EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eesti-välised kohanimed

Tähestikuliselt:

1. *Alvre, Paul. Väitekiri Karjala kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 7, lk 392.
   /Н. Н. Мамонтова. Структурно-семантические типы микротопонимии ливвиковского ареала Карельской АССР (Олонецкий р-н). Тарту 1982./
2. *Alvre, Paul. Väitekiri vepsa hüdronüümiast. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 9, lk 527–528.
   /Rets: И. И. Муллонен. Гидронимия бассейна реки Ояти. Тарту 1983./
3. *Alvre, Paul. (R. L. Pitkänen. Turunmaan saariston suomalainen lainanimistö. SKS Toim. 418. Helsinki 1985.) — Fenno-ugristica 14. TRÜ toimetised. Vihik 776. Tartu 1987, lk 172–175.
   /Rets./
4. *Ancītis, Krišjān; Jansons, Aleksandr. Mõnest muinas-Läti kohanimest. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXII. Tallinn 1967, lk 302–311.
   /Резюме: О некоторых топонимах древней Латвии. Referat: Einige alt-lettische Ortsnamen./
5. +Ariste, Paul. Vene laensufiks vadja keeles. — Eesti Keel 1936, nr 6, lk 170–171.
   /-va, -ve – sh kohanimedes./
6. Ariste, Paul. Baabino ehk Jarvigoištšülä. (Ühest vadja külanimest.) — Emakeele Seltsi aastaraamat X. Tallinn 1964, lk 167–172.
   /Ka teistest kohanimedest vadja ja vene kasutuses; vadja ja eesti kohanimede rööpsustest (Jõepära, Katela, Kõnnu, Mahu, Rutja jt). Резюме: Бабино или Jarvigoištšülä, с. 172./
7. *Ariste, Paul. Vadja kohanimedest. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 20.12.1964.
8. *Ariste, P(aul). Über wotische Ortsnamen. — Referate der Vorträge und Mitteilungen. Zweiter Internationaler Finnougristenkongress. Helsinki 23.–28. Aug. 1965. (Helsinki 1965,) lk 4.
9. *Ariste, Paul. Über wotische Ortsnamen. — Советское финно-угроведение 3, nr 2 (1967), lk 77–84.
   /Ettekanne II rahvusvahelisel feonnugristide kongressil Helsingis 1965./
10. *Ariste, Paul. Über wotische Ortsnamen. — Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum Helsingiae habitus 23.–28.VIII.1965. Pars I. Acta linguistica. Helsinki 1968, lk 24–30.
11. +*Ariste, Paul. Teos Nõukogude Liidu rahvaste nimetuste ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 2, lk 120–122.
    /Rets: А. И. Попов. Названия народов СССР./
12. OU:*Ariste, Paul. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. — Baltistica VII/2. Mintis, Vilnius 1971, lk 183–184.
    /Seostab Luigamaa Lätis asuva Gulbenega./
13. *Ariste, Paul. Eesti kohanimesid Rootsi alal. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 12, lk 761–762.
    /Rets: C. O. Nordling. Estniska ortnamn i svensk bygd. Stockholm 1974./
14. *Ariste, Paul. Nimeuurimus Lätimaalt. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 9, lk 571–572.
    /Rets: B. Laumane. Zvejvietu nosaukumi Latvijas PSR piekrastē./
15. Ariste, Paul. (М. Г. Атаманов. Удмуртская ономастика. Ижевск 1988.) — Советское финно-угроведение 25, nr 3 (1989), lk 211–213.
    /Rets. Saksa k-s./
16. +Ariste, Paul. Vadjalaste ja eestlaste suhteid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 14–21.
    /Sh vadja ja vene kohanimesid lk 21, ka eesti kohanimesid vadjalastel (Rakkoveere)./
17. (Aruma)a, (P.) Mõnede Läti kohanimede läänemeresoomelisest algupärast. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 40.
    /Refereerib J. Endzelin'i toimetamisel ilmunud Läti kohanimede I osa, kus eitatakse K. Būga esitatud Cēsise ja Tukumsi läänemeresoomelist algupära. Allk: -a./
18. Balode, Laimute. Hüdronüümid XVI-XVII sajandi Läti kaartidel. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 568–571.
19. *Baltien oder Livland . — Deutsche Post 1887. Heft 11/12, lk 282–283.
20. *Berkholz, G. Geschichte des Wortes "baltisch". — Baltische Monatsschrift 29 (1882), lk 519–530.
    /Uuesti avaldatud 1909 kogumikus "Aus baltischer Geistesarbeit"./
21. ##*Berkholz, G. Geschichte des Wortes "baltisch". — Aus baltischer Geistesarbeit. Reden und Aufsätze neu herausgegeben vom Deutschen Verein in Livland. Band II. Riga 1909, lk 86–98 (Heft VIII, lk 22–34.)
    /Varem ilmunud 1882./
22. Boiko, Kersti. Latvian Place-Names with kor˜b-, lān-, lagast- and pad-. — Linguistica Uralica 30, nr 2 (1994), lk 81–90.
