EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Isikunimed üldiselt.

Tähestikuliselt:

1. *Ader, Anne. Isikunimed Friedebert Tuglase ilukirjanduslikus loomingus. Õpilasettekanne Märjamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 24.11.1972.
2. *Almik, J.; Metsare, A. Minu kodukoha perekonna- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Märjamaa keelepäeval. — ES 12.10.1967.
3. OU:*Alvre, Paul. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (II). Isikunimed. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 9, lk 538–543.
4. *Arens, Ilmar. Ett korrektiv till den estniska kynöforskningen. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 15, Ny följd 6. Lund 1960, lk 123–135.
   /Koha- v isikunimedest??/
5. *Ariste, Paul. Veidi Kalevist. — Postimees 10.06.1944.
   /Nime tähendusest ja päritolust./
6. *Ariste, Paul. Sõna 'Kalev' päritolust. Ettekanne Tartus. — ES 08.04.1945.
7. OU:##*Ariste, P(aul). Kalevist. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 111–114.
   /Varem ilmunud: Looming 1946, nr 7/8./
8. *Ariste, Paul. Tähelepandav teos Tallinna eestlastest XIV-XVI sajandil. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 8, lk 504–508.
   /Rets: P. Johansen, H. von zur Mühlen, Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval./
9. *Ariste, Paul. Einige Ausführungen zu wotischen Personennamen. — Советское финно-угроведение 16, nr 2 (1980), lk 81–82.
   /Резюме: О водских антропонимах./
10. *Bauer, Annika. Julius Mägiste nimeraamatud. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 55 lk + lisad. (Nr 13/00.)
11. *Dambe, Vallija. Läti antiikse päritoluga antroponüümika. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
12. *Dequeker, Michel; Rajandi, Edgar. Anthroponymes et toponymes estoniens d'origine française. — Tézisek. Thesen. Тезисы. Summaries. Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapest 1975, lk 10–11.
    /Täielikult ilmunud 1981 (CIFU IV)./
13. *Durand Mateo, Ricardo. Saagem tuttavaks: senjoor Perico de los Palotes. — Edasi 01.08.1985, lk 4.
    /Hispaania päritoluga nimedest./
14. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
    /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
15. *Eestipäraseid isikunimesid . — Eesti Naine 1930, lk 320.
    /Valik J. Mägiste kogust./
16. OU:Eestlasele eesti nimi . Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921. 70 lk.
    /Kogumik. Vt ka eraldi kirjeid autorite järgi. Sisu: Eessõna – Nimede muutmise Kesktoimkond: Eestlasele eesti nimi! – O. Kallas, Kas oleme küpsed? – M. J. Eisen, Sugunimede tekkimine – V. Ernits, Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena – G. Suits, Nimede muutmine Rootsis – H. Kettunen, Teile, kellede päralt on tulevik – K. E. Sööt, Omad sepad (luuletus) – J. Aavik, Missuguseid nimesid ja mispärast tuleks muuta – A. Saareste (Saaberk), Ka ristinimed eestilisemaks! – O. Loorits, Eesti perekonnanimede kirjutamisest – V. Eestivere, Külalise võrdlus – Academicus, Kiri lahe tagant – L. Kettunen, Nimede valik ja soetamine – Nimede muutmise talituse teadaanne./
17. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Laurentiuse suguvõsa. — Postimees. Hommiku väljaanne 24.04.1920, nr 71, lk 4.
    /In: Laurits; Laarits; Loorits; Labrits; Rents; Laar; Luur./
18. *Eisen, Matthias Johann. Tartu-Võru maakonna risti- ja sugunimed Poola ajal 1582. Ettekanne Tartus. — ES 11.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 4–10. Tutv: AESA IV, lk 14–15./
19. *Eisen, Matthias Johann. Taara-nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 24.02.1924.
    /Refereerib L. Meyeri tööd "Über d. Namen Dorpat". Tutv: AESA V, lk 13–14. "Tartu nime..." Postimees 26.02.1924. Kn: Tarakvere; Tartu./
20. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Stahl, kurat ja Kalev. — Eesti Keel 1925, nr 1-2, lk 35–39.
    /Sh Kalevi etümoloogiast./
21. OU:+Ernits, Enn. Tš-häälik XVI–XVII sajandi Lääne-Ingeri nimedes: vadja keeleala piiridest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 40–51.
    /Vadja isiku- ja kohanimesid vanades ürikutes. Kokkovõtõq: tš ettetulõmisest XVI–XVII aastagasaa Õdagu-Ingeri nimmin: vaďa keeleala piirest, lk 50–51. Summary: The tš-Sound in the Western-Ingrian Names from the 16th and 17th Centuries: On the boundaries of the Votic Language Area, lk 217./
22. Ernits, Villem. Nimede muutmine kultuurloolisena nähtusena. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 16–27.
    /Nimed kultuuri sümboolina: oma- ja võõraskeelne nimestik, rahvusvahelised nimestikud, vanaheebrea, muinasgreeka, ladina, saksa, vene ja muud nimestikud Eestis, eesti omapärased nimed; nimede muutmine Ungaris, Soomes ja Eestis, sh selle ajalugu enne ja pärast iseseisvust; nimede teaduslikust uurimisest./
23. *Forsmann, A. V. Tutkimuksia suomen kansan persoonallisen nimistön alalla. I. — Suomi III/10. 1894. VIII + 253 lk.
    /Ka eesti isikunimedest?/
24. +*Freymann, Georg v. Urkunden und Aktenstücke aus dem Fellinschen Stadtarchiv 1481–1783. — Jahresbericht d. Felliner Literar. Ges. 1912–1917. (Fellin 1918,) lk 1–400.
