EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. Sj–Y+kir.

Tähestikuliselt:

1. *Snellman, A. H. Virolaisia paikannimiä 1200-luvulta. — Suomi III/7. Vähäisiä kirjelmiä 20. Helsingissä 1893. 29 lk.
2. +*Soll, Johannes. Kaks keelelist kildu. 1. Kohanimi Eesti Kolga-Jaanis. 2. Mis sa vupsid! — Kodumurre 14. Tallinn 1980, lk 55-56.
3. *Sool, Eva. Eesti ja Soome maastikuelementide liitnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 29.)
4. Soome Kirj. Seltsi viimasel koosolekul neljapäeval tehti otsuseks mag. A. H. Snellmani "Eesti paikade nimed 1200 aasta ümbert" seltsi aastaraamatus ja veikestes kirjades avaldada. /- - -/ ("Uuemad sõnumed.") — Olevik 24.05.1893, nr 21, lk 467.
   /Ülejäänud tekst ei puutu nimeteemasse./
5. +*Stackelberg, Baron F. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu 1928, lk 78–254.
   /Lk 114–202 "Wackenbuch des Officium Leal 1518–1544" sisaldab palju vanu eesti isikunimesid, vähemal määral kohanimesid. Lk 202–254 autori kommentaare. Tutv: "Läänemaa vanem..." Vaba Maa 24.05.1929./
6. *Stackelberg, Ch. v. Zur Erklärung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 111.
   /Sõnadest taara + padu. Vastuväited: G. v. Sabler seals. lk 111–112. Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4 (ettekanne)./
7. +*Stackelberg, Ch. v. Zur ältesten estnisch-lettischen Grenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 124, 128.
8. *Stavenhagen, O. Über den Namen und das Wappen ser Stadt Arensburg. — Revalsche Zeitung 1904, nr 113.
   /Mitausche Zeitungi põhjal. Ilmunud ka: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, Mitau 1904, lk 198./
9. *(Stieda, L.) Die Abstammung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 45–46.
10. +*Strodtmann. Probe einer etymol.-hist. Untersuchung über die Bedeutung der Ortsnamen in Schleswig. — Programm. Flensburg 1833.
    /Lk 25 esitab Tartu etümoloogia Dorpat = Dorf. Viite sellele annab Schirren (Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. VII, lk 483). Refereeritud Winkelmanni järgi. Vt ka Erdmann 1850./
11. +*Stryck, L. v. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Dorpat 1877.
12. OU:Sutrop, Urmas. Värvisõnad: ääremärkusi Taani hindamisraamatu Eestimaa lehtede kohta. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 225–229.
    /Värvinimetused Eesti kohanimedes LCD põhjal. Summary: Colour Terms. Comments on the Pages of Estonia in Liber Census Daniae, p. 288./
13. +Sutrop, Urmas. Eesti keele vanimatest perioodidest. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 645–649.
    /Sh koha- ja isikunimedest enne 1500. a ja neis kajastuvatest keelemuutustest. Vt ka Künnap KjK 1999/10/
14. OU:Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 88–95.
    /Üksküla kui rahvaetümoloogia. Ykes – arvat. isikunimi patronüümse sufiksiga, cola – koole või saar. Summary: Ykescola ~ Ykescole attested in the Chronicle of Henry of Livonia and Üksküla (Uexküll). To Tõnu Karma on his 80th birthday, lk 96./
15. *Sutrop, Urmas. Ykescola ~ Ykeskole ja Üksküla. — ES 04.05.2004. — Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
16. *"Suurte" nimede mõis . — Postimehe nädalalisa 14.09.1925, nr 1 (248), lk 4.
    /Sõnum. "Harju maakonnas Rapla kihelkonnas Järvakandi vallas, Lellevere mõisa järele kuuluvatele taludele on iseäraliselt "suured" nimed pandud ... Suurvürsti, Poltava, Krahvi, Burmeister, Soostu, Pihkva, Veikevürst, Baroni, Ladoga, Kuberneri, Mõisniku, Kuninga, Turu, Turumäe jne ..."/
17. +Suutari, Toni. (Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll & Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed [Die estnischen Dialekte und Ortsnamen.] Hg. Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 320 S.) — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 447–448.
    /Rets./
18. Suutari, Toni. 'Kopf' in finnischen, estnischen und saamischen Ortsnamen. — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 235–295.
    /pää-, pea- oaivi-osisega kohanimede päritolu ja levik soome, eesti ja saami keelealal./
19. *(Sõggel, J. P.) Kohanimed. Voltveti vallast, Saarde kihelk. Üleskirj. J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 335–338.
20. *(Sõggel, J. P.) Vana vara. J. Jung'i väljaantud "Muinasaja teaduse" II ande täienduseks korjanud ja kirjutanud J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 107–114.
21. *Sõna "Balti" pärast sõdib hr. E. Thomson juba mõnda korda "St. Pet. Zeitungis". ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 10.10.1909, nr 231, lk 3.
22. *Sõna "Liivimaa" . ("Mõndasugust.") — Saarlase Lisa 1887, nr 9, lk 2.
    /Nimevariantidest./
23. *S(õster), J. Rakvere nimi. ("Seda ja teist.") — Postimees 17.12.1901, nr 284, lk 2.
24. *Sööt, Asko; Kotkas, Endel. Veel Tammsaarest ja Vargamäest. — Sirp ja Vasar 26.04.1974, lk 5.
    /Täienduseks K. Mihkla artiklile SV 08.03.1974./
25. *Zur Etymologie des Namens "Dorpat". — Revaler Beobachter 1889, nr 109.
26. Zur Etymologie von Flußnamen. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 528.
    /Väidab, et nr-s 10 pakutud Viljandi-lähedase oja nime saab teisiti seletada. Nimi ei ole ei Valai ega Waloa, vaid "Wall-oja" 'offenes Flüßchen' – see on väga allikarikas jõgi, mis harva külmub. Nimede seletamiseks on vaja tunda vanu maakeeli, s.t soome ja eesti keelt. Lehrberg olevat pakkunud seletusi nimedele Embach (Emma jöggi 'Mutter-Bach') ja die Issa (Issa-Jöggi 'Vater-Bach', voolab Peipsisse Pihkva poolelt). Allk: H. A. v. B. Vt ka "Noch etwas.." Das Inland 09.12.1836./
27. *Zur Heimatkunde . — Revaler Zeitung 11.07.1919, nr 141, lk 4.
    /Soovitab jätkata kohanimede uurimist, toetudes G. v. Sablerile (Pärnu, Narva jm nimede seletused nt). Kohanimekogude tähtsusest./
28. *Tallinna nime kohta . — Virulane 21.06.1910, nr 137, lk 1; Meie Elu 1910, nr 72.
29. *Tallinna nimest . — Tallinna Teataja 16.06.1910, nr 98, lk 1–2.
    /W. Reimani järgi./
30. *Tallinna nimi . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 13.02.1917, nr 36, lk 3.
    /Lühidalt Dr. H. Ojansuu kõnest ajaloo seltsis Soomes, kus Tallinna nime päritolu käsitletud. Andmed toodud Postimehe järgi./
31. *Tallinna saksakeelne nimi on Reval. ("Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 05.10.1899, nr 40, lk 911.
