EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Nimekorraldus. Üldist.

Tähestikuliselt:

1. *Aas, R. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 30.08.1962.
   /Vastukaja, vt Anti ÕL 16.07.1962./
2. +*Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 18.05.1921, nr 107, lk 6.
   /Sh: Tshehlased või tshehhid?/
3. *Aavik, Johannes. "Eesti korstnapühkijate selts Rootsis". — Mana 1951, nr 1, lk 43.
   /Organisatsioonide nimedest ja nende käänamisest. Vastukaja: Saareste Mana 1958/2./
4. AES-i juhatus. Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
   /Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede - ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
5. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 85–86.
   /Vastukaja sellele ESi koosolekul 21.04.1929 vt Eesti Keel 1929, nr 5-6, lk 123. Tutv: Päevaleht 24.01.1929, nr 23, lk 6. (24.04?)/
6. *Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Seminaritöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 1999. 29 lk.
7. Alender, Eve. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000. 143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
   /Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus- ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad – Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus – Lisad./
8. OU:Alender, Eve; Henno, Kairit; Hussar, Annika; Päll, Peeter; Saar, Evar. Nimekorralduse analüüs. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 118 lk. (Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu.)
   /Sisu: Sissejuhatus – Nimekorralduses üldiselt, Nimekorraldust käsitlevad õigusaktid – Isikunimed: Isikunimede kujunemine, Isikunimekorralduse areng (Isikunimekorraldus 1917. aastani; Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918–1940: Nimekirjutus, Perekonnanimede panek veel perekonnanimeta kodanikele, Eesnimed, Isikunimede muutmine; Isikunimekorraldus Nõukogude ajal), Isikunimekorraldus praegu (Isikunimeseaduse eelnõu; Isikunimede keelsus; Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Isikunimekorralduse ülesanded – Kohanimed: Kohanimekorralduse areng (Kohanimekorraldus 1917. aastani; Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 1918–1940; Kohanimekorraldus Nõukogude ajal), Kohanimekorraldus praegu (Kohanimeseadus: Kohalikule häälduskujule vastavate nimede ametlikustamine, Vähemusrahvuste kohanimed; Kohanimede keelsus; Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Kohanimekorralduse ülesanded – Ärinimed: Ärinimede kujunemine, Ärinimekorralduse areng, Ärinimekorraldus praegu (Äriseadustik: Nime ja nimetuse vahekord ärinimes, Praegune ärinimepraktika, Ärinimede süntaks; Ärinimi ja ettevõttenimi, nende keelsus: Ärinimede keelsus, Ettevõttenimede keelsus, Eesti ettevõttenimede keelsuse muutumine 20. sajandi jooksul; Ärinimekorraldusega tegelevad institutsioonid), Ärinimekorralduse ülesanded – Võõrnimekirjutuse areng – Kokkuvõte: Nimekorraldusega tegelevad institutsioonid, Nimekorralduse ülesanded – Kirjandus – Lisa. Valik eesti nimede teemal ilmunud kirjandust./
9. *Andresen, Nigol. Ajaloolise nime asendamisest. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 169.
   /??/
10. *Anti, A. Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 16.07.1962.
    /Asutuste, organisatsioonide ja tänavate nimedest. Vastukaja: Aas ÕL 30.08.1962./
11. *Arvisto, M. Keelejutt ehk kas tasub koos kärbsega ka meest maha lüüa? — Edasi 08.05.1969.
    /Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli nimetusest. Vastukaja H. Valsi artiklile Edasi 10.–12.04.1969. Vt ka Meriste (Edasi 04.07.1969)./
12. *Asi edeneb . — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Asutuste ülipikkade nimede lühendamisest./
13. *Astramskas, E. Apie estišku asmenvardžių rašyba. — Literatūra ir menas 25.04.1959.
    /Eesti nimedest leedu tekstis./
14. *Astramskas, E. Ilgas ar trumpas balsis. — Literatūra ir menas 01.01.1960.
    /Pikad ja lühikesed vokaalid eesti ja soome nimede transkribeerimisel./
15. Bakulenko, B. Teemandi nimi. — Edasi 27.05.1988, nr 122, lk 6.
    /Jakuutiast leitud teemantide nimedest, sh nõukogulikest stampidest ja pikkadest nimedest. Ajalehest Izvestija./
16. *Basmanova, Olga. Slaavipäraste isikunimede ümberkirjutusviisid eesti keeles ja vene-eesti transkriptsiooni põhimõtted. Seminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 2001. 26 lk + 2 lisa. (Nr 31/01.)
17. *Coca Cola Plaza... Pampers House ja Libresse World!? Filmitegijate pöördumine. — Eesti Päevaleht 22.02.2001.
    /Nördimus Tallinna avatava kobarkino nime (Coca-Cola Plaza) üle. Üleskutse nime boikoteerida. Allk: Ülo Pikkov, Priit Tender, Tõnis Haavel, Peep Pedmanson, Urmas E. Liiv, Hannes Lintrop, Rene Vilbre, Mikk Rand, Margit Lillak, Mait Laas./
18. *Ebber, Ilmar. Kas "Pirita" tähendab jõge, kino, kauplust või pesupulbrit. — Sirp ja Vasar 04.09.1964.
    /Nimepanekust./
19. +Eesti kirjakeele reeglid . Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute otsused. Trükki andnud Joh. V. Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15 lk.
    /Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
20. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
    /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
21. *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus "Juhiste eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles" kinnitamise kohta. — ENSV Teataja 1959, nr 63, lk 1889-1897.
    /26.09.1959./
22. *Eesti pärisnimede kirjutamine vene keeles. Русская транскрипция эстонских имен собственных. Valgus, Tallinn 1973. 15 lk. (ENSV TA KKI.)
23. Ehrenbusch, Silvia. Kooperatiivinimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 22–25.
24. +Einer, H(ans). Eesti keele õpetus koolidele. Kolmas täiendatud trükk. J. Ploompuu raamatukaupluse kuluga, Tallinn 1905. 144 lk.
    /Lisaosas eesti perekonnanimede käänamisest, (võõr)nimede õigekirjutusest. Pooldab erikeelsete nimede säilitamist./
25. +Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1934, nr 4, 5, lk 119–128, 151–156.
