EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 1995–1999

1995:

  1. *Allik, H. OHTU (Dorf Udeküll, Udeküll, Ukülla, Uekülla) talud ja vabadikukohad revisjonide järgi, vaadeldes talude nimede muutust ja 1835 pandud perekonnanimede võimalikku tuletatust talukohanimest. s.l. 1993–1995. 4 l. (EAR baltikaosak nr GS 179.)
    /Käsikiri./
  2. +Emakeele Selts. Keeleainestiku kogumise võistlus 1994. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 6, lk 432.
    /Sh nimekogumise tulemustest./
  3. *Kala, Sven. Eesti hüüdnimedest. Kursusetöö. Juhendaja Viivi Maanso. TPÜ, Tallinn 1995. 25 lk. (Nr 782.)
  4. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 20–28.
    /Sisu: de-mitmus – e-mitmus – a-mitmus– i-mitmus – Reduktsioon ja mitmusevormid – Fantaasiaid./
  5. OU:*Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Name Studies. Volume 1. Berlin - New York 1995, lk 178-182.
  6. OU:Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 763-766.
    /Isikunimelisest algupärast kohanimedes ja nende hilisemast ümbermõtestamisest./
  7. +Kask, Ilmar. Miks Emajõgi ei alga Munamäelt? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 359.
    /Sh Väikse Emajõe alguslõigu jõgede rahvalikest ja ametlikest nimedest (Sulaoja, Painoja, Kõveroja jne)./
  8. *Konsand, Tiit. Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine. Diplomitöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1995. 93 lk. (Nr 1246.)
  9. +Kõivupuu, Marju. Kaikakoolitus? Kellele? Milleks? Seitse aastat Kaika suveülikoole Võrumaal. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 621–626.
    /Sh Võrumaa kohanimede korrastamise kavadest 1994, nimeteemalised ettekanded Karulas jm./
  10. +Leito, Aivar. Mis on laisid? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 349–350.
    /Hiiumaa järvede nimedest. Summary: What does the Estonian word 'lais' denote? p. 369./
  11. OU:*Must, Aadu. Nimi ajalooallikana. — Pro Ethnologia 3. Tartu 1995, lk 156–171.
    /Sama ka inglise k-s (vt "Surname as..") Sisu: Eesti perekonnanimede uurimisest – Kuidas eesti nimesid lugeda? – Nimedes väljenduv mikro- ja makromaailm (sh väljavõte Kanepi perekonnanimedest, sepp-lõpuliste nimede sagedus jm) – Kui palju oli Eestis nimesid? – Nimede lokaliseerimine – Nimi rahvarände uurimise allikana – Toponüümiline aines perekonnanimedes./
  12. OU:*Must, Aadu. Surname as a Historical Source. — Pro Ethnologia 3. Tartu 1995.
  13. +Mändoja, Mauri. Arula Emaläte ja Emajõe algus. — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 358–359.
    /Ka Emalätte nimest. Vt ka Treikelder EL 1996/5-6./
  14. *Niit, Ellen. Hiiumaa kohanimede kogumisest. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 26.11.1995.
  15. *Paas, Margus. Nimepuudest ja puude austamisest tänapäeva Eestis. Ettekanne rahvaluulesektsioonis Tartus. — ES 26.01.1995.
  16. +Perens, Rein. Miks Odalätsi allikad on veerikkad? — Eesti Loodus 1995, nr 10, lk 294–295.
    /Sh Odalätsi nime saamise muistend. Summary: Why do the Odalätsi springs abound in water? p. 321./
  17. Päll, Peeter. Juri Tšukin alias Jouri Chokin. — Eesti Sõnumid 22.07.1995, lk 7.
    /Vene isikunimekirjutuse probleemid./
  18. *Päll, Peeter. Kohanimeseaduse eelnõu soovitab põliseid nimesid. — Eesti Päevaleht 15.11.1995, lk 8.
  19. Päll, Peeter. Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtetest. — Õhtuleht 15.07.1995, lk 2.
    /Vastuseks Vello Saatpalu kirjutisele Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta./
  20. +Ranniku, Veljo. Naissaare looduspark. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 245–246.
    /Sh märkus Naissaare kohanimede kohta (kohanimekomisjoni ettepanekud). Summary: The Naissaar Nature Park, p. 273./
  21. +*Russell, Bertrand. Uurimus tähendusest ja tõest. Hortus Litterarum, Tallinn 1995.
    /Sisaldab ka tema nimeteoreetilisi arutlusi./
  22. +*Tiik, Leo. Emmaste telust kuni Emmaste kihelkonnani. — Akadeemia 1995, nr 7, lk 1508–1512.
  23. OU:Troska, Gea. Talunimed läbi aegade. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995. 114 lk.
    /Summary: Estonian farm names through the ages, p. 94–103. Sisu: Sissejuhatus – Hajatalude nimed – -pere, -rahva ja -talu talunimedes – Perenimede kujunemine talunimedeks – Nimetüübid ja kooslused külades – Perenimede seos talu maade ja õuega – Lõpetuseks./
  24. +Truus, Laimdota; Ratas, Urve. Naissaar, nagu ta oli ja on. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 241–245.
    /Sh saare nimest jm kohanimedest. Summary: The island of Naissaar in the past and at present, p. 273./
  25. Vaba, Lembit. Doktoritöö läänemeresoome geograafilistest apellatiividest. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 67–68.
    /02.11.1993 Riias, Kersti Boiko "Baltijas jūras somu ģeogrāfiskie apelatīvi un to relikti Latvijas vietvārdos./

1996:

  1. *Boiko, Kersti. Mõnede läänemeresoome kohanimede levikuareaalid Lätis. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
  2. *Eller, Kalle; Sarv, Tõnn. Nimi, millel on tähendus. — Pere ja Kodu 1996, nr 1, lk 30–31.
    /Maakeelsetest nimedest./
  3. ##Erelt, Tiiu. Jüri(t) ja Türi(t). — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 53–55.
    /Varem ilmunud KjK 1991/11./
  4. Ernits, Enn. (Ирма Муллонен. Очерки вепсской топонимики. Санкт-Петербург 1994.) — Linguistica Uralica 32, nr 1 (1996), lk 58–59.
    /Rets. Saksa k-s./
  5. OU:+Gazetteer of Estonia . Names approved by the United States Board on Geographic Names. Published by the Defence Mapping Agency. Washington, D. C. First edition, June 1996. 373 lk.
    /Kohanimeloend: 6110 normitud nime, 6436 nimevarianti. Sissejuhatuses nimede allikad, kohtade liigid, haldusjaotus, liigisõnade loend./
  6. +Gazetteer of The Baltic States. A reference guide to places in Estonia, Latvia and Lithuania. Compiled and published by David Munro. The Scotia Reference. Kinneswood, Kinross 1996. 144 lk.
