EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. T

:

1. *Taamud ehk taamnikud. — Postimees 20.06.1943.
   /Lätistunud liivlastest. Allk: P. N-d (=Pent Nurmekund?)./
2. *Tael, E(vi). Võõrnimede poolitamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303.
3. +Talberg, Vilma. Kolm küsimust Narva kohta. — Postimees 04.10.2004, lk 10.
   /Sh Tiimani ja Daumanise tänavatest Narvas./
4. Tali, Peeter. Nimekomisjon pakub Tartu platsidele nimesid. — Postimees 27.11.1991, nr 273, lk 3.
   /Nimekomisjoni koosolekul tehtud ettepanek./
5. +*Tallinna kodanikkude raamat 1409–1624. Das Revaler Bürgerbuch 1409–1624. Toimetanud Otto Greiffenhagen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded nr. 6. Tallinna Eesti Kirjastus Ühisus, Tallinn 1932. 174+XVI lk.
   /Sh eesti ja soome algupäraga isikunimesid. Tutv: Tiitsmaa, A., EK 1932, lk 88–90./
6. +*Tallinna kodanikkuderaamat 1624–1690 ühes jätkuga kuni 1710-ni. Das Revaler Bürgerbuch 1624–1690. Toimetanud Georg Adelheim. Tallinn 1933.
   /Sh eestlaste nimesid. Tutv: Tiitsmaa, A., EK 1933, lk 152–153./
7. *"Tallinn" ametlikult Ameerikas tarvitusele võetud. — Postimees 04.01.1925, nr 3, lk 2.
   /"Washingtonist teatatakse, et Ameerika valitsus otsustanud on ametlikult Eesti pealinna nimetusena Tallinnat tarvitada endise Reval asemel." (Kogu tekst.)/
8. *Tallinna nime kohta . — Virulane 21.06.1910, nr 137, lk 1; Meie Elu 1910, nr 72.
9. Tallinna nimekomisjon. Millised nimed Lasnamäe tänavatele? — Õhtuleht 25.10.1988, nr 245, lk 3.
   /Oodatakse ettepanekuid 8., 9. ja 10. mikrorajooni tänavate nimetamiseks./
10. *Tallinna nime muutmisest . — Päevaleht 10.09.1914, nr 205, lk 3.
11. *Tallinna nimest . — Tallinna Teataja 16.06.1910, nr 98, lk 1–2.
    /W. Reimani järgi./
12. *Tallinna nimi . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 13.02.1917, nr 36, lk 3.
    /Lühidalt Dr. H. Ojansuu kõnest ajaloo seltsis Soomes, kus Tallinna nime päritolu käsitletud. Andmed toodud Postimehe järgi./
13. +*Tallinna pärgamentne rendiseraamat. 1382–1518. Das Revaler Pergament Rentenbuch. 1382–1518. Toimetanud A. Plaesterer. Tallinna linnaarhiivi väljaanded. Nr. 5. EKÜ, Tallinn 1930. XXIV + 482 lk.
    /Sisaldab tühisel määral koha- ja eesti isikunimesid, mida aitab leida koharegister (423–429) ja isikunimeregister (430–482)./
14. Tallinna RSN Täitevkomitee esimehe asetäitja Tiit Nuudi ettekandest "Tallinna tänavanimede osalisest korrastamisest ja ümbernimetamisest". — Õhtuleht 10.07.1987, nr 158, lk 2.
    /Lühikokkuvõte esinemisest 02.07.1987 linnanõukogu istungjärgul./
15. *Tallinna saksakeelne nimi on Reval. ("Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 05.10.1899, nr 40, lk 911.
    /Allk: A. G./
16. *Tallinnas saada lähematel päevadel Th. Jakobsoni raamatukaupluse kirjastusena ... "Juhataja" ilmuma, milles kõik Eestimaa mõisad Venekeeles üles on tähendatud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.") — Olevik 12.02.1890, nr 7, lk 313.
17. *"Tallinna Sõber" tunneb selle üle südame valu, et "Рижскій Вѣстникъ" Venemaa, iseäranis Baltimaa kohtadele Saksa keelsete nimede asemele Venekeelseid nimesi soovib. ("Tõistest ajalehtedest.") — Sakala 29.11.1886, nr 48, lk 2.
18. +*Tallinna turberaamat 1515–1626. Toimetanud N. Essen ja P. Johansen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded. Nr. 9. Tallinn 1939. 328 lk.
19. Tallinna Täitevkomitee. Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
    /Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi 14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
20. *Tallinna tänavate nimede ümbermuutmise küsimus. ("Tallinna teated.") — Postimees 21.11.1921, nr 269, lk 3.
    /Raskusi tekitab uute nimede leidmine. Muuta tuleks 40 tänava nimed. Muutmist vajavad veel Peetri plats, Baikovi sild, Vene turg jt. Ka Rannavärava ja Harjuvärava mäe nimesid tahetakse lühendada. Sõnum. Allk: -ar./
21. *Tallinna uulitsate nimed . (Teat.) ("Uuemad sõnumed.") — Uus Aeg 29.08.1902, nr 100, lk 1.
22. *Tallinna uulitsate nimede muutmine . — Päevaleht 24.09.1922, nr 234, lk 4.
    /Allk: J. M./
23. *Tallinna uulitsate ümbermuutmine linna haridusnõukogus. — Päevaleht 24.09.1922, nr 234, lk 4.
24. +*Tallinna vanimad arveraamatud 1363–1374. Die ältesten Kämmereibücher der Stadt Reval 1363–1374. Tallinn–Reval 1927.
25. *Tallinn jääb Tallinnaks . — Vaba Maa 25.10.1930, nr 250, lk 9.
    /Tallinna hariduskogu otsusest toetada kuju Tallinn./
26. Tallinn jäägu Tallinnaks. — Sirp ja Vasar 04.03.1988, lk 13.
    /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks saabunud kirjadest: Leo Karlov, Toomas Hendrik Ilves./
27. *Tallinn oder Reval? — Revaler Bote 17.01.1923, nr 13; Dorpater Nachrichten 19.01.1923, nr 15, lk 6; 27.07.1923, nr 94, lk 3.
    /Juhan Luiga Vabas Maas 12.01.1923 ilmunud artikli referaat./
28. *Tallinn – Reval – Revel . — Eesti 24.01.1923, nr 2, lk 2–3.
    /Täienduseks J. Luigale VM 12.01.1923: sobib üksnes Tallinn./
29. *Tallinn ristib tänavaid . — Rahvaleht 28.10.1930, nr 127, lk 2.
30. *"Tallinn" või "Tallinna" . — Vaba Maa 07.10.1930, nr 234, lk 6.
    /Toetab kuju Tallinn. Allk: At./
31. Tallinn – Таллинн . — Sirp ja Vasar 03.06.1988, nr 23, lk 13.
    /Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsus 16.03.1988 Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta ja selle selgitus. Pöördumine vastava palvega Eesti NSV ÜN Presiidiumi poole./
32. *Talu nimi muudetud . ("Siseriigist.") — Postimees 01.09.1921, nr 197, lk 3.
