EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. A–J

Tähestikuliselt:

1. +*Akadeemilise Emakeele Seltsi koosolek . ("Tartu teated.") — Postimees 14.03.1922, nr 59, lk 3.
   /12.03.1922, sh refereeritakse prof Eiseni ettekannet kohanime Kõlleste etümoloogiast. Allk: K. (Koosoleku eelteade ilmus 11.03.)/
2. *Akad. Emakeele Seltsi mai-koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 13.05.1920, nr 81, lk 4.
   /M. J. Eiseni ettekanne kohanimedest./
3. *Akopjan, Maria. Kolga-Jaani loodusesemete nimetused. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPedI, Tallinn 1979. Nr 1(79).
4. *Alas, Marit. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 26.09.2007.
5. *Alas, Marit. Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus. — Oma Keel 2008, nr 1.
6. Alas, Marit. The Changing of Place Names in Pöide Parish, Saaremaa, Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 16.
7. *Allik, H. OHTU (Dorf Udeküll, Udeküll, Ukülla, Uekülla) talud ja vabadikukohad revisjonide järgi, vaadeldes talude nimede muutust ja 1835 pandud perekonnanimede võimalikku tuletatust talukohanimest. s.l. 1993–1995. 4 l. (EAR baltikaosak nr GS 179.)
   /Käsikiri./
8. *Allikmaa, Ilmar. Haapsalu linna nimest. — Töörahva Lipp 13.08.1974; 15.08.1974; 17.08.1974; 20.08.1974.
   /Nime päritolust./
9. *Almik, J.; Metsare, A. Minu kodukoha perekonna- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Märjamaa keelepäeval. — ES 12.10.1967.
10. *Alta, J. Kuidas Saku mõisa sai nime. — Päevaleht 02.05.1929, nr 117, lk 4.
11. +Alterthümliches aus dem Pölweschen Kirchspiele in Livland. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 513–516.
    /Puudutab Põlva nime päritolu, seostades seda sõnaga pölw 'Knie', pakkudes seletuseks mitmeid motivatsioone. Tõlgendab ka Võru mõisa Kääpa küla nime. Allk: S...z./
12. *Altmets, O. Mõnda Raikküla kohanimedest. — Ühistöö 24.02.1973.
    /Rapla rajoonis./
13. OU:Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 219–224.
    /Sh vere-lõpuliste nimede käsitelu ajaloost. Oletab lähtumist pere-lõpust, osalt ka -veere'st./
14. OU:*Alvre, Paul. Veelgi vere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 351–356.
    /Vastukaja V. Pallile KjK 1965/5./
15. OU:Alvre, P(aul). Tehkem vahet olulise ja ebaolulise vahel. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 44–46.
    /vere-lõpulistest kohanimedest, vastuseks V. Palli kirjutistele KjK 1965/5 ja 1966/1./
16. OU:*Alvre, Paul. "Tähe mõrsja" oletatavaist kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 3, lk 161–162.
    /Vastukaja E. Roosi artiklile KjK 1969/11, 12./
17. *Alvre, Paul. Mahukas kohanimeuurimus. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 1, lk 55–59.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Tallinn 1969./
18. +*Alvre, Paul. Keeleteaduse väitekirjad. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 1, lk 60–61.
    /Rets: J. Simm. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika./
19. *Alvre, Paul. (K. Uustalu. Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed).) — Советское финно-угроведение 10, nr 1 (1974), lk 69–73.
    /Rets. Saksa k-s./
20. *Alvre, Paul. Hinnatav kohanimeuurimus. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 3, lk 180–183.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977./
21. *Alvre, Paul. Kas põranda ja põrmu kaudu Permi? — Keel ja Kirjandus 1981, nr 7, lk 407–413.
22. OU:*Alvre, Paul. Veel kord kohanimest Ocrielae. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 1, lk 47–48.
23. OU:*Alvre, Paul. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III). Kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 1, 2, lk 32–36, 96–105.
    /Vea parandus: KjK 1985/4, lk 256./
24. OU:Alvre, Paul. Kohanimede -vere loodusobjekti tähistajana. — Eesti Loodus 1986, nr 6, lk 386–389.
    /Liite tõlgendamise ajalugu; seosest sõnaga vierre 'alemaa'. Резюме: Окончание -vere в топонимах как указатель объекта природы, с. 412–413. Summary: The suffix -vere in place-names as a designation of natural objects, p. 414–415./
25. OU:Alvre, Paul. kõrb-, kõrve-kohanimed looduses ja asustuses. — Eesti Loodus 1988, nr 10, lk 663–666.
    /Sõna kõrb algsest tähendusest, kohanimesid ja mikrotoponüüme selle sõnaga. Резюме: Эстонские топонимы с kõrb-, kõrve-, с. 687. Summary: Estonian place names containing the element kõrb- or kõrve-, p. 687. Kn: Kõrveküla (Kad); Kõrma; Kõrkküla; Imastu./
26. OU:*Alvre, Paul. Viron vere-loppuisten paikannimien ratkaisu - suomen kielessä. — Virittäjä 92, nr 1 (1992), lk 72–79.
27. Alvre, Paul. Saaremaa kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 713–715.
    /Rets: Marja Kallasmaa. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk./
28. +Alvre, Paul. Tähelepanekuid Jakob Hurda doktoriväitekirjast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 7–13.
    /J. Hurda väitekirjast "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886), sh tema seisukohtadest ste- ja ts-lõpuliste kohanimede kohta lk 13. Kn: Kuigatsi; Karilatsi./
29. +Alvre, Paul. Uurimus läänemeresoome etnonüümidest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 67–70.
    /Rets: Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castrenianumin toimitteita 51. Helsinki 1997. 285 lk. Sh etnonüümidega seotud toponüümidest. Kn: Finland; Inkeri; Karjala; Liivimaa; Suomi; Ugandi; Vaiga; Viro./
30. OU:+Alvre, Paul. Das rätselhafte lind 'Berg, Schloß' im Sprachgebrauch von Heinrich Stahl. — Linguistica Uralica 35, nr 2 (1999), lk 101–110.
    /Sh kohanimede etümoloogiast lk 108–109. Резюме: О загадочном lind 'замок, город' в языке Хейнриха Сталя, с. 110. Kn: Agelinde; Lindanisa; Somelinde./
31. OU:Alvre, Paul. Kuidas mõista Kullamaa saksakeelset nimekuju Goldenbeck? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 3, lk 216.
    /Golden- kui eestikeelne osis nimes, võrdluseks muid analoogilisi Eesti kohanimesid./
32. +Alvre, Paul. Uurimus Kullamaa käsikirjast. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 1, lk 58–61.
    /Rets: Toomas Põld. Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532–1632. Tartu 1999. 254 lk. Sh põgusalt kohanimest Kullamaa./
33. OU:Ambus, Ada. Lõuna-eesti kohanimesid Pihkva kroonikais. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 736–743.
    /Kn: Emajõgi; Karksi; Kastre; Kirumpää; Meeksi; Mehikoorma; Mõhu; Otepää; Piusa; Ruhja; Rõngu; Soopoolitse; Sänna; Taheva; Tartu (Jurjev); Uue-Kastre; Vana-Roosa; Varstu; Vastseliina; Viljandi./
34. +*Andel. Lohusuust. ("Kirjad.") — Olevik 20.10.1904, nr 42, lk 988–989; 18.11.1904, nr 49, lk 1111–1112; 06.12.1904, nr 54, lk 1192–1193.
    /Lohusuu nimest ja rahva elust-olust./
35. *Andrekson, Virve. Vändra valla külade ja talude nimedest. Ettekanne Vändra keelepäeval Vändra Keskkoolis. — ES 10.04.1986.
36. +*Anton, Helve. Eestlaste nimed maailmakaardil. — Koit 16.02.1985.
    /Kohanimedest./
37. +*Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu 2004. 275 lk.
    /Tutv: Eevi Ross, KjK 2006/3, lk 243–246; Ülo Tedre, KjK 2006/3, lk 246–248./
38. *Arens, Ilmar. Über die topographische Lage und die Grenzen der alt-estnischen Landschaft Korbe. — Apophoreta Tartuensia. Acta Universitati Tartuensi (Dorpatensi) ad diem restitutionis Kal. dec. MCMXIX nunc tricesimum celebrandum a professoribus discipulisque eorum in exilio dedicata. Societas Litterarum Estonica in Svecia, Stockholm 1949, lk 197–207.
39. *Arens, Ilmar. Ett korrektiv till den estniska kynöforskningen. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi toimetused / Studier utgivna av Svensk-Estniska Samfundet. Vol. 15, Ny följd 6. Lund 1960, lk 123–135.
    /Koha- v isikunimedest??/
40. +Ariste, P(aul). Lisateateid koiva ja lutsi maarahva uurimisloost. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 47.
    /Sh J. Missinši käsikirjast, kus tähelepanu pööratud eesti kohanimedele./
41. *Ariste, Paul. Reigi. Ettekanne erakorralisel peakoosolekul Tartus. — ES 25.11.1934.