    /Kohanimeloend koos nimede hääldusega jm andmetega. Turistidele./
  7. *(Hofmann, Harry von). Baltische Postorte 1632–1917/8. In den Sprachen Russisch, Deutsch, Estnisch, Lettisch, Litauisch und Polnisch. Mit Eröffnungsdaten und Klassifikation der Postanstalten, Angabe der Leitämter, Bahnanschlüsse etc. sowie Zugehörigkeit zu den späteren Staaten Estland, Lettland, Litauen, Russland oder Polen. 2., erweiterte und verbesserte Auflage. Nach amtlichen und kartographischen Unterlagen bearbeitet und zusammengestellt von Harry von Hofmann. Harry v. Hofmann, Hamburg 1996. XIX + 224 lk.
    /Eessõna ka inglise, eesti, läti, leedu, poola ja vene keeles./
  8. Joalaid, Marje. 500 aastat vepsa külade esmamainimisest. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 12, lk 859–860.
    /1496. a katastriraamatus esinevate vepsa külade nimedest./
  9. *Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. University of Aberdeen, August 4–11, 1996. 'Scope, Perspectives, and Methods of Onomastics'. Congress Guide, lk 84.
    /Kogutekst ilmus 1998./
  10. *Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place Names. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Congress Guide. Aberdeen 1996, lk 86–87.
    /Kogutekst ilmus 1998./
  11. OU:*Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia osast kohanimede arengus. — Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä 1996, lk 235–237.
  12. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk.
    /Sisu: Eessõna – Sõnastik (9–518) – Lühendid – Kasutatud kirjandus. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1998/10, lk 713–715./
  13. *Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed kaante vahel. Ettekanne Kuressaare Gümnaasiumi 6. keelepäeval. — ES 07.03.1996.
  14. *Kikkas, Reelika. Rõuge kihelkonna Krabi valla kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1996. 84 lk. (Nr 8/96.)
  15. *Koppel, Mart-Enn. Tallinna Ülikool kõlab nagu Tartu kilud ehk Värska vesi voolab Tartust. Kohanimede kasutamisest Eesti kaubamärkides. — Postimees 16.09.1996.
  16. *Koski, Mauno. Liivimaa. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
    /Ilmunud 1997./
  17. ##Leemets, Tiina. Perekonnanimede käänamine. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 56–58.
    /Varem ilmunud: Hommikuleht 05.03.1993./
  18. OU:Liivaku, Uno. Eesti ja Eestimaa. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 2, lk 73–75.
    /Nimede ajaloost ja kasutusest. Referat: Eesti und Eestimaa, S. 144./
  19. +*Loopmann, August. Eesti meresaarte nimestik. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus, Tallinn 1996.
  20. *Meile vastab keeleteadlane Peeter Päll. — Horisont 1996, nr 2.
  21. Murdetoimkond. 1995. aasta kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 359.
  22. +Murel, Virma. In memoriam Leo Tiik. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 9, lk 632–633.
    /Sh tema nimeuurimustest./
  23. OU:+*Mäearu, Sirje. Eesnimi liitumi osana. — Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.-15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä 1996, lk 261–264.
  24. ##Mäearu, Sirje. Uued ajad, uued kombed. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk.
    /Ebaeestipärasest süntaksist uutes nimedes (Vikman Vara jms). Varem ilmunud: Hommikuleht 03.12.1994./
  25. ##Mäearu, Sirje. Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 113–118.
    /Varem ilmunud: KjK 1992/8./
  26. Naaber, Enda. Kuidas rahvasuus nimed sünnivad. — Eesti Loodus 1996, nr 2, lk 61.
    /Kaks näidet uueaegsest rahvalikust nimeloomingust: Hülgekivi Murika külas, Silmajõgi (Muh, =Nossa soon)./
  27. +Nerman, Robert. Kalamaja ajalugu. Tallinn 1996. 432 lk.
    /Sh Kalamaja nime(de)st lk 13–14, tekstis ka muid Kalamaja kohanimesid./
  28. +Noor, Helo; Toomsalu, Epp; Halling, Tiina. TÜ diplomitöid 1995. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 1, lk 61–63.
    /Sh: Tiit Konsand "Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine"./
  29. OU:Paatsi, Vello. Eüropa ja Palästina. Esimene eestikeelne kaart. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2570–2583.
    /1854. a maateadusõpiku kaart; kohanimede kirjaviisist. Lisatud kaardi kohanimede loend nüüdisvastetega lk 2578–2583./
  30. +Paatsi, Vello. Reis ümber eestikeelse maailma. — Akadeemia 1996, nr 8, lk 1739–1745.
    /Rets: Eestikeelne gloobus. Scan-Globe A/S Denmark, Regio Ltd. 1995; Regio gloobuse nimeindeks. Tartu 1996. Sh kohanimekasutusest./
  31. Pall, Valdek. (Maticsák Sándor. A mordvin településneveink rendszere. Debrecen 1995.) — Linguistica Uralica 32, nr 2 (1996), lk 148–151.
    /Rets. Saksa k-s. Täpne pealkiri: A Mordvin Köztársaság településneveinek rendszere./
  32. OU:*Pall, Valdek. Nimiä: Eesti, Viro, Igaunia. — Hiidenkivi 1996, nr 5, lk 53.
  33. OU:*Pall, Valdek. Viru, Virumaa, virulane. — Koguteos Virumaa. s.l. 1996, lk 386–389.
  34. OU:*Peep, Viljar. Ärinime teooriast ja praktikast. — Juridica 1996, nr 6, lk 269–275.
    /Ärinime mõiste ajaloost ja praegusest rakendusest. Interneti-versiooni on redigeeritud. Vt ka Saari "Termin nimi..." Õiguskeel 1998./
  35. *Puhk, Heino. Estonia estonorum. Eesti 1940. Ajalooline geograafia. Oma Press, Don Mills 1996. 30a + 541 lk + krt.
  36. OU:*Päll, Peeter. Karula kotussõnimmist. — Kaika suvõülikuul Lüllemäel. Valik ettekandit. Võro 1996, lk 22–26.
  37. OU:*Päll, Peeter. Kohanimekorraldus meil ja mujal. — Õiguskeel 1996, nr 5, lk 40–45.
    /Internetis on ilmunud täiendatud versioon (Kohanimeseadus ja selle eesmärgid)./
  38. Päll, Peeter. Report of the Baltic Division. — United Nations Group of Experts on Geographical Names. Eighteenth Session, Geneva, 12-23 August 1996. Working Paper No. 50. Geneva, 1996. 10 lk.
  39. *Päll, Peeter. Uus Euroopa eestikeelsel kaardil. — Ärielu 10.10.1996, lk 71–72.
  40. +Raid, Niina. Tartu Ülejõe-eeslinna tänavate areng. — Kleio. Ajaloo Ajakiri 1996, nr 1, lk 25–32.
    /Sh eeslinna kohanimedest./
  41. +Selart, Anti. Narva jõgi – Virumaa idapiir keskajal. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2539–2556.
