EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Kronoloogiline loend. 2000–2004

2000:

1. Aitsam, Viio. Nimepanek kisub peesse. — Maaleht 20.07.2000, lk 3.
   /Talunikust Läänemaal Ohtlas, kes tahab talule Karuperse nime./
2. *Aitsam, Viio. Vana nimi annab kindlust. — Maaleht 12.10.2000.
   /Kohanimenõukogu tegevusest. Kokkuvõte intervjuust Peeter Pälliga./
3. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
   /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
4. OU:Alvre, Paul. Kuidas mõista Kullamaa saksakeelset nimekuju Goldenbeck? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 3, lk 216.
   /Golden- kui eestikeelne osis nimes, võrdluseks muid analoogilisi Eesti kohanimesid./
5. +Alvre, Paul. Mihkel Veske eesti ja sugulaskeelte uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1587–1605.
   /Sh: vere-kohanimedest lk 1594–1595 ja Põhja-Venemaa kohanimistust lk 1597–1602. Vrd ka Alvre KjK 1993/1./
6. +Alvre, Paul. Uurimus Kullamaa käsikirjast. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 1, lk 58–61.
   /Rets: Toomas Põld. Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532–1632. Tartu 1999. 254 lk. Sh põgusalt kohanimest Kullamaa./
7. OU:Ambus, Ada. Üks ilus tütarlapse nimi. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 14–17. Estonka; Finka; Naina
   /Estonka, Finka ja Naina (*naine) eesnimedena vene kirjanduses./
8. *Bauer, Annika. Eesti nime kujunemine 20. sajandi alguskümnenditel. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 21 lk. (Nr 6/00.)
9. *Bauer, Annika. Julius Mägiste nimeraamatud. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 55 lk + lisad. (Nr 13/00.)
10. OU:Blomqvist, Marianne. Svenska ortnamn i Estland med estniska motsvarigheter. Rootsi kohanimed Eestis eesti vastetega. Viron ruotsalaisia paikannimiä virolaisine vastineineen. Swedish place-names in Estonia with Estonian equivalents. Skrifter utgivna av Svenska folkskolans vänner. Volym 158. Ekenäs 2000. 176 lk.
    /Kogu tekst neljas keeles. Lisatud eestirootslaste asuala kaardid. Sisu: Förord – Historisk bakgrund – Svenska ortnamn i Estland: Stora öar, städer och byar – Övriga naturnamn – Herrgårdar, hamnar, fyrar; Källor – Namnregister – Kulturhistoriska kartor över Estlands svenskbygder. Tutv: Lyytikäinen, Tuula, Tuglas-seura jäsenlehti nro 2, 19.3.2001; Slotte, Peter, Svenskbygden 80/2 (2001), lk 17–19./
11. *Burlakova, Zinaida. Võõrkohanimede kirjutamise põhimõtted ja nende areng 1990. aastatel. Seminaritöö. Juhendaja Tiina Rüütmaa. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk. (Nr 2/00.)
12. *Eelrand, Helen. Ülo ja Õnne ei mahu Euroopasse ega netti. — Eesti Päevaleht 16.11.2000, nr 267, lk 24C.
    /Samal teemal karikatuur lk 8A./
13. OU:Eesti onomastika bibliograafia. Koostaja Peeter Päll. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2000–.
14. Eesti Vabariigi haldus- ja asustusüksuste klassifikaator (EHAK). Siseministeerium, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakond; Riigi Klassifikaatorikeskus, Tallinn 2000. 152 lk.
    /Asulate ja haldusüksuste nimed ja nende koodid. Algul loetelu valdade kaupa, lõpus tähestikuline register./
15. OU:Erelt, Mati. Henn Saari lahkunud. — Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu 2000, lk 222–223.
16. +Erelt, Tiiu. Nimetäiendiga piltlikud väljendid (Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad). — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 147–149.
    /Suurtähe põhjenduseks./
17. *Erenvert, Jevgenia. Eesti ja türgi eesnimede semantika võrdlusanalüüs. Bakalaureusetöö. Juhendaja Angelina Tšaikov. TPÜ, Tallinn 2000. 116 lk. (Nr 10/00.)
18. OU:Faster, Mariko. Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 2000. 88 lk.
    /Raamatuna avaldatud 2002 Võru Instituudi toimetiste sarjas./
19. OU:Henno, Kairit. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000. 224 lk + LXVIII.
    /Referat: S. 217. Sisu: Priinimed: Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit, Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil, Eestlaste priinimistu üldülevaade – Jaani kihelkonna priinimed: Allikad, metoodika, Materjali esitus, Jaani kihelkonna priinimede liigitus – Lisad. Tutv: Äär, Katrin, Meie Maa 18.11.2000./
20. *Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. Ettekanne konverentsil "Emakeele Selts 80" Tartus. — ES 20.04.2000.
21. OU:Henno, Kairit. Julius Mägiste nimeraamatud omas ajas. — Akadeemia 2000, nr 12, lk 2529–2536.
    /Järelsõna J. Mägiste "Eestipärastele eesnimedele" seals. Nimede eestistamise ajaloost./
22. OU:Henno, Kairit. Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse 1801.–1840. aasta sünniregistreis. — Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu 2000, lk 30–41.
    /Nimede sagedusest (üldisest nimevähesusest, v.a 1826–1830). Summary: Boys' Christian names in the birth registers in the congregation of Pöide, 1801 to 1840, p. 41./
23. *Hirvlaane, Milvi. Kumb on ilosamb: sann vai hammõ? Praost Rothi pandud perekonnanimedest Kanepi kihelkonnas. — Johann Philipp von Roth. Tartu 2000, lk 18–20.
24. Hussar, Annika. The use of first names in the Estonian, Russian and Estonian-Russian families in Estonia. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 82.
    /Täistekst ilmus 2001./
25. *Hussar, Annika. Ütle üks ilus poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 05.04.2000.
26. OU:Joalaid, Marje. Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 137–146.
    /Hammaste (Amaste) küla talunimedest eri andmetel. Kokkovõtõq: Hammaste ja hambaq, lk 146. Summary: Hammaste and hambad 'teeth', p. 182–183./
27. OU:Joalaid, Marje. Rahvusvaheline onomastikakongress Santiago de Compostelas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 538–541.
    /Sept-s 1999 toimunud kongressi ülevaade./
28. *Joalaid, Marje. XX rahvusvahelisest onomastikakongressist Hispaanias (Galicias). Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
29. OU:Kaagjärv, Leo. Märkus ärinimede kohta. Kiri toimetusele. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 34–35.
    /Vigadest ärinimede fikseerimisel./
30. *Kaal, Keit. Perekonnanimede eestistamine. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 18 lk + lisa. (Nr 22/00.)
31. *Kalda, Helle. Simuna kihelkonna kohanimed. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 12 lk + lisa. (Nr 7/00.)
32. *Kallas, Teet. Nimi ei riku linna? — Postimees 13.12.2000.
    /Taevase Rahu pubi nimest jm võõrkeelsetest nimedest Tallinnas./
33. Kallasmaa, Marja. Estonian farm names and the problem of Germanic personal names. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 377–378.
34. OU:Kallasmaa, Marja. Kimbuke terminnimesid Saaremaalt ja Lääne-Eestist. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 73–86.
35. OU:Kallasmaa, Marja. Koht, nimi ja kohanimi. — Koht ja paik. Place and location. Eesti Kunstiakadeemia toimetised. 8. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn 2000, lk 112–119.
    /Summary: Places, names and place names, p. 120–128. Tutv: Maran, Timo jt, KjK 2001/1./
36. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Johanseniga Harju-Madisel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 385–391.
    /Harju-Madise kohanimede päritolust. Summary: At Harju-Madise with Paul Johansen, p.464. Kn: Harju-Madise; Ilmasoo; Jõesuu (HMd); Karilepa; Kersalu; Langa (HMd); Laoküla; Määra (HMd); Ohtra; Pakri; Palasti (Pallaste); Vasalemma; Väemla; Ämari./
37. OU:*Kallasmaa, Marja. Põhja-Eesti kohanimed talupojaidentiteedi peegeldajana. — Eestlane ja tema maa. Kodumaa ja kodupaik. Eestlase territoriaalne identiteet. Konverents (1999). Scripta ethnologica 4. Tallinn 2000, lk 197–206.
    /Summary: North-Estonian place-names as reflectors of peasant identity./
38. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed II. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2000. 224 lk.
    /Summary: The place names of island Saaremaa I-II, p. 154–166. Sisu: Sissejuhatus – Häälikumuutused – Kohanimede süsteemidest ja struktuurist – Kohanimede osad – Kohanimenäited – Kirjandus ja lühendid – Saaremaa kohanimed I. Errata. Tutv: Pall, Valdek, KjK 2000/7, lk 537–538. Linno, Tiina, Meie Maa 06.04.2000./
39. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kui piiririik. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 147–156.
    /Saaremaa kihelkondade, haldusüksuste ja mõisate ajaloost ja nimedest, Hiiu- ja Saaremaa kohanimede rööpsustest, Ojamaa ja Kuramaa nimede kajastusi; Saaremaa nimed Lääne-Eestis. Kokkovõtõq: Saarõmaa ku piiririik´, lk 156. Summary: Saaremaa as a Border Land, p. 183./
40. *Kallasmaa, Marja. Verbaalnimed Eestis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
41. Kallaste, Enno. Igavene häda nende pärisnimedega. — Meie Maa 06.12.2000, lk 2.
    /Vajadusest kohanimesid kirjutada nii, nagu kohapeal kasutatakse: Vähigu (mitte Vähiku), Souma kivi (mitte Sauemäe kivi, Jäm)./
42. Kannik, Indrek. Erki Noole tänav!? — Postimees 03.10.2000.
    /Tänava nimetamisest Erki Noole auks ja selle küsitavusest./
43. Karlova, Olga. Henkilönnimet Vuokkiniemen paikannimistössä. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 157–162.
    /Kokkovõtõq: Inemisenimeq Vuokkinieme kotussõnimmin, lk 161–162. Kokkuv: Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes, lk 162. Summary: Personal Names in Vuokkiniemi Place-Names, p. 184./
44. OU:Kasak, Enn; Veede, Raul. Mesopotaamia planeedinimedest ehk kurva lõpuga lugu. — Akadeemia 2000, nr 6, lk 1223–1246.
45. Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000. 123 lk.
    /Sisaldab ka nimeteemalisi soovitusi: Algustäheortograafiast ja jutumärkidest (T. Erelt, lk 14–19, P. Pälli lisakommentaare, 20–23, varem ilmunud KjK 1994/6); Eesti kohanimede õigekirjast (P. Päll, 51–53, varem ilmunud KjK 1997/1); Väliskohanimede õigekiri (P. Päll, 54–60, varem ilmunud KjK 1998/6); Maailma maade nimed ja nende elanike nimetused (P. Päll, 66–82, varem ilmunud KjK 1998/6); Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri (P. Päll, 83–105, varem ilmunud KjK 1998/4); Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid (vt eraldi kirjet); Kaupade nimetamine (M. Raadik, 115–121, varem ilmunud KjK 1998/11); Võõrnimede hääldus (P. Päll, 122–124, varem ilmunud KjK 2000/10). Sissejuhatuses ka muudest küsimustest, mis seostuvad nimeteemaga./
46. *Kirss, Kristel. Uus nimi toob tervise ja õnne. — SL Õhtuleht 11.10.2000, lk 12.
    /Nimemuutmistest, tuntumatest nimevahetajatest, seadusandlusest./
47. *Kirss, Urve. Isikunimed on kultuuripoliitika küsimus. — Meie Maa 15.11.2000, nr 219, lk 6.
    /Arvamus Kuressaare tänavatele isikute nimede paneku kohta./
48. *Klein, Mari. Hüüd- ja varjunimed Interneti jututubades. Seminaritöö. Juhendaja Tiit Päeva. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk + lisa. (Nr 4/00.)
49. *Klein, Styna. Eesnime valiku põhjendusi. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. (Nr 2/00.)
50. Kuis kotussõq hindäle nimeq saiq? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle. Võro Selts VKKF, (Võru) 2000, lk 54–56.
    /Rahvajutte nimede tekkest: Anumägi (Krl), Harglõ, Piitreegi (Har), Ruusmäe (Rõu), Põlva, Kõtajärv (Plv), Meerapalo (Räp), Juudijõõratus (Vas), Rüüvlimägi (Vas), Mus'omägi (Vas), Räpinä./
51. OU:Kull, Rein; Ross, Eevi. Eduard Leppik kohanimede ja murdesõnavara kogujana. — Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu 2000, lk 242–251.
    /75. sünnipäeva puhul. Loetletud tema kaastööd ESile./
52. +Kurs, Ott. Endel Varep asulastiku uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1711–1721.