    /Ilmunud: EK 1935, lk 11–13. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1935, lk 88–91./
42. OU:Ariste, Paul. Reigi. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13.
    /Nime päritolust ja õigest kujust. Ka Emmaste ja Käina õigest nimekujust. Uuesti avaldatud 1965./
43. *Ariste, Paul. Ojamaa - det estniska namnet på Gotland. — Svio-Estonica. Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi väljaanne. Vol. 4. Tartu 1937, lk 199–202.
    /Kokkuv: Gotlandi eestikeelne nimi Ojamaa./
44. +*Ariste, Paul. (Sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 07.02.1937.
    /Ilmunud: Svio-Estonica 4, 1937, lk 199–202. Tutv: Elisto, Elmar, EK 1937, lk 95–96./
45. OU:+Ariste, Paul. Etümoloogiaid. — Eesti Keel 1938, nr 3-5, lk 92–97.
    /Sh 1. Kihnu, lk 92–95. Vastuseks P. Nurmekunnale Svio-Estonica 1937-s. Vt ka Nurmekund EK 1939/1. Summary: Some Etymologies, p. 97. Kn: Kihnu; Kihelkonna; Hanila./
46. OU:+Ariste, Paul. Sõnaseletusi. — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 81–84.
    /Sh: 1. Saaremaa lk 81–82. Eysysla (Ösel) kui Saaremaa tõlkelaen. Summary: Etymological notes, p. 84./
47. OU:*Ariste, Paul. Kohanimest Mahtra. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 2 (1957), lk 163–165.
    /Резюме: Местное имя Mahtra. Referat: Der Ortsname Mahtra./
48. OU:Ariste, Paul. Pandivere, Pandja ja Pandju. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 130–133.
    /Oletatavast algvormist *panta, mis säilinud mordva keeltes tähenduses 'mägi, kõrgendik'. Резюме: Местные имена Pandivere, Pandja и Pandju, с. 133. Kn: Pandivere; Pandvere (Kan); Pandja (Rei); Pandju (Jõe)./
49. OU:*Ariste, P(aul). Cozzo. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 479–481.
    /Kohanime tähendusest ja päritolust. Vt ka T. Saar 1960./
50. OU:*Ariste, Paul. Natuke tarvast. — Eesti Loodus 1961, nr 4, lk 253–254.
    /Sõnast tarvas moodustatud kohanimesid./
51. +Ariste, Paul. Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
    /Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm. Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10. Kn: Torma; Saara t (Rap)./
52. OU:*Ariste, Paul. Veelgi vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 474–475.
    /Vt Alvre KjK 1963/4./
53. +Ariste, Paul. Moo ja mõis. — Emakeele Seltsi aastaraamat 11 (1965). Tallinn 1965, lk 105–111.
    /Moo kui teatavat põldu tähistav sõna, selle tuletis mois~mõis. Резюме: Этимология эстонских слов moo и mõis. Kn: Mõisaküla (Jür)./
54. ##*Ariste, P(aul). Reigi. — Sõna sõna kõrvale. Paul Ariste teaduslikust tegevusest. Tallinn 1965, lk 126–127.
    /Kohanime etümoloogiast. Varem ilmunud: Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13./
55. OU:*Ariste, Paul. Vadja kohanimedes. — Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost. Artiklite kogumik. Tallinn 1965, lk 91–106.
    /Резюме: Водь в топонимике. Referat: Woten in Ortsnamen./
56. OU:*Ariste, Paul. Estnisch Kose, deutsch Kosch. — Советское финно-угроведение 5, nr 1 (1969), lk 1–2.
    /Резюме: Эстонский топоним Kose, немецкий Kosch./
57. OU:*Ariste, Paul. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. — Baltistica VII/2. Mintis, Vilnius 1971, lk 183–184.
    /Seostab Luigamaa Lätis asuva Gulbenega./
58. OU:+*Ariste, Paul. Keelesuhted Risti eesti-rootsi segakülades. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 8, lk 470–474.
    /Ka talunimesid./
59. +*Ariste, Paul. Uusi sõeliseid. — Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 3. Tartu 1975, lk 5–16.
    /Sh nime Joajõgi päritolust./
60. OU:(Ariste, Paul). Tallinna nimed. — Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni. Koostanud Raimo Pullat. Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 49–53.
    /*Lidna, Lindanäs, Kesoniemi, Ledenets, Kolõvan, Reval, Tallinn, Kiviküla, Kilulinn jt./
61. +Ariste, Paul. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 14. Valgus, Tallinn 1981. 168 lk.
    /Sh kohanimedest lk 17, nime Kreutzwald hääldusest lk 73, nimest Venemaa lk 83–84, eesti-saksa kohanimede foneetilistest vastavustest lk 99–100. Kn: Peipsi; Pärnu; Ruhnu; Võrtsjärv./
62. +*A(rne), T. J. ((N. Busch. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. 1921.)) — Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj.
    /Rets./
63. *Arukaevu, V. Kõrvemaa – kus ta asub ja kuidas ta nime sai. — Võitlev Sõna 11.07.1970.
64. OU:*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Virittäjä 64 (1960), lk 307–310.
    /Résumé: Emajõgi et Lund./
65. ##*Arumaa, P. Emajõgi ja Lund. — Vironseppo. Juhlakirja Julius Mägisten 60-vuotispäiväksi 19.12.1960. Helsinki 1960, lk 75–78.
    /Varem ilmunud: Virittäjä 64 (1960). Résumé: Emajõgi et Lund./
66. *Aufgabe, warum Narwa im Russischen Rugodew oder Rugigorod heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
67. *Aufgabe, warum Reval im Russischen Koliwan heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
68. OU:+Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Herausgegeben im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 8/I. Böhlau Verlag, Köln–Wien 1985. 702 lk + Sch.
    /Kohaleksikon saksa ja eesti nimekujudega; kohtade lühike ajalugu koos varasemate nimevariantidega. Kõik nimed ühtses järjestuses (põhimärksõnaks saksa nimi). Pisut lisateavet Eesti kohanimedest (eriti piiripealsete alade ja Valga kohta) sisaldab ka 1990. a ilmunud 2. osa – Lettland (Südlivland und Kurland). Sisu: Vorwort – Einführung. Zum geschichtlichen Verständnis und zur Benutzung des Ortslexikons: Landesgeschichte, Geschichte der territorialen Gliederung, Allgemeines zur Ortsgeschichte, Erläuterung historischer Begriffe, Hinweise für die Benutzung des Lexikons, Estnische Wörter, die häufig in Ortsnamen auftreten – Abkürzungen – Ortslexikon (1–694) –Literatur – Karten – Übersichtskarte./
69. +*Baltiski elust . — Postimees 26.09.1921, nr 222, lk 3.
    /Ka linna nimest, mille ta sai Katariina II ajal. Allk: Impi./
70. +*Bezzenberger, A. Ursprung, Bedeutung und Verbreitung des Volksnamens "Gudden". — Sitzungsberichte der Altertumsgesellschaft Prussia 1896–1900, XXI. (1900), lk 217–242.
    /Sh lk 236–237 eesti kohanimesid algusega Koda-, Kodi-./
71. +*(Bezzenberger, Prof. Adalb.) Das Volkstum der baltischen Provinzen. — Dorpater Zeitung 07.05.1918, nr 59, lk 3.
    /Königsbergi professori ettekande tutvustus. Seletusi nimedele Aestii, baltisch. Allk: W. Tutv: Maaliit 11.05.1918, nr 14 (lisa), lk 1./
72. *Bielenstein, W. Richtlinien zur Ausarbeitung von Orts- und Flurnamenverzeichnissen in der Ostseeprovinzen. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 123–140.
73. +*Bienemann, Fr. Briefe und Urkunden zur Geschichte Livlands in den Jahren 1558–1562. Bd. I–V. Riga 1865–1876.
74. +*Bienenstamm, H. v. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands. Riga 1826.
75. +*Blumfeldt, E. Jooni taaniaegse Saaremaa agraarajaloost. — Ajalooline Ajakiri 1931, lk 15–31, 78–100.
    /Joonealustes märkustes 1617–1645 vakustes esinevad külanimed koos nüüdisvastetega./
76. Boiko, Kersti. Latvian Place-Names with kor˜b-, lān-, lagast- and pad-. — Linguistica Uralica 30, nr 2 (1994), lk 81–90.
    /Sh seos eesti terminitega kõrb, laas, lagastik ~ lagestik, padu. Резюме: Латышские топонимы с компонентами kor˜b-, lān-, lagast- и pad-, с. 90./
77. +*Bonnell, E. Russisch-Livländische Chronographie von der Mitte des neunten Jahrhunderts bis zum Jahre 1410. St. Petersburg 1862.
    /Sh Vene kroonikate Могилев'i seostamisest Tartuga. (A. Ambuse arvates = Mõhu.)/
78. *Bruiningk, H. v. Über Archivalien zur Erforschung livländischer Ortsnamen. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 71–79.
