EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. M

:

1. OU:*Maade ja pealinnade nimed ning riiginimetuste tõlked (ladinatäheline rühm). (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1983, nr 11, lk 631–637.
2. OU:Maailma maade nimed eesti, inglise, prantsuse, vene ja riigi ametikeeles. Pealinnad, ISO maatähised, tähtsamad haldusüksused. Koostanud Peeter Päll. Eesti Keele Sihtasutus, Riigi Keeleamet, Tallinn 1994. 104 lk.
   /Sisu: Koostajalt – Maade nimed – Register./
3. +*Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri jures. 1859.
   /Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2. Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9. Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania – Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared – 16. Palästina ehk Kanaani-ma./
4. *Maa-Mats. Väike veste. — Postimees. Hommiku väljaanne 23.01.1920, nr 14, lk 2.
   /Seoses uulitsa-tänava vaidlusega loetleb vene laensõnu, mille asemele tuleks uusi muretseda. Följeton. Allk: Maa-Mats (=M. J. Eisen). Vastukaja: vt Linna-Jüri seals. 27.04./
5. +*Maarjamaast, intelligentsist ja muust. — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
   /Sh (eesti?) kohanimede tarvitamisest./
6. *Maaslieb, Helle. Eestlaste eesnimevaliku motivatsioonidest. Seminaritöö. Juhendaja Maia Madisso. Tartu 1999. 19 lk.
7. *Madise, Reijo; Kajakas, Aivar; Hunt, Alar. Hüüdnimedest ja nende päritolust meie koolis. Õpilasettekanne Tallinna 54. Keskkooli rahvaluulepäeval. — ES 06.05.1988.
8. *Mag. A. H. Snellmani "Virolaisia paikan nimiä 1200 luvulta" on trükist ilmunud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
9. *Maha võõras ike! — Postimees 30.03.1921, nr 68, lk 5.
   /Nimede eestistamisest. Allk: N./
10. Malk, Jaan. Kohanimedest. — Meie Elu 26.10.1978, nr 43, lk 8.
    /Rahvaetümoloogiline veste Kanada jm kohanimede tekkest (Alaska, Sitka, Minnesota, Kanada) eesti sõnade alusel./
11. *Malmberg, Marju. Perekonnanimede eestistamisest. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999.
12. *Malmberg-Forssell, Marju. Perekonnanimede eestistamine Eestis. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk + lisa. (Nr 29/01.)
13. *Malmberg-Forssell, Marju. 15 000 uut sugunime (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 18(02).
14. +Mantila, Harri. Viron murteiden ja paikannimien oppikirja. — Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3.–4. toukokuuta 2003. Toimittaneet Helena Sulkala ja Heli Laanekask. Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja / Publication of the Department of Finnish, Saami and Logopedics. Nro 23. Oulun yliopisto 2004, lk 27–34.
    /Rets: Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn 2002./
15. +Maran, Timo; Tüür, Kadri; Võsu, Ester. Koht ja paik II. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 64–67.
    /Rahvusvahelisest seminarist 13.-14.10.2000 Eesti Kunstiakadeemias. Sh: M. Kallasmaa ettekanne Eesti kohanimedest./
16. +Mardiste, Heino. Kui Eesti ilmus maailmakaardile. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 196–197.
    /Sh vanimad Eestit kajastavad kohanimed neil. Summary: When Estonia made its appearance on the maps of the world, p. 287./
17. +*Margus, Tiia; Roots, Hille; Kerge, Krista. TÜ ja TPÜ magistreid 2001. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 4, lk 299–303.
    /Sh: Evar Saar "Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas"./
18. +Margus, Tiia; Roots, Hille; Kerge, Krista. TÜ ja TPÜ uusi magistreid 2002. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 384–388.
    /Sh: 07.02.2002 Sirje Mäearu magistritöö "Eesnimed apellatiivsete keelenditena"./
19. +Margus, Tiia; Roots, Hille. Tartu Ülikooli magistreid 2005. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 5, lk 427–430.
    /Sh: Mariko Faster, "Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid"./
20. *Maripuu, A. Hiiumaa külad ja alevikud. — Nõukogude Hiiumaa 09.10.1975.
    /Hiiumaa maa-asulate piiride ja nimetuste korrastamisest. Vt ka T. Saue NõukH 06.01.1976./
21. *Maripuu, A. Hiiumaa külad ja alevikud. — Nõukogude Hiiumaa 10.02.1976.
    /Asulastikust ja külade nimedest./
22. Maripuu, Ann. Le groupe d'emprunt français dans l'anthroponymie estonienne. Mémoire de fin d'études. Sous la direction de Peeter Päll. Tartu 1998. 82 lk. (Chaire de philologie romane.)
    /Koopia EKIs (411). Kokkuv: lk 78–79. Sisu: Introduction – Aperçu historique – Termes specifiques et signes conventionnels – Les catégories des prénoms – Orthographe des prénoms français en Estonie – Formations estoniennes – Conclusion – Bibliographie./
23. *Mark, R. Kuidas Harmi mõis endale nime sai. — Ühistöö 16.04.1960.
24. *Markus, E. Tartu tänavanimede uuendamise puhul. ("Tartu teated.") — Postimees 28.08.1923, nr 227, lk 7.
    /Repliik. Selgitab Tartu nimekomisjoni ettepanekuid tänavanimede muutmiseks ja peab nimede muutmist vajalikuks./
25. +*Markus, E. Changes on the Esto-Russian Ethnographical Frontier in Petserimaa. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 164–176 + krt.
26. *Martinson, Riina. Meelisnimed Tallinna 32. Keskkoolis. Õpilasettekanne Tallinna 32. Keskkooli keelepäeval. — ES 27.02.1975.
27. *M(artna), M(ihkel). Eesti vabariigi nimi. — Sotsialdemokraat 15.02.1921, nr 37, lk 2.
    /Ettepanek prantsuse jm keeltes kasutada vormi Eesti, mitte Estonie vms./
28. OU:+Masing, Uku. Osmi olemusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 134–152.
    /Sh liivlaste Väina jõe kohanime Osmesare ja Eesti Osmussaare etümoloogiast lk 139–140. Резюме: Кто такой Осми? с. 149–152./
29. +*Masing, V(iktor). Tülikas toataim. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 2, lk 122.
    /Alpikanni õigekirjutusest./
30. +*Mastop, E. Pisikesi nurinaid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 305.
    /Sh nime Kljutševskaja sopka kasutamisest./
31. Mathiesen, Helve. Kes kaitseks nime. — Noorte Hääl 23.06.1988, nr 144, lk 2.
    /Isikunimeliste tänavate liiasusest Jõhvis./
32. *Matjus, Ülo. Kuidas nimetada kodulinna teatrit? — Edasi 30.09.1958.
    /Teatri "Vanemuise" nimetusest./
33. *"Mats". Uulust. Nagu kubermangu valitsus kubermangu ajalehes teatab, on Uulu ja Surju mõisade omaniku Baron Alexander Stael von Holsteinile kubermangu valitsuse poolt luba antud Uulu ja Surju mõisaid "Uulu" nime all ühendada. ("Eestimaalt. Pärnumaalt.") — Sakala 29.12.1894, nr 52, lk 3.