    /Sh põgusalt kohanimede käsitlemisest töödes lk 1718 jj./
53. Kurs, Ott. Place names as mirrors of the interaction between culture and nature (on example of the Baltic Finnic place names of NW Russia). — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 380.
54. OU:Laasi, Helga. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. Vastuseks L. Kaagjärve kirjale. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 36–39.
    /Äriseadustik ja selle puudused ärinimede fikseerimisel./
55. *Lahti, Ilmari. Lindanise – muistse Tallinna nimetuse päritolust. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas (2000) ja Tartus (2001). — ES 27.11.2000, 04.05.2001.
    /Tutv: Kaal, Helju, KjK 2001/3, lk 219./
56. *Lassmann, Merit. Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–1995. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. (Nr 5/00.)
57. OU:Lilleväli, Mati. Piibli nimede leksikon. Kristlik kirjastusselts "Logos", Tallinn 2000. 264 lk.
    /Sisu: Saateks – Lähteandmeid sõnastiku kasutamiseks – I Kanooniline Piibel: Märksõnad, mis ei esine pärisnimedena, Sõnastik – II Vana Testamendi Apokrüüfid (Apokriiva) – Lisa./
58. *Linlased jäid ükskõikseks Noole tänava suhtes. — Kuressaare Kuulutaja 03.11.2000.
    /Ettepanekust anda uuele Kuressaare tänavale Noole nimi./
59. *Linno, Tiina. Saaremaa kohanimed tõid doktorikraadi. — Meie Maa 06.04.2000, nr 65, lk 1.
    /Rets: M. Kallasmaa. Saaremaa kohanimed I-II./
60. OU:+Mereste, Uno. Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
    /Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast": Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus. Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi, pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast – Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus – Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste – Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias – Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja – Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
61. *Miks Händrju, aga mitte Madis? — Eesti Päevaleht 17.11.2000, nr 268, lk 10A.
    /Arvamused lastele nimede paneku kohta./
62. *Moorits, Jaane. Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2000. 62 lk. (Nr 1328.)
63. OU:Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu 2000. 344 lk.
    /Sisu: Sh: 2. raamat (39–100): Eesti perekonnanimed – Corpus nominum gentilium estonicorum - Eesti perekonnanimede andmebaas – Nimes peituv sõnum: perekonnanimede andmebaasi analüüsi tulemused. – 4. raamat (227–306): Talu ajalugu ja perekonnalugu (sh kaartidest ja kohanimedest)./
64. ##*Mägiste, Julius. Eestipärased eesnimed. — Akadeemia 2000, nr 12, lk 2509–2529.
    /1936 ilmunud brošüüri "Eestipäraseid eesnimesid" uustrükk. Vt ka K. Henno järelsõna seals./
65. +Nerman, Robert. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000. 552 lk.
    /Sh Pelgulinna nime päritolust lk 6–8, tänavanimedest lk 23–24, tekstis ka muid rahvapäraseid kohanimesid./
66. Närhi, Eeva Maria. Värikkäät sukunimet. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 220–250.
    /Värvidega seotud soome (ka rootsi ja eesti) perekonnanimesid: punainen, ruskea, keltainen, vihreä, sininen, harmaa, valkea, musta./
67. +Odres, Lembit. Rõngasristid - Eesti toponüümia allikas. — Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Koostaja Jaan Eilart. Tartu 2000, lk 99–101.
    /Pealkirjast hoolimata ei sisalda midagi kohanimedest, v.a lause, mille kohaselt ristikirjad näitavad risti omaniku "maakohalist (toponüümilist) päritolu"./
68. *Oksaar, Ingrid. XX sajandi esimese poole soovitusnimestikke. Diplomitöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 45 lk + lisad + diskett. (Nr 16/.00.)
69. Pall, Valdek. Doktoritöö toponüümikast. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 537–538.
    /28.03 Tartus Marja Kallasmaa "Saaremaa kohanimed" I-II./
70. OU:*Pall, Valdek. Torma kohanimedest. — Torma Album III. Tallinn (2000), lk 12–17.
71. Peegel, Juhan. Need inimese imetabased ihuliikmed. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1606–1613.
    /Sh kehaosade nimetused kohanimedes (lk 1607–1608), isikunimedes (1608–1609). Kn: Virtsu; Kiideva./
72. +*Punttila, Matti. Virolaisia lainoja Kymenlaakson murteissa. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 268–277.
    /Sh Viro-, Eesti ja Narva-algulistest kohanimedest Kymenlaaksos./
73. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
    /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
74. Päll, Peeter. Do conventional romanization systems create exonyms? Abstract. Second International Symposium on Geographical Names, GeoNames 2000. Frankfurt am Main, Germany. 28 - 30 March 2000.
    /Teesid. Täistekst ilmus samal aastal kogumikus./
75. OU:Päll, Peeter. Do conventional Romanization Systems create Exonyms? — Second International Symposium on Geographical Names GeoNames 2000. Frankfurt am Main, 28–30 March 2000. Compiled by Jörn Sievers with the assistance of Thaddäus Schneider. Edited by the Ständiger Ausschuss für geographische Namen (StAGN). Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 19. Verlag des Bundesamtes für Kartografie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2000, lk 137–140.
    /Eksonüümide piiritlemine mitteladinatäheliste keelte nimede puhul. Ilmunud de facto 2001./
76. Päll, Peeter. Ilutsevad nimed on hullemad. — Maaleht 20.07.2000, lk 3.
    /Karuperse talu nimetamise soovist jm./
77. *Päll, Peeter. Milleks ÜRO kohanimeeksperdid? Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
78. OU:Päll, Peeter. Võõrnimede hääldus. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 10, lk 737–738.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 122–124./
79. Päll, Peeter. Информация о XX сессии UNGEGN в Нью-Йорке (янв. 2000 г.). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
80. Päll, Peeter. Эстонские экзонимы в новейших изданиях (словарях, картах). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
    /Tõlge leedu keelde, vt Pelis, Pėteris 2001/
81. ##Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 140–146.
    /Varem ilmunud: Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998./
82. *Rikas, Külli. 1935 – nimede eestistamise aasta. — Meie Maa 30.05.2000, nr 100, lk 6.
83. +Ross, Eevi; Kippar, Pille. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 541–543.
    /29.02 Tallinnas ja 10.03 Tartus Marje Joalaid "XX rahvusvahelisest onomastikakongressist Hispaanias (Galicias)", Marja Kallasmaa "Verbaalnimed Eestis", Peeter Päll "Milleks ÜRO kohanimeeksperdid?"./
84. +Ross, Eevi; Hallik, Tiina. Keskused läänemeresoome piiridel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 2, lk 148–151.
    /28.-30.10.1999 konverents Värskas, sh ettekanded: Marja Kallasmaa "Saaremaa kui piiririik", Olga Karlova "Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes", Marje Joalaid "Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist, Evar Saar "Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal"./
85. *Saar, Evar. Haraku ojast. — Võrumaa Teataja 23.03.2000.
    /Vastuseks Rein Kivimäe küsimusele Meegomäe oja nime kohta./
86. OU:Saar, Evar. Kotussõnimeq Madis Kõivu Pekri-raamatun — Võro kirändüse luumine. Võro Instituudi toimõtiseq 7. Võro 2000, lk 250–259.
    /Kokkuv: Kohanimed Madis Kõivu Pekri-raamatus, lk 258–259. Summary: Place-names in Madis Kõiv''s Pekri-book, p. 302–304. Kn: Kähri kohanimed./
87. *Saar, Evar. Kui kohanimedest moonutused kaotada, leiavad mõned ikka, et nüüd alles õige moonutamine algab. Selavii! — Võrumaa Teataja 02.03.2000, lk 2.
    /Voldemar Rannastele, kes soovib setopäraseid külanimesid muuta./
88. OU:Saar, Evar. Lajast ilmast lainatuq võrdlõvaq kotussõnimeq Võrumaal. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 163–170.
    /Piibli, Venemaa jm paikade nimesid Võrumaa mikrotoponüümides. Kokkuv: Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal, lk 169–170. Summary: Võru County Comparative Place-Names Borrowed from All Over the World, p. 184–185./
89. OU:Saari, Henn. Das sprachliche und das nationale Namensystem. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band II. Namensysteme im interkulturellen Vergleich. Patronymica Romanica 15. In Zusammenarbeit mit Rudolf Šrámek herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2000, lk 95–104.
    /Eeskätt eesti isikunimesüsteemist rahvusvahelisel taustal, nimede keelsusest./
90. +*Schönberg, Alar. Rannarootslastest ja Eesti Vabariigi eestistamiskampaaniast. — Läänemaa Muuseumi toimetised IV. Toim. Ülla Paras. Haapsalu 2000, lk 103–112.
    /Ilmselt ka kohanimede eestistamise kavadest./
91. *Seestrand, Liivi. Geograafilise tähise kaitse. — Keskkonnatehnika 2000, nr 2, lk 36.
    /Riigikogus 15.12.1999 vastu võetud seadusest (RT I 1999, 102, 907)./
92. +Selirand, Jüri. Kes olid sossolid? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 594–597.
    /Oletab seost Sakalaga, Sinialliku lähedal paiknenud Ohejärve linnusega. Vt ka Tõnisson KjK 2000/9/
93. Sepp, Elvi; Pikner, Tarmo; Päll, Peeter; Laasi, Helga. О деятельности Совета по географическим названиям Эстонии и опыте внедрения Закона о географических названий. — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
94. *Seppam, Aire. Eesti väikelinnade tänavanimed. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 20 lk + lisa. (Nr 30/00.)
95. Smõslova, Annika. Ortnamn och deras förändringar i Nuckö kommun på 1900-talet. Diplomuppsats. Handledare: Göran Hoppe (Uppsala Universitet) och Liina Ask (Tartu Universitet). Tartu 2000. 48 lk (Institutionen för nordiska språk.)
    /Koopia EKIs (411). Kokkuv: Noarootsi valla kohanimed ja nende muutmine XX sajandil, lk 44–45. Sisu: Förord – Inledning – En kort översikt över estlandssvenskarnas historia – En översikt över ortnamnen: De svenska ortnamnen i Estland, Bynamn i Nuckö kommun, Gårdsnamn i Nuckö kommun – Genomgång och analys av ortnamnsändringen i Nuckö kommun under 1900-talet: Ortnamnens estnifiering på 1930-talet, Ortnamn under sovjettiden, Återinförandet av de historiska ortnamnen på 1990-tal – Sammanfattning – Noter – Litteraturförtekning./
96. *Soome, Signe. Mats Tõnissoni kalendrinimed tänapäeval. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 19 lk + lisa. (Nr 31/00.)
97. *Soosaar, Mark. Vanapargi tänav president Konstantin Pätsi avenüüks. — Pärnu Postimees 27.10.2000.
    /Ettepanek anda Konstantin Pätsi nimi tänavale, mis tulevikus võib pikeneda linnapiirini./
98. Soutkari, Tarja. Nimemüstika ja sõnamäng. Isikunimedest Karl Ristikivi romaanis "Hingede öö". — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 357–361.
    /Sisu: "Mida tähendavad nimed?" – Naise- ja mehenimed "Hingede öös."/
99. OU:*Tarvel, Enn. Wiederum über die estnischen Ortsnamen auf -vere. — Time of Change in the Baltic countries. Essays in Honour of Aleksander Loit. Stockholm 2000, lk 169–172.
100. *Tiidus, Urve. Ütle üks ilus tänavanimi. — Meie Maa 08.11.2000, nr 214, lk 6.
     /Kuressaare uutest tänavanimedest, nimede määramise korrast Kuressaares./
101. OU:*Tikk, Eneken. Kehtiv õigus piirab domeeninimede valikut. — Arvutimaailm 2000, nr 6, lk 18–21.
     /Nimede valiku ja kaitse põhimõtetest Eestis ja välismaal./
102. *Timm, Tarmo. Veekogude nimed on kõige vanemad. — Eesti Loodus 2000, nr 2/3, lk 100–101.
     /Raudna jõest./
103. +Tõnisson, Evald. Sossolid olid maa rahvas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 9, lk 675–677.
     /Seostab nime Johanseni eeskujul sýsla'ga. Vt ka Selirand KjK 2000/8. Kn: Keava; Kolõvan; sossolid./
104. +Uuspõld, Ellen. Mats enne ja nüüd. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 598–599.
     /Sh isikunime Mats päritolust./
105. *Vaher, Vaapo. Kommikarp ja sajatuhandeline auto. — Kodukolle 2000, nr 6, lk 11.
     /Eesti laste eesnimedest./
106. *Vals, Helju. Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
     /Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
107. +Vare, Silvi. Keelekorralduse konverents 18.-19. november 1999. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 5, lk 373–379.
