EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. Sa–Sh

:

1. *Saaber, Kalju. See ilus talunimi – Pullipeeru. — Virumaa Teataja 2001?.
   /Värvikatest talunimedest. Ilmus millalgi mais-juunis?/
2. *Saaberk, Albert. Võõrapärastest ristinimedest. Ettekanne Tartus. — ES 05.12.1920.
   /Sh vene õigeusu nimede mugandamisest. Tutv: AESA I, lk 17./
3. *Saage, Vello. Võõrnimede ortograafia kujunemisest. Seminaritöö. Tartu 1949. 131 lk. (Eesti k kateeder. Nr 56.)
4. Saar, Endel. Vaja on rohkem kaaluda. — Nõukogude Hiiumaa 16.02.1989, nr 19, lk 3–4.
   /Kärdla tänavanimede muutmisest./
5. OU:Saar, Evar. (S)orava(lõ) paiganimmist. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 72–75.
   /Kokkuv: Orava valla kohanimedest, lk 75. Summary: On placenames of Orava parish, p. 123–124./
6. OU:Saar, Evar. Eksitavad kohanimed uuel Setomaa kaardil. — Eesti Loodus 1999, nr 2/3, lk 84–85.
   /Rets: E. O. Mapi kaart "Setomaa–Petserimaa"./
7. OU:Saar, Evar. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 80–92.
   /Kokkuv: Isikunimede ja kohanimede ajaloolisest segunemisest Räpinä kihelkonnas, lk 92. Summary: About the mingling of personal names and place-names in Räpina Parish, p. 312–313./
8. *Saar, Evar. Haraku ojast. — Võrumaa Teataja 23.03.2000.
   /Vastuseks Rein Kivimäe küsimusele Meegomäe oja nime kohta./
9. OU:Saar, Evar. Kotussõnimeq Madis Kõivu Pekri-raamatun — Võro kirändüse luumine. Võro Instituudi toimõtiseq 7. Võro 2000, lk 250–259.
   /Kokkuv: Kohanimed Madis Kõivu Pekri-raamatus, lk 258–259. Summary: Place-names in Madis Kõiv''s Pekri-book, p. 302–304. Kn: Kähri kohanimed./
10. *Saar, Evar. Kui kohanimedest moonutused kaotada, leiavad mõned ikka, et nüüd alles õige moonutamine algab. Selavii! — Võrumaa Teataja 02.03.2000, lk 2.
    /Voldemar Rannastele, kes soovib setopäraseid külanimesid muuta./
11. OU:Saar, Evar. Lajast ilmast lainatuq võrdlõvaq kotussõnimeq Võrumaal. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 163–170.
    /Piibli, Venemaa jm paikade nimesid Võrumaa mikrotoponüümides. Kokkuv: Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal, lk 169–170. Summary: Võru County Comparative Place-Names Borrowed from All Over the World, p. 184–185./
12. Saar, Evar. Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, Tartu 2001. 209 lk.
    /Referat: Ortsnamen von Räpina und Vastseliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, S. 91–94. Koopia EKIs (t 411). Kaitstud 08.03.2001. Avaldatud ka raamatuna, vt Faster, Saar 2002. Sisu: Sissejuhatus – Andmekogu tutvustus: Andmekogu struktuur, Andmekogu arendamissuunad, Võrdlus teiste kohanimekogude ja -andmebaasidega – Lingvistilised probleemid: Nimede keelsuse küsimus, Häälikujoontest Räpina ja Vastseliina kohanimedes, Omapärast võrukeelsete kohanimede muutevormides, Räpina kihelkonna talunimesüsteem, Vastseliina kihelkonna talunimesüsteemist – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. Näide täielikust andmebaasist – Lisa 2. Kohanimeobjektide liigitus ja lühendid andmebaasis – Lisa 3. Räpina kihelkonna kohanimede loend (100–146) – Lisa 4. Vastseliina kihelkonna kohanimede loend (147–209). Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2002/4, lk 299./
13. OU:Saar, Evar. Mehikuurma koormast lahti. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 231–237.
    /Mehikoorma nime võimalikust seosest kurm ~ kuurm sõnaga./
14. OU:Saar, Evar. Wiedergeburt der autentischen Ortsnamendarstellung in Südestland. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 535–541.
15. OU:Saar, Evar. Kanepi vai Kanapää. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 74–77.
    /Nime päritolust ja kasutamisest./
16. OU:Saar, Evar. Küsümüisi Võrumaa kotussõnimmi korjamisõ man. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 196–204.
    /Kohanimede kogumisest ja põhikaardi jaoks korrastamisest./
17. *Saar, Evar. Talukohtade ümbernimetamine maareformi käigus. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875–876./
18. OU:*Saar, Evar. Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 98–107.
19. OU:*Saar, Evar. Karula mäenimede süsteemist. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 11–22.
20. *Saar, Evar. Moenimi Järveääre. — Maaleht 28.12.2006.
    /Talunimemoest, eristamatutest nimedest./
21. OU:*Saar, Evar. Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. — Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. Toim. Helen Koks ja Jan Rahman. Võro 2007, lk 87–106.
22. Saar, Evar. Die meistgebrauchten Wege der Ortsnamengebung in Võrumaa, Estland. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 52.
23. OU:Saar, Evar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 22. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2008. 238 lk + CD.
    /Sisu: Sissejuhatus: Uurimuse eesmärk, Töö ülesehitus ja materjal, Sünkroonilise kohanimeuurimise kujunemine, Nimede struktuuri puudutavad mõisted – Võrumaa kui kohanimekeskkond: Ajaloolise Võrumaa alade loetelu ja kihelkondade pindala, Asustuse kujunemise ja kohanimesüsteemi seosed, Isikunimede mitmekesisus, Loodus nimetekke suunajana, Asustuse struktuur 20. saj alguses – Nime saanud kohad ja nimede apellatiivsed põhiosad: Andmebaasi teave nimeobjektidest, Kõige levinumad apellatiivsed põhiosad, Kesksete liigisõnade osakaal eriliigiliste kohtade nimedes – Kõige levinumad täiendosad: Täiendosade loendamise ja rühmitamise põhimõtetest, Ruumisuhteid väljendavad täiendosad, Adjektiivsed täiendosad, Loodusterminid ja pinnasesõnad täiendosadena, Kultuurmaastikuterminid ja artefaktid, Taimenimestik ja maastik taimeliigi järgi täiendosades, Metsloomad ja metsloomanimetustest isikunimed täiendosades, Koduloomad ja koduloomanimetustest isikunimed täiendosades, Eesnimed ja muud isikunimed, Inimese apellatiivsed nimetused, Inimkultuuri esemed ja ained, Inimese hingeline ümbrus, Kohanimed, analoogilised siirdnimed ja vastavad liitapellatiivid, Käsitletud atribuutide statistika – Kõige harilikumad nimed ja nimemallide levikud – Lokaalsed nimesüsteemid – Kokkuvõte – Kirjandus. Referat: Die Analyse der Toponymie von Võrumaa nach den häufigsten Namengliedern und das Namensystem der traditionellen Gemeinschaft, lk 214–221. Tutv: Kallasmaa, Marja, KjK 2009/3, lk 233–236./
24. OU:*Saar, Evar. Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet. — Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja. Ed. by J. Ylikoski. Suomalais-ugrilainen seura 2009, lk 145–189.
