EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. L

:

1. *L(aakmann), H. Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 08.01.1930, nr 5, lk 6.
   /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
2. +*Laakmann, H. Das Erbebuch von Neu-Pernau 1543. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft (Pernau) 9. (1930), lk 24–120.
   /Sisaldab üksikuid eesti isikunimesid; vt registrit 111–120./
3. *L(aakmann), H. Nochmals Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 21.01.1930, nr 16, lk 3.
   /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
4. +*Laakmann, H. Die Ymera. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1930. Tartu 1932, lk 135–157.
5. Laan, Ilmar. Ikka Tallinn! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
   /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks./
6. +Laanekask, Heli. Üks küsimus seoses tartu keelega. — Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat II. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu 2003, lk 86–89.
   /Suure ja väikese algustähe kimbatusest murrete, keelte ja keelkondade nimetustes. Uuesti avaldatud autori doktoriväitekirjas 2004 ("Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil")./
7. *Laar, Anton. Ristinimed Wiedemanni sõnaraamatus. Harjutustöö. Tartu 1926.
   /Ilmselt hävinud./
8. Laarman, J. Nimede ennistamisest. — Õhtuleht 02.08.1988, nr 176, lk 1.
   /Ettepanek ennistada kino Pioneer nimi Skandia'ks./
9. OU:Laasi, Helga. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. Vastuseks L. Kaagjärve kirjale. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 36–39.
   /Äriseadustik ja selle puudused ärinimede fikseerimisel./
10. *Laast, Artur. Veel kord aj-diftongist. — Sirp ja Vasar 22.06.1984, lk 13.
    /Vt Hint 1984./
11. *Lageda, E. Lehekülgi Järvamaa ajalooraamatust. Kust on saanud maakohad omale nimetused. — Järva Teataja 01.04.1930, nr 38, lk 4.
    /EFAA: osaliselt väärtusetu. Kn: Tapa; Türi; Koeru; Ambla./
12. OU:*Lagman, Edvin. Odensholm. En ortnamnsundersökning. Skrifter utgivna av estn. lärda sällskapet i Sverige. Årsbok II. Lund 1955.
13. Lagman, Edvin. Estniska ortnamn i estlandssvensk form. — Svio-Estonica. Studier utgivna av Svensk-estniska samfundet. Vol. XVII. Lund 1964, lk 3–25.
    /Eestikeelsete kohanimede mugandused eestirootslastel./
14. OU:*Lagman, Edvin. Ortnamn och terrängord i Estlands svenskbygd. — En bok om Estlands svenskar 2. Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner, Stockholm 1964, lk 9–125.
15. *Lagman, Edvin. Estlandssvenska ortnamnsproblem. — Svio-Estonica XIX. 1968.
16. OU:*Lagman, Edvin. Eesti-Rootsi asulatevõrgu tekkimisest kohanimede taustal. — Verbum habet Sakala. Korp! Sakala koguteos. Uppsala 1974, lk 190–200.
17. *Lahe, Kristina. Eesti perekonnanimede käänamine. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 17(97).
18. *Laheveer, K. Mõnda meie perekonnanimedest. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
    /Hiiumaal./
19. *Laht, Katrin. Kodulinna kohanimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
20. *Lahti, Ilmari. Lindanise – muistse Tallinna nimetuse päritolust. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas (2000) ja Tartus (2001). — ES 27.11.2000, 04.05.2001.
    /Tutv: Kaal, Helju, KjK 2001/3, lk 219./
21. *Lahti, Ilmari. Kolõvan – muistse Tallinna nime päritolust. Ettekanne ESi etümoloogiakoosolekul Tallinnas. — ES 16.12.2003.
    /Tutv: Urve Pirso, Maria-Maren Sepper, KjK 2004/3, lk 230./
22. *Laikivi, Kaarel. Neli nime. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 4, lk 234–243.
    /Vene isikunimestruktuurid ja nende ajalugu./
23. *L(aikiv)i, K(aarel). Poola RV nimeuurimine. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 12, lk 766–767.
24. +*Laikivi, Kaarel. Vastakad nupud. — Sirp ja Vasar 24.10.1975, lk 5.
    /Sh alajaotused: Tänavas ja tänaval; Muhamed+lane. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 40–42./
25. Laipaik, Päivu. Tõrva tänavanimedest. — Kommunist 06.10.1988, nr 119, lk 3.
    /Ettepanekud./
26. +*Laiuse elust-olust . — Postimees 30.12.1923, nr 348, lk 4.
    /Ka nime päritolust. Allk: Vana laiuslane./
27. *Laks, Leo. Mõttevahetuse poolt. — Sirp ja Vasar 19.09.1986, lk 12.
    /Ajaloolistest kohanimedest./
28. Laks, Leo. Kus on see tänav, kus on see maja? — Õhtuleht 28.07.1987, nr 171, lk 2.
    /Segadusest Tallinna tänavate leidmisel, täpse plaani vajadusest./
29. Laks, Leo. Rajooni- ja tänavanimedest. — Õhtuleht 24.08.1988, nr 195, lk 1.
    /Nõukogulike nimede üksluisusest, Kalinini rajooni nime muutmisest./
30. *Lalajants, I. Tuttavate nimede saladus. — Edasi 20.03.1986, lk 6; 26.03.1986, lk 6.
