EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. D–G

:

  1. *Dambe, Vallija. Läti antiikse päritoluga antroponüümika. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
  2. *Damberg, Pētõr. Sīkrõgi küla. — Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Valgus, Tallinn 1982, lk 76–80.
    /Резюме: Деревня Сикрыг. Referat: Das Dorf Sīkrõg./
  3. +Danell, Gideon. Ordbok över nuckömålet. Estlandssvenskarnas folkliga kultur. II. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien. 27. Lund 1951. 494 lk.
    /Sisaldab ka Noarootsi kohanimesid. Seda täiendab eriti nimede osas F. Isberg 1970./
  4. *Darbetu – Tartu . Tartu nime ja tähenduse kohta. — Sakala 22.07.1889, nr 28, lk 3.
  5. +*Das Dorpater Land 1624/27. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 1. Wolfratshausen–Waldram 1965. 202 lk.
  6. *Das Gut Borckholm im Klein-Marienschen Kirchspiele des Wiekschen Kreises soll ... seinen alten Namen "Schloss Borckholm" führen. ("Repertorium der Tageschronik. Esthland.") — Das Inland 03.07.1840, nr 27, lk 430.
    /Kn: Porkuni./
  7. +*Das Pernauer Land 1624. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 2. Wolfratshausen–Waldram 1967. 104 lk.
  8. *Das Wort "Oden" in einigen esthnischen Ortsnamen. — Das Inland 1847, nr 46.
  9. *Dequeker, Michel; Rajandi, Edgar. Anthroponymes et toponymes estoniens d'origine française. — Tézisek. Thesen. Тезисы. Summaries. Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapest 1975, lk 10–11.
    /Täielikult ilmunud 1981 (CIFU IV)./
  10. OU:*Dequeker, Michel; Rajandi, Edgar. Rapports onomastiques entre la France et l'Estonie. — Études Finno-Ougriennes, t. XIII, année 1976. Budapest–Paris 1979, lk 69–95.
  11. OU:*Dequeker, Michel. Edgar Rajandi. — Études Finno-Ougriennes, t. XVI. Budapest-Paris 1983, lk 223–225.
    /25.07.1902–17.07.1978./
  12. *Der Landname für die drei Ostseeprovinzen. — Aus dem Ostlande 1918, lk 318.
  13. *Der Name "Baltland" . — Die Ostsee 1918–1919, nr 1, lk 16.
    /Selle nime kaitseks./
  14. *Der Name Ober-Pahlen . — Revaler Bote 23.11.1920, nr 236, lk 3.
    /Vastuväiteid M. J. Eiseni käsitlusele Põltsamaa saksa nime kohta (ettekanne ESis). Allk: ein Finne./
  15. +*Deutsche Bauernkolonie Heimthal. — Dorpater Zeitung 28.05.1929, nr 118.
    /Allk: th./
  16. *Deutsch-fremdsprachiges (fremdsprachig-deutsches) Ortsnamenverzeichnis. Im Auftrage der Praktischen Abteilung der Deutschen Akademie in München bearbeitet von O. Kredel und F. Thierfelder. Deutsche Verlagsgesellschaft m. b. H., Berlin 1931. 1172 lk.
    /Lk 313–333 saksa-eesti, 336–348 eesti-saksa nimeloend, koos maakonnakuuluvusega. Tutv: EFAA, lk 14 (vigade loend)./
  17. *Dialog zwischen zwei Freunden der estnischen Sprache. — Das Inland 1854, nr 41.
    /Lindanisa nimest./
  18. *Die Ableitung des Namens Narwa. — St. Petersburger Zeitung 1886, nr 181.
    /Allk: ß ß./
  19. *Diederichs, Vict. Nîflandt. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurlands 12. Riga 1876, lk 381–385.
    /Nime Livland päritolu./
  20. *Die Frage: "uulits" oder "tänav"?. — Revaler Bote 13.12.1922, nr 281, lk 7.
    /Vaidluse ülevaade./
  21. *Die Namen unserer Ortschaften und ihrer Bewohner. — Rigaer Tageblatt 1892, nr 74.
    /Allk: J./
  22. +*Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 3. Wolfratshausen–Waldram 1967. 207 lk.
  23. +*Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet II. Hrsg. O. Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 4. München 1969.
  24. *(Diskussion über den Namen "Dorpat"). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 74.
  25. Diskussioonikoosolekud võõrnimede ortograafia küsimuses. — Edasi 12.12.1951, nr 290.
    /Võõrnimede häälduspärase kirjutusviisi poolt ja vastu. TRÜ ÜTÜ eesti keele ringi koosolekud 7. ja 9. dets-l. Ettekandjad ja sõnavõtjad K. Aben, E. Lepik, J. V. Veski, V. Lehari, V. Ernits, J. Peegel, R. Kull. Pikem referaat. Hilisemat meenutust vt ka V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 112./
  26. *(Ditmar, Woldemar). Disquisitio de origine nominis Livoniae historiae livonorum prodromus. Auctore Dr. Woldemaro a Ditmar. Heidelbergae 1816. 112 lk.
    /Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas./
  27. *Dorpat ja Tartu . — Postimees 22.05.1930, nr 137, lk 4.
    /Eesti kohanimede saksa vastete pikaldane käibelt kadumine. Allk: -i-./
  28. Drikkit, Ivi. Moodustatakse nimekomisjon. — Edasi 05.11.1986, nr 254, lk 5.
    /Linna parteikomiteesse kutsuti rühm inimesi, kellele anti ülesanne aidata ellu alatine nimekomisjon. Ettevalmistav istung./
  29. *Dr. M. Weske on "Neue Dörptsche Zeitungis" väga osava uurimise Tartu ja Võru kreisi endise nime üle avaldanud. ("Mõnesugused teadustused.") — Meelejahutaja 1885, nr 1, lk 4.
  30. *Durand Mateo, Ricardo. Saagem tuttavaks: senjoor Perico de los Palotes. — Edasi 01.08.1985, lk 4.
    /Hispaania päritoluga nimedest./
  31. *Ebber, Ilmar. Kas "Pirita" tähendab jõge, kino, kauplust või pesupulbrit. — Sirp ja Vasar 04.09.1964.
    /Nimepanekust./
  32. *Ederberg, F. Nimelised kõrvahoobid. — Postimees 25.03.1923, nr 69, lk 7.
    /Nimemoonutustest: Ersten pro Ernst, Armann pro Hermann, Aleida pro Leida jm./
  33. OU:Eduard Roos 60-aastane. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 225–226.
  34. *Eduard Roos 75. — Kodumaa 22.02.1978, lk 7.
  35. *Eduard Roos surnud. — Sirp ja Vasar 11.05.1979, lk 13.
    /Allk: Emakeele Selts, Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring./
  36. *Eelmäe, Lembit. Variku jäägu Varikuks. — Edasi 02.09.1984, lk 5.
  37. *Eelrand, Helen. Ülo ja Õnne ei mahu Euroopasse ega netti. — Eesti Päevaleht 16.11.2000, nr 267, lk 24C.
    /Samal teemal karikatuur lk 8A./
  38. +*Eesti ala mõisate nimestik. Koost. V. Naaber. Toim. S. Vahtre. Eesti Raamat, Tallinn 1981. 192 lk.
    /Tutv: Tiik, Leo, KjK 1982/5, lk 269–270./
  39. +##*Eesti ala mõisate nimestik. 2., täiend. ja parand. tr. Koost. V. Naaber. Toim. S. Vahtre. Eesti Raamat, Tallinn 1984. 192 lk.
  40. *Eesti haritlased ja Eesti nimed. — Päevaleht 11.04.1921, nr 93, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
  41. *Eesti keelest kadunud eestikeelsed kohanimed. — Postimees 21.10.1924, nr 285, lk 5.
    /19.10.1924 AESi koosolekul esinenud M. J. Eiseni ettekande II osa tutvustus. (I osa tutvustus vt Pm 07.10.1924.)/
  42. *Eestikeelsusest ja eestimeelsusest . — Kaitse Kodu 1930, lk 527–528.
    /Sh nimede eestistamisest./
  43. +Eesti kirjakeele reeglid . Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute otsused. Trükki andnud Joh. V. Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15 lk.
    /Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
  44. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1877. Viies aastakäik. Tartus 1877.
    /Sh lk 73 15.-16.06.1876 Põltsamaal peetud 10. koosoleku protokollis lause (p 12): "Koolmeister Iung pidas kõnet võõra keelte nimede üle, mes Eestikeeles pruugitavaks saanud, nimelt nende õigest kirjutamise viisist. Ka selle asja poolest saab aastaraamat täielisemat seletust tooma, kui siin praegu võimalik anda."/
  45. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
    /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
  46. *"Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris "Rootsi mälestustest Eestis". — Postimees 22.02.1922, nr 44, lk 5.
    /M. J. Eiseni artikli tutvustus./
  47. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIII (1929). EKS, Tartu 1930. 62 lk.
    /Sh keeletoimkonna otsusest Läti isikunimede -s, -š lõpu kohta./
  48. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIV (1930). EKS, Tartu 1930. 42 lk.
    /Lk 12 ülevaade keeletoimkonna tööst, sh teemal Tallinn või Tallinna?/
  49. *Eesti kirjanduse seltsi juhatuse ettepanek tänav. nimede muutmise asjus. ("Tartu teated.") — Postimees 10.10.1923, nr 270, lk 7.
    /Pikem sõnum; konkreetsete nimeettepanekute loetelu. Allk: -hks./
  50. *Eesti Kirjanduse Selts paneb ette Krasnojarski kasarmuid ümber nimetada Laidoneri kasarmuteks ... mitte aga "Lembitu kasarmuteks", nagu 2-se diviisi ülema ettepanek oli ... Tänavanimede kommisjonis tuleb see asi arutusele. ("Tartu teated.") — Postimees 14.10.1923, nr 274, lk 5.
    /Allk: hks./
  51. *Eesti kohanimedest . — Olevik 26.01.1887, nr 5, lk 1.
    /Vene keeles võetakse tarvitusele kohanimed Eestis eestikeelseina./
  52. *Eesti kohanimedest Saksa okupatsiooni ajal. — Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. Tallinn 1964, lk 74–75.
    /Ajalehest Välis-Eesti 17.08.1952. Kohanimede baltistamisest./
  53. Eesti kohanimede õigekirjast . — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 28–29.
    /Eesti Kirjanduse Seltsi ja Emakeele Seltsi poolt moodustatud komisjoni (M. J. Eisen, Alb. Saareste, Joh. W. Veski, A. Tiitsmaa) vastus Haridusministeeriumi küsimusele selle kohta, kuidas Eesti kohanimesid võõrkeeltes kirjutada. Soovitab kõiki eestikeelsel kujul, vajaduse korral lisada mõnele sulgudes "traditsiooniline võõrkeelne nimetus". Lisatud lühike nimestik./
  54. *Eesti kohanimede õigekirjutusest . ("Väikesed teated.") — Loodus 1924, nr 5, lk 273–274.
    /Pikem sõnum./
  55. *Eesti kohanimede õigekirjutusest . — Päevaleht 25.05.1924, nr 139, lk 8.
  56. *Eesti kohanimed Vene maal . ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 02.07.1901, nr 144, lk 3.
    /Allk: J. J. Pl./
  57. *Eesti kohtadel Eestikeelsed nimed. — Päevaleht 20.10.1929, nr 284, lk 2.
    /Saksa rööpnimede asemele soovitakse eestikeelseid: mitte Reval, vaid Tallinn jne./
  58. +Eesti Kultuurifondi juhatuse presiidium. Kultuurifondis. — Sirp ja Vasar 20.05.1988, nr 21, lk 13.
