EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Rakendusonomastika. Üldist.

Tähestikuliselt:

1. *Läänemets, Kaia. Ärinime olemus ja ettevõtja ainuõigus ärinimele. Magistritöö. Juhendaja A. Kalvi. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool. Tartu Ülikool, Tartu 2008.
2. +Meidla, Tõnu; Nestor, Heldur; Raukas, Anto. Stratigraafiaterminoloogiast spetsialisti pilgu läbi. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 727–733.
   /Põhjendus, miks geoloogid soovivad stratigraafia termineid näha nimedena./
3. OU:+Mereste, Uno. Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
   /Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast": Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus. Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi, pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast – Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus – Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste – Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias – Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja – Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
4. *Päll, Peeter. Nimed ja nimepank. Ettekanne IX sügiskoolis Palul. — TÜ keelering 21.11.1987–22.11.1987.
   /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 125./
5. OU:*Päll, Peeter. Principles of computer-aided namebank in Estonia. — Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. 1B. Sessiones plenares et symposia. Debrecen 1990, lk 92–95. 2A. Summa dissertationum. Debrecen 1990, lk 187.
6. OU:*Saar, Evar. Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 98–107.
7. OU:Saari, Henn. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
   /Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste. Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga – Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks sallimata – Kokkuvõte./