79. +*Busch, Nicolaus. Zur Kosmographie des Aethicus Ister. I. — Mitteilungen aus Livländischen Geschichte 21 (1921), lk 195–200.
    /Sh nimest Rifarrica, mida seostab Reval'iga. Tutv: A(rne), T. J., Fornvännen 16 (1921), lk 251 jj./
80. *Bušs, Ojārs. valk- Läti kohanimedes. Ettekanne Helmi Neetari 70. sünnipäeva koosolekul Tallinnas. — ES 30.01.2004.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 555–556. Kn: Valga./
81. +*Buxhövden, F. v. Zweite Fortsetzung von des Herren Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga 1851.
82. *Buxhöwden, P. W. v. Ueber den Namen Oesell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 134–139.
83. *Buxhöwden, P. (W.) v. Ueber den Namen Revell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 138.
84. *civis. ((M. J. Eisen. Läti jäljed Eestis. 1921.)) — Tallinna Teataja 22.03.1921, nr 66, lk 2.
    /Rets (väga lühike)./
85. *Curschmann, F. Die deutschen Ortsnamen im Nordostdeutschen Kolonialgebiet. Forschungen zur deutsch. Landes- und Volkskunde 19, 2. 1910, lk 1–93.
    /Puudutab ka Eesti kohanimesid. Vastukaja ja kriitikat sellele: viiteid vt Blumfeldt-Loone, lk 48./
86. *Darbetu – Tartu . Tartu nime ja tähenduse kohta. — Sakala 22.07.1889, nr 28, lk 3.
87. *Das Wort "Oden" in einigen esthnischen Ortsnamen. — Das Inland 1847, nr 46.
88. *Dequeker, Michel; Rajandi, Edgar. Anthroponymes et toponymes estoniens d'origine française. — Tézisek. Thesen. Тезисы. Summaries. Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapest 1975, lk 10–11.
    /Täielikult ilmunud 1981 (CIFU IV)./
89. *Dialog zwischen zwei Freunden der estnischen Sprache. — Das Inland 1854, nr 41.
    /Lindanisa nimest./
90. *Die Ableitung des Namens Narwa. — St. Petersburger Zeitung 1886, nr 181.
    /Allk: ß ß./
91. *Die Namen unserer Ortschaften und ihrer Bewohner. — Rigaer Tageblatt 1892, nr 74.
    /Allk: J./
92. *(Diskussion über den Namen "Dorpat"). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 74.
93. *(Ditmar, Woldemar). Disquisitio de origine nominis Livoniae historiae livonorum prodromus. Auctore Dr. Woldemaro a Ditmar. Heidelbergae 1816. 112 lk.
    /Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas./
94. *Dr. M. Weske on "Neue Dörptsche Zeitungis" väga osava uurimise Tartu ja Võru kreisi endise nime üle avaldanud. ("Mõnesugused teadustused.") — Meelejahutaja 1885, nr 1, lk 4.
95. *Eesti keelest kadunud eestikeelsed kohanimed. — Postimees 21.10.1924, nr 285, lk 5.
    /19.10.1924 AESi koosolekul esinenud M. J. Eiseni ettekande II osa tutvustus. (I osa tutvustus vt Pm 07.10.1924.)/
96. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
    /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
97. *"Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris "Rootsi mälestustest Eestis". — Postimees 22.02.1922, nr 44, lk 5.
    /M. J. Eiseni artikli tutvustus./
98. *Eesti kohanimed Vene maal . ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 02.07.1901, nr 144, lk 3.
    /Allk: J. J. Pl./
99. *Eestipärased kohanimed kadumas . Prof. Eiseni kõne Akadeemilise Emakeele seltsi koosolekul. — Postimees 07.10.1924, nr 271, lk 4.
    /05.10.1924. Kõnes juttu eesti keelest kadunud, aga saksa keeles säilinud kohanimedest. Paljude näidetega. Järg Pm 21.10.1924./
100. Eidemiller, Rainer. Paide linna nimed. — Paide Linnaleht 14.12.2005(10), lk 6–8.
     /Weißenstein, Paide, Albus lapis, Bialy Kamen, Belyj Gorod jt nimed läbi aegade./
101. *Ein Brief von Jakob Grimm. (Über die estnische Ortsnamen auf -were.) — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294.
     /Vastukaja: Setälä seals./
102. *Einige Worte zur fer-Frage . — Neue Dörptsche Zeitung 1883, nr 299, 302.
     /Allk: W. Vastukajad samas ajalehes 1884: vt L. Meyer ja J. Jung SbGEG, ilm 1885./
103. *Einis, O. Naisteva oja. — Meie Maa 13.11.1930, nr 128, lk 2.
     /Õeste ja Aruste juures asuva oja nime tekkemuistend./
104. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kungla. — Oma Maa 1886, lk 33–37.
     /Vt ka Kuhlbars Oma Maa 1886./
105. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lalli. — Postimees 1888, nr 54.
106. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 19.03.1892, nr 64, lk 2.
107. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa ja Tallinn. — Eesti Postimehe Õhtused kõned 1901, nr 18, lk 182–184; 1901, nr 23, lk 230–232.
108. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Alutaguse rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 18.06.1909, nr 133, lk 2.
     /Kohanimedest Virumaal./
109. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Harju-Jaani kihelkonnale ja naabrikihelkondadele. — Päevaleht 18.06.1909, nr 135, lk 2.
     /Kohanimedest./
110. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Juuru ja Jõelehtme rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 02.05.1909, nr 98, lk 5.
     /Üleskutse kaas aidata Liber census Daniae's esinevate vastavate kihelkondade kohanimede lahendamiseks./
111. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Keila kihelkonna rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 23.05.1909, nr 112, lk 6.
     /Kohanimedest./
112. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kolmele Harjumaa kihelkonnale. ("Kirjandusest.") — Postimees 11.06.1909, nr 127, lk 2; Virulane 13.06.1909, nr 130, lk 2.
     /Harju-Jaani, Kuusalu ja Jüri kohanimedest./
113. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kose kihelkonna rahvale. — Postimees 30.05.1909, nr 117, lk 5.
     /Kohanimedest./
114. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Pähkleid virulastele. — Virulane 16.07.1909, nr 157, lk 1.
     /Andmete kogumine Virumaa kohanimede asjus./
115. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere ümberkaudsele rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 01.07.1909, nr 144, lk 2.
     /Kohanimedest./
116. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Viru rahvale. — Päevaleht 20.07.1909, nr 161, lk 3.
     /Kohanimedest./
117. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Liber Census Daniae üle. — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat II (1910). 1910?, lk 52–54.
118. *Eisen, Matthias Johann. Osek Kedipiv. — Eesti Kirjandus 1910, lk 323–330.
     /Vt ka Ojansuu 1910./
119. ##*Eisen, M(atthias) J(ohann). Osek Kedipiv. ("Eesti Kirjandusest.") — Tallinna Teataja 01.09.1910, nr 163, lk 1–2.
     /Paiganimedest./
120. *E(ise)n, (Matthias Johann). "Lindanisa" kohta. — Postimees 30.04.1911, nr 95, lk 6.
     /Allk: En./
121. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Drei mythische Ortschaften in Kreutzwalds Kalevipoeg. — Finnisch-ugrische Forschungen 1913, lk 337–344.
122. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kergu. — Kodu 1913, nr 12, lk 94–95.
     /Pildiga./
123. *Eisen, Matthias Johann. Lapi Eestis. — Eesti Kirjandus 1913, lk 321–331.
124. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lapi kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 26–29.
125. *Eisen, Matthias Johannes. Soome Eestis. — Eesti Kirjandus 1914, lk 147–155.
126. *Eisen, Matthias Johann. Kassid ja Kassisabad. — Eesti Kirjandus 1917, nr 2, lk 57–61.
127. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lalli. — Eesti Kirjandus 1917, lk 20–23.
128. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed ristinimede valgustusel. — Päevaleht 06.02.1917, nr 30, lk 1; 1917, nr 83; Aeg 1917, nr 16, 44.
129. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed. Viira. — Postimees 03.03.1917, nr 51, lk 1.
130. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. — Postimees. Hommiku väljaanne 05.12.1917, nr 6, lk 2–3; Uus Postimees 20.12.1917, nr 13, lk 4; 21.12.1917, nr 14, lk 4.
     /Kn: Meeri; Keeri./
131. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. Jäska. Äärmanni. Patküla — Postimees 08.07.1917, nr 151, lk 4.
     /Vt ka "Kodumaa mõisanimede asjus" Pm 11.07.1917./
132. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kohanimed. — Postimees 21.01.1917, nr 17, lk 1.
     /Kn: Paali; Opi; Ärma; Härma; Torgu./
133. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kuikatsi. — Postimees 09.10.1918, nr 185, lk 6.
