EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Perekonnanimed.

Tähestikuliselt:

1. *100 aastat perekonnanime . — Esmaspäev 08.12.1930, nr 49, lk 3.
2. *Ahven, Heino. Pilk Räpina perekonnanimedele. Ettekanne Räpina Keskkooli keelepäeval. — ES 08.04.1976.
3. *Aim, Lagle. Alatskivi perekonnanimedest. Õpilasettekanne Alatskivi keelepäeval. — ES 16.03.1988.
   /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
4. *Allik, H. Perekonnanimede kujunemisest. Lihwlandi-Ma tallorahwa seädus (1820). s.l. 1994. 14 lk. (EAR baltikaosak nr GS 182.)
   /Käsikiri./
5. *Allik, H. OHTU (Dorf Udeküll, Udeküll, Ukülla, Uekülla) talud ja vabadikukohad revisjonide järgi, vaadeldes talude nimede muutust ja 1835 pandud perekonnanimede võimalikku tuletatust talukohanimest. s.l. 1993–1995. 4 l. (EAR baltikaosak nr GS 179.)
   /Käsikiri./
6. *Arhiiv jutustab. Liignimede panemisest Eestimaa talurahvale. — Põhja Eesti 12.03.1931, nr 29, lk 2; Alutaguse Elu 12.03.1931, nr 29, lk 2.
   /1834. a korraldusest nimede panekuks./
7. OU:*Ariste, Paul. Ühest perekonnanimest ja sellega liituvaist küsimustest. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 58–62.
   /In: Veske; Veski./
8. +Ariste, Paul. Kas ism võib olla sõna? — Emakeele Seltsi aastaraamat 14–15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 79–86.
   /Sufiksite leksikaliseerumisest, sh saksa perekonnanimelõppude -son ja -man ületulekust eesti nimedesse lk 81–82. Резюме: Является ли ism самостоятельным словом? с. 86./
9. +Ariste, Paul. Kas tuletusliide? — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 27–30.
   /p-lõpulistest sõnadest, sh perekonnanimedest lk 29 (Hallap, Kuslap jt). Резюме: Возник новый суффикс? с. 30./
10. OU:Eesti nimi . Valik uusi perekonnanimesid. Toimetanud Juulius Mägiste ja Elmar Elisto. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVII. Tartu 1935. 104 lk.
    /Sisu: Kas eestistada või mitte? – Mis ja kuidas muuta? – Nimede muutmise kord – Valik uusi perekonnanimesid – Keelatud nimed./
11. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saarlaste liignimed vanal ajal. — Päevaleht 11.09.1915, nr 208, lk 5; Aeg 1915, nr 106.
12. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu voorimehed. — Maaliit 08.07.1918, nr 59, lk 1; 09.07.1918, nr 60, lk 1.
    /Sh nende perekonnanimedest, mis esinevad a-st 1779: Johann Mudder, Peter Auckla. Al 1845 märgata kasvavaid saksa mõjusid nimedes./
13. Eisen, M(atthias) J(ohann). Sugunimede tekkimine. — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 9–15.
    /Perekonnanimede ajaloost./
14. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas a. 1582. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 4–10.
    /Aluseks 1582 koostatud maksunimekirja ärakiri ÕESi valduses, mille oli teha lasknud originaali järgi Varssavis prof R. Hausmann./
15. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu eestlaste õiguste nõudmised vanematel aastasadadel. — Eesti Kirjandus 1923, nr 10, lk 450–465.
    /Sh nimestik revisjonikirjades 1656 ja 1658 mainitud mittesakslastest./
16. OU:Ernits, Enn. Perekonnanimed Kambja kihelkonnas 1820-ndatel aastatel. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 32–51.
17. OU:Feyerabend, Liselotte. Die Rigaer und Revaler Familiennamen im 14. und 15. Jahrhundert. Unter besonderer Berücksichtigung der Herkunft der Bürger. Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. Bd. 7. Böhlau, Köln–Wien 1985. XXIX + 329 lk.
