EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. Ka–Kd

:

1. OU:Kaagjärv, Leo. Märkus ärinimede kohta. Kiri toimetusele. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 34–35.
   /Vigadest ärinimede fikseerimisel./
2. *Kaal, Helju. Kogugem koduümbruse kohanimesid. — Edasi 25.10.1960.
3. *Kaal, Helju. Ettekanne eesti eesnimedest. — Õhtuleht 04.03.1961.
   /ESi ettekandekoosolekul 05.03.1961./
4. *Kaal, H(elju). Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 318.
   /Ettekandekoosolek 27.02.1967 Tallinnas: M. Hint "Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia reeglitele", H. Saari "Nimede ortograafia korraldamise praegune seis"./
5. +*Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 63–64.
   /Koosolek Tartus 17.11.1968, sh: V. Pall "Immigratsioonijälgedest Põhja-Tartumaa kohanimedes"./
6. *Kaal, Helju. Kohanimede ja õpilasargoo kogumisest. Ettekanne Kohtla-Järve emakeeleõpetajatele ja õpilastele Tallinnas. — ES 08.09.1979.
7. +Kaal, Helju; Laikivi, Kaarel; Sepp, Aldi. Keelepäevad. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 572–573.
   /Sh nimeteemalistest ettekannetest – vt M. Abram, K. Must, E. Mägi, J. Teppih./
8. +Kaal, Helju; Vääri, Eduard; Kallasmaa, Marja; Lonn, Varje; Tamm, Vally. Keelepäevad. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 10, lk 639–640.
   /Sh nimeteemalistest ettekannetest – vt H. Ahven, J. Altoja, L. Aim, E. Jaanus, H. Kase, M. Koppel, K. Laht, E. Püss, H. Saari, M. Seppius jt, H. Sinisalu, T. Teras jt, R. Veemaa jt, T. Vikat, U. Värk, E. Vääri./
9. +Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219.
   /Sh 27.11.2000 Ilmari Lahti "Lindanise, muistse Tallinna nime päritolu" (pikem referaat)./
10. *Kaal, Keit. Perekonnanimede eestistamine. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 18 lk + lisa. (Nr 22/00.)
11. +*Kaalep, Ain. Lähemale vennasrahvaste kultuurilistele traditsioonidele. (Mõtteid tõlke- ja transkriptsiooniküsimustest.) — Edasi 03.07.1956.
12. *Kaalep, Ain. Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 26.04.1959.
13. *Kaalep, Ain. Hispaania keelt silmas pidades. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 491.
    /Pärisnimede hääldamisest./
14. *Kaalep, Ain. Jean Paul Marat' nimi eestlaste suus. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 173.
    /Toimetuse järelmärkusega./
15. *Kaalep, A(in). Kuue luuletaja nimest: Abai; Džambul; Nazim Hikmet; Frederico Garcia Lorca; Raúl González Tunón; Johannes R. Becher. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 11, lk 688.
    /Võõrnimede alfabeetilisest järjestamisest./
16. *Kaalep, Ain. Mõtteid eesti perekonnanimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 29.07.1966, lk 8.
    /Vt ka J. Kevad, H. Ots, O. Rünk, H. Vals, P. Vilu SV 1966. Ka H. Saari KjK 1967/2./
17. *Kaalep, Ain. Otsi kokku viia püüdes. — Sirp ja Vasar 09.12.1966, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede käänamisest./
18. Kaalep, Ain. Kuidas kirjutada Kesk-Aasia rahvaste nimesid. — Sirp ja Vasar 17.02.1967, nr 7, lk 6.
    /Vajadusest uues ENEs kasutada nimede otsetranskriptsiooni./
19. OU:Kaalep, Ain. Türgi-tatari ja tadžiki nimede eesti transliteratsiooni katse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 275–280.
    /Kirgiisi, kasahhi, turkmeeni, aserbaidžaani, usbeki ja tadžiki nimede transkribeerimise reegleid./
20. *Kaalep, A(in). Jah, Navoii! — Edasi 14.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vastukaja P. Nurmekunnale (Edasi 08.12.1968). Vt ka "Kas Navoii või Navoi?" (Edasi 04.02.1969)./
21. +Kaalep, Ain. Nipmeid-näpmeid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 225–227.
    /Sh alajaotus: Preventiivselt keralalase vastu (liite häirivast kasutamisest la-lõpulistes nimedes; asemele sobiksid ehk guatemalteek, venetsolaan jms. Резюме: Некоторые языковые предложения, с. 227./
22. +*Kaalep, Ain. Esto-arabica. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sõnade algebra ja Gibraltar rõhust. Toimetuse märkusega./
23. *Kaalep, Ain. Kogemustest võõrpärisnimede kasutamisel. Ettekanne III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
    /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
24. *Kaalep, Ain. Kas Gruusia või Georgia? Rahvaste nimetamisel tuleb püüelda originaaliläheduse poole. — Eesti Päevaleht 23.09.2005.
    /Eelistab Georgiat./
25. *Kaalep, T. Hiina nimede õigekirjutusest eesti keeles. — Tartu Riiklik Ülikool 10.05.1957.
26. OU:*Kaalep, T.; Nurmekund, Pent. Hiina pärisnimede kirjutamine ladinatähelises kirjaviisis. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 6, lk 351–355.
    /Ajakirjas "Sovetskoje Krajevedenije" avaldatud tabeli tutvustus, näiteid uues kirjaviisis./
27. *Kaar, U. Ristimäed ja Ristiväljad. — Nõukogude Hiiumaa 28.11.1972.
    /Kohanimede päritolust./
28. *Kaarli, Kaareli, Kaare-Ly. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Nimekujust./
29. Kaarna, Ivi. 29. septembril 1988. aastal. — Töörahva Elu 13.10.1988, nr 120, lk 2–3.
    /Võru RSN otsusest 29.09.1988 tänavanimede ennistamise kohta. Samas avaldatud üldpealkirja all "35 aastat tagasi ja täna" nii see otsus kui ka Võru TSN TK otsus 22.06.1953./
30. *Kaavere, V. Eestiga seotud isikute nimesid maailmakaardil. — Eesti Loodus 1968, nr 3, lk 169–171.
31. +Kadastik, Heiti. Kas Villem Reimani nimi Kolga-Jaani tänavale? — Sirp ja Vasar 23.10.1987, nr 43, lk 12.
    /Sh Kolga-Jaani elanike soovist anda Kalmistu tn-le Villem Reimani nimi./
32. +Kadastik, Mart. Viseerimata veerud. — Edasi 10.08.1988, nr 182, lk 2.
    /Sh dets-s 1987 toimunud parteiaktiivi nõupidamisest, kus Kingissepa linna nime muutmine jms mõisteti hukka kui natsionalismiilmingud./
33. *Kadugu võõrapärased nimed! — Tapa Sõnumed 18.04.1930, nr 16, lk 3; Kodu Uudis 18.04.1930, nr 2/16, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust muuta võõrapärased vallanimed./
34. OU:*Kaelas, Aleksander. Ortsnamen Estlands. Place Names in Estonia. Eesti Rahvusfond, Stockholm 1958. 31 lk.
35. +*Kahe aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumurre 12. Tallinn 1975, lk 103–105.
    /1972–1973./
36. *Kahro, Liivi. Eesnimedest sajandivahetusel. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 4(98).
37. *(Kahu, M(eelik)). Pseudonüümidest. — Kalender 1983. Tallinn 1982, lk 172–178.
38. *Kahu, Meelik. Kuidas mäenimest sai varjunimi? — Punalipp 18.04.1987.
    /C. R. Jakobsoni pseudonüümist ja Linnutaja mäest Jõgevamaal./
39. *Kaiv, J. Nimest. — Eesti Politseileht 1924, nr 12, lk 185–187.
40. +Kaja . — Sirp ja Vasar 27.05.1988, nr 22, lk 3.
