EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. Si–Sy

:

  1. *Sieb, Agnes. Kuidas Huuksis ja Tamsi külas esimesed perekonnanimed pandi. — Võitlev Sõna 04.01.1966.
  2. *Siefeldt, Arthur. Eesti kangelaste nimedest. — Postimees 28.04.1912, nr 97, lk 2.
  3. *Sihver, R(iina). Nimi pole edvistamiseks. — Edasi 03.12.1968.
    /Nimedele pühendatud keelepäevalt Tartus. Ettekanded: E. Roos "Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus", D. Zemzare "Läti ja eesti nimede vastastikused seosed", E. Rajandi "Sissevaateid tänapäeva nimepruuki" jt./
  4. *Sihver, R(iina). Kesk tänavalt Kesk kaarele. — Edasi 10.12.1970.
    /Tänavanimede õigekirjutusest ja käänamisest./
  5. *Siilbek, Illar. Kohanimedest. — Põllumajanduse Akadeemia 09.04.1981.
  6. *Siimets, T. Nimi ennustab inimest. — Pere ja Kodu 2002, nr 1, lk 33–35.
  7. *Sikemäe, Ilmar. On õige: Anton Hansen-Tammsaare. — Sirp ja Vasar 28.09.1973, lk 5.
    /Sidekriipsust nimes./
  8. *Sikk, Heino. Võru vanalinna tänavanimed. — Töörahva Elu 27.11.1986, nr 139, lk 3–4.
    /Ajaloost./
  9. +*Sikk, Rein. Tankis elanud keelekaitsja hoiab arvutis Piiblit ja nalju. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
    /Sh Tallinna kobarkino nimest (Coca-Cola Plaza) ja selle tõrjumise võimalustest. Intervjuu keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga./
  10. *Sildid ja kohtade nimed. — Sakala 28.03.1919, nr 28, lk 3.
    /Muuta sobimatud ja halvustavad nimed./
  11. *Siliņš, K. Valodu kontaktu atspoguļojums latviešu personvārdos. — Baltu valodas senāk un tagad. Rīga 1985, lk 133–141.
    /Ka eesti nimedest?/
  12. *Sillamägi, Sirli; Viidu, Kadi; Ristik, Maret. Nime valiku põhjendused (Õhtulehes 1997. aastal). Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 35 lk. (Nr 26/01.)
  13. +*Sillaots, Inga. Võõrnimede ja -sõnade transkriptsioonist ning ortograafiast eesti ajalehtedes novembris 1949. Seminaritöö. Tartu 1949. 160 lk. (Nr 245.)
  14. *Simm, Jaak. Märkmeid setu kohanimede kogumisest. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 01.11.1965.
  15. *Simm, Jaak. Endise Saatse valla kohanimedest. Diplomitöö. Tartu 1967. 143 lk + 1 kaart. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1967, 143 lk. TÜ rmtk-s./
  16. OU:*Simm, Jaak. Kahelt kohanimekogumise reisilt Setumaale. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 229–232.
  17. *Simm, Jaak. Setumaa kohanimedest ja muust. — Koit 21.09.1967.
  18. *Simm, J(aak). Euroopa pealinnade nimed. — Edasi 28.11.1969.
    /Nimede saamisloost./
  19. *Simm, J(aak). Kohanimedest. — Edasi 25.07.1969.
    /Välisriikides./
  20. *Simm, J(aak). Adelaide, Boliivia, Gutenberg, Filipiinid. — Edasi 27.11.1970.
    /Isikunimedest tekkinud kohanimesid./
  21. OU:*Simm, Jaak. Kohanimekoguja Võnnus. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 1, lk 45–47.
  22. OU:Simm, Jaak. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 173–177.
    /Резюме: Заметки о сетуских топонимах на территории бывшей Зачеренской волости, с. 177. Kn: Issadi; Kolossova; Kotelnika; Pitsina; Saabolda; Saatse (Satserinna); Sorokina; Zahhodõ (Sahhodi); Tsütski; Vedernika./
  23. OU:*Simm, Jaak. Setu külanimedest. — Eesti keele ringi töid. 2. Tartu 1970, lk 129–146.
  24. *Simm, Jaak. Keelearheoloogilist kohanimede alalt. — Noorus 1971, nr 12, lk 72–73.
    /Etümoloogiaid. Redigeeritult ilmunud 1976 (Keel, mida me uurime)./
  25. OU:*Simm, Jaak. Kohanimesid Tuglase noorusmaalt. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 178–179.
    /Päritolust./
  26. OU:*Simm, Jaak. Piirissaare nimed. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 6, lk 352–357.
  27. OU:Simm, Jaak. Slaavi geograafilisi termineid Setumaa kohanimedena. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 169–172.
    /Slaavi päritolu terminnimedest. Резюме: Славянские географические термины в топонимии Сетумаа, с. 172. Kn: Korski; Lobotka; Lädina; Peresnika; Ostrova; Selise; Tobrova./
  28. *Simm, Jaak. Uus nimi pärast vana. — Edasi 26.11.1971.
    /Kohanimedest esikomponendiga "uus"./
  29. OU:*Simm, Jaak. Võnnu asulanimede vahetumine ja hävi. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 686–688.
  30. *Simm, Jaak. Kohanimesid "Väikesest Illimarist". Fr. Tuglase sünniaastapäeva puhul. — Koit 04.03.1972.
  31. OU:Simm, Jaak. Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 151–157.
    /Ka vene eesnimede mugandamisest setudel, ametlikest ja rahvalikest talunimedest; kohanimede mikrosüsteemidest (ühes asulas). Резюме: Некоторые заметки о сетуских микротопонимах, с. 157. Kn: Tsistigu soo./
  32. *Simm, Jaak. Nimeuurijad Sofias. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 10, lk 639–640.
    /XI rahvusvaheline nimekongress, Sofia 28.06–04.07.1972./
  33. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias ja XI rahvusvaheline onomastikakongress Sofias. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.10.1972.
  34. OU:*Simm, Jaak. Veel pääks-, peeks-nimedest. — Eesti Loodus 1972, nr 2, lk 103–104.
    /Резюме: Еще о некоторых названиях местности. Summary: More about Placenames./
  35. OU:*Simm, J(aak). Vene elemente Võnnu asulanimedes. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 21, nr 3 (1972), lk 287–299.