    /"Siseministeeriumi loaga on Joosep Suits'i talu "Sibbi" Saadjärve vallas, Voldi mõisa järele ümber nimetatud "Tamme" taluks." (Kogu tekst.)/
33. *Talvak, K. Kohanimedest minevikus. — Võitlev Sõna 08.01.1970.
    /Eestis./
34. *Talvet, Jüri. Veel kord keele tegemisest ja keele teadvusest. — Sirp ja Vasar 18.11.1983, lk 4, 5.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast./
35. OU:Talvet, Jüri. Mis siis ikka kohanimedest saab? — Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 44–46.
    /VÕKi 1983. a otsuse kriitikat, liigse lähtekirjapildi järgimise vastu./
36. Talvistu, Enriko. Kas suhtume tänavanimedesse pinnapealselt? — Edasi 14.12.1986, nr 286, lk 4.
    /Tartu ajaloolistest tänavanimedest. Vastuseks O. Printsile./
37. Talvistu, Enriko. Tartu vanade tänavanimede päritolust. — Edasi 18.10.1987, nr 239, lk 5.
    /Kesklinna tänavate nimede seletusi; samas ka nimekomisjoni ettepanek nimede taastamiseks ja selle selgitus./
38. *Tamm, A. Kas Luguse, Tausta või Kugli? — Nõukogude Hiiumaa 05.01.1971.
    /Vastuseks U. Kiisa artiklile NõukH 01.12.1970./
39. *Tamm, Jaanus. Pärisnimede paabelis. — Meie Maa 14.03.2002, lk 2.
    /Veidrast nimemoest ja uuest isikunimeseaduse eelnõust./
40. +Tamm, Kadri. Jakob Hurt vana Võrumaa keele ja rahvaluule kandja, koguja ja uurijana. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 225–237.
    /Sh väga lühidalt ka tema kohanimeuurimusest lk 231–232./
41. +Tamm, Marek. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). — Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 872–884.
    /Sh tekstis esinevates kohanimedest (Bironia 'Virumaa', Hestonia 'Eesti') koos võrdlustega teistest selleaegsetest tekstidest./
42. +Tamm, Marek. "Oma" ja "võõras" keskaja kultuuris. Ida-Baltikumi kirjeldus Bartholomaeus Anglicuse entüklopeedias De proprietatibus rerum (u 1245). — Keel ja Kirjandus 2003, nr 9, lk 648–673.
    /Sh kohanime Vironia päritolust; Livonia, Revalia jt./
43. +Tamm, Merike. Elanikud said oma koduaadressi muutumisest teada kogemata. — Postimees 15.04.2010.
    /Kohila valla aadressikorraldusest./
44. *Tamme, Hille. Eduard Roos 70. — Sirp ja Vasar 16.02.1973, lk 12.
45. *Tammekann, August. Estlandssvenskarna. — Svio-Estonica 1935. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi aastaraamat. Tartu 1935, lk 50–79.
    /Sisaldab kohanimesid eesti ja rootsi keeles. Kokkuv: Eesti rootslased. Demograafilisi andmeid märtsi 1934 rahvaloenduse alusel./
46. *Tammik, Ülle. Rõngu kihelkonna lõunaosa kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1983. (Nr 394.)
47. *Tammik, Ülle. Rõngu kihelkonna lõunaosa kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 115 lk. (Nr 56.)
48. *Tammoja, Kaisa. Võru valla perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 14(04).
49. +*Tarand, Helmut. Ebatavalist sõnade ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, 9, lk 491–492, 567.
    /Sh nimest Linda./
50. *Tarand, Helmut. Vana ja uus nimi. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
51. OU:*Tarand, Helmut. Naisenimed o-lõpuga. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 10, lk 619–620.
52. *Tarand, Helmut. -ar ja tema saladused. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.10.1972.
53. *Tarand, Helmut . — Keel, mida me harime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 217.
    /Elulooandmeid./
54. *Taremaa, Kadi. Asutuste ja ettevõtete nimetuste algustäheortograafia. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 13.05.1986.
55. *Tarmak, Mart. Mitte "Saraajevos" vaid Sarajevos. — Sirp ja Vasar 13.01.1984, lk 12.
56. *Tarto-maalt. Mihkli päwal kulutati kõigel Lihwlandi maal, ning ka Sare-maal, et tullewal Jürripäwal perremeeste essimene pool-ossa priiks saab nimmetud. — Marahwa Näddala-Leht 20.12.1822, nr 51, lk 400–402.
    /O. W. Masing. Ka priiks saanud talurahva nimedest./
57. *Tartu (Dorpat) . — Baltische Blätter (Berlin) 13 (1930), lk 593 jj.
    /Kaitseb saksa nimede kasutamist Eestis./
58. *Tartu linna ümber nimetamise üle Jurjeviks toob Tartu kreisiülema ringkiri järgmise käsu:... ("Sõnumed kodumaalt. Jurjevist.") — Eesti Postimees 18.08.1893, nr 26, lk 2.
59. Tartu linna ümber nimetamise üle Jurjeviks toob Tartu kreisiülema ringkiri järgmise käsu:... ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 09.08.1893, nr 32, lk 675.
60. +*Tartumaa . Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1925.
61. Tartu nimest . — Olevik 22.02.1893, nr 8, lk 174.
    /Linna ümbernimetamisest Jurjeviks keiserliku ukaasi alusel, selle nime ja linna ajaloost. Väga lühidalt ka Tartu muudest nimedest. Allk: kl./
62. *"Tartu" nime tarvitamisest kohalikkudes lehtedes on üleeilsest pääle kitsendatud, nagu lugejad ehk juba märkasid. Tartu asemel tuleb venekeelset ametlikku nimetust "Jurjev" tarvitada. ("Kohalik elu.") — Olevik 03.01.1915, nr 1, lk 4.
    /Kogu tekst./
63. *Tartu nime tekkimisest . Emakeele Seltsi koosolek 24. veebr. — Postimees 26.02.1924, nr 56, lk 2.
    /Refereeritakse M. J. Eiseni ettekannet, kus tutvustatakse eri käsitlusi Tartu nime päritolu selgitamisel./
64. *Tartust. Kohtade nimedest . ("Isamaalt.") — Postimees 30.09.1887, nr 41, lk 1.
    /Baltimaal./
65. *Tartu tarvitamise asjus . ("Kohalikud teated.") — Postimees 02.01.1915, nr 1, lk 3.
    /Nimest./
66. *Tartu tarvitamise asjus kirjutab "Postimees" järgmist:... ("Ajakirjandus.") — Pealinna Teataja 06.01.1915, nr 4, lk 2.
67. *Tartu tänavatele uued nimed . Ettepanekud ja kavatsused. — Postimees. Nädalalisa 25.01.1926, nr 24 (7), lk 5.