    /Lühiteade sellest, et "Talleksi" remondi- ja mehaanikajaoskonna töötajad toetasid 11.05 Kuressaare linna nime ennistamist, erinevalt oma töökaaslase Valeri Liivi sõnavõtust EKP Keskkomitee bürool. Vt "Teenida rahvast.." Noorte Hääl 30.04.1988./
41. *Kala, Ilja. Pukalt Käärikule. (Otepää kõrgustiku edelaosa mägedel. I.) — Eesti Loodus 1974, nr 12, lk 750–754.
    /65 mäenime./
42. *Kala, Ilja. Kääriku ümbrus. (Otepää kõrgustiku edelaosa mägedel. 2.) — Eesti Loodus 1975, nr 2, lk 121–127.
    /121 mäenime./
43. *Kala, Ilja. Otepäält itta ja kagusse. (Mägede teejuht.) — Eesti Loodus 1978, nr 11, lk 736–741.
    /84 mäenime ja muid kohanimesid./
44. *Kala, Ilja. Otepäält läände ja edelasse. (Mägede teejuht.) — Eesti Loodus 1978, nr 12, lk 813–818.
    /119 mäenime ja muid kohanimesid./
45. +Kala, Ilja. Kaika ümbruse mägedest. — Eesti Loodus 1998, nr 10, lk 444–445.
    /43 mäenime koos skeemiga, 1970. a kogumisandmete põhjal. Samas numbris lk 456–457 Karula rahvuspargi kaart Regiolt ja vaatamisväärsuste loend (sh kohanimedest)./
46. *Kala, Sven. Eesti hüüdnimedest. Kursusetöö. Juhendaja Viivi Maanso. TPÜ, Tallinn 1995. 25 lk. (Nr 782.)
47. *Kala, Sven. Eesti hüüdnimedest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Viivi Maanso. TPÜ, Tallinn 1997. 60 lk. (Nr 7/97.)
48. OU:Kala, Tiina. Ajalooliste isikunimede õiged (?) ja valed (?) vormid. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437–439.
    /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3. Muid näiteid nimede varieeruvusest; soovitab rohkem vastavust nüüdisaegsete reeglitega./
49. *Kalamees, Aire. Eesnimed kalendrites. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 34 lk. (Nr 4/01.)
50. *Kalamees, Aire. Karl August Hermanni kalendrinimed. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 54 lk + 3 lisa. (Nr 6/01.)
51. Kalamees, Kai. Uus kord ristib künkad ja ojad ametlike nimedega. — Eesti Päevaleht 06.11.2003.
    /5. nov Riigikogus vastuvõetud uuest kohanimeseadusest. Usutletavad: Jaan Õunapuu, Peeter Päll, Leida Lepik, Trivimi Velliste, Kaarel Tarand./
52. Kalamees, Kai. Must minevik takistab nimevahetust. — Eesti Päevaleht 17.12.2004.
    /Uuest nimeseadusest ja selle piirangutest./
53. +*Kalana kabel . — Lääne Elu 05.01.1929, nr 1, lk 2.
    /Sh (perekonna)nimede panekust. Allk: -n./
54. *Kalapüüdja, V. Kuulakem hääldust! — Edasi 12.03.1976.
    /Eesti nimede edasiandmisest vene k-s./
55. OU:*Kalberg, K. Mõrtsuka järve nimi. — Eesti Loodus 1979, nr 2, lk 88.
    /Vt ka Simm "Veel Mõrtsuka..." 1979./
56. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 03.12.1964.
    /Kaali ümbruskonna kohanimedest./
57. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Ühistöö 28.11.1970.
    /Märjamaa sovhoosi Paeküla osakonna kohanimede tekkeloost./
58. *Kald, A(lbert). Kohanimed jutustavad. — Kommunismiehitaja 26.06.1973.
    /Kohanimede kogumisest./
59. *Kald, Albert. Et kohanimed ei kaoks... — Kommunismiehitaja 13.04.1976.
    /Kohanimede kogumise vajadusest./
60. *Kalda, Helle. Simuna kihelkonna kohanimed. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 12 lk + lisa. (Nr 7/00.)
61. *Kaldmaa, Kätlin. Minu kodukoha nimed. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
62. *Kalendritegijatele.. . ("Eestimaalt.") — Olevik 24.08.1882, nr 35, lk 2.
    /Oleks soovitav, et suuremates eesti tähtraamatutes kodumaa kohtade nimed ka vene keeles seisaksid./
63. *Kaljuste, Aino. Vene- ja Rootsi-nimelised kohanimed ENSV-s. IV k töö. Tartu 1950. 52 lk + 7 kaarti. (Nr 234.)
64. *Kallas, E. Mida pajatavad kohanimed? — Pärnu Kommunist 04.02.1971.
    /I. Aavekuke kogutud Pärnu rajooni Koonga külanõukogu kohanimedest./
65. *Kallas, Hille. Estnische Familiennamen. — Finnisch-Ugrische Mitteilungen. Band 26/27. Jg. 2002/2003. Herausgegeben von Cornelius Hasselblatt, Eugen Helimski und Anna Widmer. Begründet von István Futaky. FUM 2004, lk ....
66. +*Kallas, Oskar. Lutsi Maarahvas. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kirjapainossa, Helsingissä 1894. 152 lk.
    /Sh Lutsi külanimede loend eesti ja vene k-s lk 13–16, ptk "Kohanimed" lk 31–33./
67. *K(allas), O(skar). Soome keeleteaduslises lehes "Virittäjäs" (nr. 7) katsub prohvessor J. J. Mikkola Rakvere nime seletada. ("Kirjandusest.") — Postimees 24.11.1901, nr 266, lk 1.
68. *Kallas, Oskar. Uusi nimesid? — Sirvilauad 1911. Eesti Rahva Tähtraamat. Tartu 1910, lk 17–23.
69. ##*Kallas, Oskar. Sadakakskümmend uut ristinime. 2. tr. Postimees, Tartu 1914.
    /Tutv: Aavik, Joh(annes), Postimees 05.05.1914. Ernits, Villem, Üliõpilaste Leht 1914/7-8./
70. Kallas, O(skar). Kas oleme küpsed? — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 7–8.
    /Nimede eestistamise vajadusest ja lähiajaloost./
71. OU:##*Kallas, Oskar. Sadakakskümmend uut ristinime. 3. tr. "Postimehe" trükk, Tartu 1921. 16 lk.
72. *Kallas, Teet. Nimi lööb takka üles. — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vt ka Elisto SV 22.12.1972./
73. *Kallas, Teet. Nimi ei riku linna? — Postimees 13.12.2000.
    /Taevase Rahu pubi nimest jm võõrkeelsetest nimedest Tallinnas./
74. OU:*Kallasmaa, Elmar. Kaks pere-lõpulist kohanime. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
    /Kn: Hoorapere; Lellapere./
75. *Kallasmaa, Marja. Kohanimekogujana Hiiumaal. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 10.12.1972.
76. *Kallasmaa, Marja. Endise Tõstamaa kihelkonna mikrotoponüümide seos üldsõnavaraga. Diplomitöö. Tartu 1975. 132 lk. (TRÜ soome-ugri k-te kateeder.)
77. OU:*Kallasmaa, Marja. Mikrotoponüümi determinandid ja järelkomponendid. — Sõnast tekstini. Tallinn 1978, lk 11–48.
    /Резюме: Детерминанты и конечные компоненты микротопонимов./
78. OU:*Kallasmaa, Marja. Mõiste "mikrotoponüüm" erinevates käsitlustes. — Sõnast tekstini. Tallinn 1978, lk 5–10.
    /Резюме: Понятие "микротопоним" в разных трактовках./
79. OU:*Kallasmaa, Marja. Über die Beziehungen zwischen Ortsnamen und Apellativen. — Советское финно-угроведение 14, nr 4 (1978), lk 250–257.
    /Резюме: Об отношениях топонимов к апеллятивам./
80. OU:*Kallasmaa, Marja. Ühest vähemlevinud kohanimetüübist. Verbaalnimed. — Noored filoloogias 1979. Tallinn 1979, lk 9–10.