34. Mattheus, Ülo. Valmiv nimeseadus ei luba eesnimeks Lydia Koidulat. — Postimees 29.01.2004.
    /Siseministeeriumis väljatöötatavast isikunimeseadusest./
35. Matthews, Philip W.; Päll, Peeter. Māori names for countries – endonyms or exonyms? — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 185–201.
36. *Matvejev, A. Põhja-Vene kohanimede substraadist. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1962.
37. *Meeletuletus nimede muutjaile . — Päevaleht 06.06.1921, nr 145, lk 3.
    /Nimede eestistamisest./
38. *Meema, August. Eesti keele küsimusi. — Postimees 18.08.2004.
    /Miks on Tomski oblastis Aleksandrovskoje rajoon, kui kõik kohapealsed eestlased ütlesid "Aleksandrovski rajoon"? Vt ka A. Kasikovi vastust 28.08.2004./
39. *Meenov, Madis. Miks just Veriora? — Koit 21.09.1967.
    /Kohanime tekkimisest./
40. +Meidla, Tõnu; Nestor, Heldur; Raukas, Anto. Stratigraafiaterminoloogiast spetsialisti pilgu läbi. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 727–733.
    /Põhjendus, miks geoloogid soovivad stratigraafia termineid näha nimedena./
41. *Meie ankeetküsimus lugejatele. Missugust nime pooldate Teie Tõrva linnale, kas senist või "Helme" linna nimetust? — Helme-Tõrva Sõnumed 25.03.1931, nr 12, lk 1.
42. *Meie kanname sõimunimesid . — Rahva Päevaleht 27.03.1910, nr 70, lk 1.
    /Allk: H. T./
43. *Meie maa kohanimedest . — Postimees 13.09.1891, nr 123, lk 1.
    /Allk: t./
44. *Meie nimi . — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
    /Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane Venemaal./
45. *Meie omapärasest nimikonnast . — Päevaleht 23.06.1922, nr 144, lk 3–4.
    /Ees- ja perekonnanimede kasutusest. Allk: -n./
46. +*Meile kirjutatakse . — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Sh võõrpärisnimede ja Tallinna nime õigekirjutusest./
47. *Meile vastab keeleteadlane Peeter Päll. — Horisont 1996, nr 2.
48. Meindok, Harry. Al-Idrisi Tallinna arabesk. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 7, lk 586–588.
    /Oletus, et Al-Idrisi qlwry taga ei peitu mitte Kolõvan/Kalevan, vaid Tallinna vanem kuju Talilinn (Taliuin, Taliuri). Tallinna seletamine Taanilinnana ei olevat usutav./
49. *Meistrid muutmise peale . — Maamees 03.01.1930, nr 1, lk 2; Lõuna-Eesti lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12; Võru Teataja lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust. Allk: -kk./
50. *Melin, W. Till frågan om "Wormsö" eller "Ormsö". — Kustbon 1923, lk 6.
    /Soovitab vormsilastel ise otsusele jõuda./
51. *Melin, W. Ännu om Wormsö. — Kustbon 1923, lk 28.
    /Eelistab Wormsö'd./
52. *Melles, Anu. Noarootsi kihelkonna asustusalasest toponüümikast. Diplomitöö. Tartu 1965. 135 lk, skeem, tabelid. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1965, 71 lk. TÜ rmtk-s./
53. OU:*Melles, Anu. Väike-Pakri saare kohanimedest. — Eesti keele ringi töid. 2. Tartu 1970, lk 112–128.
54. +*Mellin, Ludwig August. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernements und Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga und Leipzig 1791–1798.
    /Liivimaa atlas mitmel lehel. Järeltrükk 1972 vt Jäger & Bong./
55. *Menets, Terje. Õpilaste eesnimedest (II). Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
56. *Merejõudude juhataja päevakäsk 13. veebr. 1919 nr. 99 § 104. ("Ajutise Valitsuse tegevusest.") — Postimees 22.02.1919, nr 34, lk 3.
    /...Merejõudude juhataja avaldab Tallinna sadama nimetused: 1) Sadam tollimaja juures nimetatakse - "Vanasadam" 2) Sadam Noblessneri laevatehase ja Paljassaare vahel nimetatakse "Uussadam" ... "Väike sadam" ... "Kalasadam" ... "Paljassaare sadam" ... "Viimse sild" ... "Wulfi sild" ... "Naissaare sild". Sõnum./
57. OU:+Mereste, Uno. Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
    /Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast": Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus. Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi, pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast – Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus – Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste – Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias – Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja – Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
58. *Meri, Lennart. Ajutised põhimõtted? — Sirp ja Vasar 04.08.1967, lk 4, 8.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENEs./
59. *Meri, Mart. Nomina sunt odiosa? — Keel ja Kirjandus 1983, nr 8, lk 455–457.
    /Rets: E. Kiviniemi. Rakkaan lapsen monet nimet./
60. Meri, Mart. Linnaväline nimekultuur. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988.) 5 lk (irdlisa).
    /Maakohanimedest, lähemalt haldusüksuste ja majandite nimedest./
61. +Meri, Mart. Emakeele Seltsi keelepäevad. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 12, lk 757–759.
    /Sh nimeteemalised ettekanded – vt T. Karma, P. Päll, A. Rebane./
62. +Meri, Mart. Keelepäev. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, lk 191.
    /Sh nimeteemaline ettekanne – vt M. Kangur./
63. +Meri, Mart. Emakeele Seltsi keelepäevadest. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 8, lk 508–509.
    /Sh nimeteemalised ettekanded – vt L. Lepik (1989), M. Undla./
64. *Meri, Mart. Toimetuse järelehüüe. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 807.
    /H. Saarile./
65. *Merilaid, A. Nimede rahvustamisest. — Eesti Metsateenijate Ühing 1919–1934. Tallinn 1935, lk 14–16.
66. *Meriste, Henno. Kas nimi või ümberjutustus? — Sirp ja Vasar 25.07.1958, lk 7.
    /Asutuste ja ettevõtete nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978 (Sõnamerel seilates), lk 9–11./
67. *Meriste, Henno. Nimemuredest ja sõnavaevadest. — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
    /Kauplustele nime panekust (numbrite asemel), kohanimede vormist neis nimedes (jutumärkidega või ilma, ees või järel). Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 17–18./
68. *Meriste, Henno. Turmtuld nimelohede pihta! — Sirp ja Vasar 12.06.1964.
    /Asutuste nimedest, silplühenditest jm. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 25–26./
69. *Meriste, Henno. Räägime nimelohedest. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Asutuste nimede lühendamisest./
70. Meriste, Henno. Ka sellest seisukohast. — Sirp ja Vasar 18.08.1967, nr 33, lk 3.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, reservatsioonidega. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 41–45 (koos vahekommentaariga). Vt ka Kross SV 01.09.1967./
71. +*Meriste, Henno. Siit nurgast ja sealt nurgast. — Sirp ja Vasar 21.06.1968, lk 6.
    /Sh asutuste nimedest./
72. +*Meriste, Henno. Sõnad ja nimed. — Edasi 14.05.1968.
    /Sh raskustest korrektse võõrnime kindlakstegemisel ajakirjanduses. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 39–41./
73. *Meriste, H(enno). Olgem ise ka mehed! — Edasi 04.07.1969.