     /Sh: Peeter Päll Eesti nimekorralduse probleemidest./
108. OU:Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000, lk 106–114.
     /Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus); Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66 "Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I, 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998 määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL 1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool nimetatud määrus./
109. *Vent, Margot. Nimepaneku motivatsioonist. Seminaritöö. Tartu Ülikool, Tartu 2000. Nr 135.
110. *Äär, Katrin. Autor on saarlane. Ilmunud on raamat Ida-Saaremaa perekonnanimedest. — Meie Maa 18.11.2000, nr 222, lk 6.
     /Rets: K. Henno. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Tallinn 2000./

2001:

1. *Aasta imenimed: Ato-Ron ja Gaantha Gurlan. — Delfi 31.12.2001.
   /2001. aastal sündinute eesnimedest./
2. *Basmanova, Olga. Slaavipäraste isikunimede ümberkirjutusviisid eesti keeles ja vene-eesti transkriptsiooni põhimõtted. Seminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 2001. 26 lk + 2 lisa. (Nr 31/01.)
3. Butkus, Vytautas. Apie du pasaulio geografinių pavadinimų žodynus. — Gimtoji kalba 2001, nr 3, lk 23–24.
   /Rets: Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Tallinn 1999. Pikemalt uuest leedu geograafiaentsüklopeedia kavast koos artiklinäidetega./
4. *Coca Cola Plaza... Pampers House ja Libresse World!? Filmitegijate pöördumine. — Eesti Päevaleht 22.02.2001.
   /Nördimus Tallinna avatava kobarkino nime (Coca-Cola Plaza) üle. Üleskutse nime boikoteerida. Allk: Ülo Pikkov, Priit Tender, Tõnis Haavel, Peep Pedmanson, Urmas E. Liiv, Hannes Lintrop, Rene Vilbre, Mikk Rand, Margit Lillak, Mait Laas./
5. OU:Erilt, Lumme. Nimed ja nimisõnad. — Keelteoskus kui kultuuri osa. Koostanud Jaan Õispuu. Toimetanud Marje Joalaid. TPÜ Kirjastus, Tallinn 2001, lk 58–67.
   /Kaks erinevat lähenemist nimedele: filosoofias ja keeleteaduses./
6. +Ernits, Enn. Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 46 (2000). Tartu 2001, lk 116–127.
   /Sh sõnade seostest Virumaaga või Eestimaa kubermanguga. Referat: Über den Ursprung der Wörter mit viru-, lk 128./
7. *Gellert, Kristina. 1935. aastaks muudetud eesnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 25 lk + lisa. (Nr 28/01.)
8. OU:Henno, Kairit. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 2, lk 73–79.
   /20.04.2000 Tartus Emakeele Seltsi juubelikonverentsil peetud ettekande põhjal. ESi nimede-eestistamise toimkonna tegevus, isikunimeseadused jm. Summary: The Mother Tongue Society Leading the Estonianising of Names, p. 144./
9. OU:Hussar, Annika. Eestlaste XX sajandi nimemood. — Oma Keel 2001, nr 1, lk 28–33.
   /Sisu: I. Võõrkeelsed nimed – II. Eestikeelsed nimed – III. Vanad, eestikeelsed laennimed – IV. Uued võõrkeelsed nimed. Malli- ehk eeskujunimed – V. Vanad, eestikeelsed laennimed – VI. Vanad võõrkeelsed nimed – Praegune nimepilt – Igas kümnendas nimes on mõni võõrtäht – Ligi viiendik lapsi saab kaksiknime./
10. OU:Hussar, Annika. The use of first names in the Russian and Estonian-Russian mixed families in Estonia. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica I. Tartu 2001, lk 391–397.
    /Nimesuundumused vene ja segaperekondades; rahvusvaheliste nimede eelistamisest jm./
11. Joalaid, Marje. Ingermanland: Vote, Ingrian, Finnish. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 151–156.
    /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
12. Joalaid, Marje. Karelian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 157–168.
    /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
13. Joalaid, Marje; Vaba, Lembit. Livonian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 169–176.
    /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
14. Joalaid, Marje. Vepsian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 177–204.
    /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names./
15. *Jurtšenko, Piret. Perekonnanimede kujunemine Euroopas. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk. (Nr 33/01.)
16. +Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219.
    /Sh 27.11.2000 Ilmari Lahti "Lindanise, muistse Tallinna nime päritolu" (pikem referaat)./
17. *Kalamees, Aire. Eesnimed kalendrites. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 34 lk. (Nr 4/01.)
18. *Kalamees, Aire. Karl August Hermanni kalendrinimed. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 54 lk + 3 lisa. (Nr 6/01.)
19. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti talunimed ja germaani isikunimede probleem. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001, lk 30–33.
    /Talunimede teke, võimalikud seosed germaani isikunimedega, mis tunduvad üha tõenäolisematena./
20. Kangilaski, Jaan. Naming: Fregean Sense versus Direct Reference. MA Thesis. Supervisor: Prof. emer. Eero Loone.University of Tartu, Department of Philosophy. Tartu, 2001. 62 lk. TÜ rmtk: Diss B-1743.
    /Kaitstud 27.12.2001, oponent Bruno Mölder. Kokkuv: Fregelik tähendus versus otsene osutus, lk 62. Sisu: Introduction – Overview of the Problem. Some Distinctions and Constraints: Frege's Distinction; Russell's Two Views – Kripke on Names and Descriptions: Background of Possible Worlds; Modal Argument; Argument from Ignorance and Error – Causal Theory of Reference: Kripke's Picture; Criticism and Development of Kripke's View; Reconciling Kripke and Frege – Conclusion – Bibliography./
21. Kas lubada võõrast perekonnanime? — Eesti Päevaleht 21.03.2001, nr 66, lk 12.
    /Eesti Päevalehe küsitlus; vastajad Tiit Sepp, Kairit Henno, Peeter Päll. Kommentaaridega Internetis./
22. Keeleteadlane sõdib Estlandi vastu. — Delfi 19.11.2001.
    /ETA usutlus P. Pälliga. Vt E.-N. Kross 2001, E. Soosaar 2001./
23. *Kohus tunnistas nimeseaduse ahistavaks. — Delfi 19.03.2001.
    /Marika Arendi kohtuasjast./
24. *Kransiver, Marika. Eesti-vene ja vene perekondade laste nimed. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 21 lk + ankeedid lisas. (Nr 5/01.)
25. *Kraut, Einar. Hääldusõppe probleeme ja võimalusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 10.05.2001.
    /Ka võõrnimede hääldamisest./
26. +*Kripke, Saul A. Nimetamine ja paratamatus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2001.
    /Sisaldab nimeteoreetilisi arutlusi./
27. Kross, Eerik-Niiles. Estland, Estland über alles. — Eesti Päevaleht 12.11.2001.
    /Ettepanek võtta Eesti nimena inglise jm keeltes kasutusele Estland, mitte ladinapärane Estonia. Ka nende nimede ajaloost. Vt ka "Keelemees sõdib..."2001, E. Soosaar "Estland..." 2001./
28. *Kärk, Monika. Eesnimed Linnalehes 1999–2000. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 11 lk + 2 lisa. (Nr 24/01.)
29. *Lahti, Ilmari. Lindanise – muistse Tallinna nimetuse päritolust. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas (2000) ja Tartus (2001). — ES 27.11.2000, 04.05.2001.
    /Tutv: Kaal, Helju, KjK 2001/3, lk 219./
30. +*Lotman, Juri. Pärisnimede maailm. — J. Lotman. Kultuur ja plahvatus. Varrak, Tallinn 2001, lk 43–51.
31. *Malmberg-Forssell, Marju. Perekonnanimede eestistamine Eestis. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk + lisa. (Nr 29/01.)
32. +Maran, Timo; Tüür, Kadri; Võsu, Ester. Koht ja paik II. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 64–67.
    /Rahvusvahelisest seminarist 13.-14.10.2000 Eesti Kunstiakadeemias. Sh: M. Kallasmaa ettekanne Eesti kohanimedest./
33. OU:Meristo, Marek. Bynamnen i förra svenskbebyggelsen på norra Dagö. Meddelanden från Institutionen för svenska språket 37. Göteborgs universitet 2001. 40 lk.
    /Sisu: Inledning – Bakgrund – De två kontaktspråken – Tolkning av bynamnen: Reigi socken, Kärdla socken – Integreringsföreteelser vid lån av svenska namn – Sammanfattande slutsatser – Litteraturförteckning – Förkortningslista. Kn: Kidaste; Koidma; Malvaste; Mudaste; Ogandi; Pihla; Reigi; Sigala; Kauste; Kodeste; Kärdla; Meelste; Tahkuna; Tareste./
34. Mészáros, András. Kapsarullide ülessoojendamisest ning eesti ja soome pärisnimede Ungaris hääldamisest. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 204.
    /Sh vigadest eesti nimede hääldamisel ja Tallinna nimest./
35. *Must, Aadu. Nimi on osa rahvuskultuurist. — Delfi 22.03.2001.
    /Eestlaste nimemoe muutumisest läbi aegade./
36. *Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn 2001.
37. Naulainen, Anti. Kohus tunnistas nimeseaduse eestlasi ahistavaks. — SL Õhtuleht 19.03.2001, lk 4.
    /Marika Arendist, kes soovib saada Marika Katariina Arendi Elita von Wolskyks. Pätsi-aegse eestistusmeelse nimeseaduse vastuolust põhiseadusega. Lisanupp: Eestlasi ahistav seadus. Internetis elavalt kommenteeritud./
38. Pelis, Pėteris (Peeter Päll). Kaip Estijoje norminami svetimų kalbų vietovardžiai. — Gimtoji kalba 2001, nr 5, lk 22–23.
    /"Kuidas Eestis normitakse võõrkohanimesid." Tõlge vene k-s ilmunud lühiesitusest UNGEGNi Balti jaotise Vilniuse koosolekul okt-s 2000./
39. +Priidel, Endel. Koguva ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 208 lk.
    /Sisaldab palju ka koha- ja isikunimematerjali: Koguva nimest lk 51–53, talunimedest 43–45, perekonnanimedest 70–72, eesnimedest 72–73. Sisu: Saateks – Vabadus – Postitalupojad – Talud – Pered – Tooma – Sugulased – Lisa – Tabelid – Kasutatud kirjandus – Registrid: Isikunimede register, Kohanimede register, Fotograafide register – Fotode allikaviited. Summary: The history of Koguva, p. 191–193. Referat: Die Geschichte Koguvas, S. 193–195. Tiivistelmä: Koguvan historia, s. 195–197. In: Smuul (Schmuul)./
40. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimede struktuurist. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 33 lk. (Nr 10/01.)
41. Päll, Peeter. Afganistan keelel. — Oma Keel 2001, nr 2, lk 49–50.
    /Nime Taliban õigest kujust, ka araabia nimedest Al Qaeda ja Osama bin Laden jm. Õiend Oma Keeles 2002 nr 1 lk 49./
42. Päll, Peeter. Estonian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 25–51.
    /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
43. OU:Päll, Peeter. Estonian Place Names Act: Linguistic Emphasis in Legislation. — A World of Names. Essays in honour of Dr Peter E Raper, Chairman of the United Nations Group of Experts on Geographical Names and President of the Names Society of Southern Africa. Edited by Lucie A Möller and J U Jacobs. Nomina Africana Vol. 15 (2001) numbers 1 & 2, lk 121–125.
44. Päll, Peeter. Kodukootud latinismused ehk Kuidas sünnivad maanimed? — Oma Keel 2001, nr 1, lk 34–37.
    /Pms ia-lõpulistest maanimedest, ka muudest tüüpilistest maanimelõppudest. Sisu: Tšetšeenia, Inguššia jt – Karabahh ja Tšehhi – -stan, -maa jt./
45. OU:Päll, Peeter. Nimekorralduse probleeme. — Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu ja Peeter Päll. Eesti Keele Instituudi toimetised 8. Tallinn 2001, lk 179–188.
    /Summary: Problems of Names Planning, p. 189–194. Sisu: Kohanimekorraldus – Isikunimekorraldus – Ärinimed – Kokkuvõtteks./
46. *Püttsepp, Juhani. Murdevõistlus otsib nimesid ja legende. — Postimees 13.10.2001, nr 238, lk 13.
    /Emakeele Seltsi poolt väljakuulutatud murdevõistlusest "Nimed ja legendid"; intervjuu Kairit Henno ja Jüri Viikbergiga. Samas ka ESi võistluse tingimused./
47. *Rahvas ristis Tartu veekeskuse. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Aura Keskuseks (selle originaalse nime pakkus välja neli tartlast)./
48. +Rullingo, Ago. Muhumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 663 lk.
    /Sisaldab ka andmeid kohanimede kohta, eriti lk 229–275./
49. Rõõm, Grethe. Nimetabelit juhivad Kevin ja Karmen. — Võrumaa Teataja 20.10.2001, nr 120, lk 4.
    /Võrumaa uuemast nimemoest./
50. *Saaber, Kalju. See ilus talunimi – Pullipeeru. — Virumaa Teataja 2001?.