     /1526 Kuiwakatz, 1522 Koywenkatz jm. -katsi – läti kakts 'nurk'. Tutv: EFAA 1918, lk 9. Kn: -katsi; Moisekatsi; Murikatsi; Unnakatsi; Leevi./
134. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Laiuse. — Eesti Kirjandus 1918/1919, nr 5-6, lk 101–103.
     /Nimest *Lagisoo; kihelkonna vana nimi Voomela. Tutv: EFAA 1918, lk 9./
135. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Maarja mälestused. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, 13/14, lk 42–45, 50–53.
     /Sh Maarja kohanimedes./
136. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Kilsi. — Maaliit 02.08.1918, nr 81, lk 1.
     /Tutv: EFAA 1918, lk 9–10./
137. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Puka. — Maaliit 17.07.1918, nr 67, lk 4.
138. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Roosa ja Roosna - Kudina. — Maaliit 20.07.1918, nr 70 (lisa), lk 1.
     /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
139. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Sindi ja Voltveti. — Maaliit 11.07.1918, nr 62, lk 1.
     /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
140. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Valga. — Maaliit 13.09.1918, nr 117, lk 1.
     /Tutv: EFAA 1918, lk 10. Kn: Valgu (Mär)./
141. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Naise osa Eesti kohanimedes. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, lk 45.
     /Palju naisenimedega seotud kohanimesid./
142. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Pühade naiste mälestused Eestis. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 15/16, 17/18, lk 58–60, 67–70.
     /Sh katoliku pühakute nimesid kohanimedes (Katharina, Anna, Elisabeth, Brigitte, Maria Magdalena, Margarethe)./
143. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saared kuival maal. — Postimees 28.06.1918, nr 97, lk 1–2.
     /Saare-nimelistest kohtadest./
144. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu ümbruse mõisa- ja vallanimed. — Postimees 11.06.1918, nr 83, lk 1–3.
     /Tutv: EFAA 1918, lk 10–11 (pikem ülevaade). Kn: Maarjamõisa; Veibri; Ilmatsalu; (Matsalu); (Paatsalu); Räni; Vorbuse; Vesneri; Karlova; Ropka; Haage; Raadi; Haaslava; Ülenurme./
145. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kambja kihelkonna mõisate ja valdade nimed. — Postimees 05.09.1919, nr 190, lk 6.
     /Tutv: EFAA 1919, lk 16–17. Kn: Kambja; Kuuste; Maidla; Kammeri; Kodijärve; Krüüdneri; Prangli; Oriku; Haaslava; Reola./
146. *E(ise)n, (Matthias Johann). Kodijärv. Umbes 1880. paiku palus Kambja kihelkonnas Kodijärve mõisaomanik luba ... saksakeelset nime "Gothensee" anda. ("Kodumaalt.") — Postimees 31.05.1919, nr 111, lk 2.
     /Sõnum. Kodijärv on eesti päritoluga nimi. Kodi = kodu. Allk: En./
147. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Otepääst Ohuleppa. — Postimees 03.06.1919, nr 113, lk 5.
     /Kohanimedest, mis sisaldavad sõna ott. Kn: Oteküla; Ohtu; Ohtla; Ohukotsu; Ohukatku./
148. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere. — Postimees. Hommiku väljaanne 06.12.1919, nr 30, lk 2.
     /Nime etümoloogia./
149. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rõngu kihelkondane valdade nimed. — Postimees 12.08.1919, nr 169, lk 6.
     /{kihelkondane - sic!}. Tutv: EFAA 1919, lk 17. Kn: Rõngu; Aakre; Soontaga; Kirepi; Hellenurme; Uderna./
150. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tori. — Postimees 18.11.1919, nr 253, lk 3.
     /Loetleb paljusid Tori-kohanimesid ja seostab kas vene sõnaga торгъ või (kindlamalt) nimega Thor. Vt ka Pm 19.11.1919, lk 2: Väike õiendus./
151. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tännasilma. — Postimees 16.04.1919, nr 78, lk 2.
     /Refereerib H. Ojansuu seisukohta, mis seostab nime sõnaga tenho. Tutv: EFAA 1919, lk 17./
152. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere"-lõpulised kohanimed. — Postimees 13.12.1919, nr 276, lk 3.
     /Refereerib seniseid seisukohti ja toetab M. Veske hüpoteesi (*veere)./
153. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere" lõpu üle kohanimedes on meil palju kirjutatud... — Postimees. Hommiku väljaanne 18.12.1919, nr 40, lk 3–4.
     /Rohkesti näiteid./
154. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu. ("Kodumaalt.") — Postimees 08.04.1919, nr 71, lk 3.
     /Võnnu nime etümoloogia, Võnnu nimederikkusest. Võnnust Läänemaal ja Tartumaal, pikemalt Tartumaa Võnnu nime ja kiriku ajaloost./
155. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Varrak, Tallinn s. a. (1920). 103 lk.
     /Kohanimede analüüs varasemate uurijate (Knüpffer, Paucker, Snellman, Teivaala, Schlüter, Jõgever jt) seisukohti refereerides. Põhiosa moodustab nimede vaatlus kihelkondade kaupa. Sisu: Liber census Daniae ja harutused ta kohta – Raamatu ülesanne – Nimed – Külad ja mõisad – Kirjaviis ja keel – Liber census Daniae - Daani hindamise raamat. Tutv: Penttilä, A., Virittäjä 24 (1920), lk 121–. Sepp, H., Eesti Kirjandus 1923, lk 309–. Korhonen, Arvi, Historiallinen Aikakauskirja 19 (1921), lk 196–201./
156. *(Eis)e(n), (Matthias Johann). ((J. Ratas. Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920, nr 84, lk 4.
     /Rets. Allk: -e-./
157. *Eisen, Matthias Johann. Kohanimi Põltsamaa. Ettekanne Tartus. — ES 14.11.1920.
     /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296. Sh seostab saksa nime Oberpahlen jõenimega Paala, õigemini Pala. Vastuväiteid: vt "Der Name Ober-Pahlen" Revaler Bote 1920, Ch. v. Stackelberg seals. Tutv: AESA I, lk 14. Postimees. Hommiku väljaanne 16.11.1920, nr 227, lk 3. Revaler Bote 17.11.1920, nr 231, lk 3. Kn: Pala; Paala./
158. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((L. Kettunen. Narva nime algupära.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
     /Rets./
159. *Eisen, Matthias Johann. Läti nimedest Eestis. Ettekanne Tartus. — ES 08.05.1920.
     /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1921, lk 33–37. Tutv: AESA I, lk 9–10./
160. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((M. Vasmer. Üks Narva linna vana nimi.)) — Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920, nr 158, lk 3.
     /Rets./
161. +*Eisen, Matthias Johann. Rändavad järved. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, 11-12, lk 305–317, 321–332.
     /Järvenimesid ja nende seletusi rahvapärimustes./
162. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tallinna kõige vanem nimi. — Postimees. Hommiku väljaanne 26.03.1920, nr 56, lk 4.
     /H. Ojansuu Uusi Suomis ilmunud artikli referaat; kriitiline *Kaloveere ("Kluri") suhtes./
163. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Lihala, Rahala, Kungla. — Päevaleht 17.04.1921, nr 99, lk 5.
     /Pealk-s trükivead: "Kahala, Knngla". "Kalevipojas" esinevatest müütilistest kohanimedest. Seostab nimedega Lihula ~ Lehola, Rahula (sks Rahhola); Kungla = *Kuningala. Tutv: EFAA 1921, lk 84./
164. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa. — Kodu 1921, nr 10, lk 172.
     /Katse seletada seda skandinaavia päritoluga (nt norra Lindesnes)./
165. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läti jäljed Eestis. — Eesti Kirjandus 1921, nr 2, lk 33–37.
     /Sõna Läti sisaldavaid kohanimesid Eestis. Tutv: civis, Tallinna Teataja 22.03.1921./
166. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Põldsamaa. — Eesti Kirjandus 1921, lk 292–296.
     /Diskussiooni vt ka 1920 ettekande juurest. Vt ka M. Kampmann, Postimees 1921. Tutv: EFAA 1921, lk 18./
167. *Eisen, Matthias Johann. Kanepi. Ettekanne Tartus. — ES 19.11.1922.
     /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1923, lk 82–88. Tutv: AESA III, lk 32–33./
168. *Eisen, Matthias Johann. Kõlleste. Ettekanne Tartus. — ES 12.03.1922.
     /Arutlusel juttu ka Kuivastu ja Kanepi nimest. Ilmunud: EK 1922, lk 33–37. Tutv: AESA III, lk 17–18. "Akadeemilise.." Postimees 14.03.1922/
169. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kõlleste. — Eesti Keel 1922, nr 2, lk 33–37.
     /Kn: Kriimani; Krootuse; Kõlleste./
170. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lisa Rootsi mälestustele. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, lk 172–173.
171. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rootsi mälestused Eestis. — Eesti Kirjandus 1922, nr 1, lk 18–28.