    /Sh sisaldab rikkalikku isiku- (365–394) ja koharegistrit (395–400)./
25. *Gunter, Aleksei. Estonian names keep on puzzling through the centuries. — The Baltic Times 07.03.2002, lk 20.
    /Eestlaste nimede kujunemisest. Võrdlemisi vigaderohke ja pealiskaudne ruumitäide./
26. +*Hagu, Paul. Setu viljakusjumal Peko. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 3, lk 166–173.
    /Ka nime päritolust./
27. *Haili, Pille; Lill, Signe. Meie õpilaste nimesid aiast ja niidult. Õpilasettekanne Räpina 3. keelepäeval. — ES 04.02.1988.
28. *Heraklides, A. Salme nimi. — Postimees 1904, nr 258.
29. *Hint, Mati. Eesti omanimekasutus segaduses. — Sirp ja Vasar 28.06.1985, lk 13.
30. OU:Hussar, Annika; Päll, Peeter. Das estnische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 170–187.
31. *Hussar, Annika. Eestlaste nimed. Ettekanne keelepäeval Meremäe-Obinitsa Põhikoolis. — ES 21.04.2009.
32. *Isotamm, Lauri. Hüüdnimedest. Õpilasettekanne Tartu 10. Keskkooli rahvaluulepäeval. — ES 20.02.1988.
33. *Jaanus, Endel. Isikunimedest tulenenud kohanimesid. — Uus Tee 25.02.1960; 29.03.1960; 10.05.1960; 25.06.1960; 28.07.1960.
34. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — 18. Internationaler Kongreß für Namenforschung. Universität Trier, 12.–17. April 1993. Zusammenfassungen. Trier 1993, lk 68.
35. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — Onomastik. Akten des 18. Internationaler Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Anderssonherausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 194–198.
36. Joalaid, Marje. Das ingrische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 285–291.
37. Joalaid, Marje. Das wotische Personennamensystem. — Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler, Silvio Brendler. Baar, Hamburg 2007, lk 856–861.
38. Joalaid, Marje. Balto-Finnic Personal Name Suffixes. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 35.
39. OU:*Joalaid, Marje. Balto-Finnic Personal Name Suffixes. — Names in Multi-Lingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Sciences, August 17–22.08.2008. Edited by Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre with the assistance of Grant Smith, Maria Figueredo. York University, Toronto 2009, lk 532–541.
40. +*Johansen, P(aul). Analecta estonica. — Ajalooline Ajakiri 1930, lk 145–154, 207–215.
    /Väljavõtteid vanematest ürikutest (14. saj lõpp – 17. saj keskpaik), isiku- ja kohanimesid, viimased on identifitseeritud./
41. *Jurtšenko, Piret. Eesti hüüdnimed. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 22(98).
42. OU:+Järv, Risto. Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 6, 7, lk 442–454, 549–557.
    /Tegelasnimed eesti imemuinasjuttudes./
43. *Järvemägi, Maarika. Hüüdnimed 9.–11. klassis. Õpilasettekanne Värska keelepäeval. — ES 21.04.1988.
44. *(Kahu, M(eelik)). Pseudonüümidest. — Kalender 1983. Tallinn 1982, lk 172–178.
45. *Kala, Sven. Eesti hüüdnimedest. Kursusetöö. Juhendaja Viivi Maanso. TPÜ, Tallinn 1995. 25 lk. (Nr 782.)
46. *Kala, Sven. Eesti hüüdnimedest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Viivi Maanso. TPÜ, Tallinn 1997. 60 lk. (Nr 7/97.)
47. OU:*Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. I. — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 42–68.
    /Kn: Abruka; Annurahu; Antsi (Ansi); Aste; Atla; Eeriksaar; Elme (Kaa); Imari; Hindu; Kaisvere; Koovi; Kuumi; Kõõru; Kärdu; Lülle; Matu; Meedla; Mässa; Praakli; Pälli; Reina; Tehumardi; Tiinuse; Toomalõuka; Tõlli (Kaa); Ula; Viidu./
48. OU:Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt II. — Keelest ja kultuuriloost. Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 67–80.
    /Kn: Hirmuste (Kär); Juksirahu; Kure k (Khk); Kurevere; Lellumaa; Loona (Khk); Mõndelaid; Mõntu; Mõnnuste; Riksu; Roobima; Roomassaare; Uduvere; Undva; Vantri; Vedruka; Üüdibe./
49. *Kallasmaa, Marja. Personal Names in the Estonian Place-Names. — Zusammenfassungen. Universität Trier 1993, lk 70.
    /Täielikult ilmunud 1999./
50. OU:Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 763-766.
    /Isikunimelisest algupärast kohanimedes ja nende hilisemast ümbermõtestamisest./
51. OU:Kallasmaa, Marja. Personal Names in Estonian Place Names. (Especially on Island Saaremaa.) — Linguistica Uralica 34, nr 4 (1998), lk 361–366.
    /Резюме: Личные имена в составе топонимов Эстонии (прежде всего о-ва Сааремаа), с. 366./
52. OU:*Kallasmaa, Marja. Personal names in Estonian place names. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.-17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Andersson herausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 199–202.
53. OU:+Kallasmaa, Marja. Kriitilisi märkusi. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 10, lk 851–852.
    /Rets: Vera Lif. Ingermanländares namnskick under 1900-talet. Kontinuitet och förändring. Acta Universitatis Upsalensis. Studia multiethnica Upsalensia 17. Uppsala, 2004. 293 lk. Sh eesnimede liigituse küsitavustest./
54. *Kangur, Merike. Hargla 9-kl. kooli õpilaste ja õpetajate hüüdnimedest. Õpilasettekanne Hargla keelepäeval. — ES 17.11.1988.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/3./
55. OU:*Kaplinski, Jaan. Mõned "Tähe mõrsjast" virgutatud mõtted. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 9, lk 543–550.