    /Värvikatest talunimedest. Ilmus millalgi mais-juunis?/
51. Saar, Evar. Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, Tartu 2001. 209 lk.
    /Referat: Ortsnamen von Räpina und Vastseliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, S. 91–94. Koopia EKIs (t 411). Kaitstud 08.03.2001. Avaldatud ka raamatuna, vt Faster, Saar 2002. Sisu: Sissejuhatus – Andmekogu tutvustus: Andmekogu struktuur, Andmekogu arendamissuunad, Võrdlus teiste kohanimekogude ja -andmebaasidega – Lingvistilised probleemid: Nimede keelsuse küsimus, Häälikujoontest Räpina ja Vastseliina kohanimedes, Omapärast võrukeelsete kohanimede muutevormides, Räpina kihelkonna talunimesüsteem, Vastseliina kihelkonna talunimesüsteemist – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. Näide täielikust andmebaasist – Lisa 2. Kohanimeobjektide liigitus ja lühendid andmebaasis – Lisa 3. Räpina kihelkonna kohanimede loend (100–146) – Lisa 4. Vastseliina kihelkonna kohanimede loend (147–209). Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2002/4, lk 299./
52. *Saarõ Evar. Järgmine piätüs: Vussitu. Bussipiätüse nime parandamine om puuľ võimalda, a tśurkmine käü nigu niuhti! — Uma Leht 2001?.
    /Võrumaa bussipeatuste nimedest, mis ei jõua kuidagi siltidele õigel kujul./
53. +Sepp, Mare; Raud, Eva. TÜ bakalaureusetöid 2000. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219–221.
    /Sh mainitud järgmisi: Eve Alender "Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel)", Mariko Faster "Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest", Jaane Moorits "Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes", Eva Saar "Slaavipärased eesnimed vadja keeles ja isuri keele Soikkola ning Alam-Luuga murdes"./
54. +*Sikk, Rein. Tankis elanud keelekaitsja hoiab arvutis Piiblit ja nalju. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Sh Tallinna kobarkino nimest (Coca-Cola Plaza) ja selle tõrjumise võimalustest. Intervjuu keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga./
55. *Sillamägi, Sirli; Viidu, Kadi; Ristik, Maret. Nime valiku põhjendused (Õhtulehes 1997. aastal). Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 35 lk. (Nr 26/01.)
56. *Slotte, Peter. Svenska ortnamn i Estland. — Svenskbygden 80, nr 2 (2001), lk 17–19.
    /Rets: Marianne Blomqvist. Svenska ortnamn i Estland. Ekenäs 2000./
57. Soosaar, Enn. Estland – ei, ristilipp – jah. — Eesti Päevaleht 05.12.2001.
    /Vastu ingliskeelse nime muutmisele Estland'iks, sest peab seda teostamatuks. Lugejate vastukajasid sellele ja eelnevatele vt veel mitmes novembri- ja detsembrikuu Postimehe numbris./
58. Soosaar, Enn. Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
    /Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde, Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
59. +Tamm, Marek. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). — Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 872–884.
    /Sh tekstis esinevates kohanimedest (Bironia 'Virumaa', Hestonia 'Eesti') koos võrdlustega teistest selleaegsetest tekstidest./
60. OU:+Tarvel, Enn. Jalg. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 202–203.
    /Komponendi jalg tähendusest kohanimedes jm (üks põldu tähistavaid sõnu). Kn: Jalgsema; Sadala; Ratla./
61. OU:+Tuisk, Astrid. Siberi eestlaste kohapärimus tänapäeval. Kohastumise peegeldusi. — Pärimuslik ajalugu. Koostanud Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2001, lk 74–90.
    /Sh alapeatükk kohanimedest lk 80–83, kohamuistendeist jm./
62. *Vakarjuk, Olga. Nimesüsteemid mongoli ja tunguusi keeltes. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 19 lk. (Nr 27/01.)
63. *Vare, Priit. Kohanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Ekspress 11.01.2001, nr 2.
    /Väliskohanimede raskustest, kommentaariks Mart Laari, Liisa Pakosta ja Janek Mäggi geograafiatestile (lühiintervjuu Peeter Pälliga; raskused ajalehes siiski esitatud liialdatult - koost.)./
64. +Viitol, Livia; Klaus, Väino. Läänemeresoome ühendusteed. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 67–71.
    /Konverents Põlvas 26.–28.10.2000. Sh: Marje Joalaid, "Vesi ühendab: vepsa hüdronüümid", Denis Kuzmin, "Viena-Karjala asukate kohanimevormide asustusajaloolisest taustast"./
65. *Vint, Kristiina. Eesti venelaste eesnimed 1999. aastal. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 18 lk + lisa. (Nr 15/01.)
66. *Volkonski, Peeter. Oled see, kelleks sind hüütakse. — Delfi 25.06.2001.
    /Eesnimed ametlikult ja tegelikkuses./
67. *Õunapuu, Styna. Aastatel 1974–1983 sündinud laste eesnimed ja nime valiku põhjendused. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 52 lk + 4 lisa. (Nr 29/01.)

2002:

1. *Aitsam, Viio. Ei taha olla negatiivne näide. Kohanimenõukogu pooldab Turbuneemet, külarahvas Turbaneemet. — Maaleht 11.07.2002, nr 28, lk 16.
   /Intervjuu külaelaniku Elve Kuuskmäega; soovist nimetada Turbuneeme Turbaneemeks. Lisatud nimekujud läbi aegade ja Peeter Pälli kommentaar./
2. *Aitsam, Viio. Kapsaaia on ilus, Plaza lootusetu. — Maaleht 16.05.2002.
   /Intervjuu kohanimenõukogu sekretäri Elvi Sepaga: uuest kohanimeseadusest, nimevaidlustest, rahvusvahelisest koostööst, külanimede ennistamisest, uutest vallanimedest jm./
3. OU:Bušs, Ojārs. Riikide nimed läti, leedu ja eesti keeles (eksonüümid ja endonüümid). — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 25–30.
   /Kolme keele nimekasutuse võrdlusi./
4. *Eltermaa, Mall. Võõraste kohanimede tulek eesti keelde. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
5. +Erelt, Tiiu. Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 456 lk.
   /2 osas: Ajalugu ja tänapäev; Lugemik. Sh kommenteeritud keelekorraldajate nimeteemalisi seisukohti jm: Elmar Muuk (lk 127 jj), Ernst Nurm (143), Elmar Elisto (148), VÕK (226, 234–238, 241–242), ESi keeletoimkond (247–248). Lugemikus avaldatud Elmar Elisto "Kohanimede kirjutusest eesti keeles" (384–389) ning Ernst Nurme "Austagem kirjakeele traditsiooni" (390–399)./
6. OU:Faster, Mariko; Saar, Evar. Võromaa kotussõnimmist. Toimõndanuq Peeter Päll. Võro Instituudi toimõnduseq 13. Võro 2002. 255 lk.
   /Mariko Fasteri bakalaureusetöö (2000) ja Evar Saare magistritöö (2001) ümbertöötatud väljaanne. Sisu: Mariko Faster, Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setomaa kohanimede determinantidest: Sissejuhatus, Ülevaade Võru- ja Setomaa loodusest, ajaloost, keelest, Determinanditeooriast, Determinantide ja mõningate järelkomponentide analüüs, Kokkuvõte — Evar Saar, Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas: Sissejuhatus, Andmekogu tutvustus, Lingvistilised probleemid, Kokkuvõte — Kirjandus — Lühendid. Referat: Über die Ortsnamen in Võrumaa: Übersicht über die Gründwörter in der Ortsnamen Võrumaa und Setumaa — Ortsnamen von Räpinä und Vahtsõliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, lk 214–221. Summary: About placenames in Võrumaa: An overview of the generic terms of historical Võrumaa and Setumaa place names — The placenames of Vastseliina and Räpina. Synchronical overview and database, lk 222–233. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimmist: Ülekaehus aoluulidsõ Võrumaa ja Setumaa kotussõnimmi determinandõst — Räpinä ja Vahtsõliina seoilmaaigsidõ kotussõnimmi ülekaehus ja andmõbaas, lk 234–244. Tutv: Margus, Tiia, Roots, Hille, KjK 2006/5, lk 428./
7. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamine (A. Rava "Muudetud eesnimede registri" I andmetel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 34(02).
8. *Grünberg, Anne. Nimede pillerkaar – vabaduse kõrvalprodukt. — Delfi 26.03.2002.
   /Uuest isikunimeseaduse eelnõust./
9. *Gunter, Aleksei. Estonian names keep on puzzling through the centuries. — The Baltic Times 07.03.2002, lk 20.
   /Eestlaste nimede kujunemisest. Võrdlemisi vigaderohke ja pealiskaudne ruumitäide./
10. OU:Haak, Anu. Kiriusutelu Valdek Palliga. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 435–436.
    /75. sünnipäeva puhul./
11. *Henno, Kairit. Eesti perekonnanimede ajaloost. Ettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
12. OU:*Henno, Kairit. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 1918–1940. — Õiguskeel 2002, nr 4, lk 33–42.
13. *Hindrikus, Doris. Kohanimede õigekirjast. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
14. OU:Hussar, Annika. The use of first names in the Estonian, Russian and Estonian-Russian families in Estonia. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 647–654.
15. *Ilmale tulid Bronec ja Melmariin. — Delfi 22.02.2002.
    /Jaanuaris 2002 sündinud laste eesnimedest. (Selliseid uudisnuppe on Delfis veelgi.)/
16. Ivask, Eelika. Eesti praegune nimepruuk (Tartu 1991.–2000. aasta sünniregistri näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Kairit Henno. Tartu 2002. 73 lk. (Nr 1385.)
17. *Jaakson, Kaisa. Eesnime pesadest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
18. OU:Joalaid, Marje. Paarist eesti kohanimest vepsa pilgu läbi. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 31–33.
    /Kn: Luusika; Kaelase./
19. OU:Joalaid, Marje. Russian cadastral register as a source of Vepsian Onomastics. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 263–268.
20. *Jurtšenko, Piret. Perekonnanimede kujunemine Euroopas. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 9(02).
21. OU:Kala, Tiina. Ajalooliste isikunimede õiged (?) ja valed (?) vormid. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437–439.
    /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3. Muid näiteid nimede varieeruvusest; soovitab rohkem vastavust nüüdisaegsete reeglitega./
22. Kallasmaa, Marja. 4 korda 10 päeva Kihelkonna kihelkonnas. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 74–79.
    /Kohanimede kogumisest Kihelkonnal 1980–1983./
23. Kallasmaa, Marja. Eduard Leppik. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 94–95.
    /Kohanimekoguja tutvustus./
24. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 269–276.
25. OU:Kallasmaa, Marja. Kihelkondlikkusest ja kihelkonnanimedest. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 12–14.
    /Sõna kihelkond ja kihelkonnanimede päritolust./
26. OU:Kallasmaa, Marja. Kohanimed. — Saaremaa. I. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002, lk 490–497.
27. OU:Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Edited by István Nyirkos. Debrecen-Helsinki 2002, lk 47–80.
28. OU:Kallasmaa, Marja. Nimeteaduse valikbibliograafia on ilmunud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 448.
    /Rets: Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Onomastica Uralica 1a–1b. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki, 2001. 469 lk./
29. *Kallasmaa, Marja. Rapla kandi kohanimedest Eesti toponüümika taustal. Ettekanne Rapla maakonna õpetajatele. — ES 01.04.2002.
30. OU:*Kallasmaa, Marja. Toponyms as an Environment for a User of Names and an Object for the Researcher of Names / Kohanimed kui keskkond nimekasutajale ja objekt nimeuurijale. — Koht ja paik / Place and Location II. Toimetanud Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised. 10. s. l., 2002, lk 478–483, 484–487.
31. Kallasmaa, Marja. Viga, millega on nalja saanud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, lk 53.
    /P. Ariste 1938. a Reigi ja Pühalepa kohanimede artiklis esitatud leheküljenumbreid on L. Kettunen 1955. a monograafias tõlgendanud aastaarvudena./
32. Karlova, Olga. Vanhoja karjalaisia henkilönnimiä l(V)-nimimallin kantana. — Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Võro Instituudi toimõndusõq 14. Võro 2002, lk 93–99.
    /Kokkuv: Vanaq kaŕala inimesenimeq l(V)-nimetüübi alossõs, lk 99–100. Kokkuv: Vanu karjala isikunimesid l(V)-nimetüübi alusena, lk 100. Summary: Old Karelian personal names as the basis of l(V) name type, lk 215–216./
33. *Kaskor, Vello. Kõpu perekonnanimede liigitamiskatsetusi. — Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle. Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja isesugustest juhtumistest. Toim. Helgi Põllo Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, Kärdla 2002, lk 147–157.