    /Sh seos eesti terminitega kõrb, laas, lagastik ~ lagestik, padu. Резюме: Латышские топонимы с компонентами kor˜b-, lān-, lagast- и pad-, с. 90./
23. *Boiko, Kersti. Mõnede läänemeresoome kohanimede levikuareaalid Lätis. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
24. Boiko, Kersti. Mõned läänemeresoome kohanimede areaalid Lätis. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 20–31.
    /Põhja-Kuramaa, leivu, Lutsi, Bauska, kesk-Vidzeme (Rauna jm). Kokkuv: lk 30–31. Kokkovõtõq: Mynõq õdagumeresoomõ kotussõnimmi ettetulõgiväläq Lätin, lk 155./
25. Bušs, Ojārs; Beitiņa, Ligita. Turaida ja teised muistsed Turaida piirkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 572–574.
    /Turaida, Gerwicule, Laugule, Vikmeste jm nimede etümoloogiaid./
26. *Bušs, Ojārs. valk- Läti kohanimedes. Ettekanne Helmi Neetari 70. sünnipäeva koosolekul Tallinnas. — ES 30.01.2004.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 555–556. Kn: Valga./
27. *Böthführ, H. S. Einige Bemerkungen zur Ableitung des Wortes "baltisch". — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1886, lk 7–9.
28. *Damberg, Pētõr. Sīkrõgi küla. — Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Valgus, Tallinn 1982, lk 76–80.
    /Резюме: Деревня Сикрыг. Referat: Das Dorf Sīkrõg./
29. *Eestlastest, kes kaugemale ja lähemale Vene maale asuma ja elama on hakanud. ("Isamaalt. Tartust.") — Eesti Postimees 28.11.1884, nr 48, lk 1.
    /Eestlaste asupaikadel Venemaal peaksid eestikeelsed nimed olema./
30. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Bjarma, Perma. — Postimees 1888, nr 45–47 (lisaleht).
31. +*Eisen, Matthias Johann. Eesti asundused Rootsimaal vanemal ajal. — Eesti Kirjandus 1920, nr 9-10, lk 284–290.
    /Mainib est-tüvega kohanimesid Ida-Rootsis./
32. +E(listo), E(lmar). Koosolek 7. veebr. 1937. — Eesti Keel 1937, nr 3, lk 95–96.
    /Sh P. Ariste ettekanne sõnadest ahikotus ja Ojamaa ~ Ojumaa, selle arutelu./
33. Ernits, Enn. (Ирма Муллонен. Очерки вепсской топонимики. Санкт-Петербург 1994.) — Linguistica Uralica 32, nr 1 (1996), lk 58–59.
    /Rets. Saksa k-s./
34. OU:+Ernits, Enn. Tš-häälik XVI–XVII sajandi Lääne-Ingeri nimedes: vadja keeleala piiridest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 40–51.
    /Vadja isiku- ja kohanimesid vanades ürikutes. Kokkovõtõq: tš ettetulõmisest XVI–XVII aastagasaa Õdagu-Ingeri nimmin: vaďa keeleala piirest, lk 50–51. Summary: The tš-Sound in the Western-Ingrian Names from the 16th and 17th Centuries: On the boundaries of the Votic Language Area, lk 217./
35. *Ernits, Villem. "Ingeri" nimetusest. Ettekanne Tartus. — ES 30.04.1922.
    /Tutv: AESA III, lk 25./
36. +*(E)r(nits, Villem). Kirjad Eesti Ingerist. — Põhja Kodu 09.02.1922, nr 17, lk 2; Tallinna Teataja 09.02.1922, nr 33, lk 2; Sakala 10.02.1922, nr 18, lk 2–3.
    /Sh Ingeri nime päritolust./
37. *Gleye, C. E. Zur Geschichte des Namens "Baltisch". — Rigaer Almanach f. 1902. (1901?), lk 115–130.
38. *Gleye, C. E. Volksetymologisches I. (Zur Etymologie des Wortes "Baltisch".) — Goldingenscher Anzeiger 1902, nr 39; Rigaer Tageblatt 1902, nr 224; Revaler Beobachter 1902, nr 225; St. Petersburger Zeitung 1902, nr 279.
39. *Gutzeit, W. v. Ueber das wort "baltisch". — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands 1882–1883. Riga (1883?), lk 48–53.
40. *Hermann, K(arl) A(ugust). Ueber die etymologische Bedeutung der alten livischen und kurischen Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1896. Jurjew (Dorpat) 1897, lk 145–177.
41. *Jaanus, E(ndel). Ilma nimeta jõed. — Edasi 24.12.1971.
    /Don, Okaa, Amuur, Visla, Rein jt. Etümoloogiast./
42. *Joalaid, Marje. Külanimed Lõuna-Vepsas. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.04.1978.
43. *Joalaid, Marje. The Relationship between Vepsian Place-Names and Their Russian Counterparts. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Helsinki, Suomi-Finland, August 13–18, 1990. Abstracts. Helsinki, lk 65.
44. *Joalaid, Marje. The Relationship between Vepsian Place-Names and Their Russian Counterparts. — Proceedings of the XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Volume I. Helsinki 1990, lk 453–459.
45. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — 18. Internationaler Kongreß für Namenforschung. Universität Trier, 12.–17. April 1993. Zusammenfassungen. Trier 1993, lk 68.