     /Tutv: ""Eesti Kirjanduse" jaanuari numbris.." Postimees 22.02.1922./
172. OU:*Eisen, Matthias Johann. Kanapää ja Kanepi. — Eesti Kirjandus 1923, nr 2, lk 82–88.
173. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pedja. — Eesti Keel 1923, nr 3, lk 65–70.
     /Kn: Koiva; Pedase (Lai); Pedaspea (Kuu); Pedassaare; Pedaste (Se); Pedetsi; Pedja./
174. *Eisen, Matthias Johann. Pedja kohanimest. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1923.
     /Ilmunud: EK 1923, lk 65–70. Tutv: AESA IV, lk 20–21./
175. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tani. — Kodu 1923, nr 8, lk 246–248.
     /Kohanime päritolust./
176. *Eisen, Matthias Johann. Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. Ettekanne Tartus. — ES 05.10.1924; 26.10.1924.
     /Ilmunud: EK 1924, lk 67–82. Tutv: "Eestipärased kohanimed..." Postimees 07.10.1924. "Eesti keelest kadunud..." Postimees 21.10.1924./
177. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti keelest kadunud, saksa keeles püsinud eestikeelsed kohanimed. — Eesti Keel 1924, nr 3-4, lk 67–82.
     /Kn: Einmanni; Esna; Halinga; Imastu (Kad); Järve (Jõh); Kaali; Kaarepere; Kiltsi (VMr); Kilingi; Kloodi (Rak); Koordi; Krootuse; Kuksema; Küti (VJg); Leebiku; Liivi (Kul); Loodi; Loodna (Kul); Loona (Khk); Lääne-Nigula; Neeruti; Pahuvere; Polli (Kad); Pruuna (Amb); Päri (Kul); Päri (Vil); Päärdu (Vig); Ravila; Reina (Pöi); Roodi; Roosna (Amb); Rääma; Sassi; Taagepera; Triigi (Kos); Triigi (VMr); Vaiatu; Viitina; Voltveti./
178. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Kau ja ta kildkond. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 140–146.
     /Kn: Kaalepi; Kaave (Lai); Kauksi; Kautjala; Kavilda; Koitjärve; Koogi; Koonga; Kõue./
179. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Pilkuse. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 26–27.
     /Kn: Pilka (TMr); Pilkuse (Khk); Pilkuse (Ote)./
180. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Poostel ja vilpus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 174–176.
     /Apostel Filippuse nime mugandid rahvasuus. Kn: Viibuse./
181. *Eisen, Matthias Johann. Taara-nimedest. Ettekanne Tartus. — ES 24.02.1924.
     /Refereerib L. Meyeri tööd "Über d. Namen Dorpat". Tutv: AESA V, lk 13–14. "Tartu nime..." Postimees 26.02.1924. Kn: Tarakvere; Tartu./
182. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Helme ajaloost. — Postimees 05.06.1925, nr 149, lk 5.
     /Sh Helme nime tekkest (Jungi oletus: Helme-kiiver)./
183. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Jooni Põlva kihelkonna ajaloost. — Postimees 12.09.1925, nr 246, lk 7.
     /Põlva (Maarja) kiriku ajaloost, ka kiriku nime saamisloost./
184. *(Eisen, Matthias Johann). Kanepi nimed ja kihelkonna mõisad. — Postimees 13.06.1925, nr 156, lk 4.
     /Kihelkonna mõisanimed ja nende muutumine. Pikemalt Kanepi etümoloogiast. Autor arvatavasti Eisen./
185. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Kodavere kihelkonna ajaloost. — Postimees 07.06.1925, nr 150, lk 4.
     /Sh Kodavere vanematest nimekujudest, Alatskivi nimest./
186. +Eisen, M(atthias) J(ohann). Kreutzwald ja keeleküsimus. (Bertramile saadetud kirjade valgustusel.) — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 49–56.
     /Sh Kreutzwaldi arvamusi Tartu etümoloogia kohta lk 53–56./
187. +*(Eisen, Matthias Johann). Laius-Tähkvere vald. — Postimees 03.07.1925, nr 175, lk 4.
     /Valla ajaloost, sh mõisa- ja külanimedest. Allk: Dr. Ise./
188. +*(Eisen, Matthias Johann). Millal asutati Valga ja kust pärit see nimi? — Postimees 14.06.1925, nr 157, lk 4.
     /Valga ja Põdeli nimest. "Eesti kodumaa 2. Lõuna-Eesti" tuletab nime vene sõnast "Volok". Allk: Dr. Ise./
189. +*(Eisen, Matthias Johann). Nõo kihelkonna minevikust. — Postimees 31.07.1925, nr 203, lk 3.
     /Sh Nõo nimest. Allk: Dr. Ise./
190. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Valkena - Kärkna. — Postimees 20.12.1925, nr 345, lk 7.
     /Kärkna nime etümoloogiast. Kloostri valmimisest 1233 kuni hävitamiseni 1558 nimetati seda Valkenaks. Kärkna nimi pärineb kloostri lähedal oleva mõisa omaniku Gerteni või Gerkeni nimest./
191. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Voldi, Tabivere, Tabrafer. Jaamade ümberristimisega oldagu järjekindel. — Postimees 21.08.1925, nr 224, lk 4.
     /Tabivere on vana eesti küla; hiljem hakati nimena kasutama Voldit, mis on tekkinud mõisaomanik Wolffeldi nimest (omandas mõisa 1652. a). Kaarepere on tekkinud mõisaomanik Scharenbergi nimest, Kilsi Gilseni, Puka Bockeni nimest./
192. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Saksamaalised kohanimed Eestis. — Eesti Kirjandus 1926, nr 4, lk 193–202.
     /Vt ka Prants 1927. Tutv: (ettekanne) "Saksamaalised..." Postimees 05.11.1925. Päevaleht 06.11.1925./
193. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Türi. — Eesti Keel 1927, nr 8, lk 205–207.
     /Nime etümoloogia. Seostab türilinnuga (charadrius pluvialis)./
194. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 21.04.1929, nr 16, lk 5; 02.06.1929, nr 22, lk 1.
     /Kohanimede Laatre, Loodi, Kloodi (21.04) ja Porkuni, Rasina (02.06) päritolust./
195. *E(isen), M(atthias) J(ohann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3, 7.
     /Kn: Päri; Lindi./
196. *(Eisen, Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 09.06.1929, nr 23, lk 2; 16.06.1929, nr 24, lk 5; 23.06.1929, nr 25, lk 4; 21.07.1929, nr 29, lk 3.
     /Päritolu: 09.06 Neeroti, 16.06 perekonnanimedest saadud mõisanimed Järvamaal (Roosna, Pruuna, Prümli jt), 23.06 Saksimõis, 21.07 Leevre, Loodna./
197. *(Eise)n, (Matthias Johann). Eesti kohanimedest. — Pühapäevaleht 10.11.1929, nr 45, lk 3; 24.11.1929, nr 47, lk 4.
     /Kn: Poka; Kurista; Kiidjärve; Kuuste; Mäksa; Sarakuste./
198. OU:*Eisen, Matthias Johann. Helme kohanimesid. — Eesti Kirjandus 1929, nr 4, lk 157–164.
     /Kn: Helme; Leebiku; Murikatsi; Lõve; Alamõisa; Riidaja; Holdre; Taagepera; Koorküla; Patküla; Jõgeveste; Roobe; Kärstna; Hummuli./
199. *(Eisen, Matthias Johann). Jäska. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 7.
200. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kust on Kärkna, Voldi ja Kaarepere omad nimed saanud? — Pühapäevaleht 31.03.1929, nr 13, lk 3.
201. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Luua. Ripuka. — Pühapäevaleht 14.04.1929, nr 15, lk 2.
202. *(Eisen, Matthias Johann). Läänemaa kohanimesid. — Lääne Elu 21.12.1929, nr 51, lk 2. "Lääne Elule" kirjutanud M. J. Eisen.
     /Kn: Kilsi; Lindi; Ungru; Vidruka; Roosna; Maidla; Päri; Tolli; Pall (Loodna); Liivi; Parmel (Liivi); Leevre; Jääla; Vängla./
203. *(E)ise(n, Matthias Johann). Maidla. — Pühapäevaleht 16.06.1929, nr 24, lk 2.
204. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõisnikkude nimelised kirikud ja kogudused. — Pühapäevaleht 17.03.1929, nr 11, lk 2.
     /Kn: Kambja; Kursi; Taagepera./
205. *(Eisen, Matthias Johann). Rõuge kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.05.1929, nr 21, lk 5.
     /Kn: Saaluse; Pindi; Rogosi; Haanja./
206. *(Ei)se(n, Matthias Johann). Sindi, Taali, Polli, Tolli, Vorbuse, Pöökleri, Taavi. — Pühapäevaleht 05.05.1929, nr 18, lk 4.
207. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Uderna. — Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 100–101.
