EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. P

:

1. *Paal, A. Uusi teaduste kandidaate. Jaak Simm. — Õhtuleht 11.11.1973.
   /Informatsioon./
2. *Paal, A. Filoloogiadoktor Valdek Pall. — Kodumaa 16.07.1975, lk 8.
   /Informatsioon./
3. OU:*Paales, Liina. Isiku- ja kohanimed Eesti kurtide märgipärimuses. — Lemmeleht. Pro Folkloristica IX. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu 2002.
   /Eesti viipenimede tüpoloogia, viipenime tekkimise viisid ja eripärad./
4. OU:Paales, Liina. Isikumärkide süsteemist eesti viipekeeles. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 201–208.
   /Eesti viipenimed ja nende moodustamise viisid./
5. *Paas, Margus. Nimepuudest ja puude austamisest tänapäeva Eestis. Ettekanne rahvaluulesektsioonis Tartus. — ES 26.01.1995.
6. +Paatsi, Vello. 125 aastat esimese eestikeelse atlase ilmumisest. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 423–426.
   /Sh nimede kirjutusviisist "Maa Kaardi-Ramatus" (1859)./
7. +Paatsi, Vello. Esimesed eestikeelsed gloobused. — Eesti Loodus 1987, nr 9, lk 602–605.
   /Lk 605 ka nendel esinevatest võõrkohanimedest. Резюме: Первые эстонские глобусы, с. 621. Summary: The first globes with Estonian inscriptions, p. 623./
8. +Paatsi, Vello. Eestlase geograafiline silmaring ja geograafiaõpetuse algus (kuni 1850. aastani). Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikool, Kultuurikeskus 1993. 132 + 324 lk (lisa) (TÜ rmtk: Diss.Tart.487484.)
   /Maailma kohanimede ja geograafiamõistete tulek eestlaste teadvusse. Lisaosas 25 teose väljasedeldused: kohanimed, oskussõnad, taime- ja loomanimetused (Müller, Rossihnius, Stahl, Gutslaff, Göseken, Hornung, Thor Helle, piibel 1739, "Lühhike öppetus...", Masing, Kreutzwald, Gildenmann, Blume jt). Summary: The geographic outlook of the Estonian up to the middle of the 19th century and the beginning of school geography. Sisu: Sissejuhatus – Maarahvas õpib tundma maailma, maailm maarahvast – Iseseisvuse kaotamisest Rootsi aja lõpuni: Võõrad Eestis, Eestlased võõrsil, Eksootilised kaubad – Trükisõna maailmatundmise avardajana XVII-XVIII sajandil: Vaimulik kirjandus ja sõnaraamatud, Ilmalik kirjasõna – Esimestest geograafilistest tekstidest esimese geograafiaõpikuni (XIX sajandi esimene pool): Raamatud, ajakirjad ja ajalehed geograafilise silmaringi laiendajana, Kalendrid geograafilise maailmapildi avardajana, Geograafiaõpetuse algus ja käsikirjalised kooliõpikud, Berend Gildenmann ja esimene eesti geograafiaõpik – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus ja arhiivimaterjalid – Artiklite loetelu – Lisad. Joonis./
9. OU:Paatsi, Vello. Eüropa ja Palästina. Esimene eestikeelne kaart. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2570–2583.
   /1854. a maateadusõpiku kaart; kohanimede kirjaviisist. Lisatud kaardi kohanimede loend nüüdisvastetega lk 2578–2583./
10. +Paatsi, Vello. Reis ümber eestikeelse maailma. — Akadeemia 1996, nr 8, lk 1739–1745.
    /Rets: Eestikeelne gloobus. Scan-Globe A/S Denmark, Regio Ltd. 1995; Regio gloobuse nimeindeks. Tartu 1996. Sh kohanimekasutusest./
11. +Paatsi, Vello. Berend Gildenmann. Ühe XIX sajandi eesti kirjamehe elusaatus. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 3, lk 210–217.
    /Sh tema esimesest eestikeelsest geograafiaõpikust./
12. Paaver, Ene. Nimega ehitud. — Edasi 05.10.1986, nr 229, lk 4.
    /Toimetusele saabunud kirjad Tartu tänavanimede ennistamisest (Bruno Annuk, Pia Ott, Ilmar Kahro, I. Vaher, Ustav Mikelsaar, Otto Taur, Feodor Šmutov); meenutusi ka vestlusringist 1984. a (Raal Kivi, Niina Raid, Ain Kaalep)./
13. *Pabst, E(duard). Lindanisse, der älteste Namen des revalschen Domberg. — Das Inland 1855, nr 47, 48.
    /Vt ka A. Schiefner s.a./
14. *(Pabst, Eduard). Der Namen der Stadt Dorpat. Nach Kelch. — Bunte Bilder d.i. Geschichten, Sagen und Gedichte nebst sonstigen Denkwürdigkeiten Ehstlands, Livlands, Kurlands und der Nachbarlande. II. Reval 1856, lk 26.
15. +*Pabst, E(duard). Erklärung des Ausdrucks "die Wieck mit dem 7 Kiligunden" und ähnlicher. — Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Band I. Reval 1868?, lk 177–181.
16. *Pabut, Ago. Kaubandusasutuste nimedest ja ülearustest jutumärkidest. — Sirp ja Vasar 15.11.1968, lk 6.
17. Padu, Tõnis. Kastininalt üle Viieristi ja Rootsituru Koplipealsele. — Töörahva Lipp 13.11.1986, nr 133, lk 3; 09.12.1986, nr 144, lk 3.
    /Haapsalu tänavate ajaloost./
18. OU:Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 177–190.
    /Mikroetnonüümid ja piirkonnanimed pms Wiedemanni põhjal, sekka ka uuemat nimetarvitust (nt Luitemaa). Kn: Eesti; Junnumaa; Mehka; Mulgi; Setu./
19. +Pae, Taavi. Miks Ugala on Viljandis. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 879–884.
    /Ugala ~ Ugandi nimevariantidest ja etümoloogiast, Kuhlbarsi seletusest Ugala nimele, Ugandi piiridest, Viljandi teatri nime saamisloost./
20. +*Pahla, A. Kust sai Peetri alev nime? — Põhja Kodu 14.05.1929, nr 52.
    /Vastuväiteks A. Tõnuristile seals. 07.05.1929./
21. +Paidla, Arvi. Soodes on salapära, rabades - rahu. Hagudi soo lugu. — Eesti Loodus 1994, nr 8, 9, 10, 11, lk 245–247, 275–277, 293–295, 335–337.
    /Sh soo ja selle osade nimedest (Alu, Hagudi, Krimmi, Seli, Lohu, Rabivere, Suur- või Kõrgeraba?), kaardiga. Summary: Mires are mysterious, bogs are peaceful. (The story of Hagudi mire.)/
22. OU:+Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 320 lk.
    /Murdeõpik, sisaldab ülevaate nii murretest kui ka kohanimedest. Sisu: Eesti kohanimed lk 223–297: Kohanimed üldiselt: Kohanime mõiste ja süsteem, Kohanimeuurimine, Kohanimede muutumine, Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine – Eesti kohanimede struktuur: Eesti kohanimede keeleline kuju, Kohanimede struktuur, Kohanimede morfoloogia, Kohanimede topoformandid, Topoformantide leviku vaatlusi, Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad – Kohanimeteemaline kirjandus. Tutv: Mantila, Harri, Lähivertailuja 14. 2004, lk 27–34; Suutari, Toni, Finnisch-Ugrische Forschungen Bd. 58/1–3, lk 447–448./
23. +Pajusalu, Karl. Eesti murrete uurimine. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 197–216.
    /Sh kohanimede uurimisest lk 199–200, 202, 206 jm./
24. +##*Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed 2., täiendatud trükk. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009. 320 lk.
25. Palamets, Hillar. Mõtteid Tartu tänavate nimedest. — Edasi 23.11.1986, nr 268, lk 4.
26. Paldiskis taastati endised tänavanimed. ("Maakonnalehtedest.") — Eesti Sõnumid 07.07.1994, nr 82, lk 4.
    /Paldiski halduskogu otsusest./
27. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede kogumisest ja uurimisest. — Kodumurre 2. Tallinn 1960, lk 19–22.
    /Põgus põhinõuete sissejuhatus, vajalikkuse põhjendus./
28. OU:Pall, Valdek. Liitsõnalistest kohanimedest põhisõnaga saar. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 39–47.
    /Резюме: О составных географических названиях, второй частью которых является слово saar ’остров'./
29. *Pall, Valdek. Kohanimede arenemisest ja uurimisest. Ettekanne Tartus. — ES 19.02.1961.
30. OU:*Pall, Valdek. Kohanimedest ja nende uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 4, lk 217–223.
31. OU:Pall, Valdek. Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 74–85.
    /Резюме: О названиях рек и озер в северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 85. Kn: Amme; Kivijärv; Kääpa jõgi; Loksa; Nõva; Pedasi; Pedja; Peipsi; Saadjärv./
32. OU:*Pall, Valdek. Imukvere, Raigastvere, Vaidavere. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 229–239.
33. *Pall, Valdek. Kas teie kodumurde esineb sõna hiis? — Kodumurre 6. Tallinn 1963, lk 41.
    /Küsitluskava./
34. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede kujunemisest. Ettekanne keelepäeval Märjamaal. — ES 26.04.1964.
35. *Pall, Valdek. Jõgeva rajooni kohanimedest. Ettekanne keelepäeval Jõgeval. — ES 27.03.1964.
36. OU:*Pall, Valdek. Lullikatku. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 9, lk 560.
37. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (1). — Keel ja Kirjandus 1964, nr 12, lk 752.
    /Kn: Lähte; Puhtaleiva./
38. *Pall, Valdek. Mida on teada meie kohanimedest. — Küsimused ja Vastused 1965, nr 5, lk 28–31.
39. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (2). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 48–49.
    /Kn: Kassema; Kuremaa; Kõssima; Teilma; Womel./
40. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (3). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 2, lk 106–107.
    /Kn: Kaarepere; Luua; Mäända; Praaklima; Sadala; Tolkuse mägi; Tuimõisa; Vedu; Voldi./
41. OU:Pall, Valdek. Märkmeid vere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 291–297.
    /P. Alvre pakutud pere-lähtese päritolu kriitikat; tõenäolisemaks peab P. Ariste esitatud seost sõnaga *vēri 'lehtpuu, segamets'./
42. *Pall, Valdek. Uurimisobjektiks läänemeresoome isikunimed. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 9, lk 565–567.