46. +Joalaid, Marje. Tegijal juhtub mõndagi. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 12, lk 750–755.
    /Rets: Vepsa vanasõnad eesti, vadja, liivi, karjala ja vene vastetega. I-II. Tallinn 1992. 682 lk. Sh vigadest Vepsa külanimedes./
47. Joalaid, Marje. 500 aastat vepsa külade esmamainimisest. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 12, lk 859–860.
    /1496. a katastriraamatus esinevate vepsa külade nimedest./
48. *Joalaid, Marje. Vepsäläisten asuma-alueet ja niiden hallinnollinen jako kautta aikojen. — Suomen kielen päivä. 13. november 1997. Koostanud ja toimetanud Leena Nissilä. Tallinn 1998, lk 10–33.
49. Joalaid, Marje. la-sufiksilised kohanimed Vepsas. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 230–237.
    /Kokkovõtõq: la-lõpujakuga külänimeq Vepsän, lk 237. Summary: la-suffixed place-names in Vepsian, p. 321–322./
50. *Joalaid, Marje. Personennamen in den südwepsischen Ortsnamen. — Onomastik. Akten des 18. Internationaler Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.–17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Anderssonherausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 194–198.
51. *Joalaid, Marje. Russian cadastral registers as a source of Vepsian. — XX Congreso Onternacional de Ciencias Onomásticas. Resumos. 20.–25. Septiembro. Instituto de Lingua Galega, Universidade de Santiago de Compostela (1999), lk 101–102.
52. OU:Joalaid, Marje. Russian cadastral register as a source of Vepsian Onomastics. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 263–268.
53. Joalaid, Marje. 17th Century Settlement Names in Ladoga Karelia. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 66.
54. OU:*Joalaid, Marje. Place-names on maps indicating Balto-Finnic settlement. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 2. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Lars-Erik Edlund. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2006, lk 138–144.
    /Lõunavepsa kohanimede kajastused vene- ja rootsikeelsetes dokumentides./
55. +*Jung, J(aan). Welches ist der Fluß Imera. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1895. Dorpat 1896, lk 110–113.
56. *Kaavere, V. Eestiga seotud isikute nimesid maailmakaardil. — Eesti Loodus 1968, nr 3, lk 169–171.
57. OU:Kallasmaa, Marja. Soome kohanimeraamat. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 12, lk 996–999.
    /Rets: Suomalainen paikannimikirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146. (Helsinki 2007.)/
58. OU:*Kallasmaa, Marja. Suomalainen paikannimikirja. [Jyväskylä 2007] (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146). 592 S. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 1, lk 54–56.
    /Rets./
59. *Kalvet, Tõnu. Tšehhi kohanimedest. — Horisont 1998, nr 5, lk 14.
60. *Karhu, Andrei. Inkerin Kosemkinan asutus ja paikannimet. Maisterintyö. Ohjaaja Valdek Pall. Tallinnan pedagoginen yliopisto 1998. 437 lk (lisaga). (Arh.50113.)
    /Koopia EKIs (403). Kokkuv: Ingeri Kosemkina asustus ja kohanimed./
61. Karlova, Olga. Henkilönnimet Vuokkiniemen paikannimistössä. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 157–162.
    /Kokkovõtõq: Inemisenimeq Vuokkinieme kotussõnimmin, lk 161–162. Kokkuv: Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes, lk 162. Summary: Personal Names in Vuokkiniemi Place-Names, p. 184./
62. *Karma, Tõnu. Liivi jälgi Riia kohanimistus. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
63. *Kas teate, kuidas on kohanimed kujunenud? (Etümoloogilist materjali kasutamiseks maailmajagude geograafia õpetamisel.) — Nõukogude Õpetaja 06.10.1962; 13.10.1962.
    /Eesti või välismaa kohanimedest??/
64. *Kemppi, Toivo. Kotikuntamme "pähkinöitä". — Punalippu 1983, nr 6, lk 140–141.
    /Tüvest Kaleva eesti kohanimedes./
65. *Ke(ussler), F(r. v). Zur Geschichte des Wortes "baltisch". — St. Petersburger Zeitung 1909, nr 107, 281, 289.
66. *Koha-nimedest Põhja-Venemaal . — Postimees 18.10.1894, nr 230, lk 1–2; 19.10.1894, nr 231, lk 1; 20.10.1894, nr 232, lk 1; 22.10.1894, nr 234, lk 2; 24.10.1894, nr 235, lk 1; 25.10.1894, nr 236, lk 1.
    /Dr M. Veske raamatu "Славяно-финскія культурныя отношенія по даннымъ языка" andmetel: eesti ja soome mõjust Venemaa kohanimedes./
67. *Kuhlbars, F(riedrich). Mis tähendab Ulimaa? — Postimees 08.06.1906, nr 127, lk 2; 13.06.1906, nr 131, lk 2.
    /Kohanimest Pihkva kubermangus, selle seletus eesti ja teiste keelte abil. Vt ka järg Pm 20.06.1906./
68. *Kuhlbars, F(riedrich). Veel kord "Ulima". — Postimees 20.06.1906, nr 137, lk 2.
    /Vt ka järg Pm 14.07.1906./
69. *Kuhlbars, F(riedrich). Viimast korda "Ulima". — Postimees 14.07.1906, nr 157, lk 2.