    /Kõrgema spordimeisterlikkuse kooli nimetusest. Vastukaja M. Arvistole (Edasi 08.05.1969)./
74. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
75. +*Meriste, H(enno). Sündinud asju, millest õppust võtta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 3, lk 178.
    /Sh pikkade asutusenimede lühendamisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 61–62./
76. *Meriste, Henno. Õigetest nimedest ja infopuudusest. — Sirp ja Vasar 31.10.1969, lk 4.
    /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vastukaja V. Ojakäärule SV 10.10.1969./
77. +Meriste, Henno. Pilk ajakirjanduskeelde 1969. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 264–273.
    /Sh võõrnimede probleemidest ja vigadest, uute riikide ja pealinnade nimedest, uuskreeka, araabia jm nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 77–89./
78. *Meriste, H(enno). Kas Egiptuse Araabia Vabariik või Araabia Vabariik Egiptus? — Edasi 20.10.1971.
    /Riiginimede eestipärasest sõnade järjestusest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 59–61./
79. *Meriste, Henno. Keelekultuuri päevaküsimus. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 2.
    /Võõrnimede õigekirjutusest./
80. +*Meriste, Henno. Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
    /Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
81. *Meriste, Henno. Keeleveergude kirjakastist. — Sirp ja Vasar 24.08.1973, lk 4.
    /Sh nimede Toomas, Urmas käänamisest, nime Marat hääldamisest, astronautide Harriot ja Lusma nimede õigest kujust./
82. *Meriste, Henno. Asutusenimed meditsiinipraktikas ja mujal. — Sirp ja Vasar 31.05.1974, lk 9.
    /Pikkadest asutusenimedest ja nende tarvitamisest lühendatult. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 1973/74" (Tln 1976), lk 114–115./
83. *Meriste, Henno. Leninlikust komsomolist. — Noorte Hääl 29.11.1974.
    /Suur ja väike algustäht asutuste ja organisatsioonide nimedes. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 137–138./
84. +*Meriste, Henno. Paar aktualiteeti. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
    /Sh: Kas "Küprosel" või "Küproses"? Uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 115 ja autori kogumikus 1978, lk 136–137./
85. *Meriste, Henno. Õige on Alehhin. — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Vene maletaja perekonnanime õigest kirjapildist./
86. +*Meriste, Henno. Peamiselt tõlkevallast. — Sirp ja Vasar 19.03.1976, lk 13.
    /Sh põgusalt Eesti ja võõrkohanimede tõlkimisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 151–153 ("Tõlkekaride vahel tüürides")./
87. *Meriste, Henno. See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
    /Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 153–157./
88. +*Meriste, Henno. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 613–618.
    /Sh kohanimevalimikust lähemalt. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 161–167 ("Sirvime teretulnukat")./
89. *Meriste, Henno. Mis on Ameerika? — Sirp ja Vasar 15.09.1978, lk 13.
    /Nime väärast kasutamisest./
90. +Meriste, Henno. Sõnamerel seilates. Valgus, Tallinn 1978. 208 lk.
    /Keelehooldekirjutiste kogumik, sh taas avaldatud mitmed artiklid, kus juttu ka nimedest (vt tähestikulisest loendist). Nimedest on juttu ka mõnes teises artiklis, mida onomastika bibliograafia ei kajasta./
91. *Meriste, H(enno). Tänavad ja õigekeelsus. — Pärnu Kommunist 16.10.1979.
    /Vastukaja F. Grodinski artiklile 02.10.1979 samas./
92. *Meriste, Henno. Hädas võõrnimedega. — Sirp ja Vasar 06.11.1981, lk 5.
    /Tõlgetes./
93. OU:Meristo, Marek. Bynamnen i förra svenskbebyggelsen på norra Dagö. Meddelanden från Institutionen för svenska språket 37. Göteborgs universitet 2001. 40 lk.
    /Sisu: Inledning – Bakgrund – De två kontaktspråken – Tolkning av bynamnen: Reigi socken, Kärdla socken – Integreringsföreteelser vid lån av svenska namn – Sammanfattande slutsatser – Litteraturförteckning – Förkortningslista. Kn: Kidaste; Koidma; Malvaste; Mudaste; Ogandi; Pihla; Reigi; Sigala; Kauste; Kodeste; Kärdla; Meelste; Tahkuna; Tareste./
94. *Messer, Vilja. Kohanimed Kuusalu kihelkonnas. Kursusetöö. Juhendaja Pille Kippar. TPedI, Tallinn 1989. Nr 7(89).
95. Mészáros, András. Kapsarullide ülessoojendamisest ning eesti ja soome pärisnimede Ungaris hääldamisest. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 204.
    /Sh vigadest eesti nimede hääldamisel ja Tallinna nimest./
96. *Metsand, Taimi. Mustvee 1. Keskkooli õpilaste eesnimed. Õpilasettekanne Mustvee 2. keelepäeval. — ES 16.03.1983.
97. Metsar, Leo. Võõrnimed tšehhi keeles. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 64.
    /Refereerib Karel Kučera artiklit ajalehes "Mladá fronta", kus räägitakse ka Tallinna õigest nimekujust./
98. OU:Metslaid, Riina. Inimese nimi dokumendis keeleinimese pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 18–23.
    /Sh pikemalt perekonnanimede käänamise praktikast./
99. +Metslang, Helle; Vare, Silvi. J. V. Veski päev. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 1, lk 57–58.
    /27.06.1993 Tartus, sh Henn Saari ettekandest (vt see)./
100. +Metslang, Helle; Viikberg, Jüri; Oja, Vilja; Hausenberg, Anu-Reet; Liiv, Suliko; Vare, Silvi; Koit, Mare; Meister, Einar. Rakenduslingvistika konverents. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 9, lk 712–716.
     /25.–26.03.2004 Tallinnas. Sh ettekannetest: Marja Kallasmaa eesti kohanimede liigitusest. Vt ka Kallasmaa 2005 "Eesti kohanimede..."/
101. +*(Mettus, V.) Ernst Ljubitsch pljus Aljaska. — Postimees 07.08.1931, nr 211, lk 4.
     /Vene mõjust võõrsõnade ja -nimede kirjutamisel. Allk: Filoloog./
102. *Meyer, Leo. Über die in Dorpat vorkommenden Familiennahmen. — Baltische Monatsschrift. XVII. Heft 4. Riga, 1868, lk 293 jj.
103. *Meyer, L(eo). (Einige Bemerkungen zur "were"-Frage.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 31.
104. *Meyer, L(eo). (Die in der livländischen Reimchronik begegnende Namensform "Nieflant" für Livland.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1872. Dorpat 1873, lk 33–34.
105. *Meyer, L(eo). (Die Straßennamen Dorpats.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1875. Dorpat 1876, lk 84–85.
106. *Meyer, L(eo). Über des Sammeln von estnischer Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 74–75.
107. *Meyer, L(eo). (Jakob) Grimm's Anschicht über "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 106–107.
     /(Anschicht - sic!)/
108. *Meyer, L(eo). Ueber estnische Eigennamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1881. Dorpat 1882, lk 92.