    /Sh palju Narva jõe saarte ja piirialade kohanimesid ajalooallikatest./
  42. OU:Sutrop, Urmas. Värvisõnad: ääremärkusi Taani hindamisraamatu Eestimaa lehtede kohta. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 225–229.
    /Värvinimetused Eesti kohanimedes LCD põhjal. Summary: Colour Terms. Comments on the Pages of Estonia in Liber Census Daniae, p. 288./
  43. +Treikelder, Ivar. Emaläte Mellini atlases on 200 aastat vana. — Eesti Loodus 1996, nr 5/6, lk 178.
    /Täpsustuseks M. Mändoja artiklile EL 1995/11-12. Emajõe algus ajaloolistes allikates./
  44. *Vallandi, Inge. Eesti eesnimede uurimisest. Seminaritöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1996. 30 lk. (Nr 14.)

1997:

  1. *Arukask, Madis. Nimekasutusest setu müüdilistes regilauludes. — Pro Folkloristica. Maa ja ilm. 5. 1997, lk 5–11.
  2. Boiko, Kersti. Mõned läänemeresoome kohanimede areaalid Lätis. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 20–31.
    /Põhja-Kuramaa, leivu, Lutsi, Bauska, kesk-Vidzeme (Rauna jm). Kokkuv: lk 30–31. Kokkovõtõq: Mynõq õdagumeresoomõ kotussõnimmi ettetulõgiväläq Lätin, lk 155./
  3. *Faster, Mariko. Mõniste valla kohanimed. Seminaritöö. Tartu 1997. 43 lk + 2 krt. (Nr 59.)
  4. *Helleland, Botolv. Norra kohanimeseaduse rakendamisega seotud probleeme. — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn 03.12.1997).
    /ÜRO kohanimeekspertide rühma 18. istungil Genfis 1996 esitatud ingliskeelse ettekande tõlge./
  5. *Ilves, M. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede seosed tegevusalaga. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 3/97.)
  6. *Kala, Sven. Eesti hüüdnimedest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Viivi Maanso. TPÜ, Tallinn 1997. 60 lk. (Nr 7/97.)
  7. OU:Kallasmaa, Marja. Estnische Ortsnamen und andere Völker. — Linguistica Uralica 33, nr 4 (1997), lk 284–292.
    /Резюме: Эстонские топонимы и другие народы, с. 292. Kn: Hollandi; Juudi; Leedu; Läti; Lätlase; Lätkalu; Mustlas(t)e; Poola; Pohla(ka); Poolakese; Poolaka; Rootsi; Saksa; Saks(las)te; Soome; Soomukse; Taani; Turgi; Türgi; Vaia(tu); Vadi; Veia; Vene; Venneni; Veniku; Vepsa./
  8. OU:Kallasmaa, Marja. Valdek Pall 70. — Linguistica Uralica 33, nr 4 (1997), lk 293–295.
  9. OU:Kallasmaa, Marja. Üks tahk Valdek Pallist. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 6, lk 409–410.
    /V. Pall kui kohanimeuurija./
  10. OU:Kerge, Krista. Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
    /Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
  11. OU:Kohanimenõukogu koduleht. Tallinn 1997–.
    /Siseministeeriumi juures tegutseva nõukogu uudised ja materjalid: kohanimeseadus jm õigusaktid, koosolekute protokollid, asustusnimede reformi ülevaade ja ametlikud nimistud, ülevaade rahvusvahelisest koostööst (Balti jaotis) jm. Mõned artiklid ka eraldi viidatud./
  12. OU:Kohanimeseadus . Vastu võetud 11. detsembril 1996. — Riigi Teataja I 1997, nr 1, art 3.
    /Hilisemate muudatustega. Interneti-versioon kohanimenõukogu kodulehelt./
  13. OU:Koski, Mauno. Liivimaa. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 43–61.
    /Nimede Livonia, Livland ja Liivimaa ajaloost ja tähendusest, ka muudest nimedest (Ydumea, Vidzeme, Kuramaa). Kokkuv: lk 60–61. Kokkovõtõq: Liivimaa, lk 155./
  14. *Kupits, Pille; Kiivikas, Anne-Ly. Meie õpilaste perekonnanimedest. Õpilasettekanne Õisu Põllumajandustehnikumi VII keelepäeval. — ES 13.03.1997.
  15. *Käbin, Ilo. Milliselt vanalt kaardilt leiame 7100 eestikeelset kohanime? — Horisont 1997, nr 5.
    /Mellini Liivimaa atlasest 1798./
  16. *Lahe, Kristina. Eesti perekonnanimede käänamine. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 17(97).
  17. *Leht, Mari-Anne. Rõuge ja Misso vallas taastatakse vanad külanimed. — Võrumaa Teataja lisaleht Elu 06.12.1997, lk 5.
    /Lühike uudisartikkel./
  18. +*Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala juht. Kohtla-Järve 1997. 47 lk.
  19. *Liivanurm, Kristi. Vere-lõpulised kohanimed Eestis. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 19(97).
  20. Lumet, Enn. Vastakad nimed. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 377.
    /Kn: Vaikne järv; Paukjärv./
  21. *Lõugas, Vello. Tatari kohanimed eesti toponüümikas. — Idatee. Muinasteaduse ajakiri 1997, nr 3, lk 43.
  22. *Muda, Maigi. Lüganuse kihelkonna Püssi ja Purtse mõisa perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 14 lk. (Nr 28.)
  23. OU:*Mäemets, Aare. Mille järgi järved nime saavad. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, 11/12, lk 376–377, 491–492.
    /1. Naabrite nimetatud, suured ja väiksed järved, kallaste järgi, pühad järved jne; 2. värvuse, kalade, loomade ja taimede järgi nimetatud, saatusliku nimega järved (Põrgujärv jms), naljaka nimega järved, naistelembese nimega jne./
  24. *Narits, Heiki. Eesnimedest. Õpilasettekanne Kaarlimõisa (Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli) 1. keelepäeval. — ES 11.12.1997.
  25. +*Nurmekund, Pent. Keeltemaailm. Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997. 116 lk.
    /Ilmunud artiklite kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist: Hiina kirja reformist (1958) – Miks kirjutatakse Ho Ši Min? (1960) – Prantsusmaa endise provintsi Normandie... (1968) – Ühe vastuse ümber (1975) – Ühest etümoloogiast (1939)./
  26. Pall, Valdek. Eero Kiviniemi - 60. — Linguistica Uralica 33, nr 1 (1997), lk 56–57.
  27. OU:Pall, Valdek. L'em't'n'e. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 84 lk.
    /Sh Mordva kohanimedest (Maticsáki raamatu arvustus) ja vere-lõpulistest kohanimedest (Quousque..). Sisu: Pluuralivormid kohanimedes – Struktuurimudelist – Quousque tandem? – L'em't'n'e/L'ep'n'e – Kirjandus – Lühendid./
  28. OU:Petersoo, Tiit. Suure algustähega kuusikud ja laaned. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 343–344.