    /Rets: D.-E. Stoebke. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Hamburg 1964./
43. *Pall, Valdek. Über die Verbreitung einiger estnischen Ortsnamentypen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress, Helsinki 23.-28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 90.
    /Teesid. Terviktekst avaldatud 1968 sm k-s./
44. OU:Pall, Valdek. Kohanimede struktuurist ja uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 42–44.
    /Jätkuks vaidlusele vere-lõpuliste kohanimede teemal (vt Alvre KjK 1965/6). Vastus samas: Alvre KjK 1966/1./
45. *Pall, Valdek. Nimed meie ümber. — Rahva Hääl 21.01.1966.
    /Kohanimedest./
46. OU:Pall, Valdek. -ste ja -si vahekorrast kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 356–357.
    /Näiteid kahe tüübi ühendatavusest ja samast algupärast./
47. OU:*Pall, Valdek. Liittüvelisi kohanimesid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 95–98.
48. *Pall, Valdek. Ülevaade 1967. a. võistlustöödest. Kohanimekogud. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
49. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede struktuurist. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 147–158.
    /Liitkohanimed, vere-lõpuliste nimede liigitus, genitiivsus täiendosas, lihtkohanimed (elliptilised, abstraheerunud, sufiksiga nimed), aluskääne./
50. *Pall, Valdek. Immigratsiooni jälgi Põhja-Tartumaa kohanimedes. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1968.
51. OU:*Pall, Valdek. Muutamien virolaisten paikannimityyppien levinneisyydestä. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII 1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 371–375.
52. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede uurimisest ja kogumisest. Ettekanne Looduskaitse Seltsi kodu-uurijate sektsioonis Viljandis. — ES 09.02.1969.
53. OU:Pall, Valdek. Mõned Põhja-Tartumaa kohanimed ja nende apellatiivsed vasted. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 131–140.
    /Резюме: Некоторые топонимы северной части бывшего уезда Тартумаа и их нарицательные соответствия, с. 140. Kn: Jõgeva; Kodismaa; Kõnnu; Kärgandi; Laekannu; Lammiku; Lähte; Nõva; Põltsamaa; Roodeviku; Võhma./
54. *Pall, Valdek . — Õhtuleht 18.12.1969.
    /Rubriik "Minu tööd ja tegemised". Eesti kohanimede uurimisest./
55. OU:Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. 315 lk. (ENSV TA. KKI.)
    /Резюме: Топонимия северной части Тартумаа, с. 290–298. Referat: Ortsnamen von Nord-Tartumaa, S. 299–307. Sisu: Eessõna – Sõnastik (13–289) – Kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide nimestik – Lühendid. Tutv: Nissilä, Viljo, Vir. 74 (1970), lk 92–95. Alvre, Paul, KjK 1971/1, lk 55–59./
56. OU:Pall, V(aldek). Üks rahvusvaheline tõsiasi. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 106–107.
    /1967. a Genfi kohanimekonverentsist ja selle soovitustest./
57. OU:*Pall, Valdek. Looduslike objektide nimedest. — Eesti Loodus 1970, nr 8, lk 457–459.
    /Eestis. Резюме: О названиях природных объектов. Summary: The Names of Natural Objects./
58. OU:*Pall, Valdek. Maahanmuuton jälkiä Pohjois-Tartumaan paikannimissä. — Virittäjä 74, nr 1 (1970), lk 12–22.
    /Referat: Die Spuren der Immigration in den Ortsnamen von Nord-Tartumaa./
59. OU:*Pall, Valdek. Mõni sõna meie kohanimede kujunemisest. — Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn 1970, lk 69–73.
60. *Pall, Valdek. Siedlungsgeschichte und Ortsnamen. — Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. I. (Tallinn 1970,) lk 63.
    /Teesid. Terviktekst ilmunud 1975./
61. *Pall, Valdek. Ungari kohanimede raamatud. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 7, lk 445–446.
    /"Zala megye földrajzi nevei" koostamispõhimõtetest./
62. OU:Pall, Valdek. Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 147–172.
    /Резюме: Русские элементы в топонимии северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 171–172. Kn: Jaska; Jurka; Kalada ots; Kargaja; Kiisli; Kirtsi; Kokora; Kriiva; Kudina; Kusma; Omedu; Prossa; Pupastvere; Puustuse t; Saburi; Särgla; Tiheda; Vadi; Vilina./
63. OU:*Pall, Valdek. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 138–142.
64. *Pall, Valdek. Murdekogumisvõistlusele saabunud kohanimekogudest. Ettekanne murdekogujate kokkutulekul Tallinnas. — ES 29.05.1971.
65. *Pall, Valdek. Õnnestunud tüübiuurimus. — Virittäjä 75, nr 3 (1971), lk 326–328.
    /Rets: E. Kiviniemi. Suomen partisiippinimistöä. Ensimmäisen partisiipin sisältävät henkilön- ja paikannimet. Helsinki 1971./
66. OU:Pall, Valdek. Edgar Rajandi 70. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 267–268.
67. OU:*Pall, Valdek. Toponüümide leviku vaatlusi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 2, 3, lk 85–94, 149–154.
68. *Pall, Valdek. Kohanimede kogumise tähtsusest. Ettekanne Pärnu-Jaagupi Keskkooli kodu-uurimise päeval. — ES 03.02.1973.
69. OU:*Pall, Valdek. Väikeste loodusesemete nimesid. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 3, lk 163–166.
    /Kõid; Leediknõmm ja Leesmägi; Osmassaare, Pillikmägi; Revastru; Sangsik; Kõõvitsvars; Võnnassaar, Võnnasoo. Vt ka Ernits KjK 1973/7/
70. OU:*Pall, Valdek. Kolm toponüümilist eskiisi. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 6, lk 338–344.
    /Kohanimed komponentidega -kand, -kanna, -kannu; -jala, -jalg; esikomponendiga passi-, pasti-, pass-./
71. OU:*Pall, Valdek. Mustvee. — Fenno-ugristica 1. TRÜ toimetised. Vihik 344. Tartu 1975, lk 234–238.
    /Резюме: . Referat: ./
72. *Pall, Valdek. Mõningaid eesti onomastika probleeme ja ülesandeid. Ettekanne TRÜ ÜTÜ eesti keele ringi 30. aastapäeva koosolekul Tartus. — ES 15.12.1975.
73. *Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa toponüümika. Tallinn 1975. 488 lk (I osa 1–264, II osa 265–488).
    /Kaitstud 11.06.1975. Tutv: Simm, Jaak, Sirp ja Vasar 18.07.1975. Алвре, Пауль, СФУ 12/4 (1976), lk 303–307./
74. OU:*Pall, Valdek. Siedlungsgeschichte und Ortsnamen. — Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. Tallinnae habitus 17.-23.VIII 1970. Pars I. Acta linguistica. Tallinn 1975, lk 314–318.
75. *Pall, Valdek; Simm, Jaak. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid. — Sirp ja Vasar 05.12.1975, lk 5.
    /Käimasolevast maa-asulate arvestuse korrastamisest, normitud kohanimede sõnastiku koostamisest Keele ja Kirjanduse Instituudis, normimise põhimõtteid. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 52–54./
76. OU:Pall, Valdek. Asustusajaloo ja toponüümika seostest. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 96–101.
    /Kn: Harju; Kursi; Soome; Vadja; Viru; -vere./
77. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede normimine. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 8, 9, lk 454–466, 537–540.
    /Murdeliste kohanimede kirjakeeles esitamise põhimõtted, häälikuvaheldused, kokku- ja lahkukirjutamine, kohanimede järelkomponendid, kohakäänete tarvitus. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 89–93./
78. *Pall, Valdek . — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 203.
    /Elulooandmeid./
79. OU:*Pall, Valdek. Nimeloolisi pudemeid. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 2, lk 108–112.
80. OU:*Pall, Valdek. Nimeloolisi pudemeid (2). — Keel ja Kirjandus 1977, nr 12, lk 725–728.
81. OU:Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. II. Toimetanud Madis Norvik. Valgus, Tallinn 1977. 327 lk.
    /Резюме: Топонимика северной части Тартумаа II, с. 239–254. Referat: Die Ortsnamen von Nord-Tartumaa II, S. 255–271. Sisu: Sissejuhatus – Kohanimede häälikulisest küljest – Kohanimede struktuurist – Nimeandmise printsiibid – Eri nimekihid ja -rühmad – Kohanimede levik – Toponüümika ja asustusajalugu – Registrid – Lühendid – Kasutatud kirjandus. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1979/3, lk 180–183. Kiviniemi, Eero, Vir. 83 (1979), lk 248–251. Simm, Jaak, СФУ 14/4 (1978), lk 298–302. Simm, Jaak, Punalipp 11.02.1978./
82. OU:*Pall, Valdek. Struktuurimudeli kasutamisvõimalusi eesti toponomastikas. — Symposiumi 77. Helsinki 1977, lk 52–54.
    /Teesid./
83. ##Pall, Valdek; Simm, Jaak. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid? — Keelevoos 75. Valgus, Tallinn 1977, lk 52–54.
    /Kärbetega. Varem ilmunud: Sirp ja Vasar 05.12.1975./
84. *Pall, Valdek. Viljo Nissilä 75. — Советское финно-угроведение 14, nr 3 (1978), lk 227–228.
85. OU:Pall, Valdek. Nimi, pärisnimi, üldnimi, nimetus. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 5, lk 267–271.
86. OU:*Pall, Valdek. Jaak Simm (1943–1981). — Советское финно-угроведение 17, nr 4 (1981), lk 315–316.
    /Saksa k-s./
87. OU:*Pall, Valdek. Jaak Simm 14.VII 1943–14.VII 1981. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 9, lk 573.
88. *Pall, Valdek. (E. Kiviniemi. Rakkaan lapsen monet nimet. Espoo 1982.) — Советское финно-угроведение 19, nr 4 (1983), lk 297–299.