81. OU:*Kallasmaa, Marja; Maiste, Juhan. Lühidalt abimõisatest ja nende nimedest. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 1, lk 31–32.
82. *Kallasmaa, Marja. Nimeuurimuslikku Saksa DV-st. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 5, lk 279–280.
83. *Kallasmaa, Marja. Kaarma ajalooliste perekonna- ja kohanimede seosest. Ettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
84. *Kallasmaa, Marja. Murdekogujaid. — Kingissepa rajoonis. Tallinn 1985, lk 151–152.
85. +*Kallasmaa, Marja. Pudemeid 1981. a. murdematerjalide kogumise võistluselt. — Kodumurre 17. Tallinn 1985, lk 121–129.
86. OU:Kallasmaa, Marja. Von Personennamen abgeleiteten Ortsnamen auf der Insel Saaremaa. — Советское финно-угроведение 21, nr 1 (1985), lk 16–21.
    /Резюме: Топонимы на о. Сааремаа, происшедшие из личных имен, с. 21. Kn: Himmiste; Kaubi; Koigi; Koikla; Leisi; Miilaste; Pussa; Vestli; Viliste./
87. OU:*Kallasmaa, Marja. Viis Saaremaa kohanime. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 4, lk 226–227.
88. OU:*Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. I. — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 42–68.
    /Kn: Abruka; Annurahu; Antsi (Ansi); Aste; Atla; Eeriksaar; Elme (Kaa); Imari; Hindu; Kaisvere; Koovi; Kuumi; Kõõru; Kärdu; Lülle; Matu; Meedla; Mässa; Praakli; Pälli; Reina; Tehumardi; Tiinuse; Toomalõuka; Tõlli (Kaa); Ula; Viidu./
89. *Kallasmaa, Marja. Kärdla tänavanimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 19–21.
90. OU:Kallasmaa, Marja. Muutuv ja püsiv nimemaailm. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 477–485.
    /Sisu: Perekonnanimedest üldse... – ja Lääne-Saaremaal eriti. Perekonna- ja kohanimede seostest./
91. OU:Kallasmaa, Marja. Siga ja kult. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 431–432.
    /Kn: Sigala (Rei); Seanina (Muh); Kuldi külad Eestis./
92. OU:Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt II. — Keelest ja kultuuriloost. Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 67–80.
    /Kn: Hirmuste (Kär); Juksirahu; Kure k (Khk); Kurevere; Lellumaa; Loona (Khk); Mõndelaid; Mõntu; Mõnnuste; Riksu; Roobima; Roomassaare; Uduvere; Undva; Vantri; Vedruka; Üüdibe./
93. OU:*Kallasmaa, Marja. Kaksi erilaista paikannimisysteemiä viron kielessä. — Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27.VIII–2.IX 1990, 3B. Sessiones Sectionum Dissertationes. Debrecen 1990, lk 310–314.
94. *Kallasmaa, Marja. Microtoponyms in the Estonian Name System. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. Suomi-Finland 1990, lk 67.
95. OU:*Kallasmaa, Marja. Microtoponyms in the Estonian Name System. — Proceedings of the XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Helsinki 1990, lk 465–471.
96. *Kallasmaa, Marja. Mikrotoponüümid eesti nimesüsteemis. Ettekanne üldkoosolekul Tallinnas. — ES 12.12.1990.
97. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Ariste ja nimed. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 2, lk 109–110.
    /Sh joonealuste viidetena nimeteemaliste tööde bibliograafia./
98. OU:*Kallasmaa, Marja. Two types of Place Name Sets in Estonian. — Summaria Dissertationum. Linguistica. Debrecen 1990, lk 94.
99. OU:Kallasmaa, Marja. Kühm ja lohk. Haruldasi murdesõnu kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 11, lk 681–682.
    /Kn: Ahli (Rid); Ahli järv (Har); Kunnati (Vll); Lemmikküla (Kul)./
100. OU:Kallasmaa, Marja. Variatsioon ühe legendi teemal. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 2, lk 71–77.
     /Legendist "igal kohal oma nimi"; kohanimekooslustest Saaremaal Tohku ja Kuralase külas ja mujal, nimede ja mittenimede piirist./
101. *Kallasmaa, Marja. Personal Names in the Estonian Place-Names. — Zusammenfassungen. Universität Trier 1993, lk 70.
     /Täielikult ilmunud 1999./
102. *Kallasmaa, Marja. XVIII rahvusvaheline nimeuurijate kongress Trieris. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 25.04.1993.
     /Tutv: Kasik, Reet, KjK 1993/7, lk 444–447./
103. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 20–28.
     /Sisu: de-mitmus – e-mitmus – a-mitmus– i-mitmus – Reduktsioon ja mitmusevormid – Fantaasiaid./
104. OU:*Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Name Studies. Volume 1. Berlin - New York 1995, lk 178-182.
105. OU:Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 763-766.
     /Isikunimelisest algupärast kohanimedes ja nende hilisemast ümbermõtestamisest./
106. *Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place Names. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Congress Guide. Aberdeen 1996, lk 86–87.
     /Kogutekst ilmus 1998./
107. OU:*Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia osast kohanimede arengus. — Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä 1996, lk 235–237.
108. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk.
     /Sisu: Eessõna – Sõnastik (9–518) – Lühendid – Kasutatud kirjandus. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1998/10, lk 713–715./
109. *Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed kaante vahel. Ettekanne Kuressaare Gümnaasiumi 6. keelepäeval. — ES 07.03.1996.
110. OU:Kallasmaa, Marja. Estnische Ortsnamen und andere Völker. — Linguistica Uralica 33, nr 4 (1997), lk 284–292.
     /Резюме: Эстонские топонимы и другие народы, с. 292. Kn: Hollandi; Juudi; Leedu; Läti; Lätlase; Lätkalu; Mustlas(t)e; Poola; Pohla(ka); Poolakese; Poolaka; Rootsi; Saksa; Saks(las)te; Soome; Soomukse; Taani; Turgi; Türgi; Vaia(tu); Vadi; Veia; Vene; Venneni; Veniku; Vepsa./
111. OU:Kallasmaa, Marja. Valdek Pall 70. — Linguistica Uralica 33, nr 4 (1997), lk 293–295.
112. OU:Kallasmaa, Marja. Üks tahk Valdek Pallist. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 6, lk 409–410.
     /V. Pall kui kohanimeuurija./
113. OU:*Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place-Names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2 Aberdeen 1998, lk 228–232.
114. OU:Kallasmaa, Marja. Personal Names in Estonian Place Names. (Especially on Island Saaremaa.) — Linguistica Uralica 34, nr 4 (1998), lk 361–366.
     /Резюме: Личные имена в составе топонимов Эстонии (прежде всего о-ва Сааремаа), с. 366./
115. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 260–261.
     /vere-kohanimede tüübid./
116. OU:*Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimed ja teised rahvad. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 112–119.
117. OU:*Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — XX International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. (Universidade de Santiago de Compostela 1999), lk 108-109.
118. OU:*Kallasmaa, Marja. Personal names in Estonian place names. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.-17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Andersson herausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 199–202.
119. OU:Kallasmaa, Marja. Piur(u) Soomes ja Saares. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 30–33.
     /Summary: Piur(u) in Finland and on Saaremaa, p. 33./
120. OU:Kallasmaa, Marja. Veel Lihulast ja Lihulinnast. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 644–645.
     /Vastus E. Tarvelile (KjK 1999/1)./
121. Kallasmaa, Marja. Estonian farm names and the problem of Germanic personal names. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 377–378.
122. OU:Kallasmaa, Marja. Kimbuke terminnimesid Saaremaalt ja Lääne-Eestist. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 73–86.
123. OU:Kallasmaa, Marja. Koht, nimi ja kohanimi. — Koht ja paik. Place and location. Eesti Kunstiakadeemia toimetised. 8. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn 2000, lk 112–119.