    /Резюме: Некоторые русские элементы в названиях выннуских поселений. Referat: Einige russische Elemente in den Ortsnamen der Umgegend von Võnnu./
  36. OU:*Simm, Jaak. Vene looduslikke termineid kohanimedes. — Eesti Loodus 1972, nr 8, lk 478–479.
    /Резюме: Явления природы в русских названиях местности. Summary: Russian Nature Terms in Placenames./
  37. *Simm, Jaak. Üht-teist kohanimedest, ka Elva ümbruse omadest. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 09.12.1972.
  38. *Simm, Jaak. Eesti kohanimed Uljanovski oblastis. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 756.
    /Rets: В. Ф. Барашков. Топонимия эстонских селений в Ульяновской области. 1973./
  39. OU:*Simm, J(aak). Elukutset ja päritolu märkivad Võnnu talunimed. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 22, nr 4 (1973), lk 400–407.
    /17.-18. sajandil. Резюме: Названия хуторов Выннуского прихода, обозначающие профессию и происхождение крестьянина. Referat: Bauernhöfe in der Gemeinde Võnnu, deren Benennungen auf den Beruf und die Herkunft des Bauern hindeuten./
  40. *Simm, Jaak. Harju rajooni kohanimedest. Ettekanne Harju rajooni 5. õpilaskeelepäeval Kuusalus. — ES 19.04.1973.
  41. OU:*Simm, Jaak. Järve ja Piirissaare nimed. — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 739–740.
  42. *Simm, Jaak. Kuidas koguda kohanimesid. Ettekanne Elva Keskkoolis. — ES 04.05.1973.
  43. OU:*Simm, Jaak. Kuu kohanimedest. — Eesti Loodus 1973, nr 6, lk 350.
  44. OU:*Simm, Jaak. Lisa Pihkva kroonikate Lõuna-Eesti kohanimedele. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 4, lk 223–225.
    /Kn: Miropovna; Mogiljov; Tarvast"./
  45. *Simm, Jaak. "Miks te uurite kohanimesid?" — Noorte Hääl 12.07.1973.
    /Toponüümikarühma ülesannetest./
  46. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 381–383.
    /Toimetuse märkusega vajaduse kohta kehestada reeglid bulgaaria nimede kirjutamiseks, nende omaladina tutvustus./
  47. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Nõukogude Liidus. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 397–403.
  48. OU:*Simm, Jaak. Täpsustusi kohanimede alalt. — Eesti Loodus 1973, nr 4, lk 249.
    /Kn: Alutaguse; Saarnak; -kare./
  49. *Simm, Jaak. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika. Kandidaadiväitekiri. Tallinn 1973. I. 230 lk; II (Lisa. Toponüümide varasemad kirjapanekud ajaloolistes dokumentides). 249 lk.
    /Kaitstud 31.10.1973. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1974/1, lk 60–61. Paal, A., Õhtuleht 11.11.1973. Алвре, Пауль, СФУ 10/4 (1974), lk 279–283./
  50. *Simm, Jaak. Kuidas minust sai kohanimeuurija. — Männikasvud. V. Elva Keskkooli kirjanduslik almanahh. Elva 1974, lk 14.
  51. *Simm, Jaak. Miks uuritakse kohanimesid? — Kodumaa 27.03.1974.
    /Murdesektori toponüümikarühma tööst. Toimetuse märkusega./
  52. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 1. Mida tähendab kohanime lõpp -vere? — Horisont 1974, nr 6, lk 27.
  53. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 2. Pandivere, Mahtra, Torma. — Horisont 1974, nr 7, lk 15.
  54. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 3. Matthias Johann Eisen ja kohanimeuurimine. — Horisont 1974, nr 8, lk 20.
  55. *Simm, Jaak. Tallinna nimed. Ettekanne Tallinna 37. Keskkooli keelepäeval. — ES 08.05.1974.
  56. OU:*Simm, Jaak. Tõlkelisi külanimesid Setumaalt. — Centum. Valgus, Tallinn 1974, lk 251–254.
  57. OU:*Simm, Jaak. Üht-teist kohanimedest. — Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 11.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, lk 278–282.
  58. *Simm, Jaak. Doktoritöö kohanimedest. — Sirp ja Vasar 18.07.1975, lk 11.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa toponüümika./
  59. *Simm, Jaak. Huvitavat eesti kohanimedest. Ettekanne Harju rajooni 6. keelepäeval Tallinnas ja Kehra Keskkooli keelepäeval. — ES 17.04.1975; 16.05.1975.
  60. OU:Simm, Jaak. Isikunimedest tulenenud Võnnu asulanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 (1973–1974). Eesti Raamat, Tallinn 1975, lk 179–204.
    /Резюме: О некоторых названиях населенных пунктов Выннуского прихода, происходящих от личных имен, с. 204. Kn: Aarniku; Haaslava; Agali; Akste; Hammaste; Ibaste; Imste; Issaku; Kaagvere; Kaarli; Kokeküla; Kriimani; Kärsa; Leevi; Matsisaare; Melliste; Mäksa; Noorits-Metsküla; Poka; Tamme (Võn); Uniküla; Uulika; Võõpste./
  61. *Simm, Jaak. Kohanimed rahvasuus. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
  62. *Simm, Jaak. Kuidas rahvas kohanimesid seletab. Ettekanne V. Kingissepa nim Tallinna 20. Keskkooli keelepäeval. — ES 11.04.1975.
  63. OU:*Simm, Jaak. Linna ja tema ümbruse nimesid. — Eesti Loodus 1975, nr 10, lk 572–575.
    /Ka Tallinna nime päritolust./
  64. *Simm, Jaak. Maailma nimeajakirjad. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 447–448.
    /Ka Kalevi nimest./
  65. *Simm, J(aak). Mets ja puud meie kohanimedes. — Looduse kalender '76. Tallinn 1975.
  66. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 4. Arusaamatud nimed. — Horisont 1975, nr 1, lk 20.
  67. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 5. Saksa päritolu kohanimed. — Horisont 1975, nr 2, lk 36.
  68. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 6. Rootsi algupära kohanimed. — Horisont 1975, nr 3, lk 25.
    /Kn: Haldi; Kresuli; Kulani; Kumbli; Pürksi; Reigi; Viigi; Vormsi./
  69. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 7. Vene päritolu kohanimed. — Horisont 1975, nr 4, lk 25.
  70. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 8. Akste, Mustjala ja Lehmja. — Horisont 1975, nr 5, lk 26–27.
    /Kn: Akste; Lehmja; Mustjala./
  71. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 9. Eesti kohanimed Pihkva kroonikais. — Horisont 1975, nr 6, lk 38–39.
  72. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 10. Mujal maailmas. — Horisont 1975, nr 7, lk 21.