    /Allk: A. G./
32. *Talvak, K. Kohanimedest minevikus. — Võitlev Sõna 08.01.1970.
    /Eestis./
33. +Tamm, Kadri. Jakob Hurt vana Võrumaa keele ja rahvaluule kandja, koguja ja uurijana. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 225–237.
    /Sh väga lühidalt ka tema kohanimeuurimusest lk 231–232./
34. +Tamm, Marek. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). — Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 872–884.
    /Sh tekstis esinevates kohanimedest (Bironia 'Virumaa', Hestonia 'Eesti') koos võrdlustega teistest selleaegsetest tekstidest./
35. +Tamm, Marek. "Oma" ja "võõras" keskaja kultuuris. Ida-Baltikumi kirjeldus Bartholomaeus Anglicuse entüklopeedias De proprietatibus rerum (u 1245). — Keel ja Kirjandus 2003, nr 9, lk 648–673.
    /Sh kohanime Vironia päritolust; Livonia, Revalia jt./
36. *Tammik, Ülle. Rõngu kihelkonna lõunaosa kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1983. (Nr 394.)
37. *Tammik, Ülle. Rõngu kihelkonna lõunaosa kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 115 lk. (Nr 56.)
38. Tartu nimest . — Olevik 22.02.1893, nr 8, lk 174.
    /Linna ümbernimetamisest Jurjeviks keiserliku ukaasi alusel, selle nime ja linna ajaloost. Väga lühidalt ka Tartu muudest nimedest. Allk: kl./
39. *Tartu nime tekkimisest . Emakeele Seltsi koosolek 24. veebr. — Postimees 26.02.1924, nr 56, lk 2.
    /Refereeritakse M. J. Eiseni ettekannet, kus tutvustatakse eri käsitlusi Tartu nime päritolu selgitamisel./
40. *Tartust. Kohtade nimedest . ("Isamaalt.") — Postimees 30.09.1887, nr 41, lk 1.
    /Baltimaal./
41. *Tarvastu jutud. II. Nimetekkelood ajaloolisest Tarvastu kihelkonnast. Toimetanud ja kujundanud Kalle Gaston. K. Gaston, Viljandi 1999. 65 lk.
42. *Tarvastu nime tekkimine . — Sakala 08.01.1929, nr 4, lk 5.
    /Vastuväited: vt Viljandi Uudised 12.01.1929 (sama pealkiri)./
43. *Tarvastu nime tekkimine . — Viljandi Uudised 12.01.1929, nr 3, lk 5.
    /Vastuväiteks Sakalas 08.01.1929 sama pealkirja all ilmunud loole./
44. OU:+*Tarvel, Enn. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, 10, lk 543–550, 586–596.
    /Kihelkondade vanadest nimedest ja piiridest./
45. OU:+*Tarvel, Enn. Läänemaa seitse kihelkonda. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292–298.
    /Kohanimedest ajalookirjanduses./
46. +*Tarvel, Enn. Kas Otšela tšuudid olid Koivalinna eestlased? — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, lk 549–553.
    /Ka kohanimest Taheva./
47. OU:Tarvel, Enn. Eesti toponüüme skandinaavia ruunikirjades. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 10, lk 613–615.
    /NSVL TA Ajaloo Instituudi publikatsioon Skandinaavia ruunikirjadest. Kn: Eesti (Estland); Ruhnu (runo); Saaremaa (isilu); Virumaa (uirlanti)./
48. OU:+*Tarvel, Enn. Järvamaa alguloost. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 1, lk 31–35.
    /Ka sõnade järv, salu jt päritolust./
49. OU:Tarvel, Enn. Lihulinn ja Lihula. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 53–54.
    /Nimede päritolust; lige-, ligu-./
50. OU:*Tarvel, Enn. Wiederum über die estnischen Ortsnamen auf -vere. — Time of Change in the Baltic countries. Essays in Honour of Aleksander Loit. Stockholm 2000, lk 169–172.
51. OU:+Tarvel, Enn. Jalg. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 202–203.
    /Komponendi jalg tähendusest kohanimedes jm (üks põldu tähistavaid sõnu). Kn: Jalgsema; Sadala; Ratla./
52. OU:Tarvel, Enn. Idrisi und Reval. — Aus der Geschichte Alt-Livlands. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Bernhart Jänig, Klaus Militzer (Hg.). Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 12. LIT Verlag, Münster 2004, lk 1–9.
    /Idrisi qlwry või qlwny ja selle tõlgendused läbi aegade. Ükski pakutud seletus ei ole usutav. Nime seostamine Kolõvaniga oli soositud Nõukogude ajal, sest see sobis ideoloogiliselt./
53. OU:Tarvel, Enn. Kuressaare ja Pöide. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 778–780.
    /Kuressaare vöis oma nime saada vapilinnu järgi, mis meenutab kas kurge või kotkast (sks Arensburg). Pöide võiks tuleneda sõnast põõs 'paas, kalju', olles vormilt mitmuslik, nii nagu Paide./
54. Tarvel, Enn. Veel kord eesti -vere kohanimedest. — Haridus 2006, nr 3-4, lk 44–45.
    /Oletab, et vere-nimed võivad kajastada pärisnime ja asulat tähistava sõna kombinatsiooni, skandinaavia keeltes on ver või vær, mis märgivad kalastuskohta vms (indoeuroopa *uer)./
55. +*Teder, Ave. Rõngu kihelkonna kohanimed ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 179 lk. (Nr 73.)
56. *Teder, K. Kust Tallinn nime sai? — Kodumaa 09.08.1967.
57. +Tedre, Ülo. Jutt on see kooruke... — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 246–248.
    /Järvamaa kohapärimuse raamatust "Arad veed ja salateed" (2004)./
58. *Teivaala, T. Virolaisista paikannimistä 1200-luvulla. — Suomi IV/5. Vähäisiä kirjelmiä 40. Helsinki (1907). 35 lk.
59. +Tender, Tõnu. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. (Järg.) — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 346–355.
    /Sh slängilike kohanimede näiteid lk 351./
60. OU:*Tiik, Leo. Ühest kohanimest loodusteaduslikus aspektis. — Eesti Loodus 1963, nr 4, lk 245–247.
    /Kn: -pääks; -peaks; -peks./
61. OU:*Tiik, Leo. Lisandeid Hiiumaa kohanimede tundmisele. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 9, lk 549–555.
62. *Tiik, L(eo). Kaevatsi, Saarnaki ja Hanikatsi. — Nõukogude Hiiumaa 08.04.1967.
    /Hiiumaa laidude ja nende elanike nimede päritolust./
63. *Tiik, L(eo). Arhiividokumendid jutustavad... — Eesti Loodus 1968, nr 1, lk 48.
    /Saaremaa kohanimedest./
64. OU:*Tiik, Leo. Kohanimesid Hiiumaalt. Emmaste. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 10, lk 605–613.
65. *Tiik, Leo. Raamat Tallinna tänavanimedest. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 2, lk 116–118.
    /Rets: A. Kivi. Tallinna tänavad./
66. OU:*Tiik, Leo. Veel mõni sõna Tallinna nimedest. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 42–43.
    /Vastukaja J. Simmi artiklile Eesti Loodus 1975/10. Vt ka Kaplinski, K. KjK 1976/4./
67. *Tiik, Leo. Raamat mõisanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 5, lk 269–270.