34. *Kaskor, Vello. Kõpu poolsaare priinimed. — Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle. Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja isesugustest juhtumistest. Toim. Helgi Põllo Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, Kärdla 2002, lk 119–146.
35. +Kipper, Pille. Richard Viidalepp ja Järvamaa. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 32–37.
    /Sh lühidalt ka tema Esna kohanimekogust./
36. *Kivisild, Inga. Eesnimed eestlaste ja venelaste vaatepunktist. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 16(02).
37. *Kohanimenõukogu taunib Tooraboora nime kasutamist Eestis. — Postimees Online 05.03.2002.
    /Uudislugu./
38. Koski, Mauno. Kolkka. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 53–93.
    /Kolkka ~ Kolga jm apellatiivina ja kohanimedena läänemeresoome keeltes./
39. Kuuspalu, Kersti. "Ütle mulle üks ilus poisslapse nimi." — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 38–54.
    /Kuusalu kooli tüdrukute-poiste eesnimed, nende sagedus ja panemise motiivid. Juhendanud õpetaja Menda Kirsmaa./
40. *Känd, Karoliina. Isikunimelised tänavanimed. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
41. Kändler, Tiit. Neeruti mäed sünnitavad kohanimesid. — Eesti Päevaleht 09.07.2002.
    /Mh Eduard Leppiku tööst kohanimede kogumisel. Lisatud väike skeem./
42. *Kärk, Monika. Eesnimed Linnalehes (23.04.1999–08.02.2002). Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 16(02).
43. OU:Künnap, Ago. Aa ja Saka küll, aga Atsalama? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 12, lk 885–886.
    /Nende nimede raskesti seletatavast häälikuseaduslikust arengust./
44. OU:Künnap, Ago. On Some Peculiarities of Estonian Place Names. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 94–99.
    /Arengust k>ts kohanimedes ja selle võimalikest tõlgendustest. Kn: Aa; Atsalama; Saka./
45. *Lassmann, Merit. Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 17(02).
46. *Lassmann, Merit. Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 18.06.2002.
47. *Lastele pandi nimeks Skairon ja Kriki. — Pärnu Postimees 23.02.2002, lk 5.
    /Jaanuaris sündinud laste nimed. Uudisnupp./
48. +Lotman, Piret. 450 aastat Oleviste raamatukogu. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 451–455.
    /Sh Raimo Raagi ettekandest Heinrich Stahli õigest nimest lk 454./
49. Lõhmus, Alo. Nimede järjepidevus on väärtus. — Postimees 15.10.2002, nr 240, lk 2.
    /Intevjuu Aadu Mustaga./
50. Lõhmus, Alo. Uued Rüütlid ja Kallased keelu alla. — Postimees 15.10.2002, nr 240, lk 2.
    /Uue isikunimeseaduse jõustudes keelustatakse liiga sagedad perekonnanimed. Ome nime muutmist selgitavad Tunne Kelam ja Max Kaur. Lisatud sagedaimate perekonnanimede loend. Kokkuvõte ka järgmise päeva Эстония's./
51. *Malmberg-Forssell, Marju. 15 000 uut sugunime (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 18(02).
52. +*Margus, Tiia; Roots, Hille; Kerge, Krista. TÜ ja TPÜ magistreid 2001. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 4, lk 299–303.
    /Sh: Evar Saar "Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas"./
53. +Meidla, Tõnu; Nestor, Heldur; Raukas, Anto. Stratigraafiaterminoloogiast spetsialisti pilgu läbi. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 727–733.
    /Põhjendus, miks geoloogid soovivad stratigraafia termineid näha nimedena./
54. *Michelson, Tarmo. Kes küll maksis Tooraboora nime kaardilekandmise eest? — SL Õhtuleht 07.03.2002.
    /Regio teedeatlasesse kantud nimest Elva lähedal./
55. Mullonen, Irma. Der Name des Onegasees im Kontext der Substrattoponymie des Gebiets Obonežje. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 100–112.
    /Äänisjärve nime päritolust./
56. +Mäearu, Sirje. Eesnimed apellatiivsete keelenditena. Magistritöö. Juhendaja Urmas Sutrop. Tallinn 2002. 202 lk. (Nr 1373.)
    /Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2003/5, lk 384./
57. OU:+Nime murre . Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 349 lk.
    /Kogumik nime-, murde- ja sõnavarateemalisi artikleid. Nimeteemaliste artiklite täpseid kirjeid vt autorite järgi: Ojārs Bušs; Marje Joalaid; Георгий Керт; Mauno Koski; Ago Künnap; Irma Mullonen; Eeva Maria Närhi; Juhan Peegel; Ritva Liisa Pitkänen; Peeter Päll; Evar Saar; Tuomo Tuomi; Lembit Vaba. Sisu: Mõni tahk Valdek Pallist – (artiklid) – Valdek Palli bibliograafiat – Lühendid./
58. Närhi, Eeva Maria. Lintujen nimet suomalaisessa sukunimistössä. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 128–159.
    /Võrdlusi ka eesti linnunimeliste perekonnanimedega./
59. OU:*Paales, Liina. Isiku- ja kohanimed Eesti kurtide märgipärimuses. — Lemmeleht. Pro Folkloristica IX. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu 2002.
    /Eesti viipenimede tüpoloogia, viipenime tekkimise viisid ja eripärad./
60. OU:+Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 320 lk.
    /Murdeõpik, sisaldab ülevaate nii murretest kui ka kohanimedest. Sisu: Eesti kohanimed lk 223–297: Kohanimed üldiselt: Kohanime mõiste ja süsteem, Kohanimeuurimine, Kohanimede muutumine, Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine – Eesti kohanimede struktuur: Eesti kohanimede keeleline kuju, Kohanimede struktuur, Kohanimede morfoloogia, Kohanimede topoformandid, Topoformantide leviku vaatlusi, Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad – Kohanimeteemaline kirjandus. Tutv: Mantila, Harri, Lähivertailuja 14. 2004, lk 27–34; Suutari, Toni, Finnisch-Ugrische Forschungen Bd. 58/1–3, lk 447–448./
61. +Peegel, Juhan. Sõnastikke sirvides. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 182–187.
    /Sh kohanimede uurimise tähtsusest; kivide ja rahnude nimedest Saaremaal./
62. Pitkänen, Ritva Liisa. Onko Uudellamaalla virolaisia lainanimiä? — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 189–198.
    /Eesti algupäraga nimede võimalikkusest Uusimaal; Padise kloostri jälgedest kohanimedes; Ida-Uusimaa eestipärastest nimedest./
63. *Post, Eeli-Kadri. Viljandi Maagümnaasiumi perenimedest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
64. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimed August Rava "Muudetud nimede registri" I osa põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 22(02).
65. OU:Päll, Peeter. Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 199–215.
    /Võõrnimekirjutuse põhimõtted kuni 1911. aastani./
66. *Päll, Peeter. Kohanimekogud praegu ja tulevikus. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
67. OU:Päll, Peeter. Personal names of non-Estonians and the legal status of these. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band VI. Namenforschung und Geschichtswissenschaften. Literarische Onomastik. Namenrecht. Ausgewählte Beiträge (Ann Arbor, 1981). Patronymica Romanica 19. In Zusammenarbeit mit Monique Bourin, Wilhelm F. Nicolaisen und Wilfried Seibicke herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2002, lk 407–411.
    /Eesti muulaste nimeprobleemidest, isikunimeõigusest./
68. Päll, Peeter. Peterburi nimi vajab selgitust. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 47–49.
    /Peterburi nime päritolust ja eesti keeles kasutatavast kujust./
69. +*Pärli, Ülle; Rudakovskaja, Eleonora. Juri Lotman on Proper Name. — Sign Systems Studies 2002 (Vol. 30.2), lk 577–591.
70. Püttsepp, Juhani. Inazio Agirregoikoa tänav, Mustvee. — Eesti Ekspress 10.10.2002, lk A37.
    /Tänavale nime andnud lenduri õigest nimest ja baski päritolust. Vigane Benito Agirre tuleks parandada./
71. OU:Raag, Raimo. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 183–192.
    /Heinrich (Henricus) Stahl (Stahll, Staal, Stall, Stal, Stahel, Stahell, Stahlius, Staelius, Stalius); autori enda eelistatud kirjutusviis oli Henricus Stahell. Rootsi-aegsete perekonnanimede kirjapildi varieeruvusest. Vastukaja: A. Viires, T. Kala, KjK 2002/6. Tutv: Lotman, Piret, KjK 2002/6, lk 454./
72. *Rahe, Tiina. Vastemõisa kandi eesnimedest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
73. Raid, Tõnu. Tabulæ Livoniæ. (C) Tõnu Raid, Biblioteca Apostolica Vaticana, Tallinn 2002. 143 lk.
    /Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel, kuni 1798. a, sh kohanimenäiteid./
74. OU:Rein, Kaarina. Uuskreeka nimed eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 5, lk 320–328.
    /Uus- ja vanakreeka nimede kirjutamise juhistest läbi aegade; kreeklaste omaladina kriitikat, ettepanek kehtestada lisaks uuskreeka nimede häälduspärane transkriptsioon./
75. Rooväli, Küllike. Nimemood muutub kiiresti. — Postimees 19.04.2002, lk 2.
    /20. sajandi eesnimemoe 6 etappi, Annika Hussari magistritöö põhjal. Samal päeval ilmunud isikunimeseaduse tutvustuse taustaks./
76. Rooväli, Küllike. Seadus keelab omapäi traageldatud nimed. — Postimees 19.04.2002, lk 2.
    /Pikemalt uuest isikunimeseaduse eelnõust, eelkõige "veidratest eesnimedest". Postimehe Fookuse rubriigis. Samas nr-s ka muid materjale./
77. OU:Ross, Eevi. F. J. Wiedemanni keeleauhind Valdek Pallile. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 450–451.
78. OU:Saar, Evar. Mehikuurma koormast lahti. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 231–237.
    /Mehikoorma nime võimalikust seosest kurm ~ kuurm sõnaga./
79. OU:Saar, Evar. Wiedergeburt der autentischen Ortsnamendarstellung in Südestland. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 535–541.
80. *Saarõ Evar. Kellele nuid nimmi vaia om? Sildimajandus ei tulõq elulõ järgi. — Uma Leht 08.01.2002, lk 2.
    /Teesildid ei vasta ametlikult kinnitatud nimedele./
81. OU:Seppo, Raivo. Nimed ja nimepäevad. Olion, Tallinn 2002. 200 lk.
    /Sisu: Eessõna – Naisenimed (7–77) – Mehenimed (78–154) – Mõlema soo nimed (155–156) – Lisa. Valik eestlaste vanu nimesid (157–167) – Eesti nimekalender (168–181) – Kalendrinimede register (182–199) – Kasutatud allikad (200)./
82. *Siimets, T. Nimi ennustab inimest. — Pere ja Kodu 2002, nr 1, lk 33–35.
83. *Soome, Rando. Ilus poisslapse nimi. — Võrumaa Teataja 04.03.2002.
    /Veidrate eesnimede moest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust./
84. *Soome, Signe. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste algustäheortograafia ajakirjanduses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 27(02).
85. +Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused 1984 ja 1985. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 105–110.
86. *Tamm, Jaanus. Pärisnimede paabelis. — Meie Maa 14.03.2002, lk 2.
    /Veidrast nimemoest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust./
87. Tooraboora Eestisse ei passi. — Delfi 06.03.2002.
    /Kohanimenõukogu koosolekust, kus mh arutati Elva-lähiste mägede nime Regio teedeatlases. BNSi uudis./
88. Tuomi, Tuomo. Muuan paikannimien käyttökokeilu. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 238–266.
    /Asustusajaloo ja toponüümika seostest, nn Savo kiil Ähtävänjoe ülemjooksul, selle kohanimistu ning determinandid/apellatiivid./
89. *Tänavsuu, Hille. Nimetava eeldab eesti keele austamist. — Pärnu Postimees 16.03.2002, lk 5.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust./
90. Uuet, Liivi. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Eesti Omavalitsusliitude Ühendus / Riigiarhiiv, Tallinn 2002. 312 lk.