    /Sh: vastus Eesti Linnadeliidule uulide (tänavate, teede, uulitsate jne) nimetuste ühtlustamise asjus lk 121, nime Sampo kasutusest lk 122, postiasutuste nimetustest ja Eesti kohanimedest neis lk 122–128 (pikemalt nimede omastavalisest kujust, hargtäiendite kasutamisest, eestirootsi nimedest, vaidlustest Tallinna nimekuju üle, Paslepa, Skarjatina-Karjati, Rakke, Laanemetsa, Tsirguliina, Sangaste jaama nimest. Järg lk 151–156: Tsirguliina, Mänspe, Sooniste ja Ellamaa jaama, Jõgisuu, Samokrassi nimest, Setumaa kohanimedest (vt ka RTL 1933, nr 27); isikunimedest, eeskätt muutmisest, küsimusest, kas Aare on mehe- või naisenimi./
26. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
    /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
27. +E(listo), E(lmar). Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
    /Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" – sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest, perekonnanimede käänamisest jm./
28. *Elisto, Elmar. Eesti nimede kirjutus vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 25.07.1947.
    /Arvamus ENSV Ministrite Nõukogu määrusest ENSV koha- ja isikunimede transkriptsiooni aluste ja kirjutusviisi kohta eesti ja vene keeles 17.03.1947 nr 184. Hilisemat meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk 194–195. Vt ka Nurm 1957./
29. OU:Elisto, E(lmar). 15 aastat hiljem eesti nimedest vene keeles. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 684–685.
    /1957 brošüür "Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles", 1959 ENSV ÜN Presiidiumi kinnitus; edaspidi vajalikke muudatusi./
30. +Elisto, Elmar. Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 191–198.
    /Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist 1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
31. *Erelt, T(iiu). Aunimetuste kirjutamine. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1971.
    /Autasude, medalite, preemiate, aunimetuste õigekirjast./
32. *Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. — Sirp ja Vasar 29.11.1974, lk 13.
    /Koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest. Uuesti avaldatud ESA 21 1976, lk 213–214./
33. *Erelt, Tiiu. Keelenõuanne Tallinnas. Eeskätt toote- ja asutusenimetuste ainel. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, 10, lk 540–549, 594–601.
    /Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 62–78./
34. *Erelt, Tiiu. Murdenimetuste kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 429–431.
    /Koos lühenditega. Uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 57–62./
35. +*Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 44.
    /Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest./
36. +*Erelt, Tiiu. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni tööst. — Nõukogude Õpetaja 18.01.1975.
    /1973.–1974. a. Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 74–77./
37. +Erelt, Tiiu. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon 1973. ja 1974. aastal. — Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 211–214.
    /Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest (16.10.1974) lk 213–214./
38. +Erelt, Tiiu. Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 367–370.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14.02.1994 soovitus asutuste. ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetuste õigekirjast, perioodikaväljaannete, autasude, kaupade ja sõidukite nimede kirjutamisest. Samas P. Päll, Lisakommentaare. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 14–19./
39. ##Erelt, Tiiu. Jüri(t) ja Türi(t). — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 53–55.
    /Varem ilmunud KjK 1991/11./
40. +Erilaid, Tõnis. Lillepäevast malepäeva. — Õhtuleht 21.09.1988, nr 218, lk 1.
    /Sh Nõmme I kultuurikonverentsil tehtud ettepanekust Nõmme koolide nimetamiseks vanast traditsioonist lähtudes./
41. *Gustavson, Heino. Raeapteek? Rae apteek? — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
    /Kokkukirjutamisest./
42. *Heuer, H. Koolid ja nimed. — Edasi 15.10.1958.
    /Araabia või rooma numbri kasutamisest koolide nimedes./
43. *Heuer, H. Tartu asutuste ja ettevõtete nimed. — Edasi 13.01.1960.
44. +H(urt), J(akob). Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. (Nr. 5.) Tartus, 1864. Trükitud H. Laakmanni juures. 16 lk.
    /Uue kirjaviisi esimesi tutvustusi eesti keeles. Sh ptk eesti ja võõrnimedest ja nende õigekirjutusest./
45. *Ilves, M. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede seosed tegevusalaga. Kursusetöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 3/97.)
46. *Jaanson, Kaido. Välismaa parteid eesti keeles. — Sirp ja Vasar 30.04.1976, lk 8.
    /Parteide nimetuste tõlkimisest./
47. *Johari, T. Nomen est omen. — Edasi 14.07.1972.
    /Asutusenimedest./
48. *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами и русских имен собственных эстонскими буквами. Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Rööptekst vene k-s./
49. OU:*Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles. Правила передачи эстонских собственных имен русскими буквами. Tallinn 1959. 16 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Kinnitanud ENSV ÜN Presiidium 26.09.1959. Rööptekst vene k-s./
50. *Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами. Tallinn 1957. 22 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Kinnitatud ENSV ÜN Presiidiumi poolt 20.01.1956. Rööptekst vene k-s./
51. *Jurkatam, J. Eesti pärisnimede kirjutamisest Vene keeles. — Oleviku Lisa 1889, nr 10, lk 145–146.
52. *Juurikas, Jaana. Ettevõtete nimedest. Kursusetöö. Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn 1994. 18 lk. (Nr 5/94.)
53. +*Jälle aasta Emakeele Seltsi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 254–256.
    /Sh 03.05.1971 arutas ESi toimkond oma laiendatud koosolekul NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse reegleid eesti nimede kirjutamiseks vene transkriptsioonis; selle järgi laienevad ENSV-s kehtivad reeglid üleliidulisse kartograafiasse./
54. +*Järv, J. Paraaditsevast keelepruugist. Miks lihtsalt, kui keeruliselt võib. — Sirp ja Vasar 26.01.1968, lk 6.
    /Sh asutuste ülipikkadest nimedest./
55. *Jürgenson, Leo. Polütehnika Instituut ja Polütehniline Instituut. — Sirp ja Vasar 19.03.1971, lk 5.
56. OU:Kaagjärv, Leo. Märkus ärinimede kohta. Kiri toimetusele. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 34–35.
    /Vigadest ärinimede fikseerimisel./
57. *Kalapüüdja, V. Kuulakem hääldust! — Edasi 12.03.1976.
    /Eesti nimede edasiandmisest vene k-s./
58. *Kallas, Teet. Nimi ei riku linna? — Postimees 13.12.2000.
    /Taevase Rahu pubi nimest jm võõrkeelsetest nimedest Tallinnas./
59. *Kaplinski, J(aan). Miks me ikka nii tõsised oleme. — Edasi 06.07.1969.
    /Nimede andmisest kaupadele, kauplustele, tänavatele./
60. *Kaplinski, Jaan. Nez percé või neperssee ehk mis teha indiaani hõimunimedega. — Sirp ja Vasar 28.06.1974, lk 13.