    /Rets: Eesti ala mõisate nimestik. Tallinn 1981./
68. +Tiik, Leo. Faktikommentaare H. Sergo romaanile "Näkimadalad" I-III. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 12, lk 740–742.
    /Sh Hiiumaa kohanimedest eesti ja rootsi kasutuses./
69. +*Tiik, Leo. Emmaste telust kuni Emmaste kihelkonnani. — Akadeemia 1995, nr 7, lk 1508–1512.
70. *Tilk, J. Paikannimiä: vir. Emajögi, Emumägi ja suom. Ämmäkoski. — Virittäjä 14 (1910), lk 85–86.
71. *Tilk, J. -ste-lõpulistest kohanimedest Eestis. — Eesti Kirjandus 1930, nr 4, lk 192–193.
72. +*Tilk, Mihkel. Kodukandi suured kivid. — Eesti Loodus 1984, nr 10, lk 666–671.
    /Ka nimed./
73. *Timm, Tarmo. Veekogude nimed on kõige vanemad. — Eesti Loodus 2000, nr 2/3, lk 100–101.
    /Raudna jõest./
74. *Timmelmann, Riina. Käina külanõukogu asustusalane sõnavara. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 30 lk. (Nr 654.)
75. *Tolmusk, J. Miks Setumaa? — Koit 13.01.1962.
    /Nime tekkeloost./
76. +*Toomessalu, Aadu. Riu-sõna tarvitamisest ja riu Saaremaal kohanimedeks. — Kommunismiehitaja 26.01.1971; 28.01.1971; 30.01.1971.
77. +Toomet, Olev. Leevaku läbi sajandite. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 454–458.
    /Ka küla nimest ja naaberkülade nimedest, samuti Leevaku perekonnanimedest. Резюме: Леэваку сквозь столетия, с. 477. Summary: Leevaku through the centuries, p. 479./
78. +Toomtalu, Heino. Riiasöödi tamm. — Eesti Loodus 1988, nr 11, lk 716.
    /Metsakasti külas (Jõe). Ka nime tekke pärimus./
79. Toporov, Vladimir. Teoreetilise toponomastika valdkonnast. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 274–289.
    /Pärisnimede, sh kohanimede olemusest, nende roll tekstis. Originaal ilmunud 1962 ajakirjas Voprossõ Jazõkoznanija. Vt ka Pärli saatesõna samas./
80. OU:*Torro, Uno. Kus asus Suolasalmi? — Eesti Loodus 1973, nr 2, lk 110–113.
    /Kohanime Soela päritolust. Резюме: Где находился пролив Суоласальми? Summary: Where was the Location of Suolasalmi?/
81. +Treikelder, Ivar. Emaläte Mellini atlases on 200 aastat vana. — Eesti Loodus 1996, nr 5/6, lk 178.
    /Täpsustuseks M. Mändoja artiklile EL 1995/11-12. Emajõe algus ajaloolistes allikates./
82. *Treumann, H. Ühest kohanimest. — Võitlev Sõna 27.07.1967.
    /Piiometsa küla./
83. +*Troska, Gea. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafiline uurimus. Tallinn 1987.
84. OU:Troska, Gea. Talunimed läbi aegade. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995. 114 lk.
    /Summary: Estonian farm names through the ages, p. 94–103. Sisu: Sissejuhatus – Hajatalude nimed – -pere, -rahva ja -talu talunimedes – Perenimede kujunemine talunimedeks – Nimetüübid ja kooslused külades – Perenimede seos talu maade ja õuega – Lõpetuseks./
85. +Troska, Gea. Ajaloolise Võrumaa asulastiku iseloomulikest joontest XVI–XX sajandil. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 195–208.
    /Sh Võrumaa kohanimede muutumisest läbi aegade. Kokkovõtõq: Aoluulidsõ Võromaa elonduisilõ umatsist joonist XVI–XX aastagasaal, lk 208. Summary: Distinctive typical features of settlements in historical Võrumaa during the 16th–20th centuries, lk 229./
86. *Trusman, J. "Rattama". — Vaba Maa 03.09.1922, nr 205, lk 11.
    /Kohanime päritolust. Vastuseks Luigale VM 25.08.1922./
87. *Trusman, J. Tallinna nimest. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /Ebakriitilised nimeseletused. Seals. J. Luiga "Järelmärkus"./
88. +Truus, Laimdota; Ratas, Urve. Naissaar, nagu ta oli ja on. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 241–245.
    /Sh saare nimest jm kohanimedest. Summary: The island of Naissaar in the past and at present, p. 273./
89. OU:+Tuisk, Astrid. Siberi eestlaste kohapärimus tänapäeval. Kohastumise peegeldusi. — Pärimuslik ajalugu. Koostanud Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2001, lk 74–90.
    /Sh alapeatükk kohanimedest lk 80–83, kohamuistendeist jm./
90. +*Tõnisson, Andres. Soomaa peajõgi on...? — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 415–416.
    /Pärnu jõgikonna jõgedest./
91. +*Tõnisson, Evald. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn 1966. 168 lk.
92. +Tõnisson, Evald. Henriku kroonika uuest lätikeelsest väljaandest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 566–571.
    /Rets: Indriķa hronika. Zinātne, Rīga 1993. 453 lk + ill. Sh isiku- ja kohanimede tõlkimisest selles./
93. +Tõnisson, Evald. Sossolid olid maa rahvas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 9, lk 675–677.
    /Seostab nime Johanseni eeskujul sýsla'ga. Vt ka Selirand KjK 2000/8. Kn: Keava; Kolõvan; sossolid./
94. *Tärk, Tiina. Kiili valla talunimed. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 25.09.2009.
    /Tutv: Kilgi, Annika, KjK 2010/1, lk 73–75./
95. +*Undla, Maarika. Minu kodukoha talud läbi aegade. Ettekanne Riidaja keelepäeval. — ES 18.01.1990.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1990/8./
96. *Ungern-Sternberg, C. Baron. Erklärung des Namens "Tallinna" (estn. Reval). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1907. Jurjew-Dorpat 1908, lk VII.
97. *Ungern-Sternberg, Frhr. P. v. Über die stattgehabte Vermengung zweier verschiedener Ortsnamen (Wodis oder Wotz mit Otz, Otze, Odsee) im "Archiv Taube". — Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1911–1913, Mitau 1913, lk 598.
98. *Urb, Monika. Tõstamaa kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 49 lk. (Nr 721.)
99. *Urgent. Kudas talukohtade nimed mõisate ja mõisate nimed talukohtade nimedeks võivad muutuda. — Uus Aeg 08.08.1902, nr 91, lk 2.
100. *Uuemas Postimehe numbris seletab M. J. Eisen, et Tallinn vanaste vististe Lalliks kutsutud. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 16.05.1888, nr 10, lk 2.
101. *Uurimised kohanimede kohta "vere" lõpuga . ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 03.08.1910, nr 173, lk 3.
102. +*Uus Liivi maakond Setumaa. — Maaliit 04.06.1918, nr 31, lk 1.
