EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. P–Si.

Tähestikuliselt:

  1. *Pabst, E(duard). Lindanisse, der älteste Namen des revalschen Domberg. — Das Inland 1855, nr 47, 48.
    /Vt ka A. Schiefner s.a./
  2. *(Pabst, Eduard). Der Namen der Stadt Dorpat. Nach Kelch. — Bunte Bilder d.i. Geschichten, Sagen und Gedichte nebst sonstigen Denkwürdigkeiten Ehstlands, Livlands, Kurlands und der Nachbarlande. II. Reval 1856, lk 26.
  3. +*Pabst, E(duard). Erklärung des Ausdrucks "die Wieck mit dem 7 Kiligunden" und ähnlicher. — Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Band I. Reval 1868?, lk 177–181.
  4. OU:Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 177–190.
    /Mikroetnonüümid ja piirkonnanimed pms Wiedemanni põhjal, sekka ka uuemat nimetarvitust (nt Luitemaa). Kn: Eesti; Junnumaa; Mehka; Mulgi; Setu./
  5. +Pae, Taavi. Miks Ugala on Viljandis. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 879–884.
    /Ugala ~ Ugandi nimevariantidest ja etümoloogiast, Kuhlbarsi seletusest Ugala nimele, Ugandi piiridest, Viljandi teatri nime saamisloost./
  6. +Paidla, Arvi. Soodes on salapära, rabades - rahu. Hagudi soo lugu. — Eesti Loodus 1994, nr 8, 9, 10, 11, lk 245–247, 275–277, 293–295, 335–337.
    /Sh soo ja selle osade nimedest (Alu, Hagudi, Krimmi, Seli, Lohu, Rabivere, Suur- või Kõrgeraba?), kaardiga. Summary: Mires are mysterious, bogs are peaceful. (The story of Hagudi mire.)/
  7. OU:+Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 320 lk.
    /Murdeõpik, sisaldab ülevaate nii murretest kui ka kohanimedest. Sisu: Eesti kohanimed lk 223–297: Kohanimed üldiselt: Kohanime mõiste ja süsteem, Kohanimeuurimine, Kohanimede muutumine, Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine – Eesti kohanimede struktuur: Eesti kohanimede keeleline kuju, Kohanimede struktuur, Kohanimede morfoloogia, Kohanimede topoformandid, Topoformantide leviku vaatlusi, Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad – Kohanimeteemaline kirjandus. Tutv: Mantila, Harri, Lähivertailuja 14. 2004, lk 27–34; Suutari, Toni, Finnisch-Ugrische Forschungen Bd. 58/1–3, lk 447–448./
  8. +##*Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed 2., täiendatud trükk. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009. 320 lk.
  9. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede kogumisest ja uurimisest. — Kodumurre 2. Tallinn 1960, lk 19–22.
    /Põgus põhinõuete sissejuhatus, vajalikkuse põhjendus./
  10. OU:Pall, Valdek. Liitsõnalistest kohanimedest põhisõnaga saar. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 39–47.
    /Резюме: О составных географических названиях, второй частью которых является слово saar ’остров'./
  11. *Pall, Valdek. Kohanimede arenemisest ja uurimisest. Ettekanne Tartus. — ES 19.02.1961.
  12. OU:*Pall, Valdek. Kohanimedest ja nende uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 4, lk 217–223.
  13. OU:Pall, Valdek. Veekogude nimedest endisel Põhja-Tartumaal. — Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 74–85.
    /Резюме: О названиях рек и озер в северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 85. Kn: Amme; Kivijärv; Kääpa jõgi; Loksa; Nõva; Pedasi; Pedja; Peipsi; Saadjärv./
  14. OU:*Pall, Valdek. Imukvere, Raigastvere, Vaidavere. — Nonaginta. Johannes Voldemar Veski 90. sünnipäevaks 27. juunil 1963. Emakeele Seltsi toimetised. 6. Tallinn 1963, lk 229–239.
  15. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede kujunemisest. Ettekanne keelepäeval Märjamaal. — ES 26.04.1964.
  16. *Pall, Valdek. Jõgeva rajooni kohanimedest. Ettekanne keelepäeval Jõgeval. — ES 27.03.1964.
  17. OU:*Pall, Valdek. Lullikatku. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 9, lk 560.
  18. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (1). — Keel ja Kirjandus 1964, nr 12, lk 752.
    /Kn: Lähte; Puhtaleiva./
  19. *Pall, Valdek. Mida on teada meie kohanimedest. — Küsimused ja Vastused 1965, nr 5, lk 28–31.
  20. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (2). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 48–49.
    /Kn: Kassema; Kuremaa; Kõssima; Teilma; Womel./
  21. OU:*Pall, Valdek. Mõned kohanimed Tartu ja Jõgeva rajoonist (3). — Keel ja Kirjandus 1965, nr 2, lk 106–107.
    /Kn: Kaarepere; Luua; Mäända; Praaklima; Sadala; Tolkuse mägi; Tuimõisa; Vedu; Voldi./
  22. OU:Pall, Valdek. Märkmeid vere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 291–297.
    /P. Alvre pakutud pere-lähtese päritolu kriitikat; tõenäolisemaks peab P. Ariste esitatud seost sõnaga *vēri 'lehtpuu, segamets'./
  23. *Pall, Valdek. Über die Verbreitung einiger estnischen Ortsnamentypen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress, Helsinki 23.-28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 90.
    /Teesid. Terviktekst avaldatud 1968 sm k-s./
  24. OU:Pall, Valdek. Kohanimede struktuurist ja uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 42–44.
    /Jätkuks vaidlusele vere-lõpuliste kohanimede teemal (vt Alvre KjK 1965/6). Vastus samas: Alvre KjK 1966/1./
  25. *Pall, Valdek. Nimed meie ümber. — Rahva Hääl 21.01.1966.
    /Kohanimedest./
  26. OU:Pall, Valdek. -ste ja -si vahekorrast kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 356–357.
    /Näiteid kahe tüübi ühendatavusest ja samast algupärast./
  27. OU:*Pall, Valdek. Liittüvelisi kohanimesid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 95–98.
  28. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede struktuurist. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 147–158.
    /Liitkohanimed, vere-lõpuliste nimede liigitus, genitiivsus täiendosas, lihtkohanimed (elliptilised, abstraheerunud, sufiksiga nimed), aluskääne./
  29. *Pall, Valdek. Immigratsiooni jälgi Põhja-Tartumaa kohanimedes. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1968.
  30. OU:*Pall, Valdek. Muutamien virolaisten paikannimityyppien levinneisyydestä. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII 1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 371–375.
  31. *Pall, Valdek. Eesti kohanimede uurimisest ja kogumisest. Ettekanne Looduskaitse Seltsi kodu-uurijate sektsioonis Viljandis. — ES 09.02.1969.
  32. OU:Pall, Valdek. Mõned Põhja-Tartumaa kohanimed ja nende apellatiivsed vasted. — Emakeele Seltsi aastaraamat 14-15 (1968–1969). Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 131–140.
    /Резюме: Некоторые топонимы северной части бывшего уезда Тартумаа и их нарицательные соответствия, с. 140. Kn: Jõgeva; Kodismaa; Kõnnu; Kärgandi; Laekannu; Lammiku; Lähte; Nõva; Põltsamaa; Roodeviku; Võhma./
  33. OU:Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. 315 lk. (ENSV TA. KKI.)
    /Резюме: Топонимия северной части Тартумаа, с. 290–298. Referat: Ortsnamen von Nord-Tartumaa, S. 299–307. Sisu: Eessõna – Sõnastik (13–289) – Kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide nimestik – Lühendid. Tutv: Nissilä, Viljo, Vir. 74 (1970), lk 92–95. Alvre, Paul, KjK 1971/1, lk 55–59./
  34. OU:*Pall, Valdek. Looduslike objektide nimedest. — Eesti Loodus 1970, nr 8, lk 457–459.
    /Eestis. Резюме: О названиях природных объектов. Summary: The Names of Natural Objects./
  35. OU:*Pall, Valdek. Maahanmuuton jälkiä Pohjois-Tartumaan paikannimissä. — Virittäjä 74, nr 1 (1970), lk 12–22.
    /Referat: Die Spuren der Immigration in den Ortsnamen von Nord-Tartumaa./
  36. OU:*Pall, Valdek. Mõni sõna meie kohanimede kujunemisest. — Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn 1970, lk 69–73.
  37. *Pall, Valdek. Siedlungsgeschichte und Ortsnamen. — Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. I. (Tallinn 1970,) lk 63.
    /Teesid. Terviktekst ilmunud 1975./
  38. OU:Pall, Valdek. Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 147–172.
    /Резюме: Русские элементы в топонимии северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 171–172. Kn: Jaska; Jurka; Kalada ots; Kargaja; Kiisli; Kirtsi; Kokora; Kriiva; Kudina; Kusma; Omedu; Prossa; Pupastvere; Puustuse t; Saburi; Särgla; Tiheda; Vadi; Vilina./
  39. OU:*Pall, Valdek. Toponüümide leviku vaatlusi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 2, 3, lk 85–94, 149–154.
  40. OU:*Pall, Valdek. Väikeste loodusesemete nimesid. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 3, lk 163–166.
    /Kõid; Leediknõmm ja Leesmägi; Osmassaare, Pillikmägi; Revastru; Sangsik; Kõõvitsvars; Võnnassaar, Võnnasoo. Vt ka Ernits KjK 1973/7/
  41. OU:*Pall, Valdek. Kolm toponüümilist eskiisi. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 6, lk 338–344.
    /Kohanimed komponentidega -kand, -kanna, -kannu; -jala, -jalg; esikomponendiga passi-, pasti-, pass-./
  42. OU:*Pall, Valdek. Mustvee. — Fenno-ugristica 1. TRÜ toimetised. Vihik 344. Tartu 1975, lk 234–238.
    /Резюме: . Referat: ./
  43. *Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa toponüümika. Tallinn 1975. 488 lk (I osa 1–264, II osa 265–488).