    /Nimekomisjoni tööst. Tänavad, mis moodustavad üksteise jätku, tulevad nimetada peatänava järele. Kui osa tänavast kannab nimetust maantee, teine osa aga tänav, siis tuleb tarvitada ühte nimetust (Riia maantee). Vaidlustest Promenaadi-Riia-Karlova üle. Eestikeelsed nimed tuleb jätta endiseks. Eesti tegelaste nimede andmisest tänavatele. Muutmisettepanekud./
68. *Tartu tänavate nimed . ("Siseriigist.") — Postimees 08.09.1923, nr 238, lk 4.
    /Muutmisettepanekud, pooldab tänavatele Eesti kultuuritegelaste nimede andmist (Hurt, Tobias, Veske, Jannsen, Koidula) jm. Toimetus märgib, et kõigiga ei saa nõustuda. Allk: L. N., Sillamäe, 29.8.23./
69. *Tarvastu jutud. II. Nimetekkelood ajaloolisest Tarvastu kihelkonnast. Toimetanud ja kujundanud Kalle Gaston. K. Gaston, Viljandi 1999. 65 lk.
70. *Tarvastu nime tekkimine . — Sakala 08.01.1929, nr 4, lk 5.
    /Vastuväited: vt Viljandi Uudised 12.01.1929 (sama pealkiri)./
71. *Tarvastu nime tekkimine . — Viljandi Uudised 12.01.1929, nr 3, lk 5.
    /Vastuväiteks Sakalas 08.01.1929 sama pealkirja all ilmunud loole./
72. OU:+*Tarvel, Enn. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, 10, lk 543–550, 586–596.
    /Kihelkondade vanadest nimedest ja piiridest./
73. OU:+*Tarvel, Enn. Läänemaa seitse kihelkonda. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292–298.
    /Kohanimedest ajalookirjanduses./
74. +*Tarvel, Enn. Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased? — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, lk 549–553.
    /Ka kohanimest Taheva./
75. OU:Tarvel, Enn. Eesti toponüüme skandinaavia ruunikirjades. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 10, lk 613–615.
    /NSVL TA Ajaloo Instituudi publikatsioon Skandinaavia ruunikirjadest. Kn: Eesti (Estland); Ruhnu (runo); Saaremaa (isilu); Virumaa (uirlanti)./
76. OU:+*Tarvel, Enn. Järvamaa alguloost. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 1, lk 31–35.
    /Ka sõnade järv, salu jt päritolust./
77. OU:Tarvel, Enn. Lihulinn ja Lihula. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 53–54.
    /Nimede päritolust; lige-, ligu-./
78. OU:*Tarvel, Enn. Wiederum über die estnischen Ortsnamen auf -vere. — Time of Change in the Baltic countries. Essays in Honour of Aleksander Loit. Stockholm 2000, lk 169–172.
79. OU:+Tarvel, Enn. Jalg. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 202–203.
    /Komponendi jalg tähendusest kohanimedes jm (üks põldu tähistavaid sõnu). Kn: Jalgsema; Sadala; Ratla./
80. OU:Tarvel, Enn. Idrisi und Reval. — Aus der Geschichte Alt-Livlands. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Bernhart Jänig, Klaus Militzer (Hg.). Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 12. LIT Verlag, Münster 2004, lk 1–9.
    /Idrisi qlwry või qlwny ja selle tõlgendused läbi aegade. Ükski pakutud seletus ei ole usutav. Nime seostamine Kolõvaniga oli soositud Nõukogude ajal, sest see sobis ideoloogiliselt./
81. OU:Tarvel, Enn. Kuressaare ja Pöide. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 778–780.
    /Kuressaare vöis oma nime saada vapilinnu järgi, mis meenutab kas kurge või kotkast (sks Arensburg). Pöide võiks tuleneda sõnast põõs 'paas, kalju', olles vormilt mitmuslik, nii nagu Paide./
82. Tarvel, Enn. Veel kord eesti -vere kohanimedest. — Haridus 2006, nr 3-4, lk 44–45.
    /Oletab, et vere-nimed võivad kajastada pärisnime ja asulat tähistava sõna kombinatsiooni, skandinaavia keeltes on ver või vær, mis märgivad kalastuskohta vms (indoeuroopa *uer)./
83. +Tasa, Esko. Uued nimed, uued abimajandid. Ebapraktiline ettepanek. — Edasi 11.11.1988, nr 258, lk 5.
    /"Herilase" naljanurgas avaldatud ettepanek mitte nimetada isikunimedega linnu, kolhoose jne, vaid looduslikke objekte: K. Vaino nimeline raba jms./
84. OU:*Taska, Artur. Tänavate, avalike platside, puiesteede, sildade jne. nimedest Eesti linnades pärast 21. juunit 1940. — Tulimuld 1976, nr 1, lk 41–46.
85. *Taska, Monika. Nimede mitmekesisus meie koolis. Õpilasettekanne Harju rajooni 8. keelepäeval Sakus. — ES 16.04.1981.
86. *Tasso, Pille. Eesnimede sageduse ja päritolu uurimine 1970. ja 1988. aastal Paide rajoonis. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1989. 50 lk. (Nr 484.)
87. +Tauli, Valter. Keelekorralduse alused. Eesti Raamat, Stockholm 1968. 218 lk.
    /Sh: Transliteratsioon (167–169, sh vene nimedest eesti tekstis)./
88. *Teadaanne nimede muutmise asjus . — Päevaleht 08.04.1921, nr 90, lk 1; 26.04.1921, nr 108; 22.05.1921, nr 130, lk 3; Sakala 08.07.1921, nr 79, lk 3.
    /Nimede eestistamisest. Sh Pvlht nr 108 brošüüri laiendatud äratrükk./
89. *Teaduslikud uurimused ilmuvad jälle. — Eesti Sõna 14.04.1942.
    /Viidatakse L. Leesmendi uurimusele perekonnanimede panekust Saardes./
90. +*Teder, Ave. Rõngu kihelkonna kohanimed ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 179 lk. (Nr 73.)
91. OU:*Teder, Eerik. Eduard Roos. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 8, lk 509–510.
    /Nekroloog (1903–1979)./
92. Teder, Juhan. Juttu tänavatest ja nende nimedest. — Tee Kommunismile 04.12.1986, nr 142.
    /Viljandis./
93. *Teder, K. Kust Tallinn nime sai? — Kodumaa 09.08.1967.
94. *Teder, Killy. Otepää Keskkooli õpilaste eesnimed. Õpilasettekanne Otepää 2. keelepäeval. — ES 21.11.1985.
95. *Teder, Made. Hüüdnimed meie koolis. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
96. +*Teder, Teofil. Perekonnaseisuametniku kohuseist sünni registreerimisel. — Eesti Politseileht 1931, nr 6, lk 433–440.
97. +*Teder, Teofil. Perekonnaseisuseaduses ja selle seaduse juhtnöörides ette võtta kavatsevatest muudatustest. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 33–37.
98. *Teder, Teofil. Isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 99–106.
