EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. N–O

:

1. Naaber, Enda. Kuidas rahvasuus nimed sünnivad. — Eesti Loodus 1996, nr 2, lk 61.
   /Kaks näidet uueaegsest rahvalikust nimeloomingust: Hülgekivi Murika külas, Silmajõgi (Muh, =Nossa soon)./
2. *Nagoi, N. S. Kädipäivä. — Peterburi Teataja 26.03.1911, nr 24, lk 1–2.
   /Muistsetest kohanimedest./
3. *Nagoi, N. S. Russ ja Vene. — Peterburi Teataja 29.06.1911, nr 49, lk 2.
4. *Nagu "Ztg. f. St. und Landile" Peterburist teatatakse, saada need Baltimaa kihelkonnad, kus Vene usuline rahvas elab, ligema aja sees Vene nimed. ("Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 11.07.1888, nr 28, lk 2.
5. Nagu teada, pandi endiste nimede Tartu ja Dorpat asemele Jurjev (Юрьевъ) maksma. Kuna ametlistes kirjades ja kohtades sedamaid ainult Jurjev öeldi, kirjutati eraviisil mõnel pool ikka veel Tartu ja Dorpat. Ülema käsu pääle antakse nüüd politsei läbi teada, et igalpool ainuüksi Jurjevi nimi tuleb tarvitada. Nii kirjutame ka meie edespidi "Tartu" asemel Jurjev. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 02.08.1893, nr 31, lk 653.
   /Kogu tekst./
6. *Napiersky. ((Über den Namen Arensburg.)) — Fortgesetzte Abhandlung von livländischen Geschichtsschreibern. Mitau 1824.
   /Pealkiri teadmata. Viidatud Winkelmanni järgi. Vt ka Luce 1820./
7. *Narits, Heiki. Eesnimedest. Õpilasettekanne Kaarlimõisa (Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli) 1. keelepäeval. — ES 11.12.1997.
8. *"Narva" nime tekkimisest . — Tallinna Teataja 13.04.1910, nr 49, lk 3.
9. *Natuke kilplalikkust . ("Siseriigist.") — Postimees 21.03.1922, nr 65, lk 2.
   /Kõlleste ja Krootuse nimest. Krootuse tuleneb kohaomaniku Grothuse nimest. Valitsus kinnitas kohalike elanike ettepaneku nimetada kohta Kõllesteks. Kahjuks teeb osa elanikke agitatsiooni Krootuse nime taastamiseks. Allk: E./
10. Naulainen, Anti. Kohus tunnistas nimeseaduse eestlasi ahistavaks. — SL Õhtuleht 19.03.2001, lk 4.
    /Marika Arendist, kes soovib saada Marika Katariina Arendi Elita von Wolskyks. Pätsi-aegse eestistusmeelse nimeseaduse vastuolust põhiseadusega. Lisanupp: Eestlasi ahistav seadus. Internetis elavalt kommenteeritud./
11. Neetar, Helmi. Eduard Leppiku pikk tööelu on jõudnud õhtusse. (11. X 1924 – 19. V 2008) — Keel ja Kirjandus 2008, nr 7, lk 574–575.
12. Nelik, Viktor. Nimede hoidmisest. — Töörahva Lipp 16.10.1986, nr 122, lk 3.
    /Tänavanimede taastamisest Haapsalus./
13. *Nemo. Prii- ehk liignimede muutmisest, kaotsi-läinud priinimede kui ka vanade maksmapanemisest. ("Küsimised ja kostmised.") — Olevik 07.04.1904, nr 14, lk 331.
14. *Nemo. Neile, kellesse asi puutub. ("Teated.") — Laevandus 1921, nr 7, lk 115.
    /Laevanimed ja kodusadama nimed peavad olema eestikeelsed. Repliik./
15. +Nerman, Robert. Kalamaja ajalugu. Tallinn 1996. 432 lk.
    /Sh Kalamaja nime(de)st lk 13–14, tekstis ka muid Kalamaja kohanimesid./
16. +Nerman, Robert. Lasnamäe ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998. 528 lk.
    /Sh Lasnamäe vanadest nimedest lk 35, 43, 47; tekstis ka mujal ürikute ja rahvalikke nimekujusid./
17. +Nerman, Robert. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000. 552 lk.
    /Sh Pelgulinna nime päritolust lk 6–8, tänavanimedest lk 23–24, tekstis ka muid rahvapäraseid kohanimesid./
18. *Neuman, L. Teine seisukoht linna tänavate nimetuste asjus. — Postimees 10.12.1923, nr 331, lk 2.
    /Vastuseks Pm 17.11.1923 avaldatud artiklile (Linna kodanik), põhjendused, miks tuleks Tartu südalinna tänavatele anda R. Tobiase, J. Liivi ja Jannseni nimed. Allk: Berliinis, 21. nov. 1923. a./
19. *Neus, H. Revals sämmtlichen Namen nebst vielen anderen wissenschaftlich erklärt. Reval 1849.
20. *Neus, H. Zur Erklärung des Stadtnamens Dorpat. — Das Inland 1852, nr 48-51.
21. Neve, Airi. Eesti Stalini-aegsed kolhoosinimed – ideoloogilised konstruktid. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 108–124.
    /Kolhoosinimede põhimotiivid./
22. +*Nigol, August. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1. Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, Tartu 1918. 94 lk.
    /Sh 318 asunduse nimed eesti ja vene k-s./
23. +*Niilus, V(alter). Leivu rahvas. — Eesti Kirjandus 1935, lk 365–381.
