EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Nimed üldiselt.
Tähestikuliselt:
- *Ahven, Heino.
Nimed meie ümber. Avasõna A. Mui nim Kingissepa 2.
Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
/Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
- *Ahven, Heino.
Sõnad ja nimed. Avasõna Õisu 3. keelepäeval. — ES 24.03.1988.
- +Akadeemiline Emakeele Selts.
Aastaraamat V (1924–1925). Tartu 1926. 48 lk.
/Nimeteemalisi ettekandeid vt M. J. Eisen (2), E. Päss./
- +Akadeemilise Emakeele Seltsi
Aastaraamat I (1920). Tartu 1921. 24 lk.
/Sh Bundbergi (=Ainelo) üleskutsest kohanimesid süstemaatiliselt
koguda 14.11.1920 lk 16 ja koosolekute protokollid: nimeteemalisi
ettekandeid vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen, A. Saaberk./
- +Akadeemilise Emakeele Seltsi
Aastaraamat II (1921). Tartus 1922. 36 lk.
/Sh aastaülevaates perekonnanimede muutmisest lk 7;
sepp-lõpuliste perekonnanimede ortograafiast 24.04.1921
(Bundberg, lk 19), nimede eestistamisest 06.11.1921 lk 27; nimeteemalisi
ettekandeid vt L. Kettunen (2), M. Kampmann, O. Loorits, K. Parts./
- +Akadeemilise Emakeele Seltsi
Aastaraamat III (1922). Tartus 1923. 63 lk.
/Sh: "Nimedemuutmiskommisjoni tegevus" lk 10–11, nimede
eestistamisest 29.10.1922 lk 31 ja 19.11.1922 lk 34, uulitsa ja
tänava kasutamisest 19.11.1922 lk 33–34; nimeteemalisi
ettekandeid vt J. Ainelo-Bundberg, M. J. Eisen (2), V. Ernits./
- +Akadeemilise Emakeele Seltsi
Aastaraamat IV (1923). Tartus 1924. 48 lk.
/Sh nimede eestistamisest aastaülevaates lk 8–9, V. Ernits Setu- ja
Ingerimaa kohanimede kujust 11.11.1923 lk 30; nimeteemalisi ettekandeid
vt M. J. Eisen (2), L. Kettunen (2), E. Muuk, O. Parmas, E. Päss, A.
Saareste, A. Tiitsmaa./
- *Akkermann, Jaanus.
Nimedest üldse. Õpilasettekanne Järva-Jaani
keelepäeval. — ES 05.04.1988.
- *Arukask, Madis.
Nimekasutusest setu müüdilistes regilauludes.
— Pro Folkloristica. Maa ja ilm. 5. 1997, lk 5–11.
- OU:*Dequeker, Michel;
Rajandi, Edgar.
Rapports onomastiques entre la France et l'Estonie.
— Études Finno-Ougriennes, t. XIII, année
1976. Budapest–Paris 1979, lk 69–95.
- +Jansen, Ea;
Saari, Henn.
Kolm kohalikku keelt. — Eesti rahvaste raamat.
Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud.
Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg.
Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 240–249.
/Sh kolmkeelsete kohanimede näiteid lk 245–248./
- +Jänese, Katrin.
Seminar maailma kõrgkoolide eesti keele õpetajatele. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 855–856.
/27.–28.06.2006 seminar Elva lähedal Waide motellis teemal "Muutuv
keel". Sh Peeter Päll nimede muutumisest./
- *Kettunen, Lauri.
Soome -nen nimede tekkimisest. Ettekanne
Tartus. — ES 24.04.1921.
/Tutv: AESA II, lk 16./
- *Kraav, Karin.
Nimed Heino Kiige teoses "Tondiöömaja".
Kursusetöö. Juhendaja Valdek
Pall. TPÜ, Tallinn 1994. 84 lk. (Nr 9/94.)
- *Kuum, Jüri.
Eesti muistsetest sugukonnakülade ja inimeste nimedest. — Agraarteadus 1994, nr 3, lk 181–183.
- *Liiv, Hele.
Nimed Jaan Krossi teoses "Rakvere romaan".
Kursusetöö. Juhendaja Valdek
Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 43 lk. (Nr 779.)
- *Meyer, L(eo).
Ueber estnische Eigennamen. — Sitzungsberichte der
gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1881. Dorpat
1882, lk 92.
- OU:+Nime murre
. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30.
juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa.
Toimetanud Marja Kallasmaa ja
Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised
11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 349 lk.
/Kogumik nime-, murde- ja sõnavarateemalisi artikleid.
Nimeteemaliste artiklite täpseid kirjeid vt autorite järgi: Ojārs
Bušs; Marje Joalaid; Георгий Керт; Mauno Koski; Ago Künnap; Irma
Mullonen; Eeva Maria Närhi; Juhan Peegel; Ritva Liisa Pitkänen;
Peeter Päll; Evar Saar; Tuomo Tuomi; Lembit Vaba.
Sisu: Mõni tahk Valdek Pallist – (artiklid) – Valdek Palli
bibliograafiat – Lühendid./
- OU:+Nimetamise strateegiatest
eesti kultuuris. Toimetajad Ülle
Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu
2008. 289 lk.
/Semiootikateemaline kogumik; mitu artiklit otse nimeteemal, vt
eraldi kirjeid: Keskpaik, Lepik ja Heinapuu, Neve, Niitra, Pern, Pärli,
Randviir, Toporov 2008./
- OU:*Norvik, Madis.