    /Ülevaade Eesti haldusüksustest, koos allikaviidetega. Sisaldab ka asulate loendeid a-test 1923, 1945, 1977 ja 1997. Sisu: Sissejuhatus – Eesti Vene keisririigi osana 1900–1917 – Eesti Vabariigi loomine ja selle haldusjaotuse kujunemine 1917–1922 – Eesti haldusjaotus 1923–1940 – Võõra võimu algus ja senise haldusjaotuse lammutamine 1940–1950 – Eesti haldusjaotuse pidevate muudatuste periood 1951–1964 – Eesti haldusjaotus 1965–1988 – Eesti Vabariigi taastamise algusest sajandi lõpuni 1989–2000 – Kokkuvõtteks – Lisad – Haldusüksuste register – Haldusjaotuse kaardid 1905, 1939, 1954, 1967, 1999./
91. Uus seadus keelab kummalised nimed. — Delfi 04.03.2002.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust. Paljude kommentaaridega./
92. OU:Vaba, Lembit. Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 267–291.
    /Balti päritoluga nimedest Eesti perekonnanimistus 1995. a andmekogu põhjal, ka läti perekonnanimede, sh selle sootunnuste kujunemisest./
93. Viidalepp, Richard. Pangem kirja perekonnanimed koos seletustega! — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 87–91.
    /Kogumisjuhised./
94. *Viikberg, Jüri. Nimi siin või Siberis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
    /Siberieestlaste nimedest./
95. Viires, Ants. Autorinime probleemist. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437.
    /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3./
96. +Õim, Asta. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 748–750.
    /Refereeritud ettekandeid: 18.06.2002 ESi üliõpilaskonverentsil Merit Lassmann "Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000", 26.06.2002 Valdek Palli juubelikoosolekul Peeter Päll "Kohanimekogud praegu ja tulevikus", Jüri Viikberg "Nimi siin või Siberis" (siberieestlaste kohanimedest)./
97. Керт, Георгий. Апеллятив и топоним. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 34–52.
    /Kohanimede ja üldsõnade suhtest, eriti soome-ugri keeltes, pms läänemeresoome ja saami näitel./
98. Предписание Языковой инспекции. — Delfi 08.01.2002.
    /Keeleinspektsiooni peadirektori Urmas Veikati ettekirjutus kasutada Tallinna nime vene transkriptsiooni õigel kujul. Vastuseks üle 1000 kommentaari. Samas viidatakse ka Tallinna nime küsimusele Gramota.ru keelenõuande andmebaasis./
99. Хоть горшком назови, только в печь не ставь. — Эстония 16.10.2002, nr 199, lk 5.
    /Kokkuvõte 15.10.2002 Postimehes ilmunud isikunimeteemalisest leheküljest (vt Alo Lõhmus 2002)./

2003:

1. Aitsam, Viio. Iga tee peab saama nime. — Maaleht 11.12.2003.
   /Uue kohanimeseaduse rakendumisest, teede nimetamisest. Intervj: Elvi Sepp./
2. Aitsam, Viio. Proua Brüssel ja härra Lembitu. — Maaleht 16.10.2003.
   /Eesti eesnimemoest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust. Intervj: Eve Mitin, Peeter Päll/
3. OU:Alender, Eve; Henno, Kairit; Hussar, Annika; Päll, Peeter; Saar, Evar. Nimekorralduse analüüs. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 118 lk. (Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu.)
   /Sisu: Sissejuhatus – Nimekorralduses üldiselt, Nimekorraldust käsitlevad õigusaktid – Isikunimed: Isikunimede kujunemine, Isikunimekorralduse areng (Isikunimekorraldus 1917. aastani; Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918–1940: Nimekirjutus, Perekonnanimede panek veel perekonnanimeta kodanikele, Eesnimed, Isikunimede muutmine; Isikunimekorraldus Nõukogude ajal), Isikunimekorraldus praegu (Isikunimeseaduse eelnõu; Isikunimede keelsus; Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Isikunimekorralduse ülesanded – Kohanimed: Kohanimekorralduse areng (Kohanimekorraldus 1917. aastani; Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 1918–1940; Kohanimekorraldus Nõukogude ajal), Kohanimekorraldus praegu (Kohanimeseadus: Kohalikule häälduskujule vastavate nimede ametlikustamine, Vähemusrahvuste kohanimed; Kohanimede keelsus; Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Kohanimekorralduse ülesanded – Ärinimed: Ärinimede kujunemine, Ärinimekorralduse areng, Ärinimekorraldus praegu (Äriseadustik: Nime ja nimetuse vahekord ärinimes, Praegune ärinimepraktika, Ärinimede süntaks; Ärinimi ja ettevõttenimi, nende keelsus: Ärinimede keelsus, Ettevõttenimede keelsus, Eesti ettevõttenimede keelsuse muutumine 20. sajandi jooksul; Ärinimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Ärinimekorralduse ülesanded – Võõrnimekirjutuse areng – Kokkuvõte: Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid, Nimekorralduse ülesanded – Kirjandus – Lisa. Valik eesti nimede teemal ilmunud kirjandust./
4. Ammas, Anneli. Eestlaste fantaasia nimede leidmise on piiritu. — Eesti Päevaleht 01.02.2001.
   /Eestlaste eesnimemoest, perekonnanimede muutmisest jm; ülevaade eestlaste levinuimatest nimedest. Intervjueeritavad: Annika Hussar, Kairit Henno, Peeter Päll, Ulvi Pihel jt./
5. *Balašova, Elina. Vene nimetraditsioonid ning Eesti venelaste eesnimed aastatel 1940–1980. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 2(03).
6. Berg, Holger. Vene nimede eestistamine hoogustub. — Postimees 22.01.2003.
   /Isikunimede muutmisest; 2002. aastal muutis nime üle 1000 inimese./
7. +Ekman, Fredric Joachim. Beskrivning av Runö i Livland. Nyutgåva av Fredric Joachim Ekmans bok "Beskrifning om Runö i Liffland" från 1847, förkortad och bearbetad av Marianne Blomqvist. Skrifter utgivna av Svenska folkskolans vänner. Volym 166. (C) Marianne Blomqvist, Helsingfors 2003. 164 lk.
   /Sh Ruhnu kohanimedest lk 14–17 jm./
8. OU:+Ernits, Enn. Tš-häälik XVI–XVII sajandi Lääne-Ingeri nimedes: vadja keeleala piiridest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 40–51.
   /Vadja isiku- ja kohanimesid vanades ürikutes. Kokkovõtõq: tš ettetulõmisest XVI–XVII aastagasaa Õdagu-Ingeri nimmin: vaďa keeleala piirest, lk 50–51. Summary: The tš-Sound in the Western-Ingrian Names from the 16th and 17th Centuries: On the boundaries of the Votic Language Area, lk 217./
9. *Faster, Mariko. Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini. — Eesti Loodus 2003, nr 7/8.
   /Setomaa kohanimedest ja maastikusõnadest./
10. Grünberg, Anne. Valitsuskoalitsioon asub karmistama kohanimede määramist. — Postimees 14.04.2003.
    /Uuest kohanimeseaduse eelnõust, intervj: Elvi Sepp./
11. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Läänemeresoome idapiir. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 153–156.
    /Konverents Rõuges 24.–26.10.2002, sh nimeteemalised ettekanded: Ago Künnap (mh Põhja-Venemaa substraatsest läänemeresoome toponüümiast), Marje Joalaid "Kui kaugele itta ulatusid vepsa alad" (ka kohanimedest), Enn Ernits "tš esinemisest XVI–XVII sajandi lääneingeri nimedes: vadja keeleala piiridest", Peeter Päll "Mõtteid Setu- ja Pihkvamaa kohanimedest", Mariko Faster Võrumaale mujalt laenatud maastikusõnadest, Nikolai O. Kirsanov "Lääne-Ingeri asulanimede erijoontest", Evar Saar "Talunimed kui perekonnanimed Ida-Võrumaal ja kohanimed Lääne-Võrumaal"./
12. *Henno, Kairit. Nimede eestistamise idee sünnist. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875./
13. +Hirvlaane, Milvi. Kanepi kihlkunna kultuuriluust ja ja tuu alosmüürüst. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 78–91.
    /Sh Kanepi varaseimad nimekujud lk 79./
14. *Hussar, Annika. Eesti eesnimed praegu ja uus isikunimeseaduse eelnõu. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875./
15. *Hussar, Annika. Heal lapsel mitu nime. Kaksiknimedest. — Pere ja Kodu 2003, nr 11, lk 39.
16. *Hussar, Annika. Jaana ja Hermann. — Pere ja Kodu 2003, nr 12, lk 37.
17. *Hussar, Annika. Linda ja Martin. — Pere ja Kodu 2003, nr 10, lk 37.
18. +*Hännile, Urmas. Eesti Vabariik lõpeb põhitänavatega. — Pärnu Postimees 14.03.2003.
    /Mh tänavanimesiltidest./
19. Kalamees, Kai. Uus kord ristib künkad ja ojad ametlike nimedega. — Eesti Päevaleht 06.11.2003.
    /5. nov Riigikogus vastuvõetud uuest kohanimeseadusest. Usutletavad: Jaan Õunapuu, Peeter Päll, Leida Lepik, Trivimi Velliste, Kaarel Tarand./
20. OU:Kallasmaa, Marja. Läänemurde loodus- ja viljelusnimed. Toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 196 lk.
    /Sisu: Eessõna – Sissejuhatus – Lääne-Eesti loodus- ja viljelusnimede vormistik – Loodus- ja viljelusnimede sõnavara – Loodus- ja viljelusnimede geograafiat – Kaardid – Lisa 1. Kohanimede loend – Lisa 2. Isikunimede loend – Lisa 3. Apellatiive ja järelkomponente – Kirjandus ja lühendid – Murrakute (Eesti kihelkondade) lühendid – Muud lühendid. Summary: Names of natural and cultivation objects in the Western dialect area, lk 123–128./
21. OU:Kallasmaa, Marja. Valdek Pall ja nimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 293–298.
    /Kohanimeuurimustest./
22. OU:Karaliūnas, Simas. Aestii ja Eesti. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 401–416.
    /Aestii varaseimad mainingud ja nende tõlgendused. Ka muudest Läänemere piirkonna kohanimedest (Semba, Häme jt). Peab võimalikuks, et Ida-Balti piirkonna hõimunimed lähtusid sageli maad (nurme, põldu) märkivatest sõnadest ning aistide nime saab seostada Ida-Balti hõimudega, kes pidasid end (oma) maa rahvaks./
23. +Kõivupuu, Marju. Jaigi-kandi kirutamaldaq kirändüsest ni rahvausust Sänna '91 ekspeditśooni ülestähendüisi perrä. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 159–186.
    /Sh Sänna kandi kohanimesid ja nendega seotud pärimusi./
24. OU:Kõressaar, Viktor. Muistse Ocrielae kihelkonna eestikeelsest nimest. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 131–132.
    /Seostab nime Vaskjalaga./
25. +Künnap, Ago. Läänemeresoome keelte kunagine idapiir. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 101–111.
    /Sh pms Janne Saarikivile toetudes substraatsetest kohanimedest Põhja-Venemaal, ent ka mujal (Poolas, Saksamaal). Kokkovõtõq: Õdagumeresoomõ kiili ammuskinõ hummogupiiŕ, lk 110–111. Summary: The Former Eastern Border of Finnic Languages, lk 222–223./
26. +Laanekask, Heli. Üks küsimus seoses tartu keelega. — Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat II. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu 2003, lk 86–89.
    /Suure ja väikese algustähe kimbatusest murrete, keelte ja keelkondade nimetustes. Uuesti avaldatud autori doktoriväitekirjas 2004 ("Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil")./
27. *Lahti, Ilmari. Kolõvan – muistse Tallinna nime päritolust. Ettekanne ESi etümoloogiakoosolekul Tallinnas. — ES 16.12.2003.
    /Tutv: Urve Pirso, Maria-Maren Sepper, KjK 2004/3, lk 230./
28. +Langemets, Margit. Leksikoloogia. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 98–134.
    /Sh nimeuurimustest ja -kogudest lk 107–109./
29. Lõhmus, Alo. Isikunimede seadus seiskaks viiendiku eesnimede kasutamise. — Postimees 03.06.2003.
    /Annika Hussari ettekandest./
30. Lõhmus, Alo. Vanemail tuleb veidrate nimede panek lõpetada. — Postimees 04.06.2003.
    /Annika Hussari ettekandest Emakeele Seltsi koosolekul 03.06.2003. Sobimatutest eesnimedest, uuest isikunimeseaduse eelnõust/
31. +Margus, Tiia; Roots, Hille; Kerge, Krista. TÜ ja TPÜ uusi magistreid 2002. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 384–388.
    /Sh: 07.02.2002 Sirje Mäearu magistritöö "Eesnimed apellatiivsete keelenditena"./
32. OU:Metslaid, Riina. Inimese nimi dokumendis keeleinimese pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 18–23.
    /Sh pikemalt perekonnanimede käänamise praktikast./
33. Mitin, Eve. Miks on vaja isikunimeseadust? — Õiguskeel 2003, nr 1, lk 43–45.
34. *Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik regulatsioon. Magistritöö. Akadeemia Nord, Tallinn 2003.
35. OU:*Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslikust regulatsioonist. — Juridica 2003, nr 3.
36. OU:*Mõistlik, Piret. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon. — Õiguskeel 2003, nr 2, lk 41–47, 3, lk 45–54, 4, lk 30–47, 5, lk 35–50.