    /Isikunimedest. Vastukaja E. Roosi artiklile KjK 1969/11, 12./
56. *Kaplinski, Küllike. Vanimad eestikeelsed käsitöölisnimetused ajalooallikais. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 682.
    /?? SUSKT-s onomastikateema all./
57. OU:*Kaplinski, Küllike. Eestlased ja venelased XIV sajandi Tallinna maksunimistuis. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 11, lk 682–692.
    /Nimede loetelu./
58. Káposztai, Erzsébet. Derceni hüüdnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat X (1964). Tallinn 1964, lk 259–264.
    /Taga-Karpaatia ungari külas Dercenis e Drissinos kasutatavatest hüüdnimedest. Резюме: Дрисинские клички, с. 264./
59. Karlova, Olga. Henkilönnimet Vuokkiniemen paikannimistössä. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 157–162.
    /Kokkovõtõq: Inemisenimeq Vuokkinieme kotussõnimmin, lk 161–162. Kokkuv: Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes, lk 162. Summary: Personal Names in Vuokkiniemi Place-Names, p. 184./
60. Karlova, Olga. Vanhoja karjalaisia henkilönnimiä l(V)-nimimallin kantana. — Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Võro Instituudi toimõndusõq 14. Võro 2002, lk 93–99.
    /Kokkuv: Vanaq kaŕala inimesenimeq l(V)-nimetüübi alossõs, lk 99–100. Kokkuv: Vanu karjala isikunimesid l(V)-nimetüübi alusena, lk 100. Summary: Old Karelian personal names as the basis of l(V) name type, lk 215–216./
61. *Kase, Heldi. Kodukandi nimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
    /Kaarma isikunimedest. Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
62. +Kasik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329–331.
    /Rets: Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. Sh nimeteemadest./
63. Keskpaik, Riste. Kohuke, saiakuubik ja kõiksuse laps – enesenimetamise strateegiad internetikommentaarides. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 125–152.
    /Mh internetihüüdnime vastavusest traditsioonilistele isikunimedele./
64. +Kettunen, Lauri. EestL ago, agu 'koit'. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 196–198.
    /Sh seostest isiku- ja kohanimedega./
65. +Kiipus, Merike. Veel kord eesti pseudonüümika teemadel. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 4, lk 325–326.
    /Täienduseks P. Oleskile; ülevaade kirjandusmuuseumi bibliograafiaosakonna pseudonüümikateemalisest tööst./
66. OU:*Kiparsky, V(alentin). Ostseefinnische Personennamen aus lettländischen Sammlungen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1936. Tartu 1938, lk 245–259.
67. *Klein, Mari. Hüüd- ja varjunimed Interneti jututubades. Seminaritöö. Juhendaja Tiit Päeva. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk + lisa. (Nr 4/00.)
68. *Klein, Mari. Internetis kasutatavad nimed portaali rate.ee põhjal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 4(04).
69. OU:Kobolt, E. Vanemaid isiku- ja kohanimesid. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 50–54.
    /Rets: Sitzungsberichte der Altertumerforschenden Gesellschaft zu Pernau. Achter Band, 1914–1925. Pernau 1926. 363 lk + VI tabelit. Tutvustab Pärnu Muinsusuurijate Seltsi toimetistes ilmunud artikleid, eriti: F. Baron Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, kus on avaldatud palju arhiivimaterjale; isiku- ja kohanimede näiteid sealt./
70. *Kokka, Marika; Piirsalu, Anneli. Meie kooli nimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli keelepäeval. — ES 06.05.1982.
71. +Koplus, Milvi. Sõnast ja nimest. Perioodika, Tallinn 1999. 39 lk.
    /Nimed ja nende mõju; numeroloogia. Esoteeria valdkonnast./
72. *Koppel, Merle. Kaarma kandi nimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
    /Isikunimedest. Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
73. +*Krohn, Kaarle. Kaleva und seine sippe. — Journal de la Société Finno-Ougrienne 30, nr 35 (1913–1918), lk 1–43.
    /Sh Kaleva nime seletusi./
74. +Kubjas, Eduard. Märkmeid Chr. Kelchi kroonikas 1695 trükitud rahvalaulu "Jörru, Jörru..." kohta. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 135–144.
    /Sh sõnast Jörru, mida arvatakse olevat naise nimi (kuid ehk ka interjektsioon). Резюме: Заметки о помещенной в хронике Хр. Кельха 1695 года народной песне "Jörru, Jörru...", с. 144./
75. *Kupper, Kati. Hummuli 8-kl. Kooli õpilaste nimede tähendused. Õpilasettekanne Hummuli keelepäeval Hummuli 8-kl Koolis. — ES 04.12.1986.
76. *Laikivi, Kaarel. Neli nime. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 4, lk 234–243.
    /Vene isikunimestruktuurid ja nende ajalugu./
77. *Leesalu, Raili. Ülevaade isikunimede uurimisest "Keeles ja Kirjanduses" 1968–1977 ilmunud artiklite põhjal. III k töö. Tartu 1982. 33 lk. (Nr 1414.)
78. *Lepa, Ege. Restu küla isiku- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Restu keelepäeval. — ES 18.04.1991.
79. OU:Linnus, Jüri. Lisanimi Sepa ~ Raudsepa. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 103–112.
    /Резюме: Прозвание Sepa ~ Raudsepa (= кузнец), с. 112./
80. +Linnus, Jüri. Seppade rahvapärastest nimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 141–149.