    /Kaitstud 11.06.1975. Tutv: Simm, Jaak, Sirp ja Vasar 18.07.1975. Алвре, Пауль, СФУ 12/4 (1976), lk 303–307./
  44. OU:*Pall, Valdek. Siedlungsgeschichte und Ortsnamen. — Congressus Tertius Internationalis Fenno-Ugristarum. Tallinnae habitus 17.-23.VIII 1970. Pars I. Acta linguistica. Tallinn 1975, lk 314–318.
  45. OU:Pall, Valdek. Asustusajaloo ja toponüümika seostest. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 96–101.
    /Kn: Harju; Kursi; Soome; Vadja; Viru; -vere./
  46. OU:*Pall, Valdek. Nimeloolisi pudemeid. — Keel ja Kirjandus 1977, nr 2, lk 108–112.
  47. OU:*Pall, Valdek. Nimeloolisi pudemeid (2). — Keel ja Kirjandus 1977, nr 12, lk 725–728.
  48. OU:Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. II. Toimetanud Madis Norvik. Valgus, Tallinn 1977. 327 lk.
    /Резюме: Топонимика северной части Тартумаа II, с. 239–254. Referat: Die Ortsnamen von Nord-Tartumaa II, S. 255–271. Sisu: Sissejuhatus – Kohanimede häälikulisest küljest – Kohanimede struktuurist – Nimeandmise printsiibid – Eri nimekihid ja -rühmad – Kohanimede levik – Toponüümika ja asustusajalugu – Registrid – Lühendid – Kasutatud kirjandus. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1979/3, lk 180–183. Kiviniemi, Eero, Vir. 83 (1979), lk 248–251. Simm, Jaak, СФУ 14/4 (1978), lk 298–302. Simm, Jaak, Punalipp 11.02.1978./
  49. OU:*Pall, Valdek. Struktuurimudeli kasutamisvõimalusi eesti toponomastikas. — Symposiumi 77. Helsinki 1977, lk 52–54.
    /Teesid./
  50. *Pall, Valdek. Kas kohanimed valetavad? Ettekanne II sügiskoolis Taevaskojas. — TÜ keelering 21.10.1983–22.10.1983.
    /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 120./
  51. *Pall, Valdek. Vaiamaa kohanimed. Ettekanne Mustvee 2. keelepäeval. — ES 16.03.1983.
  52. *Pall, Valdek. Kohanimed meie ümber. Ettekanne Põltsamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 19.04.1984.
  53. OU:*Pall, Valdek. Apellatiivist ja toponüümist. — Läänemeresoomlastest neenetsiteni. Uurimusi ja memuaare. Tallinn 1985, lk 81–83.
  54. OU:*Pall, Valdek. Lauri Kettunen ja eesti kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 9, lk 533–537.
  55. OU:*Pall, Valdek. Kähriondemägi: mäkradest ja veidi urgudestki. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 11, lk 670.
  56. OU:Pall, Valdek. Die Toponymie im Rahmen der Sprachgeographie. — Советское финно-угроведение 24, nr 4 (1988), lk 263–270.
    /Резюме: Топонимика в лингвистической географии, с. 270./
  57. OU:Pall, Valdek. Die geographischen Termini in der estnischen Mikrotoponymie. — Linguistica Uralica 27, nr 1 (1991), lk 42–46.
    /Резюме: Географические термины в составе эстонской микротопонимии, с. 46./
  58. OU:Pall, Valdek. Maastikuesemete nimed ja nimetused. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 527–534.
    /Kohanimede ja apellatiivide seosed./
  59. OU:*Pall, Valdek. Nimiä: Eesti, Viro, Igaunia. — Hiidenkivi 1996, nr 5, lk 53.
  60. OU:*Pall, Valdek. Viru, Virumaa, virulane. — Koguteos Virumaa. s.l. 1996, lk 386–389.
  61. OU:Pall, Valdek. L'em't'n'e. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 84 lk.
    /Sh Mordva kohanimedest (Maticsáki raamatu arvustus) ja vere-lõpulistest kohanimedest (Quousque..). Sisu: Pluuralivormid kohanimedes – Struktuurimudelist – Quousque tandem? – L'em't'n'e/L'ep'n'e – Kirjandus – Lühendid./
  62. OU:Pall, Valdek. Saaremaa, Ösel ja Ojamaa. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 54.
    /Nimede omavahelistest seostest, Ojamaa oja – Gotlandi murde åj, pl åjar 'saar'./
  63. OU:*Pall, Valdek. Torma kohanimedest. — Torma Album III. Tallinn (2000), lk 12–17.
  64. +*Palli, Ilmar. Litsmetsa oli, on ja jääb. — Luup 1998, nr 16.
    /Sh põgusalt kohanimede muutmisest ja nime ajaloost./
  65. OU:*Palmaru, Raivo. Eesti vanimais kirjalikes allikais. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 261–269.
  66. +Palmeos, Paula. Kahe lõuna-eesti murdesõna päritolust. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 102–107.
    /Sh leivu sõna urg seostest ungari ár'iga. Резюме: О происхождении двух слов в южноэстонском диалекте, с. 107. Kn: Leppura; Uraoja./
  67. *Patte, Maimu. Millised nimed on Sinu kodukohas? — Töörahva Elu 09.12.1965.
  68. +*Paucker, C. J. A. Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit des Dänenherrschaft nach Jacob Langebek's, Peter Friedrich Suhm's und Georg Magnus Knüpffer's topographischen Bemerkungen zum "Liber census Daniae" mit einigen Zusätzen. Reval 1853.
    /Sisaldab esimese Liber census Daniae Eestimaa osade kohanimede käsitluse G. M. Knüpfferilt. Tutv: Neus, Das Inland 1853, nr 14./
  69. *Pauska, Tiia. Kärdla nimelugu. — Nõukogude Hiiumaa 09.04.1987.
  70. *Pedastik, Aveli. Minu kodukoha nimed. Õpilasettekanne Värska keelepäeval. — ES 21.04.1988.
  71. OU:Peegel, Juhan. Paarist kohanimest regivärssides. — Sõnasõel. Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt. 1. Tartu 1972, lk 27–29.
    /Alajaotused: 1. Tallinn; 2. Venemaa; 3. Liivi. Esitab rahvalaulude nimekujusid, sh Tallinn, Talin, Tääne ~ Tänne linn, Venede maa jm. Kn: Taani./
  72. +Peegel, Juhan. Sõnastikke sirvides. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 182–187.
    /Sh kohanimede uurimise tähtsusest; kivide ja rahnude nimedest Saaremaal./
  73. *Penttilä, A(arni). ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Virittäjä 24 (1920), lk 121–.
    /Rets./
  74. *Penttilä, Aarni. Virolaisten paikannimien rakenteesta. — Virittäjä 28 (1924), lk 70–74.
  75. +Perens, Rein. Miks Odalätsi allikad on veerikkad? — Eesti Loodus 1995, nr 10, lk 294–295.
    /Sh Odalätsi nime saamise muistend. Summary: Why do the Odalätsi springs abound in water? p. 321./
  76. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (1). — Oma Saar 16.11.2007.
    /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
  77. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (2). — Oma Saar 23.11.2007.
    /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
  78. *Peterson, A(dam). Sakala nime tähendus. — Valgus 1881, nr 31.
  79. *Peterson, Adam. Venemaalt. Sõrme näitus. ("Kodumaalt.") — Valgus 22.04.1881, nr 18, lk 3.
    /Eesti paiganimedest./
  80. OU:Petersoo, Tiit. Suure algustähega kuusikud ja laaned. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 343–344.
    /Kuuse ja laanega seotud kohanimed Eestis. Summary: Place names referring to the spruce tree, p. 392. Kn: Kuusiku alevik (Rap); Kuusiku k; Kuusalu./
  81. +Petersoo, Tiit. Üle soosaarte, läbi laukaraba, mägedele. (Loosalu - Paluküla looduse õpperada.) — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 376–378.
    /Raplamaa Loosalu soostik, kohanimed, kaart./
  82. +*Petserimaa minevikust . — Postimees 26.09.1925, nr 260, lk 4.
    /Sh: Petseri nimi tuleneb venekeelsest sõnast "peštšerõ" (=koopad)./
  83. *Pihkwa, der Esthnische Name für Pleskau. — Das Inland 29.03.1839, nr 13, lk 197–200.
  84. OU:*Piir, E. Kokemäe vahtkonna kaheksakümmend kuplit. — Eesti Loodus 1968, nr 4, lk 216–219.
    /Kohanimedest./
  85. OU:*Pirn, Peeter. Kohanimeuurimise asfaltteelt. (Kiri toimetusele.) — Keel ja Kirjandus 1965, nr 4, lk 238–239.
    /Följeton./
  86. Pitkänen, Ritva Liisa. Onko Uudellamaalla virolaisia lainanimiä? — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 189–198.
    /Eesti algupäraga nimede võimalikkusest Uusimaal; Padise kloostri jälgedest kohanimedes; Ida-Uusimaa eestipärastest nimedest./
  87. *Polkonen, Victoria. Ühe asula kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 15 lk. (Nr 678.)
  88. +*Prants, H(endrik). Põlva. — Postimehe nädalalisa 12.10.1925, nr 5 (276), lk 4.
    /Pikem sõnum. Ka Põlva etümoloogiast. Nime jälgedele võiks viia kohanimi Valgatapalve, mida on kasutatud Läti Henriku kroonikas. Tähendus pole teada./
  89. *Prants, H(endrik). Vastseliina ümbruse kohanimedest. — Eesti Kirjandus 1927, nr 9, lk 520–521.
    /Täienduseks M. J. Eiseni artiklile "Saksamaalised kohanimed Eestis."/
  90. *Preedi ja Wreded . — Päevaleht 11.08.1908, nr 182, lk 1–2; 12.08.1908, nr 183, lk 1–2.
  91. +Priidel, Endel. Koguva ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 208 lk.