25. *Saar, Evar. Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
    /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
26. OU:Saar, Evar. Võru nime päritolust. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 7, lk 535–540.
    /Nimi on kas tulenenud oja nimest (seotud *võra ~ võre ~ võro tüvega) või järvenime *Vērojärvi sekundaarnimi. Vt ka Ernits 2009. Summary: On the Origin of the Name Võru, lk 540. Kn: Verijärv./
27. Saar, Jüri. Lõputöö osutus magistritööks. — Tartu Postimees 06.02.2003.
    /Kairit Hennost. Samas ka Jüri Saare kommentaar "Kuidas geeniused sünnivad?"/
28. *Saar, L. Muistend Viieristist. — Kommunismi Ehitaja 25.05.1961.
    /Nimetuse tekkimisest./
29. Saar, Sulev. Viljandis ennistati nimesid. — Sakala 22.06.1989, nr 72, lk 1.
    /Viljandi TK otsusest./
30. OU:*Saar, Theodor. Lisaks Cozzo'le. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 547.
    /Vt Ariste 1960./
31. *Saar, T(heodor). Kohanimed ja muistendid mineviku valgustajaina. — Pärnu Kommunist 19.11.1963.
32. OU:Saar, Theodor. Kihnlaste eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat X. Tallinn 1964, lk 227–246.
    /16. saj-st tänapäevani; meeste ja naiste nimede loend koos daatumitega. Ka nimepanekutavadest ja nimede sagedusest. In: Jõnn. Kn: Asalaid./
33. OU:Saar, Theodor. Kihnu perekonnanimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 205–209.
    /Резюме: Фамилии жителей острова Кихну, с. 209. Sisu: Kihnu põlised perekonnanimed – 1930-ndatel aastatel nimede eestistamisel võetud perekonnanimed – Kihnu sisserännanute perekonnanimed./
34. OU:*Saar, Theodor. Kihnu ja Manija kohanimesid. — Eesti Loodus 1979, nr 11, lk 726–730.
35. +*Saaremaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti VI. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1934.
36. +*Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571. Allikapublikatsioon. Tallinn 1992.
37. OU:*S(aares)te, A(lbert). Eesti kohanimed rahvasuus. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, 8, lk 168–172, 281–284.
    /Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa kohanimesid./
38. S(aareste), A(lbert). (Heikki Ojansuu. Suomalaista paikanimitutkimusta I. Turku 1920.) — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 121–125.
    /Rets. Kn: Keava; Puka; Pärnu; Vaiga; Vaiste./
39. +Saareste, A(lbert). Järelmärkus ja vastus, ning vastuse vastus. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 105–113.
    /Järelmärkus Kettusele (1922, rets.), Kettuse vastus lk 112 ja Saareste vastus lk 113, mh ka uulitsa ja Soome kohanimede teemal./
40. +Saareste, A(lbert). Murdesugemete kogumine 1922. a. Aruanne ja väljavaated. — Eesti Keel 1922, nr 5-6, lk 151–156.
    /Sh kohanimede kogumisest./
41. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
    /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
42. Saareste, A(lbert). Uulits, tänav ja kuja. — Eesti Keel 1922, nr 5-6, lk 167–170.
    /Kokkuvõte senistest vaidlustest. Soovitab Virumaa sõna kuja./
43. S(aareste), A(lbert). Väike ettepanek. — Eesti Keel 1922, nr 2, lk 57–58.
    /Liigisõnast plats Vabaduse platsi nimes, asemele soovitab väli (Vabaduse väli)./
44. +Saareste, A(lbert). 400-a. vanune keeleline leid Eestis. — Eesti Keel 1923, nr 4, 5-6, lk 97–104, 136–149.
    /Kullamaa vakuraamatus (u 1524–1532) esinevaid koha- ja isikunimesid. Kn: Ellamaa; Kullamaa; Kullamaa kohanimed; Rõuma; Ubasalu; Üdruma./
45. +Saareste, A(lbert). Etümoloogilised märkused III. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 10–15.
    /Sh Surju nimest lk 14–15. Kn: Haapsalu; Kiideva; Käesla; Paimvere; Surju; Turvalepa./
46. *Saareste, A(lbert). Kuja ja väli. — Päevaleht 13.01.1923, nr 29, lk 4; Postimees 02.02.1923, nr 31, lk 4.
    /Sõnade uulits ja plats asemele./
47. +*Saareste, Albert. Mõned etümoloogiad (laimama, ohelik, Surju). Ettekanne Tartus. — ES 18.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 10–15. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
48. S(aares)te, A(lbert). (Kolyváń. Une contribution à l'histoire des noms de la capitale de l'Estonie par R. Ekblom. Uppsala 1924.) — Eesti Keel 1927, nr 5-6, lk 139–142.
    /Rets. Tallinna vanema nime Kolõvan päritolust. Kn: Hanila; Hiiumaa; Kolõvan; Rohuneeme; Tallinna nimed./
49. +Saareste, Albert. Väitekiri läänemeresoome keelte vormiõppe alalt. — Eesti Keel 1928, nr 3-4, lk 35–55.
    /J. Mägiste väitekiri "oiª-, e©iª-deminutiivid. Läänemeresoome nominaaltuletus I". Sh kohanimedest lk 40, isikunimedest lk 41. Kn: Rakke./
50. *Saareste, Albert. Seltside ja asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929.
