EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Tähestikuline loend. U–Y

:

1. OU:Udam, Haljand. Veel pärsia nimede kirjutamisest. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 279–284.
   /Pärsia häälikute edasiandmise keerukus; tabel teadusliku transkriptsiooni ja praktilise eesti kirjutusviisiga. Vastukaja, vt Ernits KjK 1972/4./
2. *Uibo, Udo. Okasroosike. Henn Saari 60. sünnipäevaks. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 2, lk 108–110.
3. Ulmre, Ain. Nimed spordis. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
   /Võistkondade ja sportlaste nimedes esinevaid probleeme, sh vene-ukraina, bulgaaria jm nimede segadustest. Samas numbris vt Päll. Kommentaar./
4. *Um einen Buchstaben . — Revalsche Zeitung 04.10.1930, nr 83, lk 4.
   /A. Vaga ja Eesti Kirjanduse Seltsi vaidlusest Tallinna nime üle./
5. +*Ummelas, Mart. Essee eesti kirjakeele korraldusest. — Edasi 09.01.1986, lk 4.
   /Sh väliskohanimedest??/
6. +*Undla, Maarika. Minu kodukoha talud läbi aegade. Ettekanne Riidaja keelepäeval. — ES 18.01.1990.
   /Tutv: Meri, Mart, KjK 1990/8./
7. *Ungern-Sternberg, C. Baron. Erklärung des Namens "Tallinna" (estn. Reval). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1907. Jurjew-Dorpat 1908, lk VII.
8. *Ungern-Sternberg, Frhr. P. v. Über die stattgehabte Vermengung zweier verschiedener Ortsnamen (Wodis oder Wotz mit Otz, Otze, Odsee) im "Archiv Taube". — Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1911–1913, Mitau 1913, lk 598.
9. OU:Univere, A(ili). Ülesandeid eesti kohanimede uurimise ja kogumise alal. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 5–13.
10. *Urb, Monika. Tõstamaa kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 49 lk. (Nr 721.)
11. *Urgent. Kudas talukohtade nimed mõisate ja mõisate nimed talukohtade nimedeks võivad muutuda. — Uus Aeg 08.08.1902, nr 91, lk 2.
12. OU:Ussisoo, Uno. Gruusia nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 6, lk 350–355.
    /Transkribeerimissoovitused. Lisaks pikem gruusia perekonna- ja eesnimede loetelu./
13. *Ussisoo, Uno. Floriida, Sahaara, Panaama. — Sirp ja Vasar 19.12.1975, lk 5.
    /Võõrnimede kirjutamisest ja ebaeestipärase rõhu levimisest neis. Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 50./
14. *Ussisoo, Uno. Pärisnimede kirjutamisest ENE-s. — Sirp ja Vasar 18.04.1975.
    /Reeglipärase kirjutusviisi kaitseks; vennasrahvaste nimekirjutus vajab lahendust. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 48–50./
15. *Ussisoo, Uno. Vahekeele mõju. — Sirp ja Vasar 02.07.1982, lk 5.
    /Võõrnimede ja võõrsõnade kirjutamisest./
16. *Ussisoo, Uno. Kohanimed! — Sirp ja Vasar 10.02.1984, lk 12.
    /Võõrkohanimede ortograafiast./
17. Ussisoo, Uno. Tallinn! — Sirp ja Vasar 13.11.1987, lk 13.
    /Nime transkribeerimisest vene tähtedega, ettepanek kirjutada kahe n-iga./
18. *Uued jaamade nimetused . ("Kroonika.") — Eesti Raudtee 1922, nr 10/11, lk 187.
    /"1. novembrist peale nimetati Pärnu-Tallinna kitsaroopalisel raudteel järgmised jaamad ümber: Waldhof - Papiniiduks, Lauri - Käruks, Härmeti - Raplaks." (Kogu tekst.)/
19. *Uued jaamade nimetused . — Postimees 20.10.1922, nr 241, lk 5.
    /"Teedeminister kinnitas Pärnu kitsaroopalise raudtee jaamade uued nimetused: "Hermeti" vaksal "Raplaks", "Lauri" vaksal "Karuks" ja "Waldhof" "Papiniiduks"." (Kogu tekst.)/
20. *Uued jaama nimed . ("Päevauudised.") — Postimees 20.09.1919, nr 203, lk 2.
    /"Hiljuti nimetasime, et Puka ja Keeni vahel Mäkiste jaam avatud. See pooljaam ei kanna ametlikult ometi Mäkiste vaid Kuikatsi nime; jaam on Kuikatsi mõisa maa peal. Raudteevalitsus tahab pääle selle mõnele jaamale, mis seni Vene nimesid kannud, Eesti nimed anda, näituseks Dvigateli asemele Ülemiste, Baranovi asemele Uueküla ja Korfi asemele Auvere." (Kogu tekst.)/
21. *Uued nimed Tartu tänavatele . Uute tänavanimede kommisjoni ettepanekud linnavalitsusele. ("Tartu teated.") — Postimees 25.08.1923, nr 224, lk 7.
    /45 nime, sh tänavate pikendused. Tamme linnaosas ja Ropka-Piiskopi linnaosas uued tänavad. Vanade venepäraste tänavanimede muutmine ja uutele tänavatele nime andmine. Ülevaade./
22. *Uued uulitsa nimelauad . ("Tartu teated.") — Postimees 24.10.1922, nr 245, lk 5.
    /"Meie linnas seatakse praegu uusi uulitsa nimelaudu üles. Need on ainult Eestikeelsed ja endistest nägusamad." (Kogu tekst.) Allk: -tsi-./
23. *Uuemas Postimehe numbris seletab M. J. Eisen, et Tallinn vanaste vististe Lalliks kutsutud. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 16.05.1888, nr 10, lk 2.
24. Uuet, Liivi. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Eesti Omavalitsusliitude Ühendus / Riigiarhiiv, Tallinn 2002. 312 lk.
    /Ülevaade Eesti haldusüksustest, koos allikaviidetega. Sisaldab ka asulate loendeid a-test 1923, 1945, 1977 ja 1997. Sisu: Sissejuhatus – Eesti Vene keisririigi osana 1900–1917 – Eesti Vabariigi loomine ja selle haldusjaotuse kujunemine 1917–1922 – Eesti haldusjaotus 1923–1940 – Võõra võimu algus ja senise haldusjaotuse lammutamine 1940–1950 – Eesti haldusjaotuse pidevate muudatuste periood 1951–1964 – Eesti haldusjaotus 1965–1988 – Eesti Vabariigi taastamise algusest sajandi lõpuni 1989–2000 – Kokkuvõtteks – Lisad – Haldusüksuste register – Haldusjaotuse kaardid 1905, 1939, 1954, 1967, 1999./
25. *Uulitsa nimede muutmisest . ("Tartu teated.") — Postimees 19.06.1922, nr 135, lk 2.
    /Saksapärased tänavate nimed Tartus (Rüütli, Küütri, Lossi, Promenaadi jt) ei sobi rahvusriiki. Need tuleks nimetada eestipäraste nimedega. Tänavasildid peaksid olema ainult eestikeelsed. Ka Toomemäe nimetust tuleks muuta. Sõnum./
26. *Uulitsa nimedest . — Saarlane 11.07.1906, nr 28, lk 1.
    /Kuressaares. Allk: Supelvõõras./
27. *Uulitsate nimed . — Virulane 15.01.1910, nr 11, lk 3.
    /Tallinnas./
28. *"Uulits" tänavaga taplemas . — Võru Teataja 23.10.1923, nr 114, lk 1.
    /Tänava poolt. Allk: -u-./
29. *Uulits või tänav? — Sipelgas 1921, nr 19, lk (9).
    /Nali sel teemal./
30. *Uulits või tänav? — Vaba Maa 22.11.1922, nr 273, lk 6.
    /Toetab tänavat. Allk: Linnavolinik./
31. *Uulits või tänav . — Päevaleht 04.01.1923, nr 3, lk 2; Koit 03.01.1923, nr 1, lk 5.
    /J. V. Veski seisukohtade referaat (Postimees 24.12.1922)./
32. *Uurimised kohanimede kohta "vere" lõpuga . ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 03.08.1910, nr 173, lk 3.
33. +*Uusi filoloogiakandidaate . — Keel ja Kirjandus 1959, nr 9, lk 573–574.
    /Sh: Enn Koit./
34. *Uusi majade numbri- ja nimelaudu pandakse Tallinnas praegu politsei soovil üles. Uued numbrilauad on vanadest selle poolest paremad, et neil pääle numbri ja majaomaniku nime ka uulitsa nimi, politsei- ja rahukohtu jaoskonna nummer pääl seisab. ("Omalt maalt. Üleüldised teated.") — Eesti Postimees 24.10.1902, nr 43, lk 528.
    /Lühem sõnum. Soovitakse ka eestikeelsete tänavanimede ülespanemist./
35. *Uusi valdade nimesid Virumaal. — Põhja Eesti 03.05.1930, nr 48, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 30.04.1930./
36. +Uusküla, Mari. Eesti Keele Instituudi talveseminar. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 5, lk 386–389.
    /10. ja 16. dets 2008. Sh: Peeter Päll "Ajalooline mitmekeelsus Eesti tänavanimedes"./
37. +*Uus Liivi maakond Setumaa. — Maaliit 04.06.1918, nr 31, lk 1.
    /Sh oletus, nagu pärineks setu vene sõnast чудь. Allk: En. (=M. J. Eisen?)/
38. +Uuspõld, Ellen. Mõtteid nn. käändumatute omadussõnade ja nende kirjutusviisi puhul. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 422–426.
39. +Uuspõld, Ellen. Mats enne ja nüüd. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 598–599.
    /Sh isikunime Mats päritolust./
40. Uus seadus keelab kummalised nimed. — Delfi 04.03.2002.
    /Uuest isikunimeseaduse eelnõust. Paljude kommentaaridega./
41. *Uustalu, Evald. Double Transliteration of Geographical Names. — The American Slavic and East European Review. Vol. 15. New York 1956, lk 244–246.
42. *Uustalu, Jüri. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
    /Kn: Ridala kohanimed./
43. OU:Uustalu, Koidu. Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 12, lk 734–746.
    /Vt ka Leesment ja Uustalu KjK 1969/6. Kn: Anne; Haaslava; Holdre; Holstre; Jaska; Kaarepere; Kaarli (MMg); Kadrina (Kod); Kilingi; Krüüdneri; Kärkna; Laatre; Lange; Leebiku; Lindi; Loodi; Lota; Luua; Maidla; Meeri; Neeruti; Pangodi; Partsi; Pati; Patküla; Pindi; Poka; Prangli; Pringi; Puka; Päri; Pöögle; Rogosi; Roodi; Roosa; Räni; Saaluse; Saverna; Sindi; Taagepera; Taali; Truutamõisa; Tõdu; Vaabina; Vedu; Vesneri; Viitina; Vorbuse./
44. OU:*Uustalu, Koidu. Übersetzte Güternamen in der deutschsprachigen Toponymie Südestlands. — Советское финно-угроведение 4, nr 2 (1968), lk 109–120.