    /Sh mõnesid leivu kohanimede näiteid./
24. Niinemets, Asta. "Kirilind" Elvas. — Edasi 09.06.1988, nr 132, lk 1.
    /Elva raamatukaupluse nimevõistlusest, valiti Kirilind./
25. *Niineste, Ellen. Päris- ja üldnime ortograafia kaasaegses eesti keeles. Diplomitöö. (Tartu) 1958. 113 lk. (Nr 751.)
    /Hävinud./
26. *Niit, Ellen. Hiiumaa kohanimede kogumisest. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 26.11.1995.
27. OU:*Niitra, Mari. Antropomorfiseerimise mehhanismid loomalugudes eesti lastekirjanduse näitel. Magistritöö. Juhendaja Ülle Pärli. Tartu Ülikool, Tartu 2005. (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, semiootika osakond.)
28. *Niitra, Mari. Tegelaste nimed laste- ja aabitsakirjanduses lapse kognitiivset arengut toetavate elementidena. — Acta Semiotica Estica 2006, nr 3, lk 127–137.
    /Summary: Characters' names as supporting elements of children's cognitive development in children's literature and school textbooks, lk 265–266./
29. Niitra, Mari. Õhuke sein tegelikkuse ja väljamõeldise vahel. Nime-referendi suhted tänapäevases eesti lastekirjanduses. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 171–186.
    /Onomastilised allusioonid lastekirjanduses./
30. Niitra, Sirje. Tänav, kus ma elan. — Õhtuleht 28.03.1989, nr 71, lk 2.
    /Fedjuninski tänavast Tallinnas ja sellele eesti nime panekust./
31. *Nikonov, Vladimir. Mis on teie nimi? — Edasi 11.02.1986, lk 6.
    /Antroponüümikast. Vestlus NSVL TA Mikluhho-Maklai-nim Etnograafiainstituudi onomastikarühma juhendaja V. Nikonoviga. Ajalehe "Izvestija" lisast "Nedelja"./
32. *Nimed . ("Väike ajalugu.") — Uus Aeg 16.08.1903, nr 94, lk 3.
    /Kohanimedest Eestimaa kubermangus. Allk: Keele sõber./
33. *((Nimede eestistamisest)) . — Kaja 22.04.1921, nr 89 (lisa), lk 1 jj; 25.05.1921, nr 114, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
34. *((Nimede eestistamisest)) . — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3; 21.05.1921, nr 110, lk 5 jj.
    /EFAAs pealkirjadeta./
35. *((Nimede eestistamisest)) . — Päevaleht 14.03.1921, nr 69, lk 3; 20.04.1921, nr 102, lk 2; 07.05.1921, nr 118, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
36. *((Nimede eestistamisest)) . — Sakala 17.08.1921, nr 96, lk 1.
    /EFAAs pealkirjata./
37. *((Nimede eestistamisest)) . — Võru Teataja 10.03.1921, nr 27, lk 1; 02.07.1921, nr 71, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
38. *Nimede kirjutamisest Vene keeli kirikuraamatutes. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 1.
    /Allk: O. K. (=Oskar Kallas?)/
39. Nimede muutmine . — Olevik 14.12.1892, nr 50, lk 1030.
    /Võõrapäraste perekonnanimede muutmise korrast ja uutest eesnimedest./
40. *Nimede muutmine Tormas on hoogu võtmas. Nii on Võtikvere vald omale uueks nimeks "Torma" võtnud, mis väga soovitav. Sellele järgnes postkontor. Ka paljud Võtikvere nimelised seltsid kavatsevad endid Tormaks ligemal ajal ümber ristida. ("Siseriigist.") — Postimees 09.04.1924, nr 98, lk 5.
    /Kogu tekst./
41. *Nimede panemisest Petserimaal . — Tulevik 14.01.1922, nr 4, lk 5.
    /Allk: S./
42. *(Nimede raamat. Välja andnud Juhan Kurrik. Jurjevis (Tartus) 1901.) ("Vaimuvald. Kirjandus.") — Olevik 27.03.1901, nr 13, lk 302.
    /Rets./
43. *Nimedest . — Olevik 26.02.1890, nr 9, lk 349.
    /Kohanimedest./
44. *Nimedest, siltidest ja jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
    /Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
45. OU:+Nime murre . Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 349 lk.
    /Kogumik nime-, murde- ja sõnavarateemalisi artikleid. Nimeteemaliste artiklite täpseid kirjeid vt autorite järgi: Ojārs Bušs; Marje Joalaid; Георгий Керт; Mauno Koski; Ago Künnap; Irma Mullonen; Eeva Maria Närhi; Juhan Peegel; Ritva Liisa Pitkänen; Peeter Päll; Evar Saar; Tuomo Tuomi; Lembit Vaba. Sisu: Mõni tahk Valdek Pallist – (artiklid) – Valdek Palli bibliograafiat – Lühendid./
46. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Meie Maa 19.02.1921, nr 14, lk 2 jj; 09.03.1921, nr 19, lk 2; 09.04.1921, nr 27, lk 3; 13.04.1921, nr 28, lk 2.
    /EFAAs pealkirjadeta./
47. *((Nimemuutmise poleemikat)) . — Saaremaa 14.09.1921, nr 71, lk 2; 21.09.1921, nr 73, lk 3; 28.09.1921, nr 75, lk 3; 05.10.1921, nr 77, lk 3; 12.10.1921, nr 79, lk 1.
    /EFAAs pealkirjadeta./
48. Nimeseadus keelab veidrate nimede paneku. — Postimees 16.12.2004.
    /Riigikogus vastuvõetud nimeseadusest./
49. *Nimesegadus nägusas raamatus. Lugeja kiri. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 370–371.