    /Eesti kohanimesid väljaspool Eestit./
  73. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 11. Läti algupäraga kohanimed. — Horisont 1975, nr 8, lk 25.
  74. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 12. Põlva. — Horisont 1975, nr 9, lk 29.
  75. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 13. Peipsi ja Võrtsjärv. — Horisont 1975, nr 12, lk 20.
  76. OU:*Simm, Jaak. Zur Geschichte der estnischen Ortsnamenforschung. — Linguistica VI. Tartu 1975, lk 128–146.
  77. *Simm, Jaak. Valdek Pall. — Õhtuleht 15.07.1975.
    /Väitekiri Põhja-Tartumaa kohanimedest. Informatsioon./
  78. +*Simm, Jaak. Eestlaste rännuteedelt. 1. — Horisont 1976, nr 2, lk 22–25; 1976, nr 3, lk 11–12.
    /Ka Siberi eesti asunduste kohanimedest./
  79. *Simm, Jaak. Emaioga, Beybessee, Worcegerwe. — Looduse kalender '77. Tallinn 1976, lk (40).
    /Kohanimede päritolust./
  80. *Simm, Jaak. Et ei kaoks kodukoha nimed. — Koit 11.05.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  81. *Simm, J(aak). Et kohanimed ei kaoks... — Kommunismiehitaja 17.07.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  82. *Simm, Jaak. Et kohanimed unustuse hõlma ei vajuks. — Nõukogude Hiiumaa 17.06.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  83. OU:*Simm, Jaak. Igal kohal oma nimi. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 9, lk 556–557.
    /Kohanimede muutumisest seoses asulareformiga. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 93–96./
  84. OU:##Simm, Jaak. Keelearheoloogilist kohanimede alalt. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 102–105.
    /Kohanimede etümoloogiaid. Redigeeritud tekst. Varem ilmunud: Noorus 1971/12. Kn: Kastre; Mahtra; Narva; Suterma./
  85. *Simm, Jaak. Kodukandi nimed. — Tee Kommunismile 25.05.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  86. *Simm, Jaak. Kodukandi nimed ootavad kirjapanemist. — Leninlik Lipp 02.07.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  87. *Simm, Jaak. Kogugem kodukoha nimesid! — Kommunist 27.04.1976.
  88. *Simm, J(aak). Kogugem kodurajooni nimesid! — Punalipp 05.08.1976.
  89. *Simm, Jaak. Kogugem kohanimesid. — Töörahva Elu 29.04.1976.
  90. *Simm, Jaak. Kohanimede kaudu piki Peipsi piiri. — Looduse kalender '77. Tallinn 1976, lk (42).
    /Lühiülevaade Peipsi ranniku kohanimedest./
  91. OU:*Simm, Jaak. Kohanimed rahvalauludes. — Horisont 1976, nr 4, lk 19.
  92. *Simm, Jaak. Miks uuritakse kohanimesid? Ettekanne Misso Keskkooli keelepäeval. — ES 14.04.1976.
  93. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 15. Vaiga, Vaiatu, Veia, Vadi. — Horisont 1976, nr 5, lk 15.
  94. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. (16.) Läti, Poola, Rootsi, Soome, Vene. — Horisont 1976, nr 6, lk 27.
  95. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 17. Želatško, Borka ~ Porka, Meža = Piirissaar. — Horisont 1976, nr 7, lk 36.
  96. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 18. Sepa ~ Raudsepa, Sotniku. — Horisont 1976, nr 8, lk 27.
  97. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. (19.) Viru, Harju, Saarlase. — Horisont 1976, nr 9, lk 15.
  98. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 20. Tõlkelisi kohanimesid. — Horisont 1976, nr 10, lk 33.
  99. *Simm, J(aak). Märkigem üles kodukoha nimed. — Pärnu Kommunist 27.05.1976.
  100. OU:Simm, Jaak. Nimeteaduse põhimõisteid. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 137–140.
  101. *Simm, J(aak). Pangem kirja kodukoha nimed. — Ühistöö 29.06.1976.
  102. *Simm, Jaak. Päästkem kodukandi nimed!. — Töörahva Lipp 01.06.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  103. *Simm, J(aak). Päästkem kodukoha nimed unustuse hõlmast. — Harju Elu 07.08.1976.
    /Juhiseid kogumiseks./
  104. *Simm, Jaak. Räpina kohanimedest. Ettekanne Räpina Keskkooli keelepäeval. — ES 08.04.1976.
  105. *Simm, Jaak . — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 215.
    /Elulooandmeid./
  106. *Simm, Jaak. (V. Nissilä. Suomen Karjalan nimistö. Joensuu 1975.) — Советское финно-угроведение 12, nr 4 (1976), lk 300–303.
    /Rets./
  107. *Simm, J(aak). Kodurajooni kohanimede õigekirjutusest. — Töörahva Lipp 09.06.1977.
    /Haapsalu rajoonis./
  108. OU:*Simm, Jaak. Kohanimede uurija tähtpäevaks. Valdek Pall 50. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 6, lk 377–378.
  109. *Simm, J(aak). Kohanimede õigekirjutusest. — Kommunismiehitaja 07.07.1977.
    /Saaremaa kohanimed./
  110. *Simm, J(aak). Kohanimede õigekirjutus korda! — Nõukogude Hiiumaa 14.06.1977.
    /Hiiumaa kohanimed./
  111. *Simm, Jaak. Kohanimed meie ümber. Ettekanne Sonda 8-kl kooli keelepäeval. — ES 21.04.1977.
  112. *Simm, Jaak. Kohanimed meie ümber. — Edasi 01.07.1977.
    /Tartu rajooni kohanimedest./
  113. *Simm, Jaak. Kohanimeuurija juubeliks. — Kodumaa 29.06.1977, lk 6.
    /Valdek Pall 50./
  114. *Simm, Jaak. Kuidas vormistada nimealaseid töid. Ettekanne Pärnu rajooni emakeeleõpetajate nõupidamisel Pärnus. — ES 29.09.1977.
  115. OU:*Simm, Jaak. Murdesõnu kohanimedes. — Horisont 1977, nr 2, lk 39; 1977, nr 5, lk 27.
  116. *Simm, Jaak. Mõned märkused kodurajooni kohanimede õigekirjutusest. — Edasi 02.08.1977.
  117. *Simm, Jaak. Mõni sõna kohanimede õigekirjutusest. — Tee Kommunismile 19.07.1977.
    /Viljandi rajooni kohanimed./
  118. *Simm, Jaak. Paide rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Võitlev Sõna 13.08.1977.