     /Summary: Places, names and place names, p. 120–128. Tutv: Maran, Timo jt, KjK 2001/1./
124. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Johanseniga Harju-Madisel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 385–391.
     /Harju-Madise kohanimede päritolust. Summary: At Harju-Madise with Paul Johansen, p.464. Kn: Harju-Madise; Ilmasoo; Jõesuu (HMd); Karilepa; Kersalu; Langa (HMd); Laoküla; Määra (HMd); Ohtra; Pakri; Palasti (Pallaste); Vasalemma; Väemla; Ämari./
125. OU:*Kallasmaa, Marja. Põhja-Eesti kohanimed talupojaidentiteedi peegeldajana. — Eestlane ja tema maa. Kodumaa ja kodupaik. Eestlase territoriaalne identiteet. Konverents (1999). Scripta ethnologica 4. Tallinn 2000, lk 197–206.
     /Summary: North-Estonian place-names as reflectors of peasant identity./
126. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed II. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2000. 224 lk.
     /Summary: The place names of island Saaremaa I-II, p. 154–166. Sisu: Sissejuhatus – Häälikumuutused – Kohanimede süsteemidest ja struktuurist – Kohanimede osad – Kohanimenäited – Kirjandus ja lühendid – Saaremaa kohanimed I. Errata. Tutv: Pall, Valdek, KjK 2000/7, lk 537–538. Linno, Tiina, Meie Maa 06.04.2000./
127. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kui piiririik. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 147–156.
     /Saaremaa kihelkondade, haldusüksuste ja mõisate ajaloost ja nimedest, Hiiu- ja Saaremaa kohanimede rööpsustest, Ojamaa ja Kuramaa nimede kajastusi; Saaremaa nimed Lääne-Eestis. Kokkovõtõq: Saarõmaa ku piiririik´, lk 156. Summary: Saaremaa as a Border Land, p. 183./
128. *Kallasmaa, Marja. Verbaalnimed Eestis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
129. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti talunimed ja germaani isikunimede probleem. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001, lk 30–33.
     /Talunimede teke, võimalikud seosed germaani isikunimedega, mis tunduvad üha tõenäolisematena./
130. Kallasmaa, Marja. 4 korda 10 päeva Kihelkonna kihelkonnas. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 74–79.
     /Kohanimede kogumisest Kihelkonnal 1980–1983./
131. Kallasmaa, Marja. Eduard Leppik. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 94–95.
     /Kohanimekoguja tutvustus./
132. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 269–276.
133. OU:Kallasmaa, Marja. Kihelkondlikkusest ja kihelkonnanimedest. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 12–14.
     /Sõna kihelkond ja kihelkonnanimede päritolust./
134. OU:Kallasmaa, Marja. Kohanimed. — Saaremaa. I. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002, lk 490–497.
135. OU:Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Edited by István Nyirkos. Debrecen-Helsinki 2002, lk 47–80.
136. OU:Kallasmaa, Marja. Nimeteaduse valikbibliograafia on ilmunud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 448.
     /Rets: Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Onomastica Uralica 1a–1b. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki, 2001. 469 lk./
137. *Kallasmaa, Marja. Rapla kandi kohanimedest Eesti toponüümika taustal. Ettekanne Rapla maakonna õpetajatele. — ES 01.04.2002.
138. OU:*Kallasmaa, Marja. Toponyms as an Environment for a User of Names and an Object for the Researcher of Names / Kohanimed kui keskkond nimekasutajale ja objekt nimeuurijale. — Koht ja paik / Place and Location II. Toimetanud Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised. 10. s. l., 2002, lk 478–483, 484–487.
139. Kallasmaa, Marja. Viga, millega on nalja saanud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, lk 53.
     /P. Ariste 1938. a Reigi ja Pühalepa kohanimede artiklis esitatud leheküljenumbreid on L. Kettunen 1955. a monograafias tõlgendanud aastaarvudena./
140. OU:Kallasmaa, Marja. Läänemurde loodus- ja viljelusnimed. Toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 196 lk.
     /Sisu: Eessõna – Sissejuhatus – Lääne-Eesti loodus- ja viljelusnimede vormistik – Loodus- ja viljelusnimede sõnavara – Loodus- ja viljelusnimede geograafiat – Kaardid – Lisa 1. Kohanimede loend – Lisa 2. Isikunimede loend – Lisa 3. Apellatiive ja järelkomponente – Kirjandus ja lühendid – Murrakute (Eesti kihelkondade) lühendid – Muud lühendid. Summary: Names of natural and cultivation objects in the Western dialect area, lk 123–128./
141. OU:Kallasmaa, Marja. Valdek Pall ja nimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 293–298.
     /Kohanimeuurimustest./
142. OU:Kallasmaa, Marja. Abro-, Abru-, Abruka ja Abrak. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 83–86.
     /Lähtuvad kas isikunimest või seostuvad apellatiiviga abrikas 'mäda maakoht; madal, vesine koht (heinamaal), soos'. Summary: Abro-, Abru-, Abruka and Abrak, lk 87./
143. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimekorralduse keerdteilt. Pilk kõrvalt. — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 32–37.
     /Kohanimede õigekirjutusest, murdelistest ja eestirootsi kohanimedest, nimede valikust ja vormistusest, kinnistunimedest. Vt ka P. Päll, "Kaaskõrvalpilk.." (2004)./
144. +(Kallasmaa, Marja). Kanepis kanepit pole.. — Maaleht 19.08.2004(30).
     /Kommentaar artikli "Saarlased tahavad hakata kanepit kasvatama" juurde (autorid Merike Pitk, Anneli Sihvart, Heino Laiapea)./
145. OU:*Kallasmaa, Marja. Läänemaa ja kohanimed. — Läänemaa muuseumi toimetised VIII. Läänemaa Muuseum, Haapsalu 2004, lk 69–77.
146. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimede liigitamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 136–140.
     /Kultuurnimed - loodusnimed, determinandiga ja determinandita nimed, liht- ja liitnimed, nimede rahvaetümoloogia teke, kohanimekooslused. Referat: Zur Einteilung estnischer Ortsnamen, lk 168./
147. *Kallasmaa, Marja. Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005. Ettekanne ESi juubelikoosolekul Tallinnas. — ES 14.03.2005.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/6, lk 516./
148. Kallasmaa, Marja. Estonian Place Names and the Name System. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 68.
149. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian Settlement Names. — Onomastica Uralica 3. Settlement Names in the Uralian Languages. Edited by Sándor Maticsák. Debrecen–Helsinki 2005, lk 17–33.
150. OU:+Kallasmaa, Marja. Kriitilisi märkusi. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 851–852.
     /Rets: Vera Lif. Ingermanländares namnskick under 1900-talet. Kontinuitet och förändring. Acta Universitatis Upsalensis. Studia multiethnica Upsalensia 17. Uppsala, 2004. 293 lk. Sh eesnimede liigituse küsitavustest./
151. OU:Kallasmaa, Marja. Suur raamat soome perekonnanimedest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 7, lk 589–590.
     /Rets: Sirkka Paikkala. Se tavallinen Virtanen. Suomalaisen sukunimikäytännön modernisoituminen 1850-luvulta vuoteen 1921. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2004. 809 lk./
152. Kallasmaa, Marja. Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005. — Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Tallinn 2006, lk 211–220.
     /Arvandmetega ülevaade ESi uuematest kohanimekogudest. Summary: The Mother Tongue Society as a Collector of Place Names in 1960–2005, lk 221./
153. OU:Kallasmaa, Marja. Nime piiril. Niidaniidiaaäär. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 61–63.
     /Pärisnime ja üldnime piirist kohanimede näitel./
154. OU:Kallasmaa, Marja. Mida teha vere-nimedega? — Keel ja Kirjandus 2007, nr 6, lk 449–462.
     /vere-nimede varasematest seletustest; -vere esi- ja järelkomponendina. Võimalikud tõlgendused ja edasist uurimist vajavad hüpoteesid. Summary: What to Do with Vere-Initial Names? lk 511–512./
155. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmetisus Eesti läänesaarte kohanimede seletamisel. — Emakeele Seltsi aastaraamat. 53. Tallinn 2008, lk 38–46.