    /Sh toetatakse Kuressaare linna nime ennistamist./
  59. Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988). 38 lk + 5 lk (M. Meri ettekanne). (KKI.)
    /50 eksemplaris jaotvara. Sisu: Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamisest osavõtjale – Artiklid (H. Saari, P. Päll, M. Kallasmaa, S. Ehrenbusch, M. Meri – vt need) – Soovitusi tänavanimede keeleliseks korrastamiseks (koost. P. Päll) – Nimede kohta käivaid seadusandlikke akte. Tutv: Lõbu, Ivar, Edasi 20.03.1988. Tiits, Mai, Sirp ja Vasar 06.05.1988./
  60. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. I-II köide. Harjumaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1988.
  61. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. III köide. Virumaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1988.
  62. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. Järvamaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1989.
  63. +*Eestimaa 1725.-1726. a. adramaarevisjon. Läänemaa. Allikapublikatsioon. Tallinn 1990.
  64. +*Eestimaa füüsiline kaart . Sõjaväe kartograafia jaoskonna väljaanne. Mõõt 1 : 300000. Joonistanud sv. kartograaf Ad. Villard. (Tallinn) 1922.
    /Seinakaart 4 lehel. Tutv: EFAA 1922–1923, lk 20 (kohanimede kriitika)./
  65. +*Eestimaa kaart . H. Laakmann, Tartu 1919.
    /"Ülevaatliku Baltimaade kaardi" osalt uuendatud trükk. Tutv: E(isen), M. J., Postimees 11.03.1919. En. [=Eisen, M. J.], Tallinna Teataja 11.04.1919. Godson, Mr., Tallinna Teataja 24.09.1920. Jürine, Robert, Vaba Maa 28.12.1920. Tiitsmaa, A., EK 1923, lk 173–177./
  66. +*Eestimaa kaart . Sõjaväe kartografia jaoskonna väljaanne. Mõõt 1 : 300000. (Tallinn) 1921.
    /Seinakaart 4 lehel. Tutv: EFAA 1921, lk 22 (vigade loend). Rumma, J., Loodus 1922, lk 316–317. Tiitsmaa, A., EK 1926, lk 45–47./
  67. +*Eestimaa kooli-seinakaart . Mõõt 1 : 300000. Joonistanud J. L. Jürgens. Tartu 1923.
    /2 lehel. Tutv: EFAA 1922–1923, lk 21 (kohanimede kriitika)./
  68. OU:+Eesti mõisad . Eesti Ajalooarhiiv. Olion, Tallinn 1994. 304 lk. Illustr.
    /Referat: Zum Begleit, S. 291–293. Historische Übersicht über die Güter Est- und Nordlivlands, S. 295–301. Sisu: Saateks – Tiit Rosenberg. Eesti mõisate ajalooline ülevaade – Mõisate nimestik administratiivse jaotuse järgi – Mõisate nimestik saksa alfabeedi järgi – Eesti-saksa nimeloend – Allikad./
  69. *Eesti nimed Eesti keeles kirjutada. — Tallinna Teataja 08.04.1921, nr 78, lk 6.
    /Nõudmine rakendada õigekirjareegleid ka isikunimedes. Allk: E. S./
  70. *Eesti nimede ümber muutmisest . — Virmaline 09.04.1891, nr 15, lk 1–2.
  71. OU:Eesti nimi . Valik uusi perekonnanimesid. Toimetanud Juulius Mägiste ja Elmar Elisto. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVII. Tartu 1935. 104 lk.
    /Sisu: Kas eestistada või mitte? – Mis ja kuidas muuta? – Nimede muutmise kord – Valik uusi perekonnanimesid – Keelatud nimed./
  72. *Eesti NSV alevike ja külade nimekiri. — ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja 1977, nr 11, lk 183–263.
    /Sama ka vene k-s./
  73. +Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. Kinnitanud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi Keskkonnakaitse ja Loodusvarade Ratsionaalse Kasutamise Komisjon 30. märtsil 1982. Valgus, Tallinn 1986. 72 lk + skeem. (Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Veemajandusinspektsioon.)
    /Nimestik koos nimevariantide registriga. Koostanud ametkondadevaheline komisjon (O. Valing, K. Arukaevu, T. Eipre, A. Kask (TPI), A. Loopmann, V. Pall, V. Ranniku, A. Saar)./
  74. +*Eesti NSV järvede nimestik. Koostanud I. Kask. Tallinn 1964. 223 lk.
  75. +*Eesti NSV. Territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad. Seisuga 1. jaanuar 1978. Tallinn 1978.
  76. *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus "Juhiste eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles" kinnitamise kohta. — ENSV Teataja 1959, nr 63, lk 1889-1897.
    /26.09.1959./
  77. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis . — Õhtuleht 27.06.1988, nr 147, lk 1.
    /Sh 23.06.1988 otsusest ennistada Kingissepa linnale Kuressaare nimi./
  78. OU:Eesti onomastika bibliograafia. Koostaja Peeter Päll. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2000–.
  79. *Eestipärased kohanimed kadumas . Prof. Eiseni kõne Akadeemilise Emakeele seltsi koosolekul. — Postimees 07.10.1924, nr 271, lk 4.
    /05.10.1924. Kõnes juttu eesti keelest kadunud, aga saksa keeles säilinud kohanimedest. Paljude näidetega. Järg Pm 21.10.1924./
  80. OU:Eestipäraseid eesnimesid . Toimetanud J. Mägiste. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVIII. Nimede Eestistamise Liidu kirjastus, Tartu 1936. 40 lk.
    /Nimestik lühikeste päritolumärgenditega (sm - soome, kstl - kunstlik jms. Uuesti avaldatud: Akadeemia 2000/12, lk 2509–2529. Sisu: Saateks – Eessõnaks – Uudisnimede loomise põhimõtteist – Naistenimed – Meestenimed./
  81. *Eestipäraseid isikunimesid . — Eesti Naine 1930, lk 320.
    /Valik J. Mägiste kogust./
  82. *Eesti pärisnimede kirjutamine vene keeles. Русская транскрипция эстонских имен собственных. Valgus, Tallinn 1973. 15 lk. (ENSV TA KKI.)
  83. *Eesti ristinimedest . — Valgus 13.10.1885, nr 6, lk 1.
  84. *Eesti teedekaart . Carte routière d'Estonie. Teedeministeeriumi maanteede ja ehituse osakond, Tallinn 1931. 5 lehte.
    /Ilmus hiljem ka köidetud kujul. Tutv: EFAA, lk 15 (kohanimede kriitikat)./
  85. *Eesti Vabariigi 21. aasta tähtraamat 1938. Hiie annetus allveelaevastiku sihtkapitalile. Tallinn 1937.
    /Nimekalender./
  86. Eesti Vabariigi haldus- ja asustusüksuste klassifikaator (EHAK). Siseministeerium, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu osakond; Riigi Klassifikaatorikeskus, Tallinn 2000. 152 lk.
    /Asulate ja haldusüksuste nimed ja nende koodid. Algul loetelu valdade kaupa, lõpus tähestikuline register./
  87. Eestivere, V. Külalise võrdlus. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 46–48.
    /Nimede eestistamise propaganda./
  88. *Eesti või Viro? — Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 3.
    /Soome ajakirjanduse poleemikast./
  89. *"Eesti" või "Viro"? Mida soomes sellest arvatakse. — Vaba Maa 08.04.1931, nr 81, lk 7.
    /Ajalehe Sisä-Suomi põhjal./
  90. OU:Eestlasele eesti nimi . Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921. 70 lk.
    /Kogumik. Vt ka eraldi kirjeid autorite järgi. Sisu: Eessõna – Nimede muutmise Kesktoimkond: Eestlasele eesti nimi! – O. Kallas, Kas oleme küpsed? – M. J. Eisen, Sugunimede tekkimine – V. Ernits, Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena – G. Suits, Nimede muutmine Rootsis – H. Kettunen, Teile, kellede päralt on tulevik – K. E. Sööt, Omad sepad (luuletus) – J. Aavik, Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta – A. Saareste (Saaberk), Ka ristinimed eestilisemaks! – O. Loorits, Eesti perekonnanimede kirjutamisest – V. Eestivere, Külalise võrdlus – Academicus, Kiri lahe tagant – L. Kettunen, Nimede valik ja soetamine – Nimede muutmise talituse teadaanne./
  91. *Eestlasele Eesti nimi! . — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 2.
    /Ilmus väikeste variatsioonidega ka teistest lehtedes./
  92. *Eestlasele Eesti nimi . — Põhja Kodu 28.11.1922, nr 139, lk 2.
    /Eesti kohanimedest võõrkeelses tekstis: kas eesti- või saksapäraselt? Allk: M./
  93. *Eestlasele Eesti nimi . — Sakala 06.11.1922, nr 132, lk 2.
    /Kohanimedest. Allk: O./
  94. *Eestlastest, kes kaugemale ja lähemale Vene maale asuma ja elama on hakanud. ("Isamaalt. Tartust.") — Eesti Postimees 28.11.1884, nr 48, lk 1.
    /Eestlaste asupaikadel Venemaal peaksid eestikeelsed nimed olema./
  95. *Ega nimi meest ei riku, kui mees nime ei riku. — Saaremaa 18.06.1921, nr 46, lk 2.
    /Isiku- ja kohanimede valest kirjutusviisist. Allk: .rn. Vastus: vt Valveme Meie Maa 1921./
  96. +Ehala, Martin; Grünthal, Riho; Iva, Sulev; Metslang, Helle; Rannut, Mart; Zabrodskaja, Anastassia; Tamm, Anne; Viikberg, Jüri. XII rahvusvaheline vähemuskeelte konverents. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 64–70.
    /28.–30. mail 2009 Tartus ja Võrus, sh Evar Saar "Kuidas taastada võrukeelsed kohanimed"./
  97. *Ehrenbusch, Silvia. Nimede valikust ja määramisest. — Õhtuleht 07.07.1984.
  98. Ehrenbusch, Silvia. Nimede taastamise käigust Tallinnas. — Sirp ja Vasar 27.03.1987, nr 13, lk 13.
    /Tallinna nimedevaliku komisjoni ja 1986. a dets-s moodustatud ekspertkomisjoni tööst./
  99. Ehrenbusch, Silvia. Nimedevaliku komisjonilt. — Õhtuleht 03.12.1987, nr 279, lk 3.
    /Varem jõustunud ennistatud tänavanimede loend, nimekomisjoni tööst vahepeal./
  100. Ehrenbusch, Silvia. Kooperatiivinimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 22–25.
  101. Ehrenbusch, Silvia. "Õismäe I" või Kullerkupu? — Õhtuleht 12.07.1988, nr 160, lk 3.
    /Väike-Õismäe kaupluste, peatuste ja linnaosa nimest, oodatakse ettepanekuid. Vt ka Ehrenbusch Õhtuleht 05.12.1988/
  102. Ehrenbusch, Silvia. Ütle üks ilus nimi. — Õhtuleht 05.12.1988, nr 277, lk 3.
    /Väike-Õismäe peatuste, kaupluste ja linnaosa nimest. Lugejate arvamuse kokkuvõtteks. (Teema sissejuhatus vt Ehrenbusch Õhtuleht 12.07.1988)./
  103. Ehrenbusch, Silvia; Päll, Peeter. Uued tänavad Lasnamäel. — Õhtuleht 28.12.1988, nr 297, lk 3.
    /3 uut nime Katleri linnaosas; sj lähemalt uutest nimevaliku põhimõtetest./
  104. Eidemiller, Rainer. Paide linna nimed. — Paide Linnaleht 14.12.2005(10), lk 6–8.
    /Weißenstein, Paide, Albus lapis, Bialy Kamen, Belyj Gorod jt nimed läbi aegade./
  105. *Ein Brief von Jakob Grimm. (Über die estnische Ortsnamen auf -were.) — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294.