    /Ilmunud: EK 1929, lk 85–86. Tutv: EK 1929, lk 123./
51. +Saareste, A(lbert). Vastuseks. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 33–41.
    /Sh nimede Emmaste, Hammaste ja Melliste hääldusest./
52. +Saareste, A(lbert). Ühe feminiinse lõpptunnuse kujunemisest eestis. — Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 97–100.
    /Sh naissootunnusest vanemates ristinimedes./
53. +Saareste, Albert. Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist. Aruanne ja väljavaated. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 164–174.
    /Sh kohanimede kogumisest lk 170–171./
54. S(aares)te, A(lbert). Vastuseks: Kettunen'ile või Kettusele? — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 186–187.
    /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
55. S(aares)te, A(lbert); V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Need kolm vastust... — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 26–29.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Kettunen 1933./
56. OU:*Saareste, A(ndrus). Pilk eesti nüüdseile perekonnanimedele. — Eesti Üliõpilaste Seltsi album. X. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, Tartu 1934, lk 84–100.
    /Sh perekonnanimede tekkest mujal Euroopas ja Eestis; nimede ennisvormist ja päritolust, keelsusest, grammatikast. Résumé: Des noms de famille estoniens./
57. *Saareste, Andrus. Tallinna praegune nimetus rahva- ja kirjakeeles. Ettekanne korralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.02.1934.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1934, lk 120–127, 164–174. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 86–90 (üksnes maining)./
58. OU:*Saareste, Andrus. Tallinna praegusest nimest. — Eesti Kirjandus 1934, nr 3, 4, lk 120–127, 164–174.
    /Tutv vt A. Kask ESA 28 1984, lk 20./
59. OU:*Saareste, Andrus. Eesti liignimedest varemalt, nüüd ja tulevikus. Nimede eestistamise toimkonna kirjastus, Tallinn 1935.
    /Äratrükk ERK 1934 nr 9/10, lk 139–148./
60. *Saareste, Andrus. Uut, eestilist perekonnanime. Kust ja kuidas leida? — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 73–77.
61. +Saareste, Andrus. Ainsuse illatiiv kolmesilbilistel tüvedel. — Eesti Keel 1940, nr 7-8, lk 212–228.
    /Sh kohanimede -sse ja lõputa sisseütlevast lk 222–223 ning 226. Résumé: L''illatif singulier dans les radicaux trisyllabiques, p. 227–228./
62. OU:*Saareste, Andrus. Kalev. — Ural-Altaische Jahrbücher 24/1-2. Wiesbaden 1952, lk 36–41.
    /Saksa k-s./
63. OU:*Saareste, Andrus. Kalev, Kaleva sõna algupärast. — Virittäjä 58 (1954), lk 89–101.
64. *Saareste, A(ndrus). Rootsis Eesti korstnapühkijate Selts? — Mana 1958, nr 2, lk 53.
    /Vastuseks J. Aavikule Mana 1951/1./
65. Saareste (Saaberk), A(lbert). Ka ristinimed eestilisemaks! — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 41.
    /Eestipäraste eesnimede vajalikkusest; täiendus O. Kallase eesnimevalimikule./
66. +Saari, Henn. Kolm ortogrammi. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 5, lk 310–311.
    /Sh hiina nimede uuest kirjaviisist tulenevalt Jiang-Jieshi – tsjangtsješiilased, mitte jiangjieshiilased ega tšiankaišistid./
67. *Saari, Henn. Üks õige, mis on vale. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 497–498.
    /Isikunimede käänamisest./
68. *Saari, Henn. Pärisnime mõiste. Diplomitöö. Tartu 1963. 169 lk. (Eesti k kateeder. Nr 890.)
    /Nimeteooriast./
69. *Saari, Henn. Mis on nimi? Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 12.04.1964.
70. OU:*Saari, Henn. Pisuke lisa Tallinna mäenimedele. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 630–631.
    /Kn: Laagna mägi./
71. *Saari, Henn. "...lõplik ega kuulu edasikaebamisele". — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 115–116.
    /A. Kaalepi kirjutistest nimede deklinatsiooni kohta SV 29.07.1966 ja 09.12.1966./
72. *Saari, Henn. Imelik tõlkimine. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 12, lk 741–742.
    /Nimede tõlkimise eripära./
73. *Saari, Henn. Nimede ortograafia korraldamise praegune seis. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.02.1967.
74. *Saari, Henn. Toponüümikud Riias. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 251–254.
    /Nõukogude Liidu loodepiirkonna kohanimeuurimise konverentsilt 7.-9. veebr 1967./
75. *Saari, Henn. Kaja ja vastukaja. — Edasi 02.12.1969.
    /Tšehhi ~ Tšehhimaa ~ Tšehhia?/
76. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
    /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
77. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
    /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
78. +*Saari, H(enn). Väike keelekiri "Edasile". — Edasi 13.09.1969.
    /Sh välisriikide nimedest./
79. OU:Saari, Henn. Redaktsioonilisi märkmeid. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 8, lk 505–509.
    /Nimesegadusest raamatus "Postitõllaga läbi Eestimaa" (Tallinn 1971), Baltikumi kolmekordsetest nimedest./
80. +*Saari, Henn. Algustähe ja jutumärkide reeglistamise alused. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649–660.
    /Sh asutusenimetustes jm./
81. OU:Saari, Henn. Nimeerandeid vähemale. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427–429.
    /Võõrnimeerandite kärpimisest, nimede kirjapildi tähtsusest, ajaloolistest eesnimeeranditest Aleksander (Puškin), Leo (Tolstoi), Peeter Tšaikovski. Vt Leosk KjK 1975/7. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 90–92./
82. +Saari, Henn. Keelehääling. Valgus, Tallinn 1976. 184 lk.
    /Eesti Raadio keeleminutid. Sh ptk "Nimed, nimed lõpmata" lk 138–159 (nimede internatsionaalsus ja naabrusnimed, kolmkeelsed nimed omaaegses Eestis, eesnimekultuurist, nimesüntaksist, nimevigadest)./
83. *Saari, Henn . — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 213.
    /Elulooandmeid./
84. *Saari, Henn. Nimed eesti tekstis. I Ladinatähelised nimed. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 15.11.1977.
    /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/3./
85. *Saari, Henn. Nimed eesti tekstis. II. Transkriptsioon ja transliteratsioon. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 30.11.1977.
    /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/4./
86. *Saari, Henn. Täienduspunkte nimede õigekeelsuse ja variandivaliku asjus. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 20.12.1977.