89. OU:Pall, Valdek. Jaak Simm. 1943.07.14 – 1981.07.14. — Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 201–202.
    /Nekroloog./
90. *Pall, Valdek. Kas kohanimed valetavad? Ettekanne II sügiskoolis Taevaskojas. — TÜ keelering 21.10.1983–22.10.1983.
    /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 120./
91. *Pall, Valdek. Vaiamaa kohanimed. Ettekanne Mustvee 2. keelepäeval. — ES 16.03.1983.
92. *Pall, Valdek. Kohanimed meie ümber. Ettekanne Põltsamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 19.04.1984.
93. OU:*Pall, Valdek. Apellatiivist ja toponüümist. — Läänemeresoomlastest neenetsiteni. Uurimusi ja memuaare. Tallinn 1985, lk 81–83.
94. OU:*Pall, Valdek. Lauri Kettunen ja eesti kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 9, lk 533–537.
95. Pall, Valdek. Eduard Leppik 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 219–220.
96. *Pall, Valdek. Eesnimi meil ja mujal. Ettekanne Mustvee 4. keelepäeval. — ES 19.03.1987.
97. OU:*Pall, Valdek. Kähriondemägi: mäkradest ja veidi urgudestki. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 11, lk 670.
98. OU:Pall, Valdek. Die Toponymie im Rahmen der Sprachgeographie. — Советское финно-угроведение 24, nr 4 (1988), lk 263–270.
    /Резюме: Топонимика в лингвистической географии, с. 270./
99. *Pall, Valdek. Eesnimi meil ja mujal. Ettekanne Õisu 3. keelepäeval ja C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkooli 3. keelepäeval. — ES 24.03.1988; 27.04.1988.
100. OU:*Pall, Valdek. Jaak, Peep ja Pamela. Virolaisten etunimistä. — Kieliposti 1990, nr 4, lk 27–31.
     /Eesti eesnimede päritolust./
101. OU:Pall, Valdek. Die geographischen Termini in der estnischen Mikrotoponymie. — Linguistica Uralica 27, nr 1 (1991), lk 42–46.
     /Резюме: Географические термины в составе эстонской микротопонимии, с. 46./
102. Pall, Valdek. (Eero Kiviniemi. Perustietoa paikannimistä. Helsinki 1990.) — Linguistica Uralica 27, nr 2 (1991), lk 114–116.
     /Rets. Saksa k-s./
103. OU:Pall, Valdek. Maastikuesemete nimed ja nimetused. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 527–534.
     /Kohanimede ja apellatiivide seosed./
104. Pall, Valdek. (Maticsák Sándor. A mordvin településneveink rendszere. Debrecen 1995.) — Linguistica Uralica 32, nr 2 (1996), lk 148–151.
     /Rets. Saksa k-s. Täpne pealkiri: A Mordvin Köztársaság településneveinek rendszere./
105. OU:*Pall, Valdek. Nimiä: Eesti, Viro, Igaunia. — Hiidenkivi 1996, nr 5, lk 53.
106. OU:*Pall, Valdek. Viru, Virumaa, virulane. — Koguteos Virumaa. s.l. 1996, lk 386–389.
107. Pall, Valdek. Eero Kiviniemi - 60. — Linguistica Uralica 33, nr 1 (1997), lk 56–57.
108. OU:Pall, Valdek. L'em't'n'e. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 84 lk.
     /Sh Mordva kohanimedest (Maticsáki raamatu arvustus) ja vere-lõpulistest kohanimedest (Quousque..). Sisu: Pluuralivormid kohanimedes – Struktuurimudelist – Quousque tandem? – L'em't'n'e/L'ep'n'e – Kirjandus – Lühendid./
109. OU:Pall, Valdek. Saaremaa, Ösel ja Ojamaa. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 54.
     /Nimede omavahelistest seostest, Ojamaa oja – Gotlandi murde åj, pl åjar 'saar'./
110. Pall, Valdek. Doktoritöö toponüümikast. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 537–538.
     /28.03 Tartus Marja Kallasmaa "Saaremaa kohanimed" I-II./
111. OU:*Pall, Valdek. Torma kohanimedest. — Torma Album III. Tallinn (2000), lk 12–17.
112. OU:*Palli, Heldur. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 10, lk 595–608.
     /Tutv: Mägiste, Julius, Tulimuld 1959/4, lk 321–324./
113. OU:*Palli, Heldur. Eesti isikunimede kasutamisest meie rahva vanema ajaloo (XIII-XVI saj.) uurimisel. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 10, nr 2 (1961), lk 132–143.
     /Резюме: Об использовании имен собственных при изучении древней истории (XIII-XVI вв.) эстонского народа. Referat: Die estnischen Personennamen in der Erforschung der älteren Geschichte (13.-16. Jh.) unseres Volkes./
114. OU:*Palli, Heldur. Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII-XVI sajandil. — Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik. II. Tallinn 1961, lk 108–127.
115. +*Palli, Ilmar. Litsmetsa oli, on ja jääb. — Luup 1998, nr 16.
     /Sh põgusalt kohanimede muutmisest ja nime ajaloost./
116. *Palli, Ilmar. Tamme ei kõiguta tuuled. — Luup 1999, nr 20, lk 12–13.
     /Tamme-nimelistest isikutest, nime sagedusest. Samas numbris ka Hagelbergi sissejuhatus ja intervjuu A. Mustaga./
117. *Palm, A(ugust). Hädas linnanimega. — Sirp ja Vasar 04.06.1976, lk 13.
     /Puškini linna nime kirjutamisest./
118. *Palm, J. Perekonnanimede saamisloost. — Harju Elu 19.11.1966.
119. OU:*Palmaru, Raivo. Eesti vanimais kirjalikes allikais. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 261–269.
120. OU:Palmeos, P(aula). Eesti koduloomade nimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk 97–117.
     /Koduloomi tähistavate sõnade päritolust, loomanimede varasemast käsitlusest; lehmanimede lähem analüüs ja näited, põgusamalt: hobusenimed, koeranimed, kassinimed jm (kanad, kuked, sead, lambad)./
121. +Palmeos, Paula. Kahe lõuna-eesti murdesõna päritolust. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 102–107.
     /Sh leivu sõna urg seostest ungari ár'iga. Резюме: О происхождении двух слов в южноэстонском диалекте, с. 107. Kn: Leppura; Uraoja./
122. *Palo, Terje. VÕK-i kohanimereeglistik ja selle rakendamine vabariiklikes ajalehtedes ("Noorte Hääl" ja "Rahva Hääl"). Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1988. 25 lk. (Nr 500.)
123. Palu, Johannes. Tänavanimedest. — Õhtuleht 15.09.1988, nr 213, lk 1.
     /Pooldab L. Laksi seisukohti ajalooliste nimede taastamiseks. Ent vt ka Pisnov 1988./
124. *Pangem lastele omapärased ristinimed. — Postimehe Nädalaleht 05.02.1923, nr 5, lk 7.
     /Sh võõrpäritoluga eesnimedest. Allk: -dito-./
125. *Panitševa, Svetlana. Võõrnimede kirjutamine Venemaa ja Eesti venekeelses ajakirjanduses aastatel 1989–2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 32(05).
126. +*Parika . — Päevaleht 01.06.1929, nr 144, lk 2.
     /Parik'u perekonda puudutavas ülevaates ka nime päritolust. Allk: G. J. P./
127. *Parmas, Oskar. Uutest setu nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 11.09.1923.
     /Tutv: AESA IV, lk 28–29./
128. *Parmas, O(skar). Perekonnanimede käänamisest. — Edasi 02.06.1959.
129. +Parmasto, Erast. Kihelkondade kaart: kena, kasulik ja küsimärkidega. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 3, lk 226–228.
     /Rets: Eesti kihelkonnad. Kihelkondade kaart. Parishes of Estonia. Toimetaja Leida Lepik. (Tartu) 2009./
130. *Parts, Karl. Perekonnanimede deklineerimise küsimus. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
     /Tutv: AESA II, lk 12–13./
131. *Patte, Maimu. Millised nimed on Sinu kodukohas? — Töörahva Elu 09.12.1965.
132. +*Paucker, C. J. A. Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit des Dänenherrschaft nach Jacob Langebek's, Peter Friedrich Suhm's und Georg Magnus Knüpffer's topographischen Bemerkungen zum "Liber census Daniae" mit einigen Zusätzen. Reval 1853.
     /Sisaldab esimese Liber census Daniae Eestimaa osade kohanimede käsitluse G. M. Knüpfferilt. Tutv: Neus, Das Inland 1853, nr 14./
133. +Paul, Toomas. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Toimetanud Tõnu Tender Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn 1999. 875 lk.
     /Puudutab piiblinimede kirjutamist (pikemalt alapeatükis "Piibli pärisnimede edastamise problemaatika" lk 344–352, samuti lk 702 jm). /
134. *Pauska, Tiia. Kärdla nimelugu. — Nõukogude Hiiumaa 09.04.1987.
135. *Pedastik, Aveli. Minu kodukoha nimed. Õpilasettekanne Värska keelepäeval. — ES 21.04.1988.
136. OU:Peegel, Juhan. Venepäraste eesnimede mugandumisest Ida-Saaremaa murdekeeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 97–101.
     /1840. a-tel alanud usuvahetusliikumisest põhjustatud vene nimede leviku ja nende muganduste vaatlus. Резюме: Об ассимиляции русских имен в диалекте восточной части острова Сааремаа, с. 100–101./
137. OU:Peegel, Juhan. Paarist kohanimest regivärssides. — Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 1. Tartu 1972, lk 27–29.
     /Alajaotused: 1. Tallinn; 2. Venemaa; 3. Liivi. Esitab rahvalaulude nimekujusid, sh Tallinn, Talin, Tääne ~ Tänne linn, Venede maa jm. Kn: Taani./
138. OU:Peegel, Juhan. Meenutusi kohtumistest Kalevi ja tema pojaga. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 3, lk 145–159.
     /Kalevi nime etümoloogiast./
139. Peegel, Juhan. Need inimese imetabased ihuliikmed. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1606–1613.
     /Sh kehaosade nimetused kohanimedes (lk 1607–1608), isikunimedes (1608–1609). Kn: Virtsu; Kiideva./
140. +Peegel, Juhan. Sõnastikke sirvides. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 182–187.