     /Sh oletus, nagu pärineks setu vene sõnast чудь. Allk: En. (=M. J. Eisen?)/
103. *Uustalu, Jüri. Kohanimede koguja töömailt. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
     /Kn: Ridala kohanimed./
104. OU:Uustalu, Koidu. Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 12, lk 734–746.
     /Vt ka Leesment ja Uustalu KjK 1969/6. Kn: Anne; Haaslava; Holdre; Holstre; Jaska; Kaarepere; Kaarli (MMg); Kadrina (Kod); Kilingi; Krüüdneri; Kärkna; Laatre; Lange; Leebiku; Lindi; Loodi; Lota; Luua; Maidla; Meeri; Neeruti; Pangodi; Partsi; Pati; Patküla; Pindi; Poka; Prangli; Pringi; Puka; Päri; Pöögle; Rogosi; Roodi; Roosa; Räni; Saaluse; Saverna; Sindi; Taagepera; Taali; Truutamõisa; Tõdu; Vaabina; Vedu; Vesneri; Viitina; Vorbuse./
105. OU:*Uustalu, Koidu. Übersetzte Güternamen in der deutschsprachigen Toponymie Südestlands. — Советское финно-угроведение 4, nr 2 (1968), lk 109–120.
     /Резюме: Переводные названия мыз в немецкой топонимии южной Эстонии./
106. OU:*Uustalu, Koidu. Eesti laene endisaegsete saksakeelsete kohanimede seas. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 280–288.
107. *Uustalu, K(oidu). Lõuna-Eesti saksakeelne toponüümia (mõisanimed). Kandidaadiväitekiri. Tartu 1972. 352 lk.
     /Kaitstud 21.12.1972. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1973/3, lk 187–188. Alvre, Paul. СФУ 10/1 (1974), lk 69–73./
108. OU:*Uustalu, Koidu. Niederdeutsche Ortsnamen und Gewässernamen in Johann Renners Livländischen Historien. — Linguistica VI. Tartu 1975, lk 189–203.
     /Ka Eesti kohanimedest./
109. OU:*Uustalu, Koidu. Über einige Ortsbezeichnungen in den livländischen Urkunden des 15.–16. Jh. — Linguistica VIII. TRÜ toimetised. Vihik 401. Tartu 1976, lk 126–131.
110. OU:*Uustalu, Koidu. Namenkundliche Miszellaneen aus dem 17. Jh. — Linguistica X. Üld- ja rakenduslingvistika probleeme. TRÜ toimetised. Vihik 453. Tartu 1978, lk 136–139.
     /Резюме: Из наблюдений над ономастикой XVII века. Kn: Jaama; Karksi; Maasi; Ümera./
111. OU:*Uustalu, Koidu. Transpositionsphänomene und intersprachliche Interferenze in der deutschsprachigen Toponymie Estlands. — Linguistica X. Uurimusi üld- ja rakenduslingvistika alalt. TRÜ toimetised. Vihik 502. Тарту 1979, lk 142–146.
     /Резюме: О транспозиции в немецкой топонимии XVI века./
112. *Uustalu, K(oidu). Keelekontaktide ilmingutest Eesti NSV ja ta piiriäärsete alade saksakeelsetes kohanimedes. — Filoloogiateadused Tartu ülikoolis. Тарту 1982, lk 139–140.
     /15.02.1982 konverentsi teesid./
113. *Vaal - võll . — Viljandi Teataja 12.07.1910, nr 53, lk 2.
     /"Vaaluoja" (Valuoja) nimetuse tekkimisest./
114. +*Vaatlused Viljandist . — Vikerkaar 1924, nr 45, lk 1126–1129. "Vikerkaarele" kirjutanud J. J-v.
     /Viljandi linna ajaloost, sh Sakala ja Viljandi nimest./
115. *Vaba, Lembit. (Koosolek 17. dets. 1972 Tartus.) — Keel ja Kirjandus 1973, nr 1, lk 61–62.
     /Seoses kohanimedega??/
116. OU:+Vaba, Lembit. Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, 4, lk 138–141, 206–218.
     /Sh mala-osisega kohanimed Eestis, terminid loja, mülgas, palu, rahu jm. Kn: Malusi s-d; Mala k (Muh); Malle rahu (Rid)./
117. OU:+*Vaba, Lembit. Gibt es im estnischen lettische Landschaftsnamen? — Lietuvių Kalbotyros Klausimai XXXII. 1993.
118. +Vaba, Lembit. Eesti-läti keelepiiri kujunemise ajaloost. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 113–117.
     /Sh läti etümoloogiast ja esinemusest kohanimedes. Kokkovõtõq: Eesti-läti keelepiiri kujonõmise aoluust, lk 157. Kn: Läti; Igaunija; Ugandi./
119. +Vaba, Lembit. Kas eesti keeles on läti maastikusõnu? — Keel ja Kirjandus 1997, nr 3, lk 152–156.
     /lonk, läva, plantsmaa, tants, tiir; läti algupäraga talunimed Karulas, Harglas jm. Summary: Are There Any Latvian Terms Denoting Landscape Objects in the Estonian Language? p. 216. Kn: Tiirimetsa (Ans)./
120. +Vaba, Lembit. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535–541.
     /Summary: On the Estonian-Latvian Bilingualism in Valga. A Historical View, p. 592. Kn: Valga./
121. *Vahter, Tauno. Kuidas linnad endale nime said. — Täheke 2007, nr 1, lk 17.
     /Riikide pealinnade nimeseletusi./
122. +Vahtra, Kai; Kokovkin, Reet. Rebastemäe looduse õpperada Kõpus. — Eesti Loodus 1993, nr 7, lk 233–235.
     /Sh sealsetest kohanimedest: Mardihansu laht, Kaplimägi, Sant Andruse (mitte Püha Andruse) mägi jm. Skeemiga./
123. +*Vaino, Margit; Roosaar, Hurmi. Otepää kihelkonna lääneosa toponüümika ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 191 lk. (Nr 61.)
124. *Valdjala ja Mustjala . — Saarlase Lisaleht 01.02.1888, nr 2, lk 1.
     /Kohanimedest./
125. *Valga piirilt. Hoomulist. Hoomuli ega Hummuli nimede vahel ei nähta Eesti maal hoolega kindlat vahet tehtavat. ("Isamaalt.") — Eesti Postimees 31.07.1885, nr 31, lk 2.
126. +Valgma, Aino. Me tuleme loodusest. — Eesti Loodus 1991, nr 9/10, lk 549–552.
     /Jalase külast, selle nimest jm kohanimedest. Samas nr-s ka muid Jalase küla skeeme. Резюме: Древний дом всех эстонцев, с. 636. Summary: The hereditary home of all Estonians, p. 638./
127. *Valjala ja Mustjala . — Rahva Hääl 08.02.1929, nr 12, lk 3.
     /Nimede päritolust. EFAA: väärtusetu./
128. +*Valk ajalooliselt . — Rajalane 23.10.1919, nr 97, lk 1.
     /Loetleb Läti piiri äärseid eestipäraseid kohanimesid./
129. *Vallner, A. Võru nime kohta. — Esmaspäev 17.09.1923, nr 37, lk 4.
     /Nime päritolust. Vt ka "Veel Võru nime kohta" (H. P.) 24.09.1923./
130. *Vana. Vaalu-oja. — Järva Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2; Viljandi Uudised 11.05.1929, nr 36, lk 2.
     /Viljandi Valuoja nime seletuskatse./
131. *Vanade nimede uurimisest . — Uus Aeg 07.08.1900, nr 62, lk 1.