    /A. Palm Haapsalust: järjekindlusetusest Eesti kohanimede venekeelsel edasiandel Moskvas väljaantud raamatus (Э. Ф. Вареп, В. Ю. Тармисто. Эстония. "Мысль", Москва 1967). Toimetuse järelsõnaga. Vt ka Varep KjK 1968/10./
50. OU:+Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008. 289 lk.
    /Semiootikateemaline kogumik; mitu artiklit otse nimeteemal, vt eraldi kirjeid: Keskpaik, Lepik ja Heinapuu, Neve, Niitra, Pern, Pärli, Randviir, Toporov 2008./
51. *Nimi lapsele. — Õhtuleht 10.03.1987, lk 2.
52. Nimi ja tänav. — Virumaa Teataja 07.06.2006.
    /Juhtkiri Rakvere tänavanimedest. Samas numbris ilmunud artikli teemal./
53. *Nimi meie pojale. Nimi meie tütrele. Koostanud K. Kruusimäe. Ilo, Tallinn 2005. 128 lk.
54. *Nipped näpped . — Postimees 26.10.1911, nr 243, lk 1; 31.10.1911, nr 247, lk 1.
    /Eesti Kirjanduse Seltsist, Gustav Suitsu märkusest ja kohanimede tarvitamisest. Allk: Sirvija./
55. *Nissilä, Viljo. Viron ruotsalaisalueiden paikannimistön tutkimusta. — Virittäjä 56 (1952), lk 60–63.
    /Rets: Per Wieselgren, Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Lund 1951./
56. *Nissilä, Viljo. Virolaisia kosketuksia Suomen nimistössä. — Kalevalaseuran vuosikirja 47 (1967). Porvoo–Helsinki 1967.
57. *Nissilä, Viljo. Virolaista nimistöntutkimusta. — Virittäjä 74, nr 1 (1970), lk 92–95.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed I. Tallinn 1969./
58. Noch etwas zur Etymologie von Flussnamen. — Das Inland 09.12.1836, nr 50, lk 832.
    /Vastuseks s.a nr-s 31 avaldatule (vt "Zur etymologie.."). Ka nimekuju Walloja ei ole õige nimi, vaid Viljandi eestlaste häälduses on see Walo-oja. Nimi pole seotud sõnaga wálla, sest Viljandi murdes sõna pole. Kohalike eestlaste jutustuse järgi olevat oja ääres olnud varem hukkamispaik, seega võib nimi tuleneda sõnast wallo 'Schmerz', vähem tõenäoliselt sõnast wölla 'Galgen', mida mõned eestlased ise usuvad. Allk: J. J. (Mitau)./
59. *Nochmals "Tallinn" oder "Tallinna". — Revalsche Zeitung 29.10.1930, nr 104, lk 6.
    /Linnaarhiivi toetus Tallinn'ale./
60. *Nomenclature des bureaux de poste et télégraphe de la république Eesti. s.l. et a. (1919). 12 lk.
    /Ametlik saksa-eesti nimistu./
61. +Noor, Helo; Toomsalu, Epp; Halling, Tiina. TÜ diplomitöid 1995. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 1, lk 61–63.
    /Sh: Tiit Konsand "Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine"./
62. *Noorhani, Karin; Noorhani, Priit. Palupera ümbruse talude nimed ja nende teke. Õpilasettekanne Palupera keelepäeval. — ES 07.05.1987.
63. +*Noormets, Margus. Isikunimedest tuletatud võõrsõnad. III k töö. Tartu 1985. 54 lk. (Nr 1542.)
64. *Nordling, Carl. O. Estniska ortnamn i svensk bygd. Stockholm 1974. 90 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, KjK 1974/12, lk 761–762. Егорова, Т. П., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6, 1977/1, lk 109–110./
65. *Norvik, Madis. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut kohanimede kogujana ja uurijana. Ettekanne Tartus. — ES 20.03.1960.
66. OU:Norvik, Madis. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 25–38.
    /Резюме: Роль Общества родного языка и Института языка и литературы Академии наук Эстонской ССР в собирании и исследовании эстонской топонимики, с. 37–38./
67. *Norvik, Madis. Kohanimedest ja nende kogumisest. — Tee Kommunismile 14.11.1961.
68. OU:*Norvik, Madis. Koha- ja loomanimede uurimisest. — Materjale kodu-uurijate ajalooalaseks seminarkokkutulekuks Tõrvas 7.–14. juulini 1962. a. Tallinn 1962, lk 43–45.
69. OU:Norvik, Madis. Kohanimedest Koka-, Koke-, Koki. — Emakeele Seltsi aastaraamat VIII. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, lk 75–86.
    /Резюме: Местные названия со словами Koka-, Koke-, Koki-, с. 85–86. Kn: Keri./
70. Norvik, Madis. Nõuandeid kohanimede kogumiseks ja kaastöö vormistamiseks. — Kodumurre 3/4. Tallinn 1962, lk 70–89.
71. *Norvik, M(adis). Toponüümikanädala märkmeid. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, lk 510–511.
    /Ülevaade 15.-18.05.1962 Moskvas peetud kahest toponüümikateemalisest konverentsist./
72. *Norvik, Madis. Kohanimedest. — Pioneer 1963, nr 8, lk 29–31.
73. OU:*Norvik, Madis. Miks on Järvemaa asemel Järvamaa? — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 224–228.
74. *Norvik, Madis. Millest jutustavad eesti kohanimed? Ettekanne kesklektooriumis Tallinnas. — ES 12.03.1964.
75. *Norvik, Madis. Esimene üleliiduline toponüümikakonverents. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 318.