     /Sh kohanimede uurimise tähtsusest; kivide ja rahnude nimedest Saaremaal./
141. *Peegel, Siiri. Maade ja rahvaste nimed "Koli-ramatu" V jaos. II k töö. Tartu 1959. 32 lk. (Nr 466.)
142. OU:*Peep, Viljar. Ärinime teooriast ja praktikast. — Juridica 1996, nr 6, lk 269–275.
     /Ärinime mõiste ajaloost ja praegusest rakendusest. Interneti-versiooni on redigeeritud. Vt ka Saari "Termin nimi..." Õiguskeel 1998./
143. *"Peeterb. Vedm." toob selle sõnume, et ühes Balti maa mitme muutuse seas ka Balti linnadele Saksa nimede asemele Vene nimed saada pandama. ("Uuemad sõnumed.") — Valgus 26.04.1885, nr 16, lk 3.
144. Pelis, Pėteris (Peeter Päll). Kaip Estijoje norminami svetimų kalbų vietovardžiai. — Gimtoji kalba 2001, nr 5, lk 22–23.
     /"Kuidas Eestis normitakse võõrkohanimesid." Tõlge vene k-s ilmunud lühiesitusest UNGEGNi Balti jaotise Vilniuse koosolekul okt-s 2000./
145. Pentšus, Osvald. Talu nimi taas ausse! — Rahva Hääl 16.03.1989, nr 64, lk 1.
     /Lugeja kiri Elvast./
146. *Penttilä, A(arni). ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Virittäjä 24 (1920), lk 121–.
     /Rets./
147. *Penttilä, Aarni. Virolaisten paikannimien rakenteesta. — Virittäjä 28 (1924), lk 70–74.
148. *Perekonnanimede muutmisest . — Postimees 10.12.1920, nr 312, lk 2.
     /Eestistamise kriitikat. Allk: -t-./
149. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Kaja 28.09.1921, nr 225, lk 2.
     /EFAAs pealkirjata./
150. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Petseri Teataja 30.07.1921, nr 23, lk 1; 14.09.1921, nr 36, lk 1; 24.09.1921, nr 39, lk 1.
     /EFAAs pealkirjadeta. NB! Loend ei ole ammendav./
151. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Печерский вестник 06.08.1921, nr 25, lk 1; 14.09.1921, nr 36, lk 1; 24.09.1921, nr 39, lk 1.
     /EFAAs pealkirjadeta./
152. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Postimees 29.09.1921, nr 225, lk 6; 11.10.1921, nr 235, lk 2; 16.11.1921, nr 265, lk 7.
     /EFAAs pealkirjadeta./
153. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Päevaleht 24.08.1921, nr 223, lk 5; 03.12.1921, nr 324, lk 6.
     /EFAAs pealkirjata./
154. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Rajalane 27.08.1921, nr 123, lk 2.
     /EFAAs pealkirjata./
155. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Tallinna Teataja 20.09.1921, nr 217, lk 2; 30.09.1921, nr 226, lk 2; 29.10.1921, nr 251, lk 3.
     /EFAAs pealkirjadeta./
156. *((Perekonnanimede panekust Setumaal)) . — Vaba Maa 30.08.1921, nr 228, lk 3.
     /EFAAs pealkirjata./
157. *((Perekonnanimede panekust Setumaal ja Narva taga.)) — Põhja Kodu 09.04.1921, nr 40, lk 2.
     /EFAAs pealkirjata./
158. *((Perekonnanimede panekust Setumaal ja Narva taga.)) — Päevaleht 07.04.1921, nr 89, lk 5.
     /EFAAs pealkirjata./
159. *Perekonnanimede panemine . — Kaja 29.10.1921, nr 256, lk 3; Põhja Kodu 29.10.1921, nr 125, lk 2 jj; Päevaleht 30.10.1921, nr 290, lk 5; Postimees 01.11.1921, nr 253, lk 7; Tallinna Teataja 28.10.1921, nr 250, lk 3.
     /Nimepanekust Setumaal. Päevalehes ja Tln Teatajas lühendatult. Allk: -m-./
160. *Perekonnanimede panemine Petserimaal lõpule viidud. — Tallinna Teataja 18.01.1922, nr 14, lk 6.
     /Allk: -non./
161. *Perekonna nime muutmisest . — Võru Teataja 10.06.1920, nr 42, lk 1.
     /Nimede eestistamisest./
162. +Perens, Rein. Miks Odalätsi allikad on veerikkad? — Eesti Loodus 1995, nr 10, lk 294–295.
     /Sh Odalätsi nime saamise muistend. Summary: Why do the Odalätsi springs abound in water? p. 321./
163. Pern, Tanel. Vladimir Papernõi raamatust "Kultuur Kaks". — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 255–268.
     /Sh katkend raamatust, kus on juttu nimesümboolikast, Nõukogude-aegsetest ümbernimetamistest jne./
164. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (1). — Oma Saar 16.11.2007.
     /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
165. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (2). — Oma Saar 23.11.2007.
     /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
166. *Peterburist antakse teada, et hiljuti Balti kubermangudes kohtade nimede muutmisega esimest hakatust on tehtud. ("Eestimaalt.") — Sakala 27.11.1891, nr 48, lk 3.
167. *Peterson, A(dam). Sakala nime tähendus. — Valgus 1881, nr 31.
168. *Peterson, Adam. Venemaalt. Sõrme näitus. ("Kodumaalt.") — Valgus 22.04.1881, nr 18, lk 3.
     /Eesti paiganimedest./
169. +Peterson, E(rnst). Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Teine täiendatud trükk. Tallinn 1907. 120 lk.
     /Sh lk 78 lühidalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest; pooldab häälduspärast kirjutusviisi./
170. OU:Petersoo, Tiit. Suure algustähega kuusikud ja laaned. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 343–344.
     /Kuuse ja laanega seotud kohanimed Eestis. Summary: Place names referring to the spruce tree, p. 392. Kn: Kuusiku alevik (Rap); Kuusiku k; Kuusalu./
171. +Petersoo, Tiit. Üle soosaarte, läbi laukaraba, mägedele. (Loosalu - Paluküla looduse õpperada.) — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 376–378.
     /Raplamaa Loosalu soostik, kohanimed, kaart./
172. *Petserile eestipärane nimi . "Jaanilinn" võib tulla kaalumisele. — Elu 11.03.1931, nr 19, lk 2.
173. +*Petserimaa minevikust . — Postimees 26.09.1925, nr 260, lk 4.
     /Sh: Petseri nimi tuleneb venekeelsest sõnast "peštšerõ" (=koopad)./
174. *Pfeil, Pastor Th. Plauderei über die Straßen-Namen vor 50 Jahren im alten Dorpat. Jurjew (Dorpat) 1903. 15 lk.
     /1853. a Tartu tänavanimede kirjeldus, õienduseks Nordlivländische Zeitungis 1903 nr 93 ja 99 ilmunud följetonile, kus juttu ka tänavanimedest. Samal teemal ka 1904 täiendatud trükk "Plauderei über die Strassen des alten Dorpat" 19 lk. Vt ka Nordlivländischer Kalender 1905, lk 185–201./
175. *Pihel, Riina. Meie kooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli keelepäeval. — ES 18.03.1986.
176. *Pihel, Riina. Eesnimedest. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
177. *Pihkwa, der Esthnische Name für Pleskau. — Das Inland 29.03.1839, nr 13, lk 197–200.
178. Pihlak, Jaak. Soe küla põline nimi on hoidmist väärt. — Sakala 08.10.2008.
     /Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak on vastu Soe küla nime muutmisele (vt 02.10.2008 Sakala)./
179. Pihlak, M. Nimedest. — Õhtuleht 02.03.1989, nr 51, lk 1.
     /"Kultase" kohviku nime ennistamise vajadusest./
180. *Piik, R. Järvamaa asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed kui infokandjad. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 2/97.)
181. *Piir, E. Eesnimedest. — Edasi 07.06.1968; Töörahva Lipp 09.07.1968.
182. OU:*Piir, E. Kokemäe vahtkonna kaheksakümmend kuplit. — Eesti Loodus 1968, nr 4, lk 216–219.
     /Kohanimedest./
183. *Pikkamäe, Alice. Mitte Kuradisaar, vaid Saartneem. — Punane Täht 28.04.1984.
     /Käsmu ümbruse kohanimedest./
184. *Pikkur, Monica. Jaak Simm eesti kohanimeuurijana. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1993.
     /Tutv: Kasik, Reet, KjK 1993/7, lk 444–447./
185. Pilk aastate taha. — Töörahva Lipp 26.12.1987, nr 152, lk 3.
     /Rubriigis "Koduloolane" avaldatud ülevaade tänavanimede teemal: R. Tamm, Ühest lahendamata küsimusest. Asendame ebasobivad tänavate nimed uutega (lühendatult ajalehest Läänlane 20.06.1950); Küsimus lahendati nii (1950) – Haapsalu TK otsus 23.06.1950; Tänavanimede ennistamine (1987) – väljavõte Haapsalu RSN otsusest 18.12.1987./
186. *Pino, V(eera). Pärisnimed ja kohanimed rahvalauludes. — Eesti rahvalaulud. Antoloogia. IV kd. Tallinn 1974, lk 401–430.
     /Register./
187. *Pirkpuu, Ene. Meelisnimed Misso Keskkoolis. Õpilasettekanne Misso Keskkooli keelepäeval. — ES 14.04.1976.
188. OU:*Pirn, Peeter. Kohanimeuurimise asfaltteelt. (Kiri toimetusele.) — Keel ja Kirjandus 1965, nr 4, lk 238–239.
     /Följeton./
189. Pisnov, A. Mälestus kohustab. — Õhtuleht 27.09.1988, nr 233, lk 2.
     /Balti Laevastiku Muuseumi vanemteaduri A. P. vastus I. Palu repliigile Õhtulehes 15.09.1988 V. Gumanenko nime teemal. V. G. elukäigust./
190. Pitkänen, Ritva Liisa. Onko Uudellamaalla virolaisia lainanimiä? — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 189–198.
     /Eesti algupäraga nimede võimalikkusest Uusimaal; Padise kloostri jälgedest kohanimedes; Ida-Uusimaa eestipärastest nimedest./
191. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
     /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
192. *Pokk, Ingrid. Otepää Keskkooli õpilaste perekonnanimed. Õpilasettekanne Otepää 2. keelepäeval. — ES 21.11.1985.