    /Резюме: О народных наименованиях ремесленника-кузнеца, с. 149. In: Sepp; Raudsepp./
81. OU:Linnus, Jüri. Põhja-Eesti talupoegade lisanimedest 18. sajandil. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 99–108.
    /Резюме: О прозваниях крестьян северной Эстонии в XVIII столетии, с. 108. In: Brauer; Hõbesepp; Kangur; Kingsepp; Müürsepp; Nahkur; Puusepp; Raudsepp; Rätsep; Sadulsepp; Sepp; Tisler; Treial./
82. +*Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Lõuna-Eestis 17. sajandi esimesel poolel. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXIII. Tallinn 1983, lk 92–103.
    /Ka isikunimesid. Резюме: Деревенские ремесленники Южной Эстонии в первой половине XVII века. Referat: Über die südestnischen Landhandwerker in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts./
83. *Lipp, M(artin). Alte estnische Namen in den Revalschen Archiven. — Nordlivländische Zeitung 1900, nr 272; Revalsche Zeitung 1900, nr 273.
84. ##*Lipp, M(artin). Alte estnische Namen in den Revalschen Archiven. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1900. Jurjew (Dorpat) 1901, lk 97–101.
    /Varem ilmunud: Nordlivländische Zeitung ja Revalsche Zeitung 1900./
85. OU:+Loorits, Oskar. Melk ja Mälk. — Eesti Keel 1930, nr 3, lk 51–56.
    /Sh selle esinemus ees-, perekonna- ja kohanimedes. Saksa nimest Melchior. Kn: Mälaküla (Muh); Mäliküla (Var); Mälla (Kul); Mällo./
86. *Loorits, Oskar. Uku. — Virittäjä 40 (1936), lk 256–267.
    /Referat: Uku./
87. *Luik, Tiiu. Meie kooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Tallinna 37. Keskkooli keelepäeval. — ES 08.05.1974.
88. *Madise, Reijo; Kajakas, Aivar; Hunt, Alar. Hüüdnimedest ja nende päritolust meie koolis. Õpilasettekanne Tallinna 54. Keskkooli rahvaluulepäeval. — ES 06.05.1988.
89. OU:+Masing, Uku. Osmi olemusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 134–152.
    /Sh liivlaste Väina jõe kohanime Osmesare ja Eesti Osmussaare etümoloogiast lk 139–140. Резюме: Кто такой Осми? с. 149–152./
90. *Meie kanname sõimunimesid . — Rahva Päevaleht 27.03.1910, nr 70, lk 1.
    /Allk: H. T./
91. *Meie omapärasest nimikonnast . — Päevaleht 23.06.1922, nr 144, lk 3–4.
    /Ees- ja perekonnanimede kasutusest. Allk: -n./
92. OU:*Must, Hildegard. Vom Ursprung der Personennamen im "Kalevipoeg". — Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 55, nr 4 (1951), lk 1–20.
93. OU:*Must, Hildegard. Scandinavian Kalf and Estonian Kalev. — Names. Journal of the American Name Society 18 (1970), lk 1–8.
94. OU:*Mutt, Oleg. Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja finn-elemendiga nimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 12, lk 736–743.
95. *Mägar, Sirje. Nimi kui iseloomustusvahend O. Lutsu teostes. III k töö. Tartu 1975. 36 lk. (Nr 1162.)
96. *Mägiste, J(ulius). Muistseist eesti isikunimedest. — Päevaleht 16.11.1929, nr 311, lk 4; 22.11.1929, nr 317.
97. +Mägiste, J(ulius). (400-aastane eesti raamat. Wanradt-Koelli katekismus 1535. aastast. Tallinn MCMXXXV.) — Eesti Keel 1935, nr 4-6, lk 192–195.
    /Sh nime Koell tõlgendusest lk 194–195./
98. OU:*Mägiste, Julius. Eesti väin 'Sund, Meerenge', soome väylä ja Väinämöinen. — Tulimuld 1966, nr 2, lk 91–96.
99. *Männik, Külli. Kehra Keskkooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Harju rajooni 7. (Kehra Keskkooli 2) keelepäeval. — ES 09.03.1978.
100. *Nikonov, Vladimir. Mis on teie nimi? — Edasi 11.02.1986, lk 6.
     /Antroponüümikast. Vestlus NSVL TA Mikluhho-Maklai-nim Etnograafiainstituudi onomastikarühma juhendaja V. Nikonoviga. Ajalehe "Izvestija" lisast "Nedelja"./
101. +*Noormets, Margus. Isikunimedest tuletatud võõrsõnad. III k töö. Tartu 1985. 54 lk. (Nr 1542.)
102. *Näripä, Victoria. Ees- ja perekonnanimed Türil ja selle ümbruses. Kursusetöö. Juhendaja Maie Kärner. TPÜ, Tallinn 1993. 56 lk. (Nr 702.)
103. +Oinas, Felix. Kalev (Kolõvan) Venemaal. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 3, lk 160–164.
     /Vene bõliinade tegelane Kolõvan; sh tema nimest läänemeresoome keeltes ja esinemus Venemaa kohanimedes ./
104. *Oissar, E. Vassili Jakovlevitš = Friedrich Georg Wilhelm. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 7, lk 445.
     /Saksa-vene isikunimedest./
105. Ojamets, Lenne. Häälikuline kooskõla ees- ja perekonnanimedes. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. Tartu 2005. 76 lk (Nr 1461.)