  119. *Simm, J(aak). Pärnu rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Pärnu Kommunist 28.06.1977.
  120. *Simm, Jaak. Raamat antroponüümidest. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 4, lk 250–251.
    /Rets: В. А. Никонов. Имя и общество. Москва 1974./
  121. *Simm, J(aak). Rakvere rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Punane Täht 11.06.1977.
  122. *Simm, J(aak). Rapla rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Ühistöö 18.06.1977.
  123. *Simm, J(aak). Valga rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Kommunist 18.06.1977.
  124. OU:Simm, Jaak. Võnnu külanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 109–126.
    /Резюме: Названия деревень Выннуского прихода, с. 126. Kn: Ahunapalu; Arramäe; Aruaia; Arujärve; Järvselja; Kadaja; Kaevandu; Kahrukurm; Kannu; Kastmekoja; Kiidjärve; Kitse; Kokuta; Koorvere; Kõivussaare; Kõnnu; Kõrvesilla; Kägari; Leegu; Liispõllu; Loko; Metsküla; Murulaane; Mäekala; Oruküla; Padari; Paluküla; Pedaspää; Rabandiku; Rookse; Sarakuste; Sikakurmu; Sootaga; Sudaste; Terikeste; Tuimäe; Valgesoo; Vanamõisa (Võn); Viisli; Vissi; Võnnu; Ülejõe (Võn)./
  125. OU:*Simm, Jaak. Võrdlusnimed. — Horisont 1977, nr 8, lk 19; 1977, nr 12, lk 30.
  126. *Simm, J(aak). Võru rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Töörahva Elu 28.06.1977.
  127. *Simm, J(aak). Õiged kohanimed. — Koit 09.06.1977.
  128. *Simm, J(aak). Üht-teist Tori kohanimedest. — Pärnu Kommunist 30.07.1977.
    /Ka murdekorrespondent Ernst Raudsepast./
  129. *Simm, Jaak. Ülevaade Põhja-Venemaa substraattoponüümika uurimisest. — Symposiumi 77. (Helsinki 1977,) lk 63.
    /Teesid./
  130. *Simm, Jaak. (Вопросы топономастики. Вып. 1–6. Свердловск 1962–1972. Вопросы ономастики. Вып. 7–10. Свердловск 1974–1975.) — Советское финно-угроведение 13, nr 3 (1977), lk 221–223.
    /Rets. Saksa k-s./
  131. *Simm, J(aak). Aitäh keelehuvilistele! — Nõukogude Hiiumaa 07.11.1978.
    /Eesti kohanimede normeeritud sõnaraamatu koostamisest./
  132. *Simm, J(aak). Aitäh vaevanägijaile! — Töörahva Lipp 10.11.1978.
    /Eesti kohanimede normeeritud sõnaraamatu koostamisest./
  133. *Simm, Jaak. Aitäh vaevanägijaile! — Edasi 18.11.1978; Nõukogude Õpetaja 11.11.1978; Punane Täht 11.11.1978.
    /Kohanimede normeeritud sõnaraamatu koostamisest./
  134. *Simm, Jaak. (E. Kiviniemi. Väärät vedet. Helsinki 1977.) — Советское финно-угроведение 14, nr 3 (1978), lk 211–213.
    /Rets. Saksa k-s./
  135. *Simm, Jaak. Juttu nimedest. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 05.12.1978.
  136. OU:Simm, Jaak. Kohanimesid J. Hurda "Setukeste lauludest". — Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Tallinn 1978, lk 65–69.
    /Sh eestikeelseid naabrusnimesid (Aluliina, Kuramaa, Luigamaa, Oudova, Riia, Venemaa, Väina jt). Резюме: Топонимы в антологии народных песен Якоба Хурта "Setukeste laulud", с. 69./
  137. OU:*Simm, Jaak. Laennimed. — Horisont 1978, nr 2, lk 27.
  138. *Simm, Jaak. Lahemaa loodusnimedest. — Looduse kalender 1979. Tallinn 1978, (lk 42).
  139. OU:*Simm, Jaak. Mõnda kohanimedest. — Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.–20. aug. 1978. Artiklite kogumik. Tallinn 1978, lk 146–150.
  140. *Simm, Jaak. Raamat kodurajooni kohanimedest. — Punalipp 11.02.1978.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977./
  141. OU:*Simm, Jaak. Räpina. — Horisont 1978, nr 6, lk 43.
  142. *Simm, Jaak. Uurimisel on kohanimed. — Kodumaa 14.06.1978, lk 6, 7.
  143. *Simm, Jaak. Veel kohanimede õigekirjutusest. — Sirp ja Vasar 07.04.1978, lk 12.
  144. *Simm, Jaak. (V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977.) — Советское финно-угроведение 14, nr 4 (1978), lk 298–302.
    /Rets. Saksa k-s/
  145. *Simm, J(aak). Anija, Jägala, Kurena... — Harju Elu 01.12.1979.
    /Liitkohanimedest./
  146. *Simm, Jaak. Asulanimede käänamine. — Tee Kommunismile 19.04.1979.
    /Viljandi rajoon./
  147. OU:*Simm, Jaak. Eesti asulanimede sõnaraamat. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 8, lk 492–493.
  148. *Simm, Jaak. Eesti NSV asulanimede sõnaraamat. Ettekanne Haapsalu 5. keelepäeval. — ES 11.04.1979.
  149. *Simm, J(aak). Haapsalu rajooni asulanimede käänamisest. — Töörahva Lipp 12.04.1979.
  150. *Simm, J(aak). Harju rajooni asulanimede käänamisest. — Harju Elu 24.05.1979.
  151. *Simm, J(aak). Hiiumaa asulanimede käänamisest. — Nõukogude Hiiumaa 28.04.1979.
  152. *Simm, Jaak. Isiku- ja kohanimede uurimisest koolides. Ettekanne Pärnu linna ja rajooni õpetajatele. — ES 16.10.1979.
  153. *Simm, J(aak). Jõelähtme ja Kiviloo. — Harju Elu 27.11.1979.
    /Kohanimede päritolust./
  154. *Simm, J(aak). Jõgeva rajooni kohanimede käänamisest. — Punalipp 19.07.1979.
  155. *Simm, J(aak). Kaberneeme ja Kaberla. — Harju Elu 04.12.1979.
  156. OU:*Simm, Jaak. Kalevipojaga seotud kohanimed. — Horisont 1979, nr 11, lk 20–21.
  157. *Simm, Jaak. (Kálmán Béla. The world of names. A study in Hungarian onomatology. Budapest 1978.) — Советское финно-угроведение 15, nr 2 (1979), lk 112–114.