    /Резюме: Переводные названия мыз в немецкой топонимии южной Эстонии./
45. OU:*Uustalu, Koidu. Eesti laene endisaegsete saksakeelsete kohanimede seas. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 280–288.
46. *Uustalu, K(oidu). Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed). Kandidaadiväitekiri. Tartu 1972. 352 lk.
    /Kaitstud 21.12.1972. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1973/3, lk 187–188. Alvre, Paul. СФУ 10/1 (1974), lk 69–73./
47. OU:*Uustalu, Koidu. Niederdeutsche Ortsnamen und Gewässernamen in Johann Renners Livländischen Historien. — Linguistica VI. Tartu 1975, lk 189–203.
    /Ka Eesti kohanimedest./
48. OU:*Uustalu, Koidu. Über einige Ortsbezeichnungen in den livländischen Urkunden des 15.–16. Jh. — Linguistica VIII. TRÜ toimetised. Vihik 401. Tartu 1976, lk 126–131.
49. OU:*Uustalu, Koidu. Namenkundliche Miszellaneen aus dem 17. Jh. — Linguistica X. Üld- ja rakenduslingvistika probleeme. TRÜ toimetised. Vihik 453. Tartu 1978, lk 136–139.
    /Резюме: Из наблюдений над ономастикой XVII века. Kn: Jaama; Karksi; Maasi; Ümera./
50. OU:*Uustalu, Koidu. Transpositionsphänomene und intersprachliche Interferenze in der deutschsprachigen Toponymie Estlands. — Linguistica X. Uurimusi üld- ja rakenduslingvistika alalt. TRÜ toimetised. Vihik 502. Тарту 1979, lk 142–146.
    /Резюме: О транспозиции в немецкой топонимии XVI века./
51. *Uustalu, K(oidu). Keelekontaktide ilmingutest Eesti NSV ja ta piiriäärsete alade saksakeelsetes kohanimedes. — Filoloogiateadused Tartu ülikoolis. Тарту 1982, lk 139–140.
    /15.02.1982 konverentsi teesid./
52. *Uustalu, M. Perekonnanimede jagamine. — Ühistöö 23.08.1977.
    /Rapla ümbruse nimede päritolust./
53. *Uustulnuk . — Töörahva Lipp 26.07.1969.
    /Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
54. *Uute linnaosade tänavate nimed . ("Tartust.") — Päevaleht 26.09.1923, nr 256, lk 5.
    /Tartus./
55. *Uute planeeritud linnaosade tänavate nimed. Linna tänava nimede uuendamise kommisjon. — Postimees 24.09.1923, nr 254, lk 3.
    /Ropka-Piiskopi ja Tamme linnaosa tänavanimed. 2 sõnumit./
56. *Uute uulitsanimede küsimus Tallinnas. — Päevaleht 18.02.1914, nr 40, lk 2.
57. *Vaal - võll . — Viljandi Teataja 12.07.1910, nr 53, lk 2.
    /"Vaaluoja" (Valuoja) nimetuse tekkimisest./
58. +*Vaatlused Viljandist . — Vikerkaar 1924, nr 45, lk 1126–1129. "Vikerkaarele" kirjutanud J. J-v.
    /Viljandi linna ajaloost, sh Sakala ja Viljandi nimest./
59. *Vaba, Lembit. (Koosolek 17. dets. 1972 Tartus.) — Keel ja Kirjandus 1973, nr 1, lk 61–62.
    /Seoses kohanimedega??/
60. *Vaba, Lembit. Kogumik kohanimeuurimise päevaprobleemidest Lätis. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 700–701.
    /Rets: Latvijas PSR toponīmikas un ģeogrāfijas terminoloģijas jautājumi./
61. OU:+Vaba, Lembit. Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, 4, lk 138–141, 206–218.
    /Sh mala-osisega kohanimed Eestis, terminid loja, mülgas, palu, rahu jm. Kn: Malusi s-d; Mala k (Muh); Malle rahu (Rid)./
62. Vaba, Lembit. Eesnimed sõnaraamatuks. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 1, lk 57.
    /Rets: Klāvs Siliņš. Latviešu personvārdu vārdnīca. "Zinātne", Rīga 1990./
63. Vaba, Lembit. Fennougristlik rännak läti nimekogumiku lehekülgedel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 573–575.
    /Rets: Onomastica Lettica. Zinātne, Rīga 1990. 303 lk./
64. +Vaba, Lembit. Kuues rahvusvaheline baltistide kongress. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 4, lk 252–254.
    /Sh refereeritud nimeteemalisi ettekandeid: Laimute Balode Väina lisajõgede nimedest, Ojārs Bušs an-, en-, in-ühendeist Läti jõenimedes, Vallija Dambe oikonüümide ainsusest ja mitmusest, Dzintra Hirša kurši ala maastikusõnadest, Simas Karaliūnas "Aestid ja nende nimi"./
65. OU:+*Vaba, Lembit. Gibt es im estnischen lettische Landschaftsnamen? — Lietuvių Kalbotyros Klausimai XXXII. 1993.
66. Vaba, Lembit. Doktoritöö läänemeresoome geograafilistest apellatiividest. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 67–68.
    /02.11.1993 Riias, Kersti Boiko "Baltijas jūras somu ģeogrāfiskie apelatīvi un to relikti Latvijas vietvārdos./
67. +Vaba, Lembit. Eesti-läti keelepiiri kujunemise ajaloost. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 113–117.
    /Sh läti etümoloogiast ja esinemusest kohanimedes. Kokkovõtõq: Eesti-läti keelepiiri kujonõmise aoluust, lk 157. Kn: Läti; Igaunija; Ugandi./
68. +Vaba, Lembit. Kas eesti keeles on läti maastikusõnu? — Keel ja Kirjandus 1997, nr 3, lk 152–156.
    /lonk, läva, plantsmaa, tants, tiir; läti algupäraga talunimed Karulas, Harglas jm. Summary: Are There Any Latvian Terms Denoting Landscape Objects in the Estonian Language? p. 216. Kn: Tiirimetsa (Ans)./
69. +Vaba, Lembit. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535–541.
    /Summary: On the Estonian-Latvian Bilingualism in Valga. A Historical View, p. 592. Kn: Valga./
70. OU:Vaba, Lembit. Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 267–291.
    /Balti päritoluga nimedest Eesti perekonnanimistus 1995. a andmekogu põhjal, ka läti perekonnanimede, sh selle sootunnuste kujunemisest./
71. OU:Vaba, Lembit. "Hellad" nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 50–81.
    /Läti deminutiivsete järelliidete -iņ-, -īt-, -ul- ja -el- kajastustest Eesti perekonnanimistus. Summary: "Fond" names. On a type of family names with a Latvian background, lk 82./
72. OU:Vaba, Lembit. Üks põnev vahekokkuvõte. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 243–245.
    /Rets: Ojārs Bušs. Personvārdi, vietvārdi un citi vārdi: izpētes pakāpieni. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2003. 310 lk. Ojārs Bušsi 60. sünnipäeva puhul ilmunud artiklikogumikust: Läti kohanimede päritolust, jõenimedest, Latgale nimedest, läti ees- ja perekonnanimedest./
73. Vaba, Lembit. Eesti isikunimed Läänemeremaade rahvaste kontekstis. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 297–300.
    /Rets: Pauls Balodis. Latviešu personvārdu etimoloģiskās semantikas teorētiskais modelis un tā realizācija. Theoretical model of the etymological semantics of Latvian personal names and its realization. Promocijas darba kopsavilkums filoloģijas doktora grāda iegūšanai valodniecības zinātņu nozares baltu valodniecības apakšnozarē. Rīga 2008. 140 lk./
74. *Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 105.
    /Otsus tunnistada kehtetuks läti isikunimede kirjutamist reeglistav juhis ÕS 1960-s (lk 856)./
75. +*Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuseid. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 3, lk 178.
    /Sh jäi lahtiseks kreeka pärisnimede transkribeerimise reeglistik./
76. Vadi, Sille. Eesti kaksiknimede struktuur. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2003. 64 lk. (Nr 1396.)
    /Summary: The Structure of Estonian double first names, lk 62–64. Sisu: Sissejuhatus – Kaksiknimedest teistes maades – Kaksiknimedest Eestis – Paarissõnad eesti keeles – Kaksiknimede analüüs – Kolmiknimed – Kokkuvõte – Kasutatud allikad./
77. *Vaga, Aleksander. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. Tartu 1954. 22 lk. (ENSV Teaduste Akadeemia.)
78. *Vaga, Aleksander. Tartu tänavate nimesiltidest. — Edasi 17.11.1954.
79. Vaga, Aleksander. Ühest väikesest õigekeelsuse küsimusest. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 1 (1957), lk 91–93.
    /VÕSi nõudest kasutada kreeka üpsiloni märkimiseks ü-d senise y asemel. Taastada tuleks ka x./
80. *Vaga, Aleksander. Liitsõnaliste pärisnimede kirjutamisest. — Edasi 28.01.1958.
    /Toimetuse märkusega./
81. +Vaga, Aleksander. Mittekäänduva omadussõna mõiste liialdatud rakendamisest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4/5, lk 290–292.
    /Vastu isikunimeliste täiendite nimetamisele käändumatuteks omadussõnadeks./
82. *Vaga, Voldemar. Vastuseks Pent Nurmekunnale. — Tartu Riiklik Ülikool 27.06.1975.
    /G. F. Parroti nime hääldamisest, vt P. Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka P. Nurmekund "TRÜ" 05.09.1975./
83. *Vaga, Voldemar. Veel Tartu Ülikooli esimesest rektorist G. F. Parrotist. — Tartu Riiklik Ülikool 25.04.1975.
    /Vt M. Jugapuu "TRÜ" 14.03.1975. Nime päritolust ja hääldamisest. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 87. Vt ka Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975./
84. +Vahemetsa, Aigar. Inimene ja legend. Mõtisklusi Kaljo Kiisa ja Mati Undi uuest filmist "Saja aasta pärast mais". — Sirp ja Vasar 12.12.1986, nr 50.
    /V. Kingissepast; sh kaitseb tema nime säilitamist linnanimena./
85. *Vaher, Marge. Eesti muistsed isikunimed. Proseminaritöö. Juhendaja Tiit Päeva. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 18(98).
86. *Vaher, Vaapo. Kommikarp ja sajatuhandeline auto. — Kodukolle 2000, nr 6, lk 11.
    /Eesti laste eesnimedest./
87. *Vahter, Tauno. Kuidas linnad endale nime said. — Täheke 2007, nr 1, lk 17.
    /Riikide pealinnade nimeseletusi./
88. +Vahtra, Kai; Kokovkin, Reet. Rebastemäe looduse õpperada Kõpus. — Eesti Loodus 1993, nr 7, lk 233–235.
    /Sh sealsetest kohanimedest: Mardihansu laht, Kaplimägi, Sant Andruse (mitte Püha Andruse) mägi jm. Skeemiga./
89. *Vahtramäe, Ell. Vees ei upu, tules ei põle, maas ei mädane. — Maakodu 1999, nr 8/9, lk 8–10.