    /Vastukaja: Setälä seals./
  106. +Einer, H(ans). Eesti keele õpetus koolidele. Kolmas täiendatud trükk. J. Ploompuu raamatukaupluse kuluga, Tallinn 1905. 144 lk.
    /Lisaosas eesti perekonnanimede käänamisest, (võõr)nimede õigekirjutusest. Pooldab erikeelsete nimede säilitamist./
  107. *Einige Worte zur fer-Frage . — Neue Dörptsche Zeitung 1883, nr 299, 302.
    /Allk: W. Vastukajad samas ajalehes 1884: vt L. Meyer ja J. Jung SbGEG, ilm 1885./
  108. *Einis, O. Naisteva oja. — Meie Maa 13.11.1930, nr 128, lk 2.
    /Õeste ja Aruste juures asuva oja nime tekkemuistend./
  109. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kungla. — Oma Maa 1886, lk 33–37.
    /Vt ka Kuhlbars Oma Maa 1886./
  110. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Bjarma, Perma. — Postimees 1888, nr 45–47 (lisaleht).
  111. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lalli. — Postimees 1888, nr 54.
  112. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Veike palve. — Olevik 20.06.1888, nr 25, lk 1.
    /"Kalevala" väljaandja palub enesele vanu eesti nimesid saata./
  113. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha nimed. — Eesti Postimees 02.05.1892, nr 17, lk 1.
    /Üleskutse nende kogumiseks./
  114. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 15.01.1892, nr 11, lk 2.
    /M. J. Eisen palub Liivimaa talukohtade nimesid saata./
  115. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 19.03.1892, nr 64, lk 2.
  116. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha nimede korjamine. — Eesti Postimees 17.10.1892, nr 36, lk 2.
  117. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Seletuseks Sakalamaa rahvale. — Sakala 29.07.1892, nr 31, lk 2.
    /Kohanimede ja sõnalise vanavara kogumise asjus./
  118. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Sõnake Sakala rahvale. — Sakala 11.03.1892, nr 11, lk 2.
    /Kohanimede kogumiseks./
  119. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha-nimed. — Postimees 05.11.1894, nr 246, lk 2.
    /Nende korjamisest./
  120. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa ja Tallinn. — Eesti Postimehe Õhtused kõned 1901, nr 18, lk 182–184; 1901, nr 23, lk 230–232.
  121. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Alutaguse rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 18.06.1909, nr 133, lk 2.
    /Kohanimedest Virumaal./
  122. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Harju-Jaani kihelkonnale ja naabrikihelkondadele. — Päevaleht 18.06.1909, nr 135, lk 2.
    /Kohanimedest./
  123. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Harjumaa rahvale. — Virulane 20.07.1909, nr 160, lk 2.
    /Andmete kogumine Harjumaa kohanimede asjus./
  124. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Juuru ja Jõelehtme rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 02.05.1909, nr 98, lk 5.
    /Üleskutse kaas aidata Liber census Daniae's esinevate vastavate kihelkondade kohanimede lahendamiseks./
  125. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Keila kihelkonna rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 23.05.1909, nr 112, lk 6.
    /Kohanimedest./
  126. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kolmele Harjumaa kihelkonnale. ("Kirjandusest.") — Postimees 11.06.1909, nr 127, lk 2; Virulane 13.06.1909, nr 130, lk 2.
    /Harju-Jaani, Kuusalu ja Jüri kohanimedest./
  127. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kose kihelkonna rahvale. — Postimees 30.05.1909, nr 117, lk 5.
    /Kohanimedest./
  128. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Pähkleid virulastele. — Virulane 16.07.1909, nr 157, lk 1.
    /Andmete kogumine Virumaa kohanimede asjus./
  129. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere ümberkaudsele rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 01.07.1909, nr 144, lk 2.
    /Kohanimedest./
  130. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Viru rahvale. — Päevaleht 20.07.1909, nr 161, lk 3.
    /Kohanimedest./
  131. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Liber Census Daniae üle. — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat II (1910). 1910?, lk 52–54.
  132. *Eisen, Matthias Johann. Osek Kedipiv. — Eesti Kirjandus 1910, lk 323–330.
    /Vt ka Ojansuu 1910./
  133. ##*Eisen, M(atthias) J(ohann). Osek Kedipiv. ("Eesti Kirjandusest.") — Tallinna Teataja 01.09.1910, nr 163, lk 1–2.
    /Paiganimedest./
  134. *E(ise)n, (Matthias Johann). "Lindanisa" kohta. — Postimees 30.04.1911, nr 95, lk 6.
    /Allk: En./
  135. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Drei mythische Ortschaften in Kreutzwalds Kalevipoeg. — Finnisch-ugrische Forschungen 1913, lk 337–344.
  136. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kas leidub Saares edendajaid? — Hääl 09.03.1913, nr 18, lk 1.
    /Kohanimede kogumisest./
  137. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kergu. — Kodu 1913, nr 12, lk 94–95.
    /Pildiga./
  138. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koduloomade nimed. — Eesti Kultura 3 (1913), lk 364–370.
  139. *Eisen, Matthias Johann. Lapi Eestis. — Eesti Kirjandus 1913, lk 321–331.
  140. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lapi kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 26–29.
  141. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lembi, Lembit. — Virmalised 24.05.1914, nr 21, lk 161–163.
  142. *Eisen, Matthias Johannes. Soome Eestis. — Eesti Kirjandus 1914, lk 147–155.
  143. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saarlaste liignimed vanal ajal. — Päevaleht 11.09.1915, nr 208, lk 5; Aeg 1915, nr 106.
  144. *Eisen, Matthias Johann. Aarne. — Eesti Kirjandus 1917, lk 237–239.
  145. *Eisen, Matthias Johann. Kassid ja Kassisabad. — Eesti Kirjandus 1917, nr 2, lk 57–61.
  146. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lalli. — Eesti Kirjandus 1917, lk 20–23.
  147. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed ristinimede valgustusel. — Päevaleht 06.02.1917, nr 30, lk 1; 1917, nr 83; Aeg 1917, nr 16, 44.
  148. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed. Viira. — Postimees 03.03.1917, nr 51, lk 1.
  149. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. — Postimees. Hommiku väljaanne 05.12.1917, nr 6, lk 2–3; Uus Postimees 20.12.1917, nr 13, lk 4; 21.12.1917, nr 14, lk 4.
    /Kn: Meeri; Keeri./
  150. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. Jäska. Äärmanni. Patküla — Postimees 08.07.1917, nr 151, lk 4.
    /Vt ka "Kodumaa mõisanimede asjus" Pm 11.07.1917./
  151. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kohanimed. — Postimees 21.01.1917, nr 17, lk 1.
    /Kn: Paali; Opi; Ärma; Härma; Torgu./
  152. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kuikatsi. — Postimees 09.10.1918, nr 185, lk 6.
    /1526 Kuiwakatz, 1522 Koywenkatz jm. -katsi – läti kakts 'nurk'. Tutv: EFAA 1918, lk 9. Kn: -katsi; Moisekatsi; Murikatsi; Unnakatsi; Leevi./
  153. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Laiuse. — Eesti Kirjandus 1918/1919, nr 5-6, lk 101–103.
    /Nimest *Lagisoo; kihelkonna vana nimi Voomela. Tutv: EFAA 1918, lk 9./
  154. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Maarja mälestused. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, 13/14, lk 42–45, 50–53.
    /Sh Maarja kohanimedes./
  155. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Kilsi. — Maaliit 02.08.1918, nr 81, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9–10./
  156. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Puka. — Maaliit 17.07.1918, nr 67, lk 4.
  157. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Roosa ja Roosna - Kudina. — Maaliit 20.07.1918, nr 70 (lisa), lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
  158. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Sindi ja Voltveti. — Maaliit 11.07.1918, nr 62, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
  159. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Valga. — Maaliit 13.09.1918, nr 117, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 10. Kn: Valgu (Mär)./
  160. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Naise osa Eesti kohanimedes. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, lk 45.
    /Palju naisenimedega seotud kohanimesid./
  161. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Pühade naiste mälestused Eestis. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 15/16, 17/18, lk 58–60, 67–70.
    /Sh katoliku pühakute nimesid kohanimedes (Katharina, Anna, Elisabeth, Brigitte, Maria Magdalena, Margarethe)./
  162. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saared kuival maal. — Postimees 28.06.1918, nr 97, lk 1–2.
    /Saare-nimelistest kohtadest./
  163. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu voorimehed. — Maaliit 08.07.1918, nr 59, lk 1; 09.07.1918, nr 60, lk 1.
    /Sh nende perekonnanimedest, mis esinevad a-st 1779: Johann Mudder, Peter Auckla. Al 1845 märgata kasvavaid saksa mõjusid nimedes./
  164. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu ümbruse mõisa- ja vallanimed. — Postimees 11.06.1918, nr 83, lk 1–3.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 10–11 (pikem ülevaade). Kn: Maarjamõisa; Veibri; Ilmatsalu; (Matsalu); (Paatsalu); Räni; Vorbuse; Vesneri; Karlova; Ropka; Haage; Raadi; Haaslava; Ülenurme./
  165. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Postimees 11.03.1919, nr 48, lk 2.
    /Rets./
  166. *E(ise)n, M(atthias) J(ohann). ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Tallinna Teataja 11.04.1919, nr 83, lk 6.
    /Rets./
  167. *(Ei)s(en), M(atthias) J(ohann). ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta.)) — Postimees 08.05.1919, nr 92, lk 3.
    /Rets./
  168. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kambja kihelkonna mõisate ja valdade nimed. — Postimees 05.09.1919, nr 190, lk 6.
    /Tutv: EFAA 1919, lk 16–17. Kn: Kambja; Kuuste; Maidla; Kammeri; Kodijärve; Krüüdneri; Prangli; Oriku; Haaslava; Reola./
  169. *E(ise)n, (Matthias Johann). Kodijärv. Umbes 1880. paiku palus Kambja kihelkonnas Kodijärve mõisaomanik luba ... saksakeelset nime "Gothensee" anda. ("Kodumaalt.") — Postimees 31.05.1919, nr 111, lk 2.
    /Sõnum. Kodijärv on eesti päritoluga nimi. Kodi = kodu. Allk: En./
  170. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Otepääst Ohuleppa. — Postimees 03.06.1919, nr 113, lk 5.
    /Kohanimedest, mis sisaldavad sõna ott. Kn: Oteküla; Ohtu; Ohtla; Ohukotsu; Ohukatku./
  171. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere. — Postimees. Hommiku väljaanne 06.12.1919, nr 30, lk 2.
    /Nime etümoloogia./
  172. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rõngu kihelkondane valdade nimed. — Postimees 12.08.1919, nr 169, lk 6.
    /{kihelkondane - sic!}. Tutv: EFAA 1919, lk 17. Kn: Rõngu; Aakre; Soontaga; Kirepi; Hellenurme; Uderna./
  173. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tori. — Postimees 18.11.1919, nr 253, lk 3.
    /Loetleb paljusid Tori-kohanimesid ja seostab kas vene sõnaga торгъ või (kindlamalt) nimega Thor. Vt ka Pm 19.11.1919, lk 2: Väike õiendus./
  174. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tännasilma. — Postimees 16.04.1919, nr 78, lk 2.