193. +Pokk, Külli. Emakeele Seltsis. Aastakoosolek. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 444–445.
     /Sh ESi aastakoosoleku 20.03.1988 otsus toetada Tallinna nime vene transkriptsiooni parandamist./
194. *Polkonen, Victoria. Ühe asula kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 15 lk. (Nr 678.)
195. +*Polnische Akten I . 1582–1591. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 5. München 1970.
196. +*Polnische Akten II . 1586–1616. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 7. München 1973.
197. +*Polnische Akten IV . 1583–1590. Hrsg. Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 6. München 1973.
198. +*Polska XVI wieku pod względem geograficzno-statystycznym. Tom XIII. Inflanty. Część. 1. Wydałi J. Jakubowski i J. Kordzikowski. Warszawa 1915. 360 lk.
199. *Poolamäe, Ülle. Kohanimede õigekeelsus. Kohakäänded. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 38 lk. (Nr 694.)
200. +*Poolt- ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 16.12.1977, lk 4.
     /Sh islandi nimede tarvitamisest./
201. Poots, Linda; Masing, Viktor. Vanad nimed ja uus haljasala. — Edasi 30.11.1986, nr 274, lk 4.
     /Vanade nimede taastamise toetuseks; sh ettepanek muuta endine Näituseväljak uueks memoriaalkalmistuks, et mälestada seal piinelnud inimesi./
202. *Post, Eeli-Kadri. Viljandi Maagümnaasiumi perenimedest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
203. +Postimees . — Sirp ja Vasar 15.01.1988, nr 3, lk 12.
     /Lugeja kirjadest toimetusele, sh Liivia I. kiri venekeelsete tänavanimede kohta Alajõel koos fotoga./
204. Postimees. Teemal: hoidkem nimesid! — Sirp ja Vasar 31.10.1986, nr 44.
     /Lugejate arvamusi tänavanimede jm ennistamisest: H. Gustavson, R. Ruutsoo, M. Ummelas, A. Tikk, M. Salum, E. Tamm, E. Mälgand; nn Uus-Tallinna sadama nimest (A. Mihkels, M. Hint, A. Rahn); Pärnu teatri nimest (R. Aller, M. Salum); Kuressaare nimest (A. Lumi, A. Tikk jt). Varasemat vastukaja vt ka SV 1986 nr 37 (O. Utt), nr 38 (I. Normet)./
205. *"Postimees" võtab pikemas kirjas, mis 18 numbrit läbi käis, inimeste risti nimed ja nende tähendused läbi ja näitab... ("Ajalehtede keskel.") — Sakala 19.04.1895, nr 16, lk 3.
206. *Postimehes palub tuttav Eesti kirjanik M. J. Eisen enesele ühe Soome kirjaniku kirjatöö jauks vanu Eesti inimeste, kohtade ja ka lehmade nimesid saata. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 30.05.1888, nr 22, lk 2.
207. *Potter, Heiki. Kohanimeseadus. — Geodeet. 12. Tallinn 1997, lk 31–32.
208. *Praks, Rein. Tartu linnaosade nimedest. — Edasi 17.06.1984, lk 5.
209. *Prangli vallale Tallinna kub. on ta palve pääle lubatud ennast ... "Maria" vallaks nimetada. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
210. +*(Prants, Hendrik). ((Tõnissoni kalendri eestipärastest eesnimedest.)) — Eesti Postimees 18.01.1884, nr 3, lk 2–3.
     /(Kiidab neid.)/
211. *P(rants), H(endrik). Meie rahva liignimede andmisest. — Virmalised 26.09.1915, nr 36, lk 141–143.
     /Järelmärkuse kirjutanud -n (=J. Tõnisson)./
212. *Prants, H(endrik). Ajaloolised pöörded Tallinna pinnal. — Kodu 1920, nr 1, lk 32–35.
     /Sh lk 33 ka kohanimedest./
213. *Prants, H(endrik). Kirepi ja Kiräpää. — Postimees 22.11.1925, nr 317, lk 5.
     /Sh: Kiräpää on nüüdseks mugandatud Kirepiks (vt koguteos "Tartumaa"), kuid seda ei tohiks teha./
214. *Prants, H(endrik). Meie maa kohanimedest. — Päevaleht 17.11.1925, nr 312, lk 7.
215. +*Prants, H(endrik). Põlva. — Postimehe nädalalisa 12.10.1925, nr 5 (276), lk 4.
     /Pikem sõnum. Ka Põlva etümoloogiast. Nime jälgedele võiks viia kohanimi Valgatapalve, mida on kasutatud Läti Henriku kroonikas. Tähendus pole teada./
216. *Prants, H(endrik). Rohkem tähelepanu Eesti kohanimedele nende tarvitamisel. — Postimees 17.01.1926, nr 16, lk 2.
     /Mõnel valitsusalal on välja antud ametlikud nimekirjad. Varem tarvitati kohanimesid saksa ja vene keeles ning sellest on tingitud ka segadused. Jannseni lehes tarvitati juba rohkesti eestipäraseid nimetusi. Venestamise ajal oli nimedes suur tagasiminek. Eriti tarvitas võõraid nimesid "Valgus". Erinevaid kohanimesid sageli segatakse ja samastatakse (Kirepi, Kiräpää)./
217. *Prants, H(endrik). Vastseliina ümbruse kohanimedest. — Eesti Kirjandus 1927, nr 9, lk 520–521.
     /Täienduseks M. J. Eiseni artiklile "Saksamaalised kohanimed Eestis."/
218. +*Prantsuse nimedest, uudissõnadest ja terminitest. — Sirp ja Vasar 07.03.1975, lk 13.
     /Sh nime Mikel Dufrenne õigest kujust./
219. *Preedi ja Wreded . — Päevaleht 11.08.1908, nr 182, lk 1–2; 12.08.1908, nr 183, lk 1–2.
220. Prei, J. Kiri toimetusele. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 98–99.
     /Kindr.-Staabi Topo-Hüdrograafia osak. ülem vastuseks A. Tiitsmaale (1926 Eestimaa kaart, rets.). Kn: Kesselaid./
221. +Priidel, Endel. Koguva ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 208 lk.
     /Sisaldab palju ka koha- ja isikunimematerjali: Koguva nimest lk 51–53, talunimedest 43–45, perekonnanimedest 70–72, eesnimedest 72–73. Sisu: Saateks – Vabadus – Postitalupojad – Talud – Pered – Tooma – Sugulased – Lisa – Tabelid – Kasutatud kirjandus – Registrid: Isikunimede register, Kohanimede register, Fotograafide register – Fotode allikaviited. Summary: The history of Koguva, p. 191–193. Referat: Die Geschichte Koguvas, S. 193–195. Tiivistelmä: Koguvan historia, s. 195–197. In: Smuul (Schmuul)./
222. *Priimägi, Linnar. Mephisto - Mefisto - Mefistofeles. — Edasi 25.03.1983, lk 6.
     /Võõrpärisnimede ortograafiast./
223. *Priimägi, Linnar. Nimed on sõnad. Enrico ja Maria. — Edasi 19.05.1983, lk 6.
     /Võõrnimede ortograafiast./
224. *Priimägi, Linnar. Pärisnimedest. — Edasi 20.07.1986, lk 5.
     /Võõrnimedest??/
225. Priimägi, Linnar. Pärast surma sa saad oma tänava. — Delfi 26.01.2010.
     /Pühendusnimedest, Andrus Kiviräha nimest./
226. Prints, Olev. Veel kord Tartu tänavanimedest, seekord teistmoodi. — Edasi 07.12.1986, nr 280, lk 5.
     /Senise nimede taastamise arutelu kriitikat, nõuab vanimaid nimesid ja nende "õigeid tõlkeid"./
227. Prints, Olev. Vastuseks Tartu tänavanimede asjus. — Edasi 27.01.1987, nr 21, lk 5.
     /Vaidlus oponentidega (E. Talvistu, N. Raid, A. Hold). Toimetuse järelmärkusega./
228. *Prisk, Mari-Liis. Toila-Mägara sugupuu perekonnanimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
229. Prozes, Jaak. Mida teha Õismägedega? — Õhtuleht 10.03.1988, nr 56, lk 2.
     /Nn Suur-Õismäe nimest, soovitab Haaberstit. Vt Raudsepp 1988, ka Päll 1988 (Õhtuleht)./
230. *Pruuli, Tiia. Põhja-Tartumaa ja Ingerisoome Kurgola murde kohanimede struktuuri võrdlev analüüs. III k töö. Tartu 1978. (Nr 1290.)
231. *Pruuli, Tiia. Ingerisoome Kurgola murde kohanimede analüüs. Diplomitöö. Tartu 1980. 103 lk. (Soome-ugri keelte kateeder.)
232. *Puhk, Heino. Estonia estonorum. Eesti 1940. Ajalooline geograafia. Oma Press, Don Mills 1996. 30a + 541 lk + krt.
233. +Puhvel, Jaan. Mõlgutusi ja meenutusi "Eesti mõtteloo" sarja 50. köite ilmumise puhul. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 8, lk 612–613.
     /Mh omaaegsest Tallinna Säde (Pühavaimu) tn nimest./
234. *Pulst, Toomas. Helme Kutsekeskkooli poiste eesnimesid. Õpilasettekanne Helme Kutsekeskkooli keelepäeval. — ES 25.09.1985.
235. Pulver, Andres. Veerandsada Rakvere linna tänavat ootab nime. — Virumaa Teataja 07.06.2006.
     /Ettepanekud volikogule./
236. OU:+Punttila, Matti. Eesti keelesaar Porvoo ja Loviisa vahel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 5, lk 281–285.
     /Sh Kabböle kohanimedest, lähemalt lk 283–284./
237. +*Punttila, Matti. Virolaisia lainoja Kymenlaakson murteissa. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 268–277.
     /Sh Viro-, Eesti ja Narva-algulistest kohanimedest Kymenlaaksos./
238. *Purre, A. Rootsi päritoluga kohanimesid. — Nõukogude Hiiumaa 28.11.1972.
     /Hiiumaal./
239. *Puss, Hugo. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 11, lk 678–681.
     /Hüüdnimedest. Vt ka U. Kiisa KjK 1974/5./
240. +*Puss, Hugo. Laiust mäkini. — Eesti Loodus 1975, nr 6, lk 378–380.