    /Rahvanimede eestistamise ebakohti. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 99–100./
61. *Kapsa- ja keelepirukatest . — Pärnu Kommunist 17.03.1964.
    /Pärnu tänavate ja asutuste vigastest siltidest./
62. *Karelson, R(udolf). Kas Ehatäht või ehatäht? — Keel ja Kirjandus 1969, nr 7, lk 434–435.
63. Karise, Merit. Üks ilus nimi. — Oma Saar 19.12.2008.
    /Äsja lõppenud laevade nimevõistlusest, laevanimedest üldse./
64. *Kasepalu, A(lfred). Ranna ja merega seotud kolhoosinimedest Eestis. — Abiks Kalurile 1976, nr 4, lk 27–29.
65. *Kasepalu, Alfred. "Võlla Koit" ja "Põnni Võitlus". — Maaleht 03.03.1988, lk 6.
    /Kolhoosinimedest./
66. +Kasik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329–331.
    /Rets: Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. Sh nimeteemadest./
67. +Kask, Arnold. (Jaan Ainelo. Eesti keele õigekeelsusreeglid. Tartu 1933.) — Eesti Keel 1934, nr 2, lk 49–58.
    /Rets. Sh kriitikat kohanimede kokku-lahkukirjutamise asjus lk 53, pärisnimede käänamise kohta lk 54./
68. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
69. *Kas "nimeline" on alati tarvilik. — Sirp ja Vasar 24.12.1971, lk 5.
    /Isikunime sisaldavatest asutusenimedest./
70. *Keelelisi kilde . — Huvitavat raamatukogude tööst. Tallinn 1965, lk 74–75.
    /Sh raamatukogude nimede kirjutamisest./
71. +Keelevoos 73/74. Koostanud U. Liivaku ja M. Ollisaar. Valgus, Tallinn 1976. 204 lk.
    /1973. ja 1974. a keelekirjutiste kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist (enamasti kärbitult): T. Erelt ("Vabariikliku..." NÕ 18.01.1975) – E. Vääri ("Kursused..." NÕ 18.08.1973) – J. Võborova ("Ordeninimetuste..." SV 28.09.1973) – E. Vääri ("Kaitskem..." NÕ 17.11.1973) – J. Kaplinski ("Nez percé..." SV 28.06.1974) – R. Kull ("Ühest..." TL 03.02.1973) – H. Nurmiste ("Veel kord..." TL 27.03.1973) – H. Meriste ("Asutusenimed..." SV 31.05.1974) – H. Meriste ("Kas "Küprosel"..." SV 30.08.1974) – M. Mägi ("Jõud"... Spordileht 11.12.1974)./
72. +Keelevoos 75 . Koostanud U. Liivaku ja M. Ollisaar. Valgus, Tallinn 1977. 164 lk.
    /1975. a keelekirjutiste kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist (enamasti kärbitult): K. Laikivi ("Vastakad..." SV 24.10.1975) – U. Ussisoo ("Pärisnimede..." SV 18.04.1975) – U. Ussisoo ("Floriida..." SV 19.12.1975) – E. Toomaru ("Maa-asulaks..." Nõukogude Õigus 1975/5) – V. Pall, J. Simm ("Kuidas..." SV 05.12.1975) – F. Grodinski ("Keelekilde" Pärnu Kommunist 27.08.1975) – H. Vals ("Mõnda..." E 17.01.1975) – P. Olesk (algselt autori nimeta: "Mälestuste..." TRÜ 07.02.1975) – T. Erelt ("Murdenimetuste..." KjK 1975/7) – T. Erelt ("Keelenõuanne..." KjK 1975/9) – M. Kadastik (algselt M. Jugapuu "Keelepudrutused" TRÜ 07.02 ja 14.03.1975) – V. Vaga ("Veel..." TRÜ 25.04.1975) – P. Nurmekund ("Häda..." TRÜ 13.06.1975) – V. Vaga ("Vastuseks..." TRÜ 27.06.1975) – P. Nurmekund ("Ühe..." TRÜ 05.09.1975) – A. Leosk ("Ikka..." KjK 1975/7) – H. Saari ("Nimeerandeid..." KjK 1975/7) – A. Viires ("Hoolimatus..." SV 06.06.1975) – H. Rajamets ("Ukraina..." KjK 1975/7)./
73. +Keelevoos 76 . Koostanud U. Liivaku ja M. Ollisaar. Valgus, Tallinn 1978. 188 lk.
    /1976. a keelekirjutiste kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist (enamasti kärbitult): V. Pall ("Eesti..." KjK 1976/8,9) – J. Simm ("Igal..." KjK 1976/9) – T. Erelt ("Vene..." KjK 1976/6)./
74. +*Kelder, Ants. Kas ei saaks lühemalt? — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Asutuste ja õppeainete nimetustest./
75. Kettunen, Lauri. Väike algtäht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes. — Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43–45.
    /Selle põhjal samas ESi juhatuse soovitus 22.04 maa- ja rahvanimede algtähe kohta./
76. +*Kettunen, Lauri. Väikese algtähe tarvitamisest adjektiivseis erisnimedes. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 43–45. Tutv: AESA IV, lk 19–20./
77. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
78. Kiil, Helen. Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid. Bakalaureusetöö. Juhendaja Tiiu Erelt. Tartu 2005. 55 lk. (Nr 1455.)
    /Summary: The Figurative Expressions with Antroponymical and Toponymical Attributes, lk 55. Sisu: Sissejuhatus – Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia ajalugu – Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid – Nimetäiendiga piltlike väljendite õigekeelsuse analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus./
79. +Kindlam, Ester. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Valgus, Tallinn 1976. 236 lk.
    /Keelehooldeartiklite kogumik. Sisaldab koondatult ja redigeeritult varasemate artiklite materjale, sh nimedest: Suurest ja väikesest algustähest pärisnimelistes täiendites (92–99) – Igavene linn ja Tulpide maa (piltlikest nimedest, lk 102) – Eesti perekonnanimede käänamisest (118–137) – Kui nime lõpus on -ak, -ek, -ik, -uk või -ng (137–140) – Eesti nimed soomlase suus ja soome nimed eestlase suus (140–143) – Vaikivast kokkuleppest: lugesin Blokki, sõitsin Vladivostokki (143–145) – Lea, T(h)ea ja Dorothea (144–145) – Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? (eesti perekonnanimedes, võõrpärisnimedes jm, 145–160) – Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna (160–164) – Põgus selgitus lane-sõnade tuletamiseks kohanimedest (164–167) – Kuidas võõrnimesid hääldada? (167–169.)/
80. *Kindlam, Magnus. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. — Edasi 10.11.1954.
81. Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000. 123 lk.
    /Sisaldab ka nimeteemalisi soovitusi: Algustäheortograafiast ja jutumärkidest (T. Erelt, lk 14–19, P. Pälli lisakommentaare, 20–23, varem ilmunud KjK 1994/6); Eesti kohanimede õigekirjast (P. Päll, 51–53, varem ilmunud KjK 1997/1); Väliskohanimede õigekiri (P. Päll, 54–60, varem ilmunud KjK 1998/6); Maailma maade nimed ja nende elanike nimetused (P. Päll, 66–82, varem ilmunud KjK 1998/6); Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri (P. Päll, 83–105, varem ilmunud KjK 1998/4); Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid (vt eraldi kirjet); Kaupade nimetamine (M. Raadik, 115–121, varem ilmunud KjK 1998/11); Võõrnimede hääldus (P. Päll, 122–124, varem ilmunud KjK 2000/10). Sissejuhatuses ka muudest küsimustest, mis seostuvad nimeteemaga./
82. *Kirt, K(aljola). Segadus Elva nimes. — Edasi 12.03.1976.
    /Vene k-s kirjutamisest./
83. *Kliimann, Artur-Tõeleid. Nimeõigus. Äratrükk ajakirjast Eesti Politsei nr. 2, 1931. Ühiselu, (Tallinn) 1931. 13 lk.
84. *Koel, Aleksander. 1. keskkool ja kutsekeskkool nr. 1. — Õhtuleht 06.06.1979.
    /Asutusenimede kirjutamisest./
85. *Koppel, Mart-Enn. Tallinna Ülikool kõlab nagu Tartu kilud ehk Värska vesi voolab Tartust. Kohanimede kasutamisest Eesti kaubamärkides. — Postimees 16.09.1996.
86. *Kuivjõgi, H. Dragon, Draakon, Lohe... — Kehakultuur 1970, nr 1, lk 15–16.
    /Jahiklasside nimede tõlkimisest eesti keelde./
87. *Kull, R(ein). Sõnaraamatute sektor soovitab. 2. Kokku- ja lahkukirjutamine asutusenimedes. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 296–298.
88. +##Kull, Rein. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ja soovitusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 251–261.
    /Sh: (3) Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest. 1. Tüüp vanakreeka kirjandus, uuskreeka keel, lõunaeesti murded, obiugri keelerühm lk 253–255. Arutusel 16.10, 23.12.1970 ja 29.01.1971. Varem ilmunud: KjK 1971/4, lk 235–237, kokkuvõtlikult ka SV 19.02.1971. Sama otsust refereerib veel T. Erelt ESA 19–20 1975, lk 337 VÕKi heakskiidetuna./
89. *(Kull, Rein). Ühest tülikast puntrast meie õigekirjutuses. — Töörahva Lipp 03.02.1973.
    /Suur ja väike algustäht ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 112. Vt ka Nurmiste 1973 (TL)./
90. +*Küsimused-vastused . — Töörahva Lipp 31.05.1969.
    /Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu". Allk: Filo Loog./
91. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 492–493.
    /Millest tuleb ministeeriumide ja osakondade nimede kirjutamisel juhinduda?/
92. Laan, Ilmar. Ikka Tallinn! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
    /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks./
93. Laarman, J. Nimede ennistamisest. — Õhtuleht 02.08.1988, nr 176, lk 1.
    /Ettepanek ennistada kino Pioneer nimi Skandia'ks./
94. OU:Laasi, Helga. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on. Vastuseks L. Kaagjärve kirjale. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 36–39.
    /Äriseadustik ja selle puudused ärinimede fikseerimisel./
95. +Laubre, Maris. Juttu raamatukogu ümber. — Õhtuleht 02.09.1988, nr 203, lk 2.
    /Sh ettepanek nimetada M. Gorki nim Tallinna Keskraamatukogu Tammsaare-nimeliseks [Sellise otsuse tegigi linnavalitsus septembri lõpus: Õhtuleht 24.09.1988, lk 1]./
96. Lehari, Valdar. "Sakala" neli nimevahetust. — Edasi 07.06.1988, nr 130, lk 4.
    /Viljandi ajalehe toimetaja (1940–1941) meenutus Sakala varasematest nimevahetustest 1940.-1941. a./
97. *Leosk, Arvi. Hädas sildiloominguga. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
    /Tallinna asutuste nimedest jm./
98. *Lepik, Helen; Sõmerik, Kristiina; Õue, Madis. Firmanimed ajalehetekstis. Õpilasettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
99. +*Lietuvių kalbos komisijoje. — Tiesa 02.07.1985.
    /Ka eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest leedu keeles./
100. *Liivaku, U(no). "Ultra-Sy"? — Sirp ja Vasar 21.11.1969, lk 5.
     /Šokolaadisordi nimest./
101. *Luksep, S. Kidakeelsuse kindel varjupaik. — Sirp ja Vasar 10.02.1961, lk 2.
     /Asutuste ja ettevõtete nimedest./
102. Lähme "Orbitasse"! . ("Lugeja küsis.") — Õhtuleht 20.09.1989, nr 217, lk 2.
     /Kaupluse Ekraan nime muutmisest Orbita'ks (Rein Sepa kiri toimetusele)./
103. *Matjus, Ülo. Kuidas nimetada kodulinna teatrit? — Edasi 30.09.1958.
     /Teatri "Vanemuise" nimetusest./
104. Meri, Mart. Linnaväline nimekultuur. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988.) 5 lk (irdlisa).
     /Maakohanimedest, lähemalt haldusüksuste ja majandite nimedest./
105. *Meriste, Henno. Kas nimi või ümberjutustus? — Sirp ja Vasar 25.07.1958, lk 7.
     /Asutuste ja ettevõtete nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978 (Sõnamerel seilates), lk 9–11./
106. *Meriste, Henno. Turmtuld nimelohede pihta! — Sirp ja Vasar 12.06.1964.
     /Asutuste nimedest, silplühenditest jm. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 25–26./
107. *Meriste, Henno. Räägime nimelohedest. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
     /Asutuste nimede lühendamisest./
108. +*Meriste, Henno. Siit nurgast ja sealt nurgast. — Sirp ja Vasar 21.06.1968, lk 6.
     /Sh asutuste nimedest./
109. *Meriste, H(enno). Olgem ise ka mehed! — Edasi 04.07.1969.
     /Kõrgema spordimeisterlikkuse kooli nimetusest. Vastukaja M. Arvistole (Edasi 08.05.1969)./
110. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
     /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
111. +*Meriste, H(enno). Sündinud asju, millest õppust võtta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 3, lk 178.