     /Summary: Pluralism in the place name etymologies of West-Estonian islands, lk 47./
156. OU:Kallasmaa, Marja. Soome kohanimeraamat. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 12, lk 996–999.
     /Rets: Suomalainen paikannimikirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146. (Helsinki 2007.)/
157. OU:*Kallasmaa, Marja. Kohanimedest. — Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2009, lk 285–290.
158. OU:Kallasmaa, Marja. Samm edasi kohanimede uurimise teel. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 3, lk 233–236.
     /Rets: Evar Saar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2008. 237 lk + CD/
159. OU:*Kallasmaa, Marja. Suomalainen paikannimikirja. [Jyväskylä 2007] (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146). 592 S. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 1, lk 54–56.
     /Rets./
160. OU:Kallasmaa, Marja; Päll, Peeter. Pudemeid Liber Census Daniaest. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 8–9, lk 573–582.
     /valta-osist sisaldavad kohanimed ning Rapla kihelkonna kohanimed Taani hindamise raamatus. Summary: Miscellanea from Liber Census Daniae, lk 581–582. Kn: Jägala; Kasu; Kirivalla; Oore; Rahula; Raikküla; Rannamõisa; Valtu./
161. OU:Kallasmaa, Marja. Hiiumaa kohanimed. Toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010. 307 lk.
     /Sisu: Sissejuhatus: Keelest, Kontaktidest, Nimede järelkomponendid ja liigisõnad, Struktuurist ja viitamisest – (Põhiosa) – Kirjandus ja lühendid./
162. OU:Kallasmaa, Marja. Manija. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 11, lk 836–839.
     /Isikunimi Magnus + sõna oja 'saar'. Summary: Manija, lk 839./
163. OU:*Kallasmaa, Marja. Swedish place-names in Estonia. Some appellative and toponymic aspects. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. 21st Congress of Onomastic Sciences, Uppsala, 19.–24. august 2002. Edited by Eva Brylla, Maria Ohlsson, Mats Wahlberg. Uppsala Universitet, Uppsala 2010, lk 357–363.
164. Kallaste, Enno. Igavene häda nende pärisnimedega. — Meie Maa 06.12.2000, lk 2.
     /Vajadusest kohanimesid kirjutada nii, nagu kohapeal kasutatakse: Vähigu (mitte Vähiku), Souma kivi (mitte Sauemäe kivi, Jäm)./
165. +*Kallejärv, Tõnis. Matk Päidla järvedele. — Eesti Loodus 1978, nr 6, lk 405–410.
     /18 järvenime./
166. +Kallejärv, Tõnis. Matk Vana-Otepääle. — Eesti Loodus 1987, nr 6, lk 385–388, krt.
     /Ka selle kandi kohanimedest./
167. *Kallin, Marek. Kadrioru keskkooli õpilaste eesnimed täna ja eile. Õpilasettekanne Tallinna Kadrioru Keskkooli keelepäeval. — ES 08.04.1993.
168. *Kalmet, Maimo. Austagem kohanimesid. — Nõukogude Õpetaja 06.03.1982.
     /Koguva õigest käänamisest./
169. *Kalvet, Tõnu. Tšehhi kohanimedest. — Horisont 1998, nr 5, lk 14.
170. *Kamberg, Erik. Kodukandi (koha-)nimedest nii ja teisiti. — Töörahva Elu 04.12.1982.
     /Võru raj-s./
171. +*Kampmann, M. Esivanemate jälgedel. — Linda 1904, lk 927–929, 951–954.
     /Ymera (Ümera) küsimus./
172. *Kampmann, Mihkel. Mõned -tsa liitelised kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
     /Ilmunud: Postimees 1921, nr 129. Tutv: AESA II, lk 11–12. Kn: Laoba; Pikana; Põltsamaa; Turvalepa./
173. *K(ampmann), M(ihkel). Mõned -tsa-liitelised kohanimed. — Postimees 13.06.1921, nr 129, lk 5.
     /Samas ka J. Jõgeveri täiendused (pooldab Eiseni arvamust)./
174. *Kanapää ja Kanepi . ("Siseriigist.") — Postimees 15.04.1924, nr 104, lk 2.
     /Pikem sõnum. Poleemika selle üle, kas tarvitada nimetust Kanapää või Kanepi. Kohanime on uurinud M. J. Eisen, kes soovitab Kanepit, kuna seda rahva seas enim tarvitatakse. Kohapeal korraldati ka vastav ankeet, mille tulemuste põhjal võetakse tarvitusele nimikuju Kanepi./
175. *Kanepi ehk Kanapää? — Võrumaa 13.03.1922, nr 1, lk 2.
     /Allk: Kaneplane./
176. Kangilaski, Jaan. Naming: Fregean Sense versus Direct Reference. MA Thesis. Supervisor: Prof. emer. Eero Loone.University of Tartu, Department of Philosophy. Tartu, 2001. 62 lk. TÜ rmtk: Diss B-1743.
     /Kaitstud 27.12.2001, oponent Bruno Mölder. Kokkuv: Fregelik tähendus versus otsene osutus, lk 62. Sisu: Introduction – Overview of the Problem. Some Distinctions and Constraints: Frege's Distinction; Russell's Two Views – Kripke on Names and Descriptions: Background of Possible Worlds; Modal Argument; Argument from Ignorance and Error – Causal Theory of Reference: Kripke's Picture; Criticism and Development of Kripke's View; Reconciling Kripke and Frege – Conclusion – Bibliography./
177. *Kangur, Merike. Hargla 9-kl. kooli õpilaste ja õpetajate hüüdnimedest. Õpilasettekanne Hargla keelepäeval. — ES 17.11.1988.
     /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/3./
178. OU:*Kangur, V. Kust Alutaguse sai nime? — Eesti Loodus 1966, nr 2, lk 110–111.
179. *Kann, Tõnu. Vana volikogu pärandas uuele nuriotsuse. — Pärnu Postimees 01.10.2005.
     /Lahkuv linnavolikogu soovis Mark Soosaare eestvedamisel nimetada Hospidali tn Adamsoni ja Koidula tänavaks. Otsus eiras kehtivaid seadusi, sh pühendusnimede määramise korda./
180. +Kann, Tõnu. Maanteeamet paigaldab Pärnumaale kihelkonnatähised. — Pärnu Postimees 27.10.2009.
     /Sh kohanimenõukogu otsusest kihelkondade kohta./
181. Kannik, Indrek. Erki Noole tänav!? — Postimees 03.10.2000.
     /Tänava nimetamisest Erki Noole auks ja selle küsitavusest./
182. *Kaplinski, J(aan). Miks me ikka nii tõsised oleme. — Edasi 06.07.1969.
     /Nimede andmisest kaupadele, kauplustele, tänavatele./
183. OU:*Kaplinski, Jaan. Mõned "Tähe mõrsjast" virgutatud mõtted. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 9, lk 543–550.
     /Isikunimedest. Vastukaja E. Roosi artiklile KjK 1969/11, 12./
184. *Kaplinski, Jaan. Nez percé või neperssee ehk mis teha indiaani hõimunimedega. — Sirp ja Vasar 28.06.1974, lk 13.
     /Rahvanimede eestistamise ebakohti. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 99–100./
185. *Kaplinski, Jaan. Kiusuküsimusi nimede kirjutamise vallast. — Sirp ja Vasar 01.11.1985, lk 13.
     /Võõrkohanimedest ja türgi-tatari rahvaste isikunimedest./
186. +Kaplinski, Jaan. Pikad vokaalid ja hüperkorrektsuse keerdsõlmed. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 282–284.
     /Sh gruusia nimedest ning pika vokaaliga muganditest kohanimedes ja rahvanimetustes. Vt ka Päll, samas./
187. *Kaplinski, Küllike. Vanimad eestikeelsed käsitöölisnimetused ajalooallikais. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 682.