     /Saari tähistavatest sõnadest rahu, kare, kuiv, nasv, rava, mäkk./
241. *Puu, A. Kirjutagem kohanimed eestipäraselt. — Võitlev Sõna 28.03.1964.
     /Ärvita ja Ämbra. Paide rajoon./
242. *Puudersell, P. Anumägi. — Valga Kommunist 06.05.1960.
     /Rahvapärimusi mäe nime tekke kohta./
243. +Puusemp, Ene. Nädal lõppes, teine algas. — Edasi 21.06.1988, nr 142, lk 1.
     /Sh rajoonilehtede nimede äsjasest ennistamisest (Pärnu Postimees, Viru Sõna, Läänlane, Saarte Hääl)./
244. *Põder, Jaan. Pääsküla või Laagri? — Õhtuleht 30.08.1977.
     /Ka Pääsküla nime ajaloost./
245. *Põder, Lele. Võõrpäraste kohanimede ortograafia ajakirjas "Aja Pulss". Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 47 lk. (Nr 618.)
246. *Põhjala, J(ohan). Vanadest Eesti nimedest. — Uus Aeg 15.06.1900, nr 47, lk 1.
     /Koha- ja isikunimedest./
247. Põhjala, Priit. Nimeandmine pole naljategu. — Eesti Päevaleht 26.07.2005.
     /Nimepanekul tuleks uurida nime semantilisi tagamaid ja sotsiokultuurilise põhjendusi./
248. *Põld, Brigitta. Eestipärased eesnimed Julius Mägiste käsitluses. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 13(98).
249. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimede struktuurist. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 33 lk. (Nr 10/01.)
250. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimed August Rava "Muudetud nimede registri" I osa põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 22(02).
251. *Põld, H(arald). Kas Lutherus või Luther? — Postimees 17.07.1917, nr 158, lk 1.
     /Allk: H. Põld, Kose õpetaja. Vt ka "Lutheruse" küsimus Pm 27.07.1917./
252. OU:Põld, H(arald). Nimede kirjutusest eesti piibli uues tõlkes. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 13–26.
     /Kirjutusviisi põhimõtted (heebrea, kreeka ja ladina nimed). Vt ka S. Aaslava, H. Masing EK 1935/1,2-3./
253. OU:Põldmäe, Alo. Ohtlikust mutantlusest kultuuriobjektide nimedes. — Tartu Postimees 19.07.2010, lk 2.
     /Võõrkeelsusest ja alkoholismi propagandast staadionide jm nimede abil./
254. OU:*Põldmäe, Julius. Saladuskate Ocrielae ümber. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 9, lk 505–506.
255. *Põllu, Jaak. On aeg tõmmata otsad kokku ehk veel kord laevanimede korrastamisest. — Sirp ja Vasar 04.03.1988, lk 13.
256. Päevakorral kreeka nimede kirjakuju küsimus. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 383.
     /26.04 ESi koosolek Tartus: A. Kaalep "Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles", seejärel vaidlused (nimed ladinapäraselt või kreekapäraselt?) ja ESi erikomisjoni moodustamine./
257. +*Päll, Eduard. Kas stahanovlane või stahaanovlane? — Edasi (Leningrad) 12.05.1936.
258. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede kirjutamine eesti keeles (1940–1982). III k töö. Tartu 1982. 83 lk. (Nr 1433.)
259. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede ortograafia probleeme eesti kirjakeeles. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.05.1983.
260. *Päll, Peeter. Türgi-tatari nimede kirjutamine ehk kas koorem on ikka nii raske. — Sirp ja Vasar 18.05.1984, lk 13.
     /Vt Hint 1984./
261. *Päll, Peeter. VÕK-i otsus väliskohanimede kohta: poolt ja vastu. Ettekanne koosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 27.11.1984; 16.12.1984.
262. *Päll, Peeter; Saia, Külli; Lepajõe, Marju; Tamme, Asko. Võõrpärisnimede ortograafia. Üliõpilasettekanded III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
     /Ülevaade olukorrast enne VÕKi otsust (P. Päll) – VÕKi otsuse olemus ja ülevaade vastukajadest (K. Saia) – Üks ettepanek (T.-R. Viitso põhimõtted, M. Lepajõe) – Inglise keeleteadlaste transliteratsioon (A. Tamme). Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
263. +Päll, Peeter. Nn. käändumatu omadussõna õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 274–281.
     /Ettepanek radikaalselt eelistada suurtähte ja algkirjaviisi./
264. OU:Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 330–341.
     /Lisana ka valik naabrusnimesid./
265. *Päll, Peeter. Kuidas suhtuda võõrkohanimede uuendusse. Ettekanne eriinternaatkoolide 5. keelepäeval Tartu 1. Eriinternaatkoolis. — ES 14.05.1986.
266. *Päll, Peeter. Ojamaa, Pihkva jt. naabrusnimed: killuke ajalugu. Ettekanne koosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 16.02.1986; 19.02.1986.
267. Päll, Peeter. Ajalugu tuleb Tallinna tänavatele tagasi. — Õhtuleht 13.10.1987, nr 236, lk 2; 20.10.1987, nr 242, lk 2.
     /02.07.1987 ennistatud tänavanimede selgitus./
268. *Päll, Peeter. Nimede ennistamise põhimõtteid. Ettekanne Tartus ja Tallinnas. — ES 19.02.1987; 25.02.1987.
269. *Päll, Peeter. Nimed ja nimepank. Ettekanne IX sügiskoolis Palul. — TÜ keelering 21.11.1987–22.11.1987.
     /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 125./
270. Päll, Peeter. Tallinna vanalinn saab ajaloolised nimed. — Sirp ja Vasar 10.07.1987, nr 28, lk 13.
271. OU:Päll, Peeter. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon arutas piiblinimesid. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 738.
272. OU:Päll, Peeter. Võõrnimekirjutuse põhimõtete muutumisest aastatel 1940–83. — Kirjakeel 1985. Valgus, Tallinn 1987, lk 73–82.
273. *Päll, Peeter. Eesti tänavanimede statistikast. Ettekanne X kevadkoolis Taevaskojas. — TÜ keelering 22.04.1988–24.04.1988.
     /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 125./
274. Päll, Peeter. Isikunimesid laiast maailmast. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 309–311.
     /Rets: Системы личных имен у народов мира. Изд. "Наука", Москва 1986. 384 lk./
275. OU:Päll, Peeter. Nimede transkriptsiooni probleeme. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 428.
     /Tallinna nime vene transkriptsioon, bulgaaria tabeli täpsustus./
276. Päll, Peeter. Nimekomisjon soovitab Pikaliivat. — Õhtuleht 01.06.1988, nr 125, lk 2.
     /Kavandatava nn Suur-Õismäe nimest. Pikaliiva ajaloost, ka Haabersti ja Rocca al Mare nimest. Vt Raudsepp ja Prozes Õhtuleht 1988./
277. *Päll, Peeter. Nimesid tuleb hoida. Ettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
278. Päll, Peeter. Nimevaliku põhimõtteid. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 14–19.
     /Linnades uute nimede valikust./
279. *Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed Lätis. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
     /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
280. Päll, Peeter. Mida toob meile Moldaavia keeleseadus? — Reede 27.10.1989, nr 43, lk 13.
     /Moldaavia nimede ladinatähelise kirjutusviisi ülevõtmisest; ka teiste NL rahvaste nimede otsetranskribeerimise vajadusest./
281. *Päll, Peeter. Nimed uuenevas maailmas. Ettekanne 22. J. V. Veski päeval Tartus. — ES 27.06.1989.
282. Päll, Peeter. Pisut ka bussipeatustest. — Õhtuleht 18.01.1989, nr 14, lk 2.
     /Tallinna nimekomisjonis arutusel olnud peatusenimede muudatused; ka Lasnamäe mikrorajoonide nimedest./
283. Päll, Peeter. Kommentaar. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
     /Ain Ulmre samas ilmunud artikli kommentaar, sh pikemalt vene nimede kirjutamisest, nende rahvusvahelisest latinisatsioonist koos tabeliga./
284. OU:*Päll, Peeter. Maintenance of place names in Estonia. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. Helsinki 1990, lk 106.
285. OU:*Päll, Peeter. Principles of computer-aided namebank in Estonia. — Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. 1B. Sessiones plenares et symposia. Debrecen 1990, lk 92–95. 2A. Summa dissertationum. Debrecen 1990, lk 187.
286. *Päll, Peeter. Rahvusvahelisest nimekongressist Helsingis (august 1990). Ettekanne üldkoosolekul Tallinnas. — ES 12.12.1990.
287. *Päll, Peeter. Tänavanimede ennistamine jätkub. — Õhtuleht 15.06.1990.
     /Tallinnas./
288. *Päll, Peeter. Hiiumaa nimest. — Postimees 15.05.1991, lk 3.
     /Hiiumaa ja Hiiu maakonna vahekord, "Hiiumaa maakonna" sobimatus./
289. *Päll, Peeter. Lenini puiestee nimest. — Õhtuleht 16.09.1991, lk 2.
     /Lenini pst nimetamisest Rävala pst-ks./
290. *Päll, Peeter. Moldova, Kõrgõzstan jt. — Sirp 08.02.1991, lk 13.
     /Endise NSV Liidu alade kohanimede rahvuslikest kujudest./
291. *Päll, Peeter. Peterburi nii nagu Riia. — Rahva Hääl 19.09.1991, lk 4.
292. *Päll, Peeter. Tõeline käkk. — Eesti Ekspress 22.02.1991, lk 18.
     /"Business Estonia" teatmiku eesti isiku- ja kohanimede moonutustest./
293. Päll, Peeter. Eesti muutub Estlandiks. — Rahva Hääl 30.10.1993, lk 9.
     /Eesti kohanimede vanade võõrkeelsete vastete ärakasutamisest firmade jms nimedes./
294. OU:*Päll, Peeter. Personal names of non-Estonians and the legal status of these. — 18. Internationaler Kongreß für Namenforschung. Zusammenfassungen. Universität Trier, April 1993, lk 105-106
295. OU:Päll, Peeter. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. I-II. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 5, 8, lk 264–276, 457–467.