     /Kn: Uderna; Uduvere./
208. *(Eisen, Matthias Johann). Vaabina. — Pühapäevaleht 28.04.1929, nr 17, lk 3.
209. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Vedu. — Pühapäevaleht 12.05.1929, nr 19, lk 6.
210. *(Eisen, Matthias Johann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 20.10.1929, nr 42, lk 4; 03.11.1929, nr 44, lk 3.
     /Kohanimedest Kriimanni ja Kastre (20.10), Kaagvere ja Ahja (03.11)./
211. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Läänemaa kohanimede alalt. — Lääne Elu 16.04.1930, nr 29, lk 3.
     /Kn: Kasari; Võnnu; Kullamaa; Kasti./
212. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu kihelkonna kohanimesid. — Pühapäevaleht 26.01.1930, nr 4, lk 4.
     /Kn: Võnnu./
213. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõnest tuttavast koha-nimest. — Päevaleht 28.12.1931, nr 352, lk 7.
     /Kn: Rumma; Klooga; Voka./
214. OU:Eisen, M(atthias) J(ohann). Norra. — Eesti Keel 1931, nr 5, lk 159–160.
215. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Rumma". — Postimees 08.10.1931, nr 273, lk 4.
     /Kohanime päritolust./
216. *Ekblom, R. Idrīsī und die Ortsnamen der Ostseeländer. — Namn och bygd 19 (1931), lk 1–84.
217. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 25. nov. 1934. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 88–91.
     /Sh: P. Ariste ettekanne Reigi kohta./
218. *Erdmann, Fr. v. Ueber die historische Wichtigkeit des Namens Dorpat. — Arbeiten der kurländischen Gesellschaft 8 (1850), lk 37–60.
     /Polemiseerib Strodtmanni Tartu nime seletusega (1833)./
219. OU:*Ernits, Enn. Veel kord mikrotoponüümidest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 7, lk 431.
     /Vt Pall KjK 1973/3./
220. OU:*Ernits, Enn. Ahja päritolust. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 3, lk 177.
221. OU:*Ernits, Enn. Valgatabalve. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 3, lk 159.
222. *Ernits, Enn. Ka vanem ajalugu vääriks asjatundlikumat käsitlust. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 702.
     /Rets: П. Я. Канн. Нарва. Страницы истории города./
223. +Ernits, Enn. Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 46 (2000). Tartu 2001, lk 116–127.
     /Sh sõnade seostest Virumaaga või Eestimaa kubermanguga. Referat: Über den Ursprung der Wörter mit viru-, lk 128./
224. OU:Ernits, Enn. Taas vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 907–915.
     /Varasematest tõlgendustest. Seostest sõnaga вервь, Vene ver-algulistest kohanimedest, mari wer; -vere võimalikud tähendused 'äär', 'mets' või 'kallas'; nimede vanusest. Summary: Once More On -vere-Final Place Names, lk 936. Kn: Värati./
225. OU:+Ernits, Enn. Võro ja onomatopoeetilis-deskriptiivne vVr-tüvi. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 11, lk 856–862.
     /Pakub E. Saarele (2009) seletusena lisaks deskriptiivset vVr-tüve, mis esineb ka balti ja slaavi keeltes. Ka Virumaa nimi võiks olla sama päritolu. Summary: Võro and the Onomatopoetical Descriptive Stem vVr, lk 862./
226. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. I Th. Dänische und Ordenszeit. 1.-2. Band. Hrsg. von F. G. Bunge und R. Toll. Reval 1856–1857.
227. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. II Abt. Schwedische und polnische Zeit. 1. Bd. Hrsg. von E. Pabst und R. Toll. Reval 1861.
     /+Registerband. Riga–Moskau 1885./
228. *(Evestus, E.) Kuidas tekkis Ruubi jõe nimetus. Rahvasuust üles kirjutanud E. Evestus. — Kolhoosi Tõde 09.02.1960.
     /Muistend./
229. *Falck, P. Th. (Die estnischen Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 102.
     /Ilmunud samuti: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 119./
230. *Faster, Mariko. Mõniste valla kohanimed. Seminaritöö. Tartu 1997. 43 lk + 2 krt. (Nr 59.)
231. OU:Faster, Mariko. Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 2000. 88 lk.
     /Raamatuna avaldatud 2002 Võru Instituudi toimetiste sarjas./
232. OU:Faster, Mariko; Saar, Evar. Võromaa kotussõnimmist. Toimõndanuq Peeter Päll. Võro Instituudi toimõnduseq 13. Võro 2002. 255 lk.
     /Mariko Fasteri bakalaureusetöö (2000) ja Evar Saare magistritöö (2001) ümbertöötatud väljaanne. Sisu: Mariko Faster, Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setomaa kohanimede determinantidest: Sissejuhatus, Ülevaade Võru- ja Setomaa loodusest, ajaloost, keelest, Determinanditeooriast, Determinantide ja mõningate järelkomponentide analüüs, Kokkuvõte — Evar Saar, Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas: Sissejuhatus, Andmekogu tutvustus, Lingvistilised probleemid, Kokkuvõte — Kirjandus — Lühendid. Referat: Über die Ortsnamen in Võrumaa: Übersicht über die Gründwörter in der Ortsnamen Võrumaa und Setumaa — Ortsnamen von Räpinä und Vahtsõliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, lk 214–221. Summary: About placenames in Võrumaa: An overview of the generic terms of historical Võrumaa and Setumaa place names — The placenames of Vastseliina and Räpina. Synchronical overview and database, lk 222–233. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimmist: Ülekaehus aoluulidsõ Võrumaa ja Setumaa kotussõnimmi determinandõst — Räpinä ja Vahtsõliina seoilmaaigsidõ kotussõnimmi ülekaehus ja andmõbaas, lk 234–244. Tutv: Margus, Tiia, Roots, Hille, KjK 2006/5, lk 428./
233. *Faster, Mariko. Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini. — Eesti Loodus 2003, nr 7/8.
     /Setomaa kohanimedest ja maastikusõnadest./
234. OU:*Faster, Mariko. Laenulisi maastikusõnu Võru- ja Setumaa kohanimedes. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 23–32.
235. OU:Faster, Mariko. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, Tartu 2005. 144 lk.
     /Summary: Generics of Võrumaa and Setumaa place names, lk 142–143. Sisu: Sissejuhatus – Determinanditeooriat – Võru- ja Setumaa kohanimede determinantide analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus – Lühendid./
236. Faster, Mariko. Contractions in Balto-Finnic Place Names. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 26–27.
237. OU:*Faster, Mariko. Place Name Elements ura and ora in South Estonian. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 4, lk 299–306.
238. +*Freymann, Georg v. Urkunden und Aktenstücke aus dem Fellinschen Stadtarchiv 1481–1783. — Jahresbericht d. Felliner Literar. Ges. 1912–1917. (Fellin 1918,) lk 1–400.
     /Sh sisaldab rikkalikku isiku- (365–394) ja koharegistrit (395–400)./
239. +*G(ernet), A. Wo lag Karethen? — Revaler Beobachter 1885, nr 169-170.
     /Kn: Kareda./
240. +*Grewingk, C. Bemerkungen zu Tacitus' Bericht über die Fenni. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1880. Dorpat 1881, lk 172–174.
241. *Grotenfelt, K. Paikannimistöstä saatuja lisiä suomalaisten muinaisten yhteiskuntaolojen valaisemiseksi. — Historiallisia tutkimuksia J. R. Danielson-Kalmarin täyttäessä 60 vuotta. Helsinki 1913, lk 197–218.
     /Ka Eesti kohanimedest./
242. +*Grünthal, Villem. Eesti asundused lätlaste seas. — Eesti Kirjandus 1912, lk 320–328, 369–373.
     /Sh leivu külade nimesid H. Ojansuu järgi./
243. *Gustavson, Heino. Kommentaarid pole liigsed. — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
     /Tallinna endistest tänavanimedest jm. R. Janno raamatutes "Vutimehed" ja "Kassisaba poisid" (Tallinn 1974)./
244. *Gustavson, H(eino). Mõnda Harju rajooni kohanimedest. — Harju Elu 03.08.1974.
245. *Gustavson, H(eino). Mõned Rapla rajooni kohanimed. — Ühistöö 09.09.1975.
     /Kn: Hertu; Härgla; Ingliste; Juuru; Kuimetsa; Rabivere; Rapla; Valtu; Vardi./
246. OU:*Gustavson, Heino. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehemaligen Kreise Harjumaa. — Советское финно-угроведение 14, nr 1 (1978), lk 8–14.
     /Резюме: Отантропонимические наименования мыз в бывшем уезде Харьюмаа./
247. *(Gustavson, Heino). Terra feminarum. — Kalender 1979. Tallinn 1978, lk 172–180.
     /Ka Naissaare kohanimedest./
248. OU:*Gustavson, Heino. Täienduseks Naissaare toponüümikale. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 736–737.