     /Sh pikkade asutusenimede lühendamisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 61–62./
112. +*Meriste, Henno. Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
     /Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
113. *Meriste, Henno. Asutusenimed meditsiinipraktikas ja mujal. — Sirp ja Vasar 31.05.1974, lk 9.
     /Pikkadest asutusenimedest ja nende tarvitamisest lühendatult. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 1973/74" (Tln 1976), lk 114–115./
114. *Meriste, Henno. Leninlikust komsomolist. — Noorte Hääl 29.11.1974.
     /Suur ja väike algustäht asutuste ja organisatsioonide nimedes. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 137–138./
115. *Meriste, Henno. See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
     /Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 153–157./
116. +Meriste, Henno. Sõnamerel seilates. Valgus, Tallinn 1978. 208 lk.
     /Keelehooldekirjutiste kogumik, sh taas avaldatud mitmed artiklid, kus juttu ka nimedest (vt tähestikulisest loendist). Nimedest on juttu ka mõnes teises artiklis, mida onomastika bibliograafia ei kajasta./
117. Mészáros, András. Kapsarullide ülessoojendamisest ning eesti ja soome pärisnimede Ungaris hääldamisest. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 204.
     /Sh vigadest eesti nimede hääldamisel ja Tallinna nimest./
118. Metsar, Leo. Võõrnimed tšehhi keeles. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 64.
     /Refereerib Karel Kučera artiklit ajalehes "Mladá fronta", kus räägitakse ka Tallinna õigest nimekujust./
119. *Mihkla, K(arl). Keelelisi pisiküsimusi. — Sirp ja Vasar 22.12.1967, lk 7.
     /Sh: 1. planeet Veenusele, mitte planeedile Veenus./
120. +*Miks kirjutatakse sugunimed "eestlane", "sakslane", "venelane" jne. suure algustähega? — Sakala 08.02.1895, nr 6, lk 1.
121. Mongolitel raskusi endale teise nime leidmisega. — Eesti Päevaleht 26.10.2004.
     /1997. a seadus sunnib võtma perekonnanimesid./
122. ##Mäearu, Sirje. Uued ajad, uued kombed. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk.
     /Ebaeestipärasest süntaksist uutes nimedes (Vikman Vara jms). Varem ilmunud: Hommikuleht 03.12.1994./
123. Mäggar, Ivo. "Helios" Viru tänavas. — Õhtuleht 07.07.1988, nr 156, lk 3.
     /Endise Oktoobri kino tagasinimetamine Helioseks. Ivo Mäggari vestlus kino direktori Kati Lälliga./
124. *Mägi, Maie. "Jõud", maanoor, suurmeister, dublant. — Spordileht 11.12.1974, lk 2.
     /Sh spordiühingu nimetuse käänamisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 116./
125. *Nemo. Neile, kellesse asi puutub. ("Teated.") — Laevandus 1921, nr 7, lk 115.
     /Laevanimed ja kodusadama nimed peavad olema eestikeelsed. Repliik./
126. Niinemets, Asta. "Kirilind" Elvas. — Edasi 09.06.1988, nr 132, lk 1.
     /Elva raamatukaupluse nimevõistlusest, valiti Kirilind./
127. *Niineste, Ellen. Päris- ja üldnime ortograafia kaasaegses eesti keeles. Diplomitöö. (Tartu) 1958. 113 lk. (Nr 751.)
     /Hävinud./
128. *Nimede kirjutamisest Vene keeli kirikuraamatutes. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 1.
     /Allk: O. K. (=Oskar Kallas?)/
129. *Nimedest, siltidest ja jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
     /Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
130. *Nimesegadus nägusas raamatus. Lugeja kiri. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 370–371.
     /A. Palm Haapsalust: järjekindlusetusest Eesti kohanimede venekeelsel edasiandel Moskvas väljaantud raamatus (Э. Ф. Вареп, В. Ю. Тармисто. Эстония. "Мысль", Москва 1967). Toimetuse järelsõnaga. Vt ka Varep KjK 1968/10./
131. +Nurm, Ernst. Ülevaade 1056 keskkoolilõpetaja ortograafilisest tasemest. — Eesti Keel 1938, nr 7-8, lk 238–248.
     /Sh vigu Eesti ja võõrkohanimedes lk 240–241, nimetäiendis 242–243, nimede kokku-lahkukirjutamises 245. Résumé: Aperçu sur le niveau des connaissances en orthographe des élèves des écoles moyennes, p. 248./
132. *Nurm, Ernst. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
133. *Nurm, Ernst. Eesti pikkade vokaalide märkimisest vene tähtedega. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. I. Keelelisi küsimusi. Tallinn 1956, lk 127–139.
     /Резюме: О передаче эстонских долгих гласных русскими буквами. Referat: Zur Frage der Schreibweise estnischer Doppelvokale in der russischen Sprache./
134. OU:*Nurm, Ernst. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. (Vastuseks E. Elistole.) — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 343–347.
135. *Nurm, Ernst. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 17.08.1957.
136. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
137. +*Nurmekund, Pent. Keeltemaailm. Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997. 116 lk.
     /Ilmunud artiklite kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist: Hiina kirja reformist (1958) – Miks kirjutatakse Ho Ši Min? (1960) – Prantsusmaa endise provintsi Normandie... (1968) – Ühe vastuse ümber (1975) – Ühest etümoloogiast (1939)./
138. +*Nurmiste, H(eino). "Trantsport küsimusest", "masinate frakkidest" ja majandite nimedest. — Töörahva Lipp 28.02.1970.
     /Kohalike nõukogude protokollide keelest, jutumärkidest kolhooside nimede kirjutamisel./
139. *Nurmiste, H(eino). Veel kord suurest ja väikesest tähest. — Töörahva Lipp 27.03.1973.
     /Vastukaja R. Kullile 1973 (TL). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 113./
140. *Nurmiste, H(eino). Miks väiketäht ergastub vahel suurtäheks. — Töörahva Lipp 30.12.1976.
     /Asutuste ja ettevõtete nimedes./
141. Närhi, Eeva Maria. Soome nimemäärused ja nende ellurakendamine. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 6, lk 335–343.
     /Teaduslik ja riiklik nimekorraldus Soomes./
142. *Orav, A. Eesti koha- ja isikunimede kirjutamine vene keeles. — Punaväelane 18.11.1947.
143. *Ots, H(eido). "Bojaarihabemed" maha! — Tehnika ja Tootmine 1967, nr 8, lk 383–384.