    /Kuuse ja laanega seotud kohanimed Eestis. Summary: Place names referring to the spruce tree, p. 392. Kn: Kuusiku alevik (Rap); Kuusiku k; Kuusalu./
  29. *Piik, R. Järvamaa asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed kui infokandjad. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 2/97.)
  30. *Potter, Heiki. Kohanimeseadus. — Geodeet. 12. Tallinn 1997, lk 31–32.
  31. OU:Päll, Peeter. Eesti kohanimede õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 1, lk 41–42.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: häälduspärasest kujust, sh Võru kohanimedes; kokku- ja lahkukirjutamisest. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 51–53./
  32. *Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. Ettekanne IX Kaikas suveülikoolis Vilustes. — ES 09.08.1997.
  33. *Päll, Peeter; Veskimägi, Enn. Noarootslased varugu pisut kannatust. — Eesti Ekspress 08.10.1997, nr 41.
    /Kakskeelsetest nimesiltidest Noarootsi vallas, vastavalt kohanimeseadusele. Vastuseks eelmises numbris ilmunud loole "Noarootslased hädas keeleametiga"./
  34. *Rapp, Jaan. Eesti eesnimede sidemetest sugulaskeelte eesnimedega. Seminaritöö. Juhendaja Maia Madisso. Tartu 1997. 38 lk. (Nr 54.)
  35. +Ross, Eevi. Wiedemanni auhind Eduard Leppikule. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 6, lk 430–431.
    /Kohanimekoguja E. Leppik./
  36. OU:Saari, Henn. Ableitungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen. Erweiterter Text des Vortrags auf dem XIX. ICOS-Kongreß in Aberdeen, nachträglich vermehrt und berichtigt. Tallinn 1997. 16 lk.
    /Sisu: Sind die Endfolgen der Namenkerne Morpheme? – Über die Estennamen – Aus der finnischen Namenforschung – Eine Art Einestnischung germanischer Namenteile./
  37. +*Saari, Henn. Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen. Erster Teil. Eesti Keele Instituudi toimetised I. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 342 lk.
    /Sh nimemorfeemide käsitlus lk 67–84 (Aberdeeni ettekande teksti uuendatud versioon, ilmunud ka eraldi samal aastal, vt "Ableitungsähnliche..."); keele ja rahvuse nimesüsteem lk 229–243 (Trieri ettekande kirjalik tekst, ilmus 2000); eestikeelse kokkuvõtte vastavad osad lk 265–269, 285. Sisu: ...Sind die Endfolgen der Namenkerne Morpheme? ... Das sprachliche und das nationale Namensystem .../
  38. OU:*Saarõ Evar. Poeetiline vorm Võromaa kotussõnimmin. — Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro 1997, lk 167–168.
  39. +Sirk, Ülo. Olaf Klaasseni raamat Indoneesiast. — Akadeemia 1997, nr 11, lk 2404–2425.
    /Rets: Olaf Klaassen. Hüvasti, Insulinde! Andres Saali elu Indoneesias. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1996. 262 lk. Sh mõne nime etümoloogiast: Surabaya lk 2420–2421, Jangtse lk 2424 jm./
  40. *Sool, Eva. Eesti ja Soome maastikuelementide liitnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 29.)
  41. *Sõstra, Kaja. Emakeele Seltsi hüüdnimesid sisaldavatest isikunimekogudest. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 33.)
  42. *Tuumalu, Tiit. Perekonnanimi rahvaluule ainena. Diplomitöö. Tartu 1997. (TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.)
  43. *Tätte, Krista. Diskussioon võõrnimede ja nende tuletiste teemal ning selle tulemused. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 43(97).
  44. +Vaba, Lembit. Eesti-läti keelepiiri kujunemise ajaloost. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 113–117.
    /Sh läti etümoloogiast ja esinemusest kohanimedes. Kokkovõtõq: Eesti-läti keelepiiri kujonõmise aoluust, lk 157. Kn: Läti; Igaunija; Ugandi./
  45. +Vaba, Lembit. Kas eesti keeles on läti maastikusõnu? — Keel ja Kirjandus 1997, nr 3, lk 152–156.
    /lonk, läva, plantsmaa, tants, tiir; läti algupäraga talunimed Karulas, Harglas jm. Summary: Are There Any Latvian Terms Denoting Landscape Objects in the Estonian Language? p. 216. Kn: Tiirimetsa (Ans)./
  46. *Йоалайд, Марье. Вепсские погосты в XV–XVI веках. — Традиционная культура финно-угорских народов и соседних народов. Проблемы комплексного изучения. Международный симпозиум г. Петрозаводск 9–12 февраля 1997 г. Тезисы докладов. Петрозаводск 1997, lk 61–62.
  47. *Пялль, Пеэтер. О стандартизации географических названий в Эстонии (1994–1996 г.). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn 1997).
    /Balti jaotise aruande Eesti osa tõlge vene keelde./

1998:

  1. Alvre, Paul. Saaremaa kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 713–715.
    /Rets: Marja Kallasmaa. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk./
  2. +Alvre, Paul. Tähelepanekuid Jakob Hurda doktoriväitekirjast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 7–13.
    /J. Hurda väitekirjast "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886), sh tema seisukohtadest ste- ja ts-lõpuliste kohanimede kohta lk 13. Kn: Kuigatsi; Karilatsi./
  3. +Alvre, Paul. Uurimus läänemeresoome etnonüümidest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 67–70.
    /Rets: Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castrenianumin toimitteita 51. Helsinki 1997. 285 lk. Sh etnonüümidega seotud toponüümidest. Kn: Finland; Inkeri; Karjala; Liivimaa; Suomi; Ugandi; Vaiga; Viro./
  4. +Ariste, Paul. Vadjalaste ja eestlaste suhteid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 14–21.
    /Sh vadja ja vene kohanimesid lk 21, ka eesti kohanimesid vadjalastel (Rakkoveere)./
  5. OU:Ernits, Enn. Perekonnanimed Kambja kihelkonnas 1820-ndatel aastatel. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 32–51.
  6. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Magistritöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 1998. 145 lk.
    /Kaitstud 14.09.1998. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
  7. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 16.06.1998.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1998/11, lk 789–792./
  8. *Hiedel, Kersti. Miks nimeseadust vaja oleks. — Õigus Teada 1998, nr 9, lk 3–5.
  9. Hussar, Annika. Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990. Magistritöö eesti keele alal. Juhendaja Reet Kasik.Tartu 1998. 159 lk. (Eesti filoloogia osakond. Nr 1279.)
    /Kaitstud 06.04.1998. Summary: p. 141–143. Sisu: Sissejuhatus – Töös esinevad mõisted – Eesnimealane uurimistöö Eestis: Ülevaated ajalooliste dokumentide materjalist, Uurimused XX sajandi nimedest, Piirkondlikke erinevusi esitavad tööd, Etümoloogia käsitlused – Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990: Materjali kirjeldus. Kogumise põhimõtted, Eesnimekasutus aastatel 1930–1990, Eesti eesnimede struktuurist – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus – Lisad. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
  10. OU:*Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4–11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 222–227.
