, 1977/1, lk 109–110./
32. *Norvik, Madis; Pall, Valdek; Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1971. Estonian and Livonian. — Onoma 18 (1974), lk 255–257.
33. Ojakäär, Valter. Nomina sunt odiosa... — Sirp ja Vasar 29.11.1974, nr 48, lk 13.
    /Kodumaiste ja võõrnimede väärkujudest ajakirjanduses./
34. OU:*Pall, Valdek. Kolm toponüümilist eskiisi. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 6, lk 338–344.
    /Kohanimed komponentidega -kand, -kanna, -kannu; -jala, -jalg; esikomponendiga passi-, pasti-, pass-./
35. *Pino, V(eera). Pärisnimed ja kohanimed rahvalauludes. — Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV kd. Tallinn 1974, lk 401–430.
    /Register./
36. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas tekkis Jaanilinna nimi. — Ühistöö 04.06.1974.
37. +*Reageeringuid kirjapandule . — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Sh võõrnimede ortograafiast ja ortoeepiast./
38. *Roos, Eduard. "Inimene ja loodus eesti muistsetes isikunimedes". Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.10.1974.
39. OU:*Roos, Eduard. Kirjanikunimi Tuglas. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 3, lk 173–175.
    /Nime saamisloost ja sõna tähendusest./
40. *Roos, Eduard. Tartu etümoloogia lugu. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1974.
41. +*Roslavlev, Oleg. Siedlungsgeschichte des Estenlandes. München 1974–1977.
    /Nr. 1: Kirchspiel St. Jakobi (Korbe) /=Pärnu-Jaagupi/; Nr. 2: Kirchspiel Rappin /=Räpina/; Nr. 3: Kirchspiel Neuhausen /=Vastseliina/; Nr. 4: Pernauer Descriptionsbuch von 1680–84, mit Karten./
42. +*Saari, Henn. Algustähe ja jutumärkide reeglistamise alused. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649–660.
    /Sh asutusenimetustes jm./
43. OU:*Saks, Edgar V. Commentaries on the Liber Census Daniae. Studies in mediaeval European history. Rotalia Publications, Ann Arbor 1974. 229 lk.
44. *Simm, Jaak. Kuidas minust sai kohanimeuurija. — Männikasvud. V. Elva Keskkooli kirjanduslik almanahh. Elva 1974, lk 14.
45. *Simm, Jaak. Miks uuritakse kohanimesid? — Kodumaa 27.03.1974.
    /Murdesektori toponüümikarühma tööst. Toimetuse märkusega./
46. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 1. Mida tähendab kohanime lõpp -vere? — Horisont 1974, nr 6, lk 27.
47. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 2. Pandivere, Mahtra, Torma. — Horisont 1974, nr 7, lk 15.
48. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 3. Matthias Johann Eisen ja kohanimeuurimine. — Horisont 1974, nr 8, lk 20.
49. *Simm, Jaak. Tallinna nimed. Ettekanne Tallinna 37. Keskkooli keelepäeval. — ES 08.05.1974.
50. OU:*Simm, Jaak. Tõlkelisi külanimesid Setumaalt. — Centum. Valgus, Tallinn 1974, lk 251–254.
51. OU:*Simm, Jaak. Üht-teist kohanimedest. — Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 11.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, lk 278–282.
52. *Sööt, Asko; Kotkas, Endel. Veel Tammsaarest ja Vargamäest. — Sirp ja Vasar 26.04.1974, lk 5.
    /Täienduseks K. Mihkla artiklile SV 08.03.1974./
53. *Алвре, Пауль. (J. Simm. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika. Tallinn 1973.) — Советское финно-угроведение 10, nr 4 (1974), lk 279–283.
    /Rets. Vene k-s/
54. *Подольская, Н. В.; Сталтмане, В. Э. Ономастическая работа в СССР. — Исследования по топонимике. Москва 1974, lk 45–57.
    /Sh nimeuurimisest Eestis./