     /Ettevõtete ja asutuste ülipikkadest nimedest./
144. *Pabut, Ago. Kaubandusasutuste nimedest ja ülearustest jutumärkidest. — Sirp ja Vasar 15.11.1968, lk 6.
145. OU:*Peep, Viljar. Ärinime teooriast ja praktikast. — Juridica 1996, nr 6, lk 269–275.
     /Ärinime mõiste ajaloost ja praegusest rakendusest. Interneti-versiooni on redigeeritud. Vt ka Saari "Termin nimi..." Õiguskeel 1998./
146. Pihlak, M. Nimedest. — Õhtuleht 02.03.1989, nr 51, lk 1.
     /"Kultase" kohviku nime ennistamise vajadusest./
147. +Pokk, Külli. Emakeele Seltsis. Aastakoosolek. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 444–445.
     /Sh ESi aastakoosoleku 20.03.1988 otsus toetada Tallinna nime vene transkriptsiooni parandamist./
148. +Puusemp, Ene. Nädal lõppes, teine algas. — Edasi 21.06.1988, nr 142, lk 1.
     /Sh rajoonilehtede nimede äsjasest ennistamisest (Pärnu Postimees, Viru Sõna, Läänlane, Saarte Hääl)./
149. OU:Põldmäe, Alo. Ohtlikust mutantlusest kultuuriobjektide nimedes. — Tartu Postimees 19.07.2010, lk 2.
     /Võõrkeelsusest ja alkoholismi propagandast staadionide jm nimede abil./
150. *Põllu, Jaak. On aeg tõmmata otsad kokku ehk veel kord laevanimede korrastamisest. — Sirp ja Vasar 04.03.1988, lk 13.
151. OU:Päll, Peeter. Nimede transkriptsiooni probleeme. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 428.
     /Tallinna nime vene transkriptsioon, bulgaaria tabeli täpsustus./
152. *Päll, Peeter. Tõeline käkk. — Eesti Ekspress 22.02.1991, lk 18.
     /"Business Estonia" teatmiku eesti isiku- ja kohanimede moonutustest./
153. *Päll, Peeter. Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtteid. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1993.
     /Tutv: Kasik, Reet, KjK 1993/7, lk 444–447./
154. +*Päll, Peeter. Lisakommentaare. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 370–372.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituse juurde. Vt T. Erelt, Algustäheortograafiast ja jutumärkidest, KjK seals. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 20–23./
155. Päll, Peeter. Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtetest. — Õhtuleht 15.07.1995, lk 2.
     /Vastuseks Vello Saatpalu kirjutisele Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta./
156. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
     /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
157. OU:Päll, Peeter. Nimekorralduse probleeme. — Keelekorralduse konverents 18. ja 19. novembril 1999. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu ja Peeter Päll. Eesti Keele Instituudi toimetised 8. Tallinn 2001, lk 179–188.
     /Summary: Problems of Names Planning, p. 189–194. Sisu: Kohanimekorraldus – Isikunimekorraldus – Ärinimed – Kokkuvõtteks./
158. *Päll, Peeter. Nimed ja nimekorraldus. Ettekanne Peterburi 3. keelepäeval. — ES 05.04.2003.
159. *Päll, Peeter. Nimed ja nimekorraldus. — ES 10.04.2004. — Ettekanne Moskva 2. eesti keele päeval.
160. Päll, Peeter. Tühi kära. — Postimees 28.07.2004, lk 12.
     /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vastuseks Margus Jegorovi lugejakirjale 26.07.2004, mis lähtus uudisest selle kohta, et Vene välisministeerium soovitab Tallinna nime venekeelses tekstis kirjutada Таллин./
161. *(Raģe, Silvija). Norādījumi par citvalodu īpašvārdu pareizrakstību un pareizizrunu latviešu literārajā valodā. I. Igauņu valodas īpašvārdi. Sastādījusi S. Raģe. Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas izdevniecība, Rīgā 1960. 95 lk.
     /Eesti nimede läti transkriptsiooni juhised. Üldsoovitused, eesti häälikute vasted, nimede grammatikalisatsioon, tuntumate koha- ja isikunimede loendid, eesti nimedes esinevate sõnade loend./
162. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
     /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
163. *Rahvas ristis Tartu veekeskuse. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
     /Aura Keskuseks (selle originaalse nime pakkus välja neli tartlast)./
164. *Raid, Niina. Tutvustada kindlasti. Aga kuidas? — Edasi 25.02.1968.
     /Eesti nimede kirjutamisest Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Soomes ilmunud näitusekataloogides./
165. Raidla, P(eeter). Tänasest lihtsalt Rahvusraamatukogu. — Noorte Hääl 14.10.1988, nr 237, lk 1.
     /ENSV Kultuurikomitee pleenumi otsusest nimetada Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks; selgitab Jaak Allik./
166. Rajamaa, H. Õigekeelsusküsimusi. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 22–23.
     /Alajaotused: Uus Eestis või Uues Eestis; Apostroofi-liialdus./
167. Rannut, Mart. Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 368–369.
     /Sh Keeleameti ülesanded nimekorralduse alal: seadused jm./
168. *Raudsepp, Tõnu. Ka laevanimed vajavad korrastamist. — Õhtuleht 18.08.1987.
169. *Reede, Arvo. Miks siseasjade osakond? — Sirp ja Vasar 21.03.1969, lk 5.
     /Asutuste nimetustest./
170. *Riigilaevadele antakse eestipärased nimetused. ("Päevauudised.") — Postimees 30.11.1921, nr 278, lk 1.
     /Sõnum. Jäälõhkuja "Reval" nimetati "Jaan Poskaks" ja "Hektor" "Jüri Vilmsiks". Allk: -ar./
171. Roosimägi, Endel. Pikk tee taassünnini. — Sakala 14.04.1988, nr 45, lk 1, 4.
     /Viljandi ajalehele Sakala nime taastamisest; selle ülevaade esimeses uue nimega numbris (seni Tee Kommunismile)./
172. *Saareste, Albert. Seltside ja asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929.
     /Ilmunud: EK 1929, lk 85–86. Tutv: EK 1929, lk 123./
173. *Saareste, A(ndrus). Rootsis Eesti korstnapühkijate Selts? — Mana 1958, nr 2, lk 53.
     /Vastuseks J. Aavikule Mana 1951/1./
174. *Saari, Henn. Imelik tõlkimine. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 12, lk 741–742.
     /Nimede tõlkimise eripära./
175. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
     /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
176. +*Saari, Henn. Algustähe ja jutumärkide reeglistamise alused. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649–660.