     /?? SUSKT-s onomastikateema all./
188. OU:*Kaplinski, Küllike. Eestlased ja venelased XIV sajandi Tallinna maksunimistuis. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 11, lk 682–692.
     /Nimede loetelu./
189. OU:*Kaplinski, Küllike. See Lindanisa. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 4, lk 239.
     /Nimetõlgendusi. Vastukaja L. Tiigi artiklile KjK 1976/1./
190. Káposztai, Erzsébet. Derceni hüüdnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat X (1964). Tallinn 1964, lk 259–264.
     /Taga-Karpaatia ungari külas Dercenis e Drissinos kasutatavatest hüüdnimedest. Резюме: Дрисинские клички, с. 264./
191. *Kappak, Maie. Salevere küla. — Õpilaste kodu-uurimistöid. 6. Tallinn 1983, lk 32–37.
     /Mikrotoponüüme./
192. *Kapsa- ja keelepirukatest . — Pärnu Kommunist 17.03.1964.
     /Pärnu tänavate ja asutuste vigastest siltidest./
193. OU:Karaliūnas, Simas. Aestii ja Eesti. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 401–416.
     /Aestii varaseimad mainingud ja nende tõlgendused. Ka muudest Läänemere piirkonna kohanimedest (Semba, Häme jt). Peab võimalikuks, et Ida-Balti piirkonna hõimunimed lähtusid sageli maad (nurme, põldu) märkivatest sõnadest ning aistide nime saab seostada Ida-Balti hõimudega, kes pidasid end (oma) maa rahvaks./
194. +Karelson, Rudolf. Kas jälle käändumatu omadussõna? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 290–293.
     /Liigse häälduspärastamise vastu, sh kohanimedes Šlesvig-Holstein, Missuuri jms. Vt Hint KjK 1968/1,2./
195. *Karelson, R(udolf). Kas Ehatäht või ehatäht? — Keel ja Kirjandus 1969, nr 7, lk 434–435.
196. *Karhu, Andrei. Inkerin Kosemkinan asutus ja paikannimet. Maisterintyö. Ohjaaja Valdek Pall. Tallinnan pedagoginen yliopisto 1998. 437 lk (lisaga). (Arh.50113.)
     /Koopia EKIs (403). Kokkuv: Ingeri Kosemkina asustus ja kohanimed./
197. Karise, Merit. Üks ilus nimi. — Oma Saar 19.12.2008.
     /Äsja lõppenud laevade nimevõistlusest, laevanimedest üldse./
198. +Karlov, Leo. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 8, lk 490.
     /Sh märkusi kohanimede kohta: riiginimede jätkuva häälduspärastamise kaitseks jm./
199. OU:Karlov, Leo. Veel piiblinimedest. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 556–557.
     /Poleemikat VÕKi otsusega (vt Päll KjK 1987/12)./
200. Karlova, Olga. Henkilönnimet Vuokkiniemen paikannimistössä. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 157–162.
     /Kokkovõtõq: Inemisenimeq Vuokkinieme kotussõnimmin, lk 161–162. Kokkuv: Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes, lk 162. Summary: Personal Names in Vuokkiniemi Place-Names, p. 184./
201. Karlova, Olga. Vanhoja karjalaisia henkilönnimiä l(V)-nimimallin kantana. — Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Võro Instituudi toimõndusõq 14. Võro 2002, lk 93–99.
     /Kokkuv: Vanaq kaŕala inimesenimeq l(V)-nimetüübi alossõs, lk 99–100. Kokkuv: Vanu karjala isikunimesid l(V)-nimetüübi alusena, lk 100. Summary: Old Karelian personal names as the basis of l(V) name type, lk 215–216./
202. *Karlson, J. Zur Etymologie der Namen Koliwan, Tallin u(nd) Tartu. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1906. Jurjew-Dorpat 1907, lk XIII.
203. *Karl Tiganik, Idavere valla kooliõpetaja Rakvere maakonnas, saatnud ülemale poole palvekirja, et temale luba antaks oma nime muuta. ("Sõnumid Tallinnast.") — Postimees 05.07.1899, nr 143.
     /Aleksandrov'iks./
204. *Karm, Pille. A. Kesleri nim. Kohtla-Järve Keskkooli õpilaste perekonnanimed. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
205. OU:Karma, T(õnu). Mida teha läti nimedega? — Keel ja Kirjandus 1962, nr 9, lk 539–549.
     /s-lõpuliste nimede probleem, läti kirjaviisi ajaloost./
206. *Karma, Tõnu. Liivi nimede kirjutamine. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.04.1978.
207. OU:*Karma, Tõnu. Liivi nimede kirjutamine eesti keeles. — Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Valgus, Tallinn 1982, lk 63–66.
     /Резюме: Об эстонской транскрипции ливских имен. Referat: Die Rechtschreibung der livischen Namen in der estnischen Sprache./
208. *Karma, Tõnu. Liivi jälgi Riia kohanimistus. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
     /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
209. *Karma, Tõnu. Hädas võõrpärisnimedega. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 04.05.2004.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
210. +K(arro), B. Kroonika. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 87–88.
     /Sh refereeritakse Postimehest 13.03.1929 K. R. Pusta, Eesti Pariisi-saadiku kirjutist "Missugune peab olema eestlase nimi?"; O. Kallas kirjutab sellest samas 01.05.1929 ja vastukaja on 01.06.1929, samuti Üliõpilaslehes 28.03.1929 lk 64./
211. *Karro, Ilmari. Ettevaatust - reisijuht! — Edasi 23.11.1983, lk 4.
     /Vigadest pärisnimedes K. Laigna raamatus "Tallinn - Brest - Lvov - Karpaadid"./
212. *Karro, Ilmari. Kuidas on õigem? — Edasi 19.05.1983, lk 6.
     /Valgevene nimede translitereerimisest./
213. *Karro, Ilmari. Kui õige vaielda? — Edasi 28.07.1983, lk 6.
     /Nimemoest./
214. *Karro, Ilmari. Räni. — Edasi 13.05.1984, lk 5.
     /Tartu raj-i kohanimedest./
215. Karro, Ilmari. Talunimed tagasi! — Edasi 20.01.1989, nr 17, lk 4.
     /Ettepanek taastada ametlikult talunimed./
216. *Karsten, T. E. De nordiska ortnamnen som historiska minnesmärken med särskild hänsyn till Finland. — Historisk Tidskrift för Finland 2 (1917), lk 159–198.
     /Ka Eesti kohanimedest./
217. *Kartau, Kärt. Meelisnimed. Õpilasettekanne Pärnu 4. keelepäeval A. Jakobsoni nim Pärnu 1. Keskkoolis. — ES 22.01.1981.
218. *Karu, Arnold. Segadust ei maksa süvendada. — Edasi 01.04.1984, lk 5.
     /Tartu linnaosade nimedest./
219. +Karupää, Leo. Otepää pikk ajalugu. Kust Nuustaku sai oma nime. — Meie Elu 27.02.1964, nr 9, lk 6.
     /Pms ajaloost, ent ka Nuustaku nime tekkest (olevat nime saanud sellest, et 19. saj seal pähkleid korjati (sks Nusstag 'pähklipäev'). Juttu ka Otepää linnaosadest jm-st. Varem ilmunud Eesti Päevalehes (Stockholmis)./
220. OU:Kasak, Enn; Veede, Raul. Mesopotaamia planeedinimedest ehk kurva lõpuga lugu. — Akadeemia 2000, nr 6, lk 1223–1246.
221. *Kas Chamberlain või Čembõlein? Mõnd võõrkeelsete nimede hääldamisest. — Kaitse Kodu 1930, lk 574–575.