    /Rets. Inglise k-s./
  158. OU:*Simm, Jaak. Kohanimesid eeposest "Kalevipoeg". — Horisont 1979, nr 12, lk 26.
  159. *Simm, J(aak). Kuidas käänata? — Kommunismiehitaja 24.05.1979.
    /Saaremaa kohanimesid./
  160. OU:*Simm, Jaak. Mõrsja-, Neitsi-, Pruudi-nimed. — Horisont 1979, nr 5, lk 30–31.
  161. *Simm, Jaak. (Nimistöntutkimus ja paikallishistoria. Helsinki 1978.) — Советское финно-угроведение 15, nr 1 (1979), lk 51–54.
    /Rets. Saksa k-s./
  162. *Simm, Jaak. Paide rajooni asulanimede käänamisest. — Võitlev Sõna 06.09.1979.
  163. *Simm, Jaak. Põlva rajooni kohanimed käänetes. — Koit 12.06.1979.
  164. *Simm, J(aak). Pärnu rajooni asulanimede käänamisest. — Pärnu Kommunist 07.08.1979.
  165. *Simm, Jaak. Raamat vene isikunimedest. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 7, lk 440–441.
    /Rets: А. В. Суслова, А. В. Суперанская. О русских именах./
  166. *Simm, Jaak. Rakvere rajooni asulanimede käänamisest. Keelejuttu. — Punane Täht 15.05.1979.
  167. *Simm, Jaak. Tallinna nimedest. Ettekanne väliseestlaste keelepäeval Tallinnas. — ES 20.06.1979.
  168. *Simm, Jaak. Tartu rajooni asulanimede käänamisest. — Edasi 26.04.1979, lk 6.
  169. OU:*Simm, Jaak. Tondi-nimed. — Horisont 1979, nr 7, lk 31.
  170. *Simm, J(aak). Vaida, Haiba... — Harju Elu 08.12.1979.
    /Isikunimelised kohanimed Harju rajoonis./
  171. *Simm, Jaak. Valga rajooni asulanimede käänamisest. — Kommunist 04.05.1979.
  172. OU:*Simm, Jaak. Veel Mõrtsuka järve nimest. — Eesti Loodus 1979, nr 7, lk 447–449.
    /Täienduseks K. Kalbergile EL 1979/2./
  173. *Simm, J(aak). Vere-, ste- ja jala-lõpulised nimed. — Harju Elu 13.12.1979.
    /Harju rajoonis./
  174. *Simm, Jaak. (Vilkuna, Kustaa. Etunimet. Keuruu 1976.) — Советское финно-угроведение 15, nr 4 (1979), lk 262–263.
    /Rets. Inglise k-s./
  175. *Simm, Jaak. Võru rajooni asulanimede käänamisest. — Töörahva Elu 21.04.1979.
  176. *Simm, Jaak. Igal kohal oma nimi. Ettekanne J. Köleri nim Viljandi 4. Keskkooli keelepäeval. — ES 17.04.1980.
  177. *Simm, J(aak). Jüri, Aegviidu, Kehra, Loksa. — Harju Elu 30.08.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
  178. *Simm, Jaak. Kaks idaslaavi nimeraamatut. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 4, lk 250–251.
    /Rets: Восточнославянская ономастика; Восточнославянская ономастика. Материалы и исследования./
  179. *Simm, J(aak). Keila ja Paldiski. — Harju Elu 07.02.1980.
  180. OU:*Simm, Jaak. Kella-nimed. — Horisont 1980, nr 11, lk 21.
  181. *Simm, J(aak). Kividelgi on oma nimed. — Harju Elu 15.01.1980.
  182. *Simm, J(aak). Kuusalu. — Harju Elu 26.02.1980.
  183. *Simm, J(aak). Laagri, Riisipere, Viimsi. — Harju Elu 14.08.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
  184. *Simm, Jaak. Mõni sõna 1976. ja 1977. aasta kohanimetöödest. — Kodumurre 14. Tallinn 1980, lk 85–87.
  185. *Simm, J(aak). Neitsikatku, Kukevõhmas ja Aneloksu soo. — Harju Elu 14.02.1980.
  186. *Simm, J(aak). Pea- ja neeme-lõpulised külanimed. — Harju Elu 03.04.1980.
    /Harju raj-s./
  187. OU:*Simm, Jaak. Suure Tõllu ja Leigriga seotud kohanimed. — Horisont 1980, nr 6, lk 30.
  188. OU:*Simm, Jaak. Tallinna kohanimedest. — Taas emakeele lätteil. Väliseestlaste teine kultuuriseminar Tallinnas, Lahemaal ja Tartus juunis 1979. Perioodika, Tallinn 1980, lk 63–66.
  189. *Simm, J(aak). Tiskre, Haabersti, Kakumäe. — Harju Elu 11.09.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
  190. OU:*Simm, Jaak. Vapramäe nimest. — Eesti Loodus 1980, nr 6, lk 382–383.
  191. *Simm, Jaak. (А. А. Минкин. Топонимы Мурмана. Мурманск 1976.) — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 67–68.
    /Rets. Inglise k-s./
  192. *Simm, Jaak. (Вопросы марийской ономастики. Йошкар-Ола 1978.) — Советское финно-угроведение 16, nr 2 (1980), lk 150–152.
    /Rets. Saksa k-s./
  193. *Simm, Jaak. (Г. Керт, Н. Мамонтова. Загадки карельской топонимики. Петрозаводск 1976.) — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 67–68.
    /Rets. Inglise k-s./
  194. *Simm, Jaak. (Т. И. Тепляшина. Антропонимические модели пермских языков. Москва 1978.) — Советское финно-угроведение 16, nr 3 (1980), lk 231–232.
    /Rets. Inglise k-s./
  195. *Simm, Jaak. Eesti eesnimedest. Ettekanne väliseestlaste keelepäeval Tallinnas. — ES 25.06.1981.
  196. *Simm, Jaak. (Helsingin kadunnimet 1–2. Helsingissä 1970–1979.) — Советское финно-угроведение 17, nr 4 (1981), lk 295–296.
    /Saksa k-s./
  197. *Simm, Jaak. Isikunimede kogumine. — Tee Kommunismile 18.06.1981.