    /Leningradis 28.01–02.02.1965./
76. *Norvik, Madis. Toponymical Conference in Leningrad. — Советское финно-угроведение 1, nr 2 (1965), lk 154–156.
    /28.01–02.02.1965./
77. OU:*Norvik, M(adis). Kohanimed. — Kodu-uurija käsiraamat. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 374–377.
78. *Norvik, Madis; Pall, Valdek; Mägiste, Julius. Bibliographia Onomastica 1971. Estonian and Livonian. — Onoma 18 (1974), lk 255–257.
79. *Norvik, Madis; Pall, Valdek. Bibliographia Onomastica 1972–73. Estonian and Livonian. — Onoma 19 (1975), lk 314–315.
    /M. Norvik ja V. Pall ka teistest uurali k-test lk 312–315, 323–324, 326–327, 341–343./
80. *Norvik, Madis; Pall, Valdek. Bibliographia Onomastica 1974. Estonian and Livonian. — Onoma 20 (1976), lk 546–548.
81. +Norvik, Piret; Teder, Eerik. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 8, lk 511–512.
    /Sh: 24.03 ESi aastakoosolekul Ingrid Sarv "Kohanimed eesti vanasõnades ja kõnekäändudes"./
82. +*Nottbeck, Eugen v. Der alte Immobilienbesitz Revals. Mit dem Bilde Revals vom Jahre 1656 and der grossen Waxelbergschen Karte vom Jahre 1688. Reval 1884. 86 lk.
    /Sh Tallinna tänavanimede ajaloost. Tutv: vt Blumfeldt–Loone, lk 390./
83. Nurka, Kati. Perekonnanimede panek Petserimaal ja Narva-tagustes valdades 1921.–1923. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, uusima ajaloo õppetool, Tartu 2010. 39 lk.
84. *Nurm, Ernst. (Eesti perekonnanimede käänamisest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 03.10.1926.
    /Ilmunud: EK 1926, lk 105–115. Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 187–189./
85. Nurm, Ernst. Perekonnanimede käänamisest. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 105–115.
    /Seniste reeglite täpsustusi, lõpus ka võõrkeelsete perekonnanimede käänamisest. Hilisemaid meenutusi vt E. Nurm ESA 22 1977, lk 172–173./
86. +Nurm, Ernst. Ülevaade 1056 keskkoolilõpetaja ortograafilisest tasemest. — Eesti Keel 1938, nr 7-8, lk 238–248.
    /Sh vigu Eesti ja võõrkohanimedes lk 240–241, nimetäiendis 242–243, nimede kokku-lahkukirjutamises 245. Résumé: Aperçu sur le niveau des connaissances en orthographe des élèves des écoles moyennes, p. 248./
87. *Nurm, Ernst. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
88. *Nurm, Ernst. Eesti pikkade vokaalide märkimisest vene tähtedega. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. I. Keelelisi küsimusi. Tallinn 1956, lk 127–139.
    /Резюме: О передаче эстонских долгих гласных русскими буквами. Referat: Zur Frage der Schreibweise estnischer Doppelvokale in der russischen Sprache./
89. Nurm, E(rnst). Deklineerimise üksikküsimusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 36–48.
    /Sh se-lõpuliste kohanimede osastavast vormist lk 41, perekonnanimede, sh soome nimede käänamisest lk 41–42, võõrnimede käänamisest lk 43–44. Резюме: О спорных вопросах склонения, с. 46–48./
90. OU:*Nurm, Ernst. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. (Vastuseks E. Elistole.) — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 343–347.
91. *Nurm, Ernst. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 17.08.1957.
92. OU:*Nurm, Ernst. Kreeka pärisnimede edasiandmisest eesti keeles. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Tallinn 1958, lk 43–52.
    /Põhimõtteline seisukoht tarvitada mitteladina graafikaga keeltest pärinevate nimede transkribeerimisel ainult eesti alfabeedi tähti, kreeka transkriptsiooni kohendus sellele vastavalt. Tutvustus: Saari ja Kaalep KjK 1958/11, lk 702–708. Резюме: О передаче греческих имен собственных на эстонском языке. Referat: Von der Wiedergabe griechischer Eigennamen im Estnischen./
93. +Nurm, Ernst. Käändumatutest omadussõnadest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 620–624.
    /Sh nende ajalooline ülevaade./
94. *Nurm, Ernst. Võõrkohanimede õigekeelsusest. Ettekanne Tartus. — ES 17.05.1959.
95. OU:Nurm, Ernst. Võõrkohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 9, lk 547–551.
    /Nimed uues ÕSis: vene nimede kirjutamine, häälduspäraste nimede rühmad, tõlkimine/
96. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
    /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
97. OU:Nurm, Ernst. Soome nimede kahesuguse käänamise puhul. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303–304.
    /Vastuseks A. K. kirjale Pühajärvelt. Pooldab "eestipärast" käänamist, nt Aaltonenile./
98. +Nurm, Ernst; Raiet, Erich; Kindlam, Magnus. "Õigekeelsuse sõnaraamatu" arvustuste puhul. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 553–565.
    /Sh vastused E. Elistole ja kreeka nimede kirjutusviisi põhjendus, valik uusi võõrkohanimesid. Toimetuse järelsõnaga./
99. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
100. +*Nurm, Ernst. Kaks keelealast konverentsi Moskvas. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 12, nr 3 (1963), lk 307–308.
     /Sh 04.-05.06.1963 pärisnimede ortograafia küsimustes./
101. *Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 22.11.1964.