    /Maailmajagude nimede päritolust. Ajakirjast "Vokrug Sveta"./
31. Lall, Pelle; Sandrak, Ott. Nimede taastamisest. — Õhtuleht 29.11.1986, nr 264.
    /Tallinna ajaloolistest tänavanimedest, mida arutati 30.10.1986 Linnamuuseumi saalis, sõnavõtjad Voldemar Miller, Jüri Kuuskemaa, Ott Sandrak, Trivimi Velliste, Karl Laigna jt./
32. +Langemets, Margit. Leksikoloogia. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 98–134.
    /Sh nimeuurimustest ja -kogudest lk 107–109./
33. Lapp, Toomas. Miks ei sünni enam Trixiebelle? — Postimees 20.07.2005.
    /Võrdleb Eesti ja Islandi nimeseadusi. Allk: Toomas Lapp, Rootsi Raadio Eesti toimetuse liige./
34. *Lassmann, Merit. Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–1995. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. (Nr 5/00.)
35. *Lassmann, Merit. Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 17(02).
36. *Lassmann, Merit. Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 18.06.2002.
37. *Lastele pandi nimeks Skairon ja Kriki. — Pärnu Postimees 23.02.2002, lk 5.
    /Jaanuaris sündinud laste nimed. Uudisnupp./
38. *Lastevanematele ja neile, kes selleks saada tahavad. — Uusleht 30.01.1917, nr 19, lk 2.
    /Näpunäiteid eesnimede valikul. Allk: M-gas./
39. +Laubre, Maris. Juttu raamatukogu ümber. — Õhtuleht 02.09.1988, nr 203, lk 2.
    /Sh ettepanek nimetada M. Gorki nim Tallinna Keskraamatukogu Tammsaare-nimeliseks [Sellise otsuse tegigi linnavalitsus septembri lõpus: Õhtuleht 24.09.1988, lk 1]./
40. +Laul, Silvia. Eesti kagunurk – piiriala Pihkva ja Ordu valduste vahel. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 55–64.
    /Sh Walgatabalwe etümoloogiast lk 58–59. Kokkovõtõq: Eesti lõunahummugunulk – piirimaa Pihkva ja Ordu valduisi vaihõl, lk 64. Summary: Estonia's southwestern corner – the border area between Pskov and the possessions of the Teutonic Order, p. 310–311./
41. OU:*Lauringson, Arvi. Mis on -vere? — Horisont 1980, nr 8, lk 22–24.
    /Kohanimekomponendi etümoloogiast./
42. +*Lauringson, Arvi. Pungerja jõgi. — Kodumaa 23.11.1983, lk 7.
43. *Lauringson, Arvi. Mida tähendab vere? — Punane Täht 28.08.1984.
    /Rakvere raj-i kohanimedest./
44. *Lauringson, Arvi. Vere-mõistatus. — Edasi 04.10.1984, lk 5.
45. *Lauringson, Arvi. Raudalu nimest. — Harju Elu 25.05.1985.
    /Küla Harjumaal./
46. *Laurits, Leelo. Määntsit nimmi mi Võromaal pinele ja kassõlõ panõmi? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2007, lk 56–60.
47. *Leemet, Tiina. Nimepanekust 1966. ja 1986. a. Tartu rajoon. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1989. 21 lk. (Nr 480.)
48. ##Leemets, Tiina. Perekonnanimede käänamine. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 56–58.
    /Varem ilmunud: Hommikuleht 05.03.1993./
49. *Leesalu, Raili. Ülevaade isikunimede uurimisest "Keeles ja Kirjanduses" 1968–1977 ilmunud artiklite põhjal. III k töö. Tartu 1982. 33 lk. (Nr 1414.)
50. Leesment, Leo. Hiina- ja jaapanikeelsete sõnade transkriptsioonist. — Eesti Keel 1934, nr 4, lk 116–118.
    /Eeskätt nimede kirjutamisest./
51. OU:*Leesment, Leo. Perekonnanimede panekust talurahva vabastamisel, eriti Saardes. Tartu Ülikooli Toimetused. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). B. Humaniora. 69. (Tartu 1942.) Tartu 1940. 7 lk.
    /Tiitellehel ilmumisaasta 1940. Faktiliselt ilmus 1942, vt "Teaduslikud uurimused ilmuvad jälle" Eesti Sõna 14.04.1942. Referat: Über die Familiennamen-Gebung bei der Bauernbefreiung in Estland, insbesondere in Saarde (Saara)./
52. *Leesment, Leo. Sun Jatseni nime kirjutusviisist. — Tartu Riiklik Ülikool 02.12.1966.
53. OU:*Leesment, Leo; Uustalu, Koidu. Veel mõni sõna mõisate ja kohanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 369–370.
    /Täiendused K. Uustalu artiklile KjK 1968/12./
54. OU:+*Leesment, Leo. Abjast Iklani. Asustus ja kohanimed minevikus. — Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1974. Tallinn 1976, lk 233–245.
    /Резюме: От Абья до Икла. Расселение и топонимы в прошлом. Summary: From Abja to Ikla. Settlements and place names in the past./
55. OU:+*Leesment, Leo. Jooni eesti perekonnanimede ja rahva elukohtade ebastabiilsusest minevikus. — Nõukogude Õigus 1978, nr 2, lk 135–138.