    /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/4./
87. *Saari, Henn. Kas te suhtute nimedesse? — Sirp ja Vasar 25.05.1979, lk 5.
    /Kohanimede ortograafiast./
88. *Saari, Henn. Maailma nimed eesti kirjas. Ettekanne Haapsalu 5. keelepäeval. — ES 11.04.1979.
89. *Saari, Henn. Kas eestlasel on liiga palju või liiga vähe eesnimesid. Ettekanne ES-i 100., Märjamaa 10. keelepäeval. — ES 01.11.1984.
90. *Saari, Henn. Vana hiidlase nimi. Ettekanne Hiiumaa 2. keelepäeval Kärdlas. — ES 12.05.1984.
91. *Saari, Henn. Kas eestlastel on palju või vähe eesnimesid? — Kodumaa 27.03.1985, lk 7; 03.04.1985, lk 7.
92. +##*(Saari, Henn). Tähestiku-, hääldus- ja transkriptsiooniseiku. Esitab ja selgitab Henn Saari. — Kirjakeele teataja 1979–83. Tallinn 1985, lk 60–65.
93. *Saari, Henn. Väliskohanimed ehk tagasi paremakäeliiklusele. — Nõukogude Õpetaja 14.12.1985.
94. *Saari, Henn. Kohanimede üksikasju. — Nõukogude Õpetaja 18.01.1986.
95. *Saari, Henn. Milline nimi ikkagi panna? — Noorte Kalender 1987. Tallinn 1986, lk 184–191.
96. Saari, Henn. Ühe filoloogi elust. Tõnu Karma 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 214–218.
    /Sh refereerib tema seisukohti eesti- ja lätikeelsete naabrusnimede kohta lk 217./
97. *Saari, Henn. Maailm täis nimesid. Ettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
98. Saari, Henn. Sissevaadet nimekorralduse alustesse. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 4–13.
    /Lisa: Väljavõte ettekandest ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorile 23.01.1986 (kakskeelsete tänavanimede teemal)./
99. *Saari, Henn. Süntaktilisi nimemalle eesti keeles ja ümberkaudu. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 26.11.1989.
100. OU:*Saari, Henn. Ein statistisches Modell der Vornamenwahl. Preprint KKI-67. Tallinn 1990. 36 lk.
     /Sisu: Einleitendes – Der einfachste Fall – Ein ländlicher Kirchspielfriedhof als Stichprobe – Im Zeichen des Steinbocks – Rings um die Ostsee – Blick auf ganz Estland. Probleme einer größeren Stichprobe – Anhang: Figuren und Tabellen zum statistischen Modell der Vornamenwahl (24 S.)./
101. *Saari, Henn. Paragrahv kolmkümmend. Ettekanne 26. J. V. Veski päeval Tartus. — ES 27.06.1993.
     /Keeleseaduse nimeparagrahvidest ja nimeseadusest. Tutv: Metslang, Helle—Vare, Silvi, KjK 1994/1, lk 57–58./
102. OU:Saari, Henn. Ableitungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen. Erweiterter Text des Vortrags auf dem XIX. ICOS-Kongreß in Aberdeen, nachträglich vermehrt und berichtigt. Tallinn 1997. 16 lk.
     /Sisu: Sind die Endfolgen der Namenkerne Morpheme? – Über die Estennamen – Aus der finnischen Namenforschung – Eine Art Einestnischung germanischer Namenteile./
103. +*Saari, Henn. Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen. Erster Teil. Eesti Keele Instituudi toimetised I. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 342 lk.
     /Sh nimemorfeemide käsitlus lk 67–84 (Aberdeeni ettekande teksti uuendatud versioon, ilmunud ka eraldi samal aastal, vt "Ableitungsähnliche..."); keele ja rahvuse nimesüsteem lk 229–243 (Trieri ettekande kirjalik tekst, ilmus 2000); eestikeelse kokkuvõtte vastavad osad lk 265–269, 285. Sisu: ...Sind die Endfolgen der Namenkerne Morpheme? ... Das sprachliche und das nationale Namensystem .../
104. OU:*Saari, Henn. Ableitungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen. Abstract. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 3. Aberdeen 1998, lk 302.
105. OU:Saari, Henn. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
     /Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste. Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga – Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks sallimata – Kokkuvõte./
106. *Saari, Henn. Isikunimeseaduse senine kontseptsioon. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 24.05.1999.
     /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/11, lk 807–811./
107. *Saari, Henn. Narva nimede saladusi ja seletusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 15.02.1999.
     /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/7, lk 507–509./
108. OU:Saari, Henn. Das sprachliche und das nationale Namensystem. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band II. Namensysteme im interkulturellen Vergleich. Patronymica Romanica 15. In Zusammenarbeit mit Rudolf Šrámek herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2000, lk 95–104.
     /Eeskätt eesti isikunimesüsteemist rahvusvahelisel taustal, nimede keelsusest./
109. +Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 956 lk. (Eesti Keele Instituut.)
     /Sh nimeteemalised saated: Selgitust riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, lk 132–135) – Jätkub selgitus riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, 147–150) – Ajutiste nimekujude põhimõte (1979, 150–154) – Eesti eesnimed (1980, 193–196) – Jälle eesti eesnimed (1980, 197–199) – Suvejuttu perekonnanimedest (1981, 220–223) – Jutujätk eesti perekonnanimedest (1981, 224–227) – Üks vanamoodi joon eesti perekonnanimedes (1982, 266–269) – Eesnime eluõiguse eest (1983, 269–273) – Jürisoni Jüri Askoldi laeva peal (1984, 311–315) – Mis on lahti väliskohanimedega? (1985, 352–356) – Nimed ja nende ennistamine (1986, 438–442) – Üks nimi, eesti nimi (1987, 442–446) – Nimekorralduse vahemõtteid (1987, 459–463) – Vabastatud Paul-Eerik (1987, 463–467) – Keeleseadusest nimeseaduseni (1989, 543–547) – Eesnimeuurimise sangareid (1990, 596–599) – Eestlaste ingliskeelsed vene nimed (1991, 604–608) – Tuhat ilusat osaühingu nime (1991, 613–617) – Kuhu kuulub eestlase nimi? (1991, 622–626) – Kuidas Eesti oma nime saanud (1991, 626–631) – Kolm vene elanikkonnaga valda (1991, 640–645) – Vormsilt ja Ingerist (1992, 681–685) – Firmaseaduse mälestuseks (1993, 694–698) – Perekonnaseadus ja eesnimed (1994, 730–734) – Inimese nimi seaduse kütkes (1995, 742–745) – Rõugutark ja rahastaja (1995, 750–754) – Nüüdisprobleeme [firmad] (1995, 754–759) – Suvi pole keeletu [mh võõrnimed] (1995, 759–763) – Saaremaa ei ole sajajalgne (1996, 784–788) – Priinimed (1996, 788–792) – Eestlasele eesti nimi (1996, 792–797) – Keeleseadus sai järelkasvu [kohanimeseadus] (1997, 812–816) – Rebanese perekond [käänamisest] (1999, 893–897) – Kolumbus Krisostoomus [isikunimeseadus] (1999, 898–902) – Suveks sületäis sõnu [sh Moo, marts] (1999, 902–906). Tutv: Kasik, Reet, KjK 2006/4, lk 329–331./
110. *Saarmets, Marje. A survey of occupational family names in English and Estonian. Diplomitöö. Tartu 1975. 157 lk. (Chair of English Studies.)