     /ÜRO kohanimekonverentsidest ja nendel arutatust, Balti koostööst; ÜRO resolutsioonide tõlkeid./
296. *Päll, Peeter. Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtteid. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1993.
     /Tutv: Kasik, Reet, KjK 1993/7, lk 444–447./
297. *Päll, Peeter. Kohanimed mälu kandjana. Ettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
298. *Päll, Peeter. Kohanimed vajavad korraldamist. — Eesti Sõnumid 23.07.1994.
299. +*Päll, Peeter. Lisakommentaare. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 370–372.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituse juurde. Vt T. Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest, KjK seals. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 20–23./
300. OU:Päll, Peeter. Place Names as Memory Carriers. — Oral Memory and National Identity. Papers of the conference organized by the Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences & the National Language Board of the Republic of Estonia in Tallinn, September 18-19, 1993. Tallinn 1994, p. 20–30.
301. Päll, Peeter. Juri Tšukin alias Jouri Chokin. — Eesti Sõnumid 22.07.1995, lk 7.
     /Vene isikunimekirjutuse probleemid./
302. *Päll, Peeter. Kohanimeseaduse eelnõu soovitab põliseid nimesid. — Eesti Päevaleht 15.11.1995, lk 8.
303. Päll, Peeter. Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtetest. — Õhtuleht 15.07.1995, lk 2.
     /Vastuseks Vello Saatpalu kirjutisele Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta./
304. OU:*Päll, Peeter. Karula kotussõnimmist. — Kaika suvõülikuul Lüllemäel. Valik ettekandit. Võro 1996, lk 22–26.
305. OU:*Päll, Peeter. Kohanimekorraldus meil ja mujal. — Õiguskeel 1996, nr 5, lk 40–45.
     /Internetis on ilmunud täiendatud versioon (Kohanimeseadus ja selle eesmärgid)./
306. Päll, Peeter. Report of the Baltic Division. — United Nations Group of Experts on Geographical Names. Eighteenth Session, Geneva, 12-23 August 1996. Working Paper No. 50. Geneva, 1996. 10 lk.
307. *Päll, Peeter. Uus Euroopa eestikeelsel kaardil. — Ärielu 10.10.1996, lk 71–72.
308. OU:Päll, Peeter. Eesti kohanimede õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 1, lk 41–42.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: häälduspärasest kujust, sh Võru kohanimedes; kokku- ja lahkukirjutamisest. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 51–53./
309. *Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. Ettekanne IX Kaikas suveülikoolis Vilustes. — ES 09.08.1997.
310. *Päll, Peeter; Veskimägi, Enn. Noarootslased varugu pisut kannatust. — Eesti Ekspress 08.10.1997, nr 41.
     /Kakskeelsetest nimesiltidest Noarootsi vallas, vastavalt kohanimeseadusele. Vastuseks eelmises numbris ilmunud loole "Noarootslased hädas keeleametiga"./
311. OU:Päll, Peeter. Estonian Law on Place Names. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.2. 3 lk.
312. Päll, Peeter. Homepage of the Place Names Board of Estonia. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names. New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.5. 1 lk.
313. +Päll, Peeter. Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 262–272.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud (parandustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 83–105./
314. OU:Päll, Peeter. Reflections of language contacts in Estonian place names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 271–276.
315. Päll, Peeter. Report of Estonia. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.3. 5 lk.
316. Päll, Peeter. Report of the Baltic Division. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.6. 2 lk.
317. OU:Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 61–67.
     /Sh kohanimede eestistamisest 1930. a-te lõpul. Kokkovõtõq: Kotussõnimmi võro kiiĺ, lk 66–67. Summary: Võru toponymy, p. 120–121./
318. OU:Päll, Peeter. Väliskohanimede õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: kirjutuspõhimõtted, Venemaa haldusüksuste nimed, transkriptsioonitabelid, maailma maade ja nende elanike nimetused. Uuesti avaldatud (täiendustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 54–60 ja 66–82 (maade nimed)./
319. *Päll, Peeter. Kohanimed kui muistised. — Postimees 08.06.1999.
     /Liituvate valdade nimest, sh Karksi-Nuia linna ja Karksi valla uuest nimest, vastuseks Karksi-Nuia linnapeale Mati Ilissonile Pm 04.06.1999./
320. Päll, Peeter. Kohanimevalimik. Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. — Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999, lk 971–1020, 1021–1034.
321. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
     /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
322. OU:Päll, Peeter. Muukeelsed kohanimed Eestis. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 340–347.
323. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
     /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
324. Päll, Peeter. Do conventional romanization systems create exonyms? Abstract. Second International Symposium on Geographical Names, GeoNames 2000. Frankfurt am Main, Germany. 28 - 30 March 2000.
     /Teesid. Täistekst ilmus samal aastal kogumikus./
325. OU:Päll, Peeter. Do conventional Romanization Systems create Exonyms? — Second International Symposium on Geographical Names GeoNames 2000. Frankfurt am Main, 28–30 March 2000. Compiled by Jörn Sievers with the assistance of Thaddäus Schneider. Edited by the Ständiger Ausschuss für geographische Namen (StAGN). Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 19. Verlag des Bundesamtes für Kartografie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2000, lk 137–140.
     /Eksonüümide piiritlemine mitteladinatäheliste keelte nimede puhul. Ilmunud de facto 2001./
326. Päll, Peeter. Ilutsevad nimed on hullemad. — Maaleht 20.07.2000, lk 3.
     /Karuperse talu nimetamise soovist jm./
327. *Päll, Peeter. Milleks ÜRO kohanimeeksperdid? Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
328. OU:Päll, Peeter. Võõrnimede hääldus. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 10, lk 737–738.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 122–124./
329. Päll, Peeter. Информация о XX сессии UNGEGN в Нью-Йорке (янв. 2000 г.). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
330. Päll, Peeter. Эстонские экзонимы в новейших изданиях (словарях, картах). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
     /Tõlge leedu keelde, vt Pelis, Pėteris 2001/
331. Päll, Peeter. Afganistan keelel. — Oma Keel 2001, nr 2, lk 49–50.
     /Nime Taliban õigest kujust, ka araabia nimedest Al Qaeda ja Osama bin Laden jm. Õiend Oma Keeles 2002 nr 1 lk 49./
332. Päll, Peeter. Estonian. — Onomastica Uralica 1a. Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki 2001, lk 25–51.
     /Sisu: Bibliography – General Onomastics – Place Names – Personal Names – Other Names – Applied Onomastics./
333. OU:Päll, Peeter. Estonian Place Names Act: Linguistic Emphasis in Legislation. — A World of Names. Essays in honour of Dr Peter E Raper, Chairman of the United Nations Group of Experts on Geographical Names and President of the Names Society of Southern Africa. Edited by Lucie A Möller and J U Jacobs. Nomina Africana Vol. 15 (2001) numbers 1 & 2, lk 121–125.
334. Päll, Peeter. Kodukootud latinismused ehk Kuidas sünnivad maanimed? — Oma Keel 2001, nr 1, lk 34–37.
     /Pms ia-lõpulistest maanimedest, ka muudest tüüpilistest maanimelõppudest. Sisu: Tšetšeenia, Inguššia jt – Karabahh ja Tšehhi – -stan, -maa jt./
335. OU:Päll, Peeter. Nimekorralduse probleeme. — Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu ja Peeter Päll. Eesti Keele Instituudi toimetised 8. Tallinn 2001, lk 179–188.
     /Summary: Problems of Names Planning, p. 189–194. Sisu: Kohanimekorraldus – Isikunimekorraldus – Ärinimed – Kokkuvõtteks./
336. OU:Päll, Peeter. Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 199–215.
     /Võõrnimekirjutuse põhimõtted kuni 1911. aastani./
337. *Päll, Peeter. Kohanimekogud praegu ja tulevikus. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
338. OU:Päll, Peeter. Personal names of non-Estonians and the legal status of these. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band VI. Namenforschung und Geschichtswissenschaften. Literarische Onomastik. Namenrecht. Ausgewählte Beiträge (Ann Arbor, 1981). Patronymica Romanica 19. In Zusammenarbeit mit Monique Bourin, Wilhelm F. Nicolaisen und Wilfried Seibicke herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2002, lk 407–411.
     /Eesti muulaste nimeprobleemidest, isikunimeõigusest./
339. Päll, Peeter. Peterburi nimi vajab selgitust. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 47–49.
     /Peterburi nime päritolust ja eesti keeles kasutatavast kujust./
340. Päll, Peeter. Legal status of names. — Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, lk 91–94.
     /De facto ilmunud 2004. Varem avaldatud paljundusena väljaandes "DGSD-UNGEGN training course in toponymy, Enschede/Frankfurt am Main, August 10-24, 2002. Lecture notes vol. 1. Prepared by Helen Kerfoot, Richard Knippers, Ferjan Ormeling, Peeter Päll, Tjeerd Tichelaar and edited by Ferjan Ormeling, convenor of the UNGEGN Working Group on Training Courses in Toponymy. Utrecht University, July 2002", lk 75–79./
341. Päll, Peeter. Montenegro nimest eesti keeles. — Postimees 21.02.2003.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus eelistada Montenegrot Tšernogooriale./
342. *Päll, Peeter. Nimed ja nimekorraldus. Ettekanne Peterburi 3. keelepäeval. — ES 05.04.2003.
343. *Päll, Peeter. Nimed ja terminid. Ettekanne rahvusvahelisel terminoloogiakonverentsil "Eesti oskuskeel 2003" Tallinnas. — ES 10.10.2003.
     /Tutv: Tiina Leemets, KjK 2004/2, lk 157–158./
344. OU:Päll, Peeter. Petseri- ja Pihkvamaa kohanimedest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 130–138.
     /Piirialade kohanimede eripärast, nimede rändamisest. Kokkovõtõq: Petseri- ja Pihkvamaa kotussõnimmist, lk 137–138. Summary: About the Placenames of Petseri and Pihkva, lk 224–225./
345. Päll, Peeter. Script transformation systems. — Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, lk 131–138.
     /De facto ilmunud 2004. Varem avaldatud paljundusena väljaandes "DGSD-UNGEGN training course in toponymy, Enschede/Frankfurt am Main, August 10-24, 2002. Lecture notes vol. 1. Prepared by Helen Kerfoot, Richard Knippers, Ferjan Ormeling, Peeter Päll, Tjeerd Tichelaar and edited by Ferjan Ormeling, convenor of the UNGEGN Working Group on Training Courses in Toponymy. Utrecht University, July 2002", lk 112–117./
346. OU:Päll, Peeter. Standardization of Estonian-Swedish toponyms. — Namn och språk i när och fjärran. Hyllningsskrift till Marianne Blomqvist den 24 september 2002. Meddelanden från Institutionen för nordiska språk och nordisk litteratur vid Helsingfors universitet utgivna genom Mirja Saari. Redigerad av Ann-Marie Ivars under medverkan av Pirkko Lilius, Anne-Marie Londen och Mirja Saari. Helsingfors 2003, lk 25–34.