    /Rahvapärimusi eesnimedest./
90. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1927. a. aruanne. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 28.
91. Vaigla, A. Nimede-eestistamise Toimkonna 1928. a. aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 52–53.
92. *Vaigla, A. Eestlasele eesti nimi. — Kaitse Kodu 1930, lk 1030–1032.
    /Sh näpunäiteid nimede eestistamiseks./
93. +*Vaino, Margit; Roosaar, Hurmi. Otepää kihelkonna lääneosa toponüümika ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 191 lk. (Nr 61.)
94. +Vajadus olla meie ise. EKP Keskkomitee sekretär Mikk Titma hümnist, Eesti lipust ja ajaloomälust. — Rahva Hääl 16.02.1989, nr 41, lk 1.
    /Sh nimede ideologiseerimise kahjulikkusest./
95. *Vakarjuk, Olga. Nimesüsteemid mongoli ja tunguusi keeltes. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 19 lk. (Nr 27/01.)
96. +Vakk, Feliks. Luuka õlletegu. — Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 41–48.
    /Резюме: Luuka õlletegu (Этимология), с. 48. In: Luukas./
97. *Valdade ja talude nimedest. — Maaliit 10.09.1919, nr 189, lk 4.
    /Tuleks muuta eksitavad nimed, mis sisaldavad sõnu Väikse-, Suure-, Vana-, Vastse-. Allk: -r-./
98. *Valdadele eestipärased nimed . — Pärnumaa 12.11.1931, nr 129; Pärnumaa Teataja 01.12.1931, nr 139, lk 4.
    /ERÜ Pärnumaa vallanimede eestistamise ettepanekud, vt "Pärnumaa valdadele.." Postimees 08.11.1931./
99. *Valdadele uued nimed . — Postimees 16.02.1930, nr 45, lk 6.
    /ERÜ ettepanekust eestistada vallanimesid, sh Tartumaal Pilkuse, Vorbuse, Pangodi, Kaarepere, Puurmanni, Krüüdneri, Meeri, Vesneri, Haaslava, Mäksa./
100. *Valdade nimedest . — Olevik 11.05.1887, nr 20, lk 1.
101. *Valdjala ja Mustjala . — Saarlase Lisaleht 01.02.1888, nr 2, lk 1.
     /Kohanimedest./
102. *Valdmann, Signe. Võõrkohanimed Postimehes ja Päevalehes aastatel 1984, 1994, 2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 35(05).
103. *Valed nimed . — Võru Teataja 08.03.1920, nr 18, lk 1.
     /Vajadusest eestistada nimed Kaseritsa (p.o Kasaritsa), Moisekatsi – Mooste jm./
104. *Valga linna tänavaid kavatsetakse ümber nimetada. ("Siseriigist.") — Postimees 21.10.1923, nr 281, lk 5.
     /Sõnum./
105. +*Valgamaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti V. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1932.
106. *Valgamaa vallanimed vajavad eestistamist. — Lõuna-Eesti 21.01.1930, nr 7, lk 2.
     /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 20.01.1930./
107. *Valga piirilt. Hoomulist. Hoomuli ega Hummuli nimede vahel ei nähta Eesti maal hoolega kindlat vahet tehtavat. ("Isamaalt.") — Eesti Postimees 31.07.1885, nr 31, lk 2.
108. Valga tänavanimede asjus. — Valgamaalane 17.06.1989, nr 69, lk 2.
     /Valga Muinsuskaitse Seltsi suurkogu komisjoni (Jaan Ersto, Marko Mihkelson, Aleksander Saks) ettepanekud linna täitevkomiteele./
109. +*Valge, Jüri. Lauri Kettunen ja muuan viron oikeinkirjoituskiista. — Sananjalka. 28. Turku 1986, lk 75–82.
     /Ilmselt ka nn käändumatutest omadussõnadest./
110. +Valge, Jüri. Rahvusvaheline keelekonverents Väike-Maarjas. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 908–913.
     /Sh Ilmar Tomuski ettekanne "Eesti keelepoliitikast 1988–2008", milles pikemalt juttu ka kohatust eesnimemoest enne nimeseaduse jõustumist (paljude näidetega)./
111. +Valgma, Aino. Me tuleme loodusest. — Eesti Loodus 1991, nr 9/10, lk 549–552.
     /Jalase külast, selle nimest jm kohanimedest. Samas nr-s ka muid Jalase küla skeeme. Резюме: Древний дом всех эстонцев, с. 636. Summary: The hereditary home of all Estonians, p. 638./
112. OU:*Valgma, J(ohannes). Eestikeelsete perekonnanimede käänamise süsteemist. — Nõukogude Kool 1965, nr 10, lk 761–766.
113. *Valimik eesti isikunimesid. — Tähiseid 1935. Tartu 1935, lk 78–80.
114. *Valjala ja Mustjala . — Rahva Hääl 08.02.1929, nr 12, lk 3.
     /Nimede päritolust. EFAA: väärtusetu./
115. *Valk, Heinz. Nimedest Tallinnas ja kohviku "Gnoom" nimest eriti. — Õhtuleht 07.07.1984.
116. *Valk, Ülo. Nimi eesti rahvausundis. Diplomitöö. Juhendaja Eduard Laugaste. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu 1986. Nr 150.
117. *Valk, Ülo. Eesti nimeuskumusi. — Vikerkaar 1988, nr 9, lk 39–42.
118. +*Valk ajalooliselt . — Rajalane 23.10.1919, nr 97, lk 1.
     /Loetleb Läti piiri äärseid eestipäraseid kohanimesid./
119. *Vallandi, Inge. Eesti eesnimede uurimisest. Seminaritöö. Juhendaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu 1996. 30 lk. (Nr 14.)
120. *Vallandi, Inge. Liivlaste eesnimed. Bakalaureusetöö. Tartu 1998.
121. +*Valle, N. Isikunimed sõnavara allikana. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695–696.
122. +*Valle, N. Ebatavalist sõnade ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 2, lk 117.
     /Sõnad lugemisvigadest, sh Emmaste./
123. *Vallner, A. Võru nime kohta. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
     /Nime päritolust. Vt ka "Veel Võru nime kohta" (H. P.) 24.09.1923./
124. *Valner, Miili. Kuidas meile perekonnanimed pandi. — Minevikumälestusi. Põlvamaa kodulookogumik. Põlva 1998, lk 49–52.
     /Perekonnanimede panekust üldse, sh Mooste mõisas./
125. *Vals, Helju. Eesnimest taganimeks. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
     /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
126. +*Vals, H(elju). Keelelise toimetaja märkmikust: ega asemel ja; Miks mitte sõita Doni-äärsesse Rostovisse? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 52.
127. *Vals, H(elju). Nimi rikub asutust. — Edasi 26.01.1967.
     /Tartu tänavate, haiglate ja asutuste nimetustest./
128. +*Vals, H(elju). Taksid takseerivad taksosid. — Edasi 19.08.1967.
     /Sh Tartu asutuste nimetustest./
129. *Vals, H(elju). Taliko. — Edasi 01.09.1967.
     /Tartu kaupluste nimedest./
130. *Vals, H(elju). Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
     /Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto (Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
131. *Vals, H(elju). Kohvikutunnid J. V. Veskita. — Edasi 11.08.1970.
     /Soome nimede käänamisest; pärisnimelisest täiendist jm./
132. +*Vals, H(elju). Reklaami keelest. — Uut Kaubanduses 1971, nr 4, lk 16–20.
     /Sh kaupluste nimedest./
133. +*Vals, H(elju). Üks kiri ja teine. — Edasi 16.06.1971.
     /Sh tänavate nimedest./
134. *Vals, H(elju). Üks ristimise lugu. — Edasi 31.01.1971.
     /TPI nime muutmisest./
135. +*Vals, H(elju). Igaühele midagi. — Edasi 12.01.1972.
     /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
136. +*Vals, H(elju). Kurb tõde ühest õigusest. — Edasi 05.07.1973.
     /Ka jutumärkides pärisnimede käänamisest./
137. *Vals, Helju. Mõnda mineviku Tartust. — Edasi 17.01.1975.
     /Sh Tartu nimest eri aegadel (Derpt, Dorpat). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1976), lk 55-56./
138. *Vals, Helju. Kas olete oma nimega rahul? — Edasi 28.12.1983, lk 1, 4.
     /Eesnimedest. Arutelu V. Marmei, L. Palmi, E. Aavakivi, P. Küttise, E. Uuspõllu, A. Veski, H. Saari ja A. Kaalepi osavõtul./
139. *Vals, Helju. Linnaosanimede vestlusringi jätkuks. — Edasi 28.10.1984, lk 5.
     /Vt ka "Kuidas suunata..."./
140. *Vals, Helju. Iga nädal Alla ja Kaija. — Edasi 08.03.1987.
141. *Vals, Helju. Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
     /Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
142. *Valveme. Äärmärkused. — Meie Maa 05.07.1921, nr 52, lk 1.
     /Vastuväiteid Saaremaas 18.06 ja 02.07.1921 ilmunud mõtetele (vt "Ega nimi meest..", "Suvitajate soovid"). Kaitseb lühikese lõppsilbiga nimesid Hellama, Pärsama, Jõeär./
143. *Vana. Vaalu-oja. — Järva Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2; Viljandi Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2.
     /Viljandi Valuoja nime seletuskatse./
144. *Vanade nimede uurimisest . — Uus Aeg 07.08.1900, nr 62, lk 1.
     /Kohanimedest. Allk: L.-n./
145. +*Vanad nimed ja uued sõnad. — Sirp ja Vasar 22.10.1971, lk 5.
     /Sh (võõr-?)pärisnimede õigekirjast./
146. Vanad nimed tagasi . — Edasi 25.03.1989, nr 71, lk 6.
     /Refereeritakse Tartu RSN TK otsust 02.03.1989./
147. *Vanagas, Aleksandras. Vietovardžiai ir etnogenezė. — Mokslas ir gyvenimas 1984, nr 8, lk 16–17.
     /Kohanimed ja etnogenees. Ka eesti kohanimedest./
148. *Vanamees. Kust sai Mustjala oma nime. Mida teab selle kohta jutustada rahvasuu? — Rahva Hääl 12.03.1929, nr 21, lk 3.
149. *Vana-Savi tänav Poska tänavaks? ("Tartu teated.") — Postimees 21.10.1925, nr 285, lk 5.
     /"Füsioloogia instituudi direktor prof. A. Lipschütz on saatnud linnavalitsusele alljärgneva ettepaneku: "Alalõpmata vahetatakse ära Vana-Savi tänav Uus-Savi tänavaga ... soovitan ... uus nimi panna. Teen ettepaneku teda Poska tänavaks nimetada"..."/
150. Vanemail tuleb veidrate nimede panek lõpetada. — Eesti Päevaleht 04.06.2003.
     /Uue isikunimeseaduse nõuetest. Intervjueeritav: Annika Hussar./
151. *Vardi, Sophia. Vastus Joh. Avikule tänava asjus. — Vaba Maa 14.01.1920, nr 10, lk 2.
     /Tänava poolt. {Avikule - sic!}/
152. *Vare, Priit. Kohanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Ekspress 11.01.2001, nr 2.