111. Saarmets, Virgo. Inimese nimi dokumendis juristi pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 7–17.
112. *Saarmäe, J(aan). Millest Sangaste jaam oma nime sai. — Valga Kommunist 26.09.1959.
113. *Saarmäe, Jaan. Kust sai Valga endale nime? — Kommunist 08.07.1980.
114. *Saarnak, Aivi. Kust on tulnud Saarnaki kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 14.03.1972; Eesti Loodus 1972, nr 2, lk 102.
     /Резюме: Происхождение названий местности острова Саарнаки. Summary: Origin of Placenames on Saarnaki Islet./
115. +Saarnak, Hanna. Umbrohi lokkab jälle. — Postimees 17.09.2004, lk 12.
     /Lugejakiri. Mh Peterburi vigasest nimest siltidel./
116. OU:*Saarõ Evar. Poeetiline vorm Võromaa kotussõnimmin. — Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro 1997, lk 167–168.
117. *Saarõ Evar. Järgmine piätüs: Vussitu. Bussipiätüse nime parandamine om puuľ võimalda, a tśurkmine käü nigu niuhti! — Uma Leht 2001?.
     /Võrumaa bussipeatuste nimedest, mis ei jõua kuidagi siltidele õigel kujul./
118. *Saarõ Evar. Kellele nuid nimmi vaia om? Sildimajandus ei tulõq elulõ järgi. — Uma Leht 08.01.2002, lk 2.
     /Teesildid ei vasta ametlikult kinnitatud nimedele./
119. *Saarõ Evar. Minkast kõnõlõsõ pini- ja kassinime? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2008. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2007, lk 61.
120. *Sabler, G(eorg v.) Die Ortsnamen auf -were (-fer). — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
121. *Sabler, G(eorg) v. Ein altgermanischer Flurname für die Gegend der späteren Stadt Wenden. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
122. *Sabler, G(eorg) v. Ueber die Herkunft der Benennung Narwa, Narowa und verwandter geographischer Namen. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 81; Revaler Beobachter 1910, nr 82.
123. *Sabler, Georg v. Vorschlag zu einer Sammlung aller Ortsnamen auf -fer. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk XIII, XIV, XVI, XVIII.
124. *Sabler, Georg v. Über die Herkunft des Flussnamens Narowa. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk 165–166.
125. *Sabler, G(eorg) v. Altgermanische Ortsnamen auf ehstnisch-livischem und lettisch-litauischem Territorium. — Revaler Beobachter 1912, nr 142.
126. *Sabler, G(eorg) v. Der Ursprung des Namens Pernau. — Sitzungsberichte der Altertumsforschenden Gesellschaft zu Pernau VII (1910–1912). Pernau 1913, lk 167–201.
     /Ilmus ka separaadina 1913./
127. *Sabler, Georg v. Zum Ortsnamen "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111–112.
     /Vastuväited Ch. v. Stackelbergile seals./
128. *Sabler, Georg v. Über den Ursprung des Namens Libau. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga 1919. (Riga 1921)?, lk 13–16.
     /Arvab, et vanim nimekuju Lyva (1253–1508) ei seostu liivlaste ega liivaga, vaid L. järve vana saksa nimega *Sliva./
129. *Saenko, Mailike; Tagam, Kaarin. Sonda kooli õpilaste meelisnimed. Õpilasettekanne Sonda 8-kl kooli keelepäeval. — ES 21.04.1977.
130. *Saidla, Tiina. Meie kooli õpilaste kõige sagedamini esinevad eesnimed. Õpilasettekanne Tõrva 2. keelepäeval. — ES 09.04.1985.
131. *Sakkos, Tiina. Õpilaste eesnimedest (I). Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
132. OU:*Saks, Aleksander. Kust sai Valga oma nime? — Eesti Loodus 1984, nr 9, lk 582–584.
133. OU:*Saks, Aleksander. Valga tänavanimedest. — Valga rajoonis. Tallinn 1987, lk 102–107.
134. *Saks, Edgar V. Aestii. An analysis of an ancient civilization. Studies in the ur-European history. Part 1. Montreal-Heidelberg 1960. 300 lk.
135. OU:*Saks, Edgar V. Commentaries on the Liber Census Daniae. Studies in mediaeval European history. Rotalia Publications, Ann Arbor 1974. 229 lk.
136. OU:*Saks, Edgar V. 1000 orduaegset eesti perekonna-nime. — Tulimuld 1978, nr 3, lk 159–162.
137. OU:*Saks, Edgar V. Kastre pole vene nimi. — Tulimuld 1978, nr 2, lk 111.
     /Täpsustuseks artiklile: Ränk 1977. Vt ka Oinas 1979 ja 1980./
138. +*Saks, Edgar V. Juba "vene viikingid"!. — Tulimuld 1979, nr 3, lk 167.
     /Vastuseks artiklile: Oinas 1979. Vt ka Oinas 1980./
139. OU:*Saks, Edgar V. Saxi-Saxa-Sax-Saks nimikond ja suguselts. Genealoogiline uurimus. Montreal 1979. 117 lk.
140. +Saks, Ita. Schmuulid Bremenis ja mujal. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 2, lk 99–100.