102. OU:*Nurm, Ernst. Atlas ja Atlant. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 369.
     /Ookeani nime tarvitamisest./
103. *Nurm, Ernst. Veel kord vene nimede kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
     /Vastukaja Elistole ja Ojassonile SV 23.04.1965. Toimetuse järelmärkusega./
104. OU:Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 165–170.
     /Reeglite ajalugu ja üksikküsimusi: omadussõnalised kohanimed, tänavad, nimetuletised jm./
105. OU:Nurm, Ernst. Austagem kirjakeele traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178–183.
     /Võõrnimede senise kirjutusviisi põhjenduseks, vastuseks Hindile 1968/1,2./
106. +Nurm, Ernst. Kuidas vabaneda z-tähest eesti keeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 159–163.
     /Sh ettepanek kirjutada s ka võõrnimetuletistes: rjasanlane, sinovjevlane jne. Резюме: Как избавиться от буквы z в эстонском языке, с. 163./
107. *Nurme, J. Kuidas Laukna küla nime sai? — Kolhoosi Tõde 16.12.1961.
     /Märjamaa rajoonis./
108. OU:Nurmekund, Pent. Ühest etümoloogiast. — Eesti Keel 1939, nr 1-2, lk 41–47.
     /Kihnu nime etümoloogiast. Vastuseks P. Aristele EK 1938/3-5. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 101–108. Kn: Hanila; Kihelkonna; Kihnu; Riuma (Trv); Räpina; Sääreküla./
109. *Nurmekund, Pent. Hiina nimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 18.12.1955.
110. *Nurmekund, Pent. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pealinna nimetusest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1956.
111. +Nurmekund, Pent. Hiina kirja reformist. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4-5, lk 313–316.
     /1956. ja 1957. a ladinatähelise kirjaviisi projektid. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 44–50./
112. Nurmekund, Pent. Mitte Delhi vaid Dehli. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 750.
     /Kohanime õigekirjutusest rubriigis "Veel kohanimede õigekirjutusest"./
113. Nurmekund, Pent. Miks kirjutatakse Ho Ši Min? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695.
     /Vietnami nimede kirjutamisest, Ho Ši Min p.o. Ho Chi Minh. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 55./
114. Nurmekund, Pent. Miks Rabindranath Tagore? — Keel ja Kirjandus 1961, nr 10, lk 629.
     /India nimede originaalkujude edasiandmise kaitseks: Ravindranath (Robindronath) Thakur (Thaakur) jm./
115. OU:Nurmekund, Pent. India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
     /Nimede otsetranskriptsiooni ettepanekud. Vastukaja: vt Hallap KjK 1965/1. Резюме: Правописание индийских и арабских имен собственных, с. 62./
116. *Nurmekund, Pent. Navoii?! — Edasi 08.12.1968.
     /Usbeki nime õigekirjast. Vt ka Kaalep (Edasi 14.12.1968)./
117. *Nurmekund, P(ent). Prantsusmaa endise provintsi Normandie ja tema elanike nimetuse päritolust ning arengust. — Töid romaani-germaani filoloogia alalt. II. TRÜ toimetised. Vihik 216. Tartu 1968, lk 68–69.
     /Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 56–76. Резюме: О происхождении и развитии названий бывшей французской провинции "Нормандия" и ее жителей. Referat: Über die Herkunft und Entwicklung des Namens der ehemaligen französischen Provintz "Normandie" und deren Einwohner./
118. *Nurmekund, Pent. Häda selle Parrotiga! — Tartu Riiklik Ülikool 13.06.1975.
     /Nime päritolust ja hääldamisest; vt V. Vaga "TRÜ" 25.04.1975. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975./
119. *Nurmekund, Pent. Ühe vastuse ümber. — Tartu Riiklik Ülikool 05.09.1975.
     /Parroti hääldusest, vt V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88–89. Täielikult avaldatud ka autori kogumikus 1997, lk 83–85./
120. +*Nurmekund, Pent. Keeltemaailm. Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997. 116 lk.
     /Ilmunud artiklite kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist: Hiina kirja reformist (1958) – Miks kirjutatakse Ho Ši Min? (1960) – Prantsusmaa endise provintsi Normandie... (1968) – Ühe vastuse ümber (1975) – Ühest etümoloogiast (1939)./
121. +*Nurmiste, H(eino). "Trantsport küsimusest", "masinate frakkidest" ja majandite nimedest. — Töörahva Lipp 28.02.1970.
     /Kohalike nõukogude protokollide keelest, jutumärkidest kolhooside nimede kirjutamisel./
122. *Nurmiste, H(eino). Veel kord suurest ja väikesest tähest. — Töörahva Lipp 27.03.1973.
     /Vastukaja R. Kullile 1973 (TL). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 113./
123. *Nurmiste, H(eino). Miks väiketäht ergastub vahel suurtäheks. — Töörahva Lipp 30.12.1976.
     /Asutuste ja ettevõtete nimedes./
124. *"Nuustaku" alev Otepää aleviks. ("Siseriigist.) — Postimees 29.08.1922, nr 196, lk 3.
     /Nuustaku alevivolikogu on palunud alevit tulevikus Otepää aleviks nimetada. Põhjenduseks tuuakse see, et alevi kohal vanal ajal Otepää linn olnud. Allk: n./
125. *Nuustaku alev "Otepää" aleviks ümber nimetatud. ("Siseriigist.") — Postimees 17.09.1922, nr 238, lk 2.
     /" "Riigi Teatajas" nr. 125 avaldatud vabariigi valitsuse määruse põhjal 4. okt. s. a. on praegune Nuustaku alev, Tartu maakonnas, ümber nimetatud "Otepää" aleviks." (Kogu tekst.)/
126. *Nuustaku nime muutmine on praegu päevakorral. ("Siseriigist.") — Postimees 19.08.1922, nr 187, lk 9.