     /Summary: Phonetic harmony in forenames and surnames, lk 64–66. Sisu: Sissejuhatus – Eesnime valiku põhimõtted – Algriim – Reduplikatsioon eesti keeles – Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla – Alliteratsioon ja assonants ees- ja perekonnanimedes – Ees- ja perekonnanimede häälikuline struktuur – Kokkuvõte – Materjali allikad – Kirjandus – Lisa 1. Valik uuritud nimesid./
106. *Ojamets, Lenne. Ees- ja perekonnanimede häälikuline kooskõla. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
107. +Olesk, Peeter. Kelle oma on võõras nimi? Meelik Kahu ja pseudonüümika jätkamine. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 3, lk 223–227.
     /Pseudonüümide jätkuva kogumise vajalikkusest./
108. OU:Paales, Liina. Isikumärkide süsteemist eesti viipekeeles. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 201–208.
     /Eesti viipenimed ja nende moodustamise viisid./
109. *Pall, Valdek. Uurimisobjektiks läänemeresoome isikunimed. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 9, lk 565–567.
     /Rets: D.-E. Stoebke. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Hamburg 1964./
110. OU:*Palli, Heldur. Eesti isikunimedest Harju- ja Järvamaal XVI sajandil. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 10, lk 595–608.
     /Tutv: Mägiste, Julius, Tulimuld 1959/4, lk 321–324./
111. OU:*Palli, Heldur. Eesti isikunimede kasutamisest meie rahva vanema ajaloo (XIII-XVI saj.) uurimisel. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 10, nr 2 (1961), lk 132–143.
     /Резюме: Об использовании имен собственных при изучении древней истории (XIII-XVI вв.) эстонского народа. Referat: Die estnischen Personennamen in der Erforschung der älteren Geschichte (13.-16. Jh.) unseres Volkes./
112. OU:*Palli, Heldur. Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII-XVI sajandil. — Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik. II. Tallinn 1961, lk 108–127.
113. OU:Peegel, Juhan. Meenutusi kohtumistest Kalevi ja tema pojaga. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 3, lk 145–159.
     /Kalevi nime etümoloogiast./
114. +Priidel, Endel. Koguva ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 208 lk.
     /Sisaldab palju ka koha- ja isikunimematerjali: Koguva nimest lk 51–53, talunimedest 43–45, perekonnanimedest 70–72, eesnimedest 72–73. Sisu: Saateks – Vabadus – Postitalupojad – Talud – Pered – Tooma – Sugulased – Lisa – Tabelid – Kasutatud kirjandus – Registrid: Isikunimede register, Kohanimede register, Fotograafide register – Fotode allikaviited. Summary: The history of Koguva, p. 191–193. Referat: Die Geschichte Koguvas, S. 193–195. Tiivistelmä: Koguvan historia, s. 195–197. In: Smuul (Schmuul)./
115. *Põhjala, J(ohan). Vanadest Eesti nimedest. — Uus Aeg 15.06.1900, nr 47, lk 1.
     /Koha- ja isikunimedest./
116. Päll, Peeter. Isikunimesid laiast maailmast. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 309–311.
     /Rets: Системы личных имен у народов мира. Изд. "Наука", Москва 1986. 384 lk./
117. *Päll, Peeter. Mitmekeelsus Eesti nimedes. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
118. +P(ürko)p, H(elmut). (Vanem Tallinna Jaani haigemaja vakuraamat 1435–1507. Tallinna linna arhiivi väljaanded IV. 2. Toimetanud Dr. phil. P. Johansen. 92+XIX lk.) — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 190.
     /Rets. Sh mainitud seal esinevad u 20 eestikeelset isikunime./
119. *Rajandi, Edgar. Eesti NSV-s elunevate leedulaste nimepruugist. Ettekanne sümpoosionil Šiauliais. — ES 29.05.1970.
120. *Rajandi, E(dgar); Tarand, H(elmut). Eesti nimi läbi sajandite. — Noorus 1972, nr 5, lk 70–72.
     /Isikunimede ajaloost. Uuesti avaldatud 1976 (Keel, mida me uurime)./
121. *Rajandi, Edgar. Eesti isikunimevara. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
122. OU:Rajandi, Edgar. Mõtteid eesti isikunimede uurimisest. — Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Tallinn 1978, lk 93–102.
     /Sh oma isikunimekogudest ja perekonnanimede liigitusest./
123. OU:*Rajandi, Edgar; Dequeker, Michel. Anthroponymes et toponymes d'origine latine et française en Estonie. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 359–363.
     /Tutv: Агеева, Р. А., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6. 1982/4, lk 173–174./
124. *Rannala, Kerli. Noorte muhulaste nimed. Õpilasettekanne keelepäeval Muhu Põhikoolis. — ES 18.02.2009.
125. +Raun, A(lo). Õpetatud Eesti Seltsi 100-aastasest tööst keeleteaduse alal. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 195–223.
     /Sh nimede Dorpat, Reval ja Ösel etümoloogiast lk 201, sõna estnisch kirjapildist lk 215, kohanimede kogumisest ja kohanimedest üldse lk 217–220, isikunimedest lk 220–221, rahvanimedest lk 221. Üksikasjalike viidetega. Summary: The Philological Activities of the Learned Estonian Society During the First Hundred Years of its Existence, p. 223. In: Kalev; Tharapita. Kn: Alempois; Emajõgi; Kuressaare; Narva; Pihkva; Pärnu; Tallinna nimed; Tartu; Valga; Viljandi; Võhma; Võnnu; -vere; -st; Toor-; Katku-; Eesti; Ugaunia; Rootsi; Vene./
126. *Reier, Mall. Õpetajate ja õpilaste hüüdnimed meie koolis. Õpilasettekanne C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1. Keskkooli 3. keelepäeval. — ES 27.04.1988.