    /Sisaldab palju ka koha- ja isikunimematerjali: Koguva nimest lk 51–53, talunimedest 43–45, perekonnanimedest 70–72, eesnimedest 72–73. Sisu: Saateks – Vabadus – Postitalupojad – Talud – Pered – Tooma – Sugulased – Lisa – Tabelid – Kasutatud kirjandus – Registrid: Isikunimede register, Kohanimede register, Fotograafide register – Fotode allikaviited. Summary: The history of Koguva, p. 191–193. Referat: Die Geschichte Koguvas, S. 193–195. Tiivistelmä: Koguvan historia, s. 195–197. In: Smuul (Schmuul)./
  92. *Pruuli, Tiia. Põhja-Tartumaa ja Ingerisoome Kurgola murde kohanimede struktuuri võrdlev analüüs. III k töö. Tartu 1978. (Nr 1290.)
  93. OU:+Punttila, Matti. Eesti keelesaar Porvoo ja Loviisa vahel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 5, lk 281–285.
    /Sh Kabböle kohanimedest, lähemalt lk 283–284./
  94. +*Punttila, Matti. Virolaisia lainoja Kymenlaakson murteissa. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 268–277.
    /Sh Viro-, Eesti ja Narva-algulistest kohanimedest Kymenlaaksos./
  95. *Purre, A. Rootsi päritoluga kohanimesid. — Nõukogude Hiiumaa 28.11.1972.
    /Hiiumaal./
  96. +*Puss, Hugo. Laiust mäkini. — Eesti Loodus 1975, nr 6, lk 378–380.
    /Saari tähistavatest sõnadest rahu, kare, kuiv, nasv, rava, mäkk./
  97. *Puudersell, P. Anumägi. — Valga Kommunist 06.05.1960.
    /Rahvapärimusi mäe nime tekke kohta./
  98. *Põder, Jaan. Pääsküla või Laagri? — Õhtuleht 30.08.1977.
    /Ka Pääsküla nime ajaloost./
  99. *Põhjala, J(ohan). Vanadest Eesti nimedest. — Uus Aeg 15.06.1900, nr 47, lk 1.
    /Koha- ja isikunimedest./
  100. OU:*Põldmäe, Julius. Saladuskate Ocrielae ümber. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 9, lk 505–506.
  101. *Päll, Peeter. Ojamaa, Pihkva jt. naabrusnimed: killuke ajalugu. Ettekanne koosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 16.02.1986; 19.02.1986.
  102. *Päll, Peeter. Nimesid tuleb hoida. Ettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
  103. *Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed Lätis. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
  104. *Päll, Peeter. Kohanimed mälu kandjana. Ettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
  105. OU:Päll, Peeter. Place Names as Memory Carriers. — Oral Memory and National Identity. Papers of the conference organized by the Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences & the National Language Board of the Republic of Estonia in Tallinn, September 18-19, 1993. Tallinn 1994, p. 20–30.
  106. OU:*Päll, Peeter. Karula kotussõnimmist. — Kaika suvõülikuul Lüllemäel. Valik ettekandit. Võro 1996, lk 22–26.
  107. OU:Päll, Peeter. Reflections of language contacts in Estonian place names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 271–276.
  108. OU:Päll, Peeter. Muukeelsed kohanimed Eestis. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 340–347.
  109. *Päll, Peeter. Kohanimekogud praegu ja tulevikus. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
  110. OU:Päll, Peeter. Petseri- ja Pihkvamaa kohanimedest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 130–138.
    /Piirialade kohanimede eripärast, nimede rändamisest. Kokkovõtõq: Petseri- ja Pihkvamaa kotussõnimmist, lk 137–138. Summary: About the Placenames of Petseri and Pihkva, lk 224–225./
  111. Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 47.
  112. OU:Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — Names in Multilingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Sciences. August 17–22. York University, Toronto, Canada. Edited by Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre. York University, Toronto, Canada 2009, lk 790–794.
  113. *Päll, Peeter. Mitmekeelsus Eesti nimedes. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
    /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
  114. OU:Päll, Peeter. Eesti tänavanimede kujunemisest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoimetaja Mati Erelt. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2010, lk 161–174.
    /Tänavanimede varasemast mitmekeelsusest, nimepaneku motiividest, ideoloogia mõjudest jm. Summary: Formation of Estonian street names, lk 175./
  115. +Pärli, Ülle. Kohanimi korrastaja ja mälu kandjana. Külamaastiku süvenev anonüümistumine on paratamatu. — Sirp 01.10.2004, lk 5.
    /Kadrina valla Lokusoo küla kohanimedest./
  116. +Pärli, Ülle. Toponüümid kui küla sotsiaalse korrastuse ja mälu märgid. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 55–64.
    /Kadrina Lokusoo ~ Lokosoo küla näide; talu- ja isikunimede seosed ja muutused./
  117. *Pärnu minevikust. Kust Pärnu sai oma nime? — Pärnu Päevaleht 07.11.1929, nr 259, lk 1.
    /Refereeritakse C. F. Russwurmi, E. N. Setälä ja G. Sableri seisukohti./
  118. *Päss, Elmar. Puhja kihelkonna kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
    /Tutv: AESA IV, lk 30–31. Kn: Kavilda; Puhja; Tännassilma; Ulila; Vihavu./
  119. *Päss, Elmar. Liitsõnalisi kohanimesid Sangastes. Ettekanne Tartus. — ES 22.02.1925.
    /Tutv: AESA V, lk 26./
  120. OU:Raendi, Aili. Isikunimelised tänavad Tartus. Eesti Raamat, Tallinn 1987. 84 lk.
    /Sisu: Saateks – (Isikunimeliste tänavate tutvustus)./
  121. *Raid, Niina. Tartu ajaloolise linnakeskuse tänavad 16. sajandist tänapäevani. — Tartu – minevik, tänapäev. Tallinn 1985, lk 117–133.
  122. +Raid, Niina. Tartu Ülejõe-eeslinna tänavate areng. — Kleio. Ajaloo Ajakiri 1996, nr 1, lk 25–32.
    /Sh eeslinna kohanimedest./
  123. OU:Raid, Niina. Tartu tänavad aastani 1940. ARC Projekt, Tartu 1999. 114 lk + krt.
    /Sisu: Tartu varasemates ajalooallikates – Tartu raeprotokollid 1547–1555 – B. Wybersi revisjoniraamat 1582–1658 – Esimesed linnaplaanid – D. Pechtel'i turuplatsi joonis 1682. a. – Vanalinna tänavad – Linna olukord 18. sajandil. Linnaosade teke – I linnaosa areng – Riia eeslinn, II linnaosa – Ülejõe eeslinn, III linnaosa (Peterburi-eeslinn) – Viited – Tartu tänavate register – Kaardid./
  124. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas Pühajärv ja Neitsijärv nime said. — Kommunist 22.07.1969.
  125. *Raidjõe, J(uhan). Kuidas tekkis Jaanilinna nimi. — Ühistöö 04.06.1974.
  126. +*Raidjõe, Juhan. Muistne Varbola. — Eesti Loodus 1976, nr 5, lk 334–336.
    /Ka nime Jaanilinn päritolust./
  127. OU:*Rajandi, Edgar; Dequeker, Michel. Anthroponymes et toponymes d'origine latine et française en Estonie. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 359–363.
    /Tutv: Агеева, Р. А., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6. 1982/4, lk 173–174./
  128. *Raju, Madis. Kahest moonutatud nimest. — Kommunist 15.06.1982.
    /Apteegimägi, Kärnjärv./
  129. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 18.12.1970; 25.12.1970.
    /1. /Sissejuhatus/, 2. Nõukogude väljak. Järg 1971. a./
  130. OU:*Rand, Lydia. Endisaegsed tänavanimed. — Eesti Loodus 1971, nr 7, lk 433–435.
    /Tartus./
  131. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 08.01.1971; 15.01.1971; 22.01.1971; 29.01.1971; 05.02.1971; 12.02.1971; 19.02.1971; 26.02.1971.
    /Järg. Algus 18.12.1970./
  132. *Rand, L(ydia). Tartu tänavate nimedest. — Edasi 12.03.1971; 19.03.1971; 26.03.1971; 02.04.1971; 09.04.1971; 16.04.1971.
  133. +*Randa, Kaljo. Otepää-küla. Mõned hüpoteesid. — Postimees 25.11.1924, nr 320, lk 4.
    /Teateid Otepääst 13. saj-l, oletusi Otepää nime kujunemise kohta./
  134. +*Randa, Kaljo. Arula. Arula möödunud aastasaja viimasel poolel. Mõned ettepanekud. — Postimees 05.08.1925, nr 208, lk 2.
    /Arula ajaloost, sh nimest (põline eesti nimi, mis ei pärine mõisanimest). Kahju, et nimi võib kaduda, kuna Arula asundus liideti Palupera valla külge. Nimetatakse ka teisi Tartumaa mõisaid./
  135. *Ratas, J. Mis tähendab "Lindanisa". — Postimees 15.01.1911, nr 11, lk 5.
  136. *Ratas, J(aan). Tallinna ja Tartu nime seletuse kohta. — Eesti Kirjandus 1920, nr 3-4, lk 122–125.
    /L. K(ettuselt) järelmärkus: Eelmise puhul. Vt ka Kettunen 1921. Tutv: -e- (=Eisen, M. J.), Postimees. Hommiku väljaanne 18.05.1920./
  137. *Raudsepp, Ernst. Kohanimede kogumisest end. Tori kihelkonnast. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 14.05.1964.
  138. +Raun, A(lo). Õpetatud Eesti Seltsi 100-aastasest tööst keeleteaduse alal. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 195–223.