     /"Nuustaku asemele tahetakse ajalooline ilus "Otepää" võtta. Seda toonitasid juba mitmed seltsid ja ühisused, kes Eesti valitsuse ajal oma põhikirja muutes ka nime muuta tahtsid, aga et alev ikka Nuustaku nime kandis, ei arvatud muutusest tarvilist tulu tulevat ja jäädi vana nimega rahule. Nüüd on aga ka alevi juhid asjaga peri ja kavatsevad lähemal ajal nime muutmist alevivolikogule ette panna, kus loodetavasti asjaga päri ollakse. Tõuget selleks andis prof. Eiseni kõne Otepää Linnamäe pidul 2. juul. s.a."/
127. *Nõukas, O. Kas Narva-Jõesuu või Naroova-Jõesuu? — Põhja Kodu 01.07.1922, nr 75, lk 3.
     /Soovitab nimesid Narva-Jõesuu ja Narva jõgi./
128. *Näkk, Sirje; Mett, Taivo. Tartu 2. Eriinternaatkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Tartu 2. Eriinternaatkooli keelepäeval. — ES 13.03.1987.
129. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1975–76. Estonian and Livonian. — Onoma 23 (1979), lk 714–716.
130. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1977–78. Estonian and Livonian. — Onoma 25 (1981), lk 327–328.
131. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1979–81. Estonian and Livonian. — Onoma 27 (1983–1984), lk 297–298.
132. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1982–84. Estonian and Livonian. — Onoma 28 (1985–1986), lk 381–382.
133. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1985–87. Estonian and Livonian. — Onoma 29 (1987–1989), lk 420–421.
134. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1988–89. Estonian and Livonian. — Onoma 30 (1990–1991), lk 351–352.
135. Närhi, Eeva Maria. Soome nimemäärused ja nende ellurakendamine. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 6, lk 335–343.
     /Teaduslik ja riiklik nimekorraldus Soomes./
136. *Närhi, Eeva Maria; Korhonen, Ritva. Onomastic Bibliography 1990–91. Estonian and Livonian. — Onoma 31 (1992–1993), lk 321–322.
137. Närhi, Eeva Maria. Värikkäät sukunimet. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 220–250.
     /Värvidega seotud soome (ka rootsi ja eesti) perekonnanimesid: punainen, ruskea, keltainen, vihreä, sininen, harmaa, valkea, musta./
138. Närhi, Eeva Maria. Lintujen nimet suomalaisessa sukunimistössä. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 128–159.
     /Võrdlusi ka eesti linnunimeliste perekonnanimedega./
139. *Näripä, Victoria. Ees- ja perekonnanimed Türil ja selle ümbruses. Kursusetöö. Juhendaja Maie Kärner. TPÜ, Tallinn 1993. 56 lk. (Nr 702.)
140. +*Nyman, J. Där svenskt och estniskt mötas. Ett och annat från Nuckö socken. — Allsvensk Samling 17, nr 43 (1930), lk 10–11.
     /Sh Noarootsi nimest, mis olevat tulnud sellest, et rootslased kandnud vöö vahel nugasid./
141. *N(yman)n, (Joel). "Ormsö – Wormsö". — Kustbon 19.01.1921, nr 3, lk 12.
     /Pooldab esimest, teine olevat saksapärane./
142. *Oculus. Kas Kuivastu või Kuivaste. — Meie Maa 28.11.1923, nr 92, lk 3.
     /Eelistab esimest./
143. *Odres, L(embit). Otimäe nimepanemine vajaks selgitamist. — Nõukogude Hiiumaa 26.04.1973.
144. +Odres, Lembit. Rõngasristid - Eesti toponüümia allikas. — Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Koostaja Jaan Eilart. Tartu 2000, lk 99–101.
     /Pealkirjast hoolimata ei sisalda midagi kohanimedest, v.a lause, mille kohaselt ristikirjad näitavad risti omaniku "maakohalist (toponüümilist) päritolu"./
145. OU:*Oinas, Felix. Kastre nimest. — Tulimuld 1979, nr 1, lk 54.
     /Täpsustuseks artiklile: Saks 1978. Vt ka Saks 1979./
146. OU:*Oinas, Felix. Veel kord Kastre nimest. — Tulimuld 1980, nr 1, lk 54.
     /Vastuseks artiklile: Saks 1979./
147. +Oinas, Felix. Kalev (Kolõvan) Venemaal. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 3, lk 160–164.
     /Vene bõliinade tegelane Kolõvan; sh tema nimest läänemeresoome keeltes ja esinemus Venemaa kohanimedes ./
148. *Oinas, Felix J. Naabrid ja võõrad keeles ning rahvaluules. — Kalevipoeg kütkeis ja muid esseid rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest. Studia Estonica Fennica Baltica. 1. Toronto 1979, lk 97–116.
     /Summary: Neighbors and foreigners in language and folklore./
149. *Oissar, E. Vassili Jakovlevitš = Friedrich Georg Wilhelm. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 7, lk 445.
     /Saksa-vene isikunimedest./
150. *Oja, Monika. Parasmäe küla ametlikud ja rahvapärased kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 12 lk. (Nr 608.)
151. *Ojakäär, V(alter). Et umbrohtu vähem oleks. — Sirp ja Vasar 10.10.1969, lk 3.
     /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vt ka Meriste SV 31.10.1969./
152. +*Ojakäär, Valter. Ega umbrohi iseenesest kao. — Sirp ja Vasar 13.02.1970, lk 5.