    /Pati valla XVIII–XIX sajandi arhivaalide andmeil./
56. *Leet, A. Ühest kummalisest kohanimest. — Pärnu Kommunist 29.05.1966.
    /Kn: Rotiküla./
57. Lehari, Valdar. "Sakala" neli nimevahetust. — Edasi 07.06.1988, nr 130, lk 4.
    /Viljandi ajalehe toimetaja (1940–1941) meenutus Sakala varasematest nimevahetustest 1940.-1941. a./
58. *Leht, Mari-Anne. Rõuge ja Misso vallas taastatakse vanad külanimed. — Võrumaa Teataja lisaleht Elu 06.12.1997, lk 5.
    /Lühike uudisartikkel./
59. +Leito, Aivar. Mis on laisid? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 349–350.
    /Hiiumaa järvede nimedest. Summary: What does the Estonian word 'lais' denote? p. 369./
60. *Lelumees, Siiri. Kärdla linna kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 32 lk. (Nr 681.)
61. *Leo. Hallistest. Umbes viiskümmend aastat tagasi, kandsivad ka Halliste ja Karksi kihelkond Mulgimaa nime. ("Kirjad.") — Olevik 23.10.1901, nr 43, lk 1014–1015.
    /Nimest ja riietusest./
62. *Leo. Sammaste ja Kariste nimest. ("Tillukesed killukesed.") — Olevik 24.07.1901, nr 30, lk 710.
    /Halliste khk-s./
63. *Leosk, Arvi. Hädas sildiloominguga. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Tallinna asutuste nimedest jm./
64. OU:Leosk, Arvi. Ikka veel Aleksandrist. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427.
    /Ettepanek lugeda Aleksander eesti-vene ühiseks eesnimeks nagu Niina, Tiit jt. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 89. Vt ka Saari KjK 1975/7./
65. *Leosk, Arvi. Emakeeleõpetajate (pisi)probleeme. — Nõukogude Õpetaja 07.01.1984.
    /as- ja us-lõpuliste eesnimede käänamisest./
66. *Lepa, Ege. Restu küla isiku- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Restu keelepäeval. — ES 18.04.1991.
67. +Lepasaar, Juhan. Muraka raba ääremailt. — Eesti Loodus 1994, nr 12, lk 393–394.
    /Sh kohanimedest Mäurassaare jm. Kaardiga, toimetuse järelmärkusega./
68. Lepik, Eva; Heinapuu, Ott. Pärisnimi kui leitmotiiv: nimi ja pagulus Karl Ristikivi ajalooliste romaanide tsüklis. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 187–229.
    /Nimemotiivid Ristikivil./
69. *Lepik, Helen; Sõmerik, Kristiina; Õue, Madis. Firmanimed ajalehetekstis. Õpilasettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
70. *Lepik, Laine. Õpilaste perekonnanimede päritolust. Õpilasettekanne Tsirguliina 2. keelepäeval. — ES 23.11.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1990/8./
71. +*Lepiksaar, Marin. Suur ja väike algustäht kohanimetäiendites. Diplomitöö. Juhendaja Ellen Uuspõld. Tartu 1977. 197 lk. (Eesti k kateeder. Nr 1016.)
72. *Lepisk, Kersti. Meie kooli lemmikeesnimesid. Õpilasettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
73. +*Lepp, A. Perekonnanimede statistika. — Eesti Statistika 1936, nr 174(5), lk 264–267.
74. *Leppik, Eduard. Kohanimede uurimisest Väike-Maarja Keskkoolis. — Kodu-uurijate seminar-kokkutulek Rakvere rajoonis. Tallinn 1967, lk 209–211.
75. *Leppik, E(duard). Kohanimedest. — Punane Täht 29.02.1972.
    /Eesti kohanimede päritolust, näpunäiteid kogumistööks, autori isiklikust kohanimede kartoteegist./
76. *Lep(p)ik, Eduard. Väike-Maarja kihelkonna kohanimede kogumisel tekkinud mõtteid. — Noorus 1972, nr 10, lk 35–36.
    /Uuesti avaldatud 1976 (Keel, mida me harime)./
77. *Leppik, Eduard. Kohanimed unustamisohus. — Nõukogude Õpetaja 04.04.1973.
    /Koolide abi kohanimede kogumisel./
78. +*Leppik, Eduard. Ristamäe nime kaitseks. — Eesti Loodus 1976, nr 2, lk 87–88.
    /Ka nime päritolust./
79. OU:##Leppik, Eduard. Väike-Maarja kihelkonna kohanimede kogumisel tekkinud mõtteid. — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 99–102.
    /Varem ilmunud: Noorus 1972/10./
80. *Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala kohanimed. Ettekanne Kadrina keelepäeval. — ES 20.05.1994.
81. +*Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala juht. Kohtla-Järve 1997. 47 lk.
82. *Lestal, Lemme. Minu kodukandi perekonnanimed. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
83. *Leuhin, Illar. (N)imelugu. — Nõukogude Õpetaja 14.02.1987.
    /Ees- ja perekonnanime kasutamisest./
84. *Lias, Ruth. Võhiku vaatevinklist. — Edasi 16.06.1985, lk 5.