     /Väliskohanimede raskustest, kommentaariks Mart Laari, Liisa Pakosta ja Janek Mäggi geograafiatestile (lühiintervjuu Peeter Pälliga; raskused ajalehes siiski esitatud liialdatult - koost.)./
153. +Vare, Silvi. Keelekorralduse konverents 18.-19. november 1999. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 5, lk 373–379.
     /Sh: Peeter Päll Eesti nimekorralduse probleemidest./
154. *Vare, T. Varasemad kirjakeele mälestusmärgid. — Töörahva Lipp 05.11.1968.
     /Läänemaa kohanimedest./
155. +Vare, Tõnu. Meie valupunktidest. — Noorte Hääl 26.04.1988, nr 97, lk 1.
     /Kingissepa rajooni komsomolikomitee pleenumist, kus mh toetati täielikult taotlust taastada Kuressaare linna nimi./
156. +Varep, Endel. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957. 94 lk + 2 l ill.
     /Loodusuurijate Seltsis 16.04.1956 peetud ettekande tekst. Резюме: О специальной карте Лифляндии К. Г. Рюккера 1839 года, с. 29–33. Referat: C. G. Rückers "Specialcharte von Livland" 1839, S. 34–39. Sisu: (Ettekanne) – Lisa: C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi Eesti osa kohanimede register. Tutv: Miller, V., Rahva Hääl 12.12.1957./
157. *Varep, Endel. Kas siiski mitte Väinameri? — Eesti Loodus 1959, nr 5, lk 313–314.
158. *Varep, Endel. Loodus ja kohanimed. — Raadioleht 11.03.1962, nr 11.
     /Nende päritolust ja seosest loodusega./
159. OU:*Varep, E(ndel). Pala ja Paala jõest. — Eesti Loodus 1967, nr 4, lk 261–262.
     /Kohanimede tekkest./
160. OU:Varep, Endel. Raamatukirjutajad kimpus. Vastus lugeja kirjale. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 625–626.
     /Eesti kohanimede kirjutamisest vene keeles (vt "Nimesegadus.." KjK 1968/6), Eesti NSV-s ja üleliiduliselt kehtivate reeglite lahknevusest. Toimetuse järelsõna: õige kirjaviis tuleks ka üleliiduliselt kehtestada./
161. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud loodusega seotud Eesti kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1969, nr 10, lk 26–31.
162. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud inimtegevusega seotud Eesti kohanimed. — Küsimused ja Vastused 1970, nr 5, lk 19–24.
163. +*Varep, Endel. Kõrvemaa – Põhja-Eesti metsanurk. — Eesti Loodus 1969, nr 10, lk 383–390.
     /Ka nimetuse päritolust ja levikust. Резюме: Кырвемаа – лесная глушь Северной Эстонии. Summary: Kõrvemaa – a Region of Forests in North Estonia./
164. +*Varep, Endel. Prangli – kalurite saar. — Eesti Loodus 1970, nr 6, lk 346–349.
     /Ka nimetuse päritolust. Резюме: Прангли – остров рыбаков. Summary: Prangli Island – Home of Fisherfolk./
165. +Varep, Endel. L. A. Mellini "Liivimaa atlas" ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 194–198+ill..
     /Ka selles esinevatest kohanimedest. Резюме: "Атлас Лифляндии" Л. А. Меллина и его значение при изучении природы Эстонии, с. 205. Summary: L. A. Mellin's "Atlas of Livonia" and its significance for the study of Estonian nature, p. 207./
166. *Vares, Maarika. Valga 1. Keskkooli õpilaste eesnimedest. Õpilasettekanne Valga 2. keelepäeval Valga 1. Keskkoolis. — ES 17.04.1986.
167. *Vares, Viivika. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 3(03).
168. Varjas, Ello. Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Eve Alender. Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
     /Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business names in the Commercial Register, lk 52–54. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte – Kirjandus./
169. Vasar, Juh(an). Eesti kohanimede tarvitamisest võõrkeelsetes tekstides. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 179–183.
     /Põhjendab eestikeelsete kohanimede kasutamise õigsust, ent möönab saksa- ja rootsikeelseid nimesid ajaloost kõneldes. Vt ka Treumuth ja Liiv 1932./
170. +*Vasmer, M. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Die ehemalige Ausbreitung der Lappen und Permier in Nordrussland. Sonderaufgabe aus den Sitzungsberichten der Preussischen Akademie der Wissenschaft. Phil.-hist. Klasse. XX Berlin 1936.
     /Sh läänemeresoome kohanimede vene keelde ülevõtmise viisidest./
171. +*Vasmer, M(ax). Indo-Germaani laensõnad Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1920, lk 343–346.
     /Sh sõna mulk (läti muļķis) päritolust./
172. OU:*Vasmer, Max. Üks Narva linna vana nimi. — Eesti Kirjandus 1920, lk 197–203.
     /Seostab Narvaga Vana-Vene kroonika Ругодивъ'i (*runkoteivas). Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
173. *Vasmer, Max. Osteuropäische Ortsnamen. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B I. 3. Dorpat 1921. 16 lk.
     /Sh vene Чудское озеро etümoloogiast: ei usu, et pärineb germaani nimest thiudisks saiws 'saksa järv'; чудь tähendab siiski läänemeresoomlasi. Tutv: "Kas Saksa või Eesti järv?" Päevaleht 21.03.1921./
174. *Vasmer, M(ax). Über "Rugodiv", den altruss(ischen) Namen von Narva. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
     /Tutv: Dorpater Zeitung 09.04.1920, nr 76, lk 3 (ettekanne)./
175. *Vasmer, M(ax). Nochmals der altrussische Name von Narva. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 282.
     /Vn Ругодивъ (vrd Rõngutaja jm)./
176. *Vasmer, M(ax). Zur slavischen Ortsnamenforschung. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 82–89.
     /Sh jõenimest Vtroja = germaani *utra + sm-ee oja./
177. *Vasmer, M(ax). Zur baltischen Ortsnamenforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 75–76.
     /Kn: Emajõgi (Embach); Valga./
178. +*Vasmer, M(ax). Studien zur russischen Heldensage. 2. Kolyvanъ. — Zeitschrift für slavische Philologie 6 (1929), lk 320–329.
     /Sh nime päritolust./
179. +*Vasmer, M(ax). ((T. E. Karsten. Die Germanen. Eine Einführung in die Geschichte ihrer Sprache und Kultur. Berlin 1928.)) — Zeitschrift für slavische Philologie 7 (1930), lk 279–282.
     /Polemiseerib Karsteniga teemal, kas G. von Sableri väited vanagermaani kohanimede esinemine Baltikumis ja Peipsist ida pool (Pihkva, Narva, Pärnu, Haapsalu) on tõesed./
180. +*Vassar, Artur. Iru linnapära. — Muistse Eesti linnused. Tartu 1939, lk ...
181. OU:*Vassar, Artur. Millal ja kus tekkisid vere-kohanimed? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 344–350.
182. *Vastseliina – Eesti. Napoli?!? — Postimees 21.07.1930, nr 194, lk 4.
     /Häälikumuutustest kohanimedes, ühtlasi Eesti kohanimedest. Allk: Filoloog./
183. *Vastseliina kihelkonna mõisate rohked saksakeelsed nimed, millest "Postimehes" nr. 300 kirjutatakse, on tekkinud asjaolust.... — Postimees 10.12.1925, nr 335, lk 5.
     /Mõisnik v. Liphardti soovist. Sõnum./
184. *Vastseliina raudteejaam Lepassaare jaamaks ümber nimetatud. ("Tallinna teated.") — Postimees 23.06.1921, nr 138, lk 3.
     /"Raudteeülema käsukirjaga nr. 126 nimetatakse endise nimega raudteejaam Neuhausen (Vastseliin) "Lepassaareks" ümber." (Kogu tekst.)/
185. +*Veel isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia teemal. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 382–383.
186. *Veel "Kanapää" ja "Kanepi" . — Võru Teataja 07.04.1923, nr 36, lk 2.
     /Kanepi kasuks. Allk: R. A./
187. *Veel kord "Kolyvanist" ja muudest nimedest. — Postimees 23.08.1891, nr 106, lk 1.
188. OU:*Veel kord mõrtsukad . — Keel ja Kirjandus 1980, nr 9, lk 534–538.
     /E. Tarvel ja L. Tiik kohanime Mõrtsuka päritolust. Vt Ligi KjK 1980./
189. *Veel kord Richard Rodgersist. — Sirp ja Vasar 01.08.1975, lk 5.
     /Nime ortograafiast. Trükivea õiendus. Vt "Osutusi ja küsimusi" SV 27.06.1975./
190. *Veel kord Tartu linna uulitsate nimedest. — Postimees 17.11.1923, nr 308, lk 4.
     /Põhimõtetest, mida tuleks silmas pidada tänavanimede säilitamisel või muutmisel. Nimed, mis seotud kohaga, ajaloolise isikuga, hoonetega jms. Hinnang Eesti Kirjanduse Seltsi ettepanekutele. Allk: Linna Kodanik. Toimetuse märkusega./
191. Veel kord tänavanimedest . — Edasi 24.02.1989, nr 47, lk 2.
     /Tartu RSN TK otsuse projekt (02.03.1989 istungi jaoks)./
192. Veel kord vanalinna tänavanimedest. — Õhtuleht 15.07.1987, nr 162, lk 3.
     /Tallinna nimevalikukomisjoni sekretäri Silvia Ehrenbuschi õiendus nimeotsuse jõustumise kohta./
193. *Veel mõni sõna kohanimede lõpujätku "la" kohta. (Vaata "Sakala lisa" nr. 23.) — Sakala lisa 1896, nr 32, lk 150–151.
     /Allk: -d./
194. *Veel Võru nime kohta . — Esmaspäev 24.09.1923, nr 38, lk 7.
     /Vastuseks A. Vallnerile samas lehes 17.09.1923. Allk: H. P./
195. *Veemaa, Rainer; Kivimaa, Kaido. Meeste nimedest. Õpilasettekanne Järva-Jaani keelepäeval. — ES 05.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
196. +Veering, Luule. Peraküla järved. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 471–473.
     /Ka nende nimevariandid ja ajalugu. Резюме: Перакюлаские озера, с. 477. Summary: The lakes of Peraküla, p. 479./
197. Veidraid nimesid tuleb vältida. — Postimees 04.12.2003.
     /Mainekujundus peaks aitama võõrapäraseid nimesid vähendada (intervj: Jüri Valge, Peeter Päll)./
198. +*Velström, Maila. Kuusalu kihelkonna Virve küla murrakust ja kohanimedest. Diplomitöö. Juhendaja Eevi Ross. TPÜ, Tallinn 1992. 142 lk + lisa. (Nr 106.)
199. *Veltsmaa, Asta. Ühe kohanime imepärasest saatusest... — Harju Elu 07.11.2008.
     /Turbuneeme-Turbaneeme nime kujust./
200. *Veneaegsed tänava nimetused . ("Tartu teated.") — Postimees 26.11.1925, nr 321, lk 5.