  11. *Joalaid, Marje. Vepsäläisten asuma-alueet ja niiden hallinnollinen jako kautta aikojen. — Suomen kielen päivä. 13. november 1997. Koostanud ja toimetanud Leena Nissilä. Tallinn 1998, lk 10–33.
  12. *Jurtšenko, Piret. Eesti hüüdnimed. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 22(98).
  13. +Järvet, Arvo; Kask, Ilmar. Eesti maastikud alt- ja pealtvaates. — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 347–349.
    /Eesti maastikuüksused ja nende nimed. Summary: Estonian landscapes seen from below and from above, p. 384./
  14. *Kahro, Liivi. Eesnimedest sajandivahetusel. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 4(98).
  15. +Kala, Ilja. Kaika ümbruse mägedest. — Eesti Loodus 1998, nr 10, lk 444–445.
    /43 mäenime koos skeemiga, 1970. a kogumisandmete põhjal. Samas numbris lk 456–457 Karula rahvuspargi kaart Regiolt ja vaatamisväärsuste loend (sh kohanimedest)./
  16. OU:*Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place-Names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2 Aberdeen 1998, lk 228–232.
  17. OU:Kallasmaa, Marja. Personal Names in Estonian Place Names. (Especially on Island Saaremaa.) — Linguistica Uralica 34, nr 4 (1998), lk 361–366.
    /Резюме: Личные имена в составе топонимов Эстонии (прежде всего о-ва Сааремаа), с. 366./
  18. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 260–261.
    /vere-kohanimede tüübid./
  19. *Kalvet, Tõnu. Tšehhi kohanimedest. — Horisont 1998, nr 5, lk 14.
  20. *Karhu, Andrei. Inkerin Kosemkinan asutus ja paikannimet. Maisterintyö. Ohjaaja Valdek Pall. Tallinnan pedagoginen yliopisto 1998. 437 lk (lisaga). (Arh.50113.)
    /Koopia EKIs (403). Kokkuv: Ingeri Kosemkina asustus ja kohanimed./
  21. OU:Kikkas, Reelika. Võrumaa kohanimekujudest. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 68–71.
    /Pms Krabi kandi kohanimedest, võrupäraste nimekujude kaitsest. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimekujõst, lk 71. Summary: On placenames in Võrumaa, p. 122./
  22. +*Kraut, Einar; Liivaste, E.; Tarvo, A. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Koolibri, Tallinn 1998.
    /Sh võõrnimedest ja nende hääldusest lk 28–29, 40–42, 63–64./
  23. Kurs, Ott. Turgi maailma kohanimed. Türk Dünyası Yeradları. Tartu Ülikool. Türgi keele kabineti üllitised. 2. Ergenekon. Tartu 1998. 68 lk.
    /Kokkuv: Türk Dünyası Yeradları, 15. Summary: The Turkic realm's placenames, p. 16. Sisu: Rahvad ja keeled – Sõnavaralisi võrdlusi – Tegevust väljendavad kohanimed – Tähestikud ja kohanimed – Türgi – Küpros – Azärbaycan – Turkestani riigid (Türkmenistan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Kasahstan) – Ida-Turkestan – Lõuna-Turkestan, Lõuna-Azärbaycan jm turgi alad – Euraasia rohtlavööndi lääneosa – İdel-Ural – Siber./
  24. Kurs, Ott. Turgi riikide kohanimed. — Akadeemia 1998, nr 5, lk 1036–1051.
    /Nimetüüpidest ja keelelisest päritolust./
  25. OU:*Kuum, Jüri. Vanemate külade nimedest. — Agraarteadus 1998, nr 3, lk 169–171.
  26. +Kõivupuu, Marju. Viimased kolm Viitinas, Vilustes ja Põlgastes ehk Nüüdseks 10 aastat Kaika-koolitust ajaloolisel Võrumaal. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 794–799.
    /Sh mainitud nimeteemalisi ettekandeid, vt Võru Instituudi toimetiste sarja; Kanepi rahvaetümoloogilisest seletusest./
  27. +Kübar, Kaja; Vahur, Urmas. Sookuninga looduskaitseala ulatub üle riigipiiride. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 225–226.
    /Läti piiril olevad sood, sh nende nimed eesti ja läti k-s (Ruunasoo, Tõrga soo e Kodja raba, Rõikküla soo e Rongu raba)./
  28. OU:Liivak, Sander Alfred. Ungari isikunimede õigekeelsusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 635–637.
    /Ees- ja perekonnanimedest, vanast kirjaviisist, naisenimedest, nimede käänamisest./
  29. +Liivaku, Uno. Tähelepanekuid Eesti Televisiooni keelekasutusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 680–690.
    /Sh võõrnimede väärhääldusest lk 684–686./
  30. Lillemets, Enn. Förjalased räägivad förja keelt. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 771.
    /Sh Fääri saarte nimest - soovitatavalt Förja saared. Samas: Peeter Päll, Kommentaar, lk 772/
  31. +Mardiste, Heino. Kui Eesti ilmus maailmakaardile. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 196–197.
    /Sh vanimad Eestit kajastavad kohanimed neil. Summary: When Estonia made its appearance on the maps of the world, p. 287./
  32. Maripuu, Ann. Le groupe d'emprunt français dans l'anthroponymie estonienne. Mémoire de fin d'études. Sous la direction de Peeter Päll. Tartu 1998. 82 lk. (Chaire de philologie romane.)
    /Koopia EKIs (411). Kokkuv: lk 78–79. Sisu: Introduction – Aperçu historique – Termes specifiques et signes conventionnels – Les catégories des prénoms – Orthographe des prénoms français en Estonie – Formations estoniennes – Conclusion – Bibliographie./
  33. *Must, Aadu. Eestlaste perekonnanimed läbi aegade. — Maakodu 1998, nr 2, lk 4–6; 1998, nr 3, lk 5.
  34. +Nerman, Robert. Lasnamäe ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998. 528 lk.
    /Sh Lasnamäe vanadest nimedest lk 35, 43, 47; tekstis ka mujal ürikute ja rahvalikke nimekujusid./
  35. *Orav, Eva. Mats Tõnissoni nimed tänapäeval. Seminaritöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1998. 45 + ~60 lk. (Nr 42.)
  36. +*Palli, Ilmar. Litsmetsa oli, on ja jääb. — Luup 1998, nr 16.
    /Sh põgusalt kohanimede muutmisest ja nime ajaloost./
  37. +Petersoo, Tiit. Üle soosaarte, läbi laukaraba, mägedele. (Loosalu - Paluküla looduse õpperada.) — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 376–378.