    /Sh nimede Dorpat, Reval ja Ösel etümoloogiast lk 201, sõna estnisch kirjapildist lk 215, kohanimede kogumisest ja kohanimedest üldse lk 217–220, isikunimedest lk 220–221, rahvanimedest lk 221. Üksikasjalike viidetega. Summary: The Philological Activities of the Learned Estonian Society During the First Hundred Years of its Existence, p. 223. In: Kalev; Tharapita. Kn: Alempois; Emajõgi; Kuressaare; Narva; Pihkva; Pärnu; Tallinna nimed; Tartu; Valga; Viljandi; Võhma; Võnnu; -vere; -st; Toor-; Katku-; Eesti; Ugaunia; Rootsi; Vene./
  139. R(aun), A(lo). Malidna >> Maalja. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
    /Mihklis asuva linnamäe nimest./
  140. +Raun, A(lo). Soome ja eesti keele vastastikustest suhetest. — Eesti Keel 1939, nr 6, lk 139–162.
    /AESi aastakoosolekul 19.02.1939 peetud ettekande alusel. Sh kohanimede paralleelsustest lk 149–150, refereerib Ojansuu ja Mägiste seisukohti. Résumé: Sur les rapports réciproques du finnois et de l'estonien, p. 161–162./
  141. OU:*Rebane, Harald; Simm, Jaak. Peravalla kohanimesid koha ja mineviku kajastajana. — Eesti Loodus 1971, nr 2, lk 102–104.
    /Резюме: Названия местности Перавалла отражают ее прошлое. Summary: Some Place-Names That Reflect the Locality and History of Peravalla./
  142. OU:*Rebane, Harald. Järvselja-Peravalla kohanimed. — Järvselja metsades 3. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised 8. Tartu 1998, lk 13–18. (EPMÜ Metsandusosakond.)
  143. *Reier, V. Sõnake Narva nime saamisest. — Meie Elu 01.10.1918, nr 27, lk 2.
    /Vt Schulbach Meie Elu 24.09.1918. Vt ka Schulbach seals. 10.10.1918./
  144. OU:Reimaa, Vallo. Teekond alu-rahva mõttemaailma (Alutaguse vanad kohanimed). Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised. IV. Jõhvi 2007. 216 lk.
    /Sisu: Sissejuhatus – Muistse hõimu jälgedes – Rukkijumal ja kosehaldjas – Vepsa müüdi jälg Virumaa südames – Jõvi-ussist ja õ-tähest – Kalevipoja jalad Püha allika mäel – Hiis - muistne kultusepaik – Hingeloom – Nimes peitus vägi, võim ja kaitse – Õigus, kohus ja sakuraha – Kuidas anda külale nime? – Külanimed põlluharimise algusajast – Käbinite nime päritolust ja sellega seonduvast – Alguses oli sõna (kokkuvõtte asemel). Kn: Ahtme; Aidu; Alutaguse; Askælæ; Edise; Ereda; Erra; Illuka; Joala; Jõhvi; Jõuga; Järve; Kahula; Kaidma; Kalina; Kohtla; Kose; Kukruse; Kuremäe; Kõrvetaguse; Käva; Lähtepea; Lüganuse; Maidla; Martsa; Mehide; Mäetaguse; Mägara; Narva; Odrise; Ontika; Paate; Peeri; Purtse; Puru; Pühajõgi; Pühtitsa; Rakvere; Rannu; Raudi; Revinu; Rugodiv; Saka; Sala; Sirgala; Sompa; Sõrumaa; Tammiku; Tarvanpea; Tärivere; Udria; Varja; Virumaa; Voorepere; Võrnu./
  145. *R(eiman), W. Läti teadusemees E. Walter otsib Keiserliku Teaduste Akademia kirjades ... ja iseraamatukeses kostust küsimise pääle: "что такое Линданиса?" (Mis tähendab Lindanisa?) ("Kirjandusest.") — Postimees 22.04.1902, nr 89, lk 1–2.
  146. *R(eiman), W. Rahkavuori ehk Rakvere on jälle päevakorral. — Postimees 18.02.1902, nr 41, lk 1–2.
  147. +*Reiman, W. Sakala maa ja Sakala rahvas. Kõne Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi rahvapidul 30. juulil 1906.
    /Sh tagune-lõpuga kohanimedest; Aliste – Haliste; Alempus – Alembus (alla poole); kunde-(kond-)lõpuga nimed jne./
  148. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1909, lk 177-188, 369–373, 401–407.
    /Kn: Alempos; Koiva; Paala; Rafala./
  149. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1910, lk 241–246.
  150. *Reiman, W. Eestimaa. — Eesti Kirjandus 1911, lk 1–9.
    /Ilmus ka Virulases 1911./
  151. ##*Reiman, W. Eestimaa. ("Eesti Kirjandus.") — Virulane 16.02.1911, nr 38, lk 1–2; 17.02.1911, nr 39, lk 1; 18.02.1911, nr 40, lk 1; 19.02.1911, nr 41, lk 1–2.
  152. *Reiman, W. Kas Eestimaa või Tallinnamaa? — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat III (1910). 1911?, lk 52–56.
    /Sama: EKS protokollid 1910, lk 52–56./
  153. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 415–422.
  154. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1916, lk 25–32.
  155. OU:*Remmel, Mart. On the use of classification and seriation methods in toponymy. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 46–49.
  156. *Rikand, Ed(uard). Pindi Kotkapalust. — Töörahva Elu 23.01.1968.
    /Kohanime päritolust./
  157. *Ringvaade kirjandusepõllul. Vaidlused Tallinna nime üle. — Virulane 17.02.1909, nr 39, lk 5.
    /Allk: J. R./
  158. *Roomet, E. Millest jutustavad kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1964, nr 9, lk 36–41.
    /Tekkimisest ja tähendustest./
  159. *Roomet, E. Kuidas Tallinn endale nime sai? — Küsimused ja Vastused 1968, nr 9, lk 41–44.
  160. OU:*Roos, Eduard. Läti Henriku Lyndanise ja "Kalevipoja" Lindanisa. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 605–612.
  161. *Roos, Eduard. Tartu etümoloogia lugu. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 17.11.1974.
  162. *Roosaar, Hurmi. Otepää kihelkonna lääneosa toponüümika ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 191 lk. (Nr 61.)
  163. *Rootsmäe, Lemming. Melliste. — Edasi 18.02.1976.
    /Kohanimedest Melliste, Tuimäe, Mäeküla./
  164. *Rootsmäe, Lemming. Sarakuste. — Edasi 10.09.1976.
    /Ka võimalikke etümoloogiaid./
  165. *Rosenberg, A. Parallelen zu baltischen Städtenamen und einiges Andere. — Düna-Zeitung 1902, nr 282.
  166. *Rosenberg, A. Zur Etymologie des Namens Embach. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 129–131.
    /Peab võimalikuks jõenime vanagermaani päritolu (vrd Emm Lõuna-Rootsis, Emme Šveitsis jne). Võrdleb ka Elva jõe nime Elbega. Vastuväited: L. Kettunen seals. lk 130 (põhjendab E. A. Tunkelo seletust). Tutv: Revaler Bote 11.10.1920, nr 200, lk 2 (ettekanne)./
  167. +Ross, Eevi. Lugeja uitmõtisklusi hõlmamatu üle. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 243–246.
    /Rets: Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Tartu 2004./
  168. +Rullingo, Ago. Muhumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 663 lk.
    /Sisaldab ka andmeid kohanimede kohta, eriti lk 229–275./
  169. *Ruus, J. Tallinnast ja tema nimest. — Eesti Kirjandus 1909, lk 15–19.
    /Toimetuselt järelsõna. Vt ka Kettunen 1909./
  170. *Ruus, J.; Kann, N. Veel Tallinna nimest. — Tallinna Teataja 22.06.1910, nr 103, lk 1.
  171. +*Rõngu kihelkonna kirjeldus . — Postimees 05.08.1921, nr 174, lk 2–3.
    /Rõngust kui keskkohast kihelkonnas. "Hiugemäest" kui "hinge- ehk hiidemäest". Ka Kõverast kõrtsist, Rõngu nimest jm. Ülevaade. Allk: Ops./
  172. +*Rõuge kihelkond . — Postimees 20.06.1925, nr 163, lk 4.
    /Kihelkonna ajaloost, sh nime etümoloogiast./
  173. +Rõuk, Aarend-Mihkel. Kolga-Jaani voorestik. — Eesti Loodus 1990, nr 11, lk 730–734.
    /Voorte nimed, kaardiga. Резюме: Колга-Яаниское друмлинское поле, с. 730. Summary: The Kolga-Jaani drumlin field, p. 751./
  174. +Rõõmussaar, Mariliis. Vere-lõpuliste kohanimede paiknemine ja seosed maastikukomponentidega. Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias. Juhendaja Raivo Aunap. Tartu 2008. 61 lk. (Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Geograafia osakond.)
    /Sisu: Sissejuhatus – Vere-lõpuliste kohanimede uurimine: Kohanime mõiste ja liigitamine, Levinumad topoformandid Eestis, Levinumad teooriad vere-lõpuliste kohanimede päritolu kohta – Andmed ja metoodika: Metoodika, Töös kasutatud andmed ja tarkvara – Tulemused: Üldised paigutusnäitajad, Maakattetüüpide jaotus, Muldade paiknemine vere-lõpuliste kohanimede suhtes, Pinnamood ja -kate, Vere-lõpulistele kohanimedele sobilike alade leidmine – Arutelu – Kokkuvõte – Tänuavaldused – Kasutatud kirjandus. Summary: Location of the place-names with vere-affix and their connection with landscape components, lk 50–51./
  175. +*Ränk, Gustav. Kustaa Vilkuna ja Soome moodne rahvateadus. — Tulimuld 1977, nr 4, lk 211–213.
    /Ilmselt mainib Kastre nime seletust, vrd poleemika: Saks 1978 ja 1979, Oinas 1979 ja 1980./
  176. *Rätsep, Huno. Tartu nime päritolust. — Edasi 30.05.1980, lk 261–269.
  177. +Rätsep, Huno. Kust need loomad nimed said? — Oma Keel 2006, nr 2, lk 13–27.