99. *Teder, Teofil. Vastuseks V. Avessoni artiklile "Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist". — Maaomavalitsus 1934, nr 2, lk 29–32.
100. +(Teder, Teofil). Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Koostanud T. Teder, Siseministeeriumi Omavalitsuste Talituse inspektor. Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastuse väljaanne 1939. 485 lk.
     /Sh selgitusi perekonna- ja eesnime märkimise kohta lk 20–67. Siseministri juhtnöörid võõrapäraste nimede parandamiseks või kirjutamiseks lk 32–64. Selgitusi isikunimede kohta ka mujal, nt nimede muutmisest lk 358–360./
101. +Tedre, Ülo. Jutt on see kooruke... — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 246–248.
     /Järvamaa kohapärimuse raamatust "Arad veed ja salateed" (2004)./
102. +Teenida rahvast on haritlaskonna kõrge missioon. — Noorte Hääl 30.04.1988, nr 101, lk 1.
     /Ülevaade EKP Keskkomitee Büroo istungist 22.04.1988. Sh V. Liivi sõnavõtust, kes töökaaslaste nimel avaldab rahutust Kingissepa linna ümbernimetamise kampaania pärast. Vt ka "Kaja" Sirp ja Vasar 27.05.1988./
103. +*Teie küsite, meie vastame . — Sirp ja Vasar 10.04.1970, lk 6.
     /Sh jutumärkides asutusenimede käänamisest./
104. *Teivaala, T. Virolaisista paikannimistä 1200-luvulla. — Suomi IV/5. Vähäisiä kirjelmiä 40. Helsinki (1907). 35 lk.
105. +Tender, Tõnu. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. (Järg.) — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 346–355.
     /Sh slängilike kohanimede näiteid lk 351./
106. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 789–792.
     /Sh 16.06 ESi üliõpilaskonverentsil Kairit Henno "Jaani kihelkonna priinimed"./
107. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 7, lk 507–509.
     /Sh: 15.03 ESi koosolekul H. Saari 75. sünnipäeval tema ettekanne "Narva nimede saladusi ja seletusi"./
108. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 807–811.
     /Sh 29.04 Tartus Kairit Henno "Kas vajame uut isikunimeseadust, ja kui, siis millist"; sama ettekanne 24.05 Tallinnas + Henn Saari "Isikunimeseaduse senine kontseptsioon"./
109. *Teppih, Jana. Aruküla kooli tütarlaste nimedest. Õpilasettekanne Aruküla keelepäeval. — ES 26.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/9./
110. *Teras, Tiina; Aasmäe, Anneli; Kask, Signe; Must, Maria; Vitsur, Piret. Tallinna 4. Keskkooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Tallinna 4. Keskkooli keelepäeval. — ES 03.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
111. *Teremtete. "Park", "Allee". — Võru Teataja 26.07.1921, nr 81, lk 2.
     /Soovitab nende asemele puiestik ja puiestee./
112. *Terro, Marju. Naturnamn på Ormsö / Vormsi loodusnimed. Bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn 2003.
     /Põhiliselt Wieselgrenile toetuv ülevaade, üritab kindlaks teha ka praegust seisu, ent nimede juures puuduvad igasugused viited allikatele./
113. *Thomson, E. Balten. Zur Geschichte eines Wortes. — St. Petersburger Zeitung 1909, nr 282 (Montagsblatt).
114. *Thomson, E. Noch einmal "Balten". — St. Petersburger Zeitung 1909, nr 277.
115. *Thomson, E. Balten. — Deutsche Monatsschrift für Russland 2 (1913), lk 148–159.
116. +*(Thor-Helle, Anton). Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden I. Eine GRAMMATICA, II. Ein VOCABVLARIVM, III. PROVERBIA, IV. ÆNIGMATA, V. COLLOQVIA. Gedruckt bey Stephan Orban, Halle 1732.
     /Sh Tallinna tänavate, hoonete jm ning Eestimaa kubermangu mõisate nimestik eesti ja saksa k-s lk 307–321./
117. +Tiberg, Nils. Runöbondens ägor. Estlandssvenskarnas folkliga kultur 5. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs akademien. 35. Uppsala 1959. 89 lk.
     /Sisaldab ka Ruhnu talude ja maastiku nimesid ning nende analüüsi. Summary: The Farms (on Runö) and Their Pieces of Land, p. 79. Sisu: Förord – Bebyggelsen – Ägorna – Några lokalsägner – Slutord – Register: Ortnamnsregister, Språk, Ordlista, Litteraturlista./
118. *(Tiberg, Nils). Estlandssvenska husdjurnamn av Nils Tiberg jämte en dialektuppsats. Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Drejer med teckningar av Abraham Hollman. Estlandssvenska folkliga kultur. VII. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi. 51 Uppsala 1972. 144 lk.
     /Tutv: Ariste, Paul, KjK 1973/4, lk 251–252./
119. *Tiidus, Urve. Ütle üks ilus tänavanimi. — Meie Maa 08.11.2000, nr 214, lk 6.
     /Kuressaare uutest tänavanimedest, nimede määramise korrast Kuressaares./
120. OU:*Tiik, Leo. Ühest kohanimest loodusteaduslikus aspektis. — Eesti Loodus 1963, nr 4, lk 245–247.
     /Kn: -pääks; -peaks; -peks./
121. OU:*Tiik, Leo. Lisandeid Hiiumaa kohanimede tundmisele. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 9, lk 549–555.
122. *Tiik, L(eo). Kaevatsi, Saarnaki ja Hanikatsi. — Nõukogude Hiiumaa 08.04.1967.
     /Hiiumaa laidude ja nende elanike nimede päritolust./
123. *Tiik, L(eo). Arhiividokumendid jutustavad... — Eesti Loodus 1968, nr 1, lk 48.
     /Saaremaa kohanimedest./
124. *Tiik, Leo. Mehenimesid Hiiumaalt 17. ja 18. sajandist. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
125. OU:*Tiik, Leo. Mehenimesid Hiiumaalt. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 82–85.
126. OU:Tiik, Leo. Perekonnanimesid Hiiumaalt. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 9, lk 531–534.
     /1835. a pandud perekonnanimede liigitus, sh seosed kohanimedega. Kn: Haldreka; Kiivera; Viiterna./
127. OU:*Tiik, Leo. Kohanimesid Hiiumaalt. Emmaste. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 10, lk 605–613.
128. *Tiik, Leo. Raamat Tallinna tänavanimedest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 116–118.
     /Rets: A. Kivi. Tallinna tänavad./
129. +*Tiik, Leo. Lisandeid Saaremaa taluehitiste uurimise alalt. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXIX. Tallinn 1976, lk 170–188.
     /Ka 44 17. sajandi nime. Резюме: К вопросу изучения крестьянских построек на Сааремаа. Referat: Beiträge zur Forschung der Gehöftsbauten der Insel Saaremaa./
130. OU:*Tiik, Leo. Nimesid Saaremaalt XVI ja XVII sajandist. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 7, lk 413–418.