     /Sh Schmuuli nime juudi päritolust./
141. *Saks, Signe. Nimevaliku põhjendusi. Õpilasettekanne C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkooli 3. keelepäeval. — ES 27.04.1988.
142. *((Saksa ja vene kohanimekujude vastu.)) — Meie Maa 23.02.1921, nr 15, lk 3; 02.03.1921, nr 17, lk 2 jj.
     /EFAA: propagandaartikkel; täpne pealkiri märkimata./
143. *((Saksa ja vene kohanimekujude vastu Virumaa teeviitadel.)) — Põhja Kodu 13.09.1921, nr 105, lk 2; 15.09.1921, nr 106, lk 1.
     /EFAA: propagandaartikkel; täpne pealkiri märkimata./
144. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Prof. Eiseni ettekanne Õpetatud Eesti seltsis. — Postimees 05.11.1925, nr 300, lk 5.
     /04.11.1925 peetud ettekande tutvustus. Vt ka Pm 10.12.1925 "Vastseliina kihelkonna..."/
145. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Õpetatud Eesti seltsi novembrikuu koosolek 4. novembril. — Päevaleht 06.11.1925, nr 301, lk 6.
     /M. J. Eiseni ettekande tutvustus./
146. *Saksa nimed Eestlaste maal. — Virmaline 03.01.1887, nr 1, lk 2.
147. *Saksapäraste nimede rohkus Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
     /Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt või vastu./
148. *Salu, L. Maadevahe jõgi. — Kommunismiehitaja 24.08.1976.
     /Nime tekkelugu./
149. *Salutaguse küla tekkelugu. — Ühistöö 30.08.1980.
     /Kohanime päritolust./
150. +Salve, Kristi. Vale-Jürist, Sehvtjeviitenist ja Turak Tuhkapusjast. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 2, lk 159–162.
     /Rets: Risto Järv. Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Sh muinasjuttude koha- ja isikunimedest./
151. *Sammal, Peep. Saali-epideemiast ja salongi-tõvest. — Sirp ja Vasar 23.08.1968, lk 6.
     /Asutuste nimedest./
152. +Sander, Heldur. Kopli tammik sajandite keerises. — Eesti Loodus 1998, nr 11/12, lk 492–493.
     /Sh Tallinna Kopli linnaosa nime ajaloost ja kohanimedest (Eurichi plaanil). Summary: The oak-wood of Kopli in the tumult of centuries, p. 544./
153. +*Sangaste alevi "Tsirgulinna" elu. — Postimees 04.08.1924, nr 207, lk 2.
     /Sh Sangaste ehk Tsirgulinna nimest. Allk: K. K./
154. *Sanglepp, J. Loidus nimede muutmises. — Agu 1924, nr 34, lk 1145–1147.
     /(=J. Aavik.)/
155. *Sari, Tiiu. Meelisnimed V. Kingissepa nim. Tallinna 20. Keskkoolis. Ettekanne V. Kingissepa nim Tallinna 20. Keskkooli keelepäeval. — ES 11.04.1975.
156. *Sarnit, M. Valga I Keskkooli õpetajate ja õpilaste perekonnanimede käänamistavadest. Õpilasettekanne Otepää keelepäeval. — ES 16.05.1967.
157. +Sarv, Heno. Ilmamägi ja Päevapööramise mägi. — Eesti Loodus 1985, nr 2, lk 109–114.
     /Kagu-Eestis Võrumaal. Sh Valgatabalve nimest (oletab seost Valgepaluga), mägede endi nimest jm kohanimedest. Резюме: "Гора света" и "Гора поворачивния солнца", с. 125. Summary: Ilmamägi ("World's Hill") and Päevapööramise mägi ("Round-going's Hill") – two interesting hills, p. 127./
158. *Sarv, Ingrid. Isikunimedest eesti fraseoloogias. Ettekanne Elva Keskkooli rahvaluulepäeval Elvas. — ES 23.10.1986.
159. *Sarv, Ingrid. Mats, Madis ja madisepäev. Ettekanne Tartu 10. Keskkooli rahvaluulepäeval. — ES 20.02.1988.
160. *Sarv, Ingrid. Kohanimed eesti vanasõnades ja kõnekäändudes. Ettekanne aastakoosolekul Tartus. — ES 24.03.1991.
     /Tutv: Norvik, Piret—Teder, Eerik, KjK 1991/8./
161. *Sarv, T(iina). Päevakorral on nimenormimine. — Sirp ja Vasar 01.10.1976, lk 16.
     /Õiendus: SV 22.10.1976, lk 16./
162. *Sarv, Tiina. NB! Väikesed algustähed! — Põllumajanduse Akadeemia 23.03.1978.
     /Teaduskondade nimetuste kirjutamisest; tähtlühenditest./
163. +Sarv, Vaike. Etnonüümid ja setu identiteet. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 302–314.
     /Sh Setumaa ja setu algupärast, tsuhkna jm. Summary: Ethnonyms and the Identity of the Setu, p. 368./
164. +Sarv, Vaike. Seto, mõtsik ja tśuhkna. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 34–46.
     /Sh setude endanimetustest ja eestlaste nimetustest./
165. *Saue, T. Hiiumaa küladest. — Nõukogude Hiiumaa 06.01.1976.
     /Vastukaja, vt A. Maripuu NõukH 09.10.1975./
166. *Saul. Emakeele Seltsi "tänava" võitjatele. — Päevaleht 01.02.1923, nr 30, lk 6.
     /Pamflett./
167. *Saul, A. Geograafiliste pärisnimede kujust eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 16.07.1948.
168. *Saulus. Estistus. — Tallinna Kaja 28.03.1915, nr 12, lk 191–192.
     /Isikunimede eestistamisest. (Est- sic!)/
169. *Savenkov, J. Kui palju on perekonnanimesid hiinlastel? — Noorte Hääl 20.06.1987.
     /Ajalehest "Izvestija"./
170. *Savitski, M. "Oblikajõe" lätmel. — Edasi 04.12.1987, lk 6.
     /Moskva jõe nime päritolust. Ajalehest Leninskoje Znamja./
171. *Schiefner, A. Ueber die Namen Revals. — Das Inland 1851, nr 31.
     /Samas Inlandi numbris ilmus ka kirjutis "Ueber das Sibirische Koliwan"./
172. *Schiefner, A. Eine Bemerkung über Lindanisse. — Das Inland 1855, nr 52.