    /Sisu: Geleitwort: Rigaer und Revaler Familiennamen des Mittelalters als Geschichtsquelle (Von Heinz von zur Mühlen) – Vorwort – Abkürzungsverzeichnis – Einleitung – I. Kapitel: Die Taufnamen und die Familiennamen vom Taufnamen – II. Kapitel: Die Herkunftsnamen – III. Kapitel: Namen von Beruf, Amt und Stand – IV. Kapitel: Die Übernamen – V. Kapitel: Nichtdeutsche Familiennamen – VI. Kapitel: Namen, deren Deutung dunkel ist – VII. Kapitel: Die Festwerdung der Familiennamen – Tabelle: Riga und Reval – Namenregister./
18. *Hagelberg, Tõnu. Eestlase 41 000 liignime. — Luup 1999, nr 20, lk 8–11.
    /Perekonnanimede muutmisest ja ajaloost. Samas numbris ka intervjuu A. Mustaga ja I. Palli lugu Tamme-nimelistest./
19. *Hagelberg, Tõnu. Professor Aadu Must: Prii mees sai priinime. — Luup 1999, nr 20, lk 14.
    /Intervjuu./
20. +*Hasselblatt, A. Aus den Kirchenbüchern von Camby. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1908. Jurjew-Dorpat 1909, lk 32–41.
    /Sh perekonnanimedest./
21. *Hatto, V(iive). Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 4, lk 37–39.
22. *Hatto, Viive. Eestlaste perekonnanimede saamisloost. — Kultuur ja Elu 1988, nr 1, lk 8–9.
    /Toimetuse märkusega autori kohta./
23. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Magistritöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 1998. 145 lk.
    /Kaitstud 14.09.1998. Tutv: Sepp, Mare, KjK 1999/4./
24. *Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 16.06.1998.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1998/11, lk 789–792./
25. OU:Henno, Kairit. Jaani kihelkonna priinimed. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 314–324.
    /Perekonnanimede panekust Jaanis 1822–1825. Nimede liigitus ja analüüs, kommentaare mõisati. Referat: Familiennamen im St. Johannis Kirchspiel, S. 368./
26. OU:Henno, Kairit. Perekonnanimede panekust Liivimaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 22–29.
    /Referat: Über die Familiennamengebung in Livland im vorigen Jahrhundert, S. 29./
27. OU:Henno, Kairit. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000. 224 lk + LXVIII.
    /Referat: S. 217. Sisu: Priinimed: Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit, Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil, Eestlaste priinimistu üldülevaade – Jaani kihelkonna priinimed: Allikad, metoodika, Materjali esitus, Jaani kihelkonna priinimede liigitus – Lisad. Tutv: Äär, Katrin, Meie Maa 18.11.2000./
28. *Henno, Kairit. Eesti perekonnanimede ajaloost. Ettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
29. *Hermann, U(no). Vanadest perenimedest Tartu rajoonis. — Edasi 28.03.1969.
30. *Hiob, Jaan. Perekonnanimede panek Eestimaal, eriti Särevere vallas 1835. a. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond. Tartu 1940. 93 lk, ill.
    /Käsikiri TÜ raamatukogus: Dip 370266./
31. *Hirvlaane, Milvi. Kumb on ilosamb: sann vai hammõ? Praost Rothi pandud perekonnanimedest Kanepi kihelkonnas. — Johann Philipp von Roth. Tartu 2000, lk 18–20.
32. +*Jooni Türi kihelkonna ajaloost. — Türi tähtraamat 1930. (1929), lk 23–31.
    /Sh (perekonna)nimede panekust lk 26–27./
33. *Jurtšenko, Piret. Perekonnanimede kujunemine Euroopas. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 31 lk. (Nr 33/01.)
34. *Jurtšenko, Piret. Perekonnanimede kujunemine Euroopas. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 9(02).
35. *Järveveer, Angelika. Mõnda Setomaa perekonnanimedest. Perekonnanimede panekust Eestis. — Minevikumälestusi. III. Põlvamaa kodulookogumik. Põlva 2005, lk 55–61.
36. +*Kalana kabel . — Lääne Elu 05.01.1929, nr 1, lk 2.
    /Sh (perekonna)nimede panekust. Allk: -n./
37. *Kallas, Hille. Estnische Familiennamen. — Finnisch-Ugrische Mitteilungen. Band 26/27. Jg. 2002/2003. Herausgegeben von Cornelius Hasselblatt, Eugen Helimski und Anna Widmer. Begründet von István Futaky. FUM 2004, lk ....