131. OU:*Tiik, Leo. Saaremaa kontakte mehenimede alal. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 8, lk 485–488.
132. OU:*Tiik, Leo. Veel mõni sõna Tallinna nimedest. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 42–43.
     /Vastukaja J. Simmi artiklile Eesti Loodus 1975/10. Vt ka Kaplinski, K. KjK 1976/4./
133. OU:*Tiik, Leo. Isikunimede mugandid Saaremaal XVI ja XVII sajandil. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 5, lk 284–288.
134. OU:*Tiik, Leo. Hiiumaa Leiger. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 11, lk 586–588.
     /Nime päritolust./
135. *Tiik, Leo. Raamat mõisanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 5, lk 269–270.
     /Rets: Eesti ala mõisate nimestik. Tallinn 1981./
136. OU:Tiik, Leo. Perekonnanimede panekust Eestimaa talurahvale 1835. aastal. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 2, lk 83–88.
     /Sh perekonnanimede tekkest ja vanimaist perekonnanimedest eestlastel./
137. +Tiik, Leo. Faktikommentaare H. Sergo romaanile "Näkimadalad" I-III. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 12, lk 740–742.
     /Sh Hiiumaa kohanimedest eesti ja rootsi kasutuses./
138. +*Tiik, Leo. Emmaste telust kuni Emmaste kihelkonnani. — Akadeemia 1995, nr 7, lk 1508–1512.
139. *Tiirmaa, Heli. Meie kooli õpilaste eesnimed ja nimevaliku põhjendusi. Õpilasettekanne Värska keelepäeval. — ES 21.04.1988.
140. Tiits, Mai. Nimekorrastus päevakorral. — Sirp ja Vasar 06.05.1988, nr 19, lk 12.
     /01.03.1988 Tallinnas Keele ja Kirjanduse Instituudis toimunud nimekorrastuse nõupidamise ülevaade (V. Pall, K. Ellik, H. Mägi, H. Treuberg, E. Talvistu, T. Padu, H. Saari, S. Ehrenbusch, P. Päll, M. Meri, M. Kallasmaa)./
141. *Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede ametlik kuju. — Päevaleht 29.11.1923, nr 320, lk 5; Koit 01.12.1923, nr 139, lk 3.
     /Nimede kirjutamise reeglid./
142. OU:Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1923, nr 4, lk 111–116.
     /Reeglist "kirjuta kohanime nii nagu kohalik rahvas nime hääldab." Sh väliskohanimedest, Eesti kohanimede mitmekeelsusest ja varieeruvusest, asustusnimede aluskäändest, kirja- ja murdekeele vahekorrast. Tutv: Vilberg, G., Loodus 1923, lk 755–756./
143. Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede ortograafiast Eestimaa kaartidel. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 173–177.
     /Järgmiste kaartide arvustus ja vigade loetelu: Eesti kaart 1 sm = 5 km, Helsinki 1919; Eestimaa kaart 1 : 42000; Eestimaa kaart 1 : 650000, Tartu 1919. Joonealused märkused A. Saarestelt. Vt ka A. K. 1924/
144. *Tiitsmaa, Aleksander. Meie ametlikest kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 21.10.1923.
     /Ilmunud: EK 1923, lk 111–116. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
145. *Tiitsmaa, A(leksander). Märkmeid kohanimedest. Kas "Tallinn" või "Tallinna". Kas Narva jõgi või Naroova jõgi. Kas "Tähkvere" või "Tähtvere"? Kesselaid. — Postimees 18.04.1925, nr 103, lk 2.
146. *T(iitsm)aa, A(leksander). Märkmeid kohanimedest. Kas "Võõbsu" või "Võõpsu". - Kas "Naroova" vald, või "Narva" vald. - Kas Kokora või Kokaru. Räpina. — Postimees 16.06.1925, nr 159, lk 4.
     /Pooldab nimevorme Võõpsu, Narva vald, Kokaru, Räpina./
147. Tiitsmaa, A(leksander). (Eestimaa kaart. Sõjaväe Kartograafia Jaoskonna väljaanne 1921. Mõõt 1 : 300 000.) — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 45–47.
     /Rets. Kaardil märgatud kohanimede vigu. Vt ka Prei 1926./
148. +*T(iitsm)aa, A(leksander). ((V. E. Poissman. Ajaleht "Vaba Maa"" keelest 1929. a. algul. Eesti Keel 1930.)) — Vaba Maa 01.10.1930, nr 229, lk 4; 03.10.1930, nr 231, lk 6.
     /Rets. Allk: A. T-aa./
149. *Tiitsmaa, Aleksander. Kas Tallinn või Tallinna? Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 06.11.1932.
     /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1933, lk 98–101./
150. +T(iitsm)aa, A(leksander). (Tallinna kodanikkude raamat 1409–1624. Toimetanud Otto Greiffenhagen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded nr. 6. Tallinn 1932.) — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 88–90.
     /Rets. Sh u 300 eesti või soome algupära isikunime./
151. T(iitsm)aa, A(leksander). (Tallinna kodanikkuderaamat 1624–1690 ühes jätkuga kuni 1710-ni. Toimetanud Georg Adelheim. Tallinnas 1933.) — Eesti Keel 1933, nr 4-5, lk 152–153.
     /Rets. Sh eestlaste perekonnanimed selles pms saksakeelsed./
152. OU:*Tikk, Eneken. Kehtiv õigus piirab domeeninimede valikut. — Arvutimaailm 2000, nr 6, lk 18–21.
     /Nimede valiku ja kaitse põhimõtetest Eestis ja välismaal./
153. *Tilk, J. Paikannimiä: vir. Emajögi, Emumägi ja suom. Ämmäkoski. — Virittäjä 14 (1910), lk 85–86.
154. *Tilk, J. -ste-lõpulistest kohanimedest Eestis. — Eesti Kirjandus 1930, nr 4, lk 192–193.
155. +*Tilk, Mihkel. Kodukandi suured kivid. — Eesti Loodus 1984, nr 10, lk 666–671.
     /Ka nimed./
156. *Timm, Tarmo. Veekogude nimed on kõige vanemad. — Eesti Loodus 2000, nr 2/3, lk 100–101.
     /Raudna jõest./
157. *Timmelmann, Riina. Käina külanõukogu asustusalane sõnavara. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 30 lk. (Nr 654.)
158. Timmusk, Valdeko. Nimedest nii ja naa. — Tartu Postimees 11.07.2005.
     /Keraamika bussipeatuse nimest./
159. *Tobias, Teet. Ega keel ole kartograafia. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
     /Võõrkohanimede ortograafiast./
160. Tohvert, Elen. Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja 2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
     /Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42. Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus, Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs: Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed, Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud ärinimed./
161. *Toimetuselt . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 636–637.