     /Ettepanek võõrnimesid häälduspäraselt kirjutada./
222. Kase, Ando. Nimekomisjoni esimene koosolek. — Edasi 05.12.1986, nr 278, lk 1.
     /Tartu RSN TK ehitus- ja arhitektuuriosakonna juurde moodustatud nimekomisjonist./
223. *Kase, Heldi. Kodukandi nimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Kaarma isikunimedest. Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
224. *Kasenurm, Endla. Iru ja Viimsi kohanimede analüüs. Seminaritöö. Tartu 1948. 109 lk. (Eesti k kateeder. Nr 40.)
225. *Kasepalu, A(lfred). Ranna ja merega seotud kolhoosinimedest Eestis. — Abiks Kalurile 1976, nr 4, lk 27–29.
226. *Kasepalu, Alfred. "Võlla Koit" ja "Põnni Võitlus". — Maaleht 03.03.1988, lk 6.
     /Kolhoosinimedest./
227. *Kasepuu, Kaire; Veidenbaum, Krista. Minu kodukandi perekonnanimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
228. +Kasesalu, Heikki. Mõtlen, et... — Töörahva Elu 17.02.1987, nr 7, lk 3.
     /Sh ettepanek muuta Gorki tänav tagasi Katariina tänavaks./
229. Kasesalu, Heikki. Kas ainult Gorki-Katariina? — Töörahva Elu 07.05.1988, nr 55-56, lk 3; 11.08.1988, nr 93-94, lk 6; 22.09.1989, nr 112, lk 3.
     /Ülevaade Võru nimekomisjoni tööst ja lugejate arvamusest (Erich Semm, L. Alliksoo, Õ. Saar, Elmar Hoop, Tiit Raag; V. Pilt, Olev Post, V. Meos, Erna Karise jt). Nimekomisjoni ettepanekud Võru linnanõukogule./
230. Kasesalu, Heikki. Kas ainult Gorki-Katariina? — Töörahva Elu 13.10.1988, nr 120, lk 2–3.
     /Veel lugejate arvamusi (Selma Riitsaar, Ado Kisand, Urmas Arrand, Erna Karise, Heldur Vaask)./
231. *Kas "Estonia" või "Esthonia" . — Postimees 22.01.1924, nr 21, lk 5.
     /Eesti riigi nime erinevast kirjaviisist ingliskeelses kirjasõnas. Välisministeerium on saanud selle küsimuse kohta pikema ülevaate Eesti saadikult Londonis dr. Oskar Kallaselt. Soovitatakse vormi "Estonia". Ka Tartu Ülikooli professorid toetavad seda Londoni saatkonna seisukohta./
232. *Kas Helme linn? — Postimees 25.11.1925, nr 320, lk 3.
     /2 sõnumit linnaks saamise teemal. Sh Helme ja Tõrva nime päritolust./
233. +Kasik, Reet. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 7, lk 444–447.
     /Sh 25.04 ESi ettekandekoosoleku tutvustus – vt M. Kallasmaa, M. Pikkur, P. Päll./
234. +Kasik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329–331.
     /Rets: Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. Sh nimeteemadest./
235. *Kas ikka tõeste – tänav? — Sotsialdemokraat 25.09.1919, nr 206, lk 3.
     /Soovitab jääda uulitsa juurde. Allk: M. M./
236. *Kas ikka tõesti – tänav? — Tallinna Teataja 25.09.1919, nr 207, lk 3.
     /Refereerib ja toetab Sotsialdemokraadis 25.09.1919 ilmunud samanimelist artiklit./
237. *Kasikov, Aarne. Kohanimed nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 30.11.1984, lk 13.
     /Võõrkohanimede ortograafiast./
238. *Kasikov, Aarne. Eesti keelel on omad reeglid. — Postimees 28.08.2004.
     /Vastuseks August Meema kirjale 18.08 Postimehes, Aleksandrovskoje rajooni nimest./
239. *Kas "Jannseni herra" või "herra Jannsen?" ("Lõbus ajaviide.") — Rahvalehe lisa 1907, nr 8, lk 61–62.
     /Artiklis põhjendatakse "härra" paigutamist perekonnanime taha - Jannseni nimeline herra, sellest "Jannseni herra", samuti Jürine poeg, s.o Jüri nimeline poeg. Allk: V. A. (=Villi Andi?)/
240. +Kask, A(rnold). 1928. a. murdekogumise aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 53–54.
     /Sh kohanimede kogumisest./
241. *Kask, Arnold. Ülevaade kohanimede fikseerimise toimkonna tööst. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929?.
     /Tutv: EK 1929, lk 123./
242. *Kask, A(rnold). (E. A. Tunkelo. Maannimistä Viro ja Vironmaa. Eripainos Virittäjän n:oista 4–5 v. 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, lk 94.
     /Rets./
243. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 39–41.
     /Sh kohanimekogude täienemisest ja korrastamisest./
244. +Kask, A(rnold). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi kümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1930, nr 3-4, 6, lk 114–116, 135–143.
     /Sh pikemalt ka nimede eestistamisest, kohanimede kogumisest./
245. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1932. a. aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 59–60.
     /Sh põgusalt kohanimede kogumisest./
246. +Kask, Arnold. (Jaan Ainelo. Eesti keele õigekeelsusreeglid. Tartu 1933.) — Eesti Keel 1934, nr 2, lk 49–58.
     /Rets. Sh kriitikat kohanimede kokku-lahkukirjutamise asjus lk 53, pärisnimede käänamise kohta lk 54./
247. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1933. a. aruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 24–26.
     /Sh kohanimekogude täienemisest./
248. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
     /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
249. +Kask, A(rnold). Ülevaade AES-i kahekümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 34–49.
     /Sh kohanimede kogumisest lk 42 ja nimede eestistamisest lk 46–47. Résumé: Aperçu sur les vingt années d'activité de la Société Universitaire pour la Langue Maternelle, p. 49./
250. *Kask, Arnold. Kas "Komsomolskaja Pravda" või "Komsomolskaja pravda". — Edasi 20.03.1959.
251. *K(ask), A(rnold). Enn Koit. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 10, lk 637.
     /1914–1969. Nekroloog./
252. Kask, Arnold. Enn Koitu mälestades. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 296–298.
     /1914–1969./
253. OU:*Kask, Arnold. J. V. Veski ja eesti kohanimede ortograafia fikseerimine. — Centum. Tallinn 1974, lk 57–67.
254. +Kask, Arnold. Eesti Kirjameeste Seltsi keelelisest tegevusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 5–22.
     /Sh J. Hurda kõnest eesti isikunimede teemal 1878 ja kohanimede kogumise kavast 1879 (lk 13–14). Резюме: Деятельность Общества эстонских литераторов (1872–1892) в области языка, с. 22./
255. +*Kask, Ilmar. Oma linna kaart. — Edasi 02.05.1986, lk 4.
     /Rets: Тарту. Туристская схема. Москва 1985./
256. +Kask, Ilmar. Miks Pärnusse otse ei saa? — Eesti Loodus 1990, nr 4, lk 254–255.
     /Sh Kõpu jõe õigetest nimedest eri lõikudes./
257. +Kask, Ilmar. Granö maastikud Eestis. — Eesti Loodus 1992, nr 7/8, lk 386–390.
     /Tema 1922. a artikkel Looduses, sh sealt pärinevad kohanimed Lahemaa, Palumaa, Vooremaa jt./
258. +Kask, Ilmar. Miks Emajõgi ei alga Munamäelt? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 359.
     /Sh Väikse Emajõe alguslõigu jõgede rahvalikest ja ametlikest nimedest (Sulaoja, Painoja, Kõveroja jne)./
259. *Kask, L. Mõelgem üheskoos. — Töörahva Lipp 01.11.1975.
     /Maa-asulate nimede kirjutamisest./
260. *Kask, Leili-Maria. Traditsiooniline? (Mõtteid ja märkmeid.) — Looming 1984, nr 5, lk 697–698.
     /Võõrpärisnimede algkeelepärane kirjutamine./
261. *Kas "Kanepi" või "Kanapää"? — Võru Teataja 25.11.1922, nr 130, lk 1.