70. *Kuidas Kanada sai oma nime . — Meie Elu 30.01.1976, nr 4, lk 7.
71. *Kurs, Ott. Vepsa kõrgustikul. — Eesti Loodus 1974, nr 1, lk 53–56.
    /Kõrgustiku skeem koos kohanimedega. Резюме: На Вепсовской возвышенности. Summary: On the Veps Elevation./
72. +Kurs, Ott. Koguteos Ingeri ajaloost, asustusest ja kultuurist. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 2, lk 124–127.
    /Rets: Inkeri. Historia, kansa, kulttuuri. Toimittaneet Pekka Nevalainen, Hannes Sihvo. Helsinki 1991. 420 lk. Sh väga põgusalt Ingeri ja Oudova kohanimedest./
73. Kurs, Ott. Turgi maailma kohanimed. Türk Dünyası Yeradları. Tartu Ülikool. Türgi keele kabineti üllitised. 2. Ergenekon. Tartu 1998. 68 lk.
    /Kokkuv: Türk Dünyası Yeradları, 15. Summary: The Turkic realm's placenames, p. 16. Sisu: Rahvad ja keeled – Sõnavaralisi võrdlusi – Tegevust väljendavad kohanimed – Tähestikud ja kohanimed – Türgi – Küpros – Azärbaycan – Turkestani riigid (Türkmenistan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Kasahstan) – Ida-Turkestan – Lõuna-Turkestan, Lõuna-Azärbaycan jm turgi alad – Euraasia rohtlavööndi lääneosa – İdel-Ural – Siber./
74. Kurs, Ott. Turgi riikide kohanimed. — Akadeemia 1998, nr 5, lk 1036–1051.
    /Nimetüüpidest ja keelelisest päritolust./
75. Kurs, Ott. Place names as mirrors of the interaction between culture and nature (on example of the Baltic Finnic place names of NW Russia). — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 380.
76. *Kust tuleb "Amerika" nimi? ("Mõndasugust.") — Virulane 10.06.1909, nr 127, lk 3.
77. *Kährik, Aime. Karjala keele Djorža murraku kohanimed. IV k töö. Tartu 1967. 20 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
78. *Kährik, Aime. Ersa ja vene kohanimed Mordva ANSV Ardatovi rajooni Ketšenbije, Orozbije ja Erzän Ordanbije külas. Diplomitöö. Tart 1968. 119 lk. (Soome-ugri k-te kateeder.)
    /Sama pealkirjaga võistlustöö 1968, 119 lk. TÜ rmtk-s. Резюме: Местные названия эрзянского и русского происхождения в сёлах Кеченьбие, Орозбие и Эрзянь Орданьбие Ардатовского района Мордовской АССР. Tiivistelmä: Ersän ja venäjän paikannimistö Mordvan Neuvostotasavallan Ardatovin piirin Ketšenbijen, Orozbijen ja Erzän Ordanbijen kylissä./
79. +Künnap, Ago. Läänemeresoome keelte kunagine idapiir. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 101–111.
    /Sh pms Janne Saarikivile toetudes substraatsetest kohanimedest Põhja-Venemaal, ent ka mujal (Poolas, Saksamaal). Kokkovõtõq: Õdagumeresoomõ kiili ammuskinõ hummogupiiŕ, lk 110–111. Summary: The Former Eastern Border of Finnic Languages, lk 222–223./
80. +*Laakmann, H. Die Ymera. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1930. Tartu 1932, lk 135–157.
81. *Lalajants, I. Tuttavate nimede saladus. — Edasi 20.03.1986, lk 6; 26.03.1986, lk 6.
    /Maailmajagude nimede päritolust. Ajakirjast "Vokrug Sveta"./
82. *Lõhmus, Aivo. Vadja toponüümika kogumiselt. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 10.12.1972.
83. *Lõugas, Vello. Kõuekividest ja piksenooltest "vaia rahvani". — Horisont 1980, nr 3, lk 14–16.
    /vadja hüpoteetiline etümoloogia./
84. Malk, Jaan. Kohanimedest. — Meie Elu 26.10.1978, nr 43, lk 8.
    /Rahvaetümoloogiline veste Kanada jm kohanimede tekkest (Alaska, Sitka, Minnesota, Kanada) eesti sõnade alusel./
85. *Matvejev, A. Põhja-Vene kohanimede substraadist. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1962.
86. *Moltšanov, V.; Pantšenko, M. Aafrika muudab nimesid. — Edasi 30.10.1965.
    /Riikide nimede päritolust./
87. Mullonen, Irma. Der Name des Onegasees im Kontext der Substrattoponymie des Gebiets Obonežje. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 100–112.
    /Äänisjärve nime päritolust./
88. OU:*Mutt, Oleg. Vana-inglise kirjalikes mälestistes leiduvatest est- ja finn-elemendiga nimedest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 12, lk 736–743.
89. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Sammon arvoitus. Kirjoittanut E. N. Setälä. Helsingissä 1932. 654 lk.) — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 22–24.
    /Sh nimede Vuojola ja Ojamaa ~ Ojumaa (=Gotland) etümoloogiast lk 23./
90. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Beiträge zur historischen Völkerkunde Europas II von Max Vasmer. Berlin 1934.) — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 76–78.