  198. OU:*Simm, Jaak. Keisri- ja Kuninga-nimed. — Horisont 1981, nr 11, lk 27.
  199. *Simm, Jaak. Kogugem isikunimesid! — Koit 27.06.1981; Kommunist 13.08.1981; Punalipp 16.05.1981; Punane Täht 23.05.1981; Pärnu Kommunist 16.05.1981; Võitlev Sõna 16.07.1981.
  200. OU:*Simm, Jaak. Kuidas rahvas kohanimesid seletab. — Horisont 1981, nr 6, lk 25; 1981, nr 8, lk 17.
  201. OU:*Simm, Jaak. Orja-nimed. — Horisont 1981, nr 2, lk 20–21.
  202. *Simm, Jaak. Paneme kirja isikunimesid. — Töörahva Lipp 30.05.1981.
  203. OU:*Simm, Jaak. Põrgu-nimed. — Horisont 1981, nr 12, lk 23.
  204. *Simm, Jaak. Pärnu ümbruse kohanimedest. Ettekanne Pärnu 4. keelepäeval A. Jakobsoni nim Pärnu 1. Keskkoolis. — ES 22.01.1981.
  205. OU:*Simm, Jaak. Über die Beziehungen zwischen den real vorhandenen und in den estnischen Volksliedern auftretenden Ortsnamen. — Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.-27.VIII 1980. Pars VII. Dissertationes sectionum. Turku 1981, lk 128–132.
  206. OU:*Simm, Jaak. Eesti eesnimedest. — Emakeele lätteil. III. Kogumik VEKSA kolmanda kultuuriseminari materjale. Tallinn 1982, lk 81–86.
  207. OU:Simm, Jaak. Setu eesnimesid. — Eesnimedest oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 92–98.
    /Naisenimed – Mehenimed. Резюме: О сетуских именах, с. 98./
  208. OU:*Simm, Jaak. Mõnda kohanimedest. — Räpina radadel. Tallinn 1984, lk 155–158.
    /Räpina ümbruses./
  209. OU:*Simm, Jaak. Isikunimede kogumise juhend. — Kodumurre 18. Tallinn 1986, lk 93–106.
  210. *Sinisalu, Hando; Kolsar, Urmas. Pealinnade ja riikide nimede kirjapilt ajakirjanduses. Õpilasettekanne Tartu 5. Keskkooli keelepäeval. — ES 10.03.1988.
    /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
  211. *Sink, Andrus. Mõnda keskkooliõpilaste nimedest. Õpilasettekanne Abja keelepäeval. — ES 07.04.1983.
  212. *Sirk, Ülo. Indoneesia pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Edasi 06.05.1958.
  213. +Sirk, Ülo. Olaf Klaasseni raamat Indoneesiast. — Akadeemia 1997, nr 11, lk 2404–2425.
    /Rets: Olaf Klaassen. Hüvasti, Insulinde! Andres Saali elu Indoneesias. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1996. 262 lk. Sh mõne nime etümoloogiast: Surabaya lk 2420–2421, Jangtse lk 2424 jm./
  214. *Siseministri määrus avalikult väljapandavate nimelaudade kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta. ("Uuemad teated.") — Postimees 21.08.1920, nr 213, lk 2.
    /Sh: tänavate, puiestike, turgude ja platside nimed peavad olema eestikeelsed. Kõik riigikeeles väljapandud kuulutused, nimesildid jms peavad olema kirjavigadeta. Allk: Tallinnas, 7. augustil 1920. a. nr. 02759. Siseminister: Einbund. Politsei peavalitsuse ülem: Laurits./
  215. *Sivers, F. v. Über die Entstehung des Gutsnamens Heimthal. — Jahresbericht der Felliner litterarischen Gesellschaft 1909, lk XIV–XVIII.
  216. *Slotte, Peter. Svenska ortnamn i Estland. — Svenskbygden 80, nr 2 (2001), lk 17–19.
    /Rets: Marianne Blomqvist. Svenska ortnamn i Estland. Ekenäs 2000./
  217. Smõslova, Annika. Ortnamn och deras förändringar i Nuckö kommun på 1900-talet. Diplomuppsats. Handledare: Göran Hoppe (Uppsala Universitet) och Liina Ask (Tartu Universitet). Tartu 2000. 48 lk (Institutionen för nordiska språk.)
    /Koopia EKIs (411). Kokkuv: Noarootsi valla kohanimed ja nende muutmine XX sajandil, lk 44–45. Sisu: Förord – Inledning – En kort översikt över estlandssvenskarnas historia – En översikt över ortnamnen: De svenska ortnamnen i Estland, Bynamn i Nuckö kommun, Gårdsnamn i Nuckö kommun – Genomgång och analys av ortnamnsändringen i Nuckö kommun under 1900-talet: Ortnamnens estnifiering på 1930-talet, Ortnamn under sovjettiden, Återinförandet av de historiska ortnamnen på 1990-tal – Sammanfattning – Noter – Litteraturförtekning./
  218. *Snellman, A. H. Virolaisia paikannimiä 1200-luvulta. — Suomi III/7. Vähäisiä kirjelmiä 20. Helsingissä 1893. 29 lk.
  219. +*Soll, Johannes. Kaks keelelist kildu. 1. Kohanimi Eesti Kolga-Jaanis. 2. Mis sa vupsid! — Kodumurre 14. Tallinn 1980, lk 55-56.
  220. *(So)m(mer, S.) Kuidas meie Naroova vallas perekonnanimede panemisel tegevad olime. — Postimees 25.02.1922, nr 46, lk 8.
    /Lühendatud./
  221. *(So)m(mer, S.) Nimedepanemine Naroova-tagustes valdades. — Postimees 11.02.1922, nr 35, lk 6; Kaja 24.02.1922, nr 46, lk 4.
  222. *Sommer, S. Perekonnanimede panemisest Petserimaal. — Kaja 21.01.1922, nr 17, lk 3.
  223. *Sommer, S. Perekonnanimedest. — Eesti Politseileht 1923, lk 362–365.
    /Perekonnanimede ajaloost ja nende eestistamise vajadusest./
  224. *Sommer, Sirje. A. Kesleri nim. Kohtla-Järve Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
  225. *Sool, Eva. Eesti ja Soome maastikuelementide liitnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 29.)
  226. *Soome, Rando. Ilus poisslapse nimi. — Võrumaa Teataja 04.03.2002.
    /Veidrate eesnimede moest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust./
  227. *Soome, Signe. Mats Tõnissoni kalendrinimed tänapäeval. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 19 lk + lisa. (Nr 31/00.)
  228. *Soome, Signe. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste algustäheortograafia ajakirjanduses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 27(02).