     /Sh võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
153. Ojakäär, Valter. Nomina sunt odiosa... — Sirp ja Vasar 29.11.1974, nr 48, lk 13.
     /Kodumaiste ja võõrnimede väärkujudest ajakirjanduses./
154. +*Ojakäär, Valter. Kui toetust eraldatakse. Olme- ja muusikakeelest inspireeritud mõttekilde. — Sirp ja Vasar 11.11.1977, lk 13.
     /Sh võõrnimede ortograafiast./
155. Ojamets, Lenne. Häälikuline kooskõla ees- ja perekonnanimedes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2005. 76 lk (Nr 1461.)
     /Summary: Phonetic harmony in forenames and surnames, lk 64–66. Sisu: Sissejuhatus – Eesnime valiku põhimõtted – Algriim – Reduplikatsioon eesti keeles – Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla – Alliteratsioon ja assonants ees- ja perekonnanimedes – Ees- ja perekonnanimede häälikuline struktuur – Kokkuvõte – Materjali allikad – Kirjandus – Lisa 1. Valik uuritud nimesid./
156. *Ojamets, Lenne. Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
157. +*Ojansuu, H(eikki). Virolaisia sanaselityksiä. — Virittäjä 13 (1909), lk 126–132.
     /Sh: I. Tallinnan virolaisesta nimestä./
158. *Ojansuu, Heikki. Kedipiv (Кедипивъ) – Kedenpä(h) – Keava. — Eesti Kirjandus 1910, lk 448–450.
159. +*Ojansuu, Heikki. Virolaiset siirtokunnat lättiläisalueella, niiden lähtöpaikka ja -aika. — Suomalainen Tiedeakatemia. Esitelmät ja pöytäkirjat. 1912, I. Helsinki 1912, lk 7–26.
     /Sh palju leivu ja Lutsi kohanimede näiteid./
160. *Ojansuu, Heikki. Suomi- (Soome-), Lappi- (Lapi-) ja Loppi- (Lõpe) nimet Virossa. — Virittäjä 17, nr 5-6 (1913), lk 84–89.
161. *Ojansuu, H(eikki). Eläinten ruumiinosat Suomen ja Viron paikannimissä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/10. Helsinki 1914. 14 lk.
162. *Ojansuu, Heikki. Kupitsa-nimistä. — Virittäjä 18 (1914).
163. *Ojansuu, H(eikki). Suomalainen ja alkusuomalainen paikannimistö. Muutamia piirteitä. — Valvoja 34 (1914), lk 679–687.
     /Ka Eesti kohanimedest./
164. OU:*Ojansuu, H(eikki). Muutamista Tallinnan kaupungin vanhoista nimityksistä. — Historiallinen Aikakauskirja 15 (1917), lk 20–22.
165. *Ojansuu, Heikki. Virolais-suomalaisista esihistoriallisista suhteista paikannimien valossa. — Viron päivä. Ohjelmavihkonen heimokansamme vapaustaistelun avustamiseksi toimeenpantavia iltamia varten. Edistysseurojen Kustannus-O.-Y., Helsinki 1919, lk 43–57.
     /Võrdleb eesti ja soome kohanimesid. Tutv: EFAA 1919, lk 17–18 (pikem ülevaade). Kn: Karja; Tänassilma; Kiska; Kisuvere; Pärnu; Aliste; Halinga; Halliste; Angerja; Karnaküla; Karunga; Saula; Saulepa; Sausti; Piigaste; Lemmun; Askælæ; Ubari; Pöide; Keila; Keblaste./
166. *Ojansuu, Heikki. Suomalaista paikannimitutkimusta. I. Tähänastisen tutkimuksen arvostelua. Turun suomalaisen yliopistoseuran julkaisuja. Otava, s. a. (1920). XLI + 274 lk.
     /Sh seletatakse ka mitmeid eesti koha- ja isikunimesid. Tutv: Itkonen, T., Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 201–205. M(ikkola), J. J., Aika 15 (1921), lk 92 jj. Saareste, A., EK 1922, lk 121–125. In: Wanewalde; Wiliawalde. Kn: Aakla; Ülgase; Agaste; Agapää; Asti järv; Atsalama; Lemminge; Lemmatsi; Anelemma; Anigatsi; Ubari; Lemme; Venevere; Ojumaa; Pärnu; Järvamaa; Haimre; Üksküla; Sigulda; Aru(valla); Jägala; Kirivalla; Karrowalla; Valjala; Valdu; Valingu; Vallaste; Hatu; Kalle; Kalleste; Kalana; Kalliperä; Kallina; Karnaküla; Karunga; Lümandu; Lõo; Odinsholm; Ohukotsu; Otepää; Põllküla; Piigandi; Piigaste; Pulga; Puka; Raesa; Rava; Uderna; Vaemla; Vaimastvere; Vaivara; Vaiste; Küllaid./
167. *(Ojansuu, Heikki). Tallinnan kaupungin vanhin virolainen nimi. — Uusi Suomi 28.01.1920, nr 22, lk 6 jj. Uudelle Suomelle kirjoittanut Heikki Ojansuu.
     /Seostab Idrisi 1154 kirjapandud Eestimaa linnanimesid Anhu, Klûri ja Bûnû kohanimedega Hanila, *Kaloveeri, Pärnu. Kaloveeri - vrd LCD Karowelæ, sm Kesoniemi, skand Lindanisse. Artikli eestikeelne tõlge: Tallinna Teataja 26.01.1920. Tutv: EFAA 1920, lk 13–14 (pikem ülevaade). Eisen, M. J. Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920./
168. *Ojansuu, Heikki. Tallinna kõige vanem nimi. Tõlkinud Meta Grünfeldt. — Tallinna Teataja 26.01.1920, nr 45, lk 10.