249. +*Gustavson, H(eino). Mere puiestee ajaloost. — Kalender 1980. Tallinn 1979, lk 193–199.
     /Ka nimest./
250. OU:*Gustavson, Heino. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehemaligen Kreise Järvamaa. — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 11–18.
     /Резюме: Об антропонимических наименованиях мыз в бывшем уезде Ярвамаа./
251. *Gutzeit, W. v. Ueber Ungannia oder Ugaunia. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1885, lk 100–105.
252. +*Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. T. 1–2. Riga 1836–1837.
253. *Hakk, Uku. Misso kohanimesid. Õpilasettekanne Misso Keskkooli keelepäeval. — ES 14.04.1976.
254. OU:*Hakulinen, L. Vaha 'iso kivi' Viron paikannimissä. — Virittäjä 60, nr 4 (1956), lk 402.
255. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas". — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 80–82.
     /Võru Instituudi läänemeresoometeemaline konverents 20.–22.11.2005 Põlvas. Sh nimeteemalised ettekanded: Kristi Salve vepslaste koha- ja isikunimedest, Nikolai Kirsanov "Ingerimaa läänemeresoome-idaslaavi mitmekeelsus ja tagasilaenud", Marje Joalaid Novgorodimaa Äänise viiendiku keelevahetusest, Ante Aikio "Rahvaetümoloogia tähendus nimede päritolu uurimisel: Soome lapi päritolu nimed"./
256. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Läänemeresoome kodu". — Keel ja Kirjandus 2007, nr 1, lk 78–80.
     /Võru Instituudi läänemeresoome konverents, sh nimeteemaliste ettekannete lähem tutvustus: Evar Saar "Võromaa eri külli nimesüsteemest", Nikolai Kirsanov Lääne-Ingerimaa venekeelsetes kohanimedes esineva ы päritolust, Janne Saarikivi "Läänemeresoome kristluse-eelsete isikunimede uurimisest", Marje Joalaid "Kelle kodu siin enne oli?"/
257. +Hang, Vaike; Hang, Tiit. Rannaretk Audrust Varblasse. — Eesti Loodus 1986, nr 3, lk 191–197.
     /Ka kohanimedest Tõstamaa, Audru ja Varbla kihelkonnas. Резюме: По побережью из Аудру в Варбла, с. 205. Summary: A trip along the coast from Audru to Varbla, p. 207./
258. *Hansen, A(ugust Heinrich). Kurre-saar und Korsar. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 78.
     /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Kuressaare ja korsaar (mereröövlite laev) sama algupäraga./
259. +*Hansen, A(ugust Heinrich). Sind die Wörter Jum¯al und Dorpat phönicischen Ursprungs? — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 2, Heft 2. Dorpat 1848, lk 24–25.
     /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Tartu nimi foiniikia algupära./
260. *Hapsal . — Rigasche Zeitung 08.05.1918, nr 106, lk 5.
     /Nime seletus Sableri põhjal. Allk: L./
261. +*Hasselblatt, A. Ferrieri's "Geschichte der Ostseeprovinzen". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1882. Dorpat 1883, lk 84–85.
262. *Hasselblatt, Fr. Einiges über den Namen Karusen. — Das Inland 1850, nr 48.
263. +*Heini. Neidsaare mägi. — Sotsialdemokraat 16.10.1921, nr 99, lk 3.
     /Kohamuistend Kirblast./
264. +*Hellamaa, Ulvi. Rõngu kihelkonna kohanimed ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 179 lk. (Nr 73.)
265. *(Heraklides, A.) Eesti kohanimedest. Kirjutanud A. Heraklides. — Eesti Postimees 13.06.1884, nr 24, lk 2.
     /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: "Heraklides" kirjutab..." Olevik 18.06.1884./
266. *"Heraklides" kirjutab Eesti kohanimedest -vere lõpuga. ("Mis teevad tõised ajalehed?") — Olevik 18.06.1884, nr 25, lk 2.
267. +*Hermann, K(arl) A(ugust). Bauerburg oder Burgberg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 188–191.
268. *Hermann, (Karl) A(ugust). Ueber altestnische Ortsnamen. — Труды X. археологического съѣзда II. Riga 1899, lk 55–63.
     /Lühiteesina (Ueber estnische Ortsnamen) avaldatud 1896 (Изв. X. археол. съѣзда 1896, lk 103). Sama 1900 vene keeles./
269. *(Hermann, Karl August). Об эстонских названіях местностей. — Труды X. археологического съѣзда 1896. Ч. 3. Москва 1900, lk 122.
     /Saksa keeles ilmus 1899./
270. OU:*Hermann, U(no). Tähtsamaid Tartu mäenimesid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 10, lk 631–633.
271. *Hermann, U(no). Rajooni kohanimede päritolust. — Edasi 20.09.1966.
     /Tartu rajoon./
272. OU:*Hermann, Uno. Mõisamaa Mustoja. — Eesti Loodus 1975, nr 7, lk 421–422.
     /Kohanimede esinemisest 13.–18. sajandi ürikutes./
273. OU:*Hermann, Uno. Kust tuli nimi Elva? — Eesti Loodus 1981, nr 2, lk 96–100.
274. *Hermann, Uno. Soekivi jälgedel. — Eesti Loodus 1981, nr 11, lk 713–716.
275. +*Hermann, Uno. Kilde Viru-Nigula ajaloost. — Eesti Loodus 1983, nr 4, lk 256–258.
     /Ka kohanimest./
276. +Hirvlaane, Milvi. Kanepi kihlkunna kultuuriluust ja ja tuu alosmüürüst. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 78–91.
     /Sh Kanepi varaseimad nimekujud lk 79./
277. *Historiallinen Aikakauskirja viimne vihk avaldab Dr. H. Ojansuu sulest seletuse Tallinna nimede kohta. ("Teated.") — Eesti Kirjandus 1917, lk 208.
278. *Hollberg, E. -ele und werre. Etymologische Studie. München 1912.
279. +*Holzmayer, J. B. Die Ordensvogtei Poida. Publikationen des Vereins zur Kunde Oesels. Heft 1. Arensburg 1891.
280. +*Hoona, R. Alutaguse soosaartest ja nende elanikest. — Virumaa Teataja 07.11.1929, nr 127.
281. OU:+*Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- u. Ehstland. Bd. I–III. Riga 1774–1782.
282. OU:*Hurt, Jakob. Ueber die Ortsnamen auf -st. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 3. Dorpat 1876, lk 30–39.
283. *Hurt, J(akob). Die Ortsnamen auf -ste. — Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors 1886, lk 183–185.
284. +Hussar, Annika; Kilgi, Annika. Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 12, lk 1008–1009.
     /Sh: Marit Alas Saaremaa Pöide valla kohanimedes toimunud muutustest 1787. ja 1933. aasta ning tänapäeva materjali põhjal./
285. *Hõrn, Aare. Setomaa nulga. Mokornulk. — Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991. aastaga pääle. Võro 1990, lk 21–23.
286. +*Ilmet, Peep. Pühad piirid ja pühapaigad. Kus on eestlaste Fudžijama, kus on eestlaste Meka? — Postimees 22.05.1999.
     /Sh kohanimedest, mis sisaldavad sõna püha./
287. *Ilves, K. Place-names about life by the sea – an archaeological perspective on the Estonian Swedish landscape. — Folklore 2007, nr 34, lk 89–104.
288. OU:*Inno, Karl. Mare balticum ja Baltikum. — Tulimuld 1976, nr 2, lk 74–85.
     /Läänemere ja Baltikumi nimedest./
289. *Inno, Karl. Aestii, eestlased ja nimetuse "eesti" päritolu. — Mana 48 (1980), lk 34–43; 49 (1981), lk 18–27.
290. *Inno, Karl. "Aestii" käsitlus eesti kirjanduses. — Mana 52 (1983), lk 7–12.
291. *Ipiku–Ööpiku vald. — Vaba Maa 12.01.1920, nr 8, lk 2.
     /Seletus, et Ipiku mõis (sks Oepick) e Ipiķi varasema Ööpiku talu järgi nime saanud. Allk: Ööpikud./
292. +Iva, Triin. Seminar "Lõunaeestlased Lätis". — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 314–315.
     /12. dets 2008 Tartus. Sh nimeteemalised ettekanded: Peeter Päll "Siirdkohanimed keelesaartel?", Evar Saar "Vana-Laitsna võrokõisi kotussõnimmist"./
293. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 21(04).
294. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 1(05).
295. *Jaama, Kalle. Tõrva kohanimed ja nende kujunemisest. Õpilasettekanne Tõrva 2. keelepäeval. — ES 09.04.1985.
296. *Jaanus, Endel. Kohanimedest "Virtsjärv", "Võrtsjärv" ja "Emajõgi". — Uus Tee 29.08.1959; 29.09.1959; 29.10.1959.
297. *Jaanus, Endel. Kohanimest "Elva". — Uus Tee 09.05.1959.
298. *Jaanus, Endel. Kohanimest "Otepää". — Uus Tee 11.06.1959.