38. *Kallasmaa, Marja. Kaarma ajalooliste perekonna- ja kohanimede seosest. Ettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
39. OU:Kallasmaa, Marja. Muutuv ja püsiv nimemaailm. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 477–485.
    /Sisu: Perekonnanimedest üldse... – ja Lääne-Saaremaal eriti. Perekonna- ja kohanimede seostest./
40. OU:Kallasmaa, Marja. Suur raamat soome perekonnanimedest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 7, lk 589–590.
    /Rets: Sirkka Paikkala. Se tavallinen Virtanen. Suomalaisen sukunimikäytännön modernisoituminen 1850-luvulta vuoteen 1921. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2004. 809 lk./
41. *Karm, Pille. A. Kesleri nim. Kohtla-Järve Keskkooli õpilaste perekonnanimed. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
42. *Kasepuu, Kaire; Veidenbaum, Krista. Minu kodukandi perekonnanimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
43. *Kaskor, Vello. Kõpu perekonnanimede liigitamiskatsetusi. — Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle. Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja isesugustest juhtumistest. Toim. Helgi Põllo Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, Kärdla 2002, lk 147–157.
44. *Kaskor, Vello. Kõpu poolsaare priinimed. — Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle. Lood Hiiumaa Kõpu poolsaare inimestest, paikadest, sündmustest ja isesugustest juhtumistest. Toim. Helgi Põllo Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon, Kärdla 2002, lk 119–146.
45. *Kettunen, Lauri. Perekonnanime Parikas etümoloogia. Ettekanne Tartus. — ES 24.04.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 16–17. Kn: Parika./
46. *Kiipus, Merike. Meie õpilaste perekonnanimede tähendusest. Õpilasettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
47. +Kont, I(lse). Eesti nominaalsufiksi -sk päritolust ja semantikast. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 104–115.
    /Sh sk-lõpulistest Lõuna-Eesti perekonnanimedest lk 110. Резюме: По поводу происхождения и семантики именного суффикса -sk, с. 114–115./
48. *Kont, Marika. Kanepi ja Urvaste kihelkonna perekonnanimede algupärast. Diplomitöö. Juhendaja Huno Rätsep. Tartu 1986. 318 lk. (Nr 1144.)
49. *Kupits, Pille; Kiivikas, Anne-Ly. Meie õpilaste perekonnanimedest. Õpilasettekanne Õisu Põllumajandustehnikumi VII keelepäeval. — ES 13.03.1997.
50. OU:*Kurro, Karl. Perekonnanimed Jäärjas. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2 Pärnu 1999, lk 55–62.
51. *Kõvamees, Anne. Local surnames in English - their origin, classification and comparison with Estonian. Diplomitöö. Tartu 1975. 114 lk. (Chair of Englsih Studies.)
52. *Laheveer, K. Mõnda meie perekonnanimedest. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
    /Hiiumaal./
53. OU:*Leesment, Leo. Perekonnanimede panekust talurahva vabastamisel, eriti Saardes. Tartu Ülikooli Toimetused. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis). B. Humaniora. 69. (Tartu 1942.) Tartu 1940. 7 lk.
    /Tiitellehel ilmumisaasta 1940. Faktiliselt ilmus 1942, vt "Teaduslikud uurimused ilmuvad jälle" Eesti Sõna 14.04.1942. Referat: Über die Familiennamen-Gebung bei der Bauernbefreiung in Estland, insbesondere in Saarde (Saara)./
54. OU:+*Leesment, Leo. Jooni eesti perekonnanimede ja rahva elukohtade ebastabiilsusest minevikus. — Nõukogude Õigus 1978, nr 2, lk 135–138.
    /Pati valla XVIII–XIX sajandi arhivaalide andmeil./
55. *Lepik, Laine. Õpilaste perekonnanimede päritolust. Õpilasettekanne Tsirguliina 2. keelepäeval. — ES 23.11.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1990/8./
56. +*Lepp, A. Perekonnanimede statistika. — Eesti Statistika 1936, nr 174(5), lk 264–267.
57. *Lestal, Lemme. Minu kodukandi perekonnanimed. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
58. *Liignimi ja sugunimi . — Rahva Lõbuleht 1905, nr 8, lk 250.
    /Allk: H. S-k./
59. +Lotman, Piret. 450 aastat Oleviste raamatukogu. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 451–455.
    /Sh Raimo Raagi ettekandest Heinrich Stahli õigest nimest lk 454./
60. *Malmberg-Forssell, Marju. 15 000 uut sugunime (1921) ja uute perekonnanimede omaksvõtt. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 18(02).