     /Nõukogude rahvaste pärisnimede transkribeerimise kohta./
162. Toimus XI õiguskeelepäev. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 3–4.
     /Ülevaade 10. nov 2003 toimunud õiguskeelepäevast, mille peateema oli isikunimed./
163. *Toit, Kai. Eesti keele ja kirjanduse eriala üliõpilaste perekonnanimed. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPÜ, Tallinn 1992. 36 lk. (Nr 676.)
164. *Tolmusk, J. Miks Setumaa? — Koit 13.01.1962.
     /Nime tekkeloost./
165. OU:Tomberg, Jaak. Postmodernsest nimepillamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 984–995.
     /Nimetamisest kui kesksest nähtusest lääne tarbimisühiskonnas. Sisaldab ka nimeteoreetilist käsitlust (Russell, Kripke jt)./
166. *Tomingas, Tiina. Hüüdnimed, nende jagunemine ja funktsioonid. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 7(04).
167. *Toom, Aare. Mõnest Tallinna kohanimest. — Õhtuleht 21.02.1978.
     /Maardu, Kallavere jt./
168. *Toom, Andi. Kuidas tõlkida loomanimesid. — Edasi 22.05.1982, lk 6.
169. *Toomaru, Eero. Maa-asulaiks jäävad alevik ja küla. — Rahva Hääl 09.08.1975.
170. *Toomaru, Eero. Maa-asulaks jäävad alevik ja küla. — Nõukogude Õigus 1975, nr 5, lk 328–330.
     /Maa-asulate arvestuse korrastamisest ja kohanimede muutmisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 50–52./
171. +*Toomessalu, Aadu. Riu-sõna tarvitamisest ja riu Saaremaal kohanimedeks. — Kommunismiehitaja 26.01.1971; 28.01.1971; 30.01.1971.
172. +Toomet, Olev. Leevaku läbi sajandite. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 454–458.
     /Ka küla nimest ja naaberkülade nimedest, samuti Leevaku perekonnanimedest. Резюме: Леэваку сквозь столетия, с. 477. Summary: Leevaku through the centuries, p. 479./
173. *Toomik, Siiri. Maastikualane sõnavara ja mikrotoponüümika karjala keele Boksitogorski murrakus. Diplomitöö. Tartu 1979. 110 lk. (Soome-ugri keelte kateeder.)
     /Резюме: Слова, связанные с пейзажем, и микротопонимика в бокситогорском диалекте карельского языка./
174. *Toomistu, Aivo. Pärisnimed A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas. Õpilasettekanne A. Lauteri nim Märjamaa Keskkooli 7. keelepäeval. — ES 19.01.1978.
175. *Toomistu, Aivo. Pärisnimed A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" esimeses osas. — Võitlev Sõna 30.01.1988.
176. +*Toomsalu, Maie. Gebrauch der Personennamen in deutschen Phraseologismen. Diplomitöö. Tartu 1980. 77 lk. (Lehrstuhl für deutsche Philologie.)
177. +Toomtalu, Heino. Riiasöödi tamm. — Eesti Loodus 1988, nr 11, lk 716.
     /Metsakasti külas (Jõe). Ka nime tekke pärimus./
178. Tooraboora Eestisse ei passi. — Delfi 06.03.2002.
     /Kohanimenõukogu koosolekust, kus mh arutati Elva-lähiste mägede nime Regio teedeatlases. BNSi uudis./
179. OU:Toponymic Guidelines for Map and Other Editors - Estonia. (2nd edition, October 1997.) Koostanud Peeter Päll. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/INF/16. 16 lk + skeem.
180. Toporov, Vladimir. Teoreetilise toponomastika valdkonnast. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 274–289.
     /Pärisnimede, sh kohanimede olemusest, nende roll tekstis. Originaal ilmunud 1962 ajakirjas Voprossõ Jazõkoznanija. Vt ka Pärli saatesõna samas./
181. +Torp-Kõivupuu, Marju. Kaigas om katõ otsaga. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 946–950.
     /Mainitud nimeteemalisi ettekandeid Kaika suveülikoolides. XI (1999) Kaikal: Evar Saar, "Kas Eesti põhikaarť om elävide kotussõnimmi välläpästmine vai vana träniga eputamine". XII (2000) Mehikoormas: Evar Saar Mehikoorma kohanimedest. XIII (2001) Pikäkannus: Evar Saar, "Pikäkannu nimest", Annika Hussar Võrumaa inimeste eesnimede traditsioonist. XIV (2002) Missos: Evar Saar, "Aoluulidse Võromaa kotusõnimmi andmõbaaś (AVKA) internetin"./
182. OU:*Torro, Uno. Kus asus Suolasalmi? — Eesti Loodus 1973, nr 2, lk 110–113.
     /Kohanime Soela päritolust. Резюме: Где находился пролив Суоласальми? Summary: Where was the Location of Suolasalmi?/
183. +Tóth, Szilárd; Ernits, Enn. Ungari fennougristi raamat eesti keeles: kontekst ja probleemistik. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 1-2, lk 111–114.
     /Rets: Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides. EKSA, Tallinn 2007. 311 lk. Sh kohanimede (Võrtsjärv, Paldiski jt) edasiandmise probleemist tõlkes./
184. Tóth, Szilárd. Johannes Gutslaffi nimekuju varieerumisest ehk tema allkiri versus tema eesti keele ortograafia. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 3, lk 211–218.
     /Gutslaffi paljudest nimekujudest (Guttslaff, Gutzlaff, Gutzschlaff, Gutschlaf, Gutsleff, Gütslaff jne), põhjendab Gutslaffi õigsust. Summary: On the variation of Johannes Gutslaff's name: His signature versus his Estonian orthography, lk 218./
185. *Traditsioon, mis tuleks eesti perekonnas teostada. — Eesti Naine 1931, lk 37–39.
     /Eesti eesnimedest./
186. +Treikelder, Ivar. Emaläte Mellini atlases on 200 aastat vana. — Eesti Loodus 1996, nr 5/6, lk 178.
     /Täpsustuseks M. Mändoja artiklile EL 1995/11-12. Emajõe algus ajaloolistes allikates./
187. Treuberg, Hilja. Tänavanimede korrastamine. Nimekomisjoni ettepanekud linnanõukogu istungjärgule. — Pärnu Kommunist 12.12.1987, nr 238, lk 3.
188. *Treumann, H. Ühest kohanimest. — Võitlev Sõna 27.07.1967.
     /Piiometsa küla./
189. Treumuth, N.; Liiv, O. Kohanimede tarvitamisest Keskarhiivi Toimetiste esimeses vihus ("Polonica"). — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 44–45.
     /Vastuseks J. Vasarale (EK 1931), põhjendades eestikeelsete nimede tarvitust./
190. +*Treviranus, Jaan, Jüri. — Postimees 15.10.1930, nr 280, lk 5.
     /Sh eesti keelde mugandatud eesnimede Jaan, Juhannes, Jüri jm päritolust. Allk: Filoloog./
191. *Triigi vald ei taha olla Triigi. — Postimees 20.09.1930, nr 255, lk 6.