    /Sh mitmete Loode-Vene kohanimede läänemeresoomelistest etümoloogiatest. Kn: Tsütski./
91. +M(ä)g(iste), J(ulius). (Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas IV. Max Vasmer. 1936.) — Eesti Keel 1937, nr 122–123.
    /Rets. Sh Venemaa karjala ja lapi alade kohanimede etümoloogiaist./
92. Mägiste, Julius. Ühest Volga nimest. — Eesti Keel ja Kirjandus 1941, nr 2, lk 101–105.
    /Seotud eesti sõnaga julge (mari jõl ~ jul)./
93. OU:*Mägiste, Julius. Drei ostseefinnische Ortsnamen. — Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis Aastaraamat / Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia 2. Stockholm 1952, lk 71–87.
    /Kn: Ingeri; Võnnu; Tännassilma./
94. *Mägiste, Julius. Värmlandsfinska ortnamn. Commentationes Humanarum Litterarum. Tomus XXXV. Nr. 1–3. Helsinki–Helsingfors 1970.
95. +*Nigol, August. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1. Eesti Kirjastuse-Ühisuse "Postimehe" trükk, Tartu 1918. 94 lk.
    /Sh 318 asunduse nimed eesti ja vene k-s./
96. *Nurmekund, P(ent). Prantsusmaa endise provintsi Normandie ja tema elanike nimetuse päritolust ning arengust. — Töid romaani-germaani filoloogia alalt. II. TRÜ toimetised. Vihik 216. Tartu 1968, lk 68–69.
    /Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 56–76. Резюме: О происхождении и развитии названий бывшей французской провинции "Нормандия" и ее жителей. Referat: Über die Herkunft und Entwicklung des Namens der ehemaligen französischen Provintz "Normandie" und deren Einwohner./
97. +Oinas, Felix. Kalev (Kolõvan) Venemaal. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 3, lk 160–164.
    /Vene bõliinade tegelane Kolõvan; sh tema nimest läänemeresoome keeltes ja esinemus Venemaa kohanimedes ./
98. *Pall, Valdek. Ungari kohanimede raamatud. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 7, lk 445–446.
    /"Zala megye földrajzi nevei" koostamispõhimõtetest./
99. *Pall, Valdek. Õnnestunud tüübiuurimus. — Virittäjä 75, nr 3 (1971), lk 326–328.
    /Rets: E. Kiviniemi. Suomen partisiippinimistöä. Ensimmäisen partisiipin sisältävät henkilön- ja paikannimet. Helsinki 1971./
100. Pall, Valdek. (Eero Kiviniemi. Perustietoa paikannimistä. Helsinki 1990.) — Linguistica Uralica 27, nr 2 (1991), lk 114–116.
     /Rets. Saksa k-s./
101. Pall, Valdek. (Maticsák Sándor. A mordvin településneveink rendszere. Debrecen 1995.) — Linguistica Uralica 32, nr 2 (1996), lk 148–151.
     /Rets. Saksa k-s. Täpne pealkiri: A Mordvin Köztársaság településneveinek rendszere./
102. OU:Pall, Valdek. L'em't'n'e. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 84 lk.
     /Sh Mordva kohanimedest (Maticsáki raamatu arvustus) ja vere-lõpulistest kohanimedest (Quousque..). Sisu: Pluuralivormid kohanimedes – Struktuurimudelist – Quousque tandem? – L'em't'n'e/L'ep'n'e – Kirjandus – Lühendid./
103. *Pruuli, Tiia. Ingerisoome Kurgola murde kohanimede analüüs. Diplomitöö. Tartu 1980. 103 lk. (Soome-ugri keelte kateeder.)
104. +*Punttila, Matti. Virolaisia lainoja Kymenlaakson murteissa. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 268–277.
     /Sh Viro-, Eesti ja Narva-algulistest kohanimedest Kymenlaaksos./
105. OU:Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 330–341.
     /Lisana ka valik naabrusnimesid./
106. *Päll, Peeter. Ojamaa, Pihkva jt. naabrusnimed: killuke ajalugu. Ettekanne koosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 16.02.1986; 19.02.1986.
107. *Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed Lätis. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
     /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
108. P(ürko)p, H(elmut). (M. Westerholm. Mikkelin pitäjän asumusten nimet. Helsinki 1927. 134+VII lk.) — Eesti Keel 1927, nr 1-3, lk 54–55.
     /Rets./
109. +Raun, A(lo). (Max Vasmer. Beiträge zur historischen Völkerkunde Osteuropas III. Berlin 1935.) — Eesti Keel 1935, nr 4-6, lk 195–197.
     /Sh merja ja tšeremissi alade kohanimede etümoloogiaist./
110. R(aun), A(lo). (J. Qvigstad. De lappiske stedsnavn i Finnmark og Nordland fylker. Oslo 1938.) — Eesti Keel 1939, nr 3-4, lk 92.
     /Rets./
111. +Reisman, A. Kroonika. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 63–64.
     /Sh Ungari Keeleteaduse Seltsis jätkuvast tegevusest kohanimede alal, nt E. Schwartz "Võitlusest Lääne-Ungari kohanimede ümber"./
112. *"Riia" nime kohta . ("Sõnumid Tartust.") — Postimees 19.09.1891, nr 128, lk 3.