109. *Meyer, L(eo). Bemerkungen über zwei die estnischen Ortsnamen auf -were betitelte Aufsätze der N(euen) D(örptschen) Z(eitung) No 209 u(nd) 302 (Dec. 1883). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 28–29.
     /Vastuseks 1883 ilmunud artiklile ("Einige Worte.."). Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 61./
110. *Meyer, L(eo). Ueber estnische Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1888. Dorpat 1889, lk 164–166.
111. *Meyer, L(eo). (Noch einige Bemerkungen über den Namen Dorpat.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 49–50.
112. *Meyer, L(eo). Zu den Versuchen einer etymologischen Erklärung des Namens Dorpat. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 5–27.
     /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1898, nr 14 ja 58–60./
113. *Michelson, Tarmo. Kes küll maksis Tooraboora nime kaardilekandmise eest? — SL Õhtuleht 07.03.2002.
     /Regio teedeatlasesse kantud nimest Elva lähedal./
114. *Mida arvatakse . — Sirp ja Vasar 20.03.1970, lk 6.
     /Võõrpärisnimede translitereerimisest jm./
115. +*Mida asjust arvatakse . — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
     /Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn, Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate arvamusi./
116. +*Mida kirjad pajatavad . — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
     /Sh nimevigadest trükisõnas./
117. *Mihkels, Andres. Keelatud Anna-Liisa? — Edasi 16.01.1987, lk 4.
     /Kaksiknimedest./
118. Mihkelson, Marko. Mõnda Valga tänavanimedest. — Kommunist 28.07.1988, nr 89, lk 2.
     /Nimede ajaloost./
119. *Mihkelsoo, A. Kas Mehhiko või Mexiko? — Sirp ja Vasar 11.10.1968, lk 4.
120. *Mihkla, Karl. Eesti kirjanikkude nimedest. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.03.1934.
     /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 90–92, 95–96./
121. *Mihkla, K(arl). Keelelisi pisiküsimusi. — Sirp ja Vasar 22.12.1967, lk 7.
     /Sh: 1. planeet Veenusele, mitte planeedile Veenus./
122. *Mihkla, Karl. A. H. Tammsaare kodukohaga seoses olevatest nimedest. — Sirp ja Vasar 08.03.1974, lk 5.
     /Vt ka A. Sööt ja E. Kotkas SV 26.04.1974./
123. *Mikitamäe valla nimetust muudetud. ("Siseriigist.") — Postimees 17.05.1923, nr 129, lk 5.
     /"Siseminister kirjutas eile määrusele alla, mille järele Petserimaa Mikitamäe valla nimetus muudetakse Mäe vallaks." (Kogu tekst.)/
124. *Mikkola, J. J. Muutamista paikannimistä. — Virittäjä 5 (1901), lk 100–101.
     /Ka Eesti kohanimedest./
125. *Mikkola, J. J. Der Name Wolga. — Finnisch-ugrische Forschungen 20 (1929), lk 125–128.
     /Sh: vn Омов(ъ)жа, Омовыжа, Амовыжа = ee Emajõgi./
126. Miks, Aili. Nii ja teisiti Otepää tänavanimedest. — Kommunist 30.06.1988, nr 77, lk 2.
     /Otepää nimekomisjoni ettepanekud./
127. *Miks Händrju, aga mitte Madis? — Eesti Päevaleht 17.11.2000, nr 268, lk 10A.
     /Arvamused lastele nimede paneku kohta./
128. *Miks ikka vaid Balti meri? — Nõukogude Õpetaja 25.01.1969.
     /Läänemere nimest./
129. +*Miks kirjutatakse sugunimed "eestlane", "sakslane", "venelane" jne. suure algustähega? — Sakala 08.02.1895, nr 6, lk 1.
130. *Miks on nimeks Tinarahu? — Nõukogude Hiiumaa 19.11.1974.
131. +Miljan, Artur. Matk Mulgikülla. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 745–746.
     /Valgjärve Mäeküla ajaloost Valgamaal (ka rahvapärase nime Mulgiküla seletus)./
132. +*Milla, Jaksi. Riisa - küla soode ja rabade taga. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2. Pärnu 1999, lk 63–82.
     /Küla ajaloost, ka nimest./
133. *Milleks on meile tarvis "uule". — Oma Maa 16.11.1929, nr 135, lk 4.
     /Kas uul või tänav?/
134. +*Miller, V(oldemar). Väike, aga vajalik raamat. — Rahva Hääl 12.12.1957, nr 290.
     /Rets: E. Varep. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957./
135. +*Miller, Voldemar. Eestlane vanas Tallinnas. — Minevikust tulevikku. Tallinn 1972, lk 171 jm.
     /Sh Tallinna (*Talilinna) nimest./
136. *Miller, Voldemar. Koondportree '75. — Sirp ja Vasar 03.03.1978, lk 5.
     /E. Roosi 75. sünnipäeva puhul./
137. OU:*Miller, V(oldemar). Eduard Roos. 15.02.1903–28.04.1979. — Looming 1979, nr 6, lk 891–892.
138. +Millest rääkisid sõnavõtjad. — Õhtuleht 10.07.1987, nr 158, lk 3.
     /Tallinna RSN 02.07.1987 istungjärgul sõnavõtjad; sh Tallinna tänavanimede taastamise vajadusest Mati Klooren, Leili Spiridonova, Lepo Sumera. Otsuse esmane tutvustus: Õhtuleht 03.07.1987, lk 1./
139. *Milli Mallikas. Kolõvanni ristsed. (Veste.) — Tallinna Kaja 04.10.1914, nr 7, lk 78–80.
     /Tallinna nimest./
140. +*Minevik tuleb päästa . Iga tühisem kohanimi ja väärtusetum muinasasi on ajalooliselt võrratult tähtis ja neid ei või kaduda lasta. Muistne Sakalamaa on peaaegu täiesti läbiuurimata. — Sakala 29.06.1929, nr 77, lk 4.
     /Intervjuu praost Westrén-Dolliga Viljandi muuseumi eesmärkidest. Samal teemal ka Sakala 18.04.1929, nr 46, lk 5; Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 2./
141. +*Minimus, Leo. Kus kümned keele nimel koos olid. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 48–51.
     /Ajakirjanike Liidu keelekoosolekute kohta. Sh põgusalt vajadusest anda pro forma VÕKi poolt ladinatäheliste nimede kirjutamise üldreeglid. (L. M. = Henn Saari.)/
142. +*Minimus, Leo. Järelehüüd fantasmidega. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 619–621.
     /Tegevuse lõpetanud VÕKi probleemidest, sh läti s-i küsimusest./
143. *Minor. Nimemuutmine. ("Seda ja teist.") — Postimees 08.08.1913, nr 179, lk 2.
     /Tartu kadakasaksiku kaupmehe püüetest oma nimi saksapäraseks muuta./
144. *Mis keel too olnes? ("Mõndasugust.") — Linda 1900, nr 6, lk 95.
     /Vigasest eesti keelest ja saksakeelsete paiganimede tarvitamisest ühes lehes./
145. *Mis põhjusmõttel peaksime lastele ristinimesid valima? ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 13.12.1900, nr 279, lk 3.