    /Kohanimede õigekirjast./
85. +*Lietuvių kalbos komisijoje. — Tiesa 02.07.1985.
    /Ka eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest leedu keeles./
86. OU:*Ligi, Herbert. Ühest toponüümist ja veidi ka toponüümikast. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 279–281.
    /Mõrtsuka. Vt ka "Veel kord..." KjK 1980/9./
87. OU:*Ligi, Herbert. Kaali katastroof ja Püha kihelkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 5, lk 286–293.
88. +*Ligi, Priit. Tšuudid ajalookirjanduses. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 10, lk 610–616.
    /Ka etnonüümi päritolust./
89. *Liiber, Ave. Meie kooli õpilaste eesnimed. Õpilasettekanne Pärnu 4. keelepäeval A. Jakobsoni nim Pärnu 1. Keskkoolis. — ES 22.01.1981.
90. *Liignimede muutmine . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 23.01.1917, nr 18, lk 3.
    /"Birsh. Ved." teatel olevat keiserliku kantselei ülem öelnud, et viimasel ajal tulevat keisri nimele palju palvekirju, milles palutakse luba oma perekonnanimesid muuta. Eriti palju palvekirju lätlastelt ja eestlastelt, kes oma saksapäraseid nimesid tahavad läti- ja eestipärasteks muuta. Suur protsent sõjaväelasi. 3000 saksa nime muutmise soovist olevat vaid kolmandik täidetud./
91. *Liignimede vahetamine . — Postimees 02.08.1917, nr 172, lk 2.
92. *Liignimi ja sugunimi . — Rahva Lõbuleht 1905, nr 8, lk 250.
    /Allk: H. S-k./
93. +Liitoja-Tarkiainen, Ülle. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2000. 280 lk.
    /Sisaldab palju kohanimesid ürikutes antud kujul. Sisu: Sissejuhatus – Külad ja hajatalud Euroopas kuni 18. sajandini – Uusimisseis ja allikmaterjal – Hajatalud ja külad madalseisu ajal (1601–1638) – Hajatalud ja külad kasvuperioodil (1638–1688) – Kokkuvõte – Lisad – Kasutatud allikad ja kirjandus – Registrid: Kohanimed, Isikunimed. Summary: Dispersed Farmsteads and Villages in Northern Livonia in the 17th Century, p. 237–243./
94. *Liiv, Hele. Nimed Jaan Krossi teoses "Rakvere romaan". Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 43 lk. (Nr 779.)
95. +*Liiv, O. Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Koos asustuse, tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsega päämiselt Rootsi ajal. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused / Academicae Societatis Historicae Scripta et Opuscula 5. Estonia. K/Ü "Loodus", Tartu 1928 (1929). 128 lk.
    /Referat: Die russische Siedlung in Allentaken bis zum ersten Viertel des 18. Jahrhunderts. Tutv: Schulbach, A., Venelased Alutagusel - Vaba Maa 31.05.1929, nr 123. Sepp, H., Uus teos asustamisajaloo alalt - Ajalooline Ajakiri 1929, lk 52–55./
96. *Liivak, Gerhard. Liihtenštein ja teised. — Sirp ja Vasar 14.02.1964.
    /Kohanimede õigekeelsusest./
97. OU:Liivak, Sander Alfred. Ungari isikunimede õigekeelsusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 635–637.
    /Ees- ja perekonnanimedest, vanast kirjaviisist, naisenimedest, nimede käänamisest./
98. *Liivaku, U(no). "Ultra-Sy"? — Sirp ja Vasar 21.11.1969, lk 5.
    /Šokolaadisordi nimest./
99. +Liivaku, Uno. Kuidas eesti ajakirjanikud venestavad eesti keelt. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 4, lk 194–201.
    /Sh vildakast võõrnimetarvitusest, nimedest "Moonsundi arhipelaag", "Balti meri" ja "Pribaltika"./
100. OU:Liivaku, Uno. Eesti ja Eestimaa. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 2, lk 73–75.
     /Nimede ajaloost ja kasutusest. Referat: Eesti und Eestimaa, S. 144./
101. +Liivaku, Uno. Tähelepanekuid Eesti Televisiooni keelekasutusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 680–690.
     /Sh võõrnimede väärhääldusest lk 684–686./
102. *Liivanurm, Kristi. Vere-lõpulised kohanimed Eestis. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 19(97).
103. *Liivi kuberneri hra poolt tuletati meelde, et siitmaa Greeka õigeusulised ikka neid nimesid tarvitaks, millega nad kirikuraamatusse on kirjutatud. ("Teised lehed.") — Olevik 09.06.1898, nr 23, lk 528.
104. +*Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala I. Kaguosa. ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetused Nr. 1 (7). Tartu 1941. 352 lk.
105. *Liivimaa kubernatori härra tuttava ringkirjade järele on meie vallavalitsustele kohuseks tehtud ... Venekeelseis kirjades tutvad Eestikeelsed nimed Venekeeles tarvitada. ("Kodumaalt. Riiast.") — Virmaline 21.04.1887, nr 17, lk 3.
106. *Liivimaa Sakste lipukandja "Düna-Zeitung" pilkab... ("Omalt maalt ja riigist. Riiast.") — Valgus 08.12.1892, nr 51, lk 2.