127. OU:Roos, Eduard. Eesti muistseist isikunimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 6, lk 341–352.
     /Vanimate nimede allikad, nende liigitus ja päritolu./
128. *Roos, Eduard. Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
129. OU:Roos, Eduard. Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 77–97.
     /Ka nimede struktuurianalüüs; nimeandmestik lk 89–95. Резюме: Древние эстонские личные имена с компонентом -meel, с. 97./
130. *Roos, Eduard. "Inimene ja loodus eesti muistsetes isikunimedes". Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.10.1974.
131. OU:Roos, Eduard. Eesti muistsed liittüvelised ja tuletuslikud isikunimed. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 120–130.
132. OU:Roos, Eduard. Inimene ja loodus eesti muistses antroponüümikas. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 106–119.
133. *Roos, Eduard. Muistsetest nimedest uskumuste taustal. — Horisont 1976, nr 1, lk 18–20.
134. OU:+Roos, Eduard. Sõnade ja nimede seltsis. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 67–79.
     /Meenutusi uurijaks kujunemisest, sh lähemalt isikunimedest lk 76–78. Lõpus tõdemus, et "kehtiv perekonnanimede käänamise reegel on eluvõõras" (lk 79)./
135. OU:*Rootsmäe, L(emming). Võnnu kihelkonna isikunimed XVIII sajandil. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 10, lk 623–624.
136. Rooväli, Küllike. Nimemood muutub kiiresti. — Postimees 19.04.2002, lk 2.
     /20. sajandi eesnimemoe 6 etappi, Annika Hussari magistritöö põhjal. Samal päeval ilmunud isikunimeseaduse tutvustuse taustaks./
137. OU:Saar, Evar. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 80–92.
     /Kokkuv: Isikunimede ja kohanimede ajaloolisest segunemisest Räpinä kihelkonnas, lk 92. Summary: About the mingling of personal names and place-names in Räpina Parish, p. 312–313./
138. +Saareste, A(lbert). 400-a. vanune keeleline leid Eestis. — Eesti Keel 1923, nr 4, 5-6, lk 97–104, 136–149.
     /Kullamaa vakuraamatus (u 1524–1532) esinevaid koha- ja isikunimesid. Kn: Ellamaa; Kullamaa; Kullamaa kohanimed; Rõuma; Ubasalu; Üdruma./
139. +Saareste, Albert. Väitekiri läänemeresoome keelte vormiõppe alalt. — Eesti Keel 1928, nr 3-4, lk 35–55.
     /J. Mägiste väitekiri "oiª-, e©iª-deminutiivid. Läänemeresoome nominaaltuletus I". Sh kohanimedest lk 40, isikunimedest lk 41. Kn: Rakke./
140. OU:*Saareste, Andrus. Kalev. — Ural-Altaische Jahrbücher 24/1-2. Wiesbaden 1952, lk 36–41.
     /Saksa k-s./
141. OU:*Saareste, Andrus. Kalev, Kaleva sõna algupärast. — Virittäjä 58 (1954), lk 89–101.
142. *Saari, Henn. Vana hiidlase nimi. Ettekanne Hiiumaa 2. keelepäeval Kärdlas. — ES 12.05.1984.
143. OU:Saari, Henn. Das sprachliche und das nationale Namensystem. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band II. Namensysteme im interkulturellen Vergleich. Patronymica Romanica 15. In Zusammenarbeit mit Rudolf Šrámek herausgegeben von Dieter Kremer. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2000, lk 95–104.
     /Eeskätt eesti isikunimesüsteemist rahvusvahelisel taustal, nimede keelsusest./
144. +Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 956 lk. (Eesti Keele Instituut.)
     /Sh nimeteemalised saated: Selgitust riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, lk 132–135) – Jätkub selgitus riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, 147–150) – Ajutiste nimekujude põhimõte (1979, 150–154) – Eesti eesnimed (1980, 193–196) – Jälle eesti eesnimed (1980, 197–199) – Suvejuttu perekonnanimedest (1981, 220–223) – Jutujätk eesti perekonnanimedest (1981, 224–227) – Üks vanamoodi joon eesti perekonnanimedes (1982, 266–269) – Eesnime eluõiguse eest (1983, 269–273) – Jürisoni Jüri Askoldi laeva peal (1984, 311–315) – Mis on lahti väliskohanimedega? (1985, 352–356) – Nimed ja nende ennistamine (1986, 438–442) – Üks nimi, eesti nimi (1987, 442–446) – Nimekorralduse vahemõtteid (1987, 459–463) – Vabastatud Paul-Eerik (1987, 463–467) – Keeleseadusest nimeseaduseni (1989, 543–547) – Eesnimeuurimise sangareid (1990, 596–599) – Eestlaste ingliskeelsed vene nimed (1991, 604–608) – Tuhat ilusat osaühingu nime (1991, 613–617) – Kuhu kuulub eestlase nimi? (1991, 622–626) – Kuidas Eesti oma nime saanud (1991, 626–631) – Kolm vene elanikkonnaga valda (1991, 640–645) – Vormsilt ja Ingerist (1992, 681–685) – Firmaseaduse mälestuseks (1993, 694–698) – Perekonnaseadus ja eesnimed (1994, 730–734) – Inimese nimi seaduse kütkes (1995, 742–745) – Rõugutark ja rahastaja (1995, 750–754) – Nüüdisprobleeme [firmad] (1995, 754–759) – Suvi pole keeletu [mh võõrnimed] (1995, 759–763) – Saaremaa ei ole sajajalgne (1996, 784–788) – Priinimed (1996, 788–792) – Eestlasele eesti nimi (1996, 792–797) – Keeleseadus sai järelkasvu [kohanimeseadus] (1997, 812–816) – Rebanese perekond [käänamisest] (1999, 893–897) – Kolumbus Krisostoomus [isikunimeseadus] (1999, 898–902) – Suveks sületäis sõnu [sh Moo, marts] (1999, 902–906). Tutv: Kasik, Reet, KjK 2006/4, lk 329–331./
145. *Sarv, Ingrid. Isikunimedest eesti fraseoloogias. Ettekanne Elva Keskkooli rahvaluulepäeval Elvas. — ES 23.10.1986.