146. *Mispärast kohanimesid muutma peab . Õigekirjutuse ja õigekeelsuse nõuded ning vanade nimede asendamine uutega. — Postimees 17.11.1925, nr 312, lk 4.
     /Seletus raudteejaamade nimede muudatuste asjus, mis on rahva hulgas arusaamatust tekitanud. Allk: Akadeemiline Emakeele Selts./
147. *Mispärast on lätlaste ja eestlaste seas nii palju Saksa liignimesid? — Virmalised 12.09.1915, nr 34, lk 133.
     /Allk: x./
148. *Mispärast on Teie nimi Juhan Lepik. — Rahvaleht 30.07.1929, nr 87, lk 4.
     /Eesti perekonnanimede liigitamisest (kohanimede, hüüdnimede, saksa eeskujude järgi saadud – viimased tuleks eestistada)./
149. *Mis tähendab meie kohanimede lõpp "la"? — Sakala lisa 1896, nr 23, lk 76–77.
     /Allk: -d./
150. Mitin, Eve. Miks on vaja isikunimeseadust? — Õiguskeel 2003, nr 1, lk 43–45.
151. *Mitte Rjeshitsa vaid Räisaku. — Päevaleht 02.02.1920, nr 26, lk 1.
     /Läti linna Rēzekne eestikeelsest nimest. Allk: -hgr-./
152. *Mitt-Vaigla, A. (Uutest perekonnanimedest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 14.03.1926.
     /Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 96./
153. *Mitu linna on meie rajoonis? — Kommunismi Koit 17.01.1961.
     /Rahvapärimustega seotud kohanimedest Väike-Maarja rajoonis./
154. +Mjazovszky, A. Ungari keeleharimisliikumisest. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 113–118.
     /Sh vaidlustest võõrnimede teemal lk 116. Résumé: Mouvement de correction de la langue hongroise, p. 118./
155. *Moltšanov, V.; Pantšenko, M. Aafrika muudab nimesid. — Edasi 30.10.1965.
     /Riikide nimede päritolust./
156. Mongolitel raskusi endale teise nime leidmisega. — Eesti Päevaleht 26.10.2004.
     /1997. a seadus sunnib võtma perekonnanimesid./
157. *Moorits, Jaane. Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2000. 62 lk. (Nr 1328.)
158. *Moorus, Ene; Ääremaa, Tiina. Meelisnimed Püssi Keskkoolis. Õpilasettekanne Püssi Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 18.12.1975.
159. +Mordvinov, Igor. Kui võtta ausalt ja tõsiselt... (3.) — Õhtuleht 22.07.1988, nr 168, lk 2.
     /Sh räägib liialdustest tänavate ümbernimetamisel./
160. *(Morrison, M.) Eestlasele eesti nimi. Kas on nimede eestindamise tuhin põhjendatud? Nimi on suurim pärandus, mis meie esiisad jätnud tulevastele põlvedele. — Kaitse Kodu 1931, lk 54–56. "Kaitse Kodu'le" kirjutanud M. Morrison.
     /Nimede eestistamise vastu. Vastuväited: J. Mägiste, Kaitse Kodu 1931./
161. *Muda, Maigi. Lüganuse kihelkonna Püssi ja Purtse mõisa perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 14 lk. (Nr 28.)
162. *Mugu, K. Kumb on õige? — Sirp ja Vasar 19.04.1968, lk 5.
     /Tsirgulinna või Tsirguliina./
163. *Muidugi "tänav" . — Tallinna Teataja 27.09.1919, nr 209, lk 6.
     /Toetab tänavat; toimetus järelsõnas siiski mitte. Allk: A. A./
164. *Muinaste, Aster. Maavarad ja tänavanimed. — Pärnu Kommunist 20.07.1983.
     /Pärnu tänavanimedest./
165. *Muinaste, Aster. Naistenimelised tänavad. — Pärnu Kommunist 28.04.1984.
     /Pärnus./
166. *Muinaste, Aster. Revolutsioonisündmuste kajastusi tänavanimedes. — Pärnu Kommunist 24.12.1985.
     /Tänavate ajaloost./
167. +*Muistse Eesti Nahalinna endises asupaigas ja selle ümbruses. — Postimees. Hommiku väljaanne 04.08.1920, nr 142, lk 2 jj.
     /Võrumaa kohamuistendites esinevast Nahalinnast. Allk: G. N.-R. Tutv: EFAA 1920, lk 117./
168. *Mul'k. "Viljandi Teatajas" harutab Villi Andi küsimust, kust on nimi "mulk" tulnud ja mis on tema tähendus... — Virulane 24.07.1910, nr 165, lk 1.
169. Mullonen, Irma. Der Name des Onegasees im Kontext der Substrattoponymie des Gebiets Obonežje. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 100–112.
     /Äänisjärve nime päritolust./
170. Murdetoimkond. 1995. aasta kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 359.
171. +*Murel, V(irma). Vene asustusest Peipsi läänerannikul XVII sajandil. — Geograafia-alaseid töid. TRÜ toimetised. Vihik 128. Tartu 1962, lk 142–149.
172. +Murel, Virma. In memoriam Leo Tiik. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 9, lk 632–633.
     /Sh tema nimeuurimustest./
173. OU:*Must, Aadu. Nimi ajalooallikana. — Pro Ethnologia 3. Tartu 1995, lk 156–171.
     /Sama ka inglise k-s (vt "Surname as..") Sisu: Eesti perekonnanimede uurimisest – Kuidas eesti nimesid lugeda? – Nimedes väljenduv mikro- ja makromaailm (sh väljavõte Kanepi perekonnanimedest, sepp-lõpuliste nimede sagedus jm) – Kui palju oli Eestis nimesid? – Nimede lokaliseerimine – Nimi rahvarände uurimise allikana – Toponüümiline aines perekonnanimedes./
174. OU:*Must, Aadu. Surname as a Historical Source. — Pro Ethnologia 3. Tartu 1995.
175. *Must, Aadu. Eestlaste perekonnanimed läbi aegade. — Maakodu 1998, nr 2, lk 4–6; 1998, nr 3, lk 5.
176. *Must, Aadu. Perekonnanimede eestistamine. — Maakodu 1999, nr 1, lk 6–7.
177. OU:Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu 2000. 344 lk.
     /Sisu: Sh: 2. raamat (39–100): Eesti perekonnanimed – Corpus nominum gentilium estonicorum - Eesti perekonnanimede andmebaas – Nimes peituv sõnum: perekonnanimede andmebaasi analüüsi tulemused. – 4. raamat (227–306): Talu ajalugu ja perekonnalugu (sh kaartidest ja kohanimedest)./
178. *Must, Aadu. Nimi on osa rahvuskultuurist. — Delfi 22.03.2001.
     /Eestlaste nimemoe muutumisest läbi aegade./
179. OU:Must, Aadu. Names as sources. The implementation of Estonian surnames in the historical research. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 2. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Lars-Erik Edlund. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2006, lk 214–221.
     /Perekonnanimede andmebaasi kasutatavusest ajaloouurimustes./
180. OU:*Must, Gustav. Zur Herkunft des Stadtnamens Reval. — Finnisch-ugrische Forschungen 30, nr 3 (1951), lk 303–311.
181. *Must, Gustav. (L. Kettunen. Etymologische Untersuchung über estnische Ortsnamen. Helsinki 1955.) — Language 33, nr 4 (1957), lk 621–624.