     /"Linna statistika büroo linnauurimistoimkond on pööranud linnavalitsuse poole ... ettepanekuga {nimetada} Narva tn. Peterburi ja Võru tänav Pihkva tn. asemel... Ühtlasi oleks otstarbekohane liita Pargi tn. (Ropka väljal) Suure-Kaarega ... Linnavalitsus on küsimuse edasi annud koolivalitsusele ettepanekute tegemiseks."/
201. OU:Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000, lk 106–114.
     /Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus); Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66 "Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I, 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998 määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL 1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool nimetatud määrus./
202. *Venelehed toovad rõõmu avaldusi Tartu ja Dünaburi nimede muutmise üle. ("Kodumaalt. Tartust.") — Eesti Postimees 16.02.1893, nr 3, lk 2.
203. +*Venemaa muistne rahvastik keeleuurimise valgustuses. — Postimees 01.08.1943.
     /Sh kohanimedest. Allk: A. R. (=Alo Raun?)/
204. *Venemaa uus geograafia . Uued nimetused. Revolutsiooni tegelaste austamine. — Päevaleht 29.09.1925, nr 263, lk 4.
     /Kohtade ümbernimetamisest./
205. *Vene nimede õigekirjutus eesti keeles. RKK eesti keele toimkonna esimese töökoosoleku otsused. — Sirp ja Vasar 07.06.1941, lk 4.
     /Vt ka hilisemat ülevaadet E. Roos KjK 1970/11./
206. Vene sugunimede transkribeerimine eesti keeles. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 182–183.
     /AESi juhatuse ja EKSi keeletoimkonna poolt ühiselt välja töötatud reeglid. Allk: A. E. S. juhatus, Õig.-sõn. redaktsioon, E. K. S. Keeletoimkond./
207. Vennasrahvaste pärisnimede translitereerimine ja ENE. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
     /Toimetusele saabunud vastukajad (vt Kleis ja Raudtits 1967)./
208. *Vent, Margot. Nimepaneku motivatsioonist. Seminaritöö. Tartu Ülikool, Tartu 2000. Nr 135.
209. +Verschik, Anna. Vaadeldes konvergentsi: eesti liitsõnad ja nende vasted Eesti vene keeles. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 21–34.
     /Sh eesti nimedest ja nimetustes venekeelses tekstis lk 30–31, 33./
210. +*Verzeichnis der Städte, Kirchen, Güter, Flüsse und Seen in Livland, die im lettischen und ehstnischen von der deutschen Benennung abweichen. Dorpat, den 3. Juli 1837. 8 lk.
     /Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi lisana koostatud kohanimestik./
211. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 18(04).
212. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 13.06.2005.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/9, lk 769–770./
213. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 2(05).
214. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Uulits või tänav? — Postimees 24.12.1922, nr 306, lk 3.
     /Toetab uulitsat. Seisukohta refereerivad veel Päevaleht 04.01.1923 ja Koit 03.01.1923. Vt ka Kettunen Postimees 12.01.1923./
215. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Eelseisvate ridade puhul. — Postimees 12.01.1923, nr 10, lk 5.
     /Samas numbris avaldatud Kettuse seisukohast uulitsa-tänava asjus./
216. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Kas Tallinn või Tallinna? — Postimees 22.02.1929, nr 52, lk 5.
217. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Tallinna nime asjus. — Päevaleht 03.12.1930, nr 330, lk 5.
     /Vastus Aavikule, Tallinna kaitseks./
218. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Tallinn või Tallinna? — Vaba Maa 17.10.1930, nr 243, lk 4.
     /Toetab kuju Tallinna. Lõpus toimetuse märkus eelistusega kujule Tallinn./
219. +V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Rahvaste nimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 187.
     /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
220. +Veski, J(ohannes) V(oldemar). Märkmeid eesti ajalehtede keele kohta. — Emakeele Seltsi aastaraamat I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk 67–76.
     /Sh vigadest võõrnimedes ja vene sõnaalgulise je edasiandmisel./
221. +Veski, J(ohannes) V(oldemar). Ortograafilisi ja morfoloogilisi ebakohti eesti kirjakeeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat II. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk 62–73.
     /Sh soovitab nimede Vladivostok, Don, Orjol jms häälduspärast kirjutamist (-kk, -nn, -ll) lk 63. Резюме: О некоторых несообразностях в орфографии и морфологии эстонского литературного языка, с. 70–73./
222. +Veski, Johannes Voldemar. Kreeka ja ladina sõnavara omavahelisest suhtumusest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, lk 37–41.
     /Sh kreeka nimede ladinapärase transkriptsiooni põhjendus, vastuseks E. Nurmele, kes pooldab eestipärast transkriptsiooni./
223. +Veski, Johannes Voldemar. Kriitilisi märkmeid "Õigekeelsuse sõnaraamatu" kohta. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 2, lk 89–96.
     /Sh kohanimede kirjutusviisi kriitikat lk 95./
224. OU:Veski, Johannes Voldemar; Vääri, Eduard. Jätkuks vaidlusele võõrpärisnimedest. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 4, lk 227–228.
     /Vt Hint 1968/1,2./
225. +Veskimägi, Enn. Sõjaväeüksuste ja -õppeasutuste nimetused. — Keelesõnumik. Koost. U. Liivaku. Tallinn 1987, lk 34–51.
     /Nimetused vene ja eesti k-s./
226. *Veto. Paar sõna kohanimede tekkimisest. — Postimees 30.05.1912, nr 121, lk 5.
227. *Veto. Mõnda eestlaste priinimede ja kohanimede sündimisest. — Kodu 1913, nr 10, lk 80.
228. *Vevax. Откуда произошло названіе города Пскова? — Псковскія вѣсти 20.03.1918, nr 6, lk 2; 21.03.1918, nr 7, lk 3.
     /Nii linna kui ka jõe (Velikaja) nimest, va-liitest. Allk: Vevax (ilmselt siiski Verax). Tutv: EFAA 1919, lk 18./
229. +Vihma, Helgi. Johannes Aaviku Selts 1992–2002. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 475–478.
     /Sh mainitud nimeteemalised ettekanded: 07.04.1995 Jana Juurikas "Ettevõttenimedest", 11.03.2000 Annika Hussar "Eestlaste eesnimemood XX sajandil", 06.-07.05.2002 Lembit Vaba "Perekonnanimed ja etnogenees"./
230. *Viidalepp, Richard. Arutluskoosolek Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1950.
     /Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest vene k-s./
231. *Viidalepp, Richard. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles ja vene nimesid eesti keeles. — Edasi 03.11.1950.
     /ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi diskussioonikoosolekult./
232. Viidalepp, Richard. Pangem kirja perekonnanimed koos seletustega! — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 87–91.
     /Kogumisjuhised./
233. *Viiding, Mari. Perekonnanimede käänamine eesti keeles. Võistlustöö. Tartu 1960. 75+6 lk.
     /TÜ rmtk-s./
234. *Viigi, A. Mõnedest Voore kohanimedest. — Kolhoosnik 28.04.1960.
235. +*Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 3, 4, lk 145–156, 210–223.
236. +Viikberg, Jüri. Vanematest eesti asundustest Siberis. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 284–288.
     /Sh asunduste nimevariandid./
237. *Viikberg, Jüri. Nimi siin või Siberis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
     /Siberieestlaste nimedest./
238. +Viires, Ants. Hädas suure ja väikese algustähega. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 6, lk 356–360.
     /Käändumatutes omadussõnades./
239. OU:*Viires, A(nts). Kalevi sõnapere. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 11, lk 668–676.
240. *Viires, Ants. "Kalevi" sõnaperest. Ettekanne Tartus. — ES 23.04.1961.
241. *Viires, Ants. Hoolimatus klassiku vastu. — Sirp ja Vasar 06.06.1975, lk 4.
     /A. H. Tammsaare nime kirjutamisest. Kommenteerib L. Siimisker. Mõlemad kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 92./
242. Viires, Ants. Autorinime probleemist. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437.
     /Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3./
243. Viires, H(elmi). Praktilisi juhendeid kohanimede kogumiseks. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 14–21.
244. *Viires, Helmi. Jäädvustame koduümbruse kohanimed. — Koduümbruse uurimine matkadel ja ekskursioonidel. Tallinn 1957, lk 65–69.
245. +Viires, Paul. "Õigekeelsuse sõnaraamatut" lehitsedes. — Sirp ja Vasar 23.09.1960, nr 39.
     /Sh soovitab nimekujusid Borodinoo, Berezinaa jm./
246. +Viires, Paul. Kuidas toimida? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 7, lk 420–422.
     /Võõrnimekirjutuse erandite paratamatusest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
247. +Viires, Paul. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 227–228.
     /Sh võõrnimede hääldusest./
248. +*Viires, Paul. Ikka jälle keeleprobleemidest. — Looming 1983, lk 1270–1277.
     /Sh võõrnimedest??/
249. +Viires, Piret. Õpilasteadurid kevadhooajal. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 572.
     /Sh nimeteemalised ettekanded 08.05 KKIs: Hanneli Rumm Rakvere kohanimedest, Kai Tamme "Nimevaliku põhjendusi", Raili Lember "Perekonnanimede käänamisest"./
250. +Viitol, Livia; Klaus, Väino. Läänemeresoome ühendusteed. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 67–71.
     /Konverents Põlvas 26.–28.10.2000. Sh: Marje Joalaid, "Vesi ühendab: vepsa hüdronüümid", Denis Kuzmin, "Viena-Karjala asukate kohanimevormide asustusajaloolisest taustast"./
251. OU:Viitso, Tiit-Rein. Mis on vaieldavat võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirjutuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, lk 558–561.
     /Võõrnimede ja käändumatute omadussõnade põhjendamatust ja vigasest häälduspärastamisest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
252. *Viitso, Tiit-Rein. Võõrtähestike translitereerimisest. — Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 3. Tartu 1970, lk 44–70.
     /Vene, kreeka, heebrea, armeenia ja gruusia tähestiku translitereerimise viisid ja nende kriitika; mõistete määratlused, tabelid (sh teistegi kürilliliste keelte kohta). Summary: On Transliterating Foreign Alphabets./
253. +Viitso, Tiit-Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 296–299.
     /Sh võõrnimede hääldusest, vene ja kreeka nimede kirjutamisest./
254. OU:*Viitso, Tiit-Rein. Irbe väina vastu. — Eesti Loodus 1980, nr 6, lk 383.
255. +Viitso, Tiit-Rein. Nn vaegomadussõna ja selle taust. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 878–887.
     /Nn käändumatu omadussõna eri tõlgendustest. Ka kohanimelähtestest sõnadest./
256. *Vikat, Tarvo. Püha kandi isikunimedest. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
257. OU:Vilbaste, G(ustav). Kogemusi kohanimede kogumiselt. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 22–29.
258. OU:*Vilbaste, Gustav. Lisa eesti kohanimede ortograafiale. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 4, lk 233.
     /Vt Kull KjK 1958/11./
259. +Vilbaste, Gustav. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 121–131.