  229. Soome Kirj. Seltsi viimasel koosolekul neljapäeval tehti otsuseks mag. A. H. Snellmani "Eesti paikade nimed 1200 aasta ümbert" seltsi aastaraamatus ja veikestes kirjades avaldada. /- - -/ ("Uuemad sõnumed.") — Olevik 24.05.1893, nr 21, lk 467.
    /Ülejäänud tekst ei puutu nimeteemasse./
  230. Soosaar, Enn. Estland – ei, ristilipp – jah. — Eesti Päevaleht 05.12.2001.
    /Vastu ingliskeelse nime muutmisele Estland'iks, sest peab seda teostamatuks. Lugejate vastukajasid sellele ja eelnevatele vt veel mitmes novembri- ja detsembrikuu Postimehe numbris./
  231. Soosaar, Enn. Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
    /Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde, Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
  232. *Soosaar, Mark. Vanapargi tänav president Konstantin Pätsi avenüüks. — Pärnu Postimees 27.10.2000.
    /Ettepanek anda Konstantin Pätsi nimi tänavale, mis tulevikus võib pikeneda linnapiirini./
  233. Soosaar, Sven-Erik. Kas rahvad ja keeled veatult kirjas? — Keel ja Kirjandus 1999, nr 2, lk 124.
    /Eskimo keelte nimetustest (vt Päll KjK 1998/4)./
  234. Soutkari, Tarja. Nimemüstika ja sõnamäng. Isikunimedest Karl Ristikivi romaanis "Hingede öö". — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 357–361.
    /Sisu: "Mida tähendavad nimed?" – Naise- ja mehenimed "Hingede öös."/
  235. *Spiteful. "Uulitsa" võitlus. — Päevaleht 13.02.1923, nr 42, lk 4.
    /Mitte uulits ega tänav, vaid tanum./
  236. *Spiteful. Kuidas on "Tartu" ladina keeli? — Päevaleht 09.08.1925, nr 212, lk 6.
  237. -ssa(a)re lõpulistest kohanimedest. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 27–28.
    /(=A. Kask?) Poleemika A. Tiitsmaaga, kes soovib nimekuju Kuresaare. Allk: A. K. (=A. Kask?)/
  238. +*Stackelberg, Baron F. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu 1928, lk 78–254.
    /Lk 114–202 "Wackenbuch des Officium Leal 1518–1544" sisaldab palju vanu eesti isikunimesid, vähemal määral kohanimesid. Lk 202–254 autori kommentaare. Tutv: "Läänemaa vanem..." Vaba Maa 24.05.1929./
  239. *Stackelberg, Ch. v. Zur Genealogie des Namens Oberpahlen... — Revaler Bote 30.11.1920, nr 242, lk 3.
    /Vastuväiteid M. J. Eisenile./
  240. *Stackelberg, Ch. v. Zur Erklärung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111.
    /Sõnadest taara + padu. Vastuväited: G. v. Sabler seals. lk 111–112. Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4 (ettekanne)./
  241. +*Stackelberg, Ch. v. Zur ältesten estnisch-lettischen Grenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 124, 128.
  242. +*Stackelberg, Ch. v. Historische Hypothese oder Tatsache? — Dorpater Nachrichten 17.12.1923, nr 289, lk 2.
    /Vana Jurjevi ja Tartu identsusest./
  243. +*Stackelberg, Ch. v. Zur Frage der Identität "Jurjews" mit Dorpat. — Dorpater Nachrichten 23.11.1923, nr 269, lk 3.
    /Vastuväiteks Fr. v. Keusslerile, vt seals. 08.11.1923./
  244. *Stavenhagen, O. Über den Namen und das Wappen ser Stadt Arensburg. — Revalsche Zeitung 1904, nr 113.
    /Mitausche Zeitungi põhjal. Ilmunud ka: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, Mitau 1904, lk 198./
  245. *Steen, Marcus van. Kust tuli nimi "Kanada". — Meie Elu 28.09.1978, nr 39.
  246. *Sternstrasse . ("Tartu teated.") — Postimees 28.04.1921, nr 93, lk 3.
    /"Pealkiri on imelik - arvatakse. Aga see ei ole mitte oma väljamõeldus, vaid dokument. Nimelt lugesin seda veel paari päeva eest Tartu tänava pahemat poolt sammudes Päeva tänavast järgmine paralleel tän. nr. 50-58. See on vist tänava nimi, sest all on ka "Tähe uul.", vist tõlge. Kes ei usu, see mingu vaadaku." (Kogu tekst.) Allk: Umbkeelne./
  247. *(Stieda, L.) Die Abstammung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 45–46.
  248. Stoebke, Detlef-Eckhard. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Nord- und osteuropäische Geschichtsstudien. Band IV. Leibniz-Verlag, Hamburg 1964. 181? lk.
    /Sisaldab rikkalikult ka eesti isikunimede käsitlusi. Sisu: Einleitung – Die Namensammlung – Die gemeinsamen ostseefinnischen Namenelemente als Bestandteile eines urfinnischen Namensystems – Der Aufbau des urfinnischen Namensystems: Das Verhältnis zwischen ein- und zweigliedrigen Personennamen, Lautliche Erscheinungen, Suffixe, Wortarten und Kompositionstypen, Wechselnde Stellung der Namenglieder, Bedeutungsinhalte, Resümee und Schlußbemerkungen – Register: Personennamen fremder Herkunft, Die bei Forsman erwähnten fragwürdigen Personennamen – Literaturverzeichnis – Abkürzungen – Tabelle. Tutv: Pall, Valdek, KjK 1965/9, lk 565–567./
  249. *Stopkin, Karin. Õisu õpilaste nimed. Õpilasettekanne Õisu 5. keelepäeval. — ES 02.04.1992.
  250. +*Strodtmann. Probe einer etymol.-hist. Untersuchung über die Bedeutung der Ortsnamen in Schleswig. — Programm. Flensburg 1833.
    /Lk 25 esitab Tartu etümoloogia Dorpat = Dorf. Viite sellele annab Schirren (Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. VII, lk 483). Refereeritud Winkelmanni järgi. Vt ka Erdmann 1850./
  251. +*Stryck, L. v. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Dorpat 1877.
  252. *Stryk, A. v. "Abgenommene Gedenktafel". — Dorpater Zeitung 12.10.1918, nr 191, lk 2.
    /Tartu tänavanimedest Blumenstrasse (p.o. Blumstrasse prof Karl Ludwig Blumi /1796–1869/ järgi) ja die Mühlenstrasse (varem Struvestrasse)./
  253. *St(ryk), A. v. Auf einige Fehler oder Neuerungen in unseren Dorpater Strassennamen usw. — Dorpater Zeitung 29.05.1918, nr 75, lk 3.