     /Rets. Inglise k-s./
182. OU:*Must, Hildegard. Vom Ursprung der Personennamen im "Kalevipoeg". — Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 55, nr 4 (1951), lk 1–20.
183. OU:*Must, Hildegard. Eestlaste perekonnanimedest. — Tulimuld 1957, nr 6, lk 279–285.
184. OU:*Must, Hildegard. Lühike ülevaade eestlaste eesnimedest. — Virittäjä 64 (1960), lk 372–378.
     /Summary: A short Survey of Estonian Christian Names./
185. ##*Must, Hildegard. Lühike ülevaade eestlaste eesnimedest. — Vironseppo. Juhlakirja Julius Mägisten 60-vuotispäiväksi 19.12.1960. Helsinki 1960, lk 140–146.
     /Varem ilmunud: Virittäjä 64 (1960). Summary: A Short Survey of Estonian Christian Names./
186. OU:*Must, Hildegard. Pühakunimed eesti naiste nimedena. — Korporatsioon Filiae Patriae 1920–1960. New York 1960, lk 84–90.
187. OU:*Must, Hildegard. The Names of the Apostles as Estonian Christian Names. — Names. Journal of the American Name Society 10 (1962), lk 260–264.
188. OU:*Must, Hildegard. Trends in Estonian Name-giving from 1900–1945. — Names. Journal of the American Name Society 12 (1964), lk 42–51.
189. OU:*Must, Hildegard. English Christian Names in Estonian Anthroponymy. — Estonian Poetry and Language. Studies in honor of Ants Oras. Edited by V. Kõrgessaar, A. Rannit. Stockholm 1965, lk 125–135.
190. OU:*Must, Hildegard. Scandinavian Kalf and Estonian Kalev. — Names. Journal of the American Name Society 18 (1970), lk 1–8.
191. *Must, Hildegard. Eestipärastest eesnimedest. — Triinu (Toronto) 1982, nr 116, lk 6–7.
192. *Must, Krista. Nimevaliku põhjendusi. Õpilasettekanne Elva 6. keelepäeval. — ES 11.02.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/9./
193. +*Must, M(ari). Dialektoloogia, toponüümika. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia aastail 1965–1972. Tallinn 1973, lk 235–237.
     /Murdesektori ja toponüümikarühma tööst./
194. *Must, Mari. Kogugem kollektiivseid hüüdnimesid. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.05.1974.
     /Mikroetnonüüme?/
195. +Must, Mari. KKI murdekogud 1987. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 6, lk 380–382.
     /Sh kohanimekogude täienemisest./
196. +Must, Mari. KKI murdekogud 1988. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 5, lk 319–320.
     /Sh kohanimekogude täienemisest./
197. +Must, Mari. KKI murdekogud 1989. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 5, lk 318–319.
     /Sh nimekogude täienemisest./
198. +Must, Mari. KKI murdekogud 1990. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 382–383.
     /Sh nimekogude täienemisest./
199. OU:*Mutt, Oleg. Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja finn-elemendiga nimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 12, lk 736–743.
200. *Muudatusi isiku- ja kohanimede transkribeerimise reeglites. — Sirp ja Vasar 28.10.1950, lk 5.
     /ENSV TA KKI diskussioonikoosolekult./
201. *Muudetud nimede register. I osa. 1919 kuni 1. juuli 1935. Koostanud A. Rava. Kirjastus Aura, Tallinn 1935. 304 lk.
202. +*Muuk, Elmar. Õigekeelsusküsimusi. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
     /Sh perekonnanimede käänamisest. Ilmunud: EK 1923, lk 168–173 Tutv: AESA IV, lk 33–35./
203. M(uuk), E(lmar). Kas Haapsalu või Haabsalu? — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 139–140.
     /Liitkohanimede ortograafiast./
204. M(uuk), E(lmar). Kas Otto või Oto? — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 138–139.
     /Eesnimede ortograafiast./
205. M(uuk), E(lmar). Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
     /Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga; naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
206. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
     /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
207. M(uuk), E(lmar). Kaunas : Kaunase. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 37–38.
     /as-lõpuliste võõrnimede käänamisest./
208. +M(uuk), E(lmar). Koosolek 14.III 1926. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 96.
     /Sh üliõp A. Mitt-Vaigla ülevaade seni Riigikohtu kaudu omandatud uutest perekonnanimedest ja selle arutelu./
209. M(uuk), E(lmar). Koosolek 3.X 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 187–189.
     /Sh arvustab E. Nurm eesti perekonnanimede käänamise juhiseid. Arutelu ülevaade./
210. M(uuk), E(lmar). Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
     /Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes maskuliinsel kujul./
211. *Muusikast geomeetriani . — Sirp ja Vasar 07.07.1978, lk 13.
     /Sh (võõr?)isikunimede kirjutamisest./
212. *Mõisja, Kirsti. Üliõpilaste perekonnanimedest (grammatiline vorm ja päritolu). Kursusetöö. Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn 1993. 44 lk. (Nr 692.)
213. *Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik reguleering Eestis. Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, Tallinn 2001.
214. *Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik regulatsioon. Magistritöö. Akadeemia Nord, Tallinn 2003.
215. OU:*Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslikust regulatsioonist. — Juridica 2003, nr 3.
216. OU:*Mõistlik, Piret. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon. — Õiguskeel 2003, nr 2, lk 41–47, 3, lk 45–54, 4, lk 30–47, 5, lk 35–50.
217. OU:*Mõistlik, Piret. Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
218. ##*Mõistlik, Piret. Eesti isikunimi ja selle õiguslik reguleerimine. — Keel ja õigus. Kirjastus Juura, Tallinn 2005, lk 233–258.
     /Varem ilmunud Õiguskeeles 2005, nr 2 ja 3./
219. OU:Mõistlik, Piret. Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse kommentaarid. Kirjastus Juura, Tallinn 2005. 315 lk.
     /Sisu: Eessõna – Isikunimi kultuurinähtusena – Isikunime õiguslikust korraldusest Eestis – Nimeseaduse kommentaarid – Kasutatud kirjandus – Kasutatud normatiivmaterjalid – Kasutatud kohtupraktika – Lisad: Lisa 1. Isikunime reguleerivad õigusaktid alates 1919. aastast – Lisa 2. Isikunimealast statistikat – Lisa 3. Eestis ilmunud isikunimealast kirjandust – Märksõnastik./
220. *Mõistlik, Piret. Uut isikunime õiguslikus korralduses. — Õiguskeel 2005, nr 2, lk 43–48; 2005, nr 3 56–59.
221. *Mõistlik, Piret. Isiku ametlik nimi. — Õiguskeel 2007, nr 2, lk 31–33.
222. ##*Mõistlik, Piret. Isiku ametlik nimi. — Õiguskeel 2005–2007. Kirjastus Juura, Tallinn 2008, lk 289–291.
     /Varem ilmunud Õiguskeeles 2007 nr 2./
223. +*Mõistlik, Piret jt. Estonia. — International Encyclopaedia of Laws: Family and Succession Law. Kluwer Law International 2009, lk 62–72.