     /.. "Postimehe" (koha)nimede eestistamise küsimust./
107. Lillemets, Enn. Förjalased räägivad förja keelt. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 771.
     /Sh Fääri saarte nimest - soovitatavalt Förja saared. Samas: Peeter Päll, Kommentaar, lk 772/
108. OU:Lilleväli, Mati. Piibli nimede leksikon. Kristlik kirjastusselts "Logos", Tallinn 2000. 264 lk.
     /Sisu: Saateks – Lähteandmeid sõnastiku kasutamiseks – I Kanooniline Piibel: Märksõnad, mis ei esine pärisnimedena, Sõnastik – II Vana Testamendi Apokrüüfid (Apokriiva) – Lisa./
109. Linde, Väino. Ilusa eesti nime kaitsel. Isikunime seadus lõpetab segaduse, mis praegu nimekasutuses valitseb. — Eesti Päevaleht 30.09.2004, lk 3.
     /Riigiseaduse menetluses olevast isikunimeseadusest./
110. +Linkrus, Elle. Mädajärve oru mõistatus. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 183–188.
     /Muuksi lähedal; sh kohanimedest. Резюме: Загадка долины Мядаярве, с. 205. Summary: The secret of Mädajärve valley, p. 207./
111. *Linlased jäid ükskõikseks Noole tänava suhtes. — Kuressaare Kuulutaja 03.11.2000.
     /Ettepanekust anda uuele Kuressaare tänavale Noole nimi./
112. *Linna-Jüri. Kah üks veste. — Postimees. Hommiku väljaanne 27.04.1920, nr 17, lk 4.
     /Vastuseks Maa-Matsi nime all ilmunule (vt 23.01). Nõus uulitsa kõrvaldamisega, ent muid laensõnu peab vajalikuks. Allk: Linna-Jüri (=L. Kettunen?)./
113. *Linna tänava nimede muutmine oli 22 skp. sellekohases komisjonis linna koolivalitsuse algatusel arutusel. Komisjonist võttis osa peale linnanõunik Reebeni ja hra Markuse veel Eesti kirjanduse seltsi, akad. emakeele seltsi, akad. ajaloo seltsi ja linna uurimiskomisjoni esitaja. Tehti mitmed tähelepanuväärt otsused, milledest pikemalt edaspidi. ("Tartu teated.") — Postimees 24.01.1926, nr 23, lk 7.
     /Kogu tekst./
114. *Linna tänavanimede ümbernimetamise ja eestipärasteks muutmise asjus. ("Tartu teated.") — Postimees 25.04.1923, nr 108, lk 2.
     /"Linnavalitsusel on kavatsus Tartu linna tänavate nimesid ümber nimetada ja eestipäraseks muuta. Selles asjus on linnavalitsuse poolt nõupidamisele kutsutud 2. maiks s. a. akad. Ajaloo seltsi, Akad. emakeele seltsi, Eesti kirjanduse seltsi kodu-uurimise toimkonna, Tartu linna uurimistoimkonna ja "Postimehe" toimetuse esitajad ja mitmed teised asjatundjad." (Kogu tekst.) Allk: -h./
115. *Linna tänavate nimede muutmise ja uute linnaosade tänavatele nimede panemise küsimus edasi lükatud. ("Tartu teated. Linnavolikogu koosolek 27. aug.") — Postimees 29.08.1923, nr 228, lk 5.
     /Küsimuse arutamisest koosolekul ja vaidlusalustest nimedest./
116. *Linna tänavate nimed nõuavad parandust! ("Tartu teated.") — Postimees 08.04.1921, nr 76, lk 3.
     /Sõnum. Vigastest tänavasiltidest, nt Sola uul. (Soola), Rosi (Roosi), Jama (Jaama), Pik (Pikk), Rikkas (Rikas), Leppiku (Lepiku) jne. Vladimiri uulitsas on Ladumise uulits, kuid Vladimiri läheb Saekojani välja. Keelelised vead tuleb otsekohe parandada. Allk: -nn./
117. *Linnavolikogu valimine lõppes teatavasti sellega... ("Kodumaalt. Viljandist.") — Postimees 11.07.1919, nr 142, lk 2.
     /Ülevaade. Sh arutati Veski tn ümbernimetamist C. R. Jakobsoni tänavaks. Allk: -o./
118. *Linno, Tiina. Saaremaa kohanimed tõid doktorikraadi. — Meie Maa 06.04.2000, nr 65, lk 1.
     /Rets: M. Kallasmaa. Saaremaa kohanimed I-II./
119. OU:Linnus, Jüri. Lisanimi Sepa ~ Raudsepa. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 103–112.
     /Резюме: Прозвание Sepa ~ Raudsepa (= кузнец), с. 112./
120. +Linnus, Jüri. Seppade rahvapärastest nimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 141–149.
     /Резюме: О народных наименованиях ремесленника-кузнеца, с. 149. In: Sepp; Raudsepp./
121. OU:Linnus, Jüri. Põhja-Eesti talupoegade lisanimedest 18. sajandil. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 99–108.