    /Sh lk 15 ka loomanimetustest muistsetes Eesti kohanimedes./
  178. Rätsep, Huno. Kui kaua me oleme olnud eestlased? — Oma Keel 2007, nr 1, lk 5–15.
    /Sh nimede Eesti(maa), Russ (Rootsi) päritolust, nimetusest maarahvas jm./
  179. OU:Saar, Evar. (S)orava(lõ) paiganimmist. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 72–75.
    /Kokkuv: Orava valla kohanimedest, lk 75. Summary: On placenames of Orava parish, p. 123–124./
  180. OU:Saar, Evar. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 80–92.
    /Kokkuv: Isikunimede ja kohanimede ajaloolisest segunemisest Räpinä kihelkonnas, lk 92. Summary: About the mingling of personal names and place-names in Räpina Parish, p. 312–313./
  181. OU:Saar, Evar. Kotussõnimeq Madis Kõivu Pekri-raamatun — Võro kirändüse luumine. Võro Instituudi toimõtiseq 7. Võro 2000, lk 250–259.
    /Kokkuv: Kohanimed Madis Kõivu Pekri-raamatus, lk 258–259. Summary: Place-names in Madis Kõiv''s Pekri-book, p. 302–304. Kn: Kähri kohanimed./
  182. OU:Saar, Evar. Lajast ilmast lainatuq võrdlõvaq kotussõnimeq Võrumaal. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 163–170.
    /Piibli, Venemaa jm paikade nimesid Võrumaa mikrotoponüümides. Kokkuv: Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal, lk 169–170. Summary: Võru County Comparative Place-Names Borrowed from All Over the World, p. 184–185./
  183. Saar, Evar. Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, Tartu 2001. 209 lk.
    /Referat: Ortsnamen von Räpina und Vastseliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, S. 91–94. Koopia EKIs (t 411). Kaitstud 08.03.2001. Avaldatud ka raamatuna, vt Faster, Saar 2002. Sisu: Sissejuhatus – Andmekogu tutvustus: Andmekogu struktuur, Andmekogu arendamissuunad, Võrdlus teiste kohanimekogude ja -andmebaasidega – Lingvistilised probleemid: Nimede keelsuse küsimus, Häälikujoontest Räpina ja Vastseliina kohanimedes, Omapärast võrukeelsete kohanimede muutevormides, Räpina kihelkonna talunimesüsteem, Vastseliina kihelkonna talunimesüsteemist – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. Näide täielikust andmebaasist – Lisa 2. Kohanimeobjektide liigitus ja lühendid andmebaasis – Lisa 3. Räpina kihelkonna kohanimede loend (100–146) – Lisa 4. Vastseliina kihelkonna kohanimede loend (147–209). Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2002/4, lk 299./
  184. OU:Saar, Evar. Mehikuurma koormast lahti. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 231–237.
    /Mehikoorma nime võimalikust seosest kurm ~ kuurm sõnaga./
  185. OU:Saar, Evar. Wiedergeburt der autentischen Ortsnamendarstellung in Südestland. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 535–541.
  186. OU:Saar, Evar. Kanepi vai Kanapää. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 74–77.
    /Nime päritolust ja kasutamisest./
  187. OU:*Saar, Evar. Karula mäenimede süsteemist. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 11–22.
  188. OU:*Saar, Evar. Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. — Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. Toim. Helen Koks ja Jan Rahman. Võro 2007, lk 87–106.
  189. Saar, Evar. Die meistgebrauchten Wege der Ortsnamengebung in Võrumaa, Estland. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 52.
  190. OU:Saar, Evar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 22. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2008. 238 lk + CD.
    /Sisu: Sissejuhatus: Uurimuse eesmärk, Töö ülesehitus ja materjal, Sünkroonilise kohanimeuurimise kujunemine, Nimede struktuuri puudutavad mõisted – Võrumaa kui kohanimekeskkond: Ajaloolise Võrumaa alade loetelu ja kihelkondade pindala, Asustuse kujunemise ja kohanimesüsteemi seosed, Isikunimede mitmekesisus, Loodus nimetekke suunajana, Asustuse struktuur 20. saj alguses – Nime saanud kohad ja nimede apellatiivsed põhiosad: Andmebaasi teave nimeobjektidest, Kõige levinumad apellatiivsed põhiosad, Kesksete liigisõnade osakaal eriliigiliste kohtade nimedes – Kõige levinumad täiendosad: Täiendosade loendamise ja rühmitamise põhimõtetest, Ruumisuhteid väljendavad täiendosad, Adjektiivsed täiendosad, Loodusterminid ja pinnasesõnad täiendosadena, Kultuurmaastikuterminid ja artefaktid, Taimenimestik ja maastik taimeliigi järgi täiendosades, Metsloomad ja metsloomanimetustest isikunimed täiendosades, Koduloomad ja koduloomanimetustest isikunimed täiendosades, Eesnimed ja muud isikunimed, Inimese apellatiivsed nimetused, Inimkultuuri esemed ja ained, Inimese hingeline ümbrus, Kohanimed, analoogilised siirdnimed ja vastavad liitapellatiivid, Käsitletud atribuutide statistika – Kõige harilikumad nimed ja nimemallide levikud – Lokaalsed nimesüsteemid – Kokkuvõte – Kirjandus. Referat: Die Analyse der Toponymie von Võrumaa nach den häufigsten Namengliedern und das Namensystem der traditionellen Gemeinschaft, lk 214–221. Tutv: Kallasmaa, Marja, KjK 2009/3, lk 233–236./
  191. OU:*Saar, Evar. Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet. — Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja. Ed. by J. Ylikoski. Suomalais-ugrilainen seura 2009, lk 145–189.
  192. OU:Saar, Evar. Võru nime päritolust. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 7, lk 535–540.
    /Nimi on kas tulenenud oja nimest (seotud *võra ~ võre ~ võro tüvega) või järvenime *Vērojärvi sekundaarnimi. Vt ka Ernits 2009. Summary: On the Origin of the Name Võru, lk 540. Kn: Verijärv./
  193. *Saar, L. Muistend Viieristist. — Kommunismi Ehitaja 25.05.1961.
    /Nimetuse tekkimisest./
  194. OU:*Saar, Theodor. Lisaks Cozzo'le. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 547.
    /Vt Ariste 1960./
  195. *Saar, T(heodor). Kohanimed ja muistendid mineviku valgustajaina. — Pärnu Kommunist 19.11.1963.
  196. OU:*Saar, Theodor. Kihnu ja Manija kohanimesid. — Eesti Loodus 1979, nr 11, lk 726–730.
  197. OU:*S(aares)te, A(lbert). Eesti kohanimed rahvasuus. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, 8, lk 168–172, 281–284.
    /Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa kohanimesid./
  198. S(aareste), A(lbert). (Heikki Ojansuu. Suomalaista paikanimitutkimusta I. Turku 1920.) — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 121–125.
    /Rets. Kn: Keava; Puka; Pärnu; Vaiga; Vaiste./
  199. +Saareste, A(lbert). Järelmärkus ja vastus, ning vastuse vastus. — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 105–113.
    /Järelmärkus Kettusele (1922, rets.), Kettuse vastus lk 112 ja Saareste vastus lk 113, mh ka uulitsa ja Soome kohanimede teemal./
  200. +Saareste, A(lbert). 400-a. vanune keeleline leid Eestis. — Eesti Keel 1923, nr 4, 5-6, lk 97–104, 136–149.
    /Kullamaa vakuraamatus (u 1524–1532) esinevaid koha- ja isikunimesid. Kn: Ellamaa; Kullamaa; Kullamaa kohanimed; Rõuma; Ubasalu; Üdruma./
  201. +Saareste, A(lbert). Etümoloogilised märkused III. — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 10–15.
    /Sh Surju nimest lk 14–15. Kn: Haapsalu; Kiideva; Käesla; Paimvere; Surju; Turvalepa./
  202. +*Saareste, Albert. Mõned etümoloogiad (laimama, ohelik, Surju). Ettekanne Tartus. — ES 18.03.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 10–15. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
  203. S(aares)te, A(lbert). (Kolyváń. Une contribution à l'histoire des noms de la capitale de l'Estonie par R. Ekblom. Uppsala 1924.) — Eesti Keel 1927, nr 5-6, lk 139–142.
    /Rets. Tallinna vanema nime Kolõvan päritolust. Kn: Hanila; Hiiumaa; Kolõvan; Rohuneeme; Tallinna nimed./
  204. +Saareste, Albert. Väitekiri läänemeresoome keelte vormiõppe alalt. — Eesti Keel 1928, nr 3-4, lk 35–55.
    /J. Mägiste väitekiri "oiª-, e©iª-deminutiivid. Läänemeresoome nominaaltuletus I". Sh kohanimedest lk 40, isikunimedest lk 41. Kn: Rakke./
  205. +Saareste, A(lbert). Vastuseks. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 33–41.
    /Sh nimede Emmaste, Hammaste ja Melliste hääldusest./
  206. *Saareste, Andrus. Tallinna praegune nimetus rahva- ja kirjakeeles. Ettekanne korralisel peakoosolekul Tartus. — ES 11.02.1934.
    /Ilmunud: Eesti Kirjandus 1934, lk 120–127, 164–174. Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1934, lk 86–90 (üksnes maining)./
  207. OU:*Saari, Henn. Pisuke lisa Tallinna mäenimedele. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 630–631.
    /Kn: Laagna mägi./
  208. *Saari, Henn. Narva nimede saladusi ja seletusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 15.02.1999.
    /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/7, lk 507–509./
  209. +Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 956 lk. (Eesti Keele Instituut.)