     /Sh kohanimedest lk 127–128, ka Salme ja Sulevi nime tekkest. Резюме: О языке и фольклоре эстонцев, проживающих на Кавказе, с. 131./
260. *Vilbaste, Gustav. Koguge hüüdnimesid! — Kodumurre 5. Tallinn 1962, lk 79–81.
     /Küsitluskava./
261. *Vilberg, Gustav. Koduloomade ja -lindude meelitus-, kutse- ning hüüdnimetused. — Eesti Kirjandus 1918, nr 1-2, lk 51–55.
262. *Vilberg, G(ustav). Väikesed märkused keele alal. Kuidas kirjutada kohanimed. — Vaba Maa 04.01.1919, nr 3, lk 2.
     /Saksapärase kirjutusviisi vastu kindralstaabi teadetes. Aegna p.o Äigna, Karlose – Paljassaar, Väike-Prangli – Aksi, Kokskeri – Keri./
263. *Vilberg, G(ustav). ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta. 1919.)) — Vaba Maa 23.02.1921, nr 49, lk 4.
     /Rets. Põhjalik kohanimede kriitika./
264. *Vilberg, G(ustav). Kohanimede kirjutamisest. — K/Ü. "Looduse" ilmunud ja ilmuvate raamatute tutvustaja 1922 nr. 2.
     /Kohanimed kirjutatakse nii, nagu nad kohapeal kasutusel on./
265. *V(ilberg), G(ustav). (A. Tiitsmaa. Kohanimede kirjutamisest. "Eesti Keel" nr. 4, 1923.) ("Arvustused ja referaadid.") — Loodus 1923, nr 12, lk 755–756.
     /Artikli tutvustus järelmärkusega./
266. *Vilberg, G(ustav). Nimede kirjutamisest eesti keeles. ("Väikesed teated.") — Loodus 1923, nr 4, lk 249.
     /Kokskär p.o Keri, Aegna – Äigna jms./
267. *Viliandi maakonnast. Saksakeele nime muutmine. Helme kihelkonnast. ("Omalt maalt.") — Sakala 23.12.1878, nr 48-49, lk 2.
     /Keegi H. T-dt omale Eesti nime võtnud. Allk: H. T./
268. +*Viljandimaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus I. Üldosa. Eesti VII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939.
269. *Viljandimaa, Sakalamaa, Mulgimaa. — Kaitse Kodu 1929, lk 571–572.
     /Nimedest ja ajaloolistest piiridest. Allk: M. R./
270. *Viljandimaa valdadele eestipärased nimed. — Oma Maa 20.02.1930, nr 20, lk 2.
     /ERÜ ettepanekust muuta Kärstna, Riidaja, Loodi, Päri ja Heimtali valla nimi./
271. *Viljandi Sillakohtu poolt anti ringkirja läbi valla- ja mõisavalitsustele teada, et Liivi kubermangu ajalehe trükikoast kõikide Liivimaa valdade ja mõisade Eesti keelsete nimede lehti 25 kopiku eest saada võib. ("Eestimaalt. Viljandist.") — Sakala 18.04.1887, nr 16, lk 3.
     /Vt T. Kuusik, "Lühikene maadeteadusline sõnastik.."./
272. *Viljandist. Nagu juba ennemalt ammu kõneldi, et saksakeelsete kohanimede asemele Balti kubermangudes Venekeelsed nimed panna... ("Eestimaalt.") — Sakala 17.10.1887, nr 42, lk 2.
273. *Viljandist. Nagu "Uus Aeg" kuuleb pidada nüüd õige pia Läänemere maade Õigeusu kihelkondadele Venekeelsed nimed pantama. ("Eestimaalt.") — Sakala 04.08.1889, nr 30, lk 2.
274. *Viljandist. Uuendused . — Maaliit 19.07.1919, nr 144, lk 2.
     /Naljalugu Viljandi tänavanimede muutmise teemal./
275. *Viljandi. "Viljandi" nime kohta toob "Viljandi Teatajas" meie tuntud kirjanik Villi Andi järgmise huvitava keeleteadlise seletuse: ... — Virulane 28.07.1910, nr 168, lk 2.
276. *Villberg, Heino. Küll on keeruline! — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
     /Ettevõtete nimetustest./
277. *Villi Andi. Mul'k. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Viljandi Teataja 22.07.1910, nr 56, lk 2.
278. *Villi Andi. Viljandi. Kust on see nimi pärit ja mis on tema esialgne tähendus? — Viljandi Teataja 26.07.1910, nr 57, lk 2.
279. *Villi Andi. Kalev. Vastuseks mitmeltpoolt avaldatud küsimise pääle: "Kuidas võis Vana-Kelti sõnast kalitos Eesti nimi Kalev saada? — Postimees 22.06.1911, nr 136, lk 2.
     /Kohanimede kujunemisest eesti keeles. Kalevipoeg ja tema kaaslased on personifitseeritud loodusjõud./
280. *Villi Andi. Linda. — Postimees 02.07.1911, nr 144, lk 2.
281. *Villi Andi. Kalevipoeg. Vastuseks hr. Arthur Siefeldt'ile. — Postimees 10.05.1912, nr 106, lk 5.
     /Eesti kangelaste nimede algupära asjus./
282. *Villi Andi. Salme. — Postimees 11.02.1912, nr 35, lk 3.
     /Nime etümoloogia. Vt ka "Kas on Salme laplaste..." Pm 24.02.1912./
283. *V(illi) A(ndi). Heimthal ehk Eimtal. — Sakala 15.07.1916, nr 79, lk 4.
284. *V(illi) A(ndi). Koha ning suguharunimedest. — Sakala 14.11.1916, nr 131, lk 1.
285. *V(illi) A(ndi). Sakala. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Sakala 22.06.1916, nr 70, lk 4.
286. *V(illi) A(ndi). Pärtli ja Lalli. — Sakala lisa 03.11.1919, nr 3, lk 12.
     /Pärtli (Rõu) ristinimest Pärtel (Bartholomeus), Lalli talupojanimest./
287. +*V(illi) A(ndi). Taara. — Sakala lisa 1919, nr 2 (juuni), lk 8.
     /Nime ja kultuse populaarteaduslik seletus. EFAA: väärtusetu./
288. *(Villi Andi). Rahvaste rändamisest meie kodumaal, nimelt Sakala maakonnas aastasadade eest. V. A. uurimised. — Sakala 11.06.1920, nr 65, lk 2.
     /Kohanimeuurimine ja asustusajalugu./
289. *(Villi Andi). Ugala. V. A. uurimused. — Sakala lisa 14.02.1921, nr 7/8, lk 29 jj.
290. Vilo, Ago. Mööda väidetud. — Eesti Päevaleht 11.10.2005.
     /Vastuseks P. Pällile EPvl 07.10.2005./
291. *Vilu, Endla. Eesti kohanimed O. Masingu "Marahwa Näddala-Lehes". II k töö. Tartu 1959. 54 lk. (Nr 472.)
292. *Vilu, Endla. Eesti kohanimede päritolust. III k töö. Tartu 1961. 95 lk.
293. *Vilu, P. Sõna sekka. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
     /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
294. +Viluoja, Eha. Eesti-Soome ühisseminar Värskas. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 1, lk 61–62.
     /05.-06.05.1992 rahvausundiseminar, sh: Veera Pino setude nimesaamisest./
295. *Vingissaar, V. Ettekanne eesti eesnimede kohta. — Nõukogude Õpetaja 08.04.1961.
     /ESi koosolekul 02.04.1961./
296. *Vingissar, Endel. Üld- ja pärisnimi eesti keeles. Diplomitöö. Tartu 1960. 154 lk. (Nr 832.)
297. Vinkel, Aarne. N. Andersoni Häme etümoloogia. — Eesti Keel 1940, nr 5, lk 116–118 (164–166).
     /Taasesitab Nikolai Andersoni saksakeelse kirja Jakob Hurdale 28.10.1896, kus on juttu Häme balti päritolust (zeme/žemė, žemas)./
298. *Vinkel, A(arne). Lahendamata küsimusi transkriptsiooni ja sõnavara alal. — Edasi 20.02.1949.
299. Vinni, Raul. Salme vald muudab tänavanimesid. — Saarte Hääl 17.11.2009.
     /Koha-aadresside korrastamisest./
300. *Vint, Heldur. Šolohhovi kodukoha nimi. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
     /Vjošenskaja./
301. +*Vint, Heldur. Ajakirjanike keelesektsioonis. — Sirp ja Vasar 29.10.1976.
     /Koosolek 19.10.1976 Tallinnas; sh võõrnimede ortograafiast./
302. *Vint, Kristiina. Venemaal elavate soome-ugri rahvaste nimesüsteemid. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999. Nr 11(99).
303. *Vint, Kristiina. Eesti venelaste eesnimed 1999. aastal. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 18 lk + lisa. (Nr 15/01.)
304. *Vint, Kristiina. Suurrahvaste eesnimistu mõju inglise näitel. Eesti venelaste eesnimed aastatel 1980–2000. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 20(03).
305. *Viro või Eesti? — Tallinna Teataja 28.09.1920, nr 219, lk 3.
     /Refereeritakse H. Ojansuu seisukohti./
306. *'Viro' või 'Eesti'? — Nool 03.05.1930, nr 23, lk 9.
     /Selleteemalisest vaidlusest Soomes./
307. *Virula, J. Tänav ja uulits. — Sakala 20.08.1919, nr 87, lk 4.
     /Soovitab kirjutada tanav (mitte tänav) ja lühendada "uulits" u. (mitte uul.)./
308. *Volkonski, Peeter. Oled see, kelleks sind hüütakse. — Delfi 25.06.2001.
     /Eesnimed ametlikult ja tegelikkuses./
309. *Volkov, Ike. Oktoobri teel, Rahu teel. — Sirp ja Vasar 25.11.1977, lk 13.
     /Tallinna tänavanimedest./
310. +*Volmer, O. Ruhnu ja ruhnlased. — Kalender 1984. Tallinn 1983, lk 168–171.
     /Ka saare kohanimedest./
311. +*Voltveti elust-olust . ("Siseriigist.") — Postimees 03.10.1921, nr 228, lk 6.
     /Metsad ja põllud - Ajaloolised mälestused - Seltsi elu - Endise kalevivabriku kivivaremed. Ülevaade. Vald on nime saanud arvatavasti omaaegse mõisniku Wolffeldti nime järgi. Allk: Vr./
312. +*Voolaine, Paulopriit. Lutsi ja Koiva maarahvas. — Eesti ja Soome üliõpilaskondade hõimualbum. I. Tartu 1926, lk 83–88.
     /Sh mõnesid kohanimede näiteid./
313. +*Voolaine, Paulopriit. Koiva maarahvas. — Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 1927, lk 164–174.
     /Sh leivu külade nimed eesti ja läti k-s, pikem kohanimede loend lk 172. Hilisemaid meenutusi käikudest leivude juurde (ka nimedest) vt Voolaine ESA 25 1981, lk 99–106./
314. *Voore, I. Perekonnanimede käänamise alalt. — Edasi 20.03.1959.
315. *Vunge nime kohta korjasime meie mullu teateid. — Olevik 10.08.1899, nr 32, lk 733.