    /Refereerib H. Ojansuu seisukohta, mis seostab nime sõnaga tenho. Tutv: EFAA 1919, lk 17./
  175. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere"-lõpulised kohanimed. — Postimees 13.12.1919, nr 276, lk 3.
    /Refereerib seniseid seisukohti ja toetab M. Veske hüpoteesi (*veere)./
  176. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere" lõpu üle kohanimedes on meil palju kirjutatud... — Postimees. Hommiku väljaanne 18.12.1919, nr 40, lk 3–4.
    /Rohkesti näiteid./
  177. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu. ("Kodumaalt.") — Postimees 08.04.1919, nr 71, lk 3.
    /Võnnu nime etümoloogia, Võnnu nimederikkusest. Võnnust Läänemaal ja Tartumaal, pikemalt Tartumaa Võnnu nime ja kiriku ajaloost./
  178. *E(isen), M(atthias) J(ohann). (Ülevaatlik Baltimaade kaart.) — Postimees 26.02.1919, nr 37, lk 6.
    /Rets. Terav kriitika, eriti kohanimede teemal./
  179. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Varrak, Tallinn s. a. (1920). 103 lk.
    /Kohanimede analüüs varasemate uurijate (Knüpffer, Paucker, Snellman, Teivaala, Schlüter, Jõgever jt) seisukohti refereerides. Põhiosa moodustab nimede vaatlus kihelkondade kaupa. Sisu: Liber census Daniae ja harutused ta kohta – Raamatu ülesanne – Nimed – Külad ja mõisad – Kirjaviis ja keel – Liber census Daniae - Daani hindamise raamat. Tutv: Penttilä, A., Virittäjä 24 (1920), lk 121–. Sepp, H., Eesti Kirjandus 1923, lk 309–. Korhonen, Arvi, Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201./
  180. +*Eisen, Matthias Johann. Eesti asundused Rootsimaal vanemal ajal. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, lk 284–290.
    /Mainib est-tüvega kohanimesid Ida-Rootsis./
  181. *(Eis)e(n), (Matthias Johann). ((J. Ratas. Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920, nr 84, lk 4.
    /Rets. Allk: -e-./
  182. *E(ise)n, M(atthias) J(ohann). Järelsõna. — Postimees. Hommiku väljaanne 08.01.1920, nr 3, lk 3.
    /Artiklile "Miks mitte "tee"?" (autor: Opt) seals./
  183. *Eisen, Matthias Johann. Kohanimi Põltsamaa. Ettekanne Tartus. — ES 14.11.1920.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296. Sh seostab saksa nime Oberpahlen jõenimega Paala, õigemini Pala. Vastuväiteid: vt "Der Name Ober-Pahlen" Revaler Bote 1920, Ch. v. Stackelberg seals. Tutv: AESA I, lk 14. Postimees. Hommiku väljaanne 16.11.1920, nr 227, lk 3. Revaler Bote 17.11.1920, nr 231, lk 3. Kn: Pala; Paala./
  184. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Laurentiuse suguvõsa. — Postimees. Hommiku väljaanne 24.04.1920, nr 71, lk 4.
    /In: Laurits; Laarits; Loorits; Labrits; Rents; Laar; Luur./
  185. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((L. Kettunen. Narva nime algupära.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
    /Rets./
  186. *Eisen, Matthias Johann. Läti nimedest Eestis. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 33–37. Tutv: AESA I, lk 9–10./
  187. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((M. Vasmer. Üks Narva linna vana nimi.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
    /Rets./
  188. +*Eisen, Matthias Johann. Rändavad järved. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, 11-12, lk 305–317, 321–332.
    /Järvenimesid ja nende seletusi rahvapärimustes./
  189. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tallinna kõige vanem nimi. — Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920, nr 56, lk 4.
    /H. Ojansuu Uusi Suomis ilmunud artikli referaat; kriitiline *Kaloveere ("Kluri") suhtes./
  190. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kui vana on "Eesti rahvas" ja "Eesti keel"? — Päevaleht 10.01.1921, nr 7, lk 2.
    /Eestikeelsete nimetuste (ka maarahvas ja maakeel) vanusest./
  191. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Lihala, Rahala, Kungla. — Päevaleht 17.04.1921, nr 99, lk 5.
    /Pealk-s trükivead: "Kahala, Knngla". "Kalevipojas" esinevatest müütilistest kohanimedest. Seostab nimedega Lihula ~ Lehola, Rahula (sks Rahhola); Kungla = *Kuningala. Tutv: EFAA 1921, lk 84./
  192. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa. — Kodu 1921, nr 10, lk 172.
    /Katse seletada seda skandinaavia päritoluga (nt norra Lindesnes)./
  193. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läti jäljed Eestis. — Eesti Kirjandus 1921, nr 2, lk 33–37.
    /Sõna Läti sisaldavaid kohanimesid Eestis. Tutv: civis, Tallinna Teataja 22.03.1921./
  194. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Põldsamaa. — Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296.
    /Diskussiooni vt ka 1920 ettekande juurest. Vt ka M. Kampmann, Postimees 1921. Tutv: EFAA 1921, lk 18./
  195. Eisen, M(atthias) J(ohann). Sugunimede tekkimine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 9–15.
    /Perekonnanimede ajaloost./
  196. *Eisen, Matthias Johann. Kanepi. Ettekanne Tartus. — ES 19.11.1922.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1923, lk 82–88. Tutv: AESA III, lk 32–33./
  197. *Eisen, Matthias Johann. Kõlleste. Ettekanne Tartus. — ES 12.03.1922.
    /Arutlusel juttu ka Kuivastu ja Kanepi nimest. Ilmunud: EK 1922, lk 33–37. Tutv: AESA III, lk 17–18. "Akadeemilise.." Postimees 14.03.1922/
  198. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kõlleste. — Eesti Keel 1922, nr 2, lk 33–37.
    /Kn: Kriimani; Krootuse; Kõlleste./
  199. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lisa Rootsi mälestustele. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, lk 172–173.
  200. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rootsi mälestused Eestis. — Eesti Kirjandus 1922, nr 1, lk 18–28.
    /Tutv: ""Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris.." Postimees 22.02.1922./
  201. OU:*Eisen, Matthias Johann. Kanapää ja Kanepi. — Eesti Kirjandus 1923, nr 2, lk 82–88.
  202. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pedja. — Eesti Keel 1923, nr 3, lk 65–70.
    /Kn: Koiva; Pedase (Lai); Pedaspea (Kuu); Pedassaare; Pedaste (Se); Pedetsi; Pedja./
  203. *Eisen, Matthias Johann. Pedja kohanimest. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 65–70. Tutv: AESA IV, lk 20–21./
  204. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas a. 1582. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 4–10.
    /Aluseks 1582 koostatud maksunimekirja ärakiri ÕESi valduses, mille oli teha lasknud originaali järgi Varssavis prof R. Hausmann./
  205. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tani. — Kodu 1923, nr 8, lk 246–248.
    /Kohanime päritolust./
  206. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu eestlaste õiguste nõudmised vanematel aastasadadel. — Eesti Kirjandus 1923, nr 10, lk 450–465.
    /Sh nimestik revisjonikirjades 1656 ja 1658 mainitud mittesakslastest./
  207. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu uulitsanimed. — Postimees 27.08.1923, nr 226, lk 2.
    /Hinnang linnavalitsuse juures töötava komisjoni ettepanekutele. Näiteid tänavanimedest, mis on halvakõlalised (Jänese, Rebase, Kartuli), võõrapärased (Annovi, Fortuna, Gildi, Holmi), mis ei vasta tähendusele (Kroonuaia, Kompanii) jt. Lõpus sellest, et linnas võiks olla Ülikooli tänav./
  208. *Eisen, Matthias Johann. Tartu-Võru maakonna risti- ja sugunimed Poola ajal 1582. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 4–10. Tutv: AESA IV, lk 14–15./
  209. *E(isen), M(atthias) J(ohann). Teine seisukoht Tartu uulitsanimede asjus. — Postimees 15.09.1923, nr 245, lk 4.
    /Näiteid sellest, et Eestis on nii sakslased kui venelased maakohtade, linnade ja tänavate nimesid muutnud endale meelepärasemaks. Seepärast tuleb praegu pooldada sobivamate nimede võtmist. Sellest, kas ennistada Pepleri, Küüni, Kompanii jt nimed või on paremaid lahendusi. Ettepanekud./
  210. *Eisen, Matthias Johann. Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 05.10.1924; 26.10.1924.
    /Ilmunud: EK 1924, lk 67–82. Tutv: "Eestipärased kohanimed..." Postimees 07.10.1924. "Eesti keelest kadunud..." Postimees 21.10.1924./
  211. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. — Eesti Keel 1924, nr 3-4, lk 67–82.
    /Kn: Einmanni; Esna; Halinga; Imastu (Kad); Järve (Jõh); Kaali; Kaarepere; Kiltsi (VMr); Kilingi; Kloodi (Rak); Koordi; Krootuse; Kuksema; Küti (VJg); Leebiku; Liivi (Kul); Loodi; Loodna (Kul); Loona (Khk); Lääne-Nigula; Neeruti; Pahuvere; Polli (Kad); Pruuna (Amb); Päri (Kul); Päri (Vil); Päärdu (Vig); Ravila; Reina (Pöi); Roodi; Roosna (Amb); Rääma; Sassi; Taagepera; Triigi (Kos); Triigi (VMr); Vaiatu; Viitina; Voltveti./
  212. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kau ja ta kildkond. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 140–146.
    /Kn: Kaalepi; Kaave (Lai); Kauksi; Kautjala; Kavilda; Koitjärve; Koogi; Koonga; Kõue./
  213. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pilkuse. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 26–27.
    /Kn: Pilka (TMr); Pilkuse (Khk); Pilkuse (Ote)./
  214. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Poostel ja vilpus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 174–176.
    /Apostel Filippuse nime mugandid rahvasuus. Kn: Viibuse./
  215. *Eisen, Matthias Johann. Taara-nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 24.02.1924.
    /Refereerib L. Meyeri tööd "Über d. Namen Dorpat". Tutv: AESA V, lk 13–14. "Tartu nime..." Postimees 26.02.1924. Kn: Tarakvere; Tartu./
  216. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Helme ajaloost. — Postimees 05.06.1925, nr 149, lk 5.
    /Sh Helme nime tekkest (Jungi oletus: Helme-kiiver)./
  217. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Põlva kihelkonna ajaloost. — Postimees 12.09.1925, nr 246, lk 7.
    /Põlva (Maarja) kiriku ajaloost, ka kiriku nime saamisloost./
  218. *(Eisen, Matthias Johann). Kanepi nimed ja kihelkonna mõisad. — Postimees 13.06.1925, nr 156, lk 4.
    /Kihelkonna mõisanimed ja nende muutumine. Pikemalt Kanepi etümoloogiast. Autor arvatavasti Eisen./
  219. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Kodavere kihelkonna ajaloost. — Postimees 07.06.1925, nr 150, lk 4.
    /Sh Kodavere vanematest nimekujudest, Alatskivi nimest./
  220. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Kreutzwald ja keeleküsimus. (Bertramile saadetud kirjade valgustusel.) — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 49–56.
    /Sh Kreutzwaldi arvamusi Tartu etümoloogia kohta lk 53–56./
  221. +*(Eisen, Matthias Johann). Laius-Tähkvere vald. — Postimees 03.07.1925, nr 175, lk 4.