61. *Meyer, Leo. Über die in Dorpat vorkommenden Familiennahmen. — Baltische Monatsschrift. XVII. Heft 4. Riga, 1868, lk 293 jj.
62. *Mispärast on lätlaste ja eestlaste seas nii palju Saksa liignimesid? — Virmalised 12.09.1915, nr 34, lk 133.
    /Allk: x./
63. *Mispärast on Teie nimi Juhan Lepik. — Rahvaleht 30.07.1929, nr 87, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede liigitamisest (kohanimede, hüüdnimede, saksa eeskujude järgi saadud – viimased tuleks eestistada)./
64. *Muda, Maigi. Lüganuse kihelkonna Püssi ja Purtse mõisa perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 14 lk. (Nr 28.)
65. OU:*Must, Aadu. Nimi ajalooallikana. — Pro Ethnologia 3. Tartu 1995, lk 156–171.
    /Sama ka inglise k-s (vt "Surname as..") Sisu: Eesti perekonnanimede uurimisest – Kuidas eesti nimesid lugeda? – Nimedes väljenduv mikro- ja makromaailm (sh väljavõte Kanepi perekonnanimedest, sepp-lõpuliste nimede sagedus jm) – Kui palju oli Eestis nimesid? – Nimede lokaliseerimine – Nimi rahvarände uurimise allikana – Toponüümiline aines perekonnanimedes./
66. OU:*Must, Aadu. Surname as a Historical Source. — Pro Ethnologia 3. Tartu 1995.
67. *Must, Aadu. Eestlaste perekonnanimed läbi aegade. — Maakodu 1998, nr 2, lk 4–6; 1998, nr 3, lk 5.
68. *Must, Aadu. Perekonnanimede eestistamine. — Maakodu 1999, nr 1, lk 6–7.
69. OU:Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu 2000. 344 lk.
    /Sisu: Sh: 2. raamat (39–100): Eesti perekonnanimed – Corpus nominum gentilium estonicorum - Eesti perekonnanimede andmebaas – Nimes peituv sõnum: perekonnanimede andmebaasi analüüsi tulemused. – 4. raamat (227–306): Talu ajalugu ja perekonnalugu (sh kaartidest ja kohanimedest)./
70. OU:Must, Aadu. Names as sources. The implementation of Estonian surnames in the historical research. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 2. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Lars-Erik Edlund. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2006, lk 214–221.
    /Perekonnanimede andmebaasi kasutatavusest ajaloouurimustes./
71. OU:*Must, Hildegard. Eestlaste perekonnanimedest. — Tulimuld 1957, nr 6, lk 279–285.
72. *Mõisja, Kirsti. Üliõpilaste perekonnanimedest (grammatiline vorm ja päritolu). Kursusetöö. Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn 1993. 44 lk. (Nr 692.)
73. *Mäeumbaed, V. Perekonnanimede tekkimisest Hiiumaal. — Nõukogude Hiiumaa 19.09.1959.
74. OU:*Mägiste, Julius. Eestipäraseid isikunimesid. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused XVIII. Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, Tartu 1929. 55 lk.
    /Tutv: Ariste, Paul, Eesti Kirjandus 1930/7, lk 343–344./
75. OU:*Mägiste, Julius. Eesti soost rootsi sõdurite nimesid Tallinnas 1710. — Tulimuld 1965, nr 4, lk 218–222.
76. OU:*Mägiste, Julius. Eesti perekonnanimedest. — Finsk-ugriska småskrifter, utgivna av Seminariet för finsk-ugriska språk vid Lunds universitet. Vol. 3. Lund 1975, lk 5–15.
77. Nurka, Kati. Perekonnanimede panek Petserimaal ja Narva-tagustes valdades 1921.–1923. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, uusima ajaloo õppetool, Tartu 2010. 39 lk.
78. Närhi, Eeva Maria. Värikkäät sukunimet. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 220–250.
    /Värvidega seotud soome (ka rootsi ja eesti) perekonnanimesid: punainen, ruskea, keltainen, vihreä, sininen, harmaa, valkea, musta./
79. Närhi, Eeva Maria. Lintujen nimet suomalaisessa sukunimistössä. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 128–159.
    /Võrdlusi ka eesti linnunimeliste perekonnanimedega./
80. *Palli, Ilmar. Tamme ei kõiguta tuuled. — Luup 1999, nr 20, lk 12–13.