     /Allk: Tartlane./
113. S(aareste), A(lbert). (Heikki Ojansuu. Suomalaista paikanimitutkimusta I. Turku 1920.) — Eesti Keel 1922, nr 3-4, lk 121–125.
     /Rets. Kn: Keava; Puka; Pärnu; Vaiga; Vaiste./
114. *Sabler, G(eorg) v. Ein altgermanischer Flurname für die Gegend der späteren Stadt Wenden. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
115. *Sabler, Georg v. Über den Ursprung des Namens Libau. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga 1919. (Riga 1921)?, lk 13–16.
     /Arvab, et vanim nimekuju Lyva (1253–1508) ei seostu liivlaste ega liivaga, vaid L. järve vana saksa nimega *Sliva./
116. *Savitski, M. "Oblikajõe" lätmel. — Edasi 04.12.1987, lk 6.
     /Moskva jõe nime päritolust. Ajalehest Leninskoje Znamja./
117. *Simm, J(aak). Euroopa pealinnade nimed. — Edasi 28.11.1969.
     /Nimede saamisloost./
118. *Simm, J(aak). Kohanimedest. — Edasi 25.07.1969.
     /Välisriikides./
119. *Simm, J(aak). Adelaide, Boliivia, Gutenberg, Filipiinid. — Edasi 27.11.1970.
     /Isikunimedest tekkinud kohanimesid./
120. *Simm, Jaak. Uus nimi pärast vana. — Edasi 26.11.1971.
     /Kohanimedest esikomponendiga "uus"./
121. *Simm, Jaak. Eesti kohanimed Uljanovski oblastis. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 756.
     /Rets: В. Ф. Барашков. Топонимия эстонских селений в Ульяновской области. 1973./
122. *Simm, Jaak. (V. Nissilä. Suomen Karjalan nimistö. Joensuu 1975.) — Советское финно-угроведение 12, nr 4 (1976), lk 300–303.
     /Rets./
123. *Simm, Jaak. Ülevaade Põhja-Venemaa substraattoponüümika uurimisest. — Symposiumi 77. (Helsinki 1977,) lk 63.
     /Teesid./
124. *Simm, Jaak. (Вопросы топономастики. Вып. 1–6. Свердловск 1962–1972. Вопросы ономастики. Вып. 7–10. Свердловск 1974–1975.) — Советское финно-угроведение 13, nr 3 (1977), lk 221–223.
     /Rets. Saksa k-s./
125. *Simm, Jaak. (E. Kiviniemi. Väärät vedet. Helsinki 1977.) — Советское финно-угроведение 14, nr 3 (1978), lk 211–213.
     /Rets. Saksa k-s./
126. *Simm, Jaak. (Kálmán Béla. The world of names. A study in Hungarian onomatology. Budapest 1978.) — Советское финно-угроведение 15, nr 2 (1979), lk 112–114.
     /Rets. Inglise k-s./
127. *Simm, Jaak. (Nimistöntutkimus ja paikallishistoria. Helsinki 1978.) — Советское финно-угроведение 15, nr 1 (1979), lk 51–54.
     /Rets. Saksa k-s./
128. *Simm, Jaak. (А. А. Минкин. Топонимы Мурмана. Мурманск 1976.) — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 67–68.
     /Rets. Inglise k-s./
129. *Simm, Jaak. (Вопросы марийской ономастики. Йошкар-Ола 1978.) — Советское финно-угроведение 16, nr 2 (1980), lk 150–152.
     /Rets. Saksa k-s./
130. *Simm, Jaak. (Г. Керт, Н. Мамонтова. Загадки карельской топонимики. Петрозаводск 1976.) — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 67–68.
     /Rets. Inglise k-s./
131. *Simm, Jaak. (Helsingin kadunnimet 1–2. Helsingissä 1970–1979.) — Советское финно-угроведение 17, nr 4 (1981), lk 295–296.
     /Saksa k-s./
132. +Sirk, Ülo. Olaf Klaasseni raamat Indoneesiast. — Akadeemia 1997, nr 11, lk 2404–2425.
     /Rets: Olaf Klaassen. Hüvasti, Insulinde! Andres Saali elu Indoneesias. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1996. 262 lk. Sh mõne nime etümoloogiast: Surabaya lk 2420–2421, Jangtse lk 2424 jm./
133. *Steen, Marcus van. Kust tuli nimi "Kanada". — Meie Elu 28.09.1978, nr 39.
134. OU:Sutrop, Urmas. Names are more than names: A note about the name Uexkull. — Semiotica 2003, nr 1/4, lk 421–427.
     /Uexkullide perekonnanime päritolust. Liivi kohanimi Ykescola ~ Ykescole on algselt tõenäoliselt Ike-nimelise isiku järgi nimetatud koole või jõesaar./
135. OU:Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 88–95.
     /Üksküla kui rahvaetümoloogia. Ykes – arvat. isikunimi patronüümse sufiksiga, cola – koole või saar. Summary: Ykescola ~ Ykescole attested in the Chronicle of Henry of Livonia and Üksküla (Uexküll). To Tõnu Karma on his 80th birthday, lk 96./
136. *Thomson, E. Balten. Zur Geschichte eines Wortes. — St. Petersburger Zeitung 1909, nr 282 (Montagsblatt).