    /Sh nimeteemalised saated: Selgitust riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, lk 132–135) – Jätkub selgitus riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, 147–150) – Ajutiste nimekujude põhimõte (1979, 150–154) – Eesti eesnimed (1980, 193–196) – Jälle eesti eesnimed (1980, 197–199) – Suvejuttu perekonnanimedest (1981, 220–223) – Jutujätk eesti perekonnanimedest (1981, 224–227) – Üks vanamoodi joon eesti perekonnanimedes (1982, 266–269) – Eesnime eluõiguse eest (1983, 269–273) – Jürisoni Jüri Askoldi laeva peal (1984, 311–315) – Mis on lahti väliskohanimedega? (1985, 352–356) – Nimed ja nende ennistamine (1986, 438–442) – Üks nimi, eesti nimi (1987, 442–446) – Nimekorralduse vahemõtteid (1987, 459–463) – Vabastatud Paul-Eerik (1987, 463–467) – Keeleseadusest nimeseaduseni (1989, 543–547) – Eesnimeuurimise sangareid (1990, 596–599) – Eestlaste ingliskeelsed vene nimed (1991, 604–608) – Tuhat ilusat osaühingu nime (1991, 613–617) – Kuhu kuulub eestlase nimi? (1991, 622–626) – Kuidas Eesti oma nime saanud (1991, 626–631) – Kolm vene elanikkonnaga valda (1991, 640–645) – Vormsilt ja Ingerist (1992, 681–685) – Firmaseaduse mälestuseks (1993, 694–698) – Perekonnaseadus ja eesnimed (1994, 730–734) – Inimese nimi seaduse kütkes (1995, 742–745) – Rõugutark ja rahastaja (1995, 750–754) – Nüüdisprobleeme [firmad] (1995, 754–759) – Suvi pole keeletu [mh võõrnimed] (1995, 759–763) – Saaremaa ei ole sajajalgne (1996, 784–788) – Priinimed (1996, 788–792) – Eestlasele eesti nimi (1996, 792–797) – Keeleseadus sai järelkasvu [kohanimeseadus] (1997, 812–816) – Rebanese perekond [käänamisest] (1999, 893–897) – Kolumbus Krisostoomus [isikunimeseadus] (1999, 898–902) – Suveks sületäis sõnu [sh Moo, marts] (1999, 902–906). Tutv: Kasik, Reet, KjK 2006/4, lk 329–331./
  210. *Saarmäe, J(aan). Millest Sangaste jaam oma nime sai. — Valga Kommunist 26.09.1959.
  211. *Saarmäe, Jaan. Kust sai Valga endale nime? — Kommunist 08.07.1980.
  212. *Saarnak, Aivi. Kust on tulnud Saarnaki kohanimed. — Nõukogude Hiiumaa 14.03.1972; Eesti Loodus 1972, nr 2, lk 102.
    /Резюме: Происхождение названий местности острова Саарнаки. Summary: Origin of Placenames on Saarnaki Islet./
  213. OU:*Saarõ Evar. Poeetiline vorm Võromaa kotussõnimmin. — Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro 1997, lk 167–168.
  214. *Sabler, G(eorg v.) Die Ortsnamen auf -were (-fer). — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
  215. *Sabler, G(eorg) v. Ueber die Herkunft der Benennung Narwa, Narowa und verwandter geographischer Namen. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 81; Revaler Beobachter 1910, nr 82.
  216. *Sabler, Georg v. Vorschlag zu einer Sammlung aller Ortsnamen auf -fer. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk XIII, XIV, XVI, XVIII.
  217. *Sabler, Georg v. Über die Herkunft des Flussnamens Narowa. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk 165–166.
  218. *Sabler, G(eorg) v. Altgermanische Ortsnamen auf ehstnisch-livischem und lettisch-litauischem Territorium. — Revaler Beobachter 1912, nr 142.
  219. *Sabler, G(eorg) v. Der Ursprung des Namens Pernau. — Sitzungsberichte der Altertumsforschenden Gesellschaft zu Pernau VII (1910–1912). Pernau 1913, lk 167–201.
    /Ilmus ka separaadina 1913./
  220. *Sabler, Georg v. Zum Ortsnamen "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111–112.
    /Vastuväited Ch. v. Stackelbergile seals./
  221. OU:*Saks, Aleksander. Kust sai Valga oma nime? — Eesti Loodus 1984, nr 9, lk 582–584.
  222. OU:*Saks, Aleksander. Valga tänavanimedest. — Valga rajoonis. Tallinn 1987, lk 102–107.
  223. *Saks, Edgar V. Aestii. An analysis of an ancient civilization. Studies in the ur-European history. Part 1. Montreal-Heidelberg 1960. 300 lk.
  224. OU:*Saks, Edgar V. Commentaries on the Liber Census Daniae. Studies in mediaeval European history. Rotalia Publications, Ann Arbor 1974. 229 lk.
  225. OU:*Saks, Edgar V. Kastre pole vene nimi. — Tulimuld 1978, nr 2, lk 111.
    /Täpsustuseks artiklile: Ränk 1977. Vt ka Oinas 1979 ja 1980./
  226. +*Saks, Edgar V. Juba "vene viikingid"!. — Tulimuld 1979, nr 3, lk 167.
    /Vastuseks artiklile: Oinas 1979. Vt ka Oinas 1980./
  227. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Prof. Eiseni ettekanne Õpetatud Eesti seltsis. — Postimees 05.11.1925, nr 300, lk 5.
    /04.11.1925 peetud ettekande tutvustus. Vt ka Pm 10.12.1925 "Vastseliina kihelkonna..."/
  228. *Saksamaalised kohanimed Eestis . Õpetatud Eesti seltsi novembrikuu koosolek 4. novembril. — Päevaleht 06.11.1925, nr 301, lk 6.
    /M. J. Eiseni ettekande tutvustus./
  229. *Salu, L. Maadevahe jõgi. — Kommunismiehitaja 24.08.1976.
    /Nime tekkelugu./
  230. *Salutaguse küla tekkelugu. — Ühistöö 30.08.1980.
    /Kohanime päritolust./
  231. +Sander, Heldur. Kopli tammik sajandite keerises. — Eesti Loodus 1998, nr 11/12, lk 492–493.
    /Sh Tallinna Kopli linnaosa nime ajaloost ja kohanimedest (Eurichi plaanil). Summary: The oak-wood of Kopli in the tumult of centuries, p. 544./
  232. +*Sangaste alevi "Tsirgulinna" elu. — Postimees 04.08.1924, nr 207, lk 2.
    /Sh Sangaste ehk Tsirgulinna nimest. Allk: K. K./
  233. +Sarv, Heno. Ilmamägi ja Päevapööramise mägi. — Eesti Loodus 1985, nr 2, lk 109–114.
    /Kagu-Eestis Võrumaal. Sh Valgatabalve nimest (oletab seost Valgepaluga), mägede endi nimest jm kohanimedest. Резюме: "Гора света" и "Гора поворачивния солнца", с. 125. Summary: Ilmamägi ("World's Hill") and Päevapööramise mägi ("Round-going's Hill") – two interesting hills, p. 127./
  234. *Sarv, Ingrid. Kohanimed eesti vanasõnades ja kõnekäändudes. Ettekanne aastakoosolekul Tartus. — ES 24.03.1991.
    /Tutv: Norvik, Piret—Teder, Eerik, KjK 1991/8./
  235. +Sarv, Vaike. Etnonüümid ja setu identiteet. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 302–314.
    /Sh Setumaa ja setu algupärast, tsuhkna jm. Summary: Ethnonyms and the Identity of the Setu, p. 368./
  236. *Schiefner, A. Ueber die Namen Revals. — Das Inland 1851, nr 31.
    /Samas Inlandi numbris ilmus ka kirjutis "Ueber das Sibirische Koliwan"./
  237. *Schiefner, A. Eine Bemerkung über Lindanisse. — Das Inland 1855, nr 52.
    /Vastuseks E. Pabstile s.a./
  238. OU:+*Schilling, Erich Baron. Estländische Ortsnamen und ihre Beziehungen zu besitzlichen Geschlechtern. — Baltische Hefte 18. 1972, lk 205–212.
  239. *Schlüter, W. (J. Truusmanns Buch über die Etymologie der Ortsnamen des Pleskauschen Kreises.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 169.
  240. *Schlüter, W. Über den estnischen Namen der Stadt Wesenberg "Rakwere". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1902. Jurjew (Dorpat) 1903, lk 95–99.
  241. *Schlüter, W. Zu dem Aufsatze von E. Setälä über die Ortsnamen auf -were. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk XXI–XXIII.
    /Vt Setälä, Indo-Germanische Forschungen 1903./
  242. *Schlüter, W. Ueber den ältesten Namen Revals "Lindanissa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk 106–110.
    /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1903 (nr teadmata)./
  243. *Schlüter, W. Nachträgliches zu der Lindanissafrage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1904. Jurjew (Dorpat) 1905, lk XXIV–XXVI.
    /Ilmunud ka: Revaler Beobachter 1903, nr 274./
  244. *Schlüter, W. Die estnischen Ortsnamen in Liber census Daniae. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1907. Jurjew-Dorpat 1908, lk 1–65.
  245. *Schlüter, W. Über die Sammlung und Herausgabe eines baltischen Ortsnamenbuches. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 53–70.
  246. *Schulbach, A. Kust on Narva linn ja Narova jõgi oma nimed saanud. — Meie Elu 24.09.1918, nr 24, lk 1 jj.
    /Kritiseerib varasemaid seisukohti (A. V. Petrov, M. J. Eisen, V. Reiman jt), esitab omalt poolt lähteks sm naarava. Vt ka V. Reier Meie Elu 01.10.1918. Tutv: EFAA 1918, lk 11–12. Kn: Lontova; Oudova; Vasknarva./
  247. *Schulbach, A. Veel Narva nimest. — Meie Elu 10.10.1918, nr 31, lk 2.
    /Vt V. Reier seals. 01.10.1918. Täiendab oma seletust (eesti sõnast naarama.)/
  248. +Selart, Anti. Narva jõgi – Virumaa idapiir keskajal. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2539–2556.
    /Sh palju Narva jõe saarte ja piirialade kohanimesid ajalooallikatest./
  249. OU:*Selirand, Jüri. Sinialliku linnamäe muistne nimi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 273–278.
  250. +Selirand, Jüri. Kes olid sossolid? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 594–597.