     /Nimemuutmisettepanekutest. Allk: Triiklane./
192. +T(rinkman), E(lmar). AES-i juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 30–31.
     /Sügisest 1926 kevadeni 1928. Sh eesti perekonnanimede käänamise juhised; Eesti kohanimede soovitusi, eeskätt Setumaa osas./
193. Trinkman, E(lmar). Perekonnanimede käänamise teooriast. — Eesti Keel 1928, nr 7-8, lk 141–144.
     /E. Muugi "Eesti keeleõpetuses" esitatud reegli kriitikat./
194. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 17. veebr. 1929. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 48–50.
     /Sh: J. Ainelo nimede eestistamisest./
195. +T(rinkman), E(lmar). Korraline peakoosolek 23. veebr. 1930. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 66–68.
     /Sh A. Vaigla, A. Saareste, P. Voolaine jt nimede eestistamise senisest käigust./
196. +T(rinkman), E(lmar). Kohanime-lühendeid. Kohanime-lühendite asjus. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 191–192.
     /"Eesti Keeles" tarvitatavad lühendid ja nende selgitus. Kinnitatud AESi juhatuse poolt 09.11.1931./
197. T(rinkman), E(lmar). Koosolek 29. nov. 1931. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 123–124.
     /J. Mägiste "Eesti ja Soome võrdleva kohanime-uurimise ülesandeist", selle arutelul A. Saareste sõnavõtt; E. Trinkman "Apostroofi tarvitamisest"./
198. +Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi XI tegevusaastast 1930. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 25–28.
     /Sh: juhatus pöördus palvega Vabariigi Valitsuse poole fikseerida Eesti pealinna nimeks Tallinna (lk 26)./
199. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
     /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
200. Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 12. tegevusaastast 1931. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 52–54.
     /Sh juhatuse tegevusest postiagentuuride nimetuste, perekonnanimede kirjutusviisi ja kohanimelühendite alal./
201. *Trinkman-Elisto, Elmar. Apostroofi tarvitamisest. Ettekanne Tartus. — ES 29.11.1931.
     /Ilmunud: EK 1931, lk 101–107. Tutv: T(rinkman), E(lmar), EK 1931, lk 123–124./
202. +*Troska, Gea. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafiline uurimus. Tallinn 1987.
203. OU:Troska, Gea. Talunimed läbi aegade. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995. 114 lk.
     /Summary: Estonian farm names through the ages, p. 94–103. Sisu: Sissejuhatus – Hajatalude nimed – -pere, -rahva ja -talu talunimedes – Perenimede kujunemine talunimedeks – Nimetüübid ja kooslused külades – Perenimede seos talu maade ja õuega – Lõpetuseks./
204. +Troska, Gea. Ajaloolise Võrumaa asulastiku iseloomulikest joontest XVI–XX sajandil. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 195–208.
     /Sh Võrumaa kohanimede muutumisest läbi aegade. Kokkovõtõq: Aoluulidsõ Võromaa elonduisilõ umatsist joonist XVI–XX aastagasaal, lk 208. Summary: Distinctive typical features of settlements in historical Võrumaa during the 16th–20th centuries, lk 229./
205. *Trusman, J. "Rattama". — Vaba Maa 03.09.1922, nr 205, lk 11.
     /Kohanime päritolust. Vastuseks Luigale VM 25.08.1922./
206. *Trusman, J. Tallinna nimest. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
     /Ebakriitilised nimeseletused. Seals. J. Luiga "Järelmärkus"./
207. +Truus, Laimdota; Ratas, Urve. Naissaar, nagu ta oli ja on. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 241–245.
     /Sh saare nimest jm kohanimedest. Summary: The island of Naissaar in the past and at present, p. 273./
208. *Truusmann, Jüri. Vana Eestlaste ja Liivlaste nimed. — Oma Maa 15.02.1889, nr 2, lk 107–108.
209. *Truusmann, J(üri) J. Avalik palve. — Valgus 05.05.1888, nr 19, lk 1.
     /Talunimede kogumiseks./
210. TRÜ eesti keele kateedri koosolek võõrpärisnimede ortograafia küsimuses. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
     /07.07.1967, toetati otsetransliteratsiooni./
211. +*Tuhkanen, M. Maade ja rahvaste nimetusi C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise raamatus" ja W. Mickwitzi, W. Schultsi "Koli-ramatus". II k töö. Tartu 1959. 51 lk. (Nr 447.)
212. OU:+Tuisk, Astrid. Siberi eestlaste kohapärimus tänapäeval. Kohastumise peegeldusi. — Pärimuslik ajalugu. Koostanud Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2001, lk 74–90.
     /Sh alapeatükk kohanimedest lk 80–83, kohamuistendeist jm./
213. +*Tunkelo, E. A. Eräistä vainajain palvontaan liittyvistä suomalaisista nimityksistä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/17. Helsinki 1914. 31 lk.
     /Ka eesti isikunimedest?/
214. *Tunkelo, E. A. Jatkoa keskusteluun nimistä Viro ja Eesti. — Virittäjä 33 (1929), lk 279–295.
215. *Tunkelo, E. A. Maannimistä Viro ja Vironmaa. — Virittäjä 33 (1929), lk 103–125.
     /Selgitab nimede tähendusi ürikute andmeil. Tutv: Vaba Maa 06.06.1929, nr 128, lk 7./
216. Tuomi, Tuomo. Muuan paikannimien käyttökokeilu. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 238–266.
     /Asustusajaloo ja toponüümika seostest, nn Savo kiil Ähtävänjoe ülemjooksul, selle kohanimistu ning determinandid/apellatiivid./
217. *Turkin, Adolf. Komi kohanimede uurimine. — Keel ja Kirjandus 1975, lk 315–316.
218. Turkin, Adolf. Kajaka nimetuste kajastusi komi toponüümias. — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 75–77.
     /Tüvedest kalja, gadja, tšiktši, kai, soksja/söksi./
219. +*Tuttar, H. Piibli käsiraamat. Teine täiendatud väljaanne. H. Tuttar, Pärnu 1931. 192 lk.
     /Lk 116–172 piibli heebrea ja kreeka pärisnimede loend eestikeelsete seletustega./
220. *Tuumalu, Tiit. Perekonnanimi rahvaluule ainena. Diplomitöö. Tartu 1997. (TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.)
221. *Tõdede lahkuminekul – "Kanepi ja Kanapää" suhtes. — Võrumaa 25.03.1922, nr 4, lk 2.
     /Kasutatagu mõlemaid. Allk: V. S./
222. *Tõenurk. Üleilma kuulsa Saksa ajaloouurija professor Dr. hist. Kärssenmanni üliõpetlik kõne. — Päevaleht 31.01.1908, nr 26, lk 3.
     /Pilkekirjutis Tallinna kohanimedest./
223. *Tõevälja, Rein; Hansen, Jüri. Meie ümbruskonna loomanimedest. Õpilasettekanne Sonda 8-kl kooli keelepäeval. — ES 21.04.1977.