     /Kohanimedest. Allk: L.-n./
132. *Vanagas, Aleksandras. Vietovardžiai ir etnogenezė. — Mokslas ir gyvenimas 1984, nr 8, lk 16–17.
     /Kohanimed ja etnogenees. Ka eesti kohanimedest./
133. *Vanamees. Kust sai Mustjala oma nime. Mida teab selle kohta jutustada rahvasuu? — Rahva Hääl 12.03.1929, nr 21, lk 3.
134. *Vare, T. Varasemad kirjakeele mälestusmärgid. — Töörahva Lipp 05.11.1968.
     /Läänemaa kohanimedest./
135. +Varep, Endel. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn 1957. 94 lk + 2 l ill.
     /Loodusuurijate Seltsis 16.04.1956 peetud ettekande tekst. Резюме: О специальной карте Лифляндии К. Г. Рюккера 1839 года, с. 29–33. Referat: C. G. Rückers "Specialcharte von Livland" 1839, S. 34–39. Sisu: (Ettekanne) – Lisa: C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardi Eesti osa kohanimede register. Tutv: Miller, V., Rahva Hääl 12.12.1957./
136. *Varep, Endel. Loodus ja kohanimed. — Raadioleht 11.03.1962, nr 11.
     /Nende päritolust ja seosest loodusega./
137. OU:*Varep, E(ndel). Pala ja Paala jõest. — Eesti Loodus 1967, nr 4, lk 261–262.
     /Kohanimede tekkest./
138. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud loodusega seotud Eesti kohanimed? — Küsimused ja Vastused 1969, nr 10, lk 26–31.
139. *Varep, E(ndel). Kuidas on tekkinud inimtegevusega seotud Eesti kohanimed. — Küsimused ja Vastused 1970, nr 5, lk 19–24.
140. +*Varep, Endel. Kõrvemaa – Põhja-Eesti metsanurk. — Eesti Loodus 1969, nr 10, lk 383–390.
     /Ka nimetuse päritolust ja levikust. Резюме: Кырвемаа – лесная глушь Северной Эстонии. Summary: Kõrvemaa – a Region of Forests in North Estonia./
141. +*Varep, Endel. Prangli – kalurite saar. — Eesti Loodus 1970, nr 6, lk 346–349.
     /Ka nimetuse päritolust. Резюме: Прангли – остров рыбаков. Summary: Prangli Island – Home of Fisherfolk./
142. +Varep, Endel. L. A. Mellini "Liivimaa atlas" ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 194–198+ill..
     /Ka selles esinevatest kohanimedest. Резюме: "Атлас Лифляндии" Л. А. Меллина и его значение при изучении природы Эстонии, с. 205. Summary: L. A. Mellin's "Atlas of Livonia" and its significance for the study of Estonian nature, p. 207./
143. +*Vasmer, M. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Die ehemalige Ausbreitung der Lappen und Permier in Nordrussland. Sonderaufgabe aus den Sitzungsberichten der Preussischen Akademie der Wissenschaft. Phil.-hist. Klasse. XX Berlin 1936.
     /Sh läänemeresoome kohanimede vene keelde ülevõtmise viisidest./
144. OU:*Vasmer, Max. Üks Narva linna vana nimi. — Eesti Kirjandus 1920, lk 197–203.
     /Seostab Narvaga Vana-Vene kroonika Ругодивъ'i (*runkoteivas). Tutv: E(isen), M. J., Postimees. Hommiku väljaanne 22.08.1920./
145. *Vasmer, Max. Osteuropäische Ortsnamen. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B I. 3. Dorpat 1921. 16 lk.
     /Sh vene Чудское озеро etümoloogiast: ei usu, et pärineb germaani nimest thiudisks saiws 'saksa järv'; чудь tähendab siiski läänemeresoomlasi. Tutv: "Kas Saksa või Eesti järv?" Päevaleht 21.03.1921./
146. *Vasmer, M(ax). Über "Rugodiv", den altruss(ischen) Namen von Narva. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 121.
     /Tutv: Dorpater Zeitung 09.04.1920, nr 76, lk 3 (ettekanne)./
147. *Vasmer, M(ax). Nochmals der altrussische Name von Narva. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 282.
     /Vn Ругодивъ (vrd Rõngutaja jm)./
148. *Vasmer, M(ax). Zur baltischen Ortsnamenforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 75–76.
     /Kn: Emajõgi (Embach); Valga./
149. +*Vasmer, M(ax). Studien zur russischen Heldensage. 2. Kolyvanъ. — Zeitschrift für slavische Philologie 6 (1929), lk 320–329.
     /Sh nime päritolust./
150. +*Vasmer, M(ax). ((T. E. Karsten. Die Germanen. Eine Einführung in die Geschichte ihrer Sprache und Kultur. Berlin 1928.)) — Zeitschrift für slavische Philologie 7 (1930), lk 279–282.
     /Polemiseerib Karsteniga teemal, kas G. von Sableri väited vanagermaani kohanimede esinemine Baltikumis ja Peipsist ida pool (Pihkva, Narva, Pärnu, Haapsalu) on tõesed./
151. +*Vassar, Artur. Iru linnapära. — Muistse Eesti linnused. Tartu 1939, lk ...
152. OU:*Vassar, Artur. Millal ja kus tekkisid vere-kohanimed? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 344–350.
153. *Vastseliina – Eesti. Napoli?!? — Postimees 21.07.1930, nr 194, lk 4.
     /Häälikumuutustest kohanimedes, ühtlasi Eesti kohanimedest. Allk: Filoloog./
154. *Vastseliina kihelkonna mõisate rohked saksakeelsed nimed, millest "Postimehes" nr. 300 kirjutatakse, on tekkinud asjaolust.... — Postimees 10.12.1925, nr 335, lk 5.
     /Mõisnik v. Liphardti soovist. Sõnum./
155. *Veel kord "Kolyvanist" ja muudest nimedest. — Postimees 23.08.1891, nr 106, lk 1.
156. OU:*Veel kord mõrtsukad . — Keel ja Kirjandus 1980, nr 9, lk 534–538.
     /E. Tarvel ja L. Tiik kohanime Mõrtsuka päritolust. Vt Ligi KjK 1980./
157. *Veel mõni sõna kohanimede lõpujätku "la" kohta. (Vaata "Sakala lisa" nr. 23.) — Sakala lisa 1896, nr 32, lk 150–151.
     /Allk: -d./
158. *Veel Võru nime kohta . — Esmaspäev 24.09.1923, nr 38, lk 7.
     /Vastuseks A. Vallnerile samas lehes 17.09.1923. Allk: H. P./
159. +Veering, Luule. Peraküla järved. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 471–473.
     /Ka nende nimevariandid ja ajalugu. Резюме: Перакюлаские озера, с. 477. Summary: The lakes of Peraküla, p. 479./
160. +*Velström, Maila. Kuusalu kihelkonna Virve küla murrakust ja kohanimedest. Diplomitöö. Juhendaja Eevi Ross. TPÜ, Tallinn 1992. 142 lk + lisa. (Nr 106.)
161. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 18(04).
162. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 13.06.2005.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/9, lk 769–770./
163. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 2(05).
164. *Veto. Paar sõna kohanimede tekkimisest. — Postimees 30.05.1912, nr 121, lk 5.