Koha- ja loomanimede uurimisest. — Materjale kodu-uurijate
ajalooalaseks seminarkokkutulekuks Tõrvas 7.–14. juulini 1962.
a. Tallinn 1962, lk 43–45.
- OU:*Paales, Liina.
Isiku- ja kohanimed Eesti kurtide märgipärimuses.
— Lemmeleht. Pro Folkloristica IX. Eesti Kirjandusmuuseum.
Tartu 2002.
/Eesti viipenimede tüpoloogia, viipenime tekkimise viisid ja
eripärad./
- Peegel, Juhan.
Need inimese imetabased ihuliikmed. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1606–1613.
/Sh kehaosade nimetused kohanimedes (lk 1607–1608), isikunimedes
(1608–1609).
Kn: Virtsu; Kiideva./
- Pern, Tanel.
Vladimir Papernõi raamatust "Kultuur Kaks". — Nimetamise
strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad
Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli
Kirjastus, Tartu 2008, lk 255–268.
/Sh katkend raamatust, kus on juttu nimesümboolikast,
Nõukogude-aegsetest ümbernimetamistest jne./
- *Päll, Peeter.
Nimed uuenevas maailmas. Ettekanne 22. J. V. Veski
päeval Tartus. — ES 27.06.1989.
- +*Raud, Piret.
Kohanimedest tuletatud rahvuslikku kuuluvust ja päritolu märkivad
nimisõnad. III k töö. Tartu 1972. 30 lk. (Nr
1124.)
- +Saari, Henn.
Keelehääling. Valgus, Tallinn 1976. 184 lk.
/Eesti Raadio keeleminutid. Sh ptk "Nimed, nimed lõpmata" lk
138–159 (nimede internatsionaalsus ja naabrusnimed, kolmkeelsed nimed
omaaegses Eestis, eesnimekultuurist, nimesüntaksist,
nimevigadest)./
- *Saari, Henn.
Maailm täis nimesid. Ettekanne A. Mui nim Kingissepa
2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
/Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
- *Saari, Henn.
Süntaktilisi nimemalle eesti keeles ja ümberkaudu.
Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 26.11.1989.
- +*Saari, Henn.
Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen.
Erster Teil. Eesti Keele Instituudi toimetised
I. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 342 lk.
/Sh nimemorfeemide käsitlus lk 67–84 (Aberdeeni ettekande teksti
uuendatud versioon, ilmunud ka eraldi samal aastal, vt
"Ableitungsähnliche..."); keele ja rahvuse nimesüsteem lk 229–243
(Trieri ettekande kirjalik tekst, ilmus 2000); eestikeelse kokkuvõtte
vastavad osad lk 265–269, 285. Sisu: ...Sind die Endfolgen der
Namenkerne Morpheme? ... Das sprachliche und das nationale Namensystem
.../
- +Salve, Kristi.
Vale-Jürist, Sehvtjeviitenist ja Turak Tuhkapusjast. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 2, lk 159–162.
/Rets: Risto Järv. Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne
vaatlus. Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu:
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Sh muinasjuttude koha- ja
isikunimedest./
- *Siimets, T.
Nimi ennustab inimest. — Pere ja Kodu 2002, nr 1, lk 33–35.
- *Simm, Jaak.
Juttu nimedest. Ettekanne murdeseminaril
Tallinnas. — ES 05.12.1978.
- *Toomistu, Aivo.
Pärisnimed A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas.
Õpilasettekanne A. Lauteri nim Märjamaa Keskkooli 7.
keelepäeval. — ES 19.01.1978.
- *Toomistu, Aivo.
Pärisnimed A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" esimeses
osas. — Võitlev Sõna 30.01.1988.
- *Tähendus ja päritolu.
Nuputamist nimede üle. — Sirp ja Vasar 08.10.1965.
- Vaba, Lembit.
Fennougristlik rännak läti nimekogumiku lehekülgedel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 573–575.
/Rets: Onomastica Lettica. Zinātne, Rīga 1990. 303 lk./
- OU:Vaba, Lembit.
Üks põnev vahekokkuvõte. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 243–245.
/Rets: Ojārs Bušs. Personvārdi, vietvārdi un citi vārdi:
izpētes pakāpieni. Rīga: LU Latviešu valodas institūts,
2003. 310 lk.
Ojārs Bušsi 60. sünnipäeva puhul ilmunud artiklikogumikust:
Läti kohanimede päritolust, jõenimedest, Latgale nimedest, läti
ees- ja perekonnanimedest./
- *Valk, Ülo.
Nimi eesti rahvausundis. Diplomitöö.
Juhendaja Eduard Laugaste.
Tartu Riiklik Ülikool, Tartu 1986. Nr 150.
- *Valk, Ülo.
Eesti nimeuskumusi. — Vikerkaar 1988, nr 9, lk 39–42.
- *Vingissar, Endel.
Üld- ja pärisnimi eesti keeles. Diplomitöö.
Tartu 1960. 154 lk. (Nr 832.)
- *Vääri, Eduard.
Mõnede nimede päritolust. Ettekanne A. Kesleri nim
Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
- Керт, Георгий.
Апеллятив и топоним. — Nime murre.
Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil
2002. Koostanud Marja Kallasmaa.
Toimetanud Marja Kallasmaa
ja Margit Langemets. Eesti Keele
Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn
2002, lk 34–52.
/Kohanimede ja üldsõnade suhtest, eriti soome-ugri keeltes, pms
läänemeresoome ja saami näitel./