146. *Sarv, Ingrid. Mats, Madis ja madisepäev. Ettekanne Tartu 10. Keskkooli rahvaluulepäeval. — ES 20.02.1988.
147. *Siefeldt, Arthur. Eesti kangelaste nimedest. — Postimees 28.04.1912, nr 97, lk 2.
148. *Siliņš, K. Valodu kontaktu atspoguļojums latviešu personvārdos. — Baltu valodas senāk un tagad. Rīga 1985, lk 133–141.
     /Ka eesti nimedest?/
149. OU:Simm, Jaak. Isikunimedest tulenenud Võnnu asulanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 (1973–1974). Eesti Raamat, Tallinn 1975, lk 179–204.
     /Резюме: О некоторых названиях населенных пунктов Выннуского прихода, происходящих от личных имен, с. 204. Kn: Aarniku; Haaslava; Agali; Akste; Hammaste; Ibaste; Imste; Issaku; Kaagvere; Kaarli; Kokeküla; Kriimani; Kärsa; Leevi; Matsisaare; Melliste; Mäksa; Noorits-Metsküla; Poka; Tamme (Võn); Uniküla; Uulika; Võõpste./
150. *Simm, Jaak. Maailma nimeajakirjad. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 447–448.
     /Ka Kalevi nimest./
151. *Simm, Jaak. Raamat antroponüümidest. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 4, lk 250–251.
     /Rets: В. А. Никонов. Имя и общество. Москва 1974./
152. *Simm, Jaak. Raamat vene isikunimedest. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 7, lk 440–441.
     /Rets: А. В. Суслова, А. В. Суперанская. О русских именах./
153. *Simm, Jaak. (Т. И. Тепляшина. Антропонимические модели пермских языков. Москва 1978.) — Советское финно-угроведение 16, nr 3 (1980), lk 231–232.
     /Rets. Inglise k-s./
154. *Simm, Jaak. Isikunimede kogumine. — Tee Kommunismile 18.06.1981.
155. *Simm, Jaak. Kogugem isikunimesid! — Koit 27.06.1981; Kommunist 13.08.1981; Punalipp 16.05.1981; Punane Täht 23.05.1981; Pärnu Kommunist 16.05.1981; Võitlev Sõna 16.07.1981.
156. *Simm, Jaak. Paneme kirja isikunimesid. — Töörahva Lipp 30.05.1981.
157. OU:*Simm, Jaak. Isikunimede kogumise juhend. — Kodumurre 18. Tallinn 1986, lk 93–106.
158. *Sink, Andrus. Mõnda keskkooliõpilaste nimedest. Õpilasettekanne Abja keelepäeval. — ES 07.04.1983.
159. Stoebke, Detlef-Eckhard. Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Nord- und osteuropäische Geschichtsstudien. Band IV. Leibniz-Verlag, Hamburg 1964. 181? lk.
     /Sisaldab rikkalikult ka eesti isikunimede käsitlusi. Sisu: Einleitung – Die Namensammlung – Die gemeinsamen ostseefinnischen Namenelemente als Bestandteile eines urfinnischen Namensystems – Der Aufbau des urfinnischen Namensystems: Das Verhältnis zwischen ein- und zweigliedrigen Personennamen, Lautliche Erscheinungen, Suffixe, Wortarten und Kompositionstypen, Wechselnde Stellung der Namenglieder, Bedeutungsinhalte, Resümee und Schlußbemerkungen – Register: Personennamen fremder Herkunft, Die bei Forsman erwähnten fragwürdigen Personennamen – Literaturverzeichnis – Abkürzungen – Tabelle. Tutv: Pall, Valdek, KjK 1965/9, lk 565–567./
160. *Stopkin, Karin. Õisu õpilaste nimed. Õpilasettekanne Õisu 5. keelepäeval. — ES 02.04.1992.
161. +Sutrop, Urmas. Eesti keele vanimatest perioodidest. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 645–649.
     /Sh koha- ja isikunimedest enne 1500. a ja neis kajastuvatest keelemuutustest. Vt ka Künnap KjK 1999/10/
162. *Sõnake seletuseks. Meie käest on küsitud, mis minevases numbris "Kalevala" järele kõneldud loos "Väinämöinen" tähendada. — Oleviku Lisa 17.03.1883, nr 11, lk 2.
163. *Sõstra, Kaja. Emakeele Seltsi hüüdnimesid sisaldavatest isikunimekogudest. Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 33.)
164. *Zemzare, Daina. Läti ja eesti nimede vastastikused seosed. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
165. *Tarand, Helmut. Vana ja uus nimi. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
166. *Teder, Made. Hüüdnimed meie koolis. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
167. *Teras, Tiina; Aasmäe, Anneli; Kask, Signe; Must, Maria; Vitsur, Piret. Tallinna 4. Keskkooli õpilaste nimedest. Õpilasettekanne Tallinna 4. Keskkooli keelepäeval. — ES 03.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
168. OU:*Tiik, Leo. Isikunimede mugandid Saaremaal XVI ja XVII sajandil. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 5, lk 284–288.