    /Raplamaa Loosalu soostik, kohanimed, kaart./
  38. *Põld, Brigitta. Eestipärased eesnimed Julius Mägiste käsitluses. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 13(98).
  39. OU:Päll, Peeter. Estonian Law on Place Names. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.2. 3 lk.
  40. Päll, Peeter. Homepage of the Place Names Board of Estonia. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names. New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.5. 1 lk.
  41. +Päll, Peeter. Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 262–272.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud (parandustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 83–105./
  42. OU:Päll, Peeter. Reflections of language contacts in Estonian place names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 271–276.
  43. Päll, Peeter. Report of Estonia. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.3. 5 lk.
  44. Päll, Peeter. Report of the Baltic Division. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.6. 2 lk.
  45. OU:Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 61–67.
    /Sh kohanimede eestistamisest 1930. a-te lõpul. Kokkovõtõq: Kotussõnimmi võro kiiĺ, lk 66–67. Summary: Võru toponymy, p. 120–121./
  46. OU:Päll, Peeter. Väliskohanimede õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: kirjutuspõhimõtted, Venemaa haldusüksuste nimed, transkriptsioonitabelid, maailma maade ja nende elanike nimetused. Uuesti avaldatud (täiendustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 54–60 ja 66–82 (maade nimed)./
  47. +*Raadik, Maire. Emakeele Seltsi õigekirjasoovitused. — Postimees 18.10.1998.
    /Kaupade nimetamisest. Samas: "Keelesoovituste selgituseks". Täielik tekst ilmunud KjK 1998/11 ("Kaupade nimetamine")./
  48. +Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 766–770.
    /Kaubanimetuste, sh nende koosseisus olevate nimede uued õigekirjareeglid; ESi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 115–121. Kokkuvõtlikud ülevaated vt ka M. Raadik, Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998 ja Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn 2000, lk 140–146./
  49. OU:*Rebane, Harald. Järvselja-Peravalla kohanimed. — Järvselja metsades 3. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised 8. Tartu 1998, lk 13–18. (EPMÜ Metsandusosakond.)
  50. *Reinhardt, Heidi. Eesti perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 14(98).
  51. +Ross, Eevi. Emakeele Seltsi murdeseminar. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 359–360.
    /04.12.1997 Tartus, sh kohanimekogudest./
  52. OU:Saar, Evar. (S)orava(lõ) paiganimmist. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 72–75.
    /Kokkuv: Orava valla kohanimedest, lk 75. Summary: On placenames of Orava parish, p. 123–124./
  53. OU:*Saari, Henn. Ableitungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen. Abstract. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 3. Aberdeen 1998, lk 302.
  54. OU:Saari, Henn. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
    /Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste. Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga – Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks sallimata – Kokkuvõte./
  55. +Sander, Heldur. Kopli tammik sajandite keerises. — Eesti Loodus 1998, nr 11/12, lk 492–493.
    /Sh Tallinna Kopli linnaosa nime ajaloost ja kohanimedest (Eurichi plaanil). Summary: The oak-wood of Kopli in the tumult of centuries, p. 544./
  56. +Sarv, Vaike. Etnonüümid ja setu identiteet. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 302–314.
    /Sh Setumaa ja setu algupärast, tsuhkna jm. Summary: Ethnonyms and the Identity of the Setu, p. 368./
  57. *Sõstra, Kaja. Eesnimed Kuramaa Irē ja Gipka kirikukoguduse sünni- ja surmameetrikas aastatel 1741–1781. Bakalaureusetöö. Tartu 1998.
  58. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 789–792.
    /Sh 16.06 ESi üliõpilaskonverentsil Kairit Henno "Jaani kihelkonna priinimed"./
  59. OU:Toponymic Guidelines for Map and Other Editors - Estonia. (2nd edition, October 1997.) Koostanud Peeter Päll. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/INF/16. 16 lk + skeem.
  60. *Vaher, Marge. Eesti muistsed isikunimed. Proseminaritöö. Juhendaja Tiit Päeva. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 18(98).
  61. *Vallandi, Inge. Liivlaste eesnimed. Bakalaureusetöö. Tartu 1998.
  62. *Valner, Miili. Kuidas meile perekonnanimed pandi. — Minevikumälestusi. Põlvamaa kodulookogumik. Põlva 1998, lk 49–52.
    /Perekonnanimede panekust üldse, sh Mooste mõisas./
  63. +Västrik, Ergo-Hart. Vadja kohapärimus (I): Inimasustusega seotud paigad ja kinnismuistendid. — Õdagumeresoomõ väikuq keeleq / Läänemeresoome väikesed keeled. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro 1998, lk 132–150.
    /Sh pisut vadja kohanimedest (Savvokkala, Kabrio) lk 134–136. Kokkovõtõq: Vadja kotussõlugu (I): inimasustusõga seoduq kotussõq ja kinnismuistissõq, lk 150. Summary: Votic Folklore Concerning Human Settlement, p. 168./

1999:

  1. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
  2. OU:+Alvre, Paul. Das rätselhafte lind 'Berg, Schloß' im Sprachgebrauch von Heinrich Stahl. — Linguistica Uralica 35, nr 2 (1999), lk 101–110.
    /Sh kohanimede etümoloogiast lk 108–109. Резюме: О загадочном lind 'замок, город' в языке Хейнриха Сталя, с. 110. Kn: Agelinde; Lindanisa; Somelinde./
  3. Balode, Laimute. Hüdronüümid XVI-XVII sajandi Läti kaartidel. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 568–571.
  4. Bušs, Ojārs; Beitiņa, Ligita. Turaida ja teised muistsed Turaida piirkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 572–574.
    /Turaida, Gerwicule, Laugule, Vikmeste jm nimede etümoloogiaid./
  5. OU:EKI kohanimeandmed / Place Names Data at EKI. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1999–.
    /Osa tekste ka inglise keeles. Sisu: Maailma maade nimed – Maailma kohanimed – Valik KNABi kohanimeloendeid – Tallinna tänavanimed./
  6. Erelt, Pekka. Sõnameistri lahkumine. — Eesti Ekspress 16.09.1999, lk 32.
    /Henn Saari (1924–1999)./
  7. +*Frege, Gottlieb. Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast. 1. kd. Koostanud J. Kangilaski, M. Laasberg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1999.
    /Sisaldab nimeteoreetilisi arutlusi./
  8. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  9. *Hagelberg, Tõnu. Eestlase 41 000 liignime. — Luup 1999, nr 20, lk 8–11.
    /Perekonnanimede muutmisest ja ajaloost. Samas numbris ka intervjuu A. Mustaga ja I. Palli lugu Tamme-nimelistest./
  10. *Hagelberg, Tõnu. Professor Aadu Must: Prii mees sai priinime. — Luup 1999, nr 20, lk 14.