316. *Võborova, J(ekaterina). Ordeninimetuste kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 28.09.1973, lk 5.
     /Vt Vääri (Nõukogude Õpetaja 18.08.1973). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 77–78. Vt ka Vääri NÕ 17.11.1973./
317. +*Võrumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti II. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1926.
318. *Võru vallas on väga vanu perekondi. — Võru Teataja 24.09.1929, nr 108, lk 2; 29.06.1929, nr 109, lk 2; 01.11.1929, nr 111, lk 3.
     /Võru valla perekondade ja nende nimede ajaloost./
319. *Võõrapärased vallanimed Valgamaal . — Postimees 20.01.1930, nr 18, lk 5.
     /ERÜ ettepanekust muuta Leebiku, Lõve, Keeni, Laatre, Holdre, Taagepera, Hummuli ja Kaagjärve valla nimi./
320. *Võõrapärased vallanimed Virumaal . — Postimees 30.04.1930, nr 115, lk 6.
     /ERÜ ettepanekust muuta Porkuni, Kalvi, Maidla, Voka, Aaspere, Saksi, Skarjatina, Peetri ja Iisaku valla nimi./
321. *Võõrapäraste nimedega Järvamaa vallad. — Postimees 02.04.1930, nr 90, lk 6.
     /ERÜ ettepanekust muuta Einmani, Esna ja Anna valla nimi./
322. *Võõrapäraste pärisnimede eestistamise asjus... ("Tartu teated.") — Postimees 07.03.1921, nr 52, lk 3.
     /Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt korraldatud koosolek 06.03. Valiti komisjon (Bundberg, Parts, Kristelstein, Sööt, Soll, Riomar, Oras), kes hakkab läbi töötama võimalusi uute nimede moodustamiseks (ka kohanimede alusel)./
323. Võõrnimede hääldamisest ja kirjutamisest. — Edasi 11.12.1951, nr 289.
     /Toimetusele saabunud vastukaja K. Abeni ettepanekule: F. Lõpp, B. Maiste, R. Liias./
324. Võõrnimede ortograafiast . — Edasi 21.12.1951, nr 298.
     /Toimetusele saabunud vastukaja: M. Raju, E. Pallo, B. Maiste, O. Keerberg, E. Medvedjev, V. Lehari, A. Järv, R. Kull, K. Aben./
325. Võõrnimede ortograafiast . (Kokkuvõtteid mõttevahetusest meie ajalehes.) — Edasi 28.12.1951, nr 304.
     /Sh teade vastava komisjoni moodustamisest KKI-s./
326. *Võõrsõnade kirjutamise küsimus . — Olion 1931, lk 35.
     /Lühimärkus ettepaneku kohta kirjutada pikki vokaale võõrsõnades ja -nimedes lähtekeelepäraselt ühekordselt (nt Europa)./
327. *Väikene soov . — Postimees 07.03.1897, nr 54, lk 1–2.
     /Lihtsamate pärisnimede valikuks laste ristimisel. Allk: -z-./
328. *Väiksed elukommete pildid vanast Eestist. — Perekonnaleht 1913, nr 37, lk 311–312.
     /Kuritegevusest ja nimedest. Allk: J. Mn./
329. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 21.02.1969, lk 5.
     /Lugejate kirjadest. Sh asutusenimedest./
330. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 23.01.1970, lk 5.
     /Võõrpärisnimede kirjutamisest jm./
331. +*Väiteid, vastuväiteid, arvamusi. — Sirp ja Vasar 24.12.1976, lk 7.
     /Sh võõrnimede hääldamisest./
332. *Väli, Viia. Kambja kihelkonna edela- ja lääneosa toponüümika. Kursusetöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1989. Nr 12(89).
333. *Väli, Viia. Kambja kihelkonna lääneosa kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 174 lk. (Nr 74.)
334. *Välja, L. Millest sai nimetuse Mustallikas? — Kolhoosi Tõde 20.03.1962.
335. Väre, Hans. Keelatud Tooraboora härgheina kastmes. — Sakala 02.08.2009.
     /Sh Elva-lähedase küngastiku nimest ja kohanimeseadusest./
336. *Värk, Urve. Helme ümbruse perekonnanimedest. Õpilasettekanne Tõrva 3. keelepäeval. — ES 07.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
337. *Värva, Anneli; Laur, Dage. Meie kooli õpilaste eesnimed ja nimevaliku põhjendusi. Õpilasettekanne Ahja 2. keelepäeval. — ES 20.05.1989.
338. +Västrik, Ergo-Hart. Vadja kohapärimus (I): Inimasustusega seotud paigad ja kinnismuistendid. — Õdagumeresoomõ väikuq keeleq / Läänemeresoome väikesed keeled. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro 1998, lk 132–150.
     /Sh pisut vadja kohanimedest (Savvokkala, Kabrio) lk 134–136. Kokkovõtõq: Vadja kotussõlugu (I): inimasustusõga seoduq kotussõq ja kinnismuistissõq, lk 150. Summary: Votic Folklore Concerning Human Settlement, p. 168./
339. +Vääri, Eduard. Liivi keele uurimise ajaloost. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 190–225.
     /Sh vanade liivi isiku- ja kohanimede näiteid lk 191–192, Bielensteini kohanimede etümoloogiatest lk 214. Резюме: Об истории исследования ливского языка, с. 224–225./
340. *Vääri, E(duard). Liivi ja eesti isikunimed Henriku "Liivimaa kroonikas". — Nõukogude Õpetaja 25.01.1969, lk 4.
341. *Vääri, Eduard. Koštrõgi küla. — Läänemeresoomlaste rahvakultuurist. Valgus, Tallinn 1970, lk 169–175.
     /Liivi kohanimedest. Резюме: Деревня Кошрагс. Referat: Das livische Dorf Koschraggen./
342. +*Vääri, Eduard. Kaitskem reegleid. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1973.
     /Sh jutumärkide kasutamisest ordenite ja medalite nimetustes. Vt Võborova 1973. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 78–79./
343. +*Vääri, Eduard. Kursused Viljandis. — Nõukogude Õpetaja 18.08.1973.
     /Sh vigastest ordeninimetustest ajakirjanduses. Vt ka Võborova 1973 (SV). Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 77./
344. *Vääri, Eduard. Liivi kohanimesid. — Kodumurre 13. Tallinn 1976, lk 62–65.
345. *Vääri, Eduard. Mõnede kohanimede ja võõrsõnade päritolust. Ettekanne Alatskivi keelepäeval. — ES 16.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
346. *Vääri, Eduard. Mõnede nimede päritolust. Ettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
347. *Was bedeutet das Wort "Baltisch". — Deutsche Post 1887. Heft 7, lk 164.
     /Allk: E. K./
348. Was für eine Stadt hat man unter dem Nahmen Paida in dem zwischen Rußland und Schweden im Jahr 1564 geschlossenen Stillstandstraktate verstanden? — Nordische Miscellaneen 24 (1790), lk 379–384.
     /Venelased loovutasid rootslastele 1564. vaherahulepinguga mh Paida linna, mille autor seob Paide nimega./
349. *Wegner, A. Baltland. — Baltische Monatsschrift 73 (1912), lk 189–190.
     /Samal teemal vt veel A. Wegner BM 74 (1912), lk 196–198; S. K. Bauer ja A. Wegner BM 74 (1912), lk 395–398; A. Wegner BM 75 (1913), lk 79–80, K. Bauer BM 75 (1913), lk 239–240./
350. *Wegner, A. Braucht unser Heimatland einen Namen? Eine zeitgemässe Betrachtung. — Libauscher Kalender f. d. J. 1914. (1913?), lk 164–169.
351. *Welchen Namen sollen unsere Heimatlande in Zukunft tragen? I. — Dorpater Zeitung 23.05.1918, nr 70, lk 1.
     /Kaitseb nime baltische herzogtümer. Allk: E./
352. *Welchen Namen sollen unsere Heimatlande in Zukunft tragen? II. — Dorpater Zeitung 23.05.1918, nr 70, lk 1.
     /Eelistab nime Baltenland. Allk: G. v. S. (=Georg v. Sabler?)/
353. *Weske, M. (Erklärung des estnischen mythologischen Namens "Wanemuine".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 100–101.
354. *Weske, M. (Über die Identität des estnischen "Wene" (russisch) und des Völkernamens "Wenden".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 34–40.
355. OU:*Weske, M. Ueber die estnischen Ortsnamen auf -were (im deutschen auf -fer). — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 4. Dorpat 1877, lk 47–95.
356. +*Weske, M. Ueber die Identität des estn(ischen) Rootse u(nd) Russe u(nd) Waras u(nd) Warg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 67–68.
357. *Weske, M. (Über "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 84.
358. *Weske, M. Bemerkungen zu Jung's estn(ischen) Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 57–61.
359. *Weske, M. Ueber den alten Namen des Dorpater und Werroschen Kreises. — Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 270, 272.
     /Kn: Ugandi./
360. *Weske, M. Ueber Ungaunien (den alten Namen des Dörptschen und Werroschen Kreises). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 239–260.
361. +Westermann, Gertrud. Krüge und Poststationen in Estland und Nordlivland vom 17. bis zum 20. Jahrhundert. Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Herausgegeben von Michael Garleff, Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 5. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk, Lüneburg 1994. 176 lk.
     /Sisu: Einleitung. Kurze Geschichte der Krüge und Poststationen in Estland und Nordlivland – Abkürzungen – Die Krüge und Poststationen (11–161) – Literaturverzeichnis – Ausgewertete Karten – Namenregister./
362. OU:*Westrén-Doll, August. Beiträge zur estnischen Ortsnamen- und Sprachforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 154–173.
     /Sh Palamuse eestlaste eesnimedest; võhm, võhmas kohanimedes (154–157); Alo, ala (157–162); Alempoys (162 jj); Katku, katk, katt (164); märkusi Franz Nyenstädti Liivimaa kroonika kohta (165–167, sh kohanimed Leal, Gdow, Kurremegge). Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4; 09.03.1920, nr 53, lk 5; 09.04.1920, nr 76, lk 3. Revaler Bote 07.05.1920, nr 171, lk 3; 11.10.1920, nr 200, lk 2; 08.11.1920, nr 224, lk 2./
363. +*Westrén-Doll, August. Die nordestnische Siedelung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1921. Dorpat 1922, lk 15–34.
     /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: J. RA., Loodus 1923, lk 63./
364. *Westrén-Doll, A(ugust). Bemerkungen zu den in den Livländischen Güterurkunden I erwähnten Ortsnamen des estnischen Sprachgebiets. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 57–74.
     /Kohaimede nüüdseid vasteid tähestikjärjestuses. Märkusi -vere, -se, -ste, -jõe ja -soo lõpu kohta kohanimedes./
365. +*Westrén-Doll, August. Das Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 32–56.
     /Tartu- ja Võrumaa kohanimedest neis ja nüüdsetest vastetest./
366. *Westrén-Doll, A(ugust). Urkundliche livische und kurische Ortsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1924. Dorpat 1926, lk 5–24.
367. OU:*Westrén-Doll, August. Grundwörter in estnischen Siedlungsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1926. Tartu-Dorpat 1927, lk 7–26.
