EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Nimeteadus.

Tähestikuliselt:

1. OU:Erilt, Lumme. Nimed ja nimisõnad. — Keelteoskus kui kultuuri osa. Koostanud Jaan Õispuu. Toimetanud Marje Joalaid. TPÜ Kirjastus, Tallinn 2001, lk 58–67.
   /Kaks erinevat lähenemist nimedele: filosoofias ja keeleteaduses./
2. +*Frege, Gottlieb. Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast. 1. kd. Koostanud J. Kangilaski, M. Laasberg. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1999.
   /Sisaldab nimeteoreetilisi arutlusi./
3. *Kallasmaa, Marja. Nimeuurimuslikku Saksa DV-st. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 5, lk 279–280.
4. OU:*Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Name Studies. Volume 1. Berlin - New York 1995, lk 178-182.
5. OU:Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Edited by István Nyirkos. Debrecen-Helsinki 2002, lk 47–80.
6. OU:Kallasmaa, Marja. Nimeteaduse valikbibliograafia on ilmunud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 448.
   /Rets: Selected Bibliography of the Onomastics of the Uralian Languages. Onomastica Uralica 1a–1b. Edited by István Hoffmann. Debrecen-Helsinki, 2001. 469 lk./
7. Kallasmaa, Marja. Estonian Place Names and the Name System. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 68.
8. OU:Kallasmaa, Marja. Nime piiril. Niidaniidiaaäär. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 61–63.
   /Pärisnime ja üldnime piirist kohanimede näitel./
9. Kangilaski, Jaan. Naming: Fregean Sense versus Direct Reference. MA Thesis. Supervisor: Prof. emer. Eero Loone.University of Tartu, Department of Philosophy. Tartu, 2001. 62 lk. TÜ rmtk: Diss B-1743.
   /Kaitstud 27.12.2001, oponent Bruno Mölder. Kokkuv: Fregelik tähendus versus otsene osutus, lk 62. Sisu: Introduction – Overview of the Problem. Some Distinctions and Constraints: Frege's Distinction; Russell's Two Views – Kripke on Names and Descriptions: Background of Possible Worlds; Modal Argument; Argument from Ignorance and Error – Causal Theory of Reference: Kripke's Picture; Criticism and Development of Kripke's View; Reconciling Kripke and Frege – Conclusion – Bibliography./
10. +*Kripke, Saul A. Nimetamine ja paratamatus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2001.
    /Sisaldab nimeteoreetilisi arutlusi./
11. *L(aikiv)i, K(aarel). Poola RV nimeuurimine. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 12, lk 766–767.
12. +Langemets, Margit. Leksikoloogia. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 98–134.
    /Sh nimeuurimustest ja -kogudest lk 107–109./
13. +*Lotman, Juri; Uspenski, Boris. Märk – nimi – kultuur. Tallinn 1973.
    /Sh nimede semiootikast./
14. +*Lotman, Juri. Pärisnimede maailm. — J. Lotman. Kultuur ja plahvatus. Varrak, Tallinn 2001, lk 43–51.
15. +*Luuk, Erkki. Kaubamärgi semiootika. — Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu 2004, lk 87–101.
16. OU:+Mereste, Uno. Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
    /Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast": Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus. Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi, pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast – Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus – Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste – Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias – Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja – Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
17. +Pajusalu, Karl. Eesti murrete uurimine. — Emakeele Seltsi aastaraamat 48 (2002). Eesti keele uurimise analüüs. Koostanud Mati Erelt. Tallinn 2003, lk 197–216.
    /Sh kohanimede uurimisest lk 199–200, 202, 206 jm./
18. *Pall, Valdek. Mõningaid eesti onomastika probleeme ja ülesandeid. Ettekanne TRÜ ÜTÜ eesti keele ringi 30. aastapäeva koosolekul Tartus. — ES 15.12.1975.
19. OU:Pall, Valdek. Nimi, pärisnimi, üldnimi, nimetus. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 5, lk 267–271.
20. *Päll, Peeter. Nimed ja terminid. Ettekanne rahvusvahelisel terminoloogiakonverentsil "Eesti oskuskeel 2003" Tallinnas. — ES 10.10.2003.
    /Tutv: Tiina Leemets, KjK 2004/2, lk 157–158./
21. OU:Päll, Peeter. Nimed ja terminid. — Rahvusvaheline terminoloogiakonverents "Eesti oskuskeel 2003" 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, lk 110–116.
22. +*Pärli, Ülle; Rudakovskaja, Eleonora. Juri Lotman on Proper Name. — Sign Systems Studies 2002 (Vol. 30.2), lk 577–591.
23. +Randviir, Anti. Transdistsiplinaarsus objektides: ruumitähistus ja nimetamine grafitist hegemooniani. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 13–39.
    /Nimi ja nimetamine sotsiosemiootikas, grafiti jm./
24. +*Russell, Bertrand. Uurimus tähendusest ja tõest. Hortus Litterarum, Tallinn 1995.
    /Sisaldab ka tema nimeteoreetilisi arutlusi./
25. *Saari, Henn. Pärisnime mõiste. Diplomitöö. Tartu 1963. 169 lk. (Eesti k kateeder. Nr 890.)
    /Nimeteooriast./
26. *Saari, Henn. Mis on nimi? Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 12.04.1964.
27. OU:Saari, Henn. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
    /Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste. Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga – Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks sallimata – Kokkuvõte./
28. OU:Saari, Henn. Das sprachliche und das nationale Namensystem. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band II. Namensysteme im interkulturellen Vergleich. Patronymica Romanica 15. In Zusammenarbeit mit Rudolf Šrámek herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2000, lk 95–104.
    /Eeskätt eesti isikunimesüsteemist rahvusvahelisel taustal, nimede keelsusest./
29. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias ja XI rahvusvaheline onomastikakongress Sofias. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.10.1972.
30. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 381–383.
    /Toimetuse märkusega vajaduse kohta kehestada reeglid bulgaaria nimede kirjutamiseks, nende omaladina tutvustus./
31. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Nõukogude Liidus. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 397–403.
32. *Simm, Jaak. Maailma nimeajakirjad. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 447–448.
    /Ka Kalevi nimest./
33. OU:*Simm, Jaak. Zur Geschichte der estnischen Ortsnamenforschung. — Linguistica VI. Tartu 1975, lk 128–146.
34. OU:Simm, Jaak. Nimeteaduse põhimõisteid. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 137–140.
35. *Simm, Jaak. Kaks idaslaavi nimeraamatut. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 4, lk 250–251.
    /Rets: Восточнославянская ономастика; Восточнославянская ономастика. Материалы и исследования./
36. OU:Tomberg, Jaak. Postmodernsest nimepillamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 984–995.
    /Nimetamisest kui kesksest nähtusest lääne tarbimisühiskonnas. Sisaldab ka nimeteoreetilist käsitlust (Russell, Kripke jt)./
37. Toporov, Vladimir. Teoreetilise toponomastika valdkonnast. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 274–289.
    /Pärisnimede, sh kohanimede olemusest, nende roll tekstis. Originaal ilmunud 1962 ajakirjas Voprossõ Jazõkoznanija. Vt ka Pärli saatesõna samas./
38. *Подольская, Н. В.; Сталтмане, В. Э. Ономастическая работа в СССР. — Исследования по топонимике. Москва 1974, lk 45–57.
    /Sh nimeuurimisest Eestis./