    /Valla ajaloost, sh mõisa- ja külanimedest. Allk: Dr. Ise./
  222. +*(Eisen, Matthias Johann). Millal asutati Valga ja kust pärit see nimi? — Postimees 14.06.1925, nr 157, lk 4.
    /Valga ja Põdeli nimest. "Eesti kodumaa 2. Lõuna-Eesti" tuletab nime vene sõnast "Volok". Allk: Dr. Ise./
  223. +*(Eisen, Matthias Johann). Nõo kihelkonna minevikust. — Postimees 31.07.1925, nr 203, lk 3.
    /Sh Nõo nimest. Allk: Dr. Ise./
  224. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Stahl, kurat ja Kalev. — Eesti Keel 1925, nr 1-2, lk 35–39.
    /Sh Kalevi etümoloogiast./
  225. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Valkena - Kärkna. — Postimees 20.12.1925, nr 345, lk 7.
    /Kärkna nime etümoloogiast. Kloostri valmimisest 1233 kuni hävitamiseni 1558 nimetati seda Valkenaks. Kärkna nimi pärineb kloostri lähedal oleva mõisa omaniku Gerteni või Gerkeni nimest./
  226. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Voldi, Tabivere, Tabrafer. Jaamade ümberristimisega oldagu järjekindel. — Postimees 21.08.1925, nr 224, lk 4.
    /Tabivere on vana eesti küla; hiljem hakati nimena kasutama Voldit, mis on tekkinud mõisaomanik Wolffeldi nimest (omandas mõisa 1652. a). Kaarepere on tekkinud mõisaomanik Scharenbergi nimest, Kilsi Gilseni, Puka Bockeni nimest./
  227. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kas Tõrva või Helme? — Postimees 23.01.1926, nr 22, lk 5.
    /Praeguse Tõrva nimega ei taha paljud elanikud leppida. Ümberkaudsed nimetavad Tõrvat Pigilinnaks, Tökatialeviks, Vankrimäärde külaks jne. Helmes oli vanasti linn. Koht kandis vanasti Helmete nime. Sakslased lühendasid selle Helmet'iks ja eestlased Helmeks. Helme kirik ja Tõrva alev on tükk maad mõisast eemal. Helme linna järeltulija on pidanud leppima Tõrva nimega. Tõrva nimeks peaks olema Helme./
  228. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Saksamaalised kohanimed Eestis. — Eesti Kirjandus 1926, nr 4, lk 193–202.
    /Vt ka Prants 1927. Tutv: (ettekanne) "Saksamaalised..." Postimees 05.11.1925. Päevaleht 06.11.1925./
  229. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Türi. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 205–207.
    /Nime etümoloogia. Seostab türilinnuga (charadrius pluvialis)./
  230. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 21.04.1929, nr 16, lk 5; 02.06.1929, nr 22, lk 1.
    /Kohanimede Laatre, Loodi, Kloodi (21.04) ja Porkuni, Rasina (02.06) päritolust./
  231. *E(isen), M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3, 7.
    /Kn: Päri; Lindi./
  232. *(Eisen, Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 09.06.1929, nr 23, lk 2; 16.06.1929, nr 24, lk 5; 23.06.1929, nr 25, lk 4; 21.07.1929, nr 29, lk 3.
    /Päritolu: 09.06 Neeroti, 16.06 perekonnanimedest saadud mõisanimed Järvamaal (Roosna, Pruuna, Prümli jt), 23.06 Saksimõis, 21.07 Leevre, Loodna./
  233. *(Eise)n, (Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 10.11.1929, nr 45, lk 3; 24.11.1929, nr 47, lk 4.
    /Kn: Poka; Kurista; Kiidjärve; Kuuste; Mäksa; Sarakuste./
  234. OU:*Eisen, Matthias Johann. Helme kohanimesid. — Eesti Kirjandus 1929, nr 4, lk 157–164.
    /Kn: Helme; Leebiku; Murikatsi; Lõve; Alamõisa; Riidaja; Holdre; Taagepera; Koorküla; Patküla; Jõgeveste; Roobe; Kärstna; Hummuli./
  235. *(Eisen, Matthias Johann). Jäska. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 7.
  236. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kust on Kärkna, Voldi ja Kaarepere omad nimed saanud? — Pühapäevaleht 31.03.1929, nr 13, lk 3.
  237. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Luua. Ripuka. — Pühapäevaleht 14.04.1929, nr 15, lk 2.
  238. *(Eisen, Matthias Johann). Läänemaa kohanimesid. — Lääne Elu 21.12.1929, nr 51, lk 2. "Lääne Elule" kirjutanud M. J. Eisen.
    /Kn: Kilsi; Lindi; Ungru; Vidruka; Roosna; Maidla; Päri; Tolli; Pall (Loodna); Liivi; Parmel (Liivi); Leevre; Jääla; Vängla./
  239. *(E)ise(n, Matthias Johann). Maidla. — Pühapäevaleht 16.06.1929, nr 24, lk 2.
  240. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõisnikkude nimelised kirikud ja kogudused. — Pühapäevaleht 17.03.1929, nr 11, lk 2.
    /Kn: Kambja; Kursi; Taagepera./
  241. *(Eisen, Matthias Johann). Rõuge kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.05.1929, nr 21, lk 5.
    /Kn: Saaluse; Pindi; Rogosi; Haanja./
  242. *(Ei)se(n, Matthias Johann). Sindi, Taali, Polli, Tolli, Vorbuse, Pöökleri, Taavi. — Pühapäevaleht 05.05.1929, nr 18, lk 4.
  243. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Uderna. — Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 100–101.
    /Kn: Uderna; Uduvere./
  244. *(Eisen, Matthias Johann). Vaabina. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3.
  245. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Vedu. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 6.
  246. *(Eisen, Matthias Johann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 20.10.1929, nr 42, lk 4; 03.11.1929, nr 44, lk 3.
    /Kohanimedest Kriimanni ja Kastre (20.10), Kaagvere ja Ahja (03.11)./
  247. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läänemaa kohanimede alalt. — Lääne Elu 16.04.1930, nr 29, lk 3.
    /Kn: Kasari; Võnnu; Kullamaa; Kasti./
  248. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.01.1930, nr 4, lk 4.
    /Kn: Võnnu./
  249. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõnest tuttavast koha-nimest. — Päevaleht 28.12.1931, nr 352, lk 7.
    /Kn: Rumma; Klooga; Voka./
  250. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Norra. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 159–160.
  251. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Rumma". — Postimees 08.10.1931, nr 273, lk 4.
    /Kohanime päritolust./
  252. *Ekblom, R. Idrīsī und die Ortsnamen der Ostseeländer. — Namn och bygd 19 (1931), lk 1–84.
  253. OU:EKI kohanimeandmed / Place Names Data at EKI. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1999–.
    /Osa tekste ka inglise keeles. Sisu: Maailma maade nimed – Maailma kohanimed – Valik KNABi kohanimeloendeid – Tallinna tänavanimed./
  254. +Ekman, Fredric Joachim. Beskrivning av Runö i Livland. Nyutgåva av Fredric Joachim Ekmans bok "Beskrifning om Runö i Liffland" från 1847, förkortad och bearbetad av Marianne Blomqvist. Skrifter utgivna av Svenska folkskolans vänner. Volym 166. (C) Marianne Blomqvist, Helsingfors 2003. 164 lk.
    /Sh Ruhnu kohanimedest lk 14–17 jm./
  255. +EKS-i Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 85–86.
    /05.04.1932, sh otsus jätta ära Läti perekonnanimede lõpus olev -s, -š ja -is, v.a need 2silbilised is-lõpulised, mis rahvusvaheliselt tarvitusel, nt Rainis, Jaunis, Lalis./
  256. *Elajate nimedest . — Postimees 30.08.1899, nr 190, lk 1–2.
    /Loomanimedest. Allk: -u-./
  257. Elisto, E(lmar). Apostroofi tarvitamisest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 101–107.
    /Apostroofist eesti perekonnanimedes, selle vähendamise võimalusi./
  258. E(listo), E(lmar). Koosolek 6. nov. 1932. Tallinna nime küsimus. — Eesti Keel 1933, nr 3, lk 98–101.
    /A. Tiitsmaa ettekande ja sellele järgnenud arutelu pikem ülevaade, sõnavõtjad A. Kask, V. Minneste, A. Saareste, J. V. Veski, J. Aavik, A. Siitam./
  259. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 13. tegevusaastast 1932. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 57–59.
    /Sh juhatuse tegevusest nimede õigekeelsuse alal./
  260. +Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1934, nr 4, 5, lk 119–128, 151–156.
    /Sh: vastus Eesti Linnadeliidule uulide (tänavate, teede, uulitsate jne) nimetuste ühtlustamise asjus lk 121, nime Sampo kasutusest lk 122, postiasutuste nimetustest ja Eesti kohanimedest neis lk 122–128 (pikemalt nimede omastavalisest kujust, hargtäiendite kasutamisest, eestirootsi nimedest, vaidlustest Tallinna nimekuju üle, Paslepa, Skarjatina-Karjati, Rakke, Laanemetsa, Tsirguliina, Sangaste jaama nimest. Järg lk 151–156: Tsirguliina, Mänspe, Sooniste ja Ellamaa jaama, Jõgisuu, Samokrassi nimest, Setumaa kohanimedest (vt ka RTL 1933, nr 27); isikunimedest, eeskätt muutmisest, küsimusest, kas Aare on mehe- või naisenimi./
  261. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 11. märtsil 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 90–96.
    /Sh: K. Mihkla "Eesti kirjanikkude nimedest" – referaat 90–92, kommentaarid 95–96: nimede käänamisest (Liiv : Liivi jms), kirjutamisest (Faehlmann, Vilde, Veske), pseudonüümidest./
  262. OU:Elisto, E(lmar). Isikunimede parandamise küsimusi. — Eesti Keel 1934, nr 6, lk 182–188.
    /Nimede muutmise korrast, vastuseks ajakirjas Linnad ja Alevid 1932/3 avaldatud artiklile. AESi juhatuse seletused nimede parandamise, võõrkeelsete perekonnanimede eestistamise, eesnimede kirjapildi jm asjus./
  263. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 11. veebr. 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 86–90.
    /Sh mainitud: A. Saareste "Tallinna praegusest nimest"./
  264. *Elisto, Elmar. Perekonna- ja eesnimede parandamisest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.10.1934.
    /Ilmunud: EK 1934, lk 182–188. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 87./
  265. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 25. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 88–91.
    /Sh: P. Ariste ettekanne Reigi kohta./
  266. E(listo), E(lmar). Koosolek 14. okt. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87.
    /E. Elisto ettekanne perekonna- ja eesnimede parandamisest ja selle arutelu./
  267. E(listo), E(lmar). Koosolek 4. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 87–88.
    /Õpet. J. Ainelo ettekanne nimede eestistamisest ja selle arutelu./
  268. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 3. märtsil 1935. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 92–94.
    /Sh soovidest Siseministeeriumile perekonnanimede asjus lk 94./
  269. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
    /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
  270. +E(listo), E(lmar). Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
    /Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" – sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest, perekonnanimede käänamisest jm./
  271. +E(listo), E(lmar). Koosolek 27. okt. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 58–59.
    /Sh üliõp V. Niilus "Uuemaid andmeid leivu rahva kohta" - arutelus juttu ka rahva enda nimetusest./
  272. OU:Elisto, E(lmar). Võõrapäraste eesnimede eestipärase kirjutusviisi küsimus. — Eesti Keel 1936, nr 4, lk 116–121.
    /AESi komisjoni (J. V. Veski, J. Mägiste, E. Elisto) poolt redigeeritud vene, saksa jm võõrnimede eestipäraste vastete loend; ilmus 1935 Siseministeeriumi käsiraamatus./
  273. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 16. tegevusaastast 1935. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 27–29.