     /Uusi Suomi artikli (vt) tõlge./
169. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimede käänamisest. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1960.
170. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimesid käänakem eestipäraselt. Ettekanne Tartus ja Tallinnas. — ES 28.02.1960; 27.03.1960.
171. OU:*Ojasson, Oskar. Veel perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 693–694.
     /Toimetuse märkusega./
172. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. Ettekanne Tallinnas. — ES 14.01.1962.
173. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. — Nõukogude Kool 1962, nr 5, lk 357–362.
174. *Ojasson, Oskar. Võõrkeelsete pärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 28.10.1962.
175. *Ojasson, O(skar). Võõrpärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 52–56.
     /Pooldab üldiselt häälduspärasemaid kirjapilte. Don-tüüpi nimede käänamisraskused./
176. Ojasson, Oskar. Kuidas käänata soome pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 14.04.1967, nr 15, lk 7.
     /Vastuolust ajakirjanduses ja ilukirjanduses kasutatava vahel. Toimetuse märkusega./
177. *Ojasson, Oskar. Pesa-tüüpi nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
178. *Ojassoo, K. Asunikkude külanimedest. — Meie Maa 30.06.1923, nr 49, lk 2; 04.07.1923, nr 50, lk 2.
     /Uute asunduste nimedest koos tähendusseletustega./
179. *Oksaar, Ingrid. XX sajandi esimese poole soovitusnimestikke. Diplomitöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 45 lk + lisad + diskett. (Nr 16/.00.)
180. +Olesk, Peeter. Kelle oma on võõras nimi? Meelik Kahu ja pseudonüümika jätkamine. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 223–227.
     /Pseudonüümide jätkuva kogumise vajalikkusest./
181. *Olgem kõigiti omapärased, olgem eestlased. (Akadeemilise Emakeele Seltsi Nimede-eestistamise talitus), Tartu 1927. 7 lk.
182. *Oma juhtkirja kohta "inimeste nimedest" juhime ka siin kohal oma lugejate tähelepanemist. ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 23.02.1895, nr 44, lk 3.
183. +Onga, Mare. Ühiskondlik-poliitilisest sõnavarast J. V. Jannseni ajalehes "Perno Postimees". — Sõnavara probleeme. Emakeele Seltsi aastaraamat 25 (1979). Eesti Raamat, Tallinn 1981, lk 57–77.
     /Sh rahvaste nimetusi lk 57–62. Резюме: Об общественно-политической лексике в газете Й. В. Янсена "Перно Постимеэс", с. 77./
184. *On "Kolyvan" Vene nimi? — Postimees 17.08.1891, nr 101, lk 1–2.
185. *Oosalu, Ülle. Filoloogiateaduskonna üliõpilaste eesnimed. II k töö. Tartu 1987. 44 lk. (Nr 1493.)
186. *Oosalu, Ülle. Nimevaliku põhjendusi 1988. a emakeeleolümpiaadi tööde põhjal. III k töö. Tartu 1988. 50 lk. (Nr 1502.)
187. *Oosalu, Ülle. Eesnimed 1920ndate aastate eesti ilukirjanduses. IV k töö. Tartu 1989. 52 lk. (Nr 1522.)
188. *Ooveli ja Purke . — Kodu 1910, lk 410.
     /Allk: J. S./
189. *Opt. Miks mitte "tee"?. — Postimees. Hommiku väljaanne 08.01.1920, nr 3, lk 2.
     /Sealsamas ka Eiseni "Järelsõna" (vt)./
190. *Orav, A. Eesti koha- ja isikunimede kirjutamine vene keeles. — Punaväelane 18.11.1947.
191. *Orav, Eva. Mats Tõnissoni nimed tänapäeval. Seminaritöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1998. 45 + ~60 lk. (Nr 42.)
192. *Orm, Jaan. Vigu ja lohakusi. — Sirp ja Vasar 27.01.1978, lk 12.
     /A. H. Tammsaare kodukandi kohanimedest./
193. +*Osutusi ja küsimusi . — Sirp ja Vasar 27.06.1975, lk 5.
     /Vigadest laulutekstides; sh Richard Rodgersi nime kirjutamisest. Vt ka "Veel kord Richard Rodgersist" SV 01.08.1975./
194. *Ots, Heido. Keel elule lähemale. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
     /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
195. *Ots, H(eido). "Bojaarihabemed" maha! — Tehnika ja Tootmine 1967, nr 8, lk 383–384.
     /Ettevõtete ja asutuste ülipikkadest nimedest./
196. *Ots, Heido. Miks mitte nimede nimetav? — Edasi 24.04.1969.
     /Isikunimede käänamisest./
197. +Ots, Heido. Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi – kas ehtsuse taotlus või edevus? — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 20–22.
     /Võõrkeelsete lühendite hääldamisest, võrdluseks ka võõrkohanimedest./
198. Otsus, Liis. Rakvere linna tänavate nimed. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 34 lk + 2 krt.
     /Koopia EKIs (411)./
199. *Otsuseks on tehtud Balti kubermangude Greeka Õigeusuliste kihelkondadele varsi Venekeelsed nimed panna. ("Eestimaalt. Viljandist.") — Sakala 25.03.1889, nr 12, lk 2.
200. *Otti, Kaia. Iga tänavanime taga peitub tükike ajalugu. — Postimees 04.12.2006.
     /Tallinna tänavanimede kujunemisest. Intervjuu nimekomisjoni sekretäri Marje Pukiga./