137. *Thomson, E. Noch einmal "Balten". — St. Petersburger Zeitung 1909, nr 277.
138. *Thomson, E. Balten. — Deutsche Monatsschrift für Russland 2 (1913), lk 148–159.
139. *Toomik, Siiri. Maastikualane sõnavara ja mikrotoponüümika karjala keele Boksitogorski murrakus. Diplomitöö. Tartu 1979. 110 lk. (Soome-ugri keelte kateeder.)
     /Резюме: Слова, связанные с пейзажем, и микротопонимика в бокситогорском диалекте карельского языка./
140. Tuomi, Tuomo. Muuan paikannimien käyttökokeilu. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 238–266.
     /Asustusajaloo ja toponüümika seostest, nn Savo kiil Ähtävänjoe ülemjooksul, selle kohanimistu ning determinandid/apellatiivid./
141. *Turkin, Adolf. Komi kohanimede uurimine. — Keel ja Kirjandus 1975, lk 315–316.
142. Turkin, Adolf. Kajaka nimetuste kajastusi komi toponüümias. — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 75–77.
     /Tüvedest kalja, gadja, tšiktši, kai, soksja/söksi./
143. *Vaba, Lembit. Kogumik kohanimeuurimise päevaprobleemidest Lätis. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 700–701.
     /Rets: Latvijas PSR toponīmikas un ģeogrāfijas terminoloģijas jautājumi./
144. Vaba, Lembit. Doktoritöö läänemeresoome geograafilistest apellatiividest. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 67–68.
     /02.11.1993 Riias, Kersti Boiko "Baltijas jūras somu ģeogrāfiskie apelatīvi un to relikti Latvijas vietvārdos./
145. *Vahter, Tauno. Kuidas linnad endale nime said. — Täheke 2007, nr 1, lk 17.
     /Riikide pealinnade nimeseletusi./
146. *Vasmer, M(ax). Zur slavischen Ortsnamenforschung. — Archiv für slavische Philologie 38 (1922), lk 82–89.
     /Sh jõenimest Vtroja = germaani *utra + sm-ee oja./
147. +*Venemaa muistne rahvastik keeleuurimise valgustuses. — Postimees 01.08.1943.
     /Sh kohanimedest. Allk: A. R. (=Alo Raun?)/
148. *Venemaa uus geograafia . Uued nimetused. Revolutsiooni tegelaste austamine. — Päevaleht 29.09.1925, nr 263, lk 4.
     /Kohtade ümbernimetamisest./
149. *Vevax. Откуда произошло названіе города Пскова? — Псковскія вѣсти 20.03.1918, nr 6, lk 2; 21.03.1918, nr 7, lk 3.
     /Nii linna kui ka jõe (Velikaja) nimest, va-liitest. Allk: Vevax (ilmselt siiski Verax). Tutv: EFAA 1919, lk 18./
150. Vinkel, Aarne. N. Andersoni Häme etümoloogia. — Eesti Keel 1940, nr 5, lk 116–118 (164–166).
     /Taasesitab Nikolai Andersoni saksakeelse kirja Jakob Hurdale 28.10.1896, kus on juttu Häme balti päritolust (zeme/žemė, žemas)./
151. +Västrik, Ergo-Hart. Vadja kohapärimus (I): Inimasustusega seotud paigad ja kinnismuistendid. — Õdagumeresoomõ väikuq keeleq / Läänemeresoome väikesed keeled. Võro Instituudi toimõtiseq 4. Võro 1998, lk 132–150.
     /Sh pisut vadja kohanimedest (Savvokkala, Kabrio) lk 134–136. Kokkovõtõq: Vadja kotussõlugu (I): inimasustusõga seoduq kotussõq ja kinnismuistissõq, lk 150. Summary: Votic Folklore Concerning Human Settlement, p. 168./
152. +Vääri, Eduard. Liivi keele uurimise ajaloost. — Emakeele Seltsi aastaraamat V. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 190–225.
     /Sh vanade liivi isiku- ja kohanimede näiteid lk 191–192, Bielensteini kohanimede etümoloogiatest lk 214. Резюме: Об истории исследования ливского языка, с. 224–225./
153. *Vääri, Eduard. Koštrõgi küla. — Läänemeresoomlaste rahvakultuurist. Valgus, Tallinn 1970, lk 169–175.
     /Liivi kohanimedest. Резюме: Деревня Кошрагс. Referat: Das livische Dorf Koschraggen./
154. *Vääri, Eduard. Liivi kohanimesid. — Kodumurre 13. Tallinn 1976, lk 62–65.
155. *Vääri, Eduard. Mõnede kohanimede ja võõrsõnade päritolust. Ettekanne Alatskivi keelepäeval. — ES 16.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
156. *Was bedeutet das Wort "Baltisch". — Deutsche Post 1887. Heft 7, lk 164.
     /Allk: E. K./
157. *Wegner, A. Baltland. — Baltische Monatsschrift 73 (1912), lk 189–190.