    /Sh juhatuse tegevusest isiku- ja kohanimede alal./
  274. +Elisto, E(lmar). Erakorraline peakoosolek 7. nov. 1937. Vaidlusi uute evangeeliumitõlgete keele kohta. — Eesti Keel 1937, nr 6, lk 186–194.
    /Sh E. Elisto piiblinimedest, H. Põllu märkusega. Summary: A Debate on the Language of the New Estonian Translation of the Bible, p. 193–194./
  275. +E(listo), E(lmar). Koosolek 7. veebr. 1937. — Eesti Keel 1937, nr 3, lk 95–96.
    /Sh P. Ariste ettekanne sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa, selle arutelu./
  276. OU:Elisto, Elmar. Uusi eesnimesid. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 127–129.
    /Täienduseks J. Mägiste raamatule "Eestipäraseid eesnimesid"./
  277. *Elisto, Elmar. Nimede eestistamisest Eestis. — Omariikluse süvendamisel. Ü. S. Raimla koguteos. Tartu 1938, lk 47–62.
  278. *Elisto, Elmar. Vene pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 04.10.1946.
  279. +*Elisto, Elmar. Eesti keele korraldamisest. — Nõukogude Õpetaja 09.08.1947.
    /Sh võõrnimede senisest suurema mugandamise vajadusest./
  280. *Elisto, Elmar. Eesti nimede kirjutus vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 25.07.1947.
    /Arvamus ENSV Ministrite Nõukogu määrusest ENSV koha- ja isikunimede transkriptsiooni aluste ja kirjutusviisi kohta eesti ja vene keeles 17.03.1947 nr 184. Hilisemat meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk 194–195. Vt ka Nurm 1957./
  281. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. I. Riiklik Kirjastus "Pedagoogiline Kirjastus", Tallinn 1948. 208 lk.
    /Sh vene pärisnimede kirjutusviisist ja selle kujunemisest lk 34–48, s-ist ja z-ist nimedes lk 125–128, võõrkohanimede hääldusest lk 128–132, kohanimede kirjutusest eesti keeles lk 134–140 (häälduspärase kirjutusviisi kaitseks). Kordustrükk 1949. a. Tutv: Remmel, N., Nõukogude Õpetaja 08.04.1949./
  282. Elisto, Elmar. Kohanimede kirjutamisest. — Nõukogude Õpetaja 06.07.1951, nr 27.
    /Võitleb häälduspäraste kohanimede arvu suurendamise eest. Hilisemat meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk 196./
  283. Elisto, Elmar. Kohanimede reformist. — Nõukogude Õpetaja 09.08.1952, nr 32.
    /Üksiküsimuste vaatlus: h, k, p, t, š ja šš, z ja s, e ja je jne./
  284. Elisto, Elmar. Kohanimede reformi edasiarendamisest. — Nõukogude Õpetaja 03.01.1953, nr 1.
    /26.06.1952 TRÜ aulas korraldatud teaduslik konverents Stalini töö "Marksismist keeleteaduses" teise aastapäeva puhul, kus peaküsimusena arutati häälduspärast kirjaviisi. Toob "häälduspäraste kohanimede" näiteid./
  285. +*Elisto, Elmar. Kas tegeliku arenemise poolt või vastu? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 690–693.
    /1960. a ÕSi kohanimeortograafia kriitikat; ka eesnimedest./
  286. *Elisto, Elmar. Keelekaja. — Õhtuleht 13.11.1964.
    /Kreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni koosolekult./
  287. *Elisto, Elmar. Mõni sõna kohanimede tõlkimisest. — Sirp ja Vasar 09.07.1965.
  288. *Elisto, Elmar; Ojasson, Oskar. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Vt ka Nurm SV 18.06.1965./
  289. *Elisto, Elmar. Soome nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 02.06.1967, lk 6.
  290. *Elisto, Elmar; Kull, Rein. Apostroof võõrnimede käänamisel. — Nõukogude Õpetaja 01.11.1969.
  291. OU:Elisto, E(lmar). 15 aastat hiljem eesti nimedest vene keeles. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 684–685.
    /1957 brošüür "Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles", 1959 ENSV ÜN Presiidiumi kinnitus; edaspidi vajalikke muudatusi./
  292. *Elisto, Elmar. Armas Teet Kallas. — Sirp ja Vasar 22.12.1972, lk 13.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastuseks, vt T. Kallas SV 24.11.1972./
  293. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. II. Õigest keelest, tervest meelest. Eesti Raamat, Tallinn 1976. 187 lk.
    /Artiklite kogumik. Sh: Vene nimede kirjutamisest eesti keeles (1965), kohanimede tõlkimisest (1965), soome nimede käänamisest (1967)./
  294. +Elisto, Elmar. Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 191–198.
    /Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist 1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
  295. OU:*Eller, Kalle; Sarv, Tõnn. 500 maakeelset nime. — Noortekalender 1990. Tallinn 1989, lk 140–145.
  296. *Eller, Kalle; Sarv, Tõnn. Nimi, millel on tähendus. — Pere ja Kodu 1996, nr 1, lk 30–31.
    /Maakeelsetest nimedest./
  297. *Ellert, Lea. Die deutschen Gutsnamen in den Kreisen Läänemaa und Saaremaa. Diplomitöö. Tartu 1978. 169 lk. (Lehrstuhl für deutsche Philologie.)
  298. *Ellik, Kaljo. Tänava nime muutmisest. — Kommunismiehitaja 05.08.1986.
    /Balti laevastiku õhujõudude rünnakutest Berliinile Kogula lennuväljalt 1941. a ja polgukomandör J. Preobraženski mälestuse jäädvustamisest./
  299. *Eltermaa, Mall. Võõraste kohanimede tulek eesti keelde. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
  300. Elva nimekomisjon. Elva uued tänavanimed. — Postimees 23.01.1991, nr 18, lk 3.
  301. +Emakeele Selts. Keeleainestiku kogumise võistlus 1994. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 6, lk 432.
    /Sh nimekogumise tulemustest./
  302. +*Emakeele Seltsis . — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 381–382.
    /Koosolek Tallinnas 06.04.1969. Sh ettekanded: E. Rajandi "Viimase aastakümne nimepruugist Tallinnas"./
  303. *Emakeele Seltsis . — Keel ja Kirjandus 1978, nr 3, 4, lk 188, 254–255.
    /H. Saari ettekannetest 15.11.1977, 30.11.1977 ja 20.12.1977 Tallinnas, pikem tutvustus./
  304. +*Emakeele Seltsis. ÕS-i muresid . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 445–446.
    /25.04.1971 ESi ettekandekoosolek Tartus ÕSi uusväljaande õigekeelsusprobleemidest, sh R. Kull puudutas võõrnimede hääldamist ja ortograafiat, T. Erelt "Suur ja väike algustäht kohanimelistes omadussõnades"./
  305. *Enam hoolt nimede kirjutamises. — Päevaleht 29.01.1922, nr 24, lk 2.
    /Isikunimede kirjutusviisist. Allk: -y-./
  306. *Enn Koit . — Tee Kommunismile 12.08.1969.
    /1914–1969. Nekroloog. Allk: Õpilased ja kolleegid./
  307. *Enn Koit . — Tartu Riiklik Ülikool 05.09.1969.
    /1914–1969. Nekroloog. Allk: TRÜ eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder./
  308. *Enn Koit. In memoriam . — Kommunismiehitaja 12.08.1969.
    /1914–1969. Allk: Kolleegid TRÜ-st ja kaasvilistlased endisest Saaremaa Ühisgümnaasiumist./
  309. Entsüklopeedia peatoimetuse koosolek. — Sirp ja Vasar 15.09.1967, nr 37, lk 6.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, G. Naan: 1965. a otsust ei muudeta./
  310. *Erdmann, Fr. v. Ueber die historische Wichtigkeit des Namens Dorpat. — Arbeiten der kurländischen Gesellschaft 8 (1850), lk 37–60.
    /Polemiseerib Strodtmanni Tartu nime seletusega (1833)./
  311. OU:Erelt, M(ati); Kaplinski, J(aan); Rätsep, H(uno); Uuspõld, E(llen); Õim, H(aldur). Lähtugem keeleteoreetilistest seisukohtadest! — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 105–106.
    /Võõrnimede kirjutusviisist, M. Hindi seisukohtade toetuseks. Vt Hint KjK 1968/1,2./
  312. OU:Erelt, Mati. Henn Saari lahkunud. — Emakeele Seltsi aastaraamat 44–45 (1998–1999). Tartu 2000, lk 222–223.
  313. Erelt, Pekka. Sõnameistri lahkumine. — Eesti Ekspress 16.09.1999, lk 32.
    /Henn Saari (1924–1999)./
  314. *Erelt, T(iiu). Aunimetuste kirjutamine. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1971.
    /Autasude, medalite, preemiate, aunimetuste õigekirjast./
  315. +*Erelt, Tiiu. Suur ja väike algustäht kohanimelistes täiendites. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1971.
  316. *Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. — Sirp ja Vasar 29.11.1974, lk 13.
    /Koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest. Uuesti avaldatud ESA 21 1976, lk 213–214./
  317. *Erelt, Tiiu. Keelenõuanne Tallinnas. Eeskätt toote- ja asutusenimetuste ainel. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, 10, lk 540–549, 594–601.
    /Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 62–78./
  318. *Erelt, Tiiu. Murdenimetuste kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 429–431.
    /Koos lühenditega. Uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 57–62./
  319. +*Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 44.
    /Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest./
  320. +*Erelt, Tiiu. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni tööst. — Nõukogude Õpetaja 18.01.1975.
    /1973.–1974. a. Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 74–77./
  321. +Erelt, Tiiu. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon 1973. ja 1974. aastal. — Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 211–214.
    /Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest (16.10.1974) lk 213–214./
  322. +*Erelt, Tiiu. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon 1975. aastal. — Nõukogude Õpetaja 13.03.1976.
    /Murdenimetuste ja võõrpärisnimede kirjutamisest./
  323. OU:Erelt, Tiiu. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 351–357.
    /VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud 1977 (ESA) ja kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 96–110./
  324. OU:Erelt, Tiiu. Bulgaaria ja serbohorvaadi nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1977, nr 5, lk 298–299.
    /VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud 1980 (ESA)./
  325. ##Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine. 2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22. Tallinn 1977, lk 243–258.
    /Varem ilmunud KjK 1975/7, 1976/6./
  326. OU:Erelt, Tiiu. Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 738–743.
    /VÕKi soovitatud ümberkirjutustabelid (koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam), nende kommentaare ja vaidlusküsimusi. Uuesti avaldatud 1983 (ESA)./
  327. +*Erelt, Tiiu. Soome keelekorraldusest. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 9, lk 540–548.
    /Sh refereerib võõrnimede kirjutamise põhimõtteid soome k-s ja olulisemaid töid sel teemal./
  328. OU:##Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. Bulgaaria ja serbohorvaadi nimed eesti kirjas. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 145–147.
    /Varem ilmunud KjK 1977/5./
  329. ##Erelt, Tiiu. Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. — Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 283–243.