169. OU:*Tiik, Leo. Hiiumaa Leiger. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 11, lk 586–588.
     /Nime päritolust./
170. +T(iitsm)aa, A(leksander). (Tallinna kodanikkude raamat 1409–1624. Toimetanud Otto Greiffenhagen. Tallinna Linnaarhiivi väljaanded nr. 6. Tallinn 1932.) — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 88–90.
     /Rets. Sh u 300 eesti või soome algupära isikunime./
171. T(iitsm)aa, A(leksander). (Tallinna kodanikkuderaamat 1624–1690 ühes jätkuga kuni 1710-ni. Toimetanud Georg Adelheim. Tallinnas 1933.) — Eesti Keel 1933, nr 4-5, lk 152–153.
     /Rets. Sh eestlaste perekonnanimed selles pms saksakeelsed./
172. *Tomingas, Tiina. Hüüdnimed, nende jagunemine ja funktsioonid. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 7(04).
173. +*Toomsalu, Maie. Gebrauch der Personennamen in deutschen Phraseologismen. Diplomitöö. Tartu 1980. 77 lk. (Lehrstuhl für deutsche Philologie.)
174. *Truusmann, Jüri. Vana Eestlaste ja Liivlaste nimed. — Oma Maa 15.02.1889, nr 2, lk 107–108.
175. +*Tunkelo, E. A. Eräistä vainajain palvontaan liittyvistä suomalaisista nimityksistä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/17. Helsinki 1914. 31 lk.
     /Ka eesti isikunimedest?/
176. *Törne, G. C. G. v. Alte Bauernamen in Estland. (1902?). 169 lk.
     /Mainitud väljaandes: Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1902, lk 37./
177. Vaba, Lembit. Eesti isikunimed Läänemeremaade rahvaste kontekstis. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 297–300.
     /Rets: Pauls Balodis. Latviešu personvārdu etimoloģiskās semantikas teorētiskais modelis un tā realizācija. Theoretical model of the etymological semantics of Latvian personal names and its realization. Promocijas darba kopsavilkums filoloģijas doktora grāda iegūšanai valodniecības zinātņu nozares baltu valodniecības apakšnozarē. Rīga 2008. 140 lk./
178. *Vaher, Marge. Eesti muistsed isikunimed. Proseminaritöö. Juhendaja Tiit Päeva. TPÜ, Tallinn 1998. Nr 18(98).
179. *Vakarjuk, Olga. Nimesüsteemid mongoli ja tunguusi keeltes. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 19 lk. (Nr 27/01.)
180. +Vakk, Feliks. Luuka õlletegu. — Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 41–48.
     /Резюме: Luuka õlletegu (Этимология), с. 48. In: Luukas./
181. +*Valle, N. Isikunimed sõnavara allikana. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695–696.
182. OU:*Viires, A(nts). Kalevi sõnapere. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 11, lk 668–676.
183. *Viires, Ants. "Kalevi" sõnaperest. Ettekanne Tartus. — ES 23.04.1961.
184. *Vikat, Tarvo. Püha kandi isikunimedest. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
185. *Villi Andi. Kalev. Vastuseks mitmeltpoolt avaldatud küsimise pääle: "Kuidas võis Vana-Kelti sõnast kalitos Eesti nimi Kalev saada? — Postimees 22.06.1911, nr 136, lk 2.
     /Kohanimede kujunemisest eesti keeles. Kalevipoeg ja tema kaaslased on personifitseeritud loodusjõud./
186. *Villi Andi. Kalevipoeg. Vastuseks hr. Arthur Siefeldt'ile. — Postimees 10.05.1912, nr 106, lk 5.
     /Eesti kangelaste nimede algupära asjus./
187. +*V(illi) A(ndi). Taara. — Sakala lisa 1919, nr 2 (juuni), lk 8.
     /Nime ja kultuse populaarteaduslik seletus. EFAA: väärtusetu./
188. *Vint, Kristiina. Venemaal elavate soome-ugri rahvaste nimesüsteemid. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 1999. Nr 11(99).
189. *Väiksed elukommete pildid vanast Eestist. — Perekonnaleht 1913, nr 37, lk 311–312.
     /Kuritegevusest ja nimedest. Allk: J. Mn./
190. +Vääri, Eduard. Liivi keele uurimise ajaloost. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 190–225.
     /Sh vanade liivi isiku- ja kohanimede näiteid lk 191–192, Bielensteini kohanimede etümoloogiatest lk 214. Резюме: Об истории исследования ливского языка, с. 224–225./
191. *Vääri, E(duard). Liivi ja eesti isikunimed Henriku "Liivimaa kroonikas". — Nõukogude Õpetaja 25.01.1969, lk 4.
192. *Weske, M. (Erklärung des estnischen mythologischen Namens "Wanemuine".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 100–101.
193. *Willmann, R. Kalev. ("Keeleteadusline osa.") — Rahva Lõbuleht 1900, nr 12, lk 749–751.
     /Sõnaseletus./
194. *Аношкина, Л. В. Деривативные суффиксы в составе мордовских антропонимов. — ÜTÜ vabariikliku konverentsi materjale. 1977. IV. Tartu 1977, lk 99–104.
195. OU:*Раянди, Эдгар. Эстонцы. — Системы личных имен у народов мира. Москва 1986, lk 354–357.
196. *Сталтмане, Велта; Каганова, Тийу. О некоторых параллелях в латышской, литовской и эстонской антропонимии. — IV vissavienības baltistu konference. Rīga 1980, lk 185–186.
     /Teesid. Täistekst ilmus 1985./
197. OU:*Сталтмане, В(елта); Каганова, Т(ийу). О некоторых параллелях в латышской, литовской и эстонской антропонимии. — Baltu valodas senāk un tagad. Rīga 1985, lk 127–133.