     /Sh nimeõigusest./
224. Mõjuva põhjuseta ei tohi anda 219 perekonnanime. — Postimees 04.03.2005.
     /Siseministeerium kinnitas liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu./
225. *Mõnda Tartu linna uulitsatest. "Kohalised sõnumed." — Olevik 22.10.1911, nr 82, lk 1345.
     /Allk: K./
226. *Mõnda vere-lõpulistest kohanimedest. — Harju Elu 17.11.1984.
     /Harju raj-is./
227. *Mõnda Voorust . ("Segasõnumed omalt maalt ja võersilt.") — Olevik 01.09.1904, nr 35, lk 816–817.
     /Vooru nime tekkimisest. Allk: Endine voorulane Põhjalahe ääres./
228. +Mõned õigekeelsuse juhised. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 168–173.
     /Sh: I. Sugunimede deklineerimine, A. Eesti sugunimede käänamine, B. Võõrkeelsete sugunimede käänamine./
229. *Mõrd, Natalja. Mitteametlikud kohanimed Tallinna venelaste kasutuses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 5(03).
230. *Mõrd, Natalja. Tallinna mitteametlikud kohanimed vene kooliõpilaste kasutuses. Diplomitöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 23(05).
231. +*Mõtteid ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 29.03.1974, lk 5.
     /Sh nimede Aet ja Kai käänamisest./
232. +Mäearu, Sirje. Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 489–491.
233. OU:+*Mäearu, Sirje. Eesnimi liitumi osana. — Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.-15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä 1996, lk 261–264.
234. ##Mäearu, Sirje. Uued ajad, uued kombed. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk.
     /Ebaeestipärasest süntaksist uutes nimedes (Vikman Vara jms). Varem ilmunud: Hommikuleht 03.12.1994./
235. ##Mäearu, Sirje. Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 113–118.
     /Varem ilmunud: KjK 1992/8./
236. +Mäearu, Sirje. Eesnimed apellatiivsete keelenditena. Magistritöö. Juhendaja Urmas Sutrop. Tallinn 2002. 202 lk. (Nr 1373.)
     /Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2003/5, lk 384./
237. +Mäemets, Aare. Paunküla tehisjärve uus pale. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 189–193, krt.
     /Sh kohanimedest. Резюме: Новое лицо искусственного озера Паункюла, с. 205. Summary: The reconstructed Paunküla storage reservoir, p. 207./
238. OU:Mäemets, Aare. Kas järv sai oma nime vee värvi järgi? — Eesti Loodus 1990, nr 11, lk 713.
     /Kn: Võrtsjärv./
239. OU:*Mäemets, Aare. Mille järgi järved nime saavad. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, 11/12, lk 376–377, 491–492.
     /1. Naabrite nimetatud, suured ja väiksed järved, kallaste järgi, pühad järved jne; 2. värvuse, kalade, loomade ja taimede järgi nimetatud, saatusliku nimega järved (Põrgujärv jms), naljaka nimega järved, naistelembese nimega jne./
240. +Mäesalu, Ain. Tuhandeaastane linnus. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 747–751.
     /Ka Otepää nime etümoloogiast./
241. Mäesalu, M(arta). Kohanimede kogumisest Rannametsas (Kilingi-Nõmme rajoonis). — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 30–33.
242. Mäestik, Roland. Vanalinna tänavaile ajaloolised nimed. — Tee Kommunismile 17.11.1987, nr 135, lk 1.
     /Viljandi RSN TK otsusest 27.10.1987./
243. *Mäetagas, Ed(uard). Nimede moonutamisest. — Sirp ja Vasar 16.02.1962, lk 6.
     /Võõrnimede kirjutamisest kinomaterjalides./
244. *Mäeumbaed, V. Perekonnanimede tekkimisest Hiiumaal. — Nõukogude Hiiumaa 19.09.1959.
245. *Mägar, Sirje. Nimi kui iseloomustusvahend O. Lutsu teostes. III k töö. Tartu 1975. 36 lk. (Nr 1162.)
246. OU:Mäger, Mart. Eduard Roos. (15.02.1903–28.04.1979.) — Sõnavara probleeme. Emakeele Seltsi aastaraamat 25 (1979). Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 149–151.
247. Mäggar, Ivo. "Helios" Viru tänavas. — Õhtuleht 07.07.1988, nr 156, lk 3.
     /Endise Oktoobri kino tagasinimetamine Helioseks. Ivo Mäggari vestlus kino direktori Kati Lälliga./
248. Mäggar, Ivo. Endiste tänavanimede juurde. — Õhtuleht 10.03.1989, nr 56, lk 1.
     /Nimekomisjoni ettepanek ennistada 17 tänava nimed./
249. *Mägi, Ele. Elva Arbimäe linnaosaga seotud nimed ja nimetused. Õpilasettekanne Elva 6. keelepäeval. — ES 11.02.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/9./
250. Mägi, Heino. Kas nii või teisiti? Otepää tänavanimedest. — Kommunist 31.03.1987, nr 38, lk 2.
     /Varasemast ajaloost, sh 1950. a otsuste refereering./
251. OU:*Mägi, J. Eesti põllumehe veiste nimed. — Eesti Kirjandus 1917, nr 11-12, lk 319–322.
252. Mägi, Laivi. Elva korrastab nimesid. — Edasi 12.01.1989, nr 10, lk 1.
     /Elva RSN TK otsusest taastada 6 tänava nimed./
253. *Mägi, Maie. "Jõud", maanoor, suurmeister, dublant. — Spordileht 11.12.1974, lk 2.
     /Sh spordiühingu nimetuse käänamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 116./
254. OU:*Mägiste, Julius. Läti Hendriku Meme (= mēmè). — Eesti Kirjandus 1927, nr 7, lk 374–376.
255. OU:*Mägiste, Julius. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, Tartu 1929. 55 lk.
     /Tutv: Ariste, Paul, Eesti Kirjandus 1930/7, lk 343–344./
256. +M(ä)g(iste), J(ulius). Eesti -ss-aineselisest deminutiivsuffiksist. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 69–75.
     /Sh selle kasutamisest isiku-meelitusnimedes lk 73–74./
257. *M(ä)g(iste), J(ulius). Eesti või Viro. — Päevaleht 08.01.1929, nr 7, lk 4.
     /Soome ajakirjanduse poleemikast./
258. *Mägiste, J(ulius). Kas Sakalamaa või Viljandimaa? — Päevaleht 17.04.1929, nr 102, lk 6.
     /Selgitab Sakala päritolu; see on häälikulooliselt vale, peaks olema Sakla./
259. *Mägiste, J(ulius). Muistseist eesti isikunimedest. — Päevaleht 16.11.1929, nr 311, lk 4; 22.11.1929, nr 317.
260. +Mägiste, Julius. Selgitusi "oiª-, e©iª-deminutiivide" puhul. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 15–33.
     /Sh peatub lühidalt Tallinna oletataval nimekujul *karoiªnēmi lk 21–22, Peipsi lk 28./
261. *Mägiste, Julius. Eesti ja Soome võrdleva kohanimeuurimise ülesandeist. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.11.1931.
     /Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124. Postimees 01.12.1931, nr 327, lk 4./
262. *Mägiste, J(ulius). Nimede eestistamisest, perekonna-traditsioonidest ja muist ebamoodsaist asjust. — Kaitse Kodu 1931, lk 604–606.