     /Vastuseks E. Pabstile s.a./
173. +*(Schiefner, A.) Der "Katzenschwanz" zu Reval. — Das Inland 1858, lk 637.
     /Tallinna Kassisabast./
174. OU:+*Schilling, Erich Baron. Estländische Ortsnamen und ihre Beziehungen zu besitzlichen Geschlechtern. — Baltische Hefte 18. 1972, lk 205–212.
175. *Schlüter, W. (J. Truusmanns Buch über die Etymologie der Ortsnamen des Pleskauschen Kreises.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 169.
176. *Schlüter, W. Über den estnischen Namen der Stadt Wesenberg "Rakwere". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1902. Jurjew (Dorpat) 1903, lk 95–99.
177. *Schlüter, W. Zu dem Aufsatze von E. Setälä über die Ortsnamen auf -were. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk XXI–XXIII.
     /Vt Setälä, Indo-Germanische Forschungen 1903./
178. *Schlüter, W. Ueber den ältesten Namen Revals "Lindanissa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk 106–110.
     /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1903 (nr teadmata)./
179. *Schlüter, W. Nachträgliches zu der Lindanissafrage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1904. Jurjew (Dorpat) 1905, lk XXIV–XXVI.
     /Ilmunud ka: Revaler Beobachter 1903, nr 274./
180. *Schlüter, W. Die estnischen Ortsnamen in Liber census Daniae. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1907. Jurjew-Dorpat 1908, lk 1–65.
181. *Schlüter, W. Über die Sammlung und Herausgabe eines baltischen Ortsnamenbuches. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 53–70.
182. *(Schmidt, J. F.) Provincia Revaliensis sive Estlandia Quator Dioecesibus contenta, cum Finitimis Insulis Dago, Worms etc. Auctore J. F. Schmidio. Petropoli 1770.
     /Põhja-Eesti kaart./
183. (Schmidt, J. H.) Generalcharte von Ehstland in 2 Blättern mit Unterstützung des Vereins der Merino zucht zu Orrenhof, herausgegeben von I. H. Schmidt dimtt: Estl. Först. Geom. Colleg. Registr. (Reval) 1844.
     /Järeltrükk: a/s Regio 1991 (vähendusega 1,33 korda). Kaardi 2., uuendatud ja täiendatud trükk ilmus 1875 ja 1884./
184. *(Schmidt, J. H.) Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistricts- und Guts-Grenzen so wie den Plänen der Städte, neu umgearbeitet und herausgegeben von Hofrath J. H. Schmidt, Ehstländischem Gouvernem. Revisor. Zweite Auflage. Reval 1884. 1 : 210 000.
     /Esmatrükk 1844./
185. *Schulbach, A. Kust on Narva linn ja Narova jõgi oma nimed saanud. — Meie Elu 24.09.1918, nr 24, lk 1 jj.
     /Kritiseerib varasemaid seisukohti (A. V. Petrov, M. J. Eisen, V. Reiman jt), esitab omalt poolt lähteks sm naarava. Vt ka V. Reier Meie Elu 01.10.1918. Tutv: EFAA 1918, lk 11–12. Kn: Lontova; Oudova; Vasknarva./
186. *Schulbach, A. Veel Narva nimest. — Meie Elu 10.10.1918, nr 31, lk 2.
     /Vt V. Reier seals. 01.10.1918. Täiendab oma seletust (eesti sõnast naarama.)/
187. Schultz, Uno. Tallinna poolt! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
     /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks. Toimetuse järelmärkusega./
188. +*Schönberg, Alar. Rannarootslastest ja Eesti Vabariigi eestistamiskampaaniast. — Läänemaa Muuseumi toimetised IV. Toim. Ülla Paras. Haapsalu 2000, lk 103–112.
     /Ilmselt ka kohanimede eestistamise kavadest./
189. +*Seda ja teist kirjakeelest . — Sirp ja Vasar 26.10.1973, lk 5.
     /Sh linnanime Haiphong kirjutusviisist./
190. *Seeberg-Elverfeld(t), E. Eesti, Estien oder Estland? — Dorpater Nachrichten 01.02.1921, nr 21, lk 1.
     /Soovitab saksa k-s viimast./
191. OU:Seeberg-Elverfeldt, Roland. Tartu perekonnanimed 17. sajandi esimesel poolel. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 119–126.
     /Tartu linnaarhiivis leiduva materjali põhjal. Lõpus pisut ka eesnimedest./
192. *Seeland, Sergei. Perekonnanimed Velise vallas ajavahemikul 1835–1858. Pärnu-Jaagupi 1994. 34 lk. (EAR baltikaosak nr GS 180.)
     /Käsikiri./
193. *Seestrand, Liivi. Geograafilise tähise kaitse. — Keskkonnatehnika 2000, nr 2, lk 36.
     /Riigikogus 15.12.1999 vastu võetud seadusest (RT I 1999, 102, 907)./
194. *Sekeldused ja vaidlused . — Tallinna Teataja 09.03.1911, nr 55, lk 1.
     /Eestimaa kubermangu nime pärast. Allk: J. R./
195. +Selart, Anti. Narva jõgi – Virumaa idapiir keskajal. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2539–2556.
     /Sh palju Narva jõe saarte ja piirialade kohanimesid ajalooallikatest./
196. Selder, Sergo; Rebane, Mari. Eestlase nimevalik sõltub moest ja muutub kiiresti. — Eesti Päevaleht 30.12.2003.
     /Eesnimede arengust, haruldastest nimedest, uuest isikunimeseaduse eelnõust./
197. Selder, Sergo. Laevade nimevõistluse võitsid Lisete, Saarepiiga ja Luidja. — Oma Saar 13.12.2008.
     /Saaremaa Laevakompanii nimevõistlusest./
198. OU:*Selirand, Jüri. Sinialliku linnamäe muistne nimi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 273–278.
199. +Selirand, Jüri. Kes olid sossolid? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 594–597.
     /Oletab seost Sakalaga, Sinialliku lähedal paiknenud Ohejärve linnusega. Vt ka Tõnisson KjK 2000/9/
200. *Selli, Mare. Perekonnanimede panekust Eestis 1822.–1835. a. Diplomitöö. Juhendaja Sulev Vahtre. Tartu 1968. (TÜ ajaloo osakonna rmtk. Nr 2122.)
201. +Semper, J(ohannes). Mõnda võõrakeelistest sõnadest Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1912, nr 8, lk 328–342.