    /Oletab seost Sakalaga, Sinialliku lähedal paiknenud Ohejärve linnusega. Vt ka Tõnisson KjK 2000/9/
  251. *Sepp, H. ((M. J. Eisen. Daani hindamise raamat. Liber census Daniae. Tallinn 1920.)) — Eesti Kirjandus 1923, lk 309 jj.
    /Rets./
  252. *Sepp, H. Mõnda meie talunimedest ja taluinimese psühholoogiast. — Postimees 22.01.1942.
  253. +*Sepp, Lembi. Elanikud linna all: nimekooslus ja kohapärimus. Linnaaluste küla Rapla kihelkonnas. — Linna-alused (= Pro Folkloristica XIII). Tartu 2006, lk 151–171.
    /Kn: Linnaaluste; Keava./
  254. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 769–770.
    /ESi üliõpilaskonverents 13.06.2006. Sh Marit Vesiaid, "Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ja 2004. aastal"./
  255. *Sermandi, H. Raudjärve nimest. — Kommunist 31.07.1976.
    /Legend./
  256. *Setälä, E. N. Bemerkungen zu dem Briefe J. Grimms. — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294–296.
    /Grimmi kiri avaldatud samas numbris. Vastukaja Setäläle vt Schlüter SbGEG, ilm 1904./
  257. *Siilbek, Illar. Kohanimedest. — Põllumajanduse Akadeemia 09.04.1981.
  258. *Simm, Jaak. Märkmeid setu kohanimede kogumisest. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 01.11.1965.
  259. *Simm, Jaak. Endise Saatse valla kohanimedest. Diplomitöö. Tartu 1967. 143 lk + 1 kaart. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1967, 143 lk. TÜ rmtk-s./
  260. OU:*Simm, Jaak. Kahelt kohanimekogumise reisilt Setumaale. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 229–232.
  261. *Simm, Jaak. Setumaa kohanimedest ja muust. — Koit 21.09.1967.
  262. OU:*Simm, Jaak. Kohanimekoguja Võnnus. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 1, lk 45–47.
  263. OU:Simm, Jaak. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 173–177.
    /Резюме: Заметки о сетуских топонимах на территории бывшей Зачеренской волости, с. 177. Kn: Issadi; Kolossova; Kotelnika; Pitsina; Saabolda; Saatse (Satserinna); Sorokina; Zahhodõ (Sahhodi); Tsütski; Vedernika./
  264. OU:*Simm, Jaak. Setu külanimedest. — Eesti keele ringi töid. 2. Tartu 1970, lk 129–146.
  265. *Simm, Jaak. Keelearheoloogilist kohanimede alalt. — Noorus 1971, nr 12, lk 72–73.
    /Etümoloogiaid. Redigeeritult ilmunud 1976 (Keel, mida me uurime)./
  266. OU:*Simm, Jaak. Kohanimesid Tuglase noorusmaalt. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 178–179.
    /Päritolust./
  267. OU:*Simm, Jaak. Piirissaare nimed. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 6, lk 352–357.
  268. OU:Simm, Jaak. Slaavi geograafilisi termineid Setumaa kohanimedena. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 169–172.
    /Slaavi päritolu terminnimedest. Резюме: Славянские географические термины в топонимии Сетумаа, с. 172. Kn: Korski; Lobotka; Lädina; Peresnika; Ostrova; Selise; Tobrova./
  269. OU:*Simm, Jaak. Võnnu asulanimede vahetumine ja hävi. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 686–688.
  270. *Simm, Jaak. Kohanimesid "Väikesest Illimarist". Fr. Tuglase sünniaastapäeva puhul. — Koit 04.03.1972.
  271. OU:Simm, Jaak. Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 151–157.
    /Ka vene eesnimede mugandamisest setudel, ametlikest ja rahvalikest talunimedest; kohanimede mikrosüsteemidest (ühes asulas). Резюме: Некоторые заметки о сетуских микротопонимах, с. 157. Kn: Tsistigu soo./
  272. OU:*Simm, Jaak. Veel pääks-, peeks-nimedest. — Eesti Loodus 1972, nr 2, lk 103–104.
    /Резюме: Еще о некоторых названиях местности. Summary: More about Placenames./
  273. OU:*Simm, J(aak). Vene elemente Võnnu asulanimedes. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 21, nr 3 (1972), lk 287–299.
    /Резюме: Некоторые русские элементы в названиях выннуских поселений. Referat: Einige russische Elemente in den Ortsnamen der Umgegend von Võnnu./
  274. OU:*Simm, Jaak. Vene looduslikke termineid kohanimedes. — Eesti Loodus 1972, nr 8, lk 478–479.
    /Резюме: Явления природы в русских названиях местности. Summary: Russian Nature Terms in Placenames./
  275. *Simm, Jaak. Üht-teist kohanimedest, ka Elva ümbruse omadest. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 09.12.1972.
  276. *Simm, Jaak. Eesti kohanimed Uljanovski oblastis. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 756.
    /Rets: В. Ф. Барашков. Топонимия эстонских селений в Ульяновской области. 1973./
  277. OU:*Simm, J(aak). Elukutset ja päritolu märkivad Võnnu talunimed. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 22, nr 4 (1973), lk 400–407.
    /17.-18. sajandil. Резюме: Названия хуторов Выннуского прихода, обозначающие профессию и происхождение крестьянина. Referat: Bauernhöfe in der Gemeinde Võnnu, deren Benennungen auf den Beruf und die Herkunft des Bauern hindeuten./
  278. *Simm, Jaak. Harju rajooni kohanimedest. Ettekanne Harju rajooni 5. õpilaskeelepäeval Kuusalus. — ES 19.04.1973.
  279. OU:*Simm, Jaak. Järve ja Piirissaare nimed. — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 739–740.
  280. OU:*Simm, Jaak. Lisa Pihkva kroonikate Lõuna-Eesti kohanimedele. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 4, lk 223–225.
    /Kn: Miropovna; Mogiljov; Tarvast"./
  281. OU:*Simm, Jaak. Täpsustusi kohanimede alalt. — Eesti Loodus 1973, nr 4, lk 249.
    /Kn: Alutaguse; Saarnak; -kare./
  282. *Simm, Jaak. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika. Kandidaadiväitekiri. Tallinn 1973. I. 230 lk; II (Lisa. Toponüümide varasemad kirjapanekud ajaloolistes dokumentides). 249 lk.
    /Kaitstud 31.10.1973. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1974/1, lk 60–61. Paal, A., Õhtuleht 11.11.1973. Алвре, Пауль, СФУ 10/4 (1974), lk 279–283./
  283. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 1. Mida tähendab kohanime lõpp -vere? — Horisont 1974, nr 6, lk 27.
  284. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 2. Pandivere, Mahtra, Torma. — Horisont 1974, nr 7, lk 15.
  285. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 3. Matthias Johann Eisen ja kohanimeuurimine. — Horisont 1974, nr 8, lk 20.
  286. *Simm, Jaak. Tallinna nimed. Ettekanne Tallinna 37. Keskkooli keelepäeval. — ES 08.05.1974.
  287. OU:*Simm, Jaak. Tõlkelisi külanimesid Setumaalt. — Centum. Valgus, Tallinn 1974, lk 251–254.
  288. OU:*Simm, Jaak. Üht-teist kohanimedest. — Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 11.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, lk 278–282.
  289. *Simm, Jaak. Huvitavat eesti kohanimedest. Ettekanne Harju rajooni 6. keelepäeval Tallinnas ja Kehra Keskkooli keelepäeval. — ES 17.04.1975; 16.05.1975.
  290. OU:Simm, Jaak. Isikunimedest tulenenud Võnnu asulanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 19–20 (1973–1974). Eesti Raamat, Tallinn 1975, lk 179–204.
    /Резюме: О некоторых названиях населенных пунктов Выннуского прихода, происходящих от личных имен, с. 204. Kn: Aarniku; Haaslava; Agali; Akste; Hammaste; Ibaste; Imste; Issaku; Kaagvere; Kaarli; Kokeküla; Kriimani; Kärsa; Leevi; Matsisaare; Melliste; Mäksa; Noorits-Metsküla; Poka; Tamme (Võn); Uniküla; Uulika; Võõpste./
  291. *Simm, Jaak. Kohanimed rahvasuus. Ettekanne Elva Keskkooli keelepäeval. — ES 25.01.1975.
  292. *Simm, Jaak. Kuidas rahvas kohanimesid seletab. Ettekanne V. Kingissepa nim Tallinna 20. Keskkooli keelepäeval. — ES 11.04.1975.
  293. OU:*Simm, Jaak. Linna ja tema ümbruse nimesid. — Eesti Loodus 1975, nr 10, lk 572–575.
    /Ka Tallinna nime päritolust./
  294. *Simm, J(aak). Mets ja puud meie kohanimedes. — Looduse kalender '76. Tallinn 1975.
  295. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 4. Arusaamatud nimed. — Horisont 1975, nr 1, lk 20.
  296. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 5. Saksa päritolu kohanimed. — Horisont 1975, nr 2, lk 36.
  297. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 6. Rootsi algupära kohanimed. — Horisont 1975, nr 3, lk 25.
    /Kn: Haldi; Kresuli; Kulani; Kumbli; Pürksi; Reigi; Viigi; Vormsi./
  298. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 7. Vene päritolu kohanimed. — Horisont 1975, nr 4, lk 25.
  299. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 8. Akste, Mustjala ja Lehmja. — Horisont 1975, nr 5, lk 26–27.
    /Kn: Akste; Lehmja; Mustjala./
  300. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 9. Eesti kohanimed Pihkva kroonikais. — Horisont 1975, nr 6, lk 38–39.
  301. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 10. Mujal maailmas. — Horisont 1975, nr 7, lk 21.
    /Eesti kohanimesid väljaspool Eestit./
  302. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 11. Läti algupäraga kohanimed. — Horisont 1975, nr 8, lk 25.
  303. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 12. Põlva. — Horisont 1975, nr 9, lk 29.