     /Резюме: О прозваниях крестьян северной Эстонии в XVIII столетии, с. 108. In: Brauer; Hõbesepp; Kangur; Kingsepp; Müürsepp; Nahkur; Puusepp; Raudsepp; Rätsep; Sadulsepp; Sepp; Tisler; Treial./
122. +*Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Lõuna-Eestis 17. sajandi esimesel poolel. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXIII. Tallinn 1983, lk 92–103.
     /Ka isikunimesid. Резюме: Деревенские ремесленники Южной Эстонии в первой половине XVII века. Referat: Über die südestnischen Landhandwerker in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts./
123. *Lipp, M(artin). Alte estnische Namen in den Revalschen Archiven. — Nordlivländische Zeitung 1900, nr 272; Revalsche Zeitung 1900, nr 273.
124. ##*Lipp, M(artin). Alte estnische Namen in den Revalschen Archiven. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1900. Jurjew (Dorpat) 1901, lk 97–101.
     /Varem ilmunud: Nordlivländische Zeitung ja Revalsche Zeitung 1900./
125. *Lipschütz, A. Oa, Erne ja Kartuli tänav. — Postimees 18.05.1921, nr 107, lk 5.
     /Tartu tänavatele tuleks anda Eesti kuulsate poegade nimesid. Vanad inetud tänavanimed näitavad meie kultuuritust./
126. +*Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga, Moskau 1853–1910.
127. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Bd. I. Hrsg. H. v. Bruiningk, N. Busch. Riga 1908. 788 lk.
128. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545). Bd. II. Im Auftrage und auf Kosten des Lettländischen Bildungsministeriums herausgegeben von H. Bruiningk. Riga 1923. XXIII + 923 lk.
     /Rikkalik isiku- ja eeskätt kohanimeainestik, registrid lk 775–907. Nicolaus Buschi ja A. Westrén-Dolli lisaselgitused./
129. *Lobjakas, Ahto. Loogiline on Kroaatia, mitte Horvaatia. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 26.09.2005.
     /Peab saksa vahendusele tuginevat Kroaatiat loogilisemaks. Vt ka EPL 07.10.2005./
130. Loel, Rita. Koerapark ja Slupi plats seadustatakse. — Oma Saar 24.05.2007.
     /Sh Kuressaare nimekomisjoni tööst./
131. *Lond, Kadi; Deemant, Monika; Õim, Kadri. Suur ja väike algustäht (kohanimi täiendina, nn käändumatu omadussõna). Üliõpilasettekanded III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
     /Reegli ajalugu kuni E. Nurmeni (K. Lond) – reeglistus alates E. Nurmest (M. Deemant) – kasutus tänapäeval (K. Õim). Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
132. *Loodus, Merle. Haapsalu vanalt kalmistult kogutud eesnimed. Kursusetöö. Juhendaja Lembit Vaba. TPedI, Tallinn 1990. 16 lk + lisa. (Nr 603.)
133. +*Loopmann, August. Eesti NSV jõgede nimestik. Tallinn 1979. 167 lk.
     /Sh vooluveekogude tähestikuline nimestik lk 150–157./
134. +*Loopmann, August. Eesti meresaarte nimestik. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus, Tallinn 1996.
135. *Looring, Anneli. Ees- ja hüüdnimed Pärnu 4. Keskkoolis. Õpilasettekanne Pärnu 4. keelepäeval A. Jakobsoni nim Pärnu 1. Keskkoolis. — ES 22.01.1981.
136. ##Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Eestlasele Eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 42–45.
     /Varem ilmunud: Päevaleht 06.05.1921 (väikeste erinevustega)./
137. *Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Päevaleht 06.05.1921, nr 117, lk 3.
     /Nõuab uue kirjaviisi järgimist nii perekonna- kui ka kohanimedes (viimast viidet hiljem enam pole). Uuesti avaldatud albumis "Eestlasele Eesti nimi"./
138. *Loorits, Oskar. Perekonnanimede kirjutamisest. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
     /Ilmunud albumis "Eestlasele eesti nimi" (1921) ja Päevalehes 06.05.1921. Tutv: AESA II, lk 17–19./
139. +Loorits, Oskar. Mõningad läti laensõnad eestis. — Eesti Keel 1929, nr 7-8, lk 168–189.
     /Sh Läti-nimelised kohad Eestis lk 169./
140. OU:+Loorits, Oskar. Melk ja Mälk. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 51–56.
     /Sh selle esinemus ees-, perekonna- ja kohanimedes. Saksa nimest Melchior. Kn: Mälaküla (Muh); Mäliküla (Var); Mälla (Kul); Mällo./
141. *Loorits, Oskar. Uku. — Virittäjä 40 (1936), lk 256–267.
     /Referat: Uku./
142. *Lopatina, T. Tallinna objektide rahvapärased nimetused. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1990. 25 lk. (Nr 549.)
143. +*Lotman, Juri; Uspenski, Boris. Märk – nimi – kultuur. Tallinn 1973.
     /Sh nimede semiootikast./
144. +*Lotman, Juri. Pärisnimede maailm. — J. Lotman. Kultuur ja plahvatus. Varrak, Tallinn 2001, lk 43–51.
145. +Lotman, Piret. 450 aastat Oleviste raamatukogu. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 451–455.
     /Sh Raimo Raagi ettekandest Heinrich Stahli õigest nimest lk 454./
146. *Luce, Johann Wilhelm Ludwig von. ((Eestlaste eesnimedest.)) — Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache 3. Pernau 1814, lk 47–52.