368. *(Westren-Doll, A. Die nordestnische Siedlung. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1921. Tartu 1922.) ("Kirjandus.") — Loodus 1923, nr 1, lk 63.
     /Rets. Kohanimede levikust Eestis. Allk: J. RA./
369. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Der Akademie am 23. August 1866 vorgelegt. St. Petersburg 1869. 1002 lk.
     /Sisaldab ka isiku- ja kohanimesid. Teine, täiendatud trükk ilmus 1893./
370. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). (Über estnische Zusammensetzungen und Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1869. Dorpat 1870, lk 68–70.
371. ##Wiedemann, Ferdinand (Johann). Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Zweite vermehrte Auflage. Im Auftrage der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften redigirt von Dr. Jacob Hurt. St. Petersburg 1893. XII + 1406 vg + CLXII.
     /(1. trükk 1869.) Sisaldab ka isiku- ja kohanimesid. Teise väljaande kordustrükid ilmusid ka 1923 (EKSi kirjastus, Tartu; Albert Saareste sissejuhatusega) ning 1973 (Valgus, Tallinn; Paul Ariste sissejuhatusega). Tutv: C. E., St. Petersburger Zeitung 1893, nr 199. Rigaer Tageblatt 1892, nr 62./
372. *Wieselgren, Per. Namnet Reval. — Meijerbergs Arkiv för svensk ordforskning. 1947, lk 88–116.
373. OU:Wieselgren, Per. A small survey of North Estonian place-names. — Pühendusteos Johannes Aavikule 70. sünnipäeva puhul 8. detsembril 1950. Lund 1951, lk 69–78.
     /Varasemad kohanimeuurimused, talunimede liigitus, rootsi algupäraga nimed. Kokkuv: Lühike ülevaade Põhja-Eesti kohanimede alalt./
374. OU:Wieselgren, Per. Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Studien till en svensk ortnamnsatlas, utgivna av Jöran Sahlgren 7. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien. 22. Lund 1951. 384 lk.
     /Sisu: Förord – Inledning – Nargö – Bankar, grynnor, rev och skär vid segelleden till Reval – St Johannes församling i Tallinn – Jõelähtme församling – Kuusalu församling – Bilaga – Ordregister, Ortnamnsregister, Specialregister över svenska namn utanför Nargö, Kulturhistoriskt register, Tillägg och rättelser, etc. Tutv: Nissilä, Viljo, Virittäjä 56 (1952), lk 60–63./
375. OU:*Wieselgren, Per. Estlandssvenskt namnskick. — Svio-Estonica XV. Lund 1962.
376. OU:Wieselgren, Per. Ormsö ortnamn och bebyggelsehistoria. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLI. Lund 1962. 233 lk.
     /Sisu: Förord – Inledning – Drag ur Ormsö bebyggelsehistoria och översikt av invånarnas namnskick 1550–1850 – Gårdnamn. Sammanfattande översikt. Förnamn i gårdnamnen – Byar och boställen kort före utvandringen till Sverige – Ägonamn – Naturnamn – Samfärdselns namn – Ortnamnens ordförråd – Ortnamnsregister – Slutord./
377. +*Wiklund, K. B. Die ältesten germanischen Lehnwörter im Finnischen. — Indogermanische Forschungen 38 (1917), lk 48–115.
     /Sh Aestii nimetusest./
378. *Willandi maakonnast. Nimmede muutmisest. ("Ommalt maalt.") — Eesti Postimees 17.11.1871, nr 46, lk 269.
     /Kohanimedest. Allk: ..n../
379. *Willmann, Ed. Võerakeelsete sõnade transskriptsion. ("Lugejate ringkonnast.") — Eesti Kirjandus 1906, lk 248–249.
     /Ka võõrnimedest?/
380. *Willmann, R. Kalev. ("Keeleteadusline osa.") — Rahva Lõbuleht 1900, nr 12, lk 749–751.
     /Sõnaseletus./
381. *Wittram, R. Entstehung und Bedeutungswandel der Begriffe "baltisch" und "Balte". — Revalsche Zeitung 22.12.1931, nr 293, lk 8.
382. *Wrangell, G. Baron. Bemerkungen zur Entstehung des Namens "Tolsburg". — Beiträge zur Kunde Estlands. Band IX. Reval 1923, lk 126–128.
     /Toolse nimest./
383. Õienduseks . — Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 (1973–74). Eesti Raamat, Tallinn 1975, lk 290.
     /Edgar Rajandi artiklile "Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes" ESA 18, 1972. (A. Kase esivanemad ei ole pärit mitte Pärnumaalt Reiu vallast, vaid Viljandimaalt Kõpu khk-st.) Allk: Toimetus./
384. +*Õigekeelsuskomisjonilt . — Uutest programmidest ja õppemetoodilisest kirjandusest 1983/84. õppeaastal. Tallinn 1983, lk 35–43.
     /Pealinnanimed ja lühendid./
385. OU:Õim, Asta; Päll, Peeter. Henn Saari. 15.02.1924–8.09.1999. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 805–806.
386. +Õim, Asta. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 748–750.
     /Refereeritud ettekandeid: 18.06.2002 ESi üliõpilaskonverentsil Merit Lassmann "Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000", 26.06.2002 Valdek Palli juubelikoosolekul Peeter Päll "Kohanimekogud praegu ja tulevikus", Jüri Viikberg "Nimi siin või Siberis" (siberieestlaste kohanimedest)./
387. +Õispuu, Jaan. Ühe rahvakillu lugu. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 11, lk 699–701.
     /Rets: Jörgen Hedman, Lars Åhlander. Gammalsvenskby. Historien om svenskarna i Ukraina. Frome, 1993. 351 lk. Sh eestirootslaste asustuse ülevaade./
388. Õnnis, Harry. Nimedekomisjon tegutseb. — Kommunismiehitaja 13.11.1986, nr 13, lk 1.
     /Kuressaare tänavanimede komisjoni istung. Ettepanek taastada 17 tänava nimed./
389. Õnnis, Harry. Nimedekomisjonis. — Saarte Hääl 27.10.1988, nr 128, lk 3.
     /17.10.1988 istungil tehtud nimemuutmisettepanekutest, ka Kullimäe ja Ruubi poe nimest./
390. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek 6. oktoobril. ("Tartu teated.") — Postimees 07.10.1920, nr 255, lk 3.
     /Sh: kooliõpetaja Rosenberg püüab tõestada nimetuse "Emajõgi" saksa päritolu./
391. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 07.02.1920, nr 26, lk 4.
     /"Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul kanti peale muu Abja mõisaomaniku C. v. Stackelbergi kõne "Tartu" nime seletuse kohta ette ... Stackelberg ... tuletab Tartu nime sõnast "tara", viimast sõna tuleks umbes ümbritseva aia tähenduses mõista. Tartu tähendaks niisugusel puhul "kindlustust madaliku ääres" ... Nime pärast tekkis elav mõtete vahetus, millest palju koosolejaid osa võttis. Professor L. Kettunen avaldas arvamust, et Tartu niisugune nimi on, mida praegu vaevalt enam võis seletada ..."/
392. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, 6. aprillil. ("Tartu teated.") — Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6.
     /Sh Kettuneni ettekanne vere-lõpulistest nimedest ja selle diskussioon./
393. +*Õpetatud Eesti Seltsi veebruarikuu koosolek. ("Tartu teated.") — Postimees 09.02.1923, nr 38, lk 4.
     /07.02.1923. Sh pikemalt refereeritud dr. G. Sableri ettekannet Tartu linna nime kujunemisloost, mida ta alustas juba detsembrikuu koosolekul. (Koosoleku eelteade ilmus 06.02.1923.)/
394. +*Õpetatud Seltsi koosolek . — Postimees. Hommiku väljaanne 09.04.1920, nr 60, lk 3.
     /07.04 koosoleku ülevaade, sh diskussioon Narva ja Võhma kohanimede üle./
395. +*Õudsed teated Rõuge (Rõngu!) kihelkonnast . Millega lõppes rüütlite perekondline kommuuna. — Postimees 23.08.1925, nr 226, lk 4.
     /Pealkirjas eksitus: p.o. Rõngu. Sh Rõngu nime etümoloogiast./
396. *Õunapuu, K. Mõnedest kohanimedest Eesti NSV-s. — Eesti Loodus 1961, nr 2, lk 122–123.
397. *Õunapuu, Styna. Aastatel 1974–1983 sündinud laste eesnimed ja nime valiku põhjendused. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 52 lk + 4 lisa. (Nr 29/01.)
398. *Ännu om "Ormsö" och "Vormsö". — Kustbon 1923, lk 18.
     /Toetab Ormsö'd./
399. *Äär, Katrin. Autor on saarlane. Ilmunud on raamat Ida-Saaremaa perekonnanimedest. — Meie Maa 18.11.2000, nr 222, lk 6.
     /Rets: K. Henno. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Tallinn 2000./
400. *Ühe mõttevahetuse lõpetuseks . — Sirp ja Vasar 13.10.1967, lk 7.
     /Võõrnimede translitereerimisest ENE-s. Sõnavõttudest koosolekul: H. Meriste, A. Vallikivi, A. Kaalep, H. Vals, R. Kull, L. Hiedel, U. Ussisoo, O. Jõgi, H. Õiglane, H. Niit, H. Saari, E. Raiet, K. Uibo./
401. *Ühenduses "Tapa" nime saamisega. — Tapa Sõnumed 30.08.1930, nr 35, lk 3.
402. +*Ühinenud omavalitsus võib nimeks saada Viru-Kunda vald. — Virumaa Teataja 04.12.2008.
     /Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisest./
403. +Üldsegi mitte meretagune asi. — Noorte Hääl 30.04.1988, nr 101, lk 2–3.
     /Vestlusring 15.04 Saaremaa lehe toimetusega, sh kibestumusest Kingissepa linna nime muutmise asjade käigu pärast./
404. OU:+*Üleriikline asumite nimestik. Linnad, alevid, vallad, külad, asundused, üksiktalud j. m. kohad. Posti Peavalitsuse väljaanne. s.l. 1923. 544 lk.
405. *Üleskutse "Soome" nimede ja soomlaste sisserändamisesse puutuvate mälestuste kogumiseks. — Postimees 20.11.1913, nr 268; Hääl 30.11.1913, nr 76, lk 3.
     /Eesti Kirjanduse Seltsi poolt./
406. +*Ülevaatlik Baltimaade kaart. H. Laakmann, Tartu 1919.
     /Tutv: E(isen), M. J., Postimees 26.02.1919./
407. *Ümbernimetamised . ("Tallinna teated.") — Postimees 18.06.1921, nr 134, lk 2.
     /"Harju maakonnavalitsus on Tallinna linnavalitsuse poole pööranud ettepanekuga Peetri platsi ja Suure Roosikrantsi tänavat ümber nimetada, esimest Harjulagedaks ja teist, mis õieti Harju tänava jätk on, Harju tänavaks." (Kogu tekst.)/
408. *Üts, Juta. Oma küla kuldaväärt. — Kodumaa 31.12.1986, lk 6–7.
     /Külanimedest Valgamaal./