    /Tamme-nimelistest isikutest, nime sagedusest. Samas numbris ka Hagelbergi sissejuhatus ja intervjuu A. Mustaga./
81. *Palm, J. Perekonnanimede saamisloost. — Harju Elu 19.11.1966.
82. +*Parika . — Päevaleht 01.06.1929, nr 144, lk 2.
    /Parik'u perekonda puudutavas ülevaates ka nime päritolust. Allk: G. J. P./
83. *Parmas, Oskar. Uutest setu nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 11.09.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 28–29./
84. *Pokk, Ingrid. Otepää Keskkooli õpilaste perekonnanimed. Õpilasettekanne Otepää 2. keelepäeval. — ES 21.11.1985.
85. *Post, Eeli-Kadri. Viljandi Maagümnaasiumi perenimedest. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
86. *P(rants), H(endrik). Meie rahva liignimede andmisest. — Virmalised 26.09.1915, nr 36, lk 141–143.
    /Järelmärkuse kirjutanud -n (=J. Tõnisson)./
87. *Prisk, Mari-Liis. Toila-Mägara sugupuu perekonnanimedest. Õpilasettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
88. *Pulst, Toomas. Helme Kutsekeskkooli poiste eesnimesid. Õpilasettekanne Helme Kutsekeskkooli keelepäeval. — ES 25.09.1985.
89. *Põld, Brigitta. Eestistatud perekonnanimede struktuurist. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2001. 33 lk. (Nr 10/01.)
90. OU:Raag, Raimo. Mis oli õieti esimese eesti keele grammatika autori nimi? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 3, lk 183–192.
    /Heinrich (Henricus) Stahl (Stahll, Staal, Stall, Stal, Stahel, Stahell, Stahlius, Staelius, Stalius); autori enda eelistatud kirjutusviis oli Henricus Stahell. Rootsi-aegsete perekonnanimede kirjapildi varieeruvusest. Vastukaja: A. Viires, T. Kala, KjK 2002/6. Tutv: Lotman, Piret, KjK 2002/6, lk 454./
91. *Raidmaa, Ilona. Perekonnanimed Harju-Jaani kihelkonna mõisates 1835. aastal. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2007. (Nr 1546.)
92. OU:Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 7, lk 393–402.
    /Liigitusnäiteid ja -võimalusi Rapla khk perekonnanimede põhjal./
93. OU:*Rajandi, Edgar; Tarand, Helmut. Perekonnanimedest ja nende uurimise ülesannetest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 226–231.
94. OU:Rajandi, Edgar. Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 43–50.
    /Vt ka "Õienduseks" ESA 19–20, 1975, lk 290. In: Kask; Kaasik-; Kase-; Kõiv; Kõo-; Birk; Bjork; Berezin./
95. OU:Rajandi, Edgar. Õun ja õunapuu perekonnanimedes. — Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 85–88.
    /Резюме: Õun ’яблоко' и õunapuu ’яблоня' в эстонских фамилиях, с. 88. In: Aun; Ubin; Uibo; Õun; Õunapuu./
96. *R(eiman), W. Hariduslised pildid. IX. Kuidas meile priinimed pandi. — Postimees 26.03.1898, nr 70, lk 2; 27.03.1898, nr 71, lk 2; 28.03.1898, nr 72, lk 2.
97. OU:*Ritsing, Richard. Räpina perekonnanimedest. — Räpina radadel. Artikleid. Tallinn 1984, lk 159–161.
98. OU:*Roos, Eduard. Kirjanikunimi Tuglas. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 3, lk 173–175.
    /Nime saamisloost ja sõna tähendusest./
99. OU:Saar, Theodor. Kihnu perekonnanimed. — Emakeele Seltsi aastaraamat 12. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 205–209.
    /Резюме: Фамилии жителей острова Кихну, с. 209. Sisu: Kihnu põlised perekonnanimed – 1930-ndatel aastatel nimede eestistamisel võetud perekonnanimed – Kihnu sisserännanute perekonnanimed./
100. OU:*Saareste, A(ndrus). Pilk eesti nüüdseile perekonnanimedele. — Eesti Üliõpilaste Seltsi album. X. Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus, Tartu 1934, lk 84–100.