    /Intervjuu./
  11. OU:Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 314–324.
    /Perekonnanimede panekust Jaanis 1822–1825. Nimede liigitus ja analüüs, kommentaare mõisati. Referat: Familiennamen im St. Johannis Kirchspiel, S. 368./
  12. *Henno, Kairit. Kas vajame uut isikunimeseadust ja kui, siis millist. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 29.04.1999; 24.05.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/11, lk 807–811./
  13. OU:*Henno, Kairit. Miks on vaja isikunimeseadust. — Õiguskeel 1999, nr 3, lk 8–14.
  14. OU:Henno, Kairit. Perekonnanimede panekust Liivimaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 22–29.
    /Referat: Über die Familiennamengebung in Livland im vorigen Jahrhundert, S. 29./
  15. Hint, Mati. Kas Kroaatia on nüüd lõplikult kadunud? — Eesti Päevaleht 25.10.1999, lk 6.
    /Kroaatia/Horvaatia nimest, serbia, horvaadi ja bosnia keelest./
  16. *Ilisson, Mati. Ametnikud seljatasid volikogud. — Postimees 04.06.1999.
    /Karksi-Nuia linnapea nördimus selle üle, et valitsus pani Karksi-Nuia linna ja Karksi valla uueks nimeks Karksi vald, mitte Karksi-Nuia vald, nagu oli omavalitsuste ettepanek. Vt ka Päll Pm 08.06.1999 ja E. Sepp Pm 17.06.1999./
  17. +*Ilmet, Peep. Pühad piirid ja pühapaigad. Kus on eestlaste Fudžijama, kus on eestlaste Meka? — Postimees 22.05.1999.
    /Sh kohanimedest, mis sisaldavad sõna püha./
  18. In memoriam. Henn Saari. 15.02.1924–8.09.1999. — Eesti Päevaleht 11.09.1999, lk 6.
    /Allk: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts. (Koost. P.P.)/
  19. +Jansen, Ea; Saari, Henn. Kolm kohalikku keelt. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 240–249.
    /Sh kolmkeelsete kohanimede näiteid lk 245–248./
  20. Joalaid, Marje. la-sufiksilised kohanimed Vepsas. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 230–237.
    /Kokkovõtõq: la-lõpujakuga külänimeq Vepsän, lk 237. Summary: la-suffixed place-names in Vepsian, p. 321–322./
  21. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — Onomastik. Akten des 18. Internationaler Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Anderssonherausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 194–198.
  22. *Joalaid, Marje. Russian cadastral registers as a source of Vepsian. — XX Congreso Onternacional de Ciencias Onomásticas. Resumos. 20.–25. Septiembro. Instituto de Lingua Galega, Universidade de Santiago de Compostela (1999), lk 101–102.
  23. OU:*Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimed ja teised rahvad. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 112–119.
  24. OU:*Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — XX International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. (Universidade de Santiago de Compostela 1999), lk 108-109.
  25. OU:*Kallasmaa, Marja. Personal names in Estonian place names. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.-17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Andersson herausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 199–202.
  26. OU:Kallasmaa, Marja. Piur(u) Soomes ja Saares. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 30–33.
    /Summary: Piur(u) in Finland and on Saaremaa, p. 33./
  27. OU:Kallasmaa, Marja. Veel Lihulast ja Lihulinnast. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 644–645.
    /Vastus E. Tarvelile (KjK 1999/1)./
  28. +Kerge, Krista; Kippar, Pille. Uusi TPÜ magistreid 1998. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 6, lk 437.
    /Sh: Andrei Karhu "Ingerimaa Kosemkina kihelkonna asustus ja kohanimed"./
  29. +*Kesler, Merike. Poruni põlismets. — Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 266–267.
    /Poruni jõe äärsetest metsadest Puhatu looduskaitsealal./
  30. +Kingisepp, Valve-Liivi. Pool sajandit üliõpilaste keeleringi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 109–131.
    /Sh meenutatud nimeteemalisi üritusi: võõrpärisnimede häälduspärase kirjaviisi arutelu 1951 (lk 112), ühiskoosolek ajalooringiga perekonnanimedest 1988 (114); mainitud nimeteemalisi ettekandeid keeleringi kevad- ja sügiskoolides 1983–1991 (vt V. Pall 1983, K. Lond, M. Deemant, K. Õim, P. Päll, K. Saia, M. Lepajõe, A. Tamme, A. Kaalep 1984, P. Päll 1987 ja 1988; samas mainitud ka ürituste ülevaated ajakirjanduses)./
  31. +Koplus, Milvi. Sõnast ja nimest. Perioodika, Tallinn 1999. 39 lk.
    /Nimed ja nende mõju; numeroloogia. Esoteeria valdkonnast./
  32. OU:+Koski, Mauno. "Om maid maailman tuhandit". — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 39–54.
    /Maade nimed, sõna maa semantika, kohanimenäited Eestist, Soomest, Rootsist ja mujalt. Kokkovõtõq: "Om maid maailman tuhandit", lk 53–54. Summary: There are Thousands of Lands, p. 310./
  33. *Kukrus, Ants. Aktuaalset geograafiliste tähiste õiguskaitsest. — Eesti Majanduse Teataja 1999, nr 4, lk 13–15.
    /Vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele./
  34. OU:*Kurro, Karl. Perekonnanimed Jäärjas. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2 Pärnu 1999, lk 55–62.
  35. +Künnap, Ago. Ikka veel Tiit Hennoste eesti keele vanimatest (sotsio)perioodidest. Vastuseks Urmas Sutropile. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 717–719.
    /Sh Aa, Saka ja Alutaguse nime vanematest vormidest (Vt ka Sutrop KjK 1999/9)./
  36. +Laul, Silvia. Eesti kagunurk – piiriala Pihkva ja Ordu valduste vahel. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 55–64.
    /Sh Walgatabalwe etümoloogiast lk 58–59. Kokkovõtõq: Eesti lõunahummugunulk – piirimaa Pihkva ja Ordu valduisi vaihõl, lk 64. Summary: Estonia's southwestern corner – the border area between Pskov and the possessions of the Teutonic Order, p. 310–311./
  37. *Maaslieb, Helle. Eestlaste eesnimevaliku motivatsioonidest. Seminaritöö. Juhendaja Maia Madisso. Tartu 1999. 19 lk.
  38. *Malmberg, Marju. Perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  39. *Meri, Mart. Toimetuse järelehüüe. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 807.
    /H. Saarile./
  40. +*Milla, Jaksi. Riisa - küla soode ja rabade taga. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2. Pärnu 1999, lk 63–82.
    /Küla ajaloost, ka nimest./
  41. *Must, Aadu. Perekonnanimede eestistamine. — Maakodu 1999, nr 1, lk 6–7.
  42. OU:+Mälgand, Enn. Rännumehe raudne tahe. Eduard Leppik 75. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 727–730.
    /Sh pikemalt tema kohanimekogumisest./
  43. +*Mändoja, Mauri. Sõitsime kord Raudna jõel, aga vesi oli Kõpu oma. — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 414.