224. +*Tõnisson, Andres. Soomaa peajõgi on...? — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 415–416.
     /Pärnu jõgikonna jõgedest./
225. +*Tõnisson, Evald. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn 1966. 168 lk.
226. +Tõnisson, Evald. Henriku kroonika uuest lätikeelsest väljaandest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 566–571.
     /Rets: Indriķa hronika. Zinātne, Rīga 1993. 453 lk + ill. Sh isiku- ja kohanimede tõlkimisest selles./
227. +Tõnisson, Evald. Sossolid olid maa rahvas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 9, lk 675–677.
     /Seostab nime Johanseni eeskujul sýsla'ga. Vt ka Selirand KjK 2000/8. Kn: Keava; Kolõvan; sossolid./
228. +*(Tõnisson, Mats). Kasuline Tartu Täht-raamat 1884. 1883.
     /Nii ilmselt see kui ka samal ajal ilmunud "Pärnu Täht-raamat" ja ??"Tallinna Täht-raamat" sisaldavad uusi eestipäraseid eesnimesid. Vastukaja: H. Prants, Eesti Postimees 1883; Tallinna Sõber 1883/
229. *(Tõnisson, Mats). Eestikeelsed ristinimed. — Rahva Täht-raamat. Tartu 1886, lk 90–91.
     /Uute eesti nimede põhjendus. Täielikult tsiteeritud E. Rajandi ja H. Tarandi artiklis ESA 16 1970, lk 128./
230. +*((Tõnissoni kalendri eestipärastest eesnimedest)). — Tallinna Sõber 11.11.1883, nr 45, lk 1.
     /Laitev arvustus./
231. +*Tõnurist, A. Jooni Peetri alevist. — Põhja Kodu 07.05.1929, nr 50.
     /Narvas. Sh nimest. Vt ka A. Pahla Põhja Kodu 14.05.1929./
232. +*Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 18.12.1970, lk 6.
     /Sh Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusest./
233. *Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 11.11.1977, lk 13.
     /Sh isikunimede kasutamisest./
234. *Tähendus ja päritolu. Nuputamist nimede üle. — Sirp ja Vasar 08.10.1965.
235. Tähiste, Ain. Varjud puude vahel. ("Kärdla tänavanimedest.") — Nõukogude Hiiumaa 11.02.1989, nr 17, lk 4.
     /Põhjendab Kärdla nimekomisjoni seisukohti ja refereerib Nõukogude-aegseid nimemuutmise otsuseid. Vastuseks Urmas Merendile./
236. Täna jõustus veidraid nimesid keelav seadus. — Postimees 01.04.2005.
     /Nimeseaduse jõustumisest./
237. +Täna küsime . — Õhtuleht 01.07.1987, nr 150, lk 1.
     /Sh Tallinna TK sekretäri Uno Veeringu eelselgitus tänavanimede taastamise kohta 02.07.1987 linnanõukogu istungjärgul./
238. *Tänavanimede muutmine Tallinnas . — Tallinna Teataja 22.11.1921, nr 271, lk 6 jj.
     /Nimemuutmise soovitused. Allk: -k./
239. *Tänava nimede muutmine Viljandis . ("Siseriigist.") — Postimees. Hommiku väljaanne 28.07.1920, nr 136, lk 4.
     /"Viimasel linnavolikogu koosolekul otsustati Sea ja Kassisaba tänava nimetused nimetatud tänavate elanikkude eneste soovil ümber muuta. Seega on edaspidi senine Sea uulits - Väikese turu tänav ja Kassisaba tänav - Oru tänav..."/
240. *Tänavatele nimede panemine Tõrvas . ("Siseriigist.") — Postimees 29.11.1923, nr 320, lk 5.
     /"Tõrva alevivolikogu on uute tänavate nimede panemisele asunud. Selleks on valitud kommisjon, kes kava kokku seab ja selle volikogule esitab. Ette nähtud on ka tänavate ebakohaste nimede muutmine." (Kogu tekst.) Allk: R./
241. *Tänavate nimede muutmine . ("Tartu teated.") — Postimees 04.05.1923, nr 116, lk 5.
     /"Üleeile õhtul linnavalitsuse poolt ... otsustati muuta järgmiste tänavate nimed: Annovi tänav - Annemõisa tänavaks; Holmi t. - Saare t.; Karlova t. - Kaarli t.; Kroonuaia t. - Botaanika t.; Marja t. - Maasika t.; Neeva t. - Nõva t.; Nikolai t. - Nigola t.; Peterburi t. - Narva t.; Pihkva t. - Kuperjanovi t.; Raatuse t. - Raekoja t.; Saeveski t. - Saekoja t.; Valeeria t. - Aardla t. ja Vladimiri t. - Ihaste t..."/
242. *Tänavate nimede muutmisest . ("Tartu teated.") — Postimees 18.01.1923, nr 16, lk 5.
     /Tänavanimede muutmine Tartus ei edene, kuid see tuleb vabariigi viiendaks aastapäevaks läbi viia. Järgmised ettepanekud: Peterburi t. - Narva t., Riia t. - Valga t., Rüütli t. - Posti t., Vene t. - Puusilla t., Hetzeli t. - Rahukogu t., Pepleri t. - Kiriku t. jt./
243. *Tänavate ristimine Tartus . ("Tartust.") — Päevaleht 31.01.1926, nr 30, lk 8.
     /Allk: -e-./
244. *"Tänav" linna . — Meie Maa 28.01.1920, nr 8, lk 1 jj.
245. *Tänavsuu, Hille. Nimetava eeldab eesti keele austamist. — Pärnu Postimees 16.03.2002, lk 5.
     /Uuest isikunimeseaduse eelnõust./
246. Tänavsuu, Toivo. Võõrad firmanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Päevaleht 05.04.2005.
     /Eesti ettevõtted võtavad välismaise omanikkontserni nimesid; Urmas Sutropi kommentaar./
247. *"Tänav" und "uulits" . — Dorpater Nachrichten 28.09.1923, nr 222, lk 3.
     /Lühike ülevaade Tartu linnavolikogu istungist, kus ka see küsimus arutusel oli. Allk: -U-./
248. *Tänav uulitsa asemele . — Päevaleht 28.05.1919, nr 108, lk 2.
     /Ettepanek asendada tänavasiltidel vene laensõna uulits tänavaga. Allk: d./
249. *Tärk, Tiina. Kiili valla talunimed. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 25.09.2009.
     /Tutv: Kilgi, Annika, KjK 2010/1, lk 73–75./
250. *Tätte, Krista. Diskussioon võõrnimede ja nende tuletiste teemal ning selle tulemused. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 43(97).
251. *Törne, G. C. G. v. Alte Bauernamen in Estland. (1902?). 169 lk.
     /Mainitud väljaandes: Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1902, lk 37./
252. Tüür, Kadri; Tüür, Hilja. Juhan Smuuli heast nimest. — Saarte Hääl 07.05.2010.
     /Ettepanekust loobuda Juhan Smuuli tänavast Kuressaares./