     /Sh perekonnanimede tekkest mujal Euroopas ja Eestis; nimede ennisvormist ja päritolust, keelsusest, grammatikast. Résumé: Des noms de famille estoniens./
101. OU:*Saareste, Andrus. Eesti liignimedest varemalt, nüüd ja tulevikus. Nimede eestistamise toimkonna kirjastus, Tallinn 1935.
     /Äratrükk ERK 1934 nr 9/10, lk 139–148./
102. Saareste (Saaberk), A(lbert). Ka ristinimed eestilisemaks! — Eestlasele eesti nimi. Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused II. Tartu 1921, lk 41.
     /Eestipäraste eesnimede vajalikkusest; täiendus O. Kallase eesnimevalimikule./
103. OU:Saari, Henn. Ableitungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen. Erweiterter Text des Vortrags auf dem XIX. ICOS-Kongreß in Aberdeen, nachträglich vermehrt und berichtigt. Tallinn 1997. 16 lk.
     /Sisu: Sind die Endfolgen der Namenkerne Morpheme? – Über die Estennamen – Aus der finnischen Namenforschung – Eine Art Einestnischung germanischer Namenteile./
104. +*Saari, Henn. Ein Weg zur Wortgrammatik am Beispiel des Estnischen. Erster Teil. Eesti Keele Instituudi toimetised I. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 342 lk.
     /Sh nimemorfeemide käsitlus lk 67–84 (Aberdeeni ettekande teksti uuendatud versioon, ilmunud ka eraldi samal aastal, vt "Ableitungsähnliche..."); keele ja rahvuse nimesüsteem lk 229–243 (Trieri ettekande kirjalik tekst, ilmus 2000); eestikeelse kokkuvõtte vastavad osad lk 265–269, 285. Sisu: ...Sind die Endfolgen der Namenkerne Morpheme? ... Das sprachliche und das nationale Namensystem .../
105. OU:*Saari, Henn. Ableitungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen. Abstract. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 3. Aberdeen 1998, lk 302.
106. *Saarmets, Marje. A survey of occupational family names in English and Estonian. Diplomitöö. Tartu 1975. 157 lk. (Chair of English Studies.)
107. OU:*Saks, Edgar V. 1000 orduaegset eesti perekonna-nime. — Tulimuld 1978, nr 3, lk 159–162.
108. OU:*Saks, Edgar V. Saxi-Saxa-Sax-Saks nimikond ja suguselts. Genealoogiline uurimus. Montreal 1979. 117 lk.
109. +Saks, Ita. Schmuulid Bremenis ja mujal. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 2, lk 99–100.
     /Sh Schmuuli nime juudi päritolust./
110. *Savenkov, J. Kui palju on perekonnanimesid hiinlastel? — Noorte Hääl 20.06.1987.
     /Ajalehest "Izvestija"./
111. OU:Seeberg-Elverfeldt, Roland. Tartu perekonnanimed 17. sajandi esimesel poolel. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 119–126.
     /Tartu linnaarhiivis leiduva materjali põhjal. Lõpus pisut ka eesnimedest./
112. *Seeland, Sergei. Perekonnanimed Velise vallas ajavahemikul 1835–1858. Pärnu-Jaagupi 1994. 34 lk. (EAR baltikaosak nr GS 180.)
     /Käsikiri./
113. *Selli, Mare. Perekonnanimede panekust Eestis 1822.–1835. a. Diplomitöö. Juhendaja Sulev Vahtre. Tartu 1968. (TÜ ajaloo osakonna rmtk. Nr 2122.)
114. *Sieb, Agnes. Kuidas Huuksis ja Tamsi külas esimesed perekonnanimed pandi. — Võitlev Sõna 04.01.1966.
115. *Sommer, S. Perekonnanimedest. — Eesti Politseileht 1923, lk 362–365.
     /Perekonnanimede ajaloost ja nende eestistamise vajadusest./
116. OU:Sutrop, Urmas. Names are more than names: A note about the name Uexkull. — Semiotica 2003, nr 1/4, lk 421–427.
     /Uexkullide perekonnanime päritolust. Liivi kohanimi Ykescola ~ Ykescole on algselt tõenäoliselt Ike-nimelise isiku järgi nimetatud koole või jõesaar./
117. *Tammoja, Kaisa. Võru valla perekonnanimed. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 14(04).