37. *Mõrd, Natalja. Mitteametlikud kohanimed Tallinna venelaste kasutuses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 5(03).
38. +Paatsi, Vello. Berend Gildenmann. Ühe XIX sajandi eesti kirjamehe elusaatus. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 3, lk 210–217.
    /Sh tema esimesest eestikeelsest geograafiaõpikust./
39. +Pajusalu, Karl. Eesti murrete uurimine. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 197–216.
    /Sh kohanimede uurimisest lk 199–200, 202, 206 jm./
40. +Puhvel, Jaan. Mõlgutusi ja meenutusi "Eesti mõtteloo" sarja 50. köite ilmumise puhul. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 8, lk 612–613.
    /Mh omaaegsest Tallinna Säde (Pühavaimu) tn nimest./
41. Päll, Peeter. Legal status of names. — Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, lk 91–94.
    /De facto ilmunud 2004. Varem avaldatud paljundusena väljaandes "DGSD-UNGEGN training course in toponymy, Enschede/Frankfurt am Main, August 10-24, 2002. Lecture notes vol. 1. Prepared by Helen Kerfoot, Richard Knippers, Ferjan Ormeling, Peeter Päll, Tjeerd Tichelaar and edited by Ferjan Ormeling, convenor of the UNGEGN Working Group on Training Courses in Toponymy. Utrecht University, July 2002", lk 75–79./
42. Päll, Peeter. Montenegro nimest eesti keeles. — Postimees 21.02.2003.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus eelistada Montenegrot Tšernogooriale./
43. *Päll, Peeter. Nimed ja nimekorraldus. Ettekanne Peterburi 3. keelepäeval. — ES 05.04.2003.
44. *Päll, Peeter. Nimed ja terminid. Ettekanne rahvusvahelisel terminoloogiakonverentsil "Eesti oskuskeel 2003" Tallinnas. — ES 10.10.2003.
    /Tutv: Tiina Leemets, KjK 2004/2, lk 157–158./
45. OU:Päll, Peeter. Petseri- ja Pihkvamaa kohanimedest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 130–138.
    /Piirialade kohanimede eripärast, nimede rändamisest. Kokkovõtõq: Petseri- ja Pihkvamaa kotussõnimmist, lk 137–138. Summary: About the Placenames of Petseri and Pihkva, lk 224–225./
46. Päll, Peeter. Script transformation systems. — Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, lk 131–138.
    /De facto ilmunud 2004. Varem avaldatud paljundusena väljaandes "DGSD-UNGEGN training course in toponymy, Enschede/Frankfurt am Main, August 10-24, 2002. Lecture notes vol. 1. Prepared by Helen Kerfoot, Richard Knippers, Ferjan Ormeling, Peeter Päll, Tjeerd Tichelaar and edited by Ferjan Ormeling, convenor of the UNGEGN Working Group on Training Courses in Toponymy. Utrecht University, July 2002", lk 112–117./
47. OU:Päll, Peeter. Standardization of Estonian-Swedish toponyms. — Namn och språk i när och fjärran. Hyllningsskrift till Marianne Blomqvist den 24 september 2002. Meddelanden från Institutionen för nordiska språk och nordisk litteratur vid Helsingfors universitet utgivna genom Mirja Saari. Redigerad av Ann-Marie Ivars under medverkan av Pirkko Lilius, Anne-Marie Londen och Mirja Saari. Helsingfors 2003, lk 25–34.
48. OU:Päll, Peeter. Türkmeeni ja usbeki nimede kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 125–130.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 26.11.2002, tabelid ja nimestikud./
49. OU:Saar, Evar. Kanepi vai Kanapää. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 74–77.
    /Nime päritolust ja kasutamisest./
50. OU:Saar, Evar. Küsümüisi Võrumaa kotussõnimmi korjamisõ man. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 196–204.
    /Kohanimede kogumisest ja põhikaardi jaoks korrastamisest./
51. *Saar, Evar. Talukohtade ümbernimetamine maareformi käigus. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875–876./
52. Saar, Jüri. Lõputöö osutus magistritööks. — Tartu Postimees 06.02.2003.
    /Kairit Hennost. Samas ka Jüri Saare kommentaar "Kuidas geeniused sünnivad?"/
53. Saarmets, Virgo. Inimese nimi dokumendis juristi pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 7–17.
54. +Sarv, Vaike. Seto, mõtsik ja tśuhkna. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 34–46.
    /Sh setude endanimetustest ja eestlaste nimetustest./
55. Selder, Sergo; Rebane, Mari. Eestlase nimevalik sõltub moest ja muutub kiiresti. — Eesti Päevaleht 30.12.2003.
    /Eesnimede arengust, haruldastest nimedest, uuest isikunimeseaduse eelnõust./
56. OU:Sutrop, Urmas. Names are more than names: A note about the name Uexkull. — Semiotica 2003, nr 1/4, lk 421–427.
    /Uexkullide perekonnanime päritolust. Liivi kohanimi Ykescola ~ Ykescole on algselt tõenäoliselt Ike-nimelise isiku järgi nimetatud koole või jõesaar./
57. +Tamm, Kadri. Jakob Hurt vana Võrumaa keele ja rahvaluule kandja, koguja ja uurijana. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 225–237.
    /Sh väga lühidalt ka tema kohanimeuurimusest lk 231–232./
58. +Tamm, Marek. "Oma" ja "võõras" keskaja kultuuris. Ida-Baltikumi kirjeldus Bartholomaeus Anglicuse entüklopeedias De proprietatibus rerum (u 1245). — Keel ja Kirjandus 2003, nr 9, lk 648–673.
    /Sh kohanime Vironia päritolust; Livonia, Revalia jt./
59. *Terro, Marju. Naturnamn på Ormsö / Vormsi loodusnimed. Bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn 2003.
    /Põhiliselt Wieselgrenile toetuv ülevaade, üritab kindlaks teha ka praegust seisu, ent nimede juures puuduvad igasugused viited allikatele./
60. Toimus XI õiguskeelepäev. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 3–4.
    /Ülevaade 10. nov 2003 toimunud õiguskeelepäevast, mille peateema oli isikunimed./
61. +Torp-Kõivupuu, Marju. Kaigas om katõ otsaga. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 946–950.
    /Mainitud nimeteemalisi ettekandeid Kaika suveülikoolides. XI (1999) Kaikal: Evar Saar, "Kas Eesti põhikaarť om elävide kotussõnimmi välläpästmine vai vana träniga eputamine". XII (2000) Mehikoormas: Evar Saar Mehikoorma kohanimedest. XIII (2001) Pikäkannus: Evar Saar, "Pikäkannu nimest", Annika Hussar Võrumaa inimeste eesnimede traditsioonist. XIV (2002) Missos: Evar Saar, "Aoluulidse Võromaa kotusõnimmi andmõbaaś (AVKA) internetin"./
62. +Troska, Gea. Ajaloolise Võrumaa asulastiku iseloomulikest joontest XVI–XX sajandil. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 195–208.
    /Sh Võrumaa kohanimede muutumisest läbi aegade. Kokkovõtõq: Aoluulidsõ Võromaa elonduisilõ umatsist joonist XVI–XX aastagasaal, lk 208. Summary: Distinctive typical features of settlements in historical Võrumaa during the 16th–20th centuries, lk 229./
63. Vadi, Sille. Eesti kaksiknimede struktuur. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2003. 64 lk. (Nr 1396.)
    /Summary: The Structure of Estonian double first names, lk 62–64. Sisu: Sissejuhatus – Kaksiknimedest teistes maades – Kaksiknimedest Eestis – Paarissõnad eesti keeles – Kaksiknimede analüüs – Kolmiknimed – Kokkuvõte – Kasutatud allikad./
64. Vanemail tuleb veidrate nimede panek lõpetada. — Eesti Päevaleht 04.06.2003.
    /Uue isikunimeseaduse nõuetest. Intervjueeritav: Annika Hussar./
65. *Vares, Viivika. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 3(03).
66. Varjas, Ello. Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Eve Alender. Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
    /Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business names in the Commercial Register, lk 52–54. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte – Kirjandus./
67. Veidraid nimesid tuleb vältida. — Postimees 04.12.2003.
    /Mainekujundus peaks aitama võõrapäraseid nimesid vähendada (intervj: Jüri Valge, Peeter Päll)./
68. +Vihma, Helgi. Johannes Aaviku Selts 1992–2002. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 475–478.
    /Sh mainitud nimeteemalised ettekanded: 07.04.1995 Jana Juurikas "Ettevõttenimedest", 11.03.2000 Annika Hussar "Eestlaste eesnimemood XX sajandil", 06.-07.05.2002 Lembit Vaba "Perekonnanimed ja etnogenees"./
69. *Vint, Kristiina. Suurrahvaste eesnimistu mõju inglise näitel. Eesti venelaste eesnimed aastatel 1980–2000. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 20(03).
70. Ашихмин, Евгений. Топонимические баталии. — Молодежь Эстонии 15.05.2003.
    /Tiimani ja Daumanise tänavaist Narvas./
71. Оршанская, Анна. Улицы Тиймана и Даумана рекомендовано переименовать. Но не в Отса и Пааля. — Нарвская газета 15.05.2003, lk 2.
72. Смирнов, Илья. Старая Нарва против коммунистов. — День за днём 16.05.2003, lk 14.
    /Tiimani ja Daumanise tänavaist Narvas./
73. Соболева, Наталья. Тийман и Дауман в опале. — Кренгольмский проспект 15.05.2003.
74. Степанов, Сергей. Улицы имени большевиков в Нарве переименуют осенью. — Северное побережье 14.05.2003; Нарвская неделя 17.05.2003.
    /Tiimani ja Daumanise tänavaist Narvas./

2004:

1. Aitsam, Viio. Pühendusnimi kui elu peegel. — Maaleht 01.02.2004.
   /Ancis Daumanise ja Albert-August Tiimanni tänavatest Narvas. Ka pühendusnimedest mujal/
2. +*Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu 2004. 275 lk.
   /Tutv: Eevi Ross, KjK 2006/3, lk 243–246; Ülo Tedre, KjK 2006/3, lk 246–248./
3. *Bušs, Ojārs. valk- Läti kohanimedes. Ettekanne Helmi Neetari 70. sünnipäeva koosolekul Tallinnas. — ES 30.01.2004.
   /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 555–556. Kn: Valga./
4. OU:*Faster, Mariko. Laenulisi maastikusõnu Võru- ja Setumaa kohanimedes. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 23–32.
5. +H., Helve. Kalurikülal on nimeprobleem. — Eesti Päevaleht 12.10.2004.
   /Lugejakiri. Turbuneeme nime õigest kujust; soovib Turbaneemet./
6. OU:Husara, Annika. Igaunijas krieviem raksturīgie personvārdu izvēles paradumi. — Onomastica Lettica. 2. laidiens. LU Latviešu valodas institūts, Rīga 2004, lk 269–280.
   /Summary: Peculiar Habits of Personal Names Choice among Russians in Estonia, lk 281./
7. *Hussar, Annika. Asser ja Marve. — Pere ja Kodu 2004, nr 1, lk 33.
8. *Hussar, Annika. Eliisabet ja Gabriel. — Pere ja Kodu 2004, nr 7, lk 38.
9. *Hussar, Annika. Ingeborg, Saskia ja Joonas. — Pere ja Kodu 2004, nr 12, lk 33.
10. *Hussar, Annika. Jarmo ja Silver, Lilit ja Airi. — Pere ja Kodu 2004, nr 6, lk 41.
11. *Hussar, Annika. Kahesoolised nimed. — Pere ja Kodu 2004, nr 3, lk 39.
12. *Hussar, Annika. Kaspar, Jasper, Joonatan. — Pere ja Kodu 2004, nr 10, lk 27.
13. *Hussar, Annika. Katariina, Kadri ja Oliver. — Pere ja Kodu 2004, nr 11, lk 33.
14. *Hussar, Annika. Kent, Sandra ja Maire. — Pere ja Kodu 2004, nr 5, lk 45.
15. *Hussar, Annika. Kristiina ja Kristjan. — Pere ja Kodu 2004, nr 4, lk 41.
16. *Hussar, Annika. Mirjam ja Markus. — Pere ja Kodu 2004, nr 9, lk 49.
17. *Hussar, Annika. Robin ja Annabel. — Pere ja Kodu 2004, nr 2, lk 45.
18. *Hussar, Annika. Veronika, Ulrika ja Pent. — Pere ja Kodu 2004, nr 8, lk 43.
19. Ikka see ilus poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 17.12.2004.
    /Juhtkiri. Riigikogus vastuvõetud nimeseaduse voorustest ja ohtudest./
20. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 21(04).