347. OU:Päll, Peeter. Türkmeeni ja usbeki nimede kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 125–130.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 26.11.2002, tabelid ja nimestikud./
348. *Päll, Peeter. Henn Saari nimeuurija ja -korraldajana. Ettekanne Henn Saari 80. sünniaastapäeva koosolekul Tallinnas. — ES 11.02.2004.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 557./
349. OU:Päll, Peeter. Kaaskõrvalpilk kohanimede normimisele. — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 38–39.
     /Kirjakeele ühtsuse nõudest. Vt ka M. Kallasmaa, "Eesti kohanimekorralduse keerdteilt.." (2004)./
350. *Päll, Peeter. Nimed ja nimekorraldus. — ES 10.04.2004. — Ettekanne Moskva 2. eesti keele päeval.
351. OU:Päll, Peeter. Nimed ja terminid. — Rahvusvaheline terminoloogiakonverents "Eesti oskuskeel 2003" 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, lk 110–116.
352. Päll, Peeter. Tühi kära. — Postimees 28.07.2004, lk 12.
     /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vastuseks Margus Jegorovi lugejakirjale 26.07.2004, mis lähtus uudisest selle kohta, et Vene välisministeerium soovitab Tallinna nime venekeelses tekstis kirjutada Таллин./
353. Päll, Peeter. Digitizing place names data at the Institute of Estonian Language. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 102–103.
354. *Päll, Peeter. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 07.10.2005.
     /Gruusia/Georgia, Horvaatia/Kroaatia nimest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest. Vastuseks Ahto Lobjakale ja Ain Kaalepile. Vt ka A. Vilo EPvl 11.10.2005./
355. *Päll, Peeter. Nimed ja kirjaviisid – kaks sammu edasi ... Ettekanne ESi aastakoosolekul Tartus. — ES 22.03.2005.
356. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
     /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
357. OU:Päll, Peeter. Minority place names in Estonia. — Proceedings of the International Conference on Minority Names/Indigenous Names and Multilingual Areas Geonames 2005. Ljouwert/Leeuwarden, Frisia, the Netherlands, April 14–16, 2005. Edited by Karel Gildemacher, Ferjan Ormeling and Arjen Versloot, produced by Utrecht University Faculty of Geosciences - Geomedia. Dutch and German-speaking Division UNGEGN 2006, lk 38–42.
     /Saksa, vene ja rootsi kohanimedest, suhtumisest neisse läbi aegade, nimede normimise raskustest./
358. Päll, Peeter. Uulitsavõitlus. — Oma Keel 2006, nr 2, lk 45–50.
     /Vaidlus tänava ja uulitsa kasutamise üle kohanimedes XX sajandi algul./
359. *Päll, Peeter. Проблемы упорядочения топонимики и антропонимики в Эстонии. — Kalbos kultūra 79 (2006), lk 118–123.
     /Eesti isiku- ja kohanimekorraldusest./
360. Päll, Peeter. Romanization systems for geographical names. — Technical reference manual for the standardization of geographical names. United Nations Group of Experts on Geographical Names. United Nations Department of Economic and Social Affairs. Statistics Division, New York 2007, lk 1–82.
361. Päll, Peeter; Matthews, Philip W. Some linguistic aspects of defining exonyms. — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 69–79.
362. OU:Päll, Peeter. Conventional names or exonyms in Estonian. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 4. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Dieter Kremer & Botolv Helleland. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2008, lk 384–389.
363. Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 47.
364. OU:*Päll, Peeter. Estonian-Swedish toponyms in Estonian maps and texts. — Namn och kulturella kontakter. Handlingar från NORNA:s 37 symposium i Hapsal den 22-25 maj 2008. Redigerat av Leila Mattfolk, Terhi Ainiala. Forskningscentralen för de inhemska språken, Helsingfors 2009, lk 9–18.
365. OU:Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — Names in Multilingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Sciences. August 17–22. York University, Toronto, Canada. Edited by Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre. York University, Toronto, Canada 2009, lk 790–794.
366. *Päll, Peeter. Mitmekeelsus Eesti nimedes. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
367. +Päll, Peeter. Paar sõna selgituseks. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 284–285.
     /Vastuseks Jaan Kaplinskile samas numbris./
368. OU:Päll, Peeter. Eesti tänavanimede kujunemisest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoimetaja Mati Erelt. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2010, lk 161–174.
     /Tänavanimede varasemast mitmekeelsusest, nimepaneku motiividest, ideoloogia mõjudest jm. Summary: Formation of Estonian street names, lk 175./
369. OU:Päll, Peeter. Nimeuurija tähtpäev. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 8–9, lk 708–709.
     /Marja Kallasmaa 60./
370. Päll, Peeter. The Place-Names Board of Estonia. — Geographische Namen – Vielfalt und Norm. 40 Jahre institutionalisierte Ortsnamenforschung und -standardisierung in Österreich. 65. Geburtstag von Isolde Hausner. Herausgegeben von Hubert Bergmann, Peter Jordan. Praesens, Wien 2010, lk 83–92.
371. Päll, Peeter. .Ukraina-eesti tähetabeli parandused. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (20. V 2009). — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 54–55.
372. +*Pärli, Ülle; Rudakovskaja, Eleonora. Juri Lotman on Proper Name. — Sign Systems Studies 2002 (Vol. 30.2), lk 577–591.
373. +Pärli, Ülle. Kohanimi korrastaja ja mälu kandjana. Külamaastiku süvenev anonüümistumine on paratamatu. — Sirp 01.10.2004, lk 5.
     /Kadrina valla Lokusoo küla kohanimedest./
374. Pärli, Ülle. Saateks Vladimir Toporovi artklile "Teoreetilise toponomastika valdkonnast". — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 269–273.
     /V. Toporov (1928–2005) kui üks Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajajaid./
375. +Pärli, Ülle. Toponüümid kui küla sotsiaalse korrastuse ja mälu märgid. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 55–64.
     /Kadrina Lokusoo ~ Lokosoo küla näide; talu- ja isikunimede seosed ja muutused./
376. *Pärn, Malle. Meie kodumaa on Eesti. — Postimees 21.09.1999.
     /Vajadusest kaitsta maa nime väär- või liigkasutuse eest./
377. *Pärni, Jüri. Ütle mulle oma nimi. — Nõukogude Naine 1985, nr 1, lk 22–23.
     /Nimepanekutavadest./
378. +*Pärnumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti IV. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1930.
379. *Pärnumaalt Tahkurannast. Mõtlemata järeltegu. ("Eestimaalt.") — Sakala 06.10.1893, nr 40, lk 2–3.
     /Kohanimede paneku küsimusest./
380. *Pärnumaa valdadele uued nimed . — Postimees 08.11.1931, nr 304, lk 4.
     /Ettepanek eestistada Pornuse, Taali, Kilingi, Enge, Voltveti, Pöögle, Polli ja Laatre valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
381. *Pärnumaa võõrapärased vallanimed muutmisele. — Pärnu Päevaleht 10.11.1931, nr 259, lk 1.
     /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekud./
382. *Pärnu minevikust. Kust Pärnu sai oma nime? — Pärnu Päevaleht 07.11.1929, nr 259, lk 1.
     /Refereeritakse C. F. Russwurmi, E. N. Setälä ja G. Sableri seisukohti./
383. *Päss, Elmar. Puhja kihelkonna kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
     /Tutv: AESA IV, lk 30–31. Kn: Kavilda; Puhja; Tännassilma; Ulila; Vihavu./
384. *Päss, Elmar. Liitsõnalisi kohanimesid Sangastes. Ettekanne Tartus. — ES 22.02.1925.
     /Tutv: AESA V, lk 26./
385. +P(ürko)p, H(elmut). (Vanem Tallinna Jaani haigemaja vakuraamat 1435–1507. Tallinna linna arhiivi väljaanded IV. 2. Toimetanud Dr. phil. P. Johansen. 92+XIX lk.) — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 190.
     /Rets. Sh mainitud seal esinevad u 20 eestikeelset isikunime./
386. P(ürko)p, H(elmut). (M. Westerholm. Mikkelin pitäjän asumusten nimet. Helsinki 1927. 134+VII lk.) — Eesti Keel 1927, nr 1-3, lk 54–55.
     /Rets./
387. *Püss, Eimar. Alatskivi Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Alatskivi keelepäeval. — ES 16.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
388. Püttsepp, Juhani. Eestit ühendab Hispaaniaga väike Benito Agirre tänav. — Postimees 22.11.1999.
     /Mustvee tänavanime päritolust (Hispaania lenduri järgi, kes sõja ajal alla kukkus ja enne kinnivõtmist end ise hukkas). Vastukaja sellele: Kaupo Deemant. Kohatu ülistus. Postimees 29.11.1999. Loo järge vt Püttsepp 2002, Inazio Agirregoikoa tänav.../
389. *Püttsepp, Juhani. Murdevõistlus otsib nimesid ja legende. — Postimees 13.10.2001, nr 238, lk 13.
     /Emakeele Seltsi poolt väljakuulutatud murdevõistlusest "Nimed ja legendid"; intervjuu Kairit Henno ja Jüri Viikbergiga. Samas ka ESi võistluse tingimused./
390. Püttsepp, Juhani. Inazio Agirregoikoa tänav, Mustvee. — Eesti Ekspress 10.10.2002, lk A37.
     /Tänavale nime andnud lenduri õigest nimest ja baski päritolust. Vigane Benito Agirre tuleks parandada./
391. *Püvi, Jüri. Nimepanemisest ja -muutmisest. — Nõukogude Hiiumaa 02.07.1983.
     /Laste nimedest ja nende saamisloost./