    /Tabelid koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam. Varem ilmunud 1978 (KjK)./
  330. OU:Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn 1993. 304 lk.
    /Sisu: Kirjutaja eelmärkus, Sissejuhatus (H. Saari) – Raamatu kasutajale – Lühendid – 1. osa: Vene, ukraina, valgevene ja gruusia (reeglid, eesnimesid, perekonnanimesid, kohanimesid jm) – 2. osa: Armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, turkmeeni ja usbeki (reeglid)./
  331. +Erelt, Tiiu. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 367–370.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14.02.1994 soovitus asutuste. ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetuste õigekirjast, perioodikaväljaannete, autasude, kaupade ja sõidukite nimede kirjutamisest. Samas P. Päll, Lisakommentaare. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 14–19./
  332. ##Erelt, Tiiu. Jüri(t) ja Türi(t). — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 53–55.
    /Varem ilmunud KjK 1991/11./
  333. +Erelt, Tiiu. Nimetäiendiga piltlikud väljendid (Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad). — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 147–149.
    /Suurtähe põhjenduseks./
  334. +Erelt, Tiiu. Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 456 lk.
    /2 osas: Ajalugu ja tänapäev; Lugemik. Sh kommenteeritud keelekorraldajate nimeteemalisi seisukohti jm: Elmar Muuk (lk 127 jj), Ernst Nurm (143), Elmar Elisto (148), VÕK (226, 234–238, 241–242), ESi keeletoimkond (247–248). Lugemikus avaldatud Elmar Elisto "Kohanimede kirjutusest eesti keeles" (384–389) ning Ernst Nurme "Austagem kirjakeele traditsiooni" (390–399)./
  335. *Erenvert, Jevgenia. Eesti ja türgi eesnimede semantika võrdlusanalüüs. Bakalaureusetöö. Juhendaja Angelina Tšaikov. TPÜ, Tallinn 2000. 116 lk. (Nr 10/00.)
  336. +Erilaid, Tõnis. Lillepäevast malepäeva. — Õhtuleht 21.09.1988, nr 218, lk 1.
    /Sh Nõmme I kultuurikonverentsil tehtud ettepanekust Nõmme koolide nimetamiseks vanast traditsioonist lähtudes./
  337. *Erilt, Lumme. Old English and Celtic first names in Estonian. Lõputöö. Juhendaja Enn Veldi. Tartu 1994. (Inglise filoloogia osakond.)
    /Koopia TPÜs (A.H.)/
  338. OU:Erilt, Lumme. Nimed ja nimisõnad. — Keelteoskus kui kultuuri osa. Koostanud Jaan Õispuu. Toimetanud Marje Joalaid. TPÜ Kirjastus, Tallinn 2001, lk 58–67.
    /Kaks erinevat lähenemist nimedele: filosoofias ja keeleteaduses./
  339. *Erman, Illi. Põltsamaa Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Põltsamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 19.04.1984.
  340. OU:Ernits, E(nn). Probleeme ja ettepanekuid seoses pärsia nimede kirjutamisega. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 219–220.
    /Häälikute täpsema edasiandmise võimalustest. Vt ka Udam KjK 1972/5./
  341. OU:*Ernits, Enn. Veel kord mikrotoponüümidest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 431.
    /Vt Pall KjK 1973/3./
  342. OU:*Ernits, Enn. Ahja päritolust. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 3, lk 177.
  343. *Ernits, Enn. Tähelepanu nimede õigekirjutusele. — Põllumajanduse Akadeemia 11.10.1978.
    /(võõr-??)./
  344. OU:*Ernits, Enn. Valgatabalve. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 3, lk 159.
  345. *Ernits, Enn. Ka vanem ajalugu vääriks asjatundlikumat käsitlust. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 702.
    /Rets: П. Я. Канн. Нарва. Страницы истории города./
  346. +Ernits, Enn. Setu(kas). — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 37–41.
    /Sõnast setu 'hobusekronu' ja lk 40–41 ka etnonüümi tekkest./
  347. Ernits, Enn. (Ирма Муллонен. Очерки вепсской топонимики. Санкт-Петербург 1994.) — Linguistica Uralica 32, nr 1 (1996), lk 58–59.
    /Rets. Saksa k-s./
  348. OU:Ernits, Enn. Perekonnanimed Kambja kihelkonnas 1820-ndatel aastatel. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 32–51.
  349. +Ernits, Enn. Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 46 (2000). Tartu 2001, lk 116–127.
    /Sh sõnade seostest Virumaaga või Eestimaa kubermanguga. Referat: Über den Ursprung der Wörter mit viru-, lk 128./
  350. OU:+Ernits, Enn. Tš-häälik XVI–XVII sajandi Lääne-Ingeri nimedes: vadja keeleala piiridest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 40–51.
    /Vadja isiku- ja kohanimesid vanades ürikutes. Kokkovõtõq: tš ettetulõmisest XVI–XVII aastagasaa Õdagu-Ingeri nimmin: vaďa keeleala piirest, lk 50–51. Summary: The tš-Sound in the Western-Ingrian Names from the 16th and 17th Centuries: On the boundaries of the Votic Language Area, lk 217./
  351. +Ernits, Enn. Kaude laenatud sõnade põnev päritolu. — Oma Keel 2007, nr 2, lk 16–23.
    /Sh hansa seostest isikunimedega (Hans, Anna jne)./
  352. OU:Ernits, Enn. Taas vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 907–915.
    /Varasematest tõlgendustest. Seostest sõnaga вервь, Vene ver-algulistest kohanimedest, mari wer; -vere võimalikud tähendused 'äär', 'mets' või 'kallas'; nimede vanusest. Summary: Once More On -vere-Final Place Names, lk 936. Kn: Värati./
  353. OU:+Ernits, Enn. Võro ja onomatopoeetilis-deskriptiivne vVr-tüvi. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 11, lk 856–862.
    /Pakub E. Saarele (2009) seletusena lisaks deskriptiivset vVr-tüve, mis esineb ka balti ja slaavi keeltes. Ka Virumaa nimi võiks olla sama päritolu. Summary: Võro and the Onomatopoetical Descriptive Stem vVr, lk 862./
  354. Ernits, Peeter. Abja mulgid ei taha Halliste nime. — Maaleht 22.01.2009.
    /Ühineva Abja ja Halliste valla nimest./
  355. *Ernits, Villem. Oskar Kallas. Sadakakskümmend uut ristinime, teist korda trükitud. — Üliõpilaste Leht 1914, nr 7-8, lk 31–32.
    /Rets./
  356. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 23.02.1920.
    /Tutv: Postimees 27.02.1920, nr 52, lk 2./
  357. *Ernits, Villem. ((Nimede eestistamisest.)) Ettekanne koosolekul Tartus. — EKS 02.05.1920.
    /Tutv: Tallinna Teataja 04.05.1920, nr 98, lk 3. Sotsialdemokraat 05.05.1920, nr 52, lk 3./
  358. Ernits, Villem. Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 16–27.
    /Nimed kultuuri sümboolina: oma- ja võõraskeelne nimestik, rahvusvahelised nimestikud, vanaheebrea, muinasgreeka, ladina, saksa, vene ja muud nimestikud Eestis, eesti omapärased nimed; nimede muutmine Ungaris, Soomes ja Eestis, sh selle ajalugu enne ja pärast iseseisvust; nimede teaduslikust uurimisest./
  359. *Ernits, Villem. "Ingeri" nimetusest. Ettekanne Tartus. — ES 30.04.1922.
    /Tutv: AESA III, lk 25./
  360. +*(E)r(nits, Villem). Kirjad Eesti Ingerist. — Põhja Kodu 09.02.1922, nr 17, lk 2; Tallinna Teataja 09.02.1922, nr 33, lk 2; Sakala 10.02.1922, nr 18, lk 2–3.
    /Sh Ingeri nime päritolust./
  361. Ersto, Jaan. Veel Valga tänavanimedest. — Kommunist 18.08.1988, nr 98, lk 2.
    /Nimede taastamise ettepanekud./
  362. *Estn(isch)-deutsches Ortsnamenverzeihnis . — Revaler Kalender für 1931. (1930), lk 252–267.
    /Tähestikuline loend./
  363. *"Estonia" kuulsus . — Ajaleht 15.08.1913, nr 135, lk 2.
    /"Estonia" nime tarvitamisest. Allk: "Estonia" sõber./
  364. *"Estonia", not "Esthonia" . — Estonian Review 12.08.1919, nr 2, lk 3.
  365. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. I Th. Dänische und Ordenszeit. 1.-2. Band. Hrsg. von F. G. Bunge und R. Toll. Reval 1856–1857.
  366. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. II Abt. Schwedische und polnische Zeit. 1. Bd. Hrsg. von E. Pabst und R. Toll. Reval 1861.
    /+Registerband. Riga–Moskau 1885./
  367. *Ettepanekud tänavate ümbernimetamiseks Pärnus. ("Siseriigist.") — Postimees 05.03.1924, nr 64, lk 2.
    /"Lydia Koidula ausamba toimkond esines hiljuti linnavalitsusele ettepanekuga, et praeguseid tänavaid saaks nimetatud: Tallinna-Posti tän. - J. W. Jannseni tänavaks, sest seal elas omal ajal Jannsen oma tütre L. Koidulaga. Vana-Pärnus asuv Tal.-Posti tän. - Luhala ja Jänesselja t. - Tallinna tänavaks." (Kogu tekst.) Allk: F./
  368. *(Evestus, E.) Kuidas tekkis Ruubi jõe nimetus. Rahvasuust üles kirjutanud E. Evestus. — Kolhoosi Tõde 09.02.1960.
    /Muistend./
  369. *Falck, P. Th. (Die estnischen Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 102.
    /Ilmunud samuti: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 119./
  370. *Faster, Mariko. Mõniste valla kohanimed. Seminaritöö. Tartu 1997. 43 lk + 2 krt. (Nr 59.)
  371. OU:Faster, Mariko. Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 2000. 88 lk.
    /Raamatuna avaldatud 2002 Võru Instituudi toimetiste sarjas./
  372. OU:Faster, Mariko; Saar, Evar. Võromaa kotussõnimmist. Toimõndanuq Peeter Päll. Võro Instituudi toimõnduseq 13. Võro 2002. 255 lk.
    /Mariko Fasteri bakalaureusetöö (2000) ja Evar Saare magistritöö (2001) ümbertöötatud väljaanne. Sisu: Mariko Faster, Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setomaa kohanimede determinantidest: Sissejuhatus, Ülevaade Võru- ja Setomaa loodusest, ajaloost, keelest, Determinanditeooriast, Determinantide ja mõningate järelkomponentide analüüs, Kokkuvõte — Evar Saar, Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas: Sissejuhatus, Andmekogu tutvustus, Lingvistilised probleemid, Kokkuvõte — Kirjandus — Lühendid. Referat: Über die Ortsnamen in Võrumaa: Übersicht über die Gründwörter in der Ortsnamen Võrumaa und Setumaa — Ortsnamen von Räpinä und Vahtsõliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, lk 214–221. Summary: About placenames in Võrumaa: An overview of the generic terms of historical Võrumaa and Setumaa place names — The placenames of Vastseliina and Räpina. Synchronical overview and database, lk 222–233. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimmist: Ülekaehus aoluulidsõ Võrumaa ja Setumaa kotussõnimmi determinandõst — Räpinä ja Vahtsõliina seoilmaaigsidõ kotussõnimmi ülekaehus ja andmõbaas, lk 234–244. Tutv: Margus, Tiia, Roots, Hille, KjK 2006/5, lk 428./
  373. *Faster, Mariko. Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini. — Eesti Loodus 2003, nr 7/8.
    /Setomaa kohanimedest ja maastikusõnadest./
  374. OU:*Faster, Mariko. Laenulisi maastikusõnu Võru- ja Setumaa kohanimedes. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 23–32.