21. *Jegorov, Margus. Pihkva või Pskov. — Postimees 26.07.2004.
    /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vt ka P. Pälli vastust 28.07 Postimehes./
22. Kalamees, Kai. Must minevik takistab nimevahetust. — Eesti Päevaleht 17.12.2004.
    /Uuest nimeseadusest ja selle piirangutest./
23. *Kallas, Hille. Estnische Familiennamen. — Finnisch-Ugrische Mitteilungen. Band 26/27. Jg. 2002/2003. Herausgegeben von Cornelius Hasselblatt, Eugen Helimski und Anna Widmer. Begründet von István Futaky. FUM 2004, lk ....
24. OU:Kallasmaa, Marja. Abro-, Abru-, Abruka ja Abrak. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 83–86.
    /Lähtuvad kas isikunimest või seostuvad apellatiiviga abrikas 'mäda maakoht; madal, vesine koht (heinamaal), soos'. Summary: Abro-, Abru-, Abruka and Abrak, lk 87./
25. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimekorralduse keerdteilt. Pilk kõrvalt. — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 32–37.
    /Kohanimede õigekirjutusest, murdelistest ja eestirootsi kohanimedest, nimede valikust ja vormistusest, kinnistunimedest. Vt ka P. Päll, "Kaaskõrvalpilk.." (2004)./
26. +(Kallasmaa, Marja). Kanepis kanepit pole.. — Maaleht 19.08.2004(30).
    /Kommentaar artikli "Saarlased tahavad hakata kanepit kasvatama" juurde (autorid Merike Pitk, Anneli Sihvart, Heino Laiapea)./
27. OU:*Kallasmaa, Marja. Läänemaa ja kohanimed. — Läänemaa muuseumi toimetised VIII. Läänemaa Muuseum, Haapsalu 2004, lk 69–77.
28. *Karma, Tõnu. Hädas võõrpärisnimedega. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 04.05.2004.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
29. *Kasikov, Aarne. Eesti keelel on omad reeglid. — Postimees 28.08.2004.
    /Vastuseks August Meema kirjale 18.08 Postimehes, Aleksandrovskoje rajooni nimest./
30. *Klein, Mari. Internetis kasutatavad nimed portaali rate.ee põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 4(04).
31. +Kurs, Ott. Kasahhi keel taas ladinatähestikuline. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 2, lk 140–141.
    /Mõnevõrra ennatlik teade, mis rajaneb ühel Türgi ajakirjas avaldatud allikaviiteta tabelil./
32. Linde, Väino. Ilusa eesti nime kaitsel. Isikunime seadus lõpetab segaduse, mis praegu nimekasutuses valitseb. — Eesti Päevaleht 30.09.2004, lk 3.
    /Riigiseaduse menetluses olevast isikunimeseadusest./
33. +*Luuk, Erkki. Kaubamärgi semiootika. — Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu 2004, lk 87–101.
34. +Mantila, Harri. Viron murteiden ja paikannimien oppikirja. — Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3.–4. toukokuuta 2003. Toimittaneet Helena Sulkala ja Heli Laanekask. Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja / Publication of the Department of Finnish, Saami and Logopedics. Nro 23. Oulun yliopisto 2004, lk 27–34.
    /Rets: Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn 2002./
35. Mattheus, Ülo. Valmiv nimeseadus ei luba eesnimeks Lydia Koidulat. — Postimees 29.01.2004.
    /Siseministeeriumis väljatöötatavast isikunimeseadusest./
36. *Meema, August. Eesti keele küsimusi. — Postimees 18.08.2004.
    /Miks on Tomski oblastis Aleksandrovskoje rajoon, kui kõik kohapealsed eestlased ütlesid "Aleksandrovski rajoon"? Vt ka A. Kasikovi vastust 28.08.2004./
37. +Metslang, Helle; Viikberg, Jüri; Oja, Vilja; Hausenberg, Anu-Reet; Liiv, Suliko; Vare, Silvi; Koit, Mare; Meister, Einar. Rakenduslingvistika konverents. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 9, lk 712–716.
    /25.–26.03.2004 Tallinnas. Sh ettekannetest: Marja Kallasmaa eesti kohanimede liigitusest. Vt ka Kallasmaa 2005 "Eesti kohanimede..."/
38. Mongolitel raskusi endale teise nime leidmisega. — Eesti Päevaleht 26.10.2004.
    /1997. a seadus sunnib võtma perekonnanimesid./
39. OU:*Mõistlik, Piret. Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
40. Nimeseadus keelab veidrate nimede paneku. — Postimees 16.12.2004.
    /Riigikogus vastuvõetud nimeseadusest./
41. +Ots, Heido. Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi – kas ehtsuse taotlus või edevus? — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 20–22.
    /Võõrkeelsete lühendite hääldamisest, võrdluseks ka võõrkohanimedest./
42. OU:Paales, Liina. Isikumärkide süsteemist eesti viipekeeles. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 201–208.
    /Eesti viipenimed ja nende moodustamise viisid./
43. *Päll, Peeter. Henn Saari nimeuurija ja -korraldajana. Ettekanne Henn Saari 80. sünniaastapäeva koosolekul Tallinnas. — ES 11.02.2004.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 557./
44. OU:Päll, Peeter. Kaaskõrvalpilk kohanimede normimisele. — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 38–39.
    /Kirjakeele ühtsuse nõudest. Vt ka M. Kallasmaa, "Eesti kohanimekorralduse keerdteilt.." (2004)./
45. *Päll, Peeter. Nimed ja nimekorraldus. — ES 10.04.2004. — Ettekanne Moskva 2. eesti keele päeval.
46. OU:Päll, Peeter. Nimed ja terminid. — Rahvusvaheline terminoloogiakonverents "Eesti oskuskeel 2003" 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, lk 110–116.
47. Päll, Peeter. Tühi kära. — Postimees 28.07.2004, lk 12.
    /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vastuseks Margus Jegorovi lugejakirjale 26.07.2004, mis lähtus uudisest selle kohta, et Vene välisministeerium soovitab Tallinna nime venekeelses tekstis kirjutada Таллин./
48. +Pärli, Ülle. Kohanimi korrastaja ja mälu kandjana. Külamaastiku süvenev anonüümistumine on paratamatu. — Sirp 01.10.2004, lk 5.
    /Kadrina valla Lokusoo küla kohanimedest./
49. Raudla, Heiki. Volikogu jättis kodulinna kindralist ja kaptenist ilma. — Sakala 01.09.2004.
    /Kindral Laidoneri platsi ja Kapten Anton Irve tänava nimest jäeti aukraad välja. Vt ka E. Sepp, Sakala 08.09.2004./
50. Riigikogu võttis nimeseaduse vastu. — Eesti Päevaleht 15.12.2004.
    /Uudisnupp./
51. OU:*Saar, Evar. Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 98–107.
52. OU:*Saar, Evar. Karula mäenimede süsteemist. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 11–22.
53. +Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 956 lk. (Eesti Keele Instituut.)
    /Sh nimeteemalised saated: Selgitust riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, lk 132–135) – Jätkub selgitus riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, 147–150) – Ajutiste nimekujude põhimõte (1979, 150–154) – Eesti eesnimed (1980, 193–196) – Jälle eesti eesnimed (1980, 197–199) – Suvejuttu perekonnanimedest (1981, 220–223) – Jutujätk eesti perekonnanimedest (1981, 224–227) – Üks vanamoodi joon eesti perekonnanimedes (1982, 266–269) – Eesnime eluõiguse eest (1983, 269–273) – Jürisoni Jüri Askoldi laeva peal (1984, 311–315) – Mis on lahti väliskohanimedega? (1985, 352–356) – Nimed ja nende ennistamine (1986, 438–442) – Üks nimi, eesti nimi (1987, 442–446) – Nimekorralduse vahemõtteid (1987, 459–463) – Vabastatud Paul-Eerik (1987, 463–467) – Keeleseadusest nimeseaduseni (1989, 543–547) – Eesnimeuurimise sangareid (1990, 596–599) – Eestlaste ingliskeelsed vene nimed (1991, 604–608) – Tuhat ilusat osaühingu nime (1991, 613–617) – Kuhu kuulub eestlase nimi? (1991, 622–626) – Kuidas Eesti oma nime saanud (1991, 626–631) – Kolm vene elanikkonnaga valda (1991, 640–645) – Vormsilt ja Ingerist (1992, 681–685) – Firmaseaduse mälestuseks (1993, 694–698) – Perekonnaseadus ja eesnimed (1994, 730–734) – Inimese nimi seaduse kütkes (1995, 742–745) – Rõugutark ja rahastaja (1995, 750–754) – Nüüdisprobleeme [firmad] (1995, 754–759) – Suvi pole keeletu [mh võõrnimed] (1995, 759–763) – Saaremaa ei ole sajajalgne (1996, 784–788) – Priinimed (1996, 788–792) – Eestlasele eesti nimi (1996, 792–797) – Keeleseadus sai järelkasvu [kohanimeseadus] (1997, 812–816) – Rebanese perekond [käänamisest] (1999, 893–897) – Kolumbus Krisostoomus [isikunimeseadus] (1999, 898–902) – Suveks sületäis sõnu [sh Moo, marts] (1999, 902–906). Tutv: Kasik, Reet, KjK 2006/4, lk 329–331./
54. +Saarnak, Hanna. Umbrohi lokkab jälle. — Postimees 17.09.2004, lk 12.
    /Lugejakiri. Mh Peterburi vigasest nimest siltidel./
55. Sepp, Elvi. Viljandi Linnavolikogu langetas aruka otsuse. — Sakala 08.09.2004.
    /Pühendusnimede määramisest ja nende vormistusest. Vastuseks H. Raudlale Sakala 01.09.2004./
56. +Sepp, Mare; Jõesaar, Ragna; Seljamaa, Elo-Hanna. TÜ bakalaureusetöid 2003. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 237–238.
    /Mainitud nimeteemalised tööd: Sille Vadi, "Eesti kaksiknimede struktuur", Ello Varjas, "Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus", Margot Vent, "Nimepaneku motivatsioonist Eestis ja Soomes 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses"./
57. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 798–799.
    /Sh ettekannetest: 04.05.2004 Tõnu Karma "Hädas võõrpärisnimedega" (Lätis), Urmas Sutrop "Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla".; 24.05 ja 03.06.2004 Heido Ots "Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi: kas ehtsus või eputamine?"/
58. OU:Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 88–95.
    /Üksküla kui rahvaetümoloogia. Ykes – arvat. isikunimi patronüümse sufiksiga, cola – koole või saar. Summary: Ykescola ~ Ykescole attested in the Chronicle of Henry of Livonia and Üksküla (Uexküll). To Tõnu Karma on his 80th birthday, lk 96./
59. *Sutrop, Urmas. Ykescola ~ Ykeskole ja Üksküla. — ES 04.05.2004. — Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
60. +Suutari, Toni. (Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll & Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed [Die estnischen Dialekte und Ortsnamen.] Hg. Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 320 S.) — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 447–448.
    /Rets./
61. Suutari, Toni. 'Kopf' in finnischen, estnischen und saamischen Ortsnamen. — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 235–295.
    /pää-, pea- oaivi-osisega kohanimede päritolu ja levik soome, eesti ja saami keelealal./
62. *Zimbrot, Anne. Eesti ettevõtete nimed ja nimetused (ehitusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 6(04).
63. +Talberg, Vilma. Kolm küsimust Narva kohta. — Postimees 04.10.2004, lk 10.
    /Sh Tiimani ja Daumanise tänavatest Narvas./
64. *Tammoja, Kaisa. Võru valla perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 14(04).
65. OU:Tarvel, Enn. Idrisi und Reval. — Aus der Geschichte Alt-Livlands. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Bernhart Jänig, Klaus Militzer (Hg.). Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 12. LIT Verlag, Münster 2004, lk 1–9.
    /Idrisi qlwry või qlwny ja selle tõlgendused läbi aegade. Ükski pakutud seletus ei ole usutav. Nime seostamine Kolõvaniga oli soositud Nõukogude ajal, sest see sobis ideoloogiliselt./
66. OU:Tarvel, Enn. Kuressaare ja Pöide. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 778–780.
    /Kuressaare vöis oma nime saada vapilinnu järgi, mis meenutab kas kurge või kotkast (sks Arensburg). Pöide võiks tuleneda sõnast põõs 'paas, kalju', olles vormilt mitmuslik, nii nagu Paide./
67. *Tomingas, Tiina. Hüüdnimed, nende jagunemine ja funktsioonid. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 7(04).
68. OU:Vaba, Lembit. "Hellad" nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 50–81.
    /Läti deminutiivsete järelliidete -iņ-, -īt-, -ul- ja -el- kajastustest Eesti perekonnanimistus. Summary: "Fond" names. On a type of family names with a Latvian background, lk 82./
69. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 18(04).