     /Soovitas raskepärased kreeka ja ladina nimed asendada kõlavamate eesti nimedega; esitas valimiku Saaremaa meeste ja naiste nimesid omapoolsete analoogiliste eestindustega, nt Ann, Anna, Kadri, Triino, Liisa, Mai Maia, Tiina, Maali, Miili, Aado, Hain, Jaak, Lemet, Mats, Madis, Pent, Rein, Tõnis jt. Eesti nimekalendrit tuleks moderniseerida./
147. *Luce, Johann Wilhelm Ludwig von. Woher kommt der Name Arensburg? Riga 1820. 8 lk.
     /Vt ka Albanus 1815, Napiersky 1824./
148. Lugeja arvab . — Edasi 08.01.1987, nr 5.
     /Teemal "Nimi on ajalugu": Georg Grünberg, Andreas Hold, Lembit Eelmäe; Näituseväljakust: Elsa Kudu, E. Potseps./
149. +*Lugeja arvab nii . — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
     /Sh vigasest võõrnimede kirjutusest./
150. *Lugejate arvamusi . — Sirp ja Vasar 27.01.1978, lk 12.
     /Sh tänavanimetustest./
151. +*Lugejate kirju . — Sirp ja Vasar 28.09.1979, lk 5.
     /Sh Prantsusmaa nimetusest./
152. *Lugu Tudulinna nime saamisest. Kahe mehe karm surm mäe sees. — Alutaguse Elu 17.05.1930, nr 10, lk 2; Virulane 28.06.1930, nr 70, lk 4; Põhja Kodu 03.07.1930, nr 73, lk 2.
     /Rahvajutt kahest mehest nimega Tudu ja Linn. Allk: H. V. (Virulases)./
153. +*Luiga, J(uhan). Soome sugu III. — Eesti Kirjandus 1918, lk 20–38.
     /Sh eitab võimalust, nagu pärineks Torgel (Tori) jms Thor'i nimest./
154. +*L(uiga), J(uhan). Eesti Keel nr. 3-4. — Vaba Maa 01.11.1922, nr 255, lk 5.
     /Sh uulitsa-küsimusest; eelistab tänavat./
155. *L(uiga), J(uhan). Rattama. — Vaba Maa 25.08.1922, nr 197, lk 6.
     /Kohanime päritolust. Vt ka J. Trusman VM 03.09.1922./
156. *L(uiga), J(uhan). Järelmärkus. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
     /J. Trusmani artiklile Tallinna nime kohta samas numbris./
157. *L(uiga), J(uhan). Poliitilised päevaküsimused. Tänavate ristimine. — Vaba Maa 09.09.1923, nr 206, lk 5.
     /Tallinnas. Nimede muutmise kriitikat ja oma ettepanekuid./
158. *L(uiga), J(uhan). Tegeliku keele uuendusnõuded. Tallinn, Reval, Rewel. — Vaba Maa 12.01.1923, nr 9, lk 5.
     /1. Kasutusel nii Tallinn kui ka Reval. 2. Estonia või Estia? 3. Uulitsast-tänavast. Vastukaja vt "Tallinn oder Reval" Revaler Bote 1923./
159. *L(uiga), J(uhan) E. Veel nimedest. — Postimees 06.09.1901, nr 201, lk 1.
     /Märkusi W. Reimani arvustuse puhul J. Kurriku "Nimede raamatu" kohta. Vt ka Ansomardi Pm 19.09.1901./
160. *Luik, Tiiu. Meie kooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Tallinna 37. Keskkooli keelepäeval. — ES 08.05.1974.
161. *Lukk, K. Mida tähendab kohanimi Räpina? — Koit 24.11.1964.
162. *Luksep, S. Kidakeelsuse kindel varjupaik. — Sirp ja Vasar 10.02.1961, lk 2.
     /Asutuste ja ettevõtete nimedest./
163. Lumet, Enn. Vastakad nimed. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 377.
     /Kn: Vaikne järv; Paukjärv./
164. *Lumiste, Erlike. Võõrkohanimede õigekirjutusest eesti ajalehtedes. Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 34 lk + lisa. (Nr 611.)
165. *Lundver, Kersti. Niederdeutsche Ortsnamen in Estland. Diplomitöö. Tartu 1991. (Saksa filoloogia osakond.)
166. *Lung, Peeter. Prantsuse keele diakriitilised märgid. — Edasi 19.10.1985, lk 6.
167. *"Lutheruse" küsimus . — Postimees 27.07.1917, nr 167, lk 1.
     /Vastuseks H. Põllule Pm 17.07.1917. Allk: Võhik J. K. (=J. Kurrik?)/
168. *Luu, M. -saare lõpuga koha nimed. — Uudiste veste osa 1904, nr 38, lk 64.
169. +*Luuk, Erkki. Kaubamärgi semiootika. — Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu 2004, lk 87–101.