  304. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 13. Peipsi ja Võrtsjärv. — Horisont 1975, nr 12, lk 20.
  305. +*Simm, Jaak. Eestlaste rännuteedelt. 1. — Horisont 1976, nr 2, lk 22–25; 1976, nr 3, lk 11–12.
    /Ka Siberi eesti asunduste kohanimedest./
  306. *Simm, Jaak. Emaioga, Beybessee, Worcegerwe. — Looduse kalender '77. Tallinn 1976, lk (40).
    /Kohanimede päritolust./
  307. OU:*Simm, Jaak. Igal kohal oma nimi. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 9, lk 556–557.
    /Kohanimede muutumisest seoses asulareformiga. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 93–96./
  308. OU:##Simm, Jaak. Keelearheoloogilist kohanimede alalt. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 102–105.
    /Kohanimede etümoloogiaid. Redigeeritud tekst. Varem ilmunud: Noorus 1971/12. Kn: Kastre; Mahtra; Narva; Suterma./
  309. *Simm, Jaak. Kohanimede kaudu piki Peipsi piiri. — Looduse kalender '77. Tallinn 1976, lk (42).
    /Lühiülevaade Peipsi ranniku kohanimedest./
  310. OU:*Simm, Jaak. Kohanimed rahvalauludes. — Horisont 1976, nr 4, lk 19.
  311. *Simm, Jaak. Miks uuritakse kohanimesid? Ettekanne Misso Keskkooli keelepäeval. — ES 14.04.1976.
  312. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 15. Vaiga, Vaiatu, Veia, Vadi. — Horisont 1976, nr 5, lk 15.
  313. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. (16.) Läti, Poola, Rootsi, Soome, Vene. — Horisont 1976, nr 6, lk 27.
  314. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 17. Želatško, Borka ~ Porka, Meža = Piirissaar. — Horisont 1976, nr 7, lk 36.
  315. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 18. Sepa ~ Raudsepa, Sotniku. — Horisont 1976, nr 8, lk 27.
  316. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. (19.) Viru, Harju, Saarlase. — Horisont 1976, nr 9, lk 15.
  317. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 20. Tõlkelisi kohanimesid. — Horisont 1976, nr 10, lk 33.
  318. *Simm, Jaak. Räpina kohanimedest. Ettekanne Räpina Keskkooli keelepäeval. — ES 08.04.1976.
  319. *Simm, Jaak. Kohanimed meie ümber. Ettekanne Sonda 8-kl kooli keelepäeval. — ES 21.04.1977.
  320. *Simm, Jaak. Kohanimed meie ümber. — Edasi 01.07.1977.
    /Tartu rajooni kohanimedest./
  321. OU:*Simm, Jaak. Murdesõnu kohanimedes. — Horisont 1977, nr 2, lk 39; 1977, nr 5, lk 27.
  322. OU:Simm, Jaak. Võnnu külanimesid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 109–126.
    /Резюме: Названия деревень Выннуского прихода, с. 126. Kn: Ahunapalu; Arramäe; Aruaia; Arujärve; Järvselja; Kadaja; Kaevandu; Kahrukurm; Kannu; Kastmekoja; Kiidjärve; Kitse; Kokuta; Koorvere; Kõivussaare; Kõnnu; Kõrvesilla; Kägari; Leegu; Liispõllu; Loko; Metsküla; Murulaane; Mäekala; Oruküla; Padari; Paluküla; Pedaspää; Rabandiku; Rookse; Sarakuste; Sikakurmu; Sootaga; Sudaste; Terikeste; Tuimäe; Valgesoo; Vanamõisa (Võn); Viisli; Vissi; Võnnu; Ülejõe (Võn)./
  323. OU:*Simm, Jaak. Võrdlusnimed. — Horisont 1977, nr 8, lk 19; 1977, nr 12, lk 30.
  324. *Simm, J(aak). Üht-teist Tori kohanimedest. — Pärnu Kommunist 30.07.1977.
    /Ka murdekorrespondent Ernst Raudsepast./
  325. OU:Simm, Jaak. Kohanimesid J. Hurda "Setukeste lauludest". — Sõna ja nimi. Emakeele Seltsi aastaraamat 23 (1977). Tallinn 1978, lk 65–69.
    /Sh eestikeelseid naabrusnimesid (Aluliina, Kuramaa, Luigamaa, Oudova, Riia, Venemaa, Väina jt). Резюме: Топонимы в антологии народных песен Якоба Хурта "Setukeste laulud", с. 69./
  326. OU:*Simm, Jaak. Laennimed. — Horisont 1978, nr 2, lk 27.
  327. *Simm, Jaak. Lahemaa loodusnimedest. — Looduse kalender 1979. Tallinn 1978, (lk 42).
  328. OU:*Simm, Jaak. Mõnda kohanimedest. — Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminarkokkutulek 17.–20. aug. 1978. Artiklite kogumik. Tallinn 1978, lk 146–150.
  329. *Simm, Jaak. Raamat kodurajooni kohanimedest. — Punalipp 11.02.1978.
    /Rets: V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977./
  330. OU:*Simm, Jaak. Räpina. — Horisont 1978, nr 6, lk 43.
  331. *Simm, Jaak. Uurimisel on kohanimed. — Kodumaa 14.06.1978, lk 6, 7.
  332. *Simm, Jaak. (V. Pall. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn 1977.) — Советское финно-угроведение 14, nr 4 (1978), lk 298–302.
    /Rets. Saksa k-s/
  333. *Simm, J(aak). Anija, Jägala, Kurena... — Harju Elu 01.12.1979.
    /Liitkohanimedest./
  334. *Simm, J(aak). Jõelähtme ja Kiviloo. — Harju Elu 27.11.1979.
    /Kohanimede päritolust./
  335. *Simm, J(aak). Kaberneeme ja Kaberla. — Harju Elu 04.12.1979.
  336. OU:*Simm, Jaak. Kalevipojaga seotud kohanimed. — Horisont 1979, nr 11, lk 20–21.
  337. OU:*Simm, Jaak. Kohanimesid eeposest "Kalevipoeg". — Horisont 1979, nr 12, lk 26.
  338. OU:*Simm, Jaak. Mõrsja-, Neitsi-, Pruudi-nimed. — Horisont 1979, nr 5, lk 30–31.
  339. *Simm, Jaak. Tallinna nimedest. Ettekanne väliseestlaste keelepäeval Tallinnas. — ES 20.06.1979.
  340. OU:*Simm, Jaak. Tondi-nimed. — Horisont 1979, nr 7, lk 31.
  341. *Simm, J(aak). Vaida, Haiba... — Harju Elu 08.12.1979.
    /Isikunimelised kohanimed Harju rajoonis./
  342. OU:*Simm, Jaak. Veel Mõrtsuka järve nimest. — Eesti Loodus 1979, nr 7, lk 447–449.
    /Täienduseks K. Kalbergile EL 1979/2./
  343. *Simm, J(aak). Vere-, ste- ja jala-lõpulised nimed. — Harju Elu 13.12.1979.
    /Harju rajoonis./
  344. *Simm, Jaak. Igal kohal oma nimi. Ettekanne J. Köleri nim Viljandi 4. Keskkooli keelepäeval. — ES 17.04.1980.
  345. *Simm, J(aak). Jüri, Aegviidu, Kehra, Loksa. — Harju Elu 30.08.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
  346. *Simm, J(aak). Keila ja Paldiski. — Harju Elu 07.02.1980.
  347. OU:*Simm, Jaak. Kella-nimed. — Horisont 1980, nr 11, lk 21.
  348. *Simm, J(aak). Kividelgi on oma nimed. — Harju Elu 15.01.1980.
  349. *Simm, J(aak). Kuusalu. — Harju Elu 26.02.1980.
  350. *Simm, J(aak). Laagri, Riisipere, Viimsi. — Harju Elu 14.08.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
  351. *Simm, J(aak). Neitsikatku, Kukevõhmas ja Aneloksu soo. — Harju Elu 14.02.1980.
  352. *Simm, J(aak). Pea- ja neeme-lõpulised külanimed. — Harju Elu 03.04.1980.
    /Harju raj-s./
  353. OU:*Simm, Jaak. Suure Tõllu ja Leigriga seotud kohanimed. — Horisont 1980, nr 6, lk 30.
  354. OU:*Simm, Jaak. Tallinna kohanimedest. — Taas emakeele lätteil. Väliseestlaste teine kultuuriseminar Tallinnas, Lahemaal ja Tartus juunis 1979. Perioodika, Tallinn 1980, lk 63–66.
  355. *Simm, J(aak). Tiskre, Haabersti, Kakumäe. — Harju Elu 11.09.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
  356. OU:*Simm, Jaak. Vapramäe nimest. — Eesti Loodus 1980, nr 6, lk 382–383.
  357. OU:*Simm, Jaak. Keisri- ja Kuninga-nimed. — Horisont 1981, nr 11, lk 27.
  358. OU:*Simm, Jaak. Kuidas rahvas kohanimesid seletab. — Horisont 1981, nr 6, lk 25; 1981, nr 8, lk 17.
  359. OU:*Simm, Jaak. Orja-nimed. — Horisont 1981, nr 2, lk 20–21.
  360. OU:*Simm, Jaak. Põrgu-nimed. — Horisont 1981, nr 12, lk 23.
  361. *Simm, Jaak. Pärnu ümbruse kohanimedest. Ettekanne Pärnu 4. keelepäeval A. Jakobsoni nim Pärnu 1. Keskkoolis. — ES 22.01.1981.
  362. OU:*Simm, Jaak. Über die Beziehungen zwischen den real vorhandenen und in den estnischen Volksliedern auftretenden Ortsnamen. — Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.-27.VIII 1980. Pars VII. Dissertationes sectionum. Turku 1981, lk 128–132.
  363. OU:*Simm, Jaak. Mõnda kohanimedest. — Räpina radadel. Tallinn 1984, lk 155–158.
    /Räpina ümbruses./