165. *Veto. Mõnda eestlaste priinimede ja kohanimede sündimisest. — Kodu 1913, nr 10, lk 80.
166. *Viigi, A. Mõnedest Voore kohanimedest. — Kolhoosnik 28.04.1960.
167. +*Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 3, 4, lk 145–156, 210–223.
168. +Viikberg, Jüri. Vanematest eesti asundustest Siberis. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 284–288.
     /Sh asunduste nimevariandid./
169. *Viikberg, Jüri. Nimi siin või Siberis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
     /Siberieestlaste nimedest./
170. +Vilbaste, Gustav. Kaukaasia eestlaste keelest ja rahvaluulest. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 121–131.
     /Sh kohanimedest lk 127–128, ka Salme ja Sulevi nime tekkest. Резюме: О языке и фольклоре эстонцев, проживающих на Кавказе, с. 131./
171. *Viljandi. "Viljandi" nime kohta toob "Viljandi Teatajas" meie tuntud kirjanik Villi Andi järgmise huvitava keeleteadlise seletuse: ... — Virulane 28.07.1910, nr 168, lk 2.
172. *Villi Andi. Viljandi. Kust on see nimi pärit ja mis on tema esialgne tähendus? — Viljandi Teataja 26.07.1910, nr 57, lk 2.
173. *Villi Andi. Kalev. Vastuseks mitmeltpoolt avaldatud küsimise pääle: "Kuidas võis Vana-Kelti sõnast kalitos Eesti nimi Kalev saada? — Postimees 22.06.1911, nr 136, lk 2.
     /Kohanimede kujunemisest eesti keeles. Kalevipoeg ja tema kaaslased on personifitseeritud loodusjõud./
174. *V(illi) A(ndi). Heimthal ehk Eimtal. — Sakala 15.07.1916, nr 79, lk 4.
175. *V(illi) A(ndi). Koha ning suguharunimedest. — Sakala 14.11.1916, nr 131, lk 1.
176. *V(illi) A(ndi). Sakala. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Sakala 22.06.1916, nr 70, lk 4.
177. *V(illi) A(ndi). Pärtli ja Lalli. — Sakala lisa 03.11.1919, nr 3, lk 12.
     /Pärtli (Rõu) ristinimest Pärtel (Bartholomeus), Lalli talupojanimest./
178. *(Villi Andi). Rahvaste rändamisest meie kodumaal, nimelt Sakala maakonnas aastasadade eest. V. A. uurimised. — Sakala 11.06.1920, nr 65, lk 2.
     /Kohanimeuurimine ja asustusajalugu./
179. *(Villi Andi). Ugala. V. A. uurimused. — Sakala lisa 14.02.1921, nr 7/8, lk 29 jj.
180. *Vilu, Endla. Eesti kohanimede päritolust. III k töö. Tartu 1961. 95 lk.
181. +*Volmer, O. Ruhnu ja ruhnlased. — Kalender 1984. Tallinn 1983, lk 168–171.
     /Ka saare kohanimedest./
182. +*Voltveti elust-olust . ("Siseriigist.") — Postimees 03.10.1921, nr 228, lk 6.
     /Metsad ja põllud - Ajaloolised mälestused - Seltsi elu - Endise kalevivabriku kivivaremed. Ülevaade. Vald on nime saanud arvatavasti omaaegse mõisniku Wolffeldti nime järgi. Allk: Vr./
183. +*Voolaine, Paulopriit. Lutsi ja Koiva maarahvas. — Eesti ja Soome üliõpilaskondade hõimualbum. I. Tartu 1926, lk 83–88.
     /Sh mõnesid kohanimede näiteid./
184. +*Voolaine, Paulopriit. Koiva maarahvas. — Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 1927, lk 164–174.
     /Sh leivu külade nimed eesti ja läti k-s, pikem kohanimede loend lk 172. Hilisemaid meenutusi käikudest leivude juurde (ka nimedest) vt Voolaine ESA 25 1981, lk 99–106./
185. *Väli, Viia. Kambja kihelkonna edela- ja lääneosa toponüümika. Kursusetöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1989. Nr 12(89).
186. *Väli, Viia. Kambja kihelkonna lääneosa kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 174 lk. (Nr 74.)
187. *Välja, L. Millest sai nimetuse Mustallikas? — Kolhoosi Tõde 20.03.1962.
188. Was für eine Stadt hat man unter dem Nahmen Paida in dem zwischen Rußland und Schweden im Jahr 1564 geschlossenen Stillstandstraktate verstanden? — Nordische Miscellaneen 24 (1790), lk 379–384.
     /Venelased loovutasid rootslastele 1564. vaherahulepinguga mh Paida linna, mille autor seob Paide nimega./
189. *Weske, M. (Über die Identität des estnischen "Wene" (russisch) und des Völkernamens "Wenden".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 34–40.
190. OU:*Weske, M. Ueber die estnischen Ortsnamen auf -were (im deutschen auf -fer). — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 4. Dorpat 1877, lk 47–95.
191. +*Weske, M. Ueber die Identität des estn(ischen) Rootse u(nd) Russe u(nd) Waras u(nd) Warg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 67–68.
192. *Weske, M. (Über "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 84.
193. *Weske, M. Bemerkungen zu Jung's estn(ischen) Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 57–61.
194. *Weske, M. Ueber den alten Namen des Dorpater und Werroschen Kreises. — Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 270, 272.
     /Kn: Ugandi./
195. *Weske, M. Ueber Ungaunien (den alten Namen des Dörptschen und Werroschen Kreises). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 239–260.
196. OU:*Westrén-Doll, August. Beiträge zur estnischen Ortsnamen- und Sprachforschung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1912–1920. Dorpat 1921, lk 154–173.
     /Sh Palamuse eestlaste eesnimedest; võhm, võhmas kohanimedes (154–157); Alo, ala (157–162); Alempoys (162 jj); Katku, katk, katt (164); märkusi Franz Nyenstädti Liivimaa kroonika kohta (165–167, sh kohanimed Leal, Gdow, Kurremegge). Tutv: Dorpater Zeitung 05.02.1920, nr 28, lk 4; 09.03.1920, nr 53, lk 5; 09.04.1920, nr 76, lk 3. Revaler Bote 07.05.1920, nr 171, lk 3; 11.10.1920, nr 200, lk 2; 08.11.1920, nr 224, lk 2./
197. +*Westrén-Doll, August. Die nordestnische Siedelung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1921. Dorpat 1922, lk 15–34.
     /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: J. RA., Loodus 1923, lk 63./
198. *Westrén-Doll, A(ugust). Bemerkungen zu den in den Livländischen Güterurkunden I erwähnten Ortsnamen des estnischen Sprachgebiets. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 57–74.
     /Kohaimede nüüdseid vasteid tähestikjärjestuses. Märkusi -vere, -se, -ste, -jõe ja -soo lõpu kohta kohanimedes./
199. +*Westrén-Doll, August. Das Inventar der Starostei Dorpat im Jahre 1582. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 32–56.
     /Tartu- ja Võrumaa kohanimedest neis ja nüüdsetest vastetest./
200. OU:*Westrén-Doll, August. Grundwörter in estnischen Siedlungsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1926. Tartu-Dorpat 1927, lk 7–26.