118. *Tarto-maalt. Mihkli päwal kulutati kõigel Lihwlandi maal, ning ka Sare-maal, et tullewal Jürripäwal perremeeste essimene pool-ossa priiks saab nimmetud. — Marahwa Näddala-Leht 20.12.1822, nr 51, lk 400–402.
     /O. W. Masing. Ka priiks saanud talurahva nimedest./
119. OU:Tiik, Leo. Perekonnanimesid Hiiumaalt. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 9, lk 531–534.
     /1835. a pandud perekonnanimede liigitus, sh seosed kohanimedega. Kn: Haldreka; Kiivera; Viiterna./
120. OU:Tiik, Leo. Perekonnanimede panekust Eestimaa talurahvale 1835. aastal. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 2, lk 83–88.
     /Sh perekonnanimede tekkest ja vanimaist perekonnanimedest eestlastel./
121. *Toit, Kai. Eesti keele ja kirjanduse eriala üliõpilaste perekonnanimed. Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPÜ, Tallinn 1992. 36 lk. (Nr 676.)
122. +Toomet, Olev. Leevaku läbi sajandite. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 454–458.
     /Ka küla nimest ja naaberkülade nimedest, samuti Leevaku perekonnanimedest. Резюме: Леэваку сквозь столетия, с. 477. Summary: Leevaku through the centuries, p. 479./
123. Tóth, Szilárd. Johannes Gutslaffi nimekuju varieerumisest ehk tema allkiri versus tema eesti keele ortograafia. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 3, lk 211–218.
     /Gutslaffi paljudest nimekujudest (Guttslaff, Gutzlaff, Gutzschlaff, Gutschlaf, Gutsleff, Gütslaff jne), põhjendab Gutslaffi õigsust. Summary: On the variation of Johannes Gutslaff's name: His signature versus his Estonian orthography, lk 218./
124. *Tuumalu, Tiit. Perekonnanimi rahvaluule ainena. Diplomitöö. Tartu 1997. (TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.)
125. *Uustalu, M. Perekonnanimede jagamine. — Ühistöö 23.08.1977.
     /Rapla ümbruse nimede päritolust./
126. OU:Vaba, Lembit. Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 267–291.
     /Balti päritoluga nimedest Eesti perekonnanimistus 1995. a andmekogu põhjal, ka läti perekonnanimede, sh selle sootunnuste kujunemisest./
127. OU:Vaba, Lembit. "Hellad" nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 50–81.
     /Läti deminutiivsete järelliidete -iņ-, -īt-, -ul- ja -el- kajastustest Eesti perekonnanimistus. Summary: "Fond" names. On a type of family names with a Latvian background, lk 82./
128. *Valner, Miili. Kuidas meile perekonnanimed pandi. — Minevikumälestusi. Põlvamaa kodulookogumik. Põlva 1998, lk 49–52.
     /Perekonnanimede panekust üldse, sh Mooste mõisas./
129. *Veto. Mõnda eestlaste priinimede ja kohanimede sündimisest. — Kodu 1913, nr 10, lk 80.
130. Viidalepp, Richard. Pangem kirja perekonnanimed koos seletustega! — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 87–91.
     /Kogumisjuhised./
131. *V(illi) A(ndi). Koha ning suguharunimedest. — Sakala 14.11.1916, nr 131, lk 1.
132. *Vunge nime kohta korjasime meie mullu teateid. — Olevik 10.08.1899, nr 32, lk 733.
133. *Võru vallas on väga vanu perekondi. — Võru Teataja 24.09.1929, nr 108, lk 2; 29.06.1929, nr 109, lk 2; 01.11.1929, nr 111, lk 3.
     /Võru valla perekondade ja nende nimede ajaloost./
134. *Värk, Urve. Helme ümbruse perekonnanimedest. Õpilasettekanne Tõrva 3. keelepäeval. — ES 07.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
135. Õienduseks . — Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 (1973–74). Eesti Raamat, Tallinn 1975, lk 290.
     /Edgar Rajandi artiklile "Kask perekonnanimena ja perekonnanimedes" ESA 18, 1972. (A. Kase esivanemad ei ole pärit mitte Pärnumaalt Reiu vallast, vaid Viljandimaalt Kõpu khk-st.) Allk: Toimetus./
136. *Äär, Katrin. Autor on saarlane. Ilmunud on raamat Ida-Saaremaa perekonnanimedest. — Meie Maa 18.11.2000, nr 222, lk 6.
     /Rets: K. Henno. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Tallinn 2000./