     /Sh asutusenimetustes jm./
177. +Saari, Henn. Keelehääling. Valgus, Tallinn 1976. 184 lk.
     /Eesti Raadio keeleminutid. Sh ptk "Nimed, nimed lõpmata" lk 138–159 (nimede internatsionaalsus ja naabrusnimed, kolmkeelsed nimed omaaegses Eestis, eesnimekultuurist, nimesüntaksist, nimevigadest)./
178. Saari, Henn. Sissevaadet nimekorralduse alustesse. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 4–13.
     /Lisa: Väljavõte ettekandest ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorile 23.01.1986 (kakskeelsete tänavanimede teemal)./
179. *Saari, Henn. Paragrahv kolmkümmend. Ettekanne 26. J. V. Veski päeval Tartus. — ES 27.06.1993.
     /Keeleseaduse nimeparagrahvidest ja nimeseadusest. Tutv: Metslang, Helle—Vare, Silvi, KjK 1994/1, lk 57–58./
180. +Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 956 lk. (Eesti Keele Instituut.)
     /Sh nimeteemalised saated: Selgitust riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, lk 132–135) – Jätkub selgitus riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, 147–150) – Ajutiste nimekujude põhimõte (1979, 150–154) – Eesti eesnimed (1980, 193–196) – Jälle eesti eesnimed (1980, 197–199) – Suvejuttu perekonnanimedest (1981, 220–223) – Jutujätk eesti perekonnanimedest (1981, 224–227) – Üks vanamoodi joon eesti perekonnanimedes (1982, 266–269) – Eesnime eluõiguse eest (1983, 269–273) – Jürisoni Jüri Askoldi laeva peal (1984, 311–315) – Mis on lahti väliskohanimedega? (1985, 352–356) – Nimed ja nende ennistamine (1986, 438–442) – Üks nimi, eesti nimi (1987, 442–446) – Nimekorralduse vahemõtteid (1987, 459–463) – Vabastatud Paul-Eerik (1987, 463–467) – Keeleseadusest nimeseaduseni (1989, 543–547) – Eesnimeuurimise sangareid (1990, 596–599) – Eestlaste ingliskeelsed vene nimed (1991, 604–608) – Tuhat ilusat osaühingu nime (1991, 613–617) – Kuhu kuulub eestlase nimi? (1991, 622–626) – Kuidas Eesti oma nime saanud (1991, 626–631) – Kolm vene elanikkonnaga valda (1991, 640–645) – Vormsilt ja Ingerist (1992, 681–685) – Firmaseaduse mälestuseks (1993, 694–698) – Perekonnaseadus ja eesnimed (1994, 730–734) – Inimese nimi seaduse kütkes (1995, 742–745) – Rõugutark ja rahastaja (1995, 750–754) – Nüüdisprobleeme [firmad] (1995, 754–759) – Suvi pole keeletu [mh võõrnimed] (1995, 759–763) – Saaremaa ei ole sajajalgne (1996, 784–788) – Priinimed (1996, 788–792) – Eestlasele eesti nimi (1996, 792–797) – Keeleseadus sai järelkasvu [kohanimeseadus] (1997, 812–816) – Rebanese perekond [käänamisest] (1999, 893–897) – Kolumbus Krisostoomus [isikunimeseadus] (1999, 898–902) – Suveks sületäis sõnu [sh Moo, marts] (1999, 902–906). Tutv: Kasik, Reet, KjK 2006/4, lk 329–331./
181. *Sammal, Peep. Saali-epideemiast ja salongi-tõvest. — Sirp ja Vasar 23.08.1968, lk 6.
     /Asutuste nimedest./
182. *Sarv, Tiina. NB! Väikesed algustähed! — Põllumajanduse Akadeemia 23.03.1978.
     /Teaduskondade nimetuste kirjutamisest; tähtlühenditest./
183. Schultz, Uno. Tallinna poolt! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
     /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks. Toimetuse järelmärkusega./
184. Selder, Sergo. Laevade nimevõistluse võitsid Lisete, Saarepiiga ja Luidja. — Oma Saar 13.12.2008.
     /Saaremaa Laevakompanii nimevõistlusest./
185. +*Sikk, Rein. Tankis elanud keelekaitsja hoiab arvutis Piiblit ja nalju. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
     /Sh Tallinna kobarkino nimest (Coca-Cola Plaza) ja selle tõrjumise võimalustest. Intervjuu keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga./
186. *Soome, Signe. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste algustäheortograafia ajakirjanduses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2002. Nr 27(02).
187. Soosaar, Enn. Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
     /Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde, Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
188. *Suur väike . — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
     /Pärisnimede kirjutamisest väikese algustähega. Allk: Antiikva./
189. *Sõukand, M(artin). Suu- ja silmapärasemaks. — Edasi 02.09.1967.
     /Tartu asutuste nimedest./
190. Tallinna Täitevkomitee. Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
     /Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi 14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
191. Tallinn jäägu Tallinnaks. — Sirp ja Vasar 04.03.1988, lk 13.
     /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks saabunud kirjadest: Leo Karlov, Toomas Hendrik Ilves./
192. Tallinn – Таллинн . — Sirp ja Vasar 03.06.1988, nr 23, lk 13.
     /Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsus 16.03.1988 Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta ja selle selgitus. Pöördumine vastava palvega Eesti NSV ÜN Presiidiumi poole./
193. *Taremaa, Kadi. Asutuste ja ettevõtete nimetuste algustäheortograafia. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 13.05.1986.
194. +*Teie küsite, meie vastame . — Sirp ja Vasar 10.04.1970, lk 6.
     /Sh jutumärkides asutusenimede käänamisest./
195. +*T(iitsm)aa, A(leksander). ((V. E. Poissman. Ajaleht "Vaba Maa"" keelest 1929. a. algul. Eesti Keel 1930.)) — Vaba Maa 01.10.1930, nr 229, lk 4; 03.10.1930, nr 231, lk 6.
     /Rets. Allk: A. T-aa./
196. OU:*Tikk, Eneken. Kehtiv õigus piirab domeeninimede valikut. — Arvutimaailm 2000, nr 6, lk 18–21.
     /Nimede valiku ja kaitse põhimõtetest Eestis ja välismaal./
197. Tohvert, Elen. Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja 2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö. Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
     /Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42. Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus, Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs: Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed, Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud ärinimed./
198. *Toom, Andi. Kuidas tõlkida loomanimesid. — Edasi 22.05.1982, lk 6.