201. *(Westren-Doll, A. Die nordestnische Siedlung. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1921. Tartu 1922.) ("Kirjandus.") — Loodus 1923, nr 1, lk 63.
     /Rets. Kohanimede levikust Eestis. Allk: J. RA./
202. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). (Über estnische Zusammensetzungen und Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1869. Dorpat 1870, lk 68–70.
203. *Wieselgren, Per. Namnet Reval. — Meijerbergs Arkiv för svensk ordforskning. 1947, lk 88–116.
204. OU:Wieselgren, Per. A small survey of North Estonian place-names. — Pühendusteos Johannes Aavikule 70. sünnipäeva puhul 8. detsembril 1950. Lund 1951, lk 69–78.
     /Varasemad kohanimeuurimused, talunimede liigitus, rootsi algupäraga nimed. Kokkuv: Lühike ülevaade Põhja-Eesti kohanimede alalt./
205. OU:Wieselgren, Per. Ortnamn och bebyggelse i Estlands forna och hittillsvarande svenskbygder. Ostharrien med Nargö. Studien till en svensk ortnamnsatlas, utgivna av Jöran Sahlgren 7. Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien. 22. Lund 1951. 384 lk.
     /Sisu: Förord – Inledning – Nargö – Bankar, grynnor, rev och skär vid segelleden till Reval – St Johannes församling i Tallinn – Jõelähtme församling – Kuusalu församling – Bilaga – Ordregister, Ortnamnsregister, Specialregister över svenska namn utanför Nargö, Kulturhistoriskt register, Tillägg och rättelser, etc. Tutv: Nissilä, Viljo, Virittäjä 56 (1952), lk 60–63./
206. +*Wiklund, K. B. Die ältesten germanischen Lehnwörter im Finnischen. — Indogermanische Forschungen 38 (1917), lk 48–115.
     /Sh Aestii nimetusest./
207. *Wrangell, G. Baron. Bemerkungen zur Entstehung des Namens "Tolsburg". — Beiträge zur Kunde Estlands. Band IX. Reval 1923, lk 126–128.
     /Toolse nimest./
208. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek 6. oktoobril. ("Tartu teated.") — Postimees 07.10.1920, nr 255, lk 3.
     /Sh: kooliõpetaja Rosenberg püüab tõestada nimetuse "Emajõgi" saksa päritolu./
209. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek . ("Kohalikud teated.") — Postimees. Hommiku väljaanne 07.02.1920, nr 26, lk 4.
     /"Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul kanti peale muu Abja mõisaomaniku C. v. Stackelbergi kõne "Tartu" nime seletuse kohta ette ... Stackelberg ... tuletab Tartu nime sõnast "tara", viimast sõna tuleks umbes ümbritseva aia tähenduses mõista. Tartu tähendaks niisugusel puhul "kindlustust madaliku ääres" ... Nime pärast tekkis elav mõtete vahetus, millest palju koosolejaid osa võttis. Professor L. Kettunen avaldas arvamust, et Tartu niisugune nimi on, mida praegu vaevalt enam võis seletada ..."/
210. +*Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, 6. aprillil. ("Tartu teated.") — Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6.
     /Sh Kettuneni ettekanne vere-lõpulistest nimedest ja selle diskussioon./
211. +*Õpetatud Eesti Seltsi veebruarikuu koosolek. ("Tartu teated.") — Postimees 09.02.1923, nr 38, lk 4.
     /07.02.1923. Sh pikemalt refereeritud dr. G. Sableri ettekannet Tartu linna nime kujunemisloost, mida ta alustas juba detsembrikuu koosolekul. (Koosoleku eelteade ilmus 06.02.1923.)/
212. +*Õpetatud Seltsi koosolek . — Postimees. Hommiku väljaanne 09.04.1920, nr 60, lk 3.
     /07.04 koosoleku ülevaade, sh diskussioon Narva ja Võhma kohanimede üle./
213. +*Õudsed teated Rõuge (Rõngu!) kihelkonnast . Millega lõppes rüütlite perekondline kommuuna. — Postimees 23.08.1925, nr 226, lk 4.
     /Pealkirjas eksitus: p.o. Rõngu. Sh Rõngu nime etümoloogiast./
214. *Õunapuu, K. Mõnedest kohanimedest Eesti NSV-s. — Eesti Loodus 1961, nr 2, lk 122–123.
215. *Ühenduses "Tapa" nime saamisega. — Tapa Sõnumed 30.08.1930, nr 35, lk 3.
216. *Üts, Juta. Oma küla kuldaväärt. — Kodumaa 31.12.1986, lk 6–7.
     /Külanimedest Valgamaal./
217. *Алвре, Пауль. (J. Simm. Võnnu kihelkonna asustusalane toponüümika. Tallinn 1973.) — Советское финно-угроведение 10, nr 4 (1974), lk 279–283.
     /Rets. Vene k-s/
218. *Алвре, Пауль. (V. Pall. Põhja-Tartumaa toponüümika. Tallinn 1975.) — Советское финно-угроведение 12, nr 4 (1976), lk 303–307.
     /Rets./
219. *Алвре, П(ауль). (М. Э. Калласмаа. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Таллин 1980.) — Fenno-Ugristica 9. Вопросы грамматики и лексики уральских языков. TRÜ toimetised. Vihik 611. Tartu 1982, lk 122–127.
     /Rets./
220. OU:*Аристэ, П(ауль). Läti 'латвийский, латышский, Латвия' в топонимике Эстонии. — Baltistica V/1. Vilnius 1969, lk 97–100.
221. *(Аристэ, П(ауль)). Названия Таллина. — История Таллина до 60-х гг. XIX века. Сост. Р. Пуллат. Таллин 1983, lk 51–56.
222. OU:*Аристэ, П(ауль) А. Läti (Латвия, латвийский, латышский) в эстонской топонимии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 225–226.
223. *Барашков, В. Ф. Эстонская топонимия в Ульяновской области. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 227–228.
224. *Барашков, В. Ф. Топонимия эстонских селений Ульяновской области. — Русский язык в школе и вузе. Ульяновский государственный педагогический университет. Ученые записки. Т. 27, вып. 3. Ульяновск 1973, lk 14–19.
     /Tutv: Simm, Jaak, KjK 1973/12, lk 756./
225. *Вийрес, А(нтс) О. Местные этнографические группы и задачи изучения топонимии в Эстонии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 162–164.
226. +*Жучкевич, В. А. Общая топонимика. Учебное пособие. Изд. 3-е, перераб. Вышэйшая школа, Минск 1980. 288 lk.
     /Sh Eesti NSV kohanimedest lk 223–225./
227. *Калласмаа, Марья Эриховна. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Кандидатская диссертация. Таллин 1980. 221 lk.
     /Kaitstud 27.04.1981. Tutvustused: vt autoreferaat (1981)./
228. OU:*Калласмаа, Марья Эриховна. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата наук. Тарту 1981. 18 lk.
     /Vt ka Alvre KjK 1981/7, lk 445–446. Tutv: Алвре, Пауль, Fenno-Ugristica 9. Tartu 1982, lk 122–127. Тийк, Лео, СФУ 18/1 (1982), lk 73–74./
229. +*(Крузе, Ф.) О происхожденіи города Ревеля и его имени. — Журнал Министерства Народнаго Просвещенія 68 (1850). Отд. II, lk 145–175.