    /Blumenstrasse p.o Blumstrasse, Wallgrabenstrasse – Wallgraben, Neumarktstrasse – Neuer Markt./
  254. *Sugunime muutmis(e asjus) . ("Vene maalt. Kaugemalt riigist. Peterburist.") — Postimees 30.09.1897, nr 219, lk 2.
  255. Suits, Gustav. Nimede muutmine Rootsis. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 28–29.
    /Rootsi uuematest nimesuundumustest: Svensk nambok jm./
  256. *Suri professor Lauri Kettunen. — Rahva Hääl 28.02.1963.
    /Teade./
  257. OU:Sutrop, Urmas. Värvisõnad: ääremärkusi Taani hindamisraamatu Eestimaa lehtede kohta. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 225–229.
    /Värvinimetused Eesti kohanimedes LCD põhjal. Summary: Colour Terms. Comments on the Pages of Estonia in Liber Census Daniae, p. 288./
  258. +Sutrop, Urmas. Eesti keele vanimatest perioodidest. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 645–649.
    /Sh koha- ja isikunimedest enne 1500. a ja neis kajastuvatest keelemuutustest. Vt ka Künnap KjK 1999/10/
  259. OU:Sutrop, Urmas. Names are more than names: A note about the name Uexkull. — Semiotica 2003, nr 1/4, lk 421–427.
    /Uexkullide perekonnanime päritolust. Liivi kohanimi Ykescola ~ Ykescole on algselt tõenäoliselt Ike-nimelise isiku järgi nimetatud koole või jõesaar./
  260. OU:Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 88–95.
    /Üksküla kui rahvaetümoloogia. Ykes – arvat. isikunimi patronüümse sufiksiga, cola – koole või saar. Summary: Ykescola ~ Ykescole attested in the Chronicle of Henry of Livonia and Üksküla (Uexküll). To Tõnu Karma on his 80th birthday, lk 96./
  261. *Sutrop, Urmas. Ykescola ~ Ykeskole ja Üksküla. — ES 04.05.2004. — Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
  262. *"Suurte" nimede mõis . — Postimehe nädalalisa 14.09.1925, nr 1 (248), lk 4.
    /Sõnum. "Harju maakonnas Rapla kihelkonnas Järvakandi vallas, Lellevere mõisa järele kuuluvatele taludele on iseäraliselt "suured" nimed pandud ... Suurvürsti, Poltava, Krahvi, Burmeister, Soostu, Pihkva, Veikevürst, Baroni, Ladoga, Kuberneri, Mõisniku, Kuninga, Turu, Turumäe jne ..."/
  263. *Suur väike . — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
    /Pärisnimede kirjutamisest väikese algustähega. Allk: Antiikva./
  264. +Suutari, Toni. (Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll & Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed [Die estnischen Dialekte und Ortsnamen.] Hg. Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 320 S.) — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 447–448.
    /Rets./
  265. Suutari, Toni. 'Kopf' in finnischen, estnischen und saamischen Ortsnamen. — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 235–295.
    /pää-, pea- oaivi-osisega kohanimede päritolu ja levik soome, eesti ja saami keelealal./
  266. *Suvitajate soovid . — Saaremaa 02.07.1921, nr 50, lk 2.
    /Sh soov uusmoodustise Saare maakond asemel kasutada Saaremaa maakond, Kuressaar p.o Kuressar. Allk: Suvitajad. Vastuväide: vt Valveme Meie Maa 1921./
  267. Sõgel, Endel. Eluvõõras ja apoliitiline. — Rahva Hääl 16.05.1950, nr 115.
    /ENSV TA KKI uuest vene kohanimede kirjutamise juhendist. Sh kritiseerib nimekujusid Tula, Sevastopol, Kama jms./
  268. *(Sõggel, J. P.) Kohanimed. Voltveti vallast, Saarde kihelk. Üleskirj. J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 335–338.
  269. *(Sõggel, J. P.) Vana vara. J. Jung'i väljaantud "Muinasaja teaduse" II ande täienduseks korjanud ja kirjutanud J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 107–114.
  270. *Sõna "Balti" pärast sõdib hr. E. Thomson juba mõnda korda "St. Pet. Zeitungis". ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 10.10.1909, nr 231, lk 3.
  271. *Sõnake seletuseks. Meie käest on küsitud, mis minevases numbris "Kalevala" järele kõneldud loos "Väinämöinen" tähendada. — Oleviku Lisa 17.03.1883, nr 11, lk 2.
  272. *Sõna "Liivimaa" . ("Mõndasugust.") — Saarlase Lisa 1887, nr 9, lk 2.
    /Nimevariantidest./
  273. +Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused 1984 ja 1985. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 105–110.
  274. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistlus. — Kodumaa 30.12.1970, lk 7.
    /Tulemused./
  275. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Sirp ja Vasar 17.12.1971, lk 5; Õhtuleht 07.12.1971.
  276. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 26.12.1972; Õhtuleht 26.12.1972.
    /1972. a./
  277. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse võitjad. — Kodumaa 12.01.1972, lk 5.
    /1971. a./
  278. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluselt. — Sirp ja Vasar 05.01.1973, lk 15.
    /Tulemused 1972./
  279. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumaa 10.01.1973, lk 7.
    /1972. a./
  280. *S(õster), J. Rakvere nimi. ("Seda ja teist.") — Postimees 17.12.1901, nr 284, lk 2.
  281. *Sõstra, Kaja. Emakeele Seltsi hüüdnimesid sisaldavatest isikunimekogudest. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 33.)
  282. *Sõstra, Kaja. Eesnimed Kuramaa Irē ja Gipka kirikukoguduse sünni- ja surmameetrikas aastatel 1741–1781. Bakalaureusetöö. Tartu 1998.
  283. *Sõukand, M(artin). Suu- ja silmapärasemaks. — Edasi 02.09.1967.
    /Tartu asutuste nimedest./
  284. +*Söderbäck, Per. Estlands svenskbygd. Stockholm 1939.
  285. +*Söderbäck, Per. Rågöborna. Stockholm 1940.
    /Tutv: Ariste, Paul, Eesti Keel ja Kirjandus 1941, lk 306./
  286. *Sööt, Asko; Kotkas, Endel. Veel Tammsaarest ja Vargamäest. — Sirp ja Vasar 26.04.1974, lk 5.
    /Täienduseks K. Mihkla artiklile SV 08.03.1974./