     /Vastuseks M. Morrisonile./
263. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Sammon arvoitus. Kirjoittanut E. N. Setälä. Helsingissä 1932. 654 lk.) — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 22–24.
     /Sh nimede Vuojola ja Ojamaa ~ Ojumaa (=Gotland) etümoloogiast lk 23./
264. +Mägiste, J(ulius). (400-aastane eesti raamat. Wanradt-Koelli katekismus 1535. aastast. Tallinn MCMXXXV.) — Eesti Keel 1935, nr 4-6, lk 192–195.
     /Sh nime Koell tõlgendusest lk 194–195./
265. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Beiträge zur historischen Völkerkunde Europas II von Max Vasmer. Berlin 1934.) — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 76–78.
     /Sh mitmete Loode-Vene kohanimede läänemeresoomelistest etümoloogiatest. Kn: Tsütski./
266. +Mägiste, J(ulius). Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
     /Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu 1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./
267. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Max Vasmer. 1936.) — Eesti Keel 1937, nr 122–123.
     /Rets. Sh Venemaa karjala ja lapi alade kohanimede etümoloogiaist./
268. +*Mägiste, Julius. Der ostseefinnische Osmo und seine Sippe. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 177–244.
269. Mägiste, Julius. Ühest Volga nimest. — Eesti Keel ja Kirjandus 1941, nr 2, lk 101–105.
     /Seotud eesti sõnaga julge (mari jõl ~ jul)./
270. *Mägiste, Julius. Tsuudien kansallisuusnimen alkuperän ongelma ja suomen suudin, vir. suue 'kiila'. — Virittäjä 54, nr 1 (1950), lk 74–97.
271. OU:*Mägiste, Julius. Drei ostseefinnische Ortsnamen. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat / Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia 2. Stockholm 1952, lk 71–87.
     /Kn: Ingeri; Võnnu; Tännassilma./
272. +*Mägiste, Julius. Petserimaast, selle uurimisest ja setude päritolust. — Meie maa IV. Lund 1957, lk 165–173.
     /Puudutab ka kohanimesid./
273. *Mägiste, Julius. Setude nimetusest. — Tulimuld 1957, nr 5, lk 246–248.
274. OU:*Mägiste, Julius. Uusi andmeid muistseist eesti nimedest. — Tulimuld 1959, nr 4, lk 321–324.
     /Rets: H. Palli. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. KjK 1959/10./
275. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1958–59. Estland. — Onoma 9 (1960–1961), lk 226–230.
276. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1960. Estland. — Onoma 10 (1962–1963), lk 60–64.
277. OU:Mägiste, Julius. Om svenska och svenska 1600-talsbesittningars ortnamn i estniskt skriftspråk. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. XVII. Lund 1964, lk 131–136.
     /Piibliväliste kohanimede mugandused Rootsi-aegses vanas kirjakeeles./
278. *Mägiste, Julius. Zum Volkschaftsnamen Lappe, lapp, (fi) lappi, lappalainen. — Språkliga Bidrag, vol. 4. Nr. 19. Lund 1964.
279. OU:*Mägiste, Julius. Eesti soost rootsi sõdurite nimesid Tallinnas 1710. — Tulimuld 1965, nr 4, lk 218–222.
280. +*Mägiste, Julius. Eesti kubjas, sm kupjas, Lätimaa Henriku Gubbesele. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat IV (1960/64). 1966, lk ...
281. OU:*Mägiste, Julius. Eesti väin 'Sund, Meerenge', soome väylä ja Väinämöinen. — Tulimuld 1966, nr 2, lk 91–96.
282. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1962. Estland. — Onoma 12 (1966–1967), lk 58–61.
283. OU:*Mägiste, Julius. Om svenska (och nordiska) förnamn i estniskan. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. XVIII. Lund 1967, lk 125–137.
284. +*Mägiste, Julius. Über die ältesten Aufzeichnungen des Estnischen und Livischen. — Nyelvtudományi Értekezések 58 (1967), lk 147–155.
285. *Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1963. Estland. — Onoma 13 (1968), lk 49–54.
286. *Mägiste, Julius; Uustalu, Koidu. Bibliographia Onomastica 1964–65. Estonia. — Onoma 14 (1969), lk 466–473.
287. *Mägiste, Julius. Ugalane, mokša ja neemets. — Tulimuld 1970, nr 2, lk 73–77.
     /Nimeetümoloogiaid./
288. OU:*Mägiste, Julius. Viron paikannimistä Põlva ja 1200-luvun Walgatabalwe. — Virittäjä 74, nr 2 (1970), lk 249–255.
     /Referat: Über die estn. Ortsnamen Põlva und (im XIII. Jh.) Walgatabalwe./
289. *Mägiste, Julius. Värmlandsfinska ortnamn. Commentationes Humanarum Litterarum. Tomus XXXV. Nr. 1–3. Helsinki–Helsingfors 1970.
290. *Mägiste, Julius; Uustalu, Koidu. Bibliographia Onomastica 1966–68. Estonian and Livonian. — Onoma 15 (1970), lk 735–748.
291. *Mägiste, Julius; Pall, Valdek; Norvik, Madis; Uustalu, Koidu. Bibliographia Onomastica 1969–70. Estonian and Livonian. — Onoma 16 (1971), lk 751–760.
292. OU:*Mägiste, Julius. Eesti perekonnanimedest. — Finsk-ugriska småskrifter, utgivna av Seminariet för finsk-ugriska språk vid Lunds universitet. Vol. 3. Lund 1975, lk 5–15.
293. ##*Mägiste, Julius. Eestipärased eesnimed. — Akadeemia 2000, nr 12, lk 2509–2529.
     /1936 ilmunud brošüüri "Eestipäraseid eesnimesid" uustrükk. Vt ka K. Henno järelsõna seals./
294. *Mälestuste ajaloost . (Ühe märkuse toetuseks.) — Tartu Riiklik Ülikool 07.02.1975.
     /Ajalooliste kohanimede (Derpt jms) eestindamisest (ka Peterburi nimest). Allk: Filoloog (=Peeter Olesk). Kärbitult uuesti avaldatud (õige nime all) kogumikus "Keelevoos 75"" (Tln 1977), lk 56–57./
295. OU:+Mälgand, Enn. Rännumehe raudne tahe. Eduard Leppik 75. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 727–730.
     /Sh pikemalt tema kohanimekogumisest./
296. +Mändoja, Mauri. Arula Emaläte ja Emajõe algus. — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 358–359.
     /Ka Emalätte nimest. Vt ka Treikelder EL 1996/5-6./
297. +*Mändoja, Mauri. Sõitsime kord Raudna jõel, aga vesi oli Kõpu oma. — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 414.
298. *Männik, Külli. Kehra Keskkooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Harju rajooni 7. (Kehra Keskkooli 2) keelepäeval. — ES 09.03.1978.
299. *Mühlenthal, Th. Ueber die Herleitung und Bedeutung des Namens Ungannia, estn. Ugala. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 75–77.
300. *Müürsepp, Manivald. Räni küla piiridest. — Edasi 03.06.1984, lk 5.