     /Saksakeelne tõlge ilmus 1851 Das Inlandis./
230. +*Кузнецов, П. С. Примечания. — Л. П. Якубинский. История древнерусского языка. Москва 1952, lk 357 jm.
     /Sh Pihkva kroonikais mainitud kohanimedest nagu Жерегло 'Lämmijärv'./
231. *Лагле, Т(ийу). Термины в составе географических названий. — Проблемы сопоставительного изучения эстонского и русского языков. (Comparativa.) Таллин 1985, lk 122–144.
     /Kokkuv: Terminid kohanimede koosseisus./
232. +*Лыугас, В. А. О связях племён Скандинавии и Поволжья в эпоху раннего железа и участии в них западных финно-угров. — IX Всесоюзная конференция по изучению истории, экономики, литературы и языков скандинавских стран и Финляндии. Ч. I. Тарту 1982, lk 190–191.
     /Teesid. Sh vere- ja nurm-lõpulistest toponüümidest./
233. OU:*Норвик, М. К. Изменения в эстонской топонимике (по историческим причинам). — Всесоюзное совещание по вопросам финноугорской филологии. 26-30 июня 1961 г. Тезисы докладов. Петрозаводск 1961, lk 109–111.
234. +*Паклар, Е. К. Где произошло Ледовое побоище? — Исторические записки 1951, nr 37.
     /Sh Vene kroonikates esinevast nimekujust Соболицкий, mis tulenevat kalanimetusest. A. Ambuse arvates viitab Soopoolitsele./
235. OU:*Палль, В(алдек). Об изучении эстонской топонимики. — Совещание по вопросам исторической грамматики и исторической диалектологии финно-угорских языков. Москва 1959, lk 89–90.
     /Teesid./
236. OU:*Палль, В(алдек). Об изучении эстонской топонимики. — Вопросы финно-угорского языкознания. К 70-летию со дня рождения члена-корреспондента АН СССР Д. В. Бубриха. Москва–Ленинград 1962, lk 154–160.
237. OU:*Палль, Валдек. О собирании топонимов в Эстонской ССР. — Всесоюзная конференция по топонимике СССР. 28 янв.–2 февр. 1965 года. Тезисы докладов и сообщений. Ленинград 1965, lk 71–73.
238. OU:*Палль, В(алдек). О структуре эстонской топонимии. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 159–162.
239. OU:*Палль, Валдек. Об исследованиях топонимики в Эстонской ССР. — Повідомлення української ономастичної комісії. Випуск сьомий. Київ 1968, lk 55–58.
240. OU:*Палль, В(алдек). Об эстонской микротопонимии. — Вопросы советского финно-угроведения. Топонимика, фольклористика, литературоведение, археология, антропология, этнография. Саранск 1972, lk 21–22.
     /Teesid./
241. OU:*Палль, Валдек. Об эстонской микротопонимии. — Вопросы финно-угроведения, вып. VI. Саранск 1975, lk 156–160.
242. Палль, Валдек. (Ritva Liisa Pitkänen. Turunmaan saariston suomalainen lainanimistö. Helsinki 1985.) — Советское финно-угроведение 22, nr 3 (1986), lk 229–232.
     /Rets. Vene k-s./
243. OU:*Палль, Валдек Йоханнесович. Топонимика северной части Тартумаа. Автореферат диссертации на соискание ученой степени доктора филолгических наук. Таллин 1975. 56 lk.
     /Tutv: Алвре, Пауль, СФУ 12/4 (1976), lk 303–307./
244. *Подгорский, Г. Легенда о "Чортовой горѣ". — Старый Нарвский листокъ 21.06.1930, nr 67, lk 2.
     /Rosona juures asuva Kuradimäe nime saamisest./
245. +*Попов, Сергей Владимирович. Из Тарту... на карту. — Вперед 10.06.1986.
     /Tartu polaaruurijate järgi nimetatud geograafilistest objektidest./
246. *Рацевич, С. Древнее название Нарвы. — Нарвский рабочий 22.08.1970.
247. *Селицкая, И. А. О возможных генетических связях между топонимом Eesti ’Эстония', этнонимом эсты и отрицательной частицей ei 'нет', 'не'. — Вопросы межуровневого анализа языков различных типов. Москва 1979, lk 216–221.
248. OU:*Симм, Я(ак). Названия деревень сету. — Материалы двадцать первой научной студенческой конференции. Ч. 3. Филология. История. Педагогика. Психология. Тарту 1966, lk 19.
     /Teesid./
249. *Симм, Яак. Типы эстонских топонимов. — Résumés des communications. Sofia 1972, lk 207.
     /Teesid./
250. OU:*Симм, Я(ак). Типы эстонских топонимов. — Actes du XI-e congrès international des sciences onomastiques. 2. Sofia 1975, lk 285–290.
251. OU:*Симм, Яак. Русские элементы в эстонской топонимики. — Исследование финно-угорских языков и литератур в их взаимосвязях с языками и литературами народов СССР. Тезисы докладов Всесоюзного научного совещания финно-угроведов. Ужгород 1977, lk 66.
     /Teesid./
252. OU:*Симм, Яак. Об отношении исторически засвидетельствованных топонимов и топонимов народных песен. — Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars II. Turku 1980, lk 156.
     /Teesid./
253. OU:*Симм, Яак. Топонимы в эстонских народных песнях. — Ономастика Европейского Севера СССР. Мурманск 1982, lk 75–78.
254. OU:*Симм, Яак Эльмарович. Комонимы Выннуского прихода. Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата филологических наук. Таллин 1973. 29 lk.
     /Tutv: Alvre, Paul, KjK 1974/1, lk 60–61. Алвре, Пауль, СФУ 10/4 (1974), lk 279–283./
255. *Тийк, Лео. (М. Э. Калласмаа. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Таллин 1980.) — Советское финно-угроведение 18, nr 1 (1982), lk 73–74.
     /Rets./
256. *Трусманъ, Ю. Полуверцы Псково-Печерского края. — Живая Старина. 1890, lk 31–62.
257. *Трусманъ, Ю. Русскіе элементы въ Эстляндіи въ XIII-XV вв. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. I, 1893 годъ. Ревель, 1894, lk 55–85.
258. *Трусманъ, Ю. Происхожденіе населенія на о. Эзелѣ, Даго и Монѣ. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. II, 1894 годъ. Ревель, 1895, lk 55–74.
     /Sh paralleele mandri kohanimedega (Anse-Anzen, Emaste-Imaste, Mehikurla-Mehikorm, Ratla-Radoma jne./
259. *Трусманъ, Ю. А. Этимологія мѣстныхъ названій Псковскаго уѣзда. Ревель 1897.
     /Pihkvamaa, sh Setumaa kohanimede loend etümoloogiliste katsetega. Tutv: Schlüter, W., SbGEG (1897) 1898, lk 169./
260. *Эрнитс, В(иллем). О значении топонимики для определения хронологии славянско-финно-угорских языковых контактов. — Всесоюзная конференция по финно-угроведению. Тезисы докладов и сообщений. Сыктывкар 1965, lk 128–129.
261. *Янсонс, А. Я. Mons antiquus в хронике Генриха Латвийского. — Конференция по топонимике северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 128–131.
     /Eestis?/