  44. Otsus, Liis. Rakvere linna tänavate nimed. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 34 lk + 2 krt.
    /Koopia EKIs (411)./
  45. OU:Pall, Valdek. Saaremaa, Ösel ja Ojamaa. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 54.
    /Nimede omavahelistest seostest, Ojamaa oja – Gotlandi murde åj, pl åjar 'saar'./
  46. *Palli, Ilmar. Tamme ei kõiguta tuuled. — Luup 1999, nr 20, lk 12–13.
    /Tamme-nimelistest isikutest, nime sagedusest. Samas numbris ka Hagelbergi sissejuhatus ja intervjuu A. Mustaga./
  47. +Paul, Toomas. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Toimetanud Tõnu Tender Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn 1999. 875 lk.
    /Puudutab piiblinimede kirjutamist (pikemalt alapeatükis "Piibli pärisnimede edastamise problemaatika" lk 344–352, samuti lk 702 jm). /
  48. OU:Peegel, Juhan. Meenutusi kohtumistest Kalevi ja tema pojaga. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 3, lk 145–159.
    /Kalevi nime etümoloogiast./
  49. *Päll, Peeter. Kohanimed kui muistised. — Postimees 08.06.1999.
    /Liituvate valdade nimest, sh Karksi-Nuia linna ja Karksi valla uuest nimest, vastuseks Karksi-Nuia linnapeale Mati Ilissonile Pm 04.06.1999./
  50. Päll, Peeter. Kohanimevalimik. Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. — Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999, lk 971–1020, 1021–1034.
  51. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
  52. OU:Päll, Peeter. Muukeelsed kohanimed Eestis. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 340–347.
  53. *Pärn, Malle. Meie kodumaa on Eesti. — Postimees 21.09.1999.
    /Vajadusest kaitsta maa nime väär- või liigkasutuse eest./
  54. Püttsepp, Juhani. Eestit ühendab Hispaaniaga väike Benito Agirre tänav. — Postimees 22.11.1999.
    /Mustvee tänavanime päritolust (Hispaania lenduri järgi, kes sõja ajal alla kukkus ja enne kinnivõtmist end ise hukkas). Vastukaja sellele: Kaupo Deemant. Kohatu ülistus. Postimees 29.11.1999. Loo järge vt Püttsepp 2002, Inazio Agirregoikoa tänav.../
  55. OU:Raid, Niina. Tartu tänavad aastani 1940. ARC Projekt, Tartu 1999. 114 lk + krt.
    /Sisu: Tartu varasemates ajalooallikates – Tartu raeprotokollid 1547–1555 – B. Wybersi revisjoniraamat 1582–1658 – Esimesed linnaplaanid – D. Pechtel'i turuplatsi joonis 1682. a. – Vanalinna tänavad – Linna olukord 18. sajandil. Linnaosade teke – I linnaosa areng – Riia eeslinn, II linnaosa – Ülejõe eeslinn, III linnaosa (Peterburi-eeslinn) – Viited – Tartu tänavate register – Kaardid./
  56. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimede muutmise ja eestistamise liikumine Eestis 1918–1940. Muudetud ja eestistatud nimed Anija, Peningi, Raasiku ja Rae vallas. Seminaritöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 1999. 69 lk. (Nr 65.)
  57. Rugojeva, Larissa. Vienankarjalan ortodoksisten henkilönnimien foneettisesta adaptaatiosta. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 238–242.
    /Kokkovõtõq: Õigõusu inemisenimmi Valgõmere-Karjalan, lk 240–241. Kokkuv: Õigeusu isikunimesid Valgemere-Karjalas, lk 241–242. Summary: Larissa Rugoyeva: Orthodox Personal Names in White-Sea-Karelian, p. 322–323./
  58. OU:Saar, Evar. Eksitavad kohanimed uuel Setomaa kaardil. — Eesti Loodus 1999, nr 2/3, lk 84–85.
    /Rets: E. O. Mapi kaart "Setomaa–Petserimaa"./
  59. OU:Saar, Evar. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 80–92.
    /Kokkuv: Isikunimede ja kohanimede ajaloolisest segunemisest Räpinä kihelkonnas, lk 92. Summary: About the mingling of personal names and place-names in Räpina Parish, p. 312–313./
  60. *Saari, Henn. Isikunimeseaduse senine kontseptsioon. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 24.05.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/11, lk 807–811./
  61. *Saari, Henn. Narva nimede saladusi ja seletusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 15.02.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/7, lk 507–509./
  62. *Sepp, Elvi. Kes kaitseks ametnikke? — Postimees 17.06.1999.
    /Vastuseks M. Ilissonile Pm 04.06.1999 Karksi valla nime teemal./
  63. +Sepp, Mare. Uusi TÜ magistreid 1998. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 4, lk 290–292.
    /Sh: 06.04 Annika Hussar "Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990"; 14.09 Kairit Henno "Jaani kihelkonna priinimed"./
  64. Soosaar, Sven-Erik. Kas rahvad ja keeled veatult kirjas? — Keel ja Kirjandus 1999, nr 2, lk 124.
    /Eskimo keelte nimetustest (vt Päll KjK 1998/4)./
  65. +Sutrop, Urmas. Eesti keele vanimatest perioodidest. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 645–649.
    /Sh koha- ja isikunimedest enne 1500. a ja neis kajastuvatest keelemuutustest. Vt ka Künnap KjK 1999/10/
  66. *Tarvastu jutud. II. Nimetekkelood ajaloolisest Tarvastu kihelkonnast. Toimetanud ja kujundanud Kalle Gaston. K. Gaston, Viljandi 1999. 65 lk.
  67. OU:Tarvel, Enn. Lihulinn ja Lihula. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 53–54.
    /Nimede päritolust; lige-, ligu-./
  68. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 7, lk 507–509.
    /Sh: 15.03 ESi koosolekul H. Saari 75. sünnipäeval tema ettekanne "Narva nimede saladusi ja seletusi"./
  69. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 807–811.
    /Sh 29.04 Tartus Kairit Henno "Kas vajame uut isikunimeseadust, ja kui, siis millist"; sama ettekanne 24.05 Tallinnas + Henn Saari "Isikunimeseaduse senine kontseptsioon"./
  70. +*Tõnisson, Andres. Soomaa peajõgi on...? — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 415–416.
    /Pärnu jõgikonna jõgedest./
  71. +Vaba, Lembit. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535–541.
    /Summary: On the Estonian-Latvian Bilingualism in Valga. A Historical View, p. 592. Kn: Valga./
  72. *Vahtramäe, Ell. Vees ei upu, tules ei põle, maas ei mädane. — Maakodu 1999, nr 8/9, lk 8–10.
    /Rahvapärimusi eesnimedest./
  73. *Vint, Kristiina. Venemaal elavate soome-ugri rahvaste nimesüsteemid. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999. Nr 11(99).
  74. OU:Õim, Asta; Päll, Peeter. Henn Saari. 15.02.1924–8.09.1999. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 805–806.