     /Pms Eiseni ettekande tutvustus./
262. *Kaskor, Vello. Kõpu perekonnanimede liigitamiskatsetusi. — Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle. Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja isesugustest juhtumistest. Toim. Helgi Põllo Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, Kärdla 2002, lk 147–157.
263. *Kaskor, Vello. Kõpu poolsaare priinimed. — Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle. Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja isesugustest juhtumistest. Toim. Helgi Põllo Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, Kärdla 2002, lk 119–146.
264. *Kas Latgallia, Lätgallia või teisiti? — Postimees 07.12.1931, nr 333, lk 4.
265. Kas lubada võõrast perekonnanime? — Eesti Päevaleht 21.03.2001, nr 66, lk 12.
     /Eesti Päevalehe küsitlus; vastajad Tiit Sepp, Kairit Henno, Peeter Päll. Kommentaaridega Internetis./
266. *Kas Lubile või Lubjale. — Töörahva Lipp 27.12.1969.
     /Perekonnanimede käänamisest. Allk: Filo Loog./
267. *Kas Lümanda või Lümmada . — Meie Maa 04.04.1929, nr 37, lk 2.
268. *Kas Narva või Peterburi tee? ("Tartu teated.") — Postimees 31.12.1922, nr 310, lk 7.
     /"Narva minevat teed kutsutakse Peterburi teeks, mis laseb oletada, et Peterburg Eesti vabariigis asub. Kuna tõeliselt ta nõuk. Venes on. Kas ei oleks aeg hakata seda teed Narva teeks kutsuma, sest tee lõpeb Narvas aga mitte Peterburis. Ja vanad inimesed teavad rääkida, et nüüdist Peterburi mäge on toll korral Narva mäeks kutsutud." (Kogu tekst.) Allk: Itu./
269. *Kas Navoii või Navoi? Poleemika lõpetamiseks. — Edasi 04.02.1969.
     /Usbeki nime kirjutamisest./
270. *Kas "nimeline" on alati tarvilik. — Sirp ja Vasar 24.12.1971, lk 5.
     /Isikunime sisaldavatest asutusenimedest./
271. *Kas nimi rikub meest . — Maamees 21.02.1930, nr 8, lk 6; Võru Teataja lisaleht 21.02.1930, nr 8, lk 6.
     /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
272. +*Kas on Laiusel tulevikku? — Postimees 29.08.1925, nr 232, lk 5.
     /Sh väide, et Laiuse nimi on tekkinud sõnadest "lai soo"./
273. *Kas on Salme laplaste pärandus? ("Kirjandusest.") — Postimees 24.02.1912, nr 45, lk 1.
     /Allk: Me./
274. *Kas Saksa või Eesti järv? — Päevaleht 21.03.1921, nr 76, lk 3.
     /M. Vasmeri Ida-Euroopa kohanimede uurimuse tutvustus, sh Peipsi järve venekeelsest nimest./
275. *Kas "Tallinn" või "Tallinna"? Eesti Kirjanduse Selts tahab vägivaldselt pealinna nime muuta. — Päevaleht 03.10.1930, nr 269, lk 2.
     /EKSi ja A. Vaga vaidlusest seoses "Eesti kunsti ajaloo I" avaldamisega./
276. *Kas teate, kuidas on kohanimed kujunenud? (Etümoloogilist materjali kasutamiseks maailmajagude geograafia õpetamisel.) — Nõukogude Õpetaja 06.10.1962; 13.10.1962.
     /Eesti või välismaa kohanimedest??/
277. *Kas Torma või Törma. ("Siseriigist.") — Postimees 01.09.1923, nr 231, lk 14.
     /"Seda nimetust tarvitatakse kahte viisi: kirjakeeles oleme harjunud kuulma ja lugema esimest, kuna kohalik rahvas ainult Törmat tunneb. Ei ole vist kahtlust, et viimane õigem on, sest Torma tundub saksapärasena ja on pärit nähtavasti kangekaelsete Saksa pastorite ajast. Kas ei oleks nüüd aeg endist "Törma" nimetust uuesti tarvitusele võtta üldiselt, ametlikult kui ka kirjakeeles? Mis arvavad selle kohta meie keelemehed?" (Kogu tekst.) Allk: -k./
278. *Kas "tänav" või "uulits"? — Esmaspäev 11.12.1922, nr 16, lk 7.
     /Tallinna postkontoris tehtud statistika tulemustest. Tänava kasuks./
279. +*Kasuline Talurahva Kalender 1881. (Tartu? 1880.)
     /Sellest väljaandest alates sisaldab uusi rahvapäraseid eesnimesid./
280. *Kas uulits või tänav? — Päevaleht 07.06.1919, nr 116, lk 6.
     /Soovitab sõna uulits. Allk: Insener./
281. *Kas uulits või tänav? — Päevaleht 14.12.1922, nr 310, lk 8.
     /Soovitab sõna tee, või kui tänav, siis kujul tanav./
282. *Kas "uulits" või "tänav"? Kõige kohasem oleks vast sõna "tee". — Kaja 26.11.1922, nr 280, lk 4.
283. *Kas "Viljandimaa" või "Sakalamaa"? — Postimees 02.02.1929, nr 32, lk 7.
     /Kui ümber nimetada, siis Sakalaks./
284. *Kas "Viljandimaa" või "Sakalamaa"? Mis arvab Tartu Ülikool. — Postimees 03.02.1929, nr 33, lk 5.
     /Ettepaneku kohta asendada maakondade nimed arhailisematega: sobib Viljandimaa – Sakalamaa, Petserimaa – Setumaa, Võrumaa v Tartumaa – Oandi, muudel juhtudel vanu nimesid ei ole teada./
285. *Kas "Viro" või "Eesti"? — Vaba Maa 12.11.1920, nr 259, lk 1.
     /H. Ojansuu ja L. Kettuse poleemikast Helsingin Sanomates; L. Kettunen eelistab "Eestit"./
286. *Kas Viro või Eesti? — Kaitse Kodu 1929, lk 1464–1465.
     /Olly ja L. Kettuse "Hakkapeliitta" väitluse (1929, lk 1580, 1699–1700) kokkuvõte./
287. +*Katkendid Tallinna esimestest turberaamatutest. 1365–1458. Revaler Geleitsbuch-Bruchstücke. 1365–1458. Toimetanud P. Johansen. Tallinna linna arhiivi väljaanded. Nr. 4. EKÜ, Tallinn 1929. XXXIX + 96 lk.
     /Sisaldab palju isiku- ja kohanimesid. Nimeregister lk 75–90, aine- ja sõnaregister 91–96; kohanimed võimalust mööda identifitseeritud./
288. *Katse Narva tänava- ja linnaosade nimesid venepäraseks muuta 1915. a. — Põhja Eesti 02.06.1931; Alutaguse Elu 02.06.1931, nr 60, lk 2.
289. +Katšajev, Pavel. Nõmme õiguste taastamisest. — Õhtuleht 09.08.1988, nr 182, lk 2.
     /Sh pooldab vanade nimede taastamist./
290. Kattai, E. 27. kilomeeter või Roobuka? — Õhtuleht 22.11.1988, nr 266, lk 2.
     /Raudteepeatus nimetati 1987. a lõpupoole Roobukaks, ent nime veel ei kasutata./
291. +Kauber, Maksim. Kärdla linnanõukogu aruandeistungjärk. — Nõukogude Hiiumaa 07.03.1989, nr 27, lk 1.
     /Sh refereeritakse Kärdla RSN TK otsust tänavanimede ennistamise kohta./
292. *Kaunis, Lembit; Laidma, Anne; Johanson, Andres. Uduvere ja Meedla küla kohanimed. Õpilasettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
293. *Kauri, Martin. Repliik. — Sirp ja Vasar 07.08.1981, lk 5.
     /Kohanimede õigekirjutusest transporditeatmikes./
294. *Kaurson, Maarja. Isikunimeseaduse kujunemine. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 34(05).