170. Lõbu, Ivar; Talvistu, Enriko. Nimi on ajalugu. — Edasi 14.09.1986, nr 211, lk 5.
     /Ettepanek taastada Tartu ajaloolised tänavanimed./
171. Lõbu, Ivar. Nimekomisjonis. — Edasi 06.12.1987, nr 279, lk 6.
     /Tartu nimekomisjoni tegevusest. Ettepanekud linna täitevkomiteele./
172. Lõbu, Ivar. Kaubahallile on nime tarvis. — Edasi 27.05.1988, nr 122, lk 3.
     /Üleskutse pakkuda nimesid Tartu südalinnas ehitatavale kaubahallile./
173. Lõbu, Ivar. Nimekorrastajad nõu pidamas. — Edasi 20.03.1988, nr 66, lk 5.
     /Linnade ja rajoonide nimekomisjonide esindajate koosolekult Tallinnas 01.03.1988. Sõnavõttude (H. Saari, P. Päll, M. Meri, M. Kallasmaa, S. Ehrenbusch, T. Padu, K. Ellik jt) ülevaated. Ka Kuressaare nime taastamisest./
174. *Lõhmus, Aivo. Vadja toponüümika kogumiselt. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 10.12.1972.
175. Lõhmus, Alo. Nimede järjepidevus on väärtus. — Postimees 15.10.2002, nr 240, lk 2.
     /Intevjuu Aadu Mustaga./
176. Lõhmus, Alo. Uued Rüütlid ja Kallased keelu alla. — Postimees 15.10.2002, nr 240, lk 2.
     /Uue isikunimeseaduse jõustudes keelustatakse liiga sagedad perekonnanimed. Ome nime muutmist selgitavad Tunne Kelam ja Max Kaur. Lisatud sagedaimate perekonnanimede loend. Kokkuvõte ka järgmise päeva Эстония's./
177. Lõhmus, Alo. Isikunimede seadus seiskaks viiendiku eesnimede kasutamise. — Postimees 03.06.2003.
     /Annika Hussari ettekandest./
178. Lõhmus, Alo. Vanemail tuleb veidrate nimede panek lõpetada. — Postimees 04.06.2003.
     /Annika Hussari ettekandest Emakeele Seltsi koosolekul 03.06.2003. Sobimatutest eesnimedest, uuest isikunimeseaduse eelnõust/
179. Lõhmus, Alo. Kalurid Punastelt Kaljudelt. — Eesti Ekspress 08.09.2005, lk A26.
     /"Miks Kallaste ei tohi kasutada ajaloolist rööpnime Krasnõje Gorõ, kui Lääne-Eestis on kümnetel küladel säilinud rootsikeelsed paralleelnimed?" Usutlus Leonti Kromonovi jt-ga./
180. *Lõo, J. Meie koduloomade nimetused. — Eesti Kirjandus 1911, lk 49–61, 81–89.
181. +*Lõugas, V(ello). Tarandkalme uus rekonstruktsioonikatse. — Fenno-ugristica 1. TRÜ toimetised. Vihik 344. Tartu 1975, lk 198–212.
     /Ka kabeli- ja kiriku-tüveliste kohanimede levikust. Резюме: Попытка новой реконструкции каменных могильников с оградкой. Referat: Ein neuer Rekonstruktionversuch der Tarandgräber./
182. OU:*Lõugas, Vello. Kuidas Virumaa endale nime sai? — Horisont 1978, nr 7, lk 8–10.
183. OU:*Lõugas, Vello. Kust tuli Alutaguse? — Horisont 1978, nr 3, lk 10–11.
184. *Lõugas, Vello. Kõuekividest ja piksenooltest "vaia rahvani". — Horisont 1980, nr 3, lk 14–16.
     /vadja hüpoteetiline etümoloogia./
185. *Lõugas, Vello. Tatari kohanimed eesti toponüümikas. — Idatee. Muinasteaduse ajakiri 1997, nr 3, lk 43.
186. *(Lõvi, Oskar). Kohanimed. Üleskirj. Oskar Lõvi Koeru kihelk. Ramma külast, 1909. a. — Eesti Kirjandus 1910, lk 74–76.
187. +*Lõvi, Oskar; Lauri, Johannes. Aruanne kohanimede ja murdesõnade korjamisest. — Eesti Kirjandus 1911, lk 65–67.
188. Lähme "Orbitasse"! . ("Lugeja küsis.") — Õhtuleht 20.09.1989, nr 217, lk 2.
     /Kaupluse Ekraan nime muutmisest Orbita'ks (Rein Sepa kiri toimetusele)./
189. OU:Läti nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, 9, lk 468–471, 538–539.
     /ÕSi 1960. a reegli (nimetava lõpp -s, -š, -is ära jätta) arutelu: V. Helde (468–469), P. Ariste (469–471), A. Kaalep (538–539), S. Raģe (539). Keele ja Kirjanduse ringküsitlus. Vt ka Karma 1962./
190. +*Läänemaa . Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938.
191. +*Läänemaa vanem vakuraamat . — Vaba Maa 24.05.1929, nr 117, lk 6.
     /Rets: Baron F. Stackelberg. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). SbGEG (1927) 1928./
192. *Läänemets, Kaia. Ärinime olemus ja ettevõtja ainuõigus ärinimele. Magistritöö. Juhendaja A. Kalvi. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool. Tartu Ülikool, Tartu 2008.
193. +*Lüüs, A. Über einige ältere estnische Ansiedlungen im Pleskauschen Gouvernement. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1905. Jurjew-Dorpat 1906, lk 21–38.