199. +*Tähelepanekuid ja arvamusi . — Sirp ja Vasar 18.12.1970, lk 6.
     /Sh Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusest./
200. Tänavsuu, Toivo. Võõrad firmanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Päevaleht 05.04.2005.
     /Eesti ettevõtted võtavad välismaise omanikkontserni nimesid; Urmas Sutropi kommentaar./
201. Ussisoo, Uno. Tallinn! — Sirp ja Vasar 13.11.1987, lk 13.
     /Nime transkribeerimisest vene tähtedega, ettepanek kirjutada kahe n-iga./
202. *Uustalu, Evald. Double Transliteration of Geographical Names. — The American Slavic and East European Review. Vol. 15. New York 1956, lk 244–246.
203. *Uustulnuk . — Töörahva Lipp 26.07.1969.
     /Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
204. *Vaga, Aleksander. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. Tartu 1954. 22 lk. (ENSV Teaduste Akadeemia.)
205. *Vals, H(elju). Nimi rikub asutust. — Edasi 26.01.1967.
     /Tartu tänavate, haiglate ja asutuste nimetustest./
206. +*Vals, H(elju). Taksid takseerivad taksosid. — Edasi 19.08.1967.
     /Sh Tartu asutuste nimetustest./
207. *Vals, H(elju). Taliko. — Edasi 01.09.1967.
     /Tartu kaupluste nimedest./
208. *Vals, H(elju). Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
     /Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto (Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
209. +*Vals, H(elju). Reklaami keelest. — Uut Kaubanduses 1971, nr 4, lk 16–20.
     /Sh kaupluste nimedest./
210. *Vals, H(elju). Üks ristimise lugu. — Edasi 31.01.1971.
     /TPI nime muutmisest./
211. +*Vals, H(elju). Kurb tõde ühest õigusest. — Edasi 05.07.1973.
     /Ka jutumärkides pärisnimede käänamisest./
212. *Vals, Helju. Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
     /Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
213. +Vare, Silvi. Keelekorralduse konverents 18.-19. november 1999. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 5, lk 373–379.
     /Sh: Peeter Päll Eesti nimekorralduse probleemidest./
214. OU:Varep, Endel. Raamatukirjutajad kimpus. Vastus lugeja kirjale. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 625–626.
     /Eesti kohanimede kirjutamisest vene keeles (vt "Nimesegadus.." KjK 1968/6), Eesti NSV-s ja üleliiduliselt kehtivate reeglite lahknevusest. Toimetuse järelsõna: õige kirjaviis tuleks ka üleliiduliselt kehtestada./
215. Varjas, Ello. Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö. Juhendaja Eve Alender. Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
     /Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business names in the Commercial Register, lk 52–54. Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte – Kirjandus./
216. +Veskimägi, Enn. Sõjaväeüksuste ja -õppeasutuste nimetused. — Keelesõnumik. Koost. U. Liivaku. Tallinn 1987, lk 34–51.
     /Nimetused vene ja eesti k-s./
217. *Viidalepp, Richard. Arutluskoosolek Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1950.
     /Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest vene k-s./
218. *Viidalepp, Richard. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles ja vene nimesid eesti keeles. — Edasi 03.11.1950.
     /ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi diskussioonikoosolekult./
219. +Viitso, Tiit-Rein. Nn vaegomadussõna ja selle taust. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 878–887.
     /Nn käändumatu omadussõna eri tõlgendustest. Ka kohanimelähtestest sõnadest./
220. *Villberg, Heino. Küll on keeruline! — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
     /Ettevõtete nimetustest./
221. *Võborova, J(ekaterina). Ordeninimetuste kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 28.09.1973, lk 5.
     /Vt Vääri (Nõukogude Õpetaja 18.08.1973). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 77–78. Vt ka Vääri NÕ 17.11.1973./
222. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 21.02.1969, lk 5.
     /Lugejate kirjadest. Sh asutusenimedest./
223. +*Vääri, Eduard. Kaitskem reegleid. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1973.
     /Sh jutumärkide kasutamisest ordenite ja medalite nimetustes. Vt Võborova 1973. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 78–79./
224. +*Vääri, Eduard. Kursused Viljandis. — Nõukogude Õpetaja 18.08.1973.
     /Sh vigastest ordeninimetustest ajakirjanduses. Vt ka Võborova 1973 (SV). Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 77./
225. *Баудер, Анатолий Яковлевич. "Странные" суффиксы. — Советская Эстония 27.08.1986.
     /Eesti kohanimede kirjutamisest vene k-s./
226. *Вага, А. О транскрипции эстонских имен собственных в русском языке. — Советская Эстония 06.10.1954.
227. *Васильев, Л(ев). О результатах применения несовершенной транскрипции. — Geograafia-alaseid töid. VI. TRÜ toimetised. Vihik 237. Tartu 1969, lk 190–194.
     /Eesti kohanimede vene transkriptsioonist. Kokkuv: Väära transkriptsiooni juurutamise tagajärgedest. Summary: Results of Introducing a False Transcription./
228. *Волостнова, М. Б.; Розова, Л. И. Русская транскрипция географических названий Латвийской, Литовской и Эстонской ССР. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 239–243.
229. *Инструкция по передаче на картах географических названий Эстонской ССР. Редиздат ВТС, Москва 1959. 15 lk. (Главное управление геодезии и картографии ВМФ СССР.)
230. *Инструкция по русской передаче географических названий Эстонской ССР. Главное управление геодезии и картографии при Совете Министров СССР, Москва 1972. 29 lk.
     /Sh lühiülevaade eesti k-st lk 13–15, eesti kohanimedes esinevaid termineid jm sõnu lk 16–28./
231. *Калакуцкая, Л. П. Образование в русском языке прилагательных от латышских, литовских и эстонских географических названий. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 210–211.
232. *Коршенко, Ф. О передаче эстонских имен собственных средствами русской графики. — Советская Эстония 27.11.1954.
233. *Нурм, Э(рнст). О передаче эстонских имен собственных русскими буквами. — Советская Эстония 25.02.1955.
234. *Постановление Президиума Верховного Совета Эстонской ССР об утверждении "Правил передачи эстонских имен собственных русскими буквами". — Ведомости ЭССР 1959, nr 63, lk 1889–1897.
235. Предписание Языковой инспекции. — Delfi 08.01.2002.
     /Keeleinspektsiooni peadirektori Urmas Veikati ettekirjutus kasutada Tallinna nime vene transkriptsiooni õigel kujul. Vastuseks üle 1000 kommentaari. Samas viidatakse ka Tallinna nime küsimusele Gramota.ru keelenõuande andmebaasis./