  375. OU:Faster, Mariko. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, Tartu 2005. 144 lk.
    /Summary: Generics of Võrumaa and Setumaa place names, lk 142–143. Sisu: Sissejuhatus – Determinanditeooriat – Võru- ja Setumaa kohanimede determinantide analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus – Lühendid./
  376. +Faster, Mariko. Üts suur raamat. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 9, lk 754–756.
    /Rets: Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik murdekorrespondentide murdetekste VI. Tallinn 2005. 771 lk. Sh ebajärjekindlast kohanimepruugist./
  377. Faster, Mariko. Contractions in Balto-Finnic Place Names. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 26–27.
  378. Faster, Mariko; Saar, Evar. 23. nimeuurijate kongress Torontos. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 1, lk 74–77.
    /23. ICOSe kongress Torontos 17.–22. augustil 2008. Teemade ja esinejate lühitutvustus./
  379. OU:*Faster, Mariko. Place Name Elements ura and ora in South Estonian. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 4, lk 299–306.
  380. OU:Feyerabend, Liselotte. Die Rigaer und Revaler Familiennamen im 14. und 15. Jahrhundert. Unter besonderer Berücksichtigung der Herkunft der Bürger. Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. Bd. 7. Böhlau, Köln–Wien 1985. XXIX + 329 lk.
    /Sisu: Geleitwort: Rigaer und Revaler Familiennamen des Mittelalters als Geschichtsquelle (Von Heinz von zur Mühlen) – Vorwort – Abkürzungsverzeichnis – Einleitung – I. Kapitel: Die Taufnamen und die Familiennamen vom Taufnamen – II. Kapitel: Die Herkunftsnamen – III. Kapitel: Namen von Beruf, Amt und Stand – IV. Kapitel: Die Übernamen – V. Kapitel: Nichtdeutsche Familiennamen – VI. Kapitel: Namen, deren Deutung dunkel ist – VII. Kapitel: Die Festwerdung der Familiennamen – Tabelle: Riga und Reval – Namenregister./
  381. *Folkmålsstudier från Kors socken av Seminariet för estlandssvensk dialektforskning. — Svio-Estonica 1938. Tartu 1938, lk 58–112.
    /Sh III. Ortnamn (üliõp V. Kuma, lk 90–104) - Risti kohanimede põhjalik esitus koos skeemiga. Kokkuv: Murdeuurimusi Risti kihelkonnast, lk 111–112./
  382. *Forsmann, A. V. Tutkimuksia suomen kansan persoonallisen nimistön alalla. I. — Suomi III/10. 1894. VIII + 253 lk.
    /Ka eesti isikunimedest?/
  383. OU:Franzen, Gösta. Runö ortnamn. Estlandssvenskarnas folkliga kultur 4. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien. 33. Uppsala 1959. 175 lk.
    /Summary: The Place-Names of Runö, p. 156–163. Sisu: Förord – Inledning: Kulturförbindelser, Historia, Geografi, Bebyggelse, Några upplysningar om runömålet, Ortnamnen, Namnet Runö – Bebyggelsenamn – Åkrar, slåttermarker, betesplatser och slätter – Skogar och dungar, snår och träd – Åsar, backar, kullar och stenar – Kärr och mossar, vattenhål och källor, diken, "rällor" och lertag – Strandens namn – Vattnets namn – Vägar och stigar, broar och stängsel – Diverse namn – Ortnamnsregister./
  384. +*Frege, Gottlieb. Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast. 1. kd. Koostanud J. Kangilaski, M. Laasberg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1999.
    /Sisaldab nimeteoreetilisi arutlusi./
  385. +*Freudenthal, A. O.; Vendell, H. A. Ordbok öfver estländsk-svenska dialekterna. Skrifter utg. av Svenska literatursällskapet i Finland. 7. Helsingfors 1886. 327 lk.
  386. +*Freymann, Georg v. Urkunden und Aktenstücke aus dem Fellinschen Stadtarchiv 1481–1783. — Jahresbericht d. Felliner Literar. Ges. 1912–1917. (Fellin 1918,) lk 1–400.
    /Sh sisaldab rikkalikku isiku- (365–394) ja koharegistrit (395–400)./
  387. OU:+Gazetteer of Estonia . Names approved by the United States Board on Geographic Names. Published by the Defence Mapping Agency. Washington, D. C. First edition, June 1996. 373 lk.
    /Kohanimeloend: 6110 normitud nime, 6436 nimevarianti. Sissejuhatuses nimede allikad, kohtade liigid, haldusjaotus, liigisõnade loend./
  388. +Gazetteer of The Baltic States. A reference guide to places in Estonia, Latvia and Lithuania. Compiled and published by David Munro. The Scotia Reference. Kinneswood, Kinross 1996. 144 lk.
    /Kohanimeloend koos nimede hääldusega jm andmetega. Turistidele./
  389. *Gāters, A.; Arumaa, P(eeter); Mägiste, J(ulius). Bibliographia Onomastica 1956–57. Baltische Staaten. — Onoma 8 (1958–1959), lk 188–191.
  390. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
  391. *Gellert, Kristina. 1935. aastaks muudetud eesnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 25 lk + lisa. (Nr 28/01.)
  392. *Gellert, Kristina. Eesnimede eestistamine (A. Rava "Muudetud eesnimede registri" I andmetel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 34(02).
  393. *Geografiska parallelnamn i Estland. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 10. (Ny följd 1.) Lund 1951, lk 204–218.
  394. +*G(ernet), A. Wo lag Karethen? — Revaler Beobachter 1885, nr 169-170.
    /Kn: Kareda./
  395. *Gernet, A. v. Zum Namen der Dorpater Domkirche. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat 1892, lk 93–99.
  396. *Gezei, Viktoria. Eesti venelaste hellitusnimed. Diplomitöö. Juhendajad Annika Hussar, Tiina Rüütmaa. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 24(05).
  397. *Gleye, C. E. Zur Geschichte des Namens "Baltisch". — Rigaer Almanach f. 1902. (1901?), lk 115–130.
  398. *Gleye, C. E. Volksetymologisches I. (Zur Etymologie des Wortes "Baltisch".) — Goldingenscher Anzeiger 1902, nr 39; Rigaer Tageblatt 1902, nr 224; Revaler Beobachter 1902, nr 225; St. Petersburger Zeitung 1902, nr 279.
  399. Gnadenteich, Uwe. Linn rajab Harju mäele 20. augusti väljaku. — Tallinna Postimees 03.11.2010.
    /Tallinna Harju mäe asfaltplatsi korrastamisest./
  400. *Godson, Mr. ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Tallinna Teataja 24.09.1920, nr 216, lk 2.
    /Rets. Väga kriitiline, eriti kohanimede suhtes./
  401. Gorbanevski, Mihhail; Zalõgin, Sergei. Hoidkem nimesid. — Sirp ja Vasar 29.08.1986, nr 35, lk 12.
    /Ajaloolistest kohanimedest. Ajalehest "Literaturnaja Gazeta"./
  402. *Gori. Uulitsavõitlus Eesti keelemeeste vahel. — Vaba Maa 18.01.1923, nr 14, lk 1.
    /Karikatuur./
  403. *Gr(eiffenhagen, O.) ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta. 1919.)) — Revaler Bote 14.02.1921, nr 35, lk 3.
    /Rets. Põhjalik kohanimede kriitika./
  404. +*Grewingk, C. Bemerkungen zu Tacitus' Bericht über die Fenni. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1880. Dorpat 1881, lk 172–174.
  405. +*Grodinski, F(eodor). Keelekilde. — Pärnu Kommunist 27.08.1975.
    /Sh alajaotus: Oidrema või -maa? Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 55 ("Oidrema või -maa?")./
  406. *Grodinski, F(eodor). Tänavad ja õigekeelsus. — Pärnu Kommunist 02.10.1979.
    /Vt ka Meriste 1979 (Pärnu Komm.)./
  407. *Grotenfelt, K. Paikannimistöstä saatuja lisiä suomalaisten muinaisten yhteiskuntaolojen valaisemiseksi. — Historiallisia tutkimuksia J. R. Danielson-Kalmarin täyttäessä 60 vuotta. Helsinki 1913, lk 197–218.
    /Ka Eesti kohanimedest./
  408. *Grönstrand. Wormsö eller Ormsö. — Kustbon 1922, lk 124–125.
    /Eelistab Wormsö'd, kuigi rahvakeeles seda enam pole. Oletab ka Eesti lähtumist rts *Östland'ist./
  409. *Grünberg, Anne. Nimede pillerkaar – vabaduse kõrvalprodukt. — Delfi 26.03.2002.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  410. Grünberg, Anne. Valitsuskoalitsioon asub karmistama kohanimede määramist. — Postimees 14.04.2003.
    /Uuest kohanimeseaduse eelnõust, intervj: Elvi Sepp./
  411. +*Grünthal, Villem. Eesti asundused lätlaste seas. — Eesti Kirjandus 1912, lk 320–328, 369–373.
    /Sh leivu külade nimesid H. Ojansuu järgi./
  412. +*Grünwald, Gustav. Das estnische Pferd. Dorpat 1920. 69 + I lk.
    /Sh lk 23 hobu ja koeranime Eku etümoloogiast./
  413. *Gunter, Aleksei. Estonian names keep on puzzling through the centuries. — The Baltic Times 07.03.2002, lk 20.
    /Eestlaste nimede kujunemisest. Võrdlemisi vigaderohke ja pealiskaudne ruumitäide./
  414. Gustavson, Heino. Kiri ei valeta? — Keel ja Kirjandus 1959, nr 5, lk 308.
    /Eksimusi võõrnimede kirjutamises./
  415. *Gustavson, Heino. Kuidas tõlkida tänavate nimesid võõrkeeltesse. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 2, lk 112.
  416. *Gustavson, Heino. Raeapteek? Rae apteek? — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
    /Kokkukirjutamisest./
  417. *Gustavson, Heino. Kommentaarid pole liigsed. — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
    /Tallinna endistest tänavanimedest jm. R. Janno raamatutes "Vutimehed" ja "Kassisaba poisid" (Tallinn 1974)./
  418. *Gustavson, H(eino). Mõnda Harju rajooni kohanimedest. — Harju Elu 03.08.1974.
  419. *Gustavson, H(eino). Mõned Rapla rajooni kohanimed. — Ühistöö 09.09.1975.
    /Kn: Hertu; Härgla; Ingliste; Juuru; Kuimetsa; Rabivere; Rapla; Valtu; Vardi./
  420. OU:*Gustavson, Heino. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehemaligen Kreise Harjumaa. — Советское финно-угроведение 14, nr 1 (1978), lk 8–14.
    /Резюме: Отантропонимические наименования мыз в бывшем уезде Харьюмаа./
  421. *(Gustavson, Heino). Terra feminarum. — Kalender 1979. Tallinn 1978, lk 172–180.
    /Ka Naissaare kohanimedest./
  422. OU:*Gustavson, Heino. Täienduseks Naissaare toponüümikale. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 736–737.
  423. +*Gustavson, H(eino). Mere puiestee ajaloost. — Kalender 1980. Tallinn 1979, lk 193–199.
    /Ka nimest./
  424. OU:*Gustavson, Heino. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehemaligen Kreise Järvamaa. — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 11–18.
    /Резюме: Об антропонимических наименованиях мыз в бывшем уезде Ярвамаа./
  425. *Gutzeit, W. v. Ueber das wort "baltisch". — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands 1882–1883. Riga (1883?), lk 48–53.
  426. *Gutzeit, W. v. Ueber Ungannia oder Ugaunia. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1885, lk 100–105.