     /Võõrsõnade ortograafiast, ka võõrnimedest; kaitseb nende algupärasel kujul kirjutamist. Ka hääldusest./
202. +*Sepamaa, Henrik. Suure ja väikese algustähe küsimusest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 8, lk 496–498.
     /Käändumatutes omadussõnades./
203. Sepamaa, Henrik. Veel kohanimede õigekirjutusest. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 749–750.
     /Fääri saared./
204. +*Sepamaa, Henrik. Loetu ja kuuldu põhjal. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 493–495.
     /Sh: 2. Islandis või Islandil?; 3. Soome ~ Soomemaa./
205. *Sepamaa, Henrik. Tšehhi nimede kirjutamisest ja hääldamisest. — Sirp ja Vasar 21.05.1971, lk 6.
206. *Sepp, Elvi. Kes kaitseks ametnikke? — Postimees 17.06.1999.
     /Vastuseks M. Ilissonile Pm 04.06.1999 Karksi valla nime teemal./
207. Sepp, Elvi; Pikner, Tarmo; Päll, Peeter; Laasi, Helga. О деятельности Совета по географическим названиям Эстонии и опыте внедрения Закона о географических названий. — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
208. Sepp, Elvi. Viljandi Linnavolikogu langetas aruka otsuse. — Sakala 08.09.2004.
     /Pühendusnimede määramisest ja nende vormistusest. Vastuseks H. Raudlale Sakala 01.09.2004./
209. *Sepp, H. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Eesti Kirjandus 1923, lk 309 jj.
     /Rets./
210. *Sepp, H. Mõnda meie talunimedest ja taluinimese psühholoogiast. — Postimees 22.01.1942.
211. +*Sepp, Lembi. Elanikud linna all: nimekooslus ja kohapärimus. Linnaaluste küla Rapla kihelkonnas. — Linna-alused (= Pro Folkloristica XIII). Tartu 2006, lk 151–171.
     /Kn: Linnaaluste; Keava./
212. +Sepp, Mare. Uusi TÜ magistreid 1998. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 4, lk 290–292.
     /Sh: 06.04 Annika Hussar "Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990"; 14.09 Kairit Henno "Jaani kihelkonna priinimed"./
213. +Sepp, Mare; Raud, Eva. TÜ bakalaureusetöid 2000. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219–221.
     /Sh mainitud järgmisi: Eve Alender "Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel)", Mariko Faster "Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest", Jaane Moorits "Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes", Eva Saar "Slaavipärased eesnimed vadja keeles ja isuri keele Soikkola ning Alam-Luuga murdes"./
214. +Sepp, Mare; Jõesaar, Ragna; Seljamaa, Elo-Hanna. TÜ bakalaureusetöid 2003. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 237–238.
     /Mainitud nimeteemalised tööd: Sille Vadi, "Eesti kaksiknimede struktuur", Ello Varjas, "Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus", Margot Vent, "Nimepaneku motivatsioonist Eestis ja Soomes 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses"./
215. OU:*Sepp, Reino. Rootsi eestlaste eesnimedest. — VEKSA kalender 1990. Tallinn 1989, lk 216–218.
216. *Seppam, Aire. Eesti väikelinnade tänavanimed. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 20 lk + lisa. (Nr 30/00.)
217. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 798–799.
     /Sh ettekannetest: 04.05.2004 Tõnu Karma "Hädas võõrpärisnimedega" (Lätis), Urmas Sutrop "Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla".; 24.05 ja 03.06.2004 Heido Ots "Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi: kas ehtsus või eputamine?"/
218. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 769–770.
     /ESi üliõpilaskonverents 13.06.2006. Sh Marit Vesiaid, "Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ja 2004. aastal"./
219. *Seppius, Margus; Austa, Vivian. Meie kooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Tartu 5. Keskkooli keelepäeval. — ES 10.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
220. OU:Seppo, Raivo. Eesti nimeraamat. Olion, Tallinn 1994. 192 lk.
     /Sisu: Saateks – Sõnaseletusi – Põhinimestik (17–135) – Lisanimestiku eessõna – Lühendid – Lisanimestik (138–168) – Nimekalender – Eesti kalendrinimed./
221. OU:Seppo, Raivo. Nimed ja nimepäevad. Olion, Tallinn 2002. 200 lk.
     /Sisu: Eessõna – Naisenimed (7–77) – Mehenimed (78–154) – Mõlema soo nimed (155–156) – Lisa. Valik eestlaste vanu nimesid (157–167) – Eesti nimekalender (168–181) – Kalendrinimede register (182–199) – Kasutatud allikad (200)./
222. *Seppo, Raivo. Elavad nimed. Olion, Tallinn 2008.
223. *Sermandi, H. Raudjärve nimest. — Kommunist 31.07.1976.
     /Legend./
224. +*Setumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti III. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1928.
225. *Setu valdadele tuleb omakeelsed nimed anda. ("Siseriigist.") — Postimees 23.03.1923, nr 79, lk 5.
     /Sõnum. Petserimaal on 5 valda, kus enamuses setud: Vilo, Järvesuu, Satserinna, Mikitamäe ja Obinitsa. Mikitamäe vallanõukogu otsustas mullu nime "Mäe" kasuks, kuid maakonnanõukogu lükkas ettepaneku tagasi. Obinitsa vallanõukogu otsustas nimetada oma valda Meremäe vallaks. Allk: Setu./
226. *Setälä, E. N. Bemerkungen zu dem Briefe J. Grimms. — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294–296.
     /Grimmi kiri avaldatud samas numbris. Vastukaja Setäläle vt Schlüter SbGEG, ilm 1904./
227. +*(Sevoni, J. F.) Eesti kaart. Viron kartta. Helsinki 1919.
     /Koos eesti-saksa ja saksa-eesti registriga (16 lk). Tutv: EFAA 1919, lk 19–21 (põhjalik vigade loend: P. Johansen, A. Saareste). -s- [=Eisen, M. J.], Postimees 08.05.1919. Gr(eiffenhagen, O.), Revaler Bote 14.02.1921. Vilberg, G., Vaba Maa 23.02.1921. Tiitsmaa, A., EK 1923, lk 173–177./
228. SH. Muhu keeldus andmast maaüksustele antiikjumalate nimesid. — Saarte Hääl 01.12.2009.
     /Nimeks sooviti Ra, Astarte, Isise, Nepitu, Lahari, Eose, Hera ja Tenerite./