     /Samal teemal vt veel A. Wegner BM 74 (1912), lk 196–198; S. K. Bauer ja A. Wegner BM 74 (1912), lk 395–398; A. Wegner BM 75 (1913), lk 79–80, K. Bauer BM 75 (1913), lk 239–240./
158. *Westrén-Doll, A(ugust). Urkundliche livische und kurische Ortsnamen. — Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1924. Dorpat 1926, lk 5–24.
159. *Wittram, R. Entstehung und Bedeutungswandel der Begriffe "baltisch" und "Balte". — Revalsche Zeitung 22.12.1931, nr 293, lk 8.
160. *Атаманов, М. Г. Удмуртские топонимы на -кар. — Труды по финно-угроведению. 13. Ученые записки ТГУ. Вып. 728. Тарту 1986, lk 26–31
     /Kokkuv: Saksa k-s./
161. *Барашков, В. Ф. Эстонская топонимия в Ульяновской области. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 227–228.
162. *Барашков, В. Ф. Топонимия эстонских селений Ульяновской области. — Русский язык в школе и вузе. Ульяновский государственный педагогический университет. Ученые записки. Т. 27, вып. 3. Ульяновск 1973, lk 14–19.
     /Tutv: Simm, Jaak, KjK 1973/12, lk 756./
163. *Вяари, Э(дуард). О ливской топонимике. — XIII Всесоюзная конференция финно-угроведов. Йошкар-Ола. 29 мая – 2 июня 1969 г. Тезисы докладов. Таллин 1969, lk 8–9.
     /Teesid./
164. *Вяари, Э(дуард). О ливской топонимике. — Вопросы финно-угроведения, вып. V. Лингвистика. Фольклористика. Этнография. Археология. Йошкар-Ола 1970, lk 4–8.
165. *Джаксон, Т. Н. Наименование древней Руси и Новгорода в древнескандинавской письменности: о возникновении топонимов garðar и hōlmgárðr. — Скандинавский сборник. 30. 1986, lk 85–96.
     /Kokkuv: Rootsi k-s./
166. +*Жучкевич, В. А. Общая топонимика. Учебное пособие. Изд. 3-е, перераб. Вышэйшая школа, Минск 1980. 288 lk.
     /Sh Eesti NSV kohanimedest lk 223–225./
167. *Золин, П. Откуда пришла Лаодика? — Советская Эстония 11.10.1987, lk 6–7.
     /Kohanime päritolust./
168. *Йоалайд, Марье. О стратиграфии южновепсских топонимов. — XVII Всесоюзная финно-угорская конференция. Тезисы докладов. I. Языкознание. Устинов 1987, lk 98–100.
169. *Йоалайд, Марье. Стратиграфия южновепсских топонимов. — Вопросы финно-угорской ономастики. Ижевск 1989, lk 118–129.
170. *Йоалайд, Марье. Этническая территория вепсов в прошлом. — Проблемы истории и культуры вепсской народности. Петрозаводск 1989, lk 76–83.
171. *Йоалайд, Марье. Топонимы южновепсской территории в народном и официальном употреблении. — Uralo-Indogermanica I. Балто-славянские языки и проблема урало-индоевропейских связей. Материалы 3-ей Балто-славянской конференции, 18–22 июня 1990 г. Часть 1. Москва 1990, lk 52–59.
172. *Йоалайд, Марье. Вепсские погосты в XV–XVI веках. — Традиционная культура финно-угорских народов и соседних народов. Проблемы комплексного изучения. Международный симпозиум г. Петрозаводск 9–12 февраля 1997 г. Тезисы докладов. Петрозаводск 1997, lk 61–62.
173. *Кувшинова, А. Тюркские элементы в топонимии Мордовской АССР. — ÜTÜ vabariikliku konverentsi materjale. 1977. IV. Tartu 1977, lk 122–130.
174. *Кяхрик, Айме. Об эрзянских микротопонимах. — Советское финно-угроведение 5, nr 1 (1969), lk 31–35.
     /Referat: Über die ersänischen Flurnamen./
175. *Трусманъ, Ю. А. Финскіе элементы въ Гдовскомъ уѣзде С.-Петербургской губерніи. Россійское географическое общество, 07.12.1884. 23 lk.
     /Täpne avaldamiskoht teadmata, võib-olla ilmus seltsi toimetiste sarjas?/
176. *Трусманъ, Ю. А. Чудско-Литовскіе элементы въ Новгородскихъ пятинахъ. Часть первая. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская. Ревель 1898. X+376 lk.
     /Nimeleksikon fantaasiarohkete seletustega, üle 350 lk./
177. Эрнитс, Энн. О происхождении некоторых топонимов на побережье Онежского озера. — Советское финно-угроведение 22, nr 4 (1986), lk 246–248.
     /Kohanimed Гурьи острова, Модуж, Пери Нос. Referat: Zum Ursprung einiger Toponyme am Onegasee, S. 248./
178. Эрнитс, Энн. (С. Е. Мельников. О чем говорят географические названия. Историческо-лингвистические и краеведческие заметки. Ленинград 1984.) — Советское финно-угроведение 22, nr 4 (1986), lk 315–316.
     /Rets. Vene k-s. Sh kohanimede Gdov, Moložva, Remda, Velikaja etümoloogiast./