299. *Jaanus, Endel. Isikunimedest tulenenud kohanimesid. — Uus Tee 25.02.1960; 29.03.1960; 10.05.1960; 25.06.1960; 28.07.1960.
300. *Jaanus, Endel. Laguja. (Pisut toponüümikat.) — Uus Tee 10.11.1960.
301. *Jaanus, Endel. Kuidas nimetati Narvat. — Leninlik Lipp 22.08.1970.
302. *Jaanus, E(ndel). Rannu kihelkonna külanimedest. — Edasi 01.11.1974.
303. *Jaanus, E(ndel). Millest jutustavad kohanimed. — Edasi 19.12.1975.
304. OU:*Jaanus, Endel. Mida tähendab Lapetukme? — Keel ja Kirjandus 1976, nr 2, lk 108.
305. +*Jaanus, Endel. Rongisõit Tartust Elvasse. — Edasi 06.10.1976.
     /Ka Elva nime päritolust./
306. *Jaanus, Endel. Vastseliina nimekaimud. — Töörahva Elu 05.08.1976.
307. +*Jaanus, Endel. Hiugemäelt Kivilõppeni. — Edasi 28.07.1978; 29.07.1978.
     /Ka Viljandi ja Tartu rajooni kohanimedest./
308. OU:*Jaanus, Endel. Mida tähendab Suislepa? — Keel ja Kirjandus 1984, nr 8, lk 492–493.
309. *Jaanus, Endel. Mõnda Lõuna-Eesti kohanimedest. Ettekanne Tsirguliina Keskkooli keelepäeval. — ES 06.12.1984.
310. *Jaanus, Endel. Lõuna-Eesti kohanimedest. Ettekanne Kuigatsi keelepäeval. — ES 12.03.1987.
311. *Jaanus, Endel. Patküla ja Tõrva. Ettekanne Tõrva 3. keelepäeval. — ES 07.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
312. +J(anno), R. (Friedrich Kuhlbars (Villi Andi). Uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Viljandi 1922.) — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 30–31.
     /Rets. Sh kriitikat vere-lõpuliste nimede käsitluse kohta./
313. *Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. University of Aberdeen, August 4–11, 1996. 'Scope, Perspectives, and Methods of Onomastics'. Congress Guide, lk 84.
     /Kogutekst ilmus 1998./
314. OU:*Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4–11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 222–227.
315. OU:Joalaid, Marje. Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 137–146.
     /Hammaste (Amaste) küla talunimedest eri andmetel. Kokkovõtõq: Hammaste ja hambaq, lk 146. Summary: Hammaste and hambad 'teeth', p. 182–183./
316. OU:Joalaid, Marje. Paarist eesti kohanimest vepsa pilgu läbi. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 31–33.
     /Kn: Luusika; Kaelase./
317. +Joandi, Jaan. Taliteid Viljandimaa ja Pärnu vahel. — Eesti Loodus 1990, nr 4, lk 257–261.
     /Sh palju kohanimesid ja Vastemõisa valla kaart. Резюме: Зимние пути между Вильяндимаа и Пярну, с. 269. Summary: Winterways between the districts of Viljandimaa and Pärnu, p. 271./
318. OU:+*Johansen, Paul. Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter. Ein Beitrag zur estnischen Kulturgeschichte. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Band 23. Dorpat 1925. 108+VIII lk.
319. +*Johansen, P(aul). Analecta estonica. — Ajalooline Ajakiri 1930, lk 145–154, 207–215.
     /Väljavõtteid vanematest ürikutest (14. saj lõpp – 17. saj keskpaik), isiku- ja kohanimesid, viimased on identifitseeritud./
320. OU:+Johansen, Paul. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval 1933. 1012 lk.
     /Sisu: Einleitung. Stand der bisherigen Forschung – Siedlungsgeschichtlicher Teil (incl. die Ortsnamen) – Adelgeschichtlicher Teil – Nachträge, Berichtigungen, Druckfehler – Register: Ortsnamen, Personennamen, Sachregister, Wortregister, Literaturverzeichnis, etc./
321. +*Johansen, Paul. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. — Beiträge zur Kunde Estlands. 21. Bd. 1. Heft. Tallinn 1937, lk 43–61.
     /Arvatavasti XV saj 2. poolest pärit pärgamendifragmentide analüüs, sh Ruhja ja Helme kandi kohanimede areng./
322. +*Johansen, Paul. Libri de diversis articulis (1333–1374). Tallinna märkmeteraamatud. Tallinn 1938.
323. *Johansen, Paul. Der altnordische Name Ösels als verfassungsgeschichtliches Problem. — Festschrift, Karl Haff zum siebzigsten Geburtstag dargebracht. Innsbruck 1950, lk 95–110.
324. OU:+Johansen, Paul. Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens handlingar. 74. Lund 1951. 405 lk.
     /Sh Tallinna nimedest lk 53–65 jm; ka mujal tekstis samal teemal ja teistest Tallinna kohanimedest. Eriosa käsitleb rootsi asustust Põhja-Eestis ja kohanimesid. Sisu: Allgemeiner Teil: Reval und Schweden – Die Schweden in Reval – Die Gründung Revals – Der frühgeschichtliche Handelsplatz Reval – Nordische Mission in Estland – Landkirchspiel St. Olai, Stadtmark und Kaufmannsrecht – Die Ansiedlung der Estlandschweden – Reval und die Schwedensiedlung – Legende und Wirklichkeit – Spezieller Teil. Schwedische Dörfer, Bauern, Bürger und Fischer and den Küsten Estlands. Ortsverzeichnis, Siedlungsgeschichte nebst urkundlichen Belegen bis etwa 1600: Vorbemerkung – Wierland (Virumaa) – Harrien (Harjumaa) – Wiek (Läänemaa) – Ösel (Saaremaa) – Runö – Sonstige Schweden in Estland. – Quellen – Abkürzungen, etc. – Orts- und Personennamen, Wortregister – Nachträge./
325. OU:*Johansen, Paul. Volksetymologie und Ortsnamenkunde, erläutert am Beispiel Livlands. — Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja 56, nr 4 (1952), lk 1–33.
326. +*Johansen, Paul. Eine estländische Urkunde vom Jahre 1419. — Ural-Altaische Jahrbücher. XXXI. Wiesbaden 1959, lk 133–139.
327. OU:*Joonuks, H(elmut). Tähtsate nimedega külad. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 4, lk 248.
     /Maade ja linnade nimesid kandvatest küladest Eestis./
328. *Jung, J(aan). Ueber die estnischen Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 52–57.
329. +*Jung, J(aan). Ueber die estnisch-lettische Sprachgrenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1879. Dorpat 1880, lk 66–73.
330. +*Jung, Jaan. Lääne mere maad enne Sakslaste seie tulekut. Läti Hendriku, Aknpeke ja teiste vana kirjade, kui ka Liber census Daniae järel kokku pandut. — Läti Hendriku Liivi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele välja annud J. Jung. Tartu 1881–1883. (4 vihku.)
     /Sh kohanimede võimalikke seletusi. Kn: Asti järv; Koiva./
331. *Jung, J(aan). Eesti kohanimede lõpp "vere". — Olevik 27.08.1884, nr 35, lk 1; 03.09.1884, nr 36, lk 1.
332. *Jung, J(aan). Noch etwas zur fer-Frage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 39–46.
     /Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 90./
333. *Jung, J(aan). Mõnda muinasaja teaduse korjandusest. Toori ja Taara nimelistest kohtadest. — Olevik 05.01.1899, nr 1, lk 15–16; Saarlane 1899, nr 3.
334. +*Jung, J(aan). Natuke muinasajast. — Lihavõtte Album. 1900, lk 20–22.
     /Kn: Helle; Kääbas; Toori; Taara./
335. *Jung, J(aan). (Über estnische Ortsnamen mit den Worten "taara" und "Thor".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1899. Jurjew (Dorpat) 1900, lk 47.
336. *Juursalu, A. Meri, asulad, kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 01.11.1966.
     /Hiiumaa kohanimede päritolust./
337. *Jõgever, Jaan. Mis kõnelevad Liber Census Daniae (Daani hindamise raamatu) kohanimed Eesti rahva minevikust. — Eesti Kirjandus 1913, lk 156–168.
338. +*Jõgever, Jaan. Vanemad Eesti keele kirjutatud hallikad ja Liber Census Daniae. — Eesti Kirjandus 1913, lk 115–119.
339. *Jõgi, M. Kust sai Hiiu jaam endale nime? — Harju Elu 14.10.1967.
340. *Jõgi, M. Millest sai Hiiu jaam oma nime. — Nõukogude Hiiumaa 26.12.1967.
341. +Järvet, Arvo; Kask, Ilmar. Eesti maastikud alt- ja pealtvaates. — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 347–349.
     /Eesti maastikuüksused ja nende nimed. Summary